Ajaloo riigieksami ülesannete vastused

4. Külm sõda. (4 p)
Valige tekstist külma sõja kaks valdkonda / iseloomulikku joont. Tooge näiteid.
„
igale valdkonnale / iseloomulikule joonele vastav näide annab 1 p
I, II valdkond/iseloomulik joon: rahvusvaheliste liitude moodustamine/
võidurelvastumine/ kriisid / võitlus mõjuvõimu pärast
Näited: (vastavalt valitud iseloomulikule joonele/ valdkonnale)
Sõjalised liidud: NATO ja VLO; majanduslikud liidud VMN ja EMÜ,
Marshalli plaan
Võidurelvastumine: tähesõdade programm, eurorakettide paigutamine
Euroopasse, uute relvade väljatöötamine (vesinikupomm, neutronipomm),
uute ja täiuslikumate kandurite tootmine (lennukid, raketid, tiibraketid),
keemiline ja bioloogiline relv
Kriisid: Kuuba kriis, Berliini kriis, Tšehhoslovakkia kriis, Suessi kriis
Võitlus mõjuvõimu pärast: Korea sõda, Vietnami sõda, Afganistani sõda,
Lähis-Ida kriisid
II. TÖÖ PILDIGA
1. Töö pildiga. Desarmeerimine.
1.1. Miks kujutab karikatuuri autor desarmeerimisalaseid läbirääkimisi kosmeetilise
protseduurina? (1 p)
1970. aastatel toimunud relvastusalased läbirääkimised ja sõlmitud kokkulepped olid vaid
piiri seadmine saavutatud tasemele, mitte sisuline desarmeerimine. Läbirääkimised ja
kõnelused said poliitiliste suhete osaks. Kõnelused olid tähtsamad kui kokkulepete sisu.
Sisulist desarmeerimist ei toimunud.
1.2. Kuivõrd nõustute selle käsitlusega? Selgitage näite kaudu. (1 p)
nõustun: SRP-1 lepinguga külmutati üliriikide strateegiline relvastus viieks aastaks,
NL näitas läbirääkimiste pidamisega huvi suhete normaliseerimise vastu.
NB! Ei sobi näited, mis ei ole L. Brežnevi ja R. Nixoni ajast (enne 1968. ja pärast
1974. aastat, SRP-2 ei sobi)
2