Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
8<br />
20. n o v e m b e r 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Kui puit läheb hakkeks<br />
Näpunäiteid metsaomanikele, kes tahavad raiejäätmeid ja võsa hakkeks müüa.<br />
• Kui metsaomanik tahab raiejäätmed<br />
metsast välja tuua, ei tohiks kokkuveotraktoriga<br />
oksavaalul sõita. Samas oleks<br />
võimalik natuke kokku hoida raiekuludelt<br />
– pole mõtet saagida viimast latva<br />
sortimendiks, need võib jätta laasimata<br />
ja pikaks, see aitab ka oksi paremini koormas<br />
pidada.<br />
• Hakkematerjal tuleb ladustada nii, et<br />
ruumi jääks kahele masinale – nii hakkurile<br />
kui veokile kõrvu töötamiseks. Ladustamiseks<br />
sobib hästi kasutada muu metsamaterjali<br />
laoplatse. Järjestus peaks nii olema,<br />
et kõigepealt tuuakse välja muu materjal,<br />
ja kui palgid, paberipuu jne on ära<br />
viidud, siis raiejäätmed.<br />
• Rusikareegel on, et virna veetud hakkematerjal<br />
peab saama kaks suvekuud seista.<br />
See kujuneb välja umbes nii, et sügisene<br />
virn hakitakse kevadel ja suve alguse<br />
virn sügisel. Talvel saaks ka lühema ajaga,<br />
kui kasutataks spetsiaalseid virnakatteid,<br />
aga hakke hinnatase pole veel nii kõrgel,<br />
et katteid oleks hakatud hankima.<br />
• Üle aasta ei tasu hakkematerjali virnas<br />
hoida. Kevadtalvine materjal tuleks metsast<br />
hiljemalt juunis välja tuua, sest muidu<br />
kasvab noor võsa oksavaalust läbi.<br />
• Hakketootja maksab materjali eest vähem,<br />
kui see sisaldab liiga palju lisandeid<br />
(pinnas, kivid jms). <strong>Mets</strong>ahaaratsit kasutades<br />
on suur tõenäosus, et kaasa võetakse<br />
pinnast ja kive – seda tingivad haaratsi<br />
kopa töövõimalused.<br />
Eelistada tuleks kahvelhaaratsit. Osa<br />
ülestöötajatest juba kasutab neid – saab<br />
kvaliteetsema materjali ja töö läheb<br />
palju kiiremini.<br />
• Hakketootja maksab vähem, kui materjal<br />
pole õigesti ladustatud. Oksad peaksid<br />
virnas olema võimalikult ühtepidi ja<br />
risti laadimissuunaga. Hakkur peaks suutma<br />
tunniga toota umbes 85–90 puistekuupmeetrit<br />
haket. Segamini laotud virna<br />
harutamine võib võtta mitu korda rohkem<br />
aega.<br />
• Igal maaomanikul on kraave, mida<br />
tuleks hooldada, regulaarselt võsast puhastada.<br />
Hakkimise puhul piisab, kui võsa<br />
on kannalt maha raiutud – rohkem tükeldama<br />
ei pea.<br />
• Turul on ettevõtjaid, kes on hankinud<br />
endale giljotiini ja teevad võsakoristusteenust.<br />
Allikas: United Loggersi <strong>Mets</strong>alehes ilmunud soovitused, mille teised hakketootjad on hinnanud üldsobilikuks.<br />
Kas keegi hakib kändu<br />
VIIO AITSAM<br />
Eestis on mõned firmad, kes tegelevad<br />
kändude hakkimisega (õieti on see kändude<br />
purustamine), kuid see pole veel<br />
väga levinud. Kui teha kaupa kändude<br />
purustamiseks, tuleb üldjuhul tänapäeval<br />
sellele veel peale maksta.<br />
Samas on tulevikuprognoosides rõhutatud,<br />
et kännud oleks üks ressursiallikas.<br />
Maaülikooli teadlased on märkinud,<br />
et kaugemas tulevikus võib biomassi<br />
kasutamist energeetikas hakata takistama<br />
traditsioonilise küttepuidu koguste<br />
vähenemine. Seda rohkem võiks kasutada<br />
raiejäätmeid, võsa ja muidu metsa<br />
jäävaid kändusid.<br />
Firma Teesalu Auto on tänavu tootnud<br />
üle 20 000 m³ kännuhaket. “Kuna kännu<br />
hakkimine on väga töömahukas, meie<br />
kliendile peale ei maksa,” ütles firma logistik<br />
Lembit Kahu. Võrreldes kändude<br />
veoga prügimäele (see vajadus tekib nt<br />
ehitajatel), võidab klient vaid veidi transpordis<br />
ja maksma ei pea ka utiliseerimistasu,<br />
mis prügilas on ette nähtud.<br />
<strong>Mets</strong>a jäävatest kändudest võib eri uurijate<br />
andmeil saada energiat 140–160<br />
või isegi 200 MWh hektari kohta (kaks<br />
korda rohkem kui samalt alalt korjatud<br />
raiejäätmetest).<br />
Näiteks soomlased, kes plaanivad aastaks<br />
2010 tunduvalt suurendada metsahakke<br />
kasutamist, arvestavad, et natuke<br />
alla kolmandiku metsahakke materjalist<br />
võiksid moodustada kännud.<br />
Soome teadlase Risto Impola andmeil<br />
jääb Soomes aastas lageraielankidele umbes<br />
4,5 mln tm kändusid, millest tasub ära<br />
koristada ca 1–2 mln tm. Lisaks võiks saada<br />
kände (0,1 mln tm) juurde aladelt, mis<br />
lähevad teetrasside ja ehitiste alla.<br />
Riigimetsa Majandamise Keskuse<br />
(RMK) endine arendus- ja konsultatsiooniosakond,<br />
kus 2007. aastal valmis Eesti<br />
raiejäätmete kasutamist käsitlev uuring,<br />
on märkinud, et kütusehindade tõus võib<br />
Eestiski kord kännud tasuvaks muuta.<br />
RMK uuringus on märgitud, et kändusid<br />
juuriva ekskavaatori mass ei tohiks<br />
jääda alla 20–25 t. Kändude peenestamiseks<br />
kasutatakse purusteid, kuna hakkuriterad<br />
saaksid nende küljes olevate kivide<br />
ja pinnase tõttu liialt rikutud.<br />
SM
Change language