Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Mets</strong>aomaniku õppeleht<br />
Nr 13<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
20. november 2008<br />
Kehvemal ajal on koostööst kasu<br />
lk 4-5<br />
ATVga pehmes metsas<br />
lk 6<br />
Head aega,<br />
metsamajandamiskava<br />
lk 10<br />
<strong>Mets</strong>loom ja inimene<br />
lk 15
2 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Puu järkamisest sõltub<br />
otseselt metsaomaniku tulu<br />
VIIO AITSAM<br />
Näide eri moodi järkamisest männi põhjal (rinnasdiameeter<br />
36 cm, kõrgus 29,5 m, tüvemaht koore ja ladvaga 1,33 tm),<br />
mille tüvi 8,3–8,9 m kõrgusel rikke (mõlu) tõttu palgiks ei sobi.<br />
D – läbimõõt<br />
PARIM LAHENDUS<br />
L – pikkus<br />
Nott nr D (cm) L (m) Saadus Maht (tm) kr/tm kr<br />
1. 31 4,2 ABC palk 0,35 1030 365,13<br />
2. 26 3,9 ABC palk 0,23 1030 238,87<br />
3. 23 3 Mä pab 0,14 520 71,47<br />
4. 18 5,7 ABC palk 0,18 1030 181,57<br />
5. 12 3,9 ABC palk 0,05 880 47,8<br />
6. 9 3 Mä pab 0,02 520 12,57<br />
7. 5 3 Mä pab 0,01 520 5,21<br />
Arvestuspikkused kokku 26,7 0,99 922,62<br />
Ülemõõdud kokku 0,4 100% 100%<br />
Notipikkused kokku 27,1<br />
KAOTUS 8,9% (ei maksimeeritud palgiosa rikkeni)<br />
Nott nr D (cm) L (m) Maht (tm) kr/tm kr<br />
1. 29 6 ABC palk 0,46 1030 476,04<br />
2. 25 3 Mä pab 0,16 520 84,1<br />
3. 18 6 ABC palk 0,19 1000 187,15<br />
4. 12 5,7 ABC palk 0,09 880 75,47<br />
5. 9 3 Mä pab 0,02 520 12,57<br />
6. 5 3 Mä pab 0,01 520 5,21<br />
Arvestuspikkused kokku 26,7 KOKKU 0,93 840,54<br />
Ülemõõdud kokku 0,3 –5,9% –8,9%<br />
Notipikkused kokku 27<br />
KAOTUS 18,3% (tehti lubamatu rikkega palk)<br />
Nott nr D (cm) L (m) Maht (tm) kr/tm kr<br />
1. 29 6 ABC palk 0,46 1030 476,04<br />
2. 24 3,6 praak 0,18 0 0<br />
3. 18 6 ABC palk 0,19 1030 192,77<br />
4. 12 5,2 ABC palk 0,08 880 67,43<br />
5. 9 3 Mä pab 0,02 520 12,57<br />
6. 5 3 Mä pab 0,01 520 5,21<br />
Arvestuspikkused kokku 26,8 KOKKU 0,94 754,02<br />
Ülemõõdud kokku 0,3 –4,8% –18,3%<br />
Notipikkused kokku 27,1<br />
Nottide mahu leidmisel on ülemõõt 10cm tegelikust pikkusest maha arvestatud.<br />
Kasutatud RMK müügihindade keskmisi. Autor: Tõnu Eller, Luua metsanduskool.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
3<br />
Turg on nirus seisus<br />
VIIO AITSAM<br />
Tänavune metsatööhooaeg on alanud liiga<br />
sooja ilmaga ja liiga kehva turuseisuga.<br />
Suhteliselt paremas olukorras on metsaomanikud,<br />
kellel on kujunenud välja<br />
kindlad partnerid, kellele nad metsamaterjali<br />
varemgi on müünud. Neil on<br />
kokkuleppeid kergem saavutada.<br />
Kui lihtsalt minna puitu pakkuma,<br />
võib kogeda ka äraütlemist. Teine iseloomulik<br />
nähtus paistab praegu olevat<br />
see, et ostjad tihtipeale, tabades ära metsaomaniku<br />
väheste valikutega olukorra,<br />
kipuvad dikteerima hinda, mis on<br />
liiga madal.<br />
Üks Pärnumaa metsaomanik koges<br />
hiljuti, et tal ei õnnestu palkigi müüa.<br />
Lõpuks leidis ta siiski ostja, ühe väiksema<br />
saekaatri.<br />
Os t j a v a a t a b p i k a h a m b a g a<br />
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees<br />
Guido Ploompuu, kes on metsaomanik<br />
Lääne-Virumaal, ütles, et nii kehva turuseisu<br />
kui praegu pole justkui olnudki.<br />
“Palgil veel turgu on, aga muud vaadatakse<br />
pika hambaga, nii et jääb mulje<br />
– ära parem pakugi,” rääkis Ploompuu<br />
Virumaa seisudest.<br />
Ta ise tegutseb praegu metsas, kusjuures<br />
pluss on, et osa palgist saab<br />
saagida oma saekaatris. “Aga näiteks<br />
küttepuu, mille üles töötan, varun ma<br />
praegu lattu, et ehk kevadel on paremad<br />
ajad seda turule pakkuda,” rääkis<br />
Ploompuu.<br />
Küttepuidu ostjatel on tema sõnul talvevarud<br />
soetatud ja laoseisud praegu<br />
suured – kui kaubaks läheb, siis n-ö madaldatud<br />
hinnaga.<br />
Paberipuu kohta Guido Ploompuu<br />
enda sõnul päris nii ka ei ütleks, et müük<br />
on seisma jäänud. “See sõltub palju sellest,<br />
mis firmadega suhted on, kas firmal<br />
on sadamas oma terminal ja nii edasi,”<br />
lausus Ploompuu.<br />
Samas kui keegi läheb lihtsalt ostja<br />
juurde näiteks 60 tihumeetrit paberipuitu<br />
pakkuma, ei pruugi hästi minna. Kas<br />
kõike võetaks ja mis hinnaga<br />
Natuke paremat olukorda nentis Läänemaa<br />
metsaomanike tugiisik, ka ise<br />
metsaomanik Sven Köster. Ta põhjendas,<br />
et üks põhjus on sadamate lähedus<br />
Läänemaal.<br />
Ka s v a v a t m e t s a e i o s t a<br />
“Kui palki pole, siis paberipuud tõesti<br />
ei võeta, aga koos palgiga võetakse,”<br />
ütles Köster, lisades, et põhimõtteliselt<br />
siis praegu harvendusraiet ei<br />
tasu teha, kuid lageraie puhul, kust tuleb<br />
pool palki, õnnestub metsamaterjal<br />
ka maha müüa.<br />
“Tegelikult on ju meil turg sassis Rootsi<br />
tormist ehk 2005. aastast saadik,” ütles<br />
Sven Köster. “Seda vana head aega, et lepid<br />
hinnad kokku ja tegutsed siis täie kindlustundega<br />
mitu kuud, seda ei ole.”<br />
Puiduturuelu käib pigem tõmblustega<br />
ja nii-öelda peost suhu. Kasvavat metsa<br />
ei kiputa metsaomanikult ostma, vaid<br />
ostetakse metsamaterjali, mida kohe<br />
saaks realiseerida.<br />
“Nii see praegu käib, et kui raha ikkagi<br />
vaja on, lähed metsa ja raiud, aga<br />
hea meelega tegelikult hetkel seda ei<br />
teeks,” nentis Köster.<br />
Ol u k o r d p o l e l o o t u s e t u<br />
Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane<br />
märkis, et igal juhul ei jää madalseis püsima.<br />
“<strong>Mets</strong>a peaks raiuma ja müüma<br />
nii-öelda õigel ajal. Peaks prognoosima,<br />
millal võiks tulla uus tõus ja selleks valmistuma,”<br />
arutles Varblane.<br />
Põhimõtteliselt ei juhtu tema sõnul ju<br />
metsaga midagi, kui praegu mitte raiuda<br />
ja hakata sellele siis mõtlema, kui turuolud<br />
paremad on.<br />
Ants Varblane nägi ka seda plussi, et<br />
kui suured saeveskid nii-öelda passivad,<br />
on parem olukord väikestel puidutöötlejatel:<br />
“Kui suured seisavad, küll siis<br />
väikestel tööd jätkub.”<br />
SM<br />
Ulvar Kaubi,<br />
RMK puiduturustusosakonna<br />
juhataja:<br />
Puiduturul valitseb raske olukord.<br />
Kümnepalliskaalal oleks nõudlus:<br />
küttepuit – 8, paberipuit – 1, saepalk<br />
– 6. Keeruliseks teeb olukorra<br />
just see, et ei tea, milliseks turg<br />
lähitulevikus kujuneb.<br />
Küttepuiduga on olukord normaalne<br />
ja kui tuleb ka talve, vajadus<br />
selle järele kasvab. Omanikud pole<br />
saanud liigniiskeid metsi hooldada<br />
ja kui selleks võimalus avaneb,<br />
raiutakse kehvemaid puistuid –<br />
toota tasub küttepuitu.<br />
Nõudlust Balti riikide paberipuidu<br />
järele vähendab hiljuti Vene ja<br />
Soome peaministrite kohtumisel<br />
sündinud lubadus lükata edasi<br />
Vene puidutollide tõus. Lisaks<br />
Skandinaavia tselluloositööstuste<br />
koomalevõtt, valmistoodangu ja<br />
toorainevarude kuhjumine (tarbimine<br />
väheneb). Nõudlus on minimaalne,<br />
aga kui talv tuleb külm,<br />
väheneb see veelgi. Hakkpuidu<br />
varujate kartus paberipuidu liikumisest<br />
kütteks võib-olla täitub.<br />
Saepalkide nõudlus ei ole kadunud,<br />
kuid vähenemist on märgata<br />
– ehitusmahud vähenevad kogu<br />
Euroopas.
4 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Võimalus kaasa lüüa<br />
majanduskoostöö ülesehituses<br />
Kuigi metsaühistud üksiti on metsaomanike majanduskoostööd juba ka arendanud,<br />
kutsuvad SA <strong>Erametsakeskus</strong> ja Eesti Erametsaliit kõiki metsaomanikke osalema<br />
uues ettevõtmises, mis haarab korraga kaheksat piirkonda.<br />
Lageraie müügiga võib metsaomanik tulla<br />
muidugi ka ise kenasti toime, sest suur<br />
puidumaht tõmbab ostjaid ligi. Kuidas<br />
aga muuta ostjale atraktiivseks ja metsaomanikule<br />
tulusaks väikesemahulised<br />
harvendusraied, mille puhul puidu<br />
ülestöötamise hind on kõrge<br />
Kuidas motiveerida inimest metsaomaniku<br />
staatuses jätkama või millised<br />
võiksid olla lahendused energiapuidu<br />
turustamisel<br />
Need on vaid mõned teemad, mis<br />
ajendasid SA <strong>Erametsakeskus</strong>t koos Eesti<br />
Erametsaliiduga käivitama erametsaomanike<br />
majanduskoostöö projekti,<br />
mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskus.<br />
Kaheksas Eesti piirkonnas on nüüd<br />
teenistusse rakendatud konsulent, kelle<br />
ülesanne on koostöös kohaliku ühistuga<br />
pakkuda piirkonna metsaomanikele<br />
abi metsa majandamisel.<br />
Aidatakse nii puidu müügi kui ka metsakasvatustöödega<br />
seotud probleemide korral.<br />
<strong>Mets</strong>a müügi juures on tähtis igaks juhuks<br />
rõhutada, et ei konsulent ega ühistu<br />
soovi metsaomanikult metsa ära osta.<br />
Nende ülesanne on hoopis metsaomanikke<br />
müügiprotsessis nõustada, leida kõige<br />
tulutoovam ja kõige usaldusväärsem variant<br />
puidu müügiks. Ühistu võib raielangi<br />
müügi korraldamise ka tervikuna enda<br />
õlule võtta. Langi müüki korraldatakse siis<br />
enampakkumisega, mis metsaomanikule<br />
tähendab parima turuhinna leidmist. Siinkohal<br />
tuleb siiski arvestada ka mõningase<br />
vahendustasu maksmisega: kõiki kulusid<br />
projekti rahast ei kaeta.<br />
Pöörduge julgesti projektis osalevate<br />
konsulentide poole, nad on metsanduse<br />
professionaalid, kelle kohustuste<br />
hulka just metsaomanikega suhtlemine<br />
ja nende abistamine kuulubki.<br />
SA ERAMETSAKESKUS<br />
Piirkonnad ja konsulendid<br />
Saaremaa,<br />
Mati Schmuul<br />
Majandusliku koostöö edendamine –<br />
see on metsaomanike ja metsaühistu<br />
vaheline partnerlus. Praeguses turusituatsioonis<br />
on tähtis koondada infot<br />
metsaressursi kohta, mida saab soodsal<br />
momendil ühiselt puiduvarujatele<br />
pakkuda.<br />
Seega, lugupeetud metsaomanikud,<br />
vaagige oma võimalusi ja metsamajanduskavast<br />
tulenevaid töid. Kellel on puidu<br />
müügi mõte, sellel soovitan kõigepealt<br />
täita ja registreerida metsateatise.<br />
Müügi tulemus on metsaomanikele<br />
kindlasti kasulikum, kui kasutatakse<br />
piirkondliku metsaühistu abi. Koos<br />
tegutsedes saab kokku hoida nii oma<br />
aega kui raha.<br />
Kontakt: mati.schmuul@erametsaliit.ee,<br />
tel 5341 2480, Valjala-Pihtla <strong>Mets</strong>aühistu.<br />
Lääne-Virumaa<br />
(lisaks Harjumaa<br />
idaosa),<br />
Guido Ploompuu<br />
Majanduskoostöö mõte on selles, et<br />
saaks piirkonna metsaomanikud oma<br />
metsi majandama. Tahaks enam rõhuda<br />
just harvendusraietele, kust tuleb suurem<br />
osa küttepuidust, millele kohalikul<br />
turul veel pisutki nõudlust on.<br />
Siin on muidugi probleem, et enamasti<br />
kipuvad ülestöötamise kulud ületama<br />
puidumüügi tulusid. Ega siin muud üle<br />
jäägi, kui teadvustada, et tulu on tulemas<br />
küll, aga järgmise raiega 10–20<br />
aasta pärast. Siin on üks koht, kus konsulent<br />
oma metsanduslike teadmistega<br />
saab metsaomanikule kasuks olla.<br />
Omast kogemusest ütlen, et nõu kuulavad<br />
omanikud, kellega oled eelnevalt<br />
suhelnud. Näiteks metsaseltsi liikmed,<br />
usaldus on majanduskoostöö puhul<br />
väga tähtis.<br />
Praegu olen paari lageraiet pakkumas<br />
nn suurtele tegijatele (Stora, <strong>Mets</strong>äliitto),<br />
siin pakun metsaomanikule kohe<br />
välja ka raiejärgse teenuse (maapinna<br />
ettevalmistus, taimede ühisost, toetusetaotluse<br />
vormistamine ja ka hilisem<br />
toetuste väljamaksmine).<br />
Majanduskoostöö algab minu arvates<br />
konsulendi oskusest oma teenust
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
5<br />
pakkuda nõnda, et rahul oleksid kõik<br />
kolm – nii müüja, ostja kui konsulent.<br />
Kontakt: guido.ploompuu@erametsaliit.ee,<br />
tel 5558 3777, Viru-Lemmu <strong>Mets</strong>aselts<br />
Ida-Virumaa,<br />
Sergei Ong<br />
Esimene ettevalmistus oksjoniks on tehtud<br />
ja kutsed saadetud. Kahju, et pidime<br />
kliendiga (metsaomanikuga) ise ühendust<br />
võtma, oleks oodanud vastupidist.<br />
Mul on metsaomanikele soovitus, et<br />
nad oma piirisihid ja kinnistu piiripostid<br />
võsast puhtaks teeksid. Võimatu on millestki<br />
alustada, kui pole ühtegi märki ega<br />
tähistust kinnistu kohta. Erametsa tähiseid<br />
saab küsida ka metsaühistult.<br />
Ootaksin metsaomanikelt natuke aktiivsemat<br />
koostööd. Praegu on aeg, kus<br />
teenuste pakkujad tunnevad erametsade<br />
vastu suurt huvi.<br />
Kontakt: sergei.ong@erametsaliit.ee,<br />
tel 516 9637, Iisaku <strong>Mets</strong>aühistu<br />
Jõgevamaa,<br />
(lisaks Tartumaa),<br />
Ülo Kriisa<br />
Loodan, et metsaomanik soovib järjest<br />
rohkem olla informeeritud oma metsa<br />
arengust. Teadlik omanik majandab<br />
metsa oskuslikult ja saab oma metsast<br />
paremat tulu – nii emotsionaalset kui<br />
ka materiaalset.<br />
Ei ole arukas jätta metsa omapäi, sest<br />
siis osa puidust kindlasti hävib ja ka metsa<br />
üldine ilme muutub vähem nauditavaks.<br />
<strong>Mets</strong>akonsulendiga on teil võimalik<br />
vahetada kogemusi ja mõtteid ning<br />
nii võib leida lahendusi lähemaks ajaks<br />
ja kaugemaks tulevikuks. On ju üldteada<br />
tõde, et mitu pead “jahvatavad” paremini<br />
kui üks.<br />
Kontakt: ulo.kriisa@erametsaliit.ee,<br />
tel 508 4016, Palamuse <strong>Mets</strong>aselts<br />
Kagu-Eesti,<br />
Aarne Volkov<br />
VIIO AITSAM<br />
Võrumaal on hetkeseisuga olnud metsa<br />
ühismüügist huvitatud kolm inimest,<br />
kellest üks on tõsisem huviline – temaga<br />
võiks jõuda lähiajal ka lepinguni.<br />
21. novembril kell 10 korraldame Võrumaal<br />
Lasva vallas Tsolgo külas metsa<br />
ühismüüki tutvustava õppepäeva. Oodatud<br />
on põhiliselt Võrumaa ja Põlvamaa<br />
metsaomanikud, aga tulla võivad<br />
kõik huvilised.<br />
Usun, et asi hakkab liikuma, kui saame<br />
midagi konkreetselt tehtud – siis levib<br />
ka info.<br />
Kontakt: aarne.volkov@erametsaliit.ee,<br />
tel 529 9841, Võrumaa <strong>Mets</strong>aomanike<br />
Liit ja ka andres.pollu@erametsaliit.ee,<br />
tel 514 3572, Põlvamaa <strong>Mets</strong>aomanike<br />
Selts<br />
Pärnumaa<br />
(lisaks Läänemaa),<br />
Jüri Peetrimäe<br />
Alustan ütlemisega “tervitus läänerindelt”,<br />
aga tegelikult peaks alustama<br />
hoopis fraasiga “läänerindel muutusteta”,<br />
sest kahjuks peegeldub üldine vilets<br />
majandusseis ka metsanduses. Kui senini<br />
oli Pärnu arvestatav puidutööstus- ja<br />
transiidikeskus (kaks suurt Stora Enso<br />
saeveskit, sadamad), siis nüüdseks on<br />
olukord kurb: mõlemad saeveskid on<br />
oma töö lõpetanud ja okaspuupalk tuleb<br />
transportida 100 km kaugusele – see<br />
suurendab transpordikulu ja vähendab<br />
seega metsaomaniku puhastulu.<br />
Mida olen jõudnud seni ära teha Kohtusin<br />
Läänemaal kolleegidega (Sven<br />
Köster ja Taavi Ehrpais), et nõu pidada<br />
edasise tegevuse üle. Samuti olen suhelnud<br />
piirkondlike metsaühistute juhtide<br />
ja liikmetega, ka puidufirmadega. Konkreetseid<br />
müügilepinguid pole mul kahjuks<br />
õnnestunud veel sõlmida.<br />
Loodan siiski, et lähiajal ikka müügitehinguni<br />
jõuame. Tõenäoliselt on<br />
praegu kõigil raske, aga tuleb pingutada<br />
selle nimel, et majanduskoostöö<br />
projekt käivituks ja tulevikus ka täiesti<br />
omal jõul toimiks. Perspektiivikaid<br />
valdkondi on mitu: lisaks suuremahulistele<br />
kuivendus- ja tee-ehitusprojektidele<br />
võiks metsaomanikele huvi pakkuda<br />
just küttepuu müük kas hakkena<br />
või siis juba halgudena. Masinate soetamiseks<br />
on olnud võimalik toetusi taotleda<br />
ja selle abil on ka mitmeid lõhkumismasinaid<br />
ostetud.<br />
Soovin kõigile kolleegidele raudset<br />
närvi ja kannatust!<br />
Kontakt: juri.peetrimae@erametsaliit.ee,<br />
tel 505 0322, Vändra <strong>Mets</strong>aühing<br />
Viljandimaa,<br />
Olavi Udam<br />
Eks ikka loodame, et metsaomanike elu<br />
läheb kergemaks. Bürokraatiaga saame<br />
meie paremini hakkama kui iga metsaomanik<br />
eraldi. Praegu on küll majandusel<br />
ja metsamajandusel ka kehvad ajad.<br />
Aga raskel ajal ju abi vaja ongi. Headel<br />
aegadel saavad kõik isegi hakkama.<br />
Kontakt: olavi.udam@erametsaliit.ee,<br />
tel 504 7407, Sakala <strong>Mets</strong>aühistu<br />
Järvamaa<br />
(lisaks osaliselt<br />
Harjumaa),<br />
Ülle Läll<br />
Alustame sellest, et koos on võimalik<br />
rohkem korda saata. Me oleme oma<br />
esimesed lepped juba sõlminud. Tähtis<br />
on, et metsaomanik saaks metsast hea<br />
ja usaldusväärse tulemuse.<br />
Kontakt: ulle.lall@erametsaliit.ee,<br />
tel 521 1510, MTÜ Minu <strong>Mets</strong>
6 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
ATV aitab hädast välja<br />
Kabala soost tõin ATVga kuu jooksul välja 130 tm ülestöötatud<br />
puitu, mis muidu oleks pehme pinnase tõttu sinna jäänudki.<br />
erakogu<br />
MAANUS<br />
JERSHOV,<br />
praktik ja<br />
maaletooja<br />
Mina töötan ATVga metsas alates tänavu<br />
suvest, kui see tehnika sai soetatud.<br />
Mõtelnud olin sellele varem, konkreetseks<br />
läks asi, kui olin Honda Motor<br />
Europe Motorcycle’i divisjonijuhi abina<br />
Baltikumi turu jaoks organisatsiooni<br />
üles ehitamas – sealt sain ATV võimekuse<br />
kohta tehnilisi andmeid juurde.<br />
Möödunud aastal korraldasin veel<br />
Rootsis n-ö tuulemurrutöid. Seal on küll<br />
kõva pinnas, aga umbes 5%-l lankidest<br />
oli probleem, et ka lintidega ei saa raske<br />
masin (näiteks 16tonnine) kõikjalt<br />
puid kätte.<br />
Kui Rootsis alternatiive uurisin, oli juttu<br />
vaid Terri-taolistest soomasinatest,<br />
millel on aga kahjuks palju puudusi: nad<br />
on üliaeglased (5 km/h), kõrge hinnaga<br />
(uus masin üle 2 mln) ja masina transpordiks<br />
on vaja erimõõdulist haagist.<br />
20 t m p ä e v a s<br />
<strong>Mets</strong>atöö ATVga eeldab, et langetustöö<br />
tehakse käsitsi, kuna siis saab kohe õige<br />
kõrgusega kännud ja juba enne vaadata,<br />
kuidas on kõige mugavam materjal metsast<br />
välja tuua (ATV + forvarderikäru tee<br />
vajalik laius on minimaalselt 1,5 m).<br />
Kui teha harvesteri järel “korjamist”,<br />
kulub tihti üle poole ajast uppunud masina<br />
rööbaste täitmisele ja kõrgete kändude<br />
tasandamisele.<br />
ATVga tegutsemise tootlikkus on normaaltingimustes<br />
väljaveol (kui ei pea korrastama<br />
teise järelt läbu ja materjal on lõigatud-laasitud)<br />
15–20 tm päevas. Ideaalne<br />
materjali pikkus on 3–5,5 m, palgi läbimõõt<br />
kuni 30 cm on ka veel OK.<br />
Minu kogemus ütleb, et täishüdraulikaga<br />
palgiveokäru Kranman Rexon<br />
330 ATV teeb töö korralikult ära. Lisa-<br />
Lindid (roomikud) tasub ATV-le alla panna, kui on olemas roolivõimendi.<br />
na on kasutada veel kaugjuhtimispuldiga<br />
hüdrovints mastilt (vintsimiskaugus<br />
30 m) ja kui koorem on nii raske,<br />
et ATV “kaabib”, siis käru flexodrive ehk<br />
hüdraulikaga tagarattavedu.<br />
Ro o l i v õ i m e n d u s ja p õ h j a k a i t s e<br />
Soos ja märgadel aladel töötades on soovitatav<br />
kasutada rataste asemel linte Camoplast<br />
Tatou4S. Siis peaks aga olema<br />
kindlasti roolivõimendiga ATV, näiteks<br />
Yamaha Grizzly 700 (roolivõimendi olemasolu<br />
näitab lühend EPS=Electrivcal<br />
Power Streering) – ilma on lintidega kohapeal<br />
väga raske manööverdada.<br />
Lisaks peaks ATV-le panema vintsi<br />
ette. Kui soo kanarbikukiht läbi vajub,<br />
saab lähima puu küljest vintsides koormaga<br />
edasi. ATV-le peab lisana panema<br />
ka põhja ja õõtsade kaitsmed, et põhi<br />
okstest lihtsamalt üle libiseks. Kui kasutada<br />
linte, peab kindlasti jalahoidmise<br />
plastikud spetsiaalsete metallkaitsmete<br />
vastu vahetama – on mugavam ja turvalisem,<br />
kui masin üle kändude ronib.<br />
Seda kõike olen ise kogenud. Töötasin<br />
ATVga tänavu suvel Kabala soos, kus<br />
vedasin ühe kuuga välja 130 tm paberipuitu<br />
ja palki. Keskmine veomaa oli 1,5<br />
km ots, kuna soo äärde raskem palgiveok<br />
pinnase tõttu sõita ei saanud. Palk<br />
oli lõigatud 2008. aasta talvel, aga muu<br />
tehnikaga kätte enam ei saadud, rööpad<br />
olid tihti üle meetri, saju korral täitusid<br />
kohe pruuni sooveega.<br />
Sama ATVga olen nüüdseks ka Sangastes<br />
tegutsenud (palgi ja võsa väljavedu).<br />
See mets oli olnud 20 aastat hooldamata.<br />
Taheti saada parkmetsa taolist asja,<br />
mis ka õnnestus. Oksavaalu pikkus oli<br />
lõpuks üle 50 m, palki ja kütet kokku<br />
u 140 tm. Töö lõpus pidin ka lindid<br />
masinale alla panema, kuna pidevalt sadas.<br />
Põhitöö oli 60–80aastaste kuuskede<br />
tuulemurru koristus pluss metsakuiv<br />
meeletu võsa!<br />
Praegu töötan Viljandis Uueveskil 45°<br />
küllalt soisel kaldal parkmetsas. Seal on<br />
eripäraks muidugi linnapargi tingimused,<br />
mistõttu on väga palju vintsimist.<br />
Lisaks saan uusi kogemusi puude läbimõõduga<br />
seoses. Olen maha võtnud neli<br />
40 m kõrgust meetrise tüveläbimõõduga<br />
paplit, mis said ATV ja selle forvardertehnikaga<br />
välja veetud (jäme tüveosa<br />
enne 40cm seibideks).<br />
Vä i k s e m a s s e m e t s a<br />
Kui suurte mahtude puhul veel ATVga<br />
arvestada saab Eks iga metsaomanik<br />
pea seda ise kalkuleerima, aga juhul kui<br />
ta ise saetööd teeb, peaks 5–10 ha olema<br />
ühe ATV jaoks optimaalne.<br />
ATVga saab teha kõiki metsatöid, kusjuures<br />
tehnikale kulub metsatraktoriga<br />
võrreldes kordades vähem raha. Kui arvestan<br />
oma ATV, selle lisad, lindid ja forvarderi<br />
kokku (komplekt kaalub umbes<br />
700 kg), on summa umbes 300 000 kr.<br />
Lisaks saab ATVd kasutada talus universaalse<br />
töövahendina.<br />
Minule hakkas ATV kasutamine metsas<br />
nii meeldima, et hakkasime ATVde<br />
Kranmanieri tehnikat ka maale tooma.<br />
Praegu käib eestikeelse kodulehe kranman.ee<br />
ülesehitus.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
7<br />
Igal puiduostjal oma nõuded<br />
<strong>Mets</strong>aomanik või raieõiguse omandanu peaks kindlasti enne raietöid üle<br />
kontrollima, milliseid nõudeid metsamaterjalile konkreetne ostja kasutab.<br />
VIIO AITSAM<br />
Ümarsortimentidele esitatavaid nõudeid<br />
analüüsides selgub, et püsivaid ja<br />
sarnaseid vastuvõtutingimusi pole. Mõnevõrra<br />
on selline olukord põhjendatav<br />
tootmiserinevustega puidutöötlemisettevõtetes,<br />
kuid sageli sõltuvad nõuded<br />
vaid turusituatsioonist.<br />
<strong>Mets</strong>a ülestöötamise võimalused sõltuvad<br />
ilmastikust ja viimasel ajal ka nõudluse<br />
muutumisest. Olukord võib aasta jooksul<br />
isegi mitu korda üsna järsult muutuda.<br />
Samas ei muuda nõudlus arenenud<br />
metsariikides tunnustatud kvaliteeditingimusi,<br />
vaid pigem ühikuhinda.<br />
Ümarsortimentide kvaliteedinõuete<br />
suurte kõikumiste info võib raiujateni<br />
jõuda hilinemisega. Nii tuleb sageli<br />
järkamist teha ka katse ja eksituse<br />
meetodil.<br />
Se g a d u s p a b e r i p u i d u ü m b e r<br />
Suurim segadus valitseb paberipuidu<br />
kvaliteedinõuetes ja nimetustes, mistõttu<br />
metsaomanik või raieõiguse omandanu<br />
Põhireeglid<br />
TÕNU ELLER,<br />
Luua metsanduskooli<br />
õpetaja<br />
• Enne raie algust vaata oma<br />
mets üle, mõeldes, millist<br />
materjali sealt võib saada.<br />
• Otsi võimalusi, kuhu ja kellele<br />
materjal müüa (tutvu ka<br />
pakutavate hindadega).<br />
• Sõlmi võimalusel eelnev leping<br />
nii kokkuostja kui ülestöötajaga,<br />
et vähendada riski.<br />
• Tutvu väljavalitud firma<br />
kehtestatud tingimustega puidu<br />
kvaliteedile.<br />
• Raiet tehes järka materjal nende<br />
kvaliteedinõuete järgi.<br />
peaks kindlasti üle kontrollima, milliseid<br />
nõudeid konkreetne ostja kasutab.<br />
Kuna need nõuded muutuvad sageli,<br />
on ette tulnud, et mõned vastuvõtjad<br />
määravad praagi osatähtsust niiöelda<br />
näo järgi.<br />
Virnatäiuse koefitsient ei peegelda alati<br />
tegelikkust, kuna on tavaliselt kokkuleppeline.<br />
Ebaselge olukord tekitab aga<br />
pingeid, kontrollimatust ja süüdistusi.<br />
Kahjuks pole meil edenenud digitaalse<br />
mahu kontrollsüsteemi kasutuselevõtt.<br />
Soomes ja Rootsis toimub tehastes<br />
kaasaegne mahumõõtmine (kehtivad<br />
ka riiklikud piirnõuded), mis annab<br />
rohkem kindlustunnet.<br />
Nii ja n a a n i m e t u s e d<br />
Saepalkidel kasutatakse Eestis kvaliteediklasse<br />
A, B, C. Lisaks on üldlevinud D-<br />
ja madalakvaliteedilise (varem sorditu)<br />
palgi klassid. Enamik vastuvõtjaid aga<br />
ei erista kvaliteediklasse, vaid ainult jämedusastmeid.<br />
See põhjustab metsakasvatuslikku<br />
ükskõiksust kvaliteetse tüve<br />
saamise suhtes. Piltlikult maksab palgi<br />
jämedus, aga oksavaba ja umbokstega<br />
palk on sama hinnaga.<br />
Vineeri- ja spoonipaku kvaliteedi osas<br />
on olukord tänu professionaalsetele töötlejatele<br />
parem. Hinna määrab nii jämedusaste<br />
kui noti kvaliteet. <strong>Mets</strong>aomaniku<br />
jaoks on aga sageli ebaselge, millised<br />
on kvaliteeditingimused ja kuidas<br />
need hinda mõjutavad.<br />
Vineeripakk üldpikkusega 3,3 m<br />
(harvem ka 3,1 m) lõigatakse treimiseks<br />
kaheks mooduliks. Näiteks kõveruse<br />
suurust hinnatakse tavaliselt kummalgi<br />
moodulil eraldi. Seega võiks täpselt<br />
paku keskkohas olla lubatust järsem<br />
kõverus. Mõned vastuvõtjad seda<br />
ka arvestavad.<br />
Viimastel aastatel kasutavad vineeritööstused<br />
ostmisel nimetust “palk” või<br />
lihtsalt “pakk”. Selliseid umbmääraseid<br />
nimetusi kasutatakse kase saepalgi, vineeripaku<br />
ja ka spoonipaku korral.<br />
Mõnevõrra erinevate mõõtude tõttu<br />
taipab haritud metsamees, milliseid<br />
erinevusi tegelikult kvaliteedis nõutakse.<br />
Üldiselt toob selline “lihtsustamine”<br />
aga kaasa vääritimõistmist, kuna nimetus<br />
ei kanna endas infot eri nõuete kohta.<br />
Soovitan selguse mõttes alati nimetada,<br />
mis otstarbe pakuga on tegu.<br />
Mu u t l i k t u r g<br />
Küttepuit on praegusel ajal järjest rohkem<br />
hinnas. Sellele ja raiejäätmetele on<br />
mõttekas otsida ostjat varakult. Hakkimisel<br />
saab korraga kogu jäätmepuidust<br />
lahti. Võib väheväärtuslikud tüved<br />
jätta laasimata ja seega hoida kokku<br />
saemehe tööaega. Lisandub jäätmevedu<br />
tee äärde.<br />
Pehmetel pinnastel tuleb siiski enamik<br />
raiejäätmeid kokkuveoteede tugevdamiseks<br />
kasutada.<br />
Vahel on puiduturul mõne sortimendi<br />
vajadus ajutiselt lõppenud. Olukord,<br />
kus näiteks kuuse paberipuitu ei osteta,<br />
häirib tugevalt kuusikute raiet, kuigi<br />
saetööstus palki soovib. Tavaliselt on<br />
mõne aja möödudes müügivõimalused<br />
jälle taastunud.<br />
Maailma majanduses on viimasel ajal<br />
toimunud tõsiseid muutusi, mistõttu puiduvajadus<br />
näiteks ehituses ja paberitööstuses<br />
on kiiresti vähenenud. Sellises situatsioonis<br />
peab metsaomanik olema<br />
valmis operatiivselt tegutsema.<br />
Kirjutis on osa pikemast artiklist<br />
“Ümarsortimentide planeerimine”
8<br />
20. n o v e m b e r 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Kui puit läheb hakkeks<br />
Näpunäiteid metsaomanikele, kes tahavad raiejäätmeid ja võsa hakkeks müüa.<br />
• Kui metsaomanik tahab raiejäätmed<br />
metsast välja tuua, ei tohiks kokkuveotraktoriga<br />
oksavaalul sõita. Samas oleks<br />
võimalik natuke kokku hoida raiekuludelt<br />
– pole mõtet saagida viimast latva<br />
sortimendiks, need võib jätta laasimata<br />
ja pikaks, see aitab ka oksi paremini koormas<br />
pidada.<br />
• Hakkematerjal tuleb ladustada nii, et<br />
ruumi jääks kahele masinale – nii hakkurile<br />
kui veokile kõrvu töötamiseks. Ladustamiseks<br />
sobib hästi kasutada muu metsamaterjali<br />
laoplatse. Järjestus peaks nii olema,<br />
et kõigepealt tuuakse välja muu materjal,<br />
ja kui palgid, paberipuu jne on ära<br />
viidud, siis raiejäätmed.<br />
• Rusikareegel on, et virna veetud hakkematerjal<br />
peab saama kaks suvekuud seista.<br />
See kujuneb välja umbes nii, et sügisene<br />
virn hakitakse kevadel ja suve alguse<br />
virn sügisel. Talvel saaks ka lühema ajaga,<br />
kui kasutataks spetsiaalseid virnakatteid,<br />
aga hakke hinnatase pole veel nii kõrgel,<br />
et katteid oleks hakatud hankima.<br />
• Üle aasta ei tasu hakkematerjali virnas<br />
hoida. Kevadtalvine materjal tuleks metsast<br />
hiljemalt juunis välja tuua, sest muidu<br />
kasvab noor võsa oksavaalust läbi.<br />
• Hakketootja maksab materjali eest vähem,<br />
kui see sisaldab liiga palju lisandeid<br />
(pinnas, kivid jms). <strong>Mets</strong>ahaaratsit kasutades<br />
on suur tõenäosus, et kaasa võetakse<br />
pinnast ja kive – seda tingivad haaratsi<br />
kopa töövõimalused.<br />
Eelistada tuleks kahvelhaaratsit. Osa<br />
ülestöötajatest juba kasutab neid – saab<br />
kvaliteetsema materjali ja töö läheb<br />
palju kiiremini.<br />
• Hakketootja maksab vähem, kui materjal<br />
pole õigesti ladustatud. Oksad peaksid<br />
virnas olema võimalikult ühtepidi ja<br />
risti laadimissuunaga. Hakkur peaks suutma<br />
tunniga toota umbes 85–90 puistekuupmeetrit<br />
haket. Segamini laotud virna<br />
harutamine võib võtta mitu korda rohkem<br />
aega.<br />
• Igal maaomanikul on kraave, mida<br />
tuleks hooldada, regulaarselt võsast puhastada.<br />
Hakkimise puhul piisab, kui võsa<br />
on kannalt maha raiutud – rohkem tükeldama<br />
ei pea.<br />
• Turul on ettevõtjaid, kes on hankinud<br />
endale giljotiini ja teevad võsakoristusteenust.<br />
Allikas: United Loggersi <strong>Mets</strong>alehes ilmunud soovitused, mille teised hakketootjad on hinnanud üldsobilikuks.<br />
Kas keegi hakib kändu<br />
VIIO AITSAM<br />
Eestis on mõned firmad, kes tegelevad<br />
kändude hakkimisega (õieti on see kändude<br />
purustamine), kuid see pole veel<br />
väga levinud. Kui teha kaupa kändude<br />
purustamiseks, tuleb üldjuhul tänapäeval<br />
sellele veel peale maksta.<br />
Samas on tulevikuprognoosides rõhutatud,<br />
et kännud oleks üks ressursiallikas.<br />
Maaülikooli teadlased on märkinud,<br />
et kaugemas tulevikus võib biomassi<br />
kasutamist energeetikas hakata takistama<br />
traditsioonilise küttepuidu koguste<br />
vähenemine. Seda rohkem võiks kasutada<br />
raiejäätmeid, võsa ja muidu metsa<br />
jäävaid kändusid.<br />
Firma Teesalu Auto on tänavu tootnud<br />
üle 20 000 m³ kännuhaket. “Kuna kännu<br />
hakkimine on väga töömahukas, meie<br />
kliendile peale ei maksa,” ütles firma logistik<br />
Lembit Kahu. Võrreldes kändude<br />
veoga prügimäele (see vajadus tekib nt<br />
ehitajatel), võidab klient vaid veidi transpordis<br />
ja maksma ei pea ka utiliseerimistasu,<br />
mis prügilas on ette nähtud.<br />
<strong>Mets</strong>a jäävatest kändudest võib eri uurijate<br />
andmeil saada energiat 140–160<br />
või isegi 200 MWh hektari kohta (kaks<br />
korda rohkem kui samalt alalt korjatud<br />
raiejäätmetest).<br />
Näiteks soomlased, kes plaanivad aastaks<br />
2010 tunduvalt suurendada metsahakke<br />
kasutamist, arvestavad, et natuke<br />
alla kolmandiku metsahakke materjalist<br />
võiksid moodustada kännud.<br />
Soome teadlase Risto Impola andmeil<br />
jääb Soomes aastas lageraielankidele umbes<br />
4,5 mln tm kändusid, millest tasub ära<br />
koristada ca 1–2 mln tm. Lisaks võiks saada<br />
kände (0,1 mln tm) juurde aladelt, mis<br />
lähevad teetrasside ja ehitiste alla.<br />
Riigimetsa Majandamise Keskuse<br />
(RMK) endine arendus- ja konsultatsiooniosakond,<br />
kus 2007. aastal valmis Eesti<br />
raiejäätmete kasutamist käsitlev uuring,<br />
on märkinud, et kütusehindade tõus võib<br />
Eestiski kord kännud tasuvaks muuta.<br />
RMK uuringus on märgitud, et kändusid<br />
juuriva ekskavaatori mass ei tohiks<br />
jääda alla 20–25 t. Kändude peenestamiseks<br />
kasutatakse purusteid, kuna hakkuriterad<br />
saaksid nende küljes olevate kivide<br />
ja pinnase tõttu liialt rikutud.<br />
SM
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
9<br />
<strong>Mets</strong>anduslikke mõisteid<br />
erakogu<br />
<strong>Mets</strong>as tegutsejad on sunnitud aina sagedamini<br />
kasutama masinate linte ja<br />
roomikuid. Enamasti räägitakse lintidest,<br />
kuigi sisuliselt on just nagu tegu<br />
ikka roomikutega.<br />
Kuidas on õige Kas näiteks<br />
pildil oleva ATV all on roomikud<br />
või lindid<br />
VAHUR KURVITS, Eesti Maaülikooli<br />
metsandus- ja maaehitusinstituudi<br />
lektor: Ka erialakirjanduses nimetatakse<br />
neid nii lintideks kui roomikuteks<br />
ja vale pole kumbki.<br />
Samas nimetatakse lindiks seda lülilist<br />
asja, mis vajadusel läbivuse parandamiseks<br />
ratastetandemile peale pannakse<br />
(heades tingimustes saab ratas<br />
liikuda iseseisvalt).<br />
Kuna antud juhul pannakse need konstruktsioonilised<br />
lahendused masinale alla<br />
ja võetakse ära ühtsete tervikutena, oleks<br />
minu arvates õigem kasutata nimetust<br />
“roomik” – ATV on roomikkanduritel.<br />
SM<br />
<strong>Mets</strong>a võib kaitsta mets<br />
Peale peletusvahendite, ulukiaedade jms on võimalik ulukikahjustusi metsas vähendada ka<br />
puht metsamajanduslike võtetega.<br />
• Põtra saab meelitada metsaomaniku<br />
jaoks tähtsatest metsaosadest mööda<br />
käima temale spetsiaalselt rajatud pajuistandikuga.<br />
Sügiseti tuleb põdra tugevasti kärbitud<br />
puukesed tagasi lõigata ja soovitatav<br />
on kultuuri väetada.<br />
• Talvel tuleks ulukite toidubaasi rikastada<br />
mändide ja haabade langetamisega.<br />
Soovitatav on langetada puid<br />
loomade liikumisteede või kvartalisihi<br />
läheduses kuuajase intervalliga. Puid<br />
ei tohi laasida.<br />
• Hooldusraietega männikutes on soovitatav<br />
alustada siis, kui puude kõrgus<br />
on üle 3 meetri.<br />
• Halvakvaliteedilistes haavikutes<br />
tuleks algul puhastusraietest loobuda,<br />
hooldusraie tuleks teha alles 20aastaste<br />
puude puhul, harvendades vaid ülarinnet<br />
ja säilitades alusmetsa.<br />
• Haavikutes, männikutes ja haavaga<br />
segapuistutes on mõistlik harvendus- ja<br />
hooldusraietega eraldatavad puud jätta<br />
ulukitele lisatoiduks. Raieid tasub teha<br />
talvekuudel.<br />
• Valgustus- ja puhastusraiete korral<br />
noorendikes tasub männi-segalehtpuistu<br />
korral lehtpuud eemaldada, raiudes<br />
neid 1,5 meetri kõrguselt, et takistada<br />
ulukite liikumist noorendikus.<br />
• Haavikutes ja haavaga segapuistutes<br />
on mõttekas teha alusmetsa ja puhmarinde<br />
kasvu soodustamiseks tugev<br />
harvendamine talvel.<br />
• Intensiivse ulukikahjustuse piirkondades<br />
ei ole mõttekas rajada lehise-,<br />
tamme-, saare-, haava- ja kasekultuure.<br />
• Männikultuurid tasub rajada optimaalsest<br />
20% tihedamalt (vähemalt<br />
7000 taime ha kohta).<br />
• Tugevalt kahjustunud metsakultuurid<br />
võikski jätta ulukitele toiduks, meelitamaks<br />
neid eemale tervetest noorendikest.<br />
• Suurtele metsa magistraal- ja kogumiskraavidele<br />
tuleb rajada väljapääsud<br />
ulukitele, et hoida ära nende koondumist<br />
ja peatumist kraaviga külgnevates<br />
noorendikes ning keskealistes kuusikutes.<br />
Ulukite loendamise<br />
andmeid<br />
Tõenäoline<br />
arvukus 2007 2008<br />
põder 12 000 11 000<br />
punahirv 1900 2200<br />
metskits 65 000 63 000<br />
metssiga 20 000 21 000<br />
kobras 18 500 19 400<br />
Allikas: keskkonnaministeerium<br />
• Söödapõllud tuleks rajada põllumajanduslikust<br />
kasutusest välja jäävatele<br />
aladele või siis kvartalisihtide laiendustele.<br />
Põllud meelitavad ulukeid noorendikest<br />
eemale. Tasub kasutada, kui loomade<br />
arvukus pole liiga suur.<br />
• Talvel võib raielankidelt koguda<br />
raiejäätmeid.<br />
Kogutud oksad tuleks asetada kahele<br />
kahe püstise puu külge kinnitatud<br />
rõhtoksale-latile. Kui talve edenedes<br />
sööt otsa hakkab saama, tuleb oksi vahetada.<br />
Allikas: Võrumaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Margo Tanniku loeng “Ulukikahjustuste ennetamine<br />
ja vähendamise võtted. <strong>Mets</strong>amajanduse võtted ulukite loodusliku toidubaasi suurendamiseks.”.
10 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
<strong>Mets</strong>aseaduse muudatused<br />
on Riigikogus<br />
Praegu Riigikogu menetluses olev metsaseaduse muutmise<br />
seadus peaks muutma metsaomaniku elu lihtsamaks.<br />
MARKU LAMP,<br />
keskkonnaministeeriumi<br />
metsaosakonna<br />
juhataja<br />
Üks suuremaid muudatusi, mis seaduse<br />
vastuvõtu korral metsaomanikku puudutab,<br />
on metsamajandamiskavade kohustuslikkuse<br />
kaotamine.<br />
Ka v a v a b a t a h t l i k , i n v e n t e e r i -<br />
m i s a n d m e d k o h u s t u s l i k u d<br />
Praegu on nii, et iga majandada tahtev<br />
metsaomanik peab tellima 10 aastat<br />
kehtiva metsamajandamiskava, mis<br />
on veel eraldi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses<br />
kehtestatud (sellega<br />
määratakse uuendus- ja harvendusraie<br />
maksimaalsed lubatud pindalad 10 aastaks).<br />
Kava saamiseks peab omanik kohale<br />
tellima litsentseeritud metsakorraldaja,<br />
kes ta metsa üle vaatab (takseerib)<br />
ja kelle andmete põhjal koostatakse<br />
ka kava.<br />
Kui seadusemuudatused vastu võetakse,<br />
ei ole kava olemasolu enam kohustuslik<br />
(kui metsaomanik tahab, võib<br />
ta muidugi ka tulevikus selle endale tellida),<br />
aga kindlasti peavad majandada<br />
tahtval omanikul oma metsa kohta olemas<br />
olema inventeerimisandmed, mis<br />
kantakse ka metsaregistrisse. See tähendab,<br />
et metsakorraldaja tuleb kohale<br />
tellida nii või teisiti.<br />
Kuidas see tulevikus võiks täpsemalt<br />
käia Seadusemuudatustega on plaanitud<br />
nii, et kui metsaomanik soovib alustada<br />
metsamajanduslikku tegevust, peab<br />
ta kõigepealt hoolitsema selle eest, et<br />
tema metsa inventeerimisandmed met-<br />
sakaitse- ja metsauuenduskeskuse kaudu<br />
metsaregistrisse jõuaks (tihti on kokkuleppel<br />
omanikuga andmete registrisse<br />
saatjaks metsakorraldaja). Need kehtivad<br />
samamoodi kümme aastat nagu<br />
praegune metsamajandamiskavagi.<br />
<strong>Mets</strong>aomanik saab inventeerimisandmed<br />
tellida tegevusloaga metsakorraldajalt.<br />
Tunnustatud metsakorraldajate<br />
ja tegevusloaga metsakorraldusettevõtete<br />
kontaktid on kättesaadavad metsakaitse-<br />
ja metsauuenduskeskuse kodulehel<br />
(www.metsad.ee).<br />
Kui andmed on registrisse kantud,<br />
tekib metsaomanikul võimalus esitada<br />
keskkonnateenistusele (alates 2009.<br />
aastast keskkonna- ja looduskaitseamet)<br />
metsateatisi. See teatis jääb endiselt<br />
metsas tegutsemise aluseks, seda<br />
ei kavatse keegi kaotada.<br />
Ka riigi toetus metsaandmete saamisele<br />
jääb alles. Plaanis on teha nii, et<br />
riigi toetusi saavad tulevikus taotleda<br />
nii need metsaomanikud, kes tellivad<br />
metsakorraldajalt oma metsa inventeerimisandmed,<br />
kui ka need, kes tellivad<br />
metsamajandamiskava.<br />
Vahe on selles, et inventeerimisandmete<br />
olemasolu on siis seadusemuudatuse<br />
järgi kohustuslik, metsamajandamiskava<br />
olemasolu aga vabatahtlik.<br />
Toetust on mõlemal juhul võimalik saada<br />
kuni 100% ulatuses.<br />
Tr a s s i r a i e t e a t i s e t a<br />
Seaduseelnõus on muudatus, et tulevikus<br />
ei pea metsaomanik esitama metsateatist<br />
siis, kui soovib puhastada kraaviäärt,<br />
piirisihti või liinialust maad.<br />
Eelnõusse on see sisse kirjutatud nii,<br />
et raieks ei loeta metsamaal oleva tee-,<br />
kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi<br />
puhastamist kuni 8sentimeetrise<br />
keskmise rinnasdiameetriga puudest<br />
ja põõsastest.<br />
See ei vabasta trassi jms puhastajat<br />
(näiteks elektriliinide aluste hooldajafirma)<br />
kohustusest kooskõlastada oma<br />
tegevus maaomanikuga, kui selline nõue<br />
on muus seaduses olemas.<br />
Mu u d a t u s i r a i e t e t e g e m i s e l<br />
Seadusega laiendatakse mitmeti valikraie<br />
tegemise võimalusi. Ei sätestata<br />
enam elustiku mitmekesisuse tagamiseks<br />
vajalike puude maksimaalset lubatud<br />
arvu. Kaotatakse mõistete “säilikpuu”<br />
ja “elustiku mitmekesisuse tagamiseks<br />
vajalik puu” erinevus. Jne.<br />
Et muudetud seaduse rakendumisel<br />
ei hakkaks tekkima liiga suuri lagedaid<br />
alasid, tuuakse sisse nõue, et eri omanike<br />
kinnistutel võib, olenemata langi<br />
laiusest, üksteisega piirnevate raielankide<br />
kogusuurus olla kuni seitse hektarit.<br />
Erandjuhtudel, kus lageraielankide<br />
liitumisel tekib oht pöördumatuteks<br />
keskkonnamuutusteks, on selle vältimiseks<br />
eraomandi kasutamise piiramine<br />
põhjendatud.<br />
Muuta on plaanis ka puidumahtu,<br />
mida metsaomanik võib oma metsast<br />
raiuda metsateatist esitamata. Seadusemuudatuse<br />
järgi on tulevikus selleks mahuks<br />
kolm tihumeetrit puitu metsamaa<br />
ühe hektari kohta, kuid mitte rohkem<br />
kui 20 tm kinnisasja kohta aastas.<br />
***<br />
<strong>Mets</strong>aseaduse muutmine on praegu<br />
jõudnud teise lugemiseni, mis oli Riigikogus<br />
eile, 19. novembril.<br />
Kui eelnõu seadusena vastu võetakse,<br />
hakkavad muudatused kehtima<br />
1. jaanuarist 2009.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
11<br />
Uuel aastal<br />
uute toetustega<br />
<strong>Erametsakeskus</strong> plaanib järgmisel aastal alustada teatud toetuseliikide<br />
puhul taotluste vastuvõttu varem kui tavaliselt – juba aasta algusest.<br />
HELJE<br />
TAMMSALU,<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e siseriiklike<br />
toetuste üksuse<br />
projektispetsialist<br />
1999. aastal riigi loodud sihtasutuse <strong>Erametsakeskus</strong><br />
(EMK) eesmärk on metsaomanike<br />
teadmiste tõstmisega Eesti<br />
metsade keskkonnasõbralikumale<br />
ja efektiivsemale majandamisele kaasa<br />
aidata.<br />
Toetusi on SA <strong>Erametsakeskus</strong> erametsaomanikele<br />
vahendanud juba üle 9 aasta.<br />
Selle ajaga on muutunud toetatavate<br />
tegevuste loetelu ja kasvanud on toetuste<br />
maht. Samuti on aasta-aastalt suurenenud<br />
riigi eelarvest toetustele eraldatavad<br />
summad.<br />
2008. aastal jagati siseriiklikest vahenditest<br />
toetusi kokku 15 tegevuse<br />
jaoks, sealhulgas raiesmiku uuendamine,<br />
metsamajandamiskavade koostamine,<br />
pärandkultuuriobjektid, vääriselupaiga<br />
säilitamine, piirkondliku tugiisiku<br />
rakendamine, erametsaomanike<br />
koolitamine ja metsaühistute toetamine<br />
(sh mitmesugused nõustamised,<br />
konsulendi baasraha, metsamajandusalane<br />
koostööprojekt, koolimetsa asutamine<br />
jne).<br />
Su u r i m u u d a t u s i p o l e<br />
Saabuva 2009. aasta toetatavate tegevuste<br />
nimistu erilisi muudatusi ette ei<br />
näe, küll aga võib pisut muutuda mõne<br />
tegevuse sisuline pool. Näiteks metsamajandamiskava<br />
koostamise toetus.<br />
Uuest aastast pole kava koostamine<br />
kui selline enam kohustuslik. Selle<br />
toetuseliigi alt hakatakse toetama<br />
metsa inventeerimiseks tehtud kulusid,<br />
kuid kui metsaomanik oma huvides<br />
ikkagi endale ka majandamiskava<br />
tellib, saab jätkuvalt toetust ka selle<br />
koostamiseks.<br />
Raiesmiku uuendamise toetuse puhul<br />
(järgmisel aastal uue nimega: “<strong>Mets</strong>a<br />
uuendamise toetus”) väga suuri muudatusi<br />
ei kaasne, küll aga võib muutuda<br />
mõni selle alt toetatav tegevus.<br />
Järgmisel<br />
aastal kavandame<br />
jätkata<br />
ka vääriselupaiga<br />
kaitselepingute<br />
sõlmimist,<br />
millega<br />
kompenseeritakse<br />
erametsaomanikule<br />
metsa majandamisel<br />
saamata<br />
jäänud tulu.<br />
Samuti on kavas<br />
toetada pärandkultuuriobjektide<br />
taastamist<br />
ja hooldamist.<br />
Nõ u s t a j a i d t u l e b j u u r d e<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e eesmärk<br />
on kvaliteetse, ajakohase ja<br />
hästi toimiva erametsanduse<br />
tugisüsteemi arendamise<br />
kaudu kaasa aidata<br />
erametsade mitmekülgsele<br />
majandamisele,<br />
erametsanduse maine<br />
ning metsaomandiga<br />
seotud (väike)ettevõtluse<br />
edendamisele, lähtudes<br />
metsaomanike huvidest<br />
ja vajadustest ning riigi<br />
määratletud metsapoliitilistest<br />
eesmärkidest.<br />
<strong>Mets</strong>aomanikul on ka järgmisel aastal<br />
võimalik atesteeritud metsakonsulendilt<br />
metsaasjades tasuta nõu saada. Praegu<br />
on atestaat 37 konsulendil, kes metsaomanikele<br />
riigi toel väärtuslikku metsanõu<br />
annavad.<br />
<strong>Mets</strong>akonsulendi ülesanne on anda<br />
nõu metsanduse üldistes või spetsialiseeritud<br />
küsimustes ning maaelu arenguga<br />
seotud valdkonnas.<br />
Juba lähiajal näeme vajadust konsulentide<br />
arvu ja nõustamise mahtu suurendada.<br />
Seejuures peame väga tähtsaks<br />
kogu Eestit katva konsulentide võrgustiku<br />
olemasolu. Atesteeritud metsakonsulentide<br />
arvu tõusu loodame juba selle<br />
aasta lõpuks.<br />
Ting imused l i h t s a m a k s<br />
Ka ülejäänud, juba eelmisest aastast tuttavad<br />
toetuseliigid saavad olema kaetud,<br />
kuid millisel kujul<br />
ning määral, sõltub<br />
uuest metsaseadusest<br />
ja keskkonnaministri<br />
toetuste määrusest.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>el<br />
on plaanis 2009. aastal<br />
alustada teatud<br />
toetuseliikide puhul<br />
taotluste vastuvõttu<br />
juba aasta algusest.<br />
Toetuste tingimusi<br />
reguleeriv määrus on<br />
aga veel keskkonnaministeeriumis<br />
väljatöötamisel.<br />
Kuigi toetatavate<br />
tegevuste liikide<br />
osas olulisi muudatusi<br />
ette pole näha, võivad täpsemad<br />
tingimused muutuda. Ka näeb uue metsaseaduse<br />
eelnõu ette taotluste hindamise<br />
korra ning hindamiskriteeriumide<br />
kehtestamise.<br />
Eesmärk on erametsaomanikele antavate<br />
toetuste tingimused ning kord<br />
muuta selgemaks ja lihtsamaks. Tähtis<br />
on, et toetuse saamise võimalused ning<br />
tingimused erametsaomanike jaoks paraneksid.<br />
Toetuste kinnitatud liikide ja tähtpäevadega<br />
saate lähemalt tutvuda erametsanduse<br />
portaalis (www.eramets.<br />
ee/toetused).
12 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Elektroonilises<br />
metsas<br />
Uuest aastast väheneb<br />
keskkonnateenistustes<br />
tunduvalt<br />
metsaspetsialistide hulk.<br />
<strong>Mets</strong>aregistrisse<br />
pääseb:<br />
http://register.metsad.ee/avalik<br />
<strong>Mets</strong>ateatist<br />
esitama pääseb:<br />
https://portaal.riik.ee/x/kodanik/<br />
<strong>Mets</strong>aametnike koondamise üks põhjendus<br />
on: erametsanduse elektroonilised<br />
infosüsteemid on nüüdseks nii<br />
head, et arvutit omav metsaomanik<br />
võib oma vajalikud suhtlused ära teha<br />
kodunt lahkumata.<br />
Mõteldud on kahte põhilist Interneti-rada<br />
– metsaregister ja e-metsateatise<br />
esitamise võimalus.<br />
In t e r n e t i s t n ä e b o m a m e t s a<br />
<strong>Mets</strong>aomanik, kes vähegi oma metsaga<br />
tegelnud on ehk kelle metsa kohta<br />
on varem või hilisemal ajal koostatud<br />
metsamajandamiskava, leiab elektroonilisest<br />
metsaregistrist pea kõik oma<br />
metsa andmed.<br />
Peale otseste metsaandmete – eraldised,<br />
puistu koosseis, puidutagavara<br />
jne, näeb ka oma metsas asuvaid kaitsealasid,<br />
vääriselupaikasid, põhimõtteliselt<br />
kõike, mis konkreetse metsaga<br />
on seotud.<br />
See omanik, kes seni on oma metsast<br />
kaarega mööda käinud, kuid on<br />
hakanud tundma huvi metsas tegutsemise<br />
vastu, peaks kõigepealt kontrollima,<br />
kas ta leiab oma maa katastrinumbri<br />
järgi metsaandmed registrist<br />
üles. Tema puhul on võimalik, et andmeid<br />
seal veel ei ole.<br />
Tulevikus, kui metsamajandamiskava<br />
ei ole enam kohustuslik, jääb metsaomanikule,<br />
kes metsas tegutseda tahab, siiski<br />
kohustus tellida metsa inventeerimisandmed.<br />
Selle taga ongi vajadus, et ülevaade<br />
Eesti metsadest ja nende seisundist<br />
registris täieneks ja säiliks.<br />
Kui andmed metsa kohta on olemas,<br />
kuid omanik tellib uue inventeerimise,<br />
värskendatakse ka registriandmeid.<br />
Me t s a t e a t i s<br />
k o d u n t l a h k u m a t a<br />
<strong>Mets</strong>aregister, mida tõepoolest on järjest<br />
täiustatud mitmesuguste uute võimalustega,<br />
võimaldab ka e-teatise esitamist.<br />
Füüsilisest isikust metsaomanikele<br />
avanes see võimalus varem, juriidilisest<br />
isikust metsaomanike e-teatise juurutamise<br />
aeg ongi tänavune aasta.<br />
Kui Interneti kaudu metsateatist esitama<br />
minna, on vaja oma isikut tõendada<br />
kas ID-kaardi või Interneti-panga<br />
kaudu.<br />
Elektrooniliselt saab metsateatist esitada<br />
ja sama kanalit pidi saab metsaomanik<br />
ka keskkonnateenistusest teatisele<br />
vastuse.<br />
Elektroonilise metsateatise esitamine<br />
käib riigiportaali X-tee kaudu, kuid<br />
otsetee leiab ka, kui Interneti-ilma siseneda<br />
metsaregistri kaudu.<br />
Ehitis t ü h j a k o h a p e a l<br />
<strong>Mets</strong>aregister ise on suhteliselt uus n-ö<br />
rajatis, mis on üles ehitatud peaaegu tühjale<br />
kohale. Register asutati 1999. aastal,<br />
kuid esialgu kulus aeg hoopis selle<br />
sisseseadmiseks ja olemasolevate metsaandmete<br />
sisestamiseks, mis oli väga<br />
mahukas töö.<br />
Esialgu pääsesid registrile ligi vaid<br />
metsaametnikud.<br />
Tegelikult on praegugi infokihte, mida<br />
metsade kohta kasutavad küll ametnikud,<br />
ent millele metsaomanikud juurde<br />
ei pääse.<br />
Ametnike tarvis on nüüdseks välja<br />
töötatud säästva metsanduse seire- ja<br />
infosüsteem ehk SMSIS. See võimaldab<br />
neil ühel ajal kasutada mitut metsanduse<br />
andmekogu: metsaregistrit, metsateatiste<br />
registrit, välitööandmete ja vääriselupaikade<br />
andmebaase.<br />
Kogu selle süsteemi taga on metsakaitse-<br />
ja metsauuenduskeskus, kes tegeleb<br />
metsanduslike andmete kogumise<br />
koordineerimise ja töötlusega ning on<br />
ka metsaregistri haldaja. Koostööpartner<br />
on arendaja AS Regio.<br />
Eesti metsade ülevaate juurde kuuluvad<br />
ka üleriigilise metsade statistilise inventeerimise<br />
(SMI) andmed.<br />
Statistilist inventuuri tehakse igal aastal<br />
ning selle põhjal on võimalik jälgida<br />
metsades toimunud muudatusi ja<br />
tendentse.<br />
SM
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
13<br />
Ulukikahjustuste rindel<br />
on lootusi<br />
VIIO AITSAM<br />
Septembri lõpus allkirjastas keskkonnaminister<br />
jahinduse arengukava, mis kehtib 2013. aastani.<br />
Eestis ei ole varem niisugust kava tehtud.<br />
See on seesama töö, millele jahindusametnikud<br />
on viidanud, kui jutt käib<br />
metsa ulukikahjustustest. Nad on ütelnud,<br />
et kui arengukava on alla kirjutatud,<br />
hakkab midagi edenema ka ulukikahjustuste<br />
vähendamise asjus.<br />
Kavas on tõesti eraldi peatükk jahiulukite<br />
tekitatud kahjustustest. Selles<br />
on olukorda pikalt kirjeldatud.<br />
Tsitaat: “Kõige suurem vastuolu seisneb<br />
selles, et jahiuluk on kehtiva seaduse<br />
järgi peremehetu vara, kuid jahiuluki<br />
elupaik ei ole seda mitte ja kuulub kellelegi,<br />
kes sellel pinnal oma majandustegevust<br />
korraldab. Maaomaniku soov<br />
kaitsta oma vara ja vältida ulatuslikke<br />
ulukite tekitatud kahjustusi metsa- ja<br />
põllukultuurides on mõistetav.<br />
Selleks on mitu võimalust, muu hulgas<br />
teatud ulukiliikide asustustiheduse<br />
vähendamine.<br />
Eestis ei saa maaomanikud suurulukite<br />
küttimiseks vajalikku jahipiirkonda<br />
moodustada ja seetõttu püüab riik<br />
pakkuda maaomanikele jahiulukipopulatsiooni<br />
reguleerimise teenust. Kehtiva<br />
jahiseaduse järgi on jahipiirkonna kasutaja<br />
kohustatud kompenseerima maaomanikule<br />
jahiulukite tekitatud kahjustused,<br />
kuid selle eelduseks olevad tingimused<br />
muudavad jahiseaduse sätte<br />
üksnes deklaratsiooniks.”<br />
Pe a m i s e d p r o b l e e m i d<br />
Arengukavas on loetletud ulukikahjustustega<br />
seotud kulude vähendamist takistavad<br />
peamised probleemid.<br />
• Pole uluksõraliste tekitatud põllumajanduskahjustustest<br />
teatamise regulatsiooni,<br />
ei ole statistilist ülevaadet<br />
kahjustuste ulatusest.<br />
• <strong>Mets</strong>aomanikel pole ulukikahjustustest<br />
teatamiseks motivatsiooni, kuna sellel<br />
ei ole otsest mõju kahjustuste vähendamisele<br />
jahindustegevuse kaudu.<br />
• Kehtiva jahiseaduse järgi sõltub jahimeeste<br />
kohustus jahiulukite tekitatud<br />
kahju kompenseerida jahiulukite arvukusest<br />
jahipiirkonnas, kuid arvukust hindavad<br />
jahimehed ise. Riiklikel institutsioonidel<br />
pole praktiliselt võimalust jahipiirkonna<br />
kasutaja esitatud loendusandmeid<br />
kontrollida.<br />
• Pole huvigruppide kokkulepet, kui<br />
suures ulatuses on ulukikahjustused<br />
lubatud.<br />
• Ei ole kehtestatud mitme huvigrupi<br />
heaks kiidetud ulukikahjustuste hindamise<br />
metoodikat ja hüvitamise korda.<br />
• Maaomaniku ja jahimaa kasutaja<br />
vaheline jahimaa kasutamise leping ei<br />
reguleeri tegelikult ulukikahjustustega<br />
seonduvat.<br />
Lä h i - ja k a u g e m t u l e v i k<br />
Mis on seatud eesmärgiks Saavutada<br />
huvigruppide kokkulepe ulukite põhjustatud<br />
kahjustuste lubatud ulatuse<br />
osas ja kehtestada huvigruppide õigused,<br />
kohustused, vastutus ning kahjukäsitluse<br />
süsteem põllu- ja metsamajandusele<br />
jahiulukite tekitatud kahjustuste<br />
mõju vähendamiseks.<br />
Et seda saavutada, on plaanis:<br />
• Jahipiirkonna kasutajatele avatakse<br />
küttimise paremaks suunamiseks vajaliku<br />
ülevaate saamiseks jahindusalane<br />
infosüsteem (veebileht), mis võimaldab<br />
juurdepääsu jahipiirkonna digitaalsele<br />
kaardile, kuhu on kantud jahipiirkonna<br />
kõlvikud, veekogud, mida koprad võiksid<br />
asustada ja kus nende asustus on välistatud,<br />
igal aastal tehtud põllu- ja metsamajandustööd,<br />
rakendatud kaitseabinõud<br />
ning maaomanike teadete kohased<br />
ulukikahjustuste asukohad ja ulatus. Samast<br />
leiab ka muud jahindusteavet.<br />
Kopra kahjustustega kuusk.<br />
• Keskkonnaministeerium kutsub kokku<br />
töörühma, kes töötab välja uluksõraliste<br />
ja kopra tekitatud kahjustuste hindamise<br />
ja majandusliku kahju arvutamise<br />
metoodika ning hüvitamise korra.<br />
Kahjustuste hüvitamise korra kehtestamise<br />
eesmärk on maaomanike ja jahipiirkonna<br />
kasutajate motiveerimine vältima<br />
kahjustusi metsa- ja põllumajandusning<br />
jahindustegevuse kaudu.<br />
Uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjustuste<br />
hindamise väljatöötatud metoodika<br />
ja hüvitamise korra katsetusperiood<br />
on 1 aasta. Katsetusperioodile<br />
eelneb ulukikahjustuste hindamise metoodika<br />
ja hüvitamise korra tutvustamine<br />
põllumajandustootjatele, metsakasvatajatele<br />
ja jahimeestele.<br />
Kui katsetused lõpevad, täiustatakse<br />
vajaduse korral metoodikat ja hüvitamise<br />
korda.<br />
Vajadusel kaalutakse maaomanike jahiõiguse<br />
täiendamist, mis võimaldaks<br />
maaomanikel endil korraldada küttimist<br />
suuremate kahjustuste vältimiseks<br />
või vähendamiseks.<br />
Lõpuks peaksime olema sealmaal, et<br />
kahjustuste hindamise ja hüvitamise<br />
kord on välja töötatud ja huvigrupid on<br />
selle heaks kiitnud ning asutatud on jahinduse<br />
infosüsteem.<br />
SM<br />
Arengukava täies mahus:<br />
http://www.envir.ee/1081276
14 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Tasulise teenuse pakkujad<br />
on vähemuses<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e tellitud metsa mitmekülgse<br />
kasutamise uuringu järgi kujutavad metsaomanikud<br />
oma metsa mittepuidulise kasutusena kõige<br />
sagedamini ette turismi ja jahindust.<br />
Natuke üle poole küsitletud metsaomanikest,<br />
kelle valdustes on loodushoiualasid,<br />
nõustuksid neid siduma loodusturismiga,<br />
kuid enamasti teatud tingimustel.<br />
Esikohal on tingimuste loetelus<br />
nõue, et turistide tegevus ei tohi kahjustada<br />
loodust või omandit.<br />
Kolmandik loodushoiualaga metsaomanikest<br />
ja viiendik neist, kelle maadel<br />
on pärandkultuuriobjekte, ei soostuks<br />
üldse turiste nendele aladele laskma.<br />
Siiski on 10% loodushoiualaga ja 6%<br />
pärandkultuuriobjektidega metsaomanikest<br />
juba sidunud oma vaatamisväärsused<br />
loodusturismiga. 6% neist pakub<br />
turistidele ka tasulisi teenuseid, millest<br />
esikohal on küttepuud grillimiseks või<br />
lõketeks ja teisel jahipidamine.<br />
Nende seas, kes alles mõtlevad, et<br />
võiks mingit teenust pakkuda, on samuti<br />
kõige rohkem neid, kes peavad<br />
võimalikuks jahti või siis matkamist ja<br />
muid puhkevõimalusi.<br />
Põhjuseks, miks juba pole midagi ette<br />
võetud, tuuakse kõige sagedamini ajapuudust<br />
ja rahapuudust ning ka seda,<br />
et objektidele on halb juurdepääs või et<br />
seadused on ettevõtjavaenulikud.<br />
Mittepuidulisi metsasaadusi (marjad,<br />
seened jne) on viimase 12 kuu jooksul<br />
müünud vaid väike osa metsaomanikest,<br />
samal ajal kui puidumüügiga on tegelnud<br />
neist pooled. <strong>Mets</strong>asaaduste müüki<br />
takistavad vähene tulu, väikesed saagid<br />
ja turustamisraskused, sealhulgas kokkuostuga<br />
seotud probleemid.<br />
Oma metsamaad oleks pikema jututa<br />
nõus rendile andma kolmandik metsaomanikest<br />
ja kolmandik on selgelt selle<br />
vastu. Populaarseimad valdkonnad,<br />
mida ettevõtjad tohiksid väljarenditud<br />
maal arendada, on matkamine, marjadeseente<br />
korjamine, teadus ja õppetegevus<br />
ning istutusmaterjali kasvatamine.<br />
Põhitingimus rendile andmisel on majanduslik<br />
kasu.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e tellitud uuringus<br />
küsitleti eraldi ka väikeettevõtjaid, kelle<br />
tegevus (puitkäsitöö, istikute kasvatus<br />
jne) haakub metsa mitmekülgse kasutamisega.<br />
Neist suur osa ei osanud otsustada,<br />
kas nende tegevus on majanduslikult<br />
tasuv või mitte.<br />
Kõige selgem arusaamine olukorrast<br />
oli puhkemajanduse ja loodusturismiga<br />
seotud ettevõtjatel.<br />
Tuleviku keskkonnateenused<br />
Mis teenuseid võiks<br />
metsas pakkuda<br />
• Matkarajad, matkateenused<br />
• Puhkevõimalused<br />
• Jahiteenused<br />
• Loodusmaterjalidest toodete<br />
müük<br />
• Loodusvaatlused<br />
• Õpperajad, koolitus<br />
• Küttepuud<br />
• Parkimine<br />
• Giidindus<br />
Mis tooteid on<br />
proovitud eksportida<br />
• Puitkäsitööd<br />
• Sauna aksessuaare<br />
• Sauna- ja laastutooteid<br />
• Kadakast suveniire ja<br />
tarbeesemeid<br />
• Suveniire, köögitarbeid<br />
• Täispuitmööblit<br />
• Küttepuid<br />
• Mustikataimi<br />
• <strong>Mets</strong>ataimi<br />
• Ravimtaimedest valmistatud<br />
toidulisandeid<br />
• Linnuvaatlus- ja botaanilisi reise<br />
Allikas: uuringu materjalid<br />
Väikeettevõtjad on küsitluse järgi küllalt<br />
optimistlikud ja enamasti kavatsevad<br />
oma tegevust pigem laiendada kui<br />
lõpetada. Oma tegevuse plussideks pidasid<br />
nad eelkõige ala meeldivust, kokkusobivust<br />
huvidega. Väärtustati ka tihedat<br />
sidet loodusega.<br />
SM<br />
Allikas: AS Turu-uuringute uuring <strong>Erametsakeskus</strong>e tellimusel, 2008<br />
ANDO EELMAA,<br />
erametsaomanik, erametsaliidu juhatuse liige:<br />
<strong>Mets</strong>aga on seotud hulk keskkonnateenuseid, mille<br />
suhtes metsaomanik on võtmepositsioonil. Praegu oleme<br />
siiski veel olukorras, kus metsa hüvesid vajavad kõik,<br />
kuid metsaomanik on see, kes ühiskonnale need tihti<br />
oma taskust kinni maksab.<br />
Tulevikus olukord ilmselt muutub, näiteks asjaoludest,<br />
mis selleks lootust annavad, on juba palju räägitud jutt –<br />
ühiskond peaks maksma metsaomanikule selle eest, et ta<br />
hoiab korras oma metsa, mis süsinikku seob. Tegelikult<br />
saaks juba praegu midagi muuta.<br />
Eestis on üle 30% metsamaast seotud majanduspiirangutega.<br />
<strong>Mets</strong>aomanikele ja metsamajandusele tähendab<br />
see kaotatud võimalusi ning konkurentsis allajäämist.<br />
Minu arvates on ka keskkonnakaitse ummikus.<br />
Tegeliku metsakaitse võti on aga metsaomaniku käes.<br />
Teadlik, pühendunud omanik on metsa parim kaitsja.<br />
Teda tuleks informeerida, keskkonnakaitsesse hoopis<br />
rohkem kaasata, juhendada ja leida ka võimalused tema<br />
tegevust paremini kompenseerida.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 20. n o v e m b e r 2008<br />
Ära põdrale<br />
kummarda!<br />
15<br />
arne ader<br />
Asjatundjad ütlevad, et loom hindab<br />
inimese suurust ta silmade kõrguse järgi.<br />
Kui hakkad väga koogutama, võib põder<br />
vaadata, et mis väike elukas see metsa<br />
ilmunud on. Kui seisad aga püsti, võib<br />
ta silmade järgi hindamise teooria kohaselt<br />
võtta sind kui omasugust.<br />
Seda õpetust hakkas keskkonnaministeerium<br />
levitama pärast seda, kui Jõgevamaal<br />
karu ja jahimees õnnetult vastakuti<br />
sattusid, nii et mees sai pureda<br />
ning karu otsa.<br />
Kui keegi peaks metsas ootamatult karuga<br />
kohtuma, soovitatakse alati hoiduda<br />
äkilistest tegevusest, nagu kiire liikumine<br />
(ka jooks), karjumine või püssi<br />
paugutamine, sest need võivad karule<br />
näida agressioonina.<br />
Te e v a d p e t t e k a t<br />
Kui metsloom on abitus olukorras:<br />
Tasub veel teada, et karud, aga näiteks<br />
ka metssead või põdrad võivad mõnikord<br />
teha ootamatult kohatud inimese<br />
suunas n-ö petterünnaku, peatudes<br />
või muutes suunda vaid paar meetrit<br />
enne inimest.<br />
Näiteks on Matsalu luhas kogetud,<br />
et põder võib enne sellist petterünnakut<br />
ka mõnevõrra imelikult käituda. Ta<br />
köhib ja kratsib ennast demonstratiivselt.<br />
Pealejooks lõpeb äkilise pöörde ja<br />
ärajooksuga.<br />
Kõik nn pealejooksud ei pruugi olla<br />
rünnakud ega ka matkida rünnakuid.<br />
Näiteks metskitsede jooksuaja sokk võib<br />
tulla jooksuga vaatama, kes ta territooriumile<br />
on sattunud. Kui sokk saab aimu,<br />
et see pole sarviline konkurent, vaid inimene,<br />
võib ta olla küll tavatult julge,<br />
kuid pöörab lõpuks ikkagi otsa ringi.<br />
Pä r i s r ü n n a k u i d<br />
Kõik loomad võivad rünnata ka päriselt,<br />
kui nad on sattunud olukorda, kus põgenemine<br />
pole enam võimalik. Samuti<br />
võivad rünnata haavatud loomad. Seda<br />
on ka Eesti jahimehed kahetsusväärselt<br />
palju kogenud.<br />
Reeglina tasub inimesel eemale hoida<br />
loomadest, kes liiguvad koos järglastega,<br />
olgu jutt karust, põdrast või kellestki<br />
muust. Põhiline on, et ei jääks metsas<br />
loomaema ja ta poegade vahele.<br />
Poegade kaitseks võivad muidugi rünnata<br />
kõik loomad ja linnud, olgu nad nii<br />
suured või väikesed kui tahes. Linnainimesed,<br />
kes näiteks vareste või hakkidega<br />
on sattunud liiga tihedalt kõrvu elama,<br />
on seda vast rohkem kogenud kui<br />
metsainimesed.<br />
Ül d i s i r e e g l e i d<br />
• Päästeamet 112<br />
• Keskkonnainspektsioon 1313<br />
• Nigula <strong>Mets</strong>loomade Taastuskeskus 445 1760, 504 5891<br />
Keskkonnaministeeriumi vahendatud<br />
spetsialistid õpetavad, et üldjuhul tuleks<br />
teada: loomad tunnevad ära su nõrkused.<br />
Näiteks spetsialistid, kes metsloomadega<br />
tegelevad (vaktsineerijad jt),<br />
teavad, et kui oled ise haige, siis ära<br />
looma juurde mine.<br />
Samuti oskavad loomad ära tunda,<br />
kas tegu on naise või mehega. Naiste<br />
puhul jäävad nad nimelt rahulikumaks.<br />
Asi olevat selles, et nad tajuvad inimese<br />
kehakeelt. Mõnevõrra mõjutavat ka see,<br />
et tihtipeale on inimeste isased samuti<br />
suuremad nagu loomade omadki ning<br />
seega looma silmis kahtlasemad.<br />
Seda, et loomad eristavad hästi naisi<br />
ja mehi, on kinnitanud üks me juhtzoolooge<br />
Aleksei Turovski.<br />
Ru u m i kõig ile<br />
Äkilised kohtumised saavad Eestis kiiresti<br />
võimendatud ja võivad kergesti<br />
hakata kujundama hoiakuid. Näiteks<br />
võib mõni inimene hakata metsloomi<br />
niimoodi pelgama, et ei julgegi enam<br />
metsa minna.<br />
Kui inimene metsa läheb ja sealset elustikku<br />
väga hästi ei tunne, võib tal jääda<br />
teadmata, et samal ajal, kui ta enda<br />
arvates on metsarajal täiesti üksi, jälgivad<br />
teda juba mitmed silmad. Tavaolukorras<br />
ei taha metsloom, et tema teed<br />
inimese radadega ristuksid, mistõttu ta<br />
juba varakult ise eemale hoiab.<br />
Kui ta seda pole teinud, tuleb kiirem<br />
lahkumine siis, kui inimese lõhn talle<br />
ninasse jõuab.<br />
Samas on rääkinud üks isevärki loodusemees<br />
näiteks loo, kuidas ta metsas<br />
ööbides (vihmase ilma tõttu kiletüki all)<br />
ärkas selle peale, et metskits limpsis kile<br />
lohku kogunenud vett.<br />
Inimest, kes läheb metsa hirmuta, seal<br />
üldjuhul keegi hirmutama ei hakka.<br />
SM
16<br />
Esimesed sammud<br />
1. Õpi oma metsa tundma. Telli<br />
oma metsale metsamajandamiskava.<br />
See on kohustuslik (kohe muutumas),<br />
kui on plaan teha raiet. Kava kulub aga<br />
ära ka raieid tegemata, kuna sellest saad<br />
oma metsast täpse ülevaate.<br />
2. Mõtle läbi, mida oma metsaga<br />
tahad teha. Kas soovid majandada või<br />
valid hoopis mõne kõrvalkasutusala (loodusturism<br />
jm). Ka siis, kui majandamismõtteid<br />
pole, peaksid oma metsa tundma,<br />
sest igal omanikul on seaduslik kohustus<br />
jälgida oma metsa seisundit.<br />
MTÜ Eesti Erametsaliit<br />
Erametsaomanike tugiisikud 2008<br />
20. n o v e m b e r 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
3. Tee tutvust metsaspetsialistiga,<br />
kes töötab sinu metsa asukohajärgse<br />
maakonna keskkonnateenistuses. Tema<br />
annab nõu (kohe muutumas) metsa kasvatamiseks<br />
ja tema kaudu saad esitada<br />
keskkonnateenistustele metsateatisi.<br />
4. Otsi üles oma maakonna erametsaomanike<br />
tugiisik. Tugiisikud<br />
on palganud <strong>Erametsakeskus</strong> erametsaomanikele<br />
kõikvõimalikku esmast nõu<br />
andma. Samuti on võimalik tema abil<br />
saada kontakti erametsaomanike metsakonsulentidega.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e toetuste<br />
abil on igal Eesti metsaomanikul<br />
võimalik saada kuni 15 tundi tasuta nõu.<br />
Kui kutsud konsulendi oma metsa, tuleb<br />
tasuda tema sõidukulud.<br />
5. Otsi üles lähim metsaomanike<br />
organisatsioon. Kui kavatsed<br />
metsas aktiivselt tegutsema hakata, tasub<br />
astuda erametsaomanike organisatsiooni<br />
liikmeks.<br />
6. Tutvu erametsanduse portaaliga.<br />
Aadress on www.eramets.ee.<br />
Harjumaa Kalle Põld kallepold@hot.ee 513 1212<br />
Harjumaa Kristel Arukask kix22@hot.ee 5679 9602<br />
Harjumaa Vello Kadakas vello.kadakas@mail.ee 526 5039<br />
Hiiumaa Aira Toss aira.toss@erametsaliit.ee 5648 8601<br />
Ida-Virumaa Viktor Lehtse kuuske@hot.ee 5664 0645<br />
Jõgevamaa Ain Malm palamselts@hot.ee 516 5817<br />
Järvamaa Toomas Lemming toomas.lemming@mail.ee 5666 5252<br />
Järvamaa ja Lääne-Virumaa Ülle Läll ulle@hot.ee 521 1510<br />
Läänemaa Sven Köster enniste@hot.ee 5669 4989<br />
Lääne-Virumaa Aadu Raudla aadu.raudla@erametsaliit.ee 513 4276<br />
Lääne-Virumaa Guido Ploompuu guido.ploompuu@erametsaliit.ee 5558 3777<br />
Põlvamaa Alar Kalvik metsaselts@hot.ee 522 3333<br />
Pärnumaa Eerik Philips eerik@starline.ee 5348 3148<br />
Pärnumaa Valdar Tamm valdar@hot.ee 504 6068<br />
Raplamaa (Kaiu ja Juuru vald) Tiia Loig tiia.loig@mail.ee 514 2439<br />
Raplamaa Valdu Reinaas valdu@estpak.ee 504 7119<br />
Saaremaa Veiko Maripuu veiko.maripuu@gmail.ee 514 6732<br />
Tartumaa Koit Kraav Koit.Kraav@metsaareng.ee 5331 3010<br />
Tartumaa Jana Raud Jana.Raud@metsaareng.ee 507 3712<br />
Tartumaa Uno Kiisholts uno.kiisholts@mail.ee 5667 0942<br />
Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@valgamv.ee 5624 7325<br />
Viljandimaa Eha Valeikiene ehamets@hot.ee 5347 7454<br />
Võrumaa Erki Sok erki.sok@erametsaliit.ee 522 9424<br />
SM<br />
Aadress: Viljandi mnt 18a, 11216 Tallinn<br />
Telefon: 652 5888, e-post: erametsaliit@erametsaliit.ee<br />
Juhatuse esimees: Guido Ploompuu, tel 5558 3777<br />
Tegevdirektor: Ants Varblane, tel 508 9237<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong>e väljaanne<br />
Projektijuht Evelin Huul, tel 652 5333<br />
ESIKÜLJEL Sügis Sangaste metsapargis, FOTO: arne ader<br />
Kirjastanud AS Maaleht<br />
Rahastanud Keskkonna-<br />
Vastutav toimetaja Viio Aitsam, tel 526 9787 investeeringute Keskus<br />
viio.aitsam@maaleht.ee<br />
Trükkinud AS Kroonpress
Change language