Ajaloo riigieksami ülesannete vastused

7. Kas lepituspoliitika õigustas ennast? Põhjendage kahe argumendiga. (2 p)
ÕIGUSTAS
EI ÕIGUSTANUD
ÕIGUSTAS
Sõda algas 1939. aastal. Lepituspoliitikat ajades välditi varasemat sõja puhkemist.
Lepingutega kindlustati riikide julgeolekut ja garanteeriti konflikti mittepuhkemine
EI ÕIGUSTANUD
Saksamaale järeleandmine ei aidanud sõda vältida. Kui sõda oleks alanud varem, oleks
Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda
varem.
8. Müncheni kokkulepe. MRP. 4 p
8.1. Võrrelge omavahel Müncheni kokkulepet ja Molotovi-Ribbentropi pakti. 2 p
Osapooled (riigid) (2 p)
Milles kokku lepiti (2 p)
Müncheni kokkulepe
Saksamaa, Itaalia,
Suurbritannia,
Prantsusmaa
Tšehhoslovakkia peab
loovutama Sudeedimaa
Saksamaale
MRP
Saksamaa, NSVL
Jagati omavahel ära
Euroopa. Saksamaa sai
tegutsemiseks vabad käed
Lääne-Euroopas, sai osa
Poolast
NSV Liidu huvisfääri
läksid Poola idaosa, Eesti,
Läti, Soome, Bessaraabia
(hiljem täiendava leppega
sai NSV Liit ka Leedu).
8.2. Andke hinnang Müncheni kokkuleppele ja põhjendage oma arvamust. 2 p
Hinnang: Oli alatu tehing kolmanda riigi arvel, häbiväärne ja ohtlik. Sellesse olid
segatud ka Euroopa vanad, pikaaegse demokraatiakogemustega Suurbritannia ja
Prantsusmaa
Oli demokraatlike lääneriikide katse vältida järeleandmiste teel uue maailmasõja puhkemist
Põhjendus: Tehing andis Hitlerile vallutuspoliitika teostamiseks julgust juurde, suurenes
ka Saksamaa sõjaline võimsus. Sisuliselt oli tegemist ka Pariisi rahukonverentsi otsuste
eiramisega Prantsusmaa ja Suurbritannia poolt (sest Tšehhoslovakkia riik oli
moodustatud just selle konverentsi otsustega). Sudeedimaa kaotamisega võeti
Tšehhoslovakkialt ära strateegiliselt väga tähtsad alad. Tšehhoslovakkia muutus
kaitsetuks Saksamaa ees. See tehing julgustas hiljem ka NSV Liitu ja Saksamaad MRPd
sõlmima.
9. Valige üks külma sõja kriis ja vastake järgmistele küsimustele: 4 p
9.1. Kriis ja selle toimumise aeg (aasta/aastad). 1 p
9.2. Kujunemise põhjus. 1 p
9.3. Tagajärjed. 1 p
8