Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus

Sinu Mets • 20. n o v e m b e r 2008
3
Turg on nirus seisus
VIIO AITSAM
Tänavune metsatööhooaeg on alanud liiga
sooja ilmaga ja liiga kehva turuseisuga.
Suhteliselt paremas olukorras on metsaomanikud,
kellel on kujunenud välja
kindlad partnerid, kellele nad metsamaterjali
varemgi on müünud. Neil on
kokkuleppeid kergem saavutada.
Kui lihtsalt minna puitu pakkuma,
võib kogeda ka äraütlemist. Teine iseloomulik
nähtus paistab praegu olevat
see, et ostjad tihtipeale, tabades ära metsaomaniku
väheste valikutega olukorra,
kipuvad dikteerima hinda, mis on
liiga madal.
Üks Pärnumaa metsaomanik koges
hiljuti, et tal ei õnnestu palkigi müüa.
Lõpuks leidis ta siiski ostja, ühe väiksema
saekaatri.
Os t j a v a a t a b p i k a h a m b a g a
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
Guido Ploompuu, kes on metsaomanik
Lääne-Virumaal, ütles, et nii kehva turuseisu
kui praegu pole justkui olnudki.
“Palgil veel turgu on, aga muud vaadatakse
pika hambaga, nii et jääb mulje
– ära parem pakugi,” rääkis Ploompuu
Virumaa seisudest.
Ta ise tegutseb praegu metsas, kusjuures
pluss on, et osa palgist saab
saagida oma saekaatris. “Aga näiteks
küttepuu, mille üles töötan, varun ma
praegu lattu, et ehk kevadel on paremad
ajad seda turule pakkuda,” rääkis
Ploompuu.
Küttepuidu ostjatel on tema sõnul talvevarud
soetatud ja laoseisud praegu
suured – kui kaubaks läheb, siis n-ö madaldatud
hinnaga.
Paberipuu kohta Guido Ploompuu
enda sõnul päris nii ka ei ütleks, et müük
on seisma jäänud. “See sõltub palju sellest,
mis firmadega suhted on, kas firmal
on sadamas oma terminal ja nii edasi,”
lausus Ploompuu.
Samas kui keegi läheb lihtsalt ostja
juurde näiteks 60 tihumeetrit paberipuitu
pakkuma, ei pruugi hästi minna. Kas
kõike võetaks ja mis hinnaga
Natuke paremat olukorda nentis Läänemaa
metsaomanike tugiisik, ka ise
metsaomanik Sven Köster. Ta põhjendas,
et üks põhjus on sadamate lähedus
Läänemaal.
Ka s v a v a t m e t s a e i o s t a
“Kui palki pole, siis paberipuud tõesti
ei võeta, aga koos palgiga võetakse,”
ütles Köster, lisades, et põhimõtteliselt
siis praegu harvendusraiet ei
tasu teha, kuid lageraie puhul, kust tuleb
pool palki, õnnestub metsamaterjal
ka maha müüa.
“Tegelikult on ju meil turg sassis Rootsi
tormist ehk 2005. aastast saadik,” ütles
Sven Köster. “Seda vana head aega, et lepid
hinnad kokku ja tegutsed siis täie kindlustundega
mitu kuud, seda ei ole.”
Puiduturuelu käib pigem tõmblustega
ja nii-öelda peost suhu. Kasvavat metsa
ei kiputa metsaomanikult ostma, vaid
ostetakse metsamaterjali, mida kohe
saaks realiseerida.
“Nii see praegu käib, et kui raha ikkagi
vaja on, lähed metsa ja raiud, aga
hea meelega tegelikult hetkel seda ei
teeks,” nentis Köster.
Ol u k o r d p o l e l o o t u s e t u
Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane
märkis, et igal juhul ei jää madalseis püsima.
“Metsa peaks raiuma ja müüma
nii-öelda õigel ajal. Peaks prognoosima,
millal võiks tulla uus tõus ja selleks valmistuma,”
arutles Varblane.
Põhimõtteliselt ei juhtu tema sõnul ju
metsaga midagi, kui praegu mitte raiuda
ja hakata sellele siis mõtlema, kui turuolud
paremad on.
Ants Varblane nägi ka seda plussi, et
kui suured saeveskid nii-öelda passivad,
on parem olukord väikestel puidutöötlejatel:
“Kui suured seisavad, küll siis
väikestel tööd jätkub.”
SM
Ulvar Kaubi,
RMK puiduturustusosakonna
juhataja:
Puiduturul valitseb raske olukord.
Kümnepalliskaalal oleks nõudlus:
küttepuit – 8, paberipuit – 1, saepalk
– 6. Keeruliseks teeb olukorra
just see, et ei tea, milliseks turg
lähitulevikus kujuneb.
Küttepuiduga on olukord normaalne
ja kui tuleb ka talve, vajadus
selle järele kasvab. Omanikud pole
saanud liigniiskeid metsi hooldada
ja kui selleks võimalus avaneb,
raiutakse kehvemaid puistuid –
toota tasub küttepuitu.
Nõudlust Balti riikide paberipuidu
järele vähendab hiljuti Vene ja
Soome peaministrite kohtumisel
sündinud lubadus lükata edasi
Vene puidutollide tõus. Lisaks
Skandinaavia tselluloositööstuste
koomalevõtt, valmistoodangu ja
toorainevarude kuhjumine (tarbimine
väheneb). Nõudlus on minimaalne,
aga kui talv tuleb külm,
väheneb see veelgi. Hakkpuidu
varujate kartus paberipuidu liikumisest
kütteks võib-olla täitub.
Saepalkide nõudlus ei ole kadunud,
kuid vähenemist on märgata
– ehitusmahud vähenevad kogu
Euroopas.