Ajaloo riigieksami ülesannete vastused

EESTI ROOTSI AJAL JA XVIII SAJANDIL
1. Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada „vanaks heaks Rootsi ajaks”?
Arutluses eeldati Rootsi aja määratlust sajanditega, rahulepingu (Pljussa 1583, Altmargi
1629) ja Põhjasõjaga või Liivi sõja ja Põhjasõja vahelise perioodina. Taustana eeldati pikema
rahuperioodi või Rootsi suurriigi perioodi väljatoomist. Teema igakülgsel arendamisel peab
vastaja lähtuma erinevatest valdkondadest (tasakaalustatult nii kultuurielu kui ka talupoja
õiguslik- majanduslik olukord), mitte keskenduma näiteks kultuurile. Eksaminand peab ka
seisukoha võtma kas Rootsi periood oli hea või halb või mõlemat korraga ja oma valitud
positsiooni käsitluse ja toodud näidetega toetama.
Alateemade avamist eeldati järgmiste märksõnade kaudu:
1) Rahvastiku areng:
• Rahuperiood.
• Rootsi aja algul vähenes Liivi sõja tagajärjel rahvaarv. Perioodi jooksul rahvaarv kasvas.
Võrdlus varasema või hilisema perioodiga. Näiteks Põhjasõja tagajärjed Eesti- Ja
Liivimaa talurahvale – hävis üle poole rahvastikust.
• Rahvastikuprotsessid - sisseränne. Suur nälg (1695-1697).
2) Kultuur:
• Kultuurilise edenemise aeg: kirjasõna, rahvaharidus, ülikool, keele areng, jms.
• Luterlus võetakse rahva hulgas omaks. Eestikeelsed jumalateenistused. Luterluse
pealesurumine karmide meetoditega (nõiaprotsessid). Usuline sallimatus.
3) Majandus:
• Majanduslikult Rootsi riigi varaait.
• Manufaktuuride idee.
• Mõisamajanduse areng ja talupoegade koormiste kasv.
4) Talurahva õiguslik olukord:
• Võitlus saksa aadli ja Rootsi riigivõimu vahel (reduktsioon).
• Riigitalupoegade õigusliku seisundi ja olukorra paranemine seoses reduktsiooniga.
• Vakuraamatud, koormiste kindlaksmääramine.
• Riigitalupoegade ja eratalupoegade õiguste erinevus.
• Talurahva olukord enne reduktsiooni.
• Pärisorjuse juriidiline vormistamine. Lootus pärisorjuse kaotamisele.
• Kohtusüsteem, mis annab talupoegadele senisest enam võimalust saada kaitset.
• Talupoegade osalemine kogukonnas: kirikuelu, kooliõpetuse jagamine, sõjaväeteenistus.
Kokkuvõtteks: suurte muutuste aeg, Rootsi mõjutused rahvakultuuris, rahvaarvu kiire kasv
(sise- ja välismigratsioon), majanduslikud muutused, lootus pärisorjuse kaotamisele.
2. Kuidas mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri arengut?
Selle teema kirjutajatelt eeldatakse luterluse mõju, hariduselu arengu analüüsimist.
Tähtsustamist vajavad ka trükisõna areng, piiblikonverentsid jms. Esile peab olema toodud
koos näidete ja hinnangutega olulisem kultuurivaldkondades.