Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus

More documents

Recommendations

Info

12 20. n o v e m b e r 2008 • Sinu Mets Elektroonilises metsas Uuest aastast väheneb keskkonnateenistustes tunduvalt metsaspetsialistide hulk. Metsaregistrisse pääseb: http://register.metsad.ee/avalik Metsateatist esitama pääseb: https://portaal.riik.ee/x/kodanik/ Metsaametnike koondamise üks põhjendus on: erametsanduse elektroonilised infosüsteemid on nüüdseks nii head, et arvutit omav metsaomanik võib oma vajalikud suhtlused ära teha kodunt lahkumata. Mõteldud on kahte põhilist Interneti-rada – metsaregister ja e-metsateatise esitamise võimalus. In t e r n e t i s t n ä e b o m a m e t s a Metsaomanik, kes vähegi oma metsaga tegelnud on ehk kelle metsa kohta on varem või hilisemal ajal koostatud metsamajandamiskava, leiab elektroonilisest metsaregistrist pea kõik oma metsa andmed. Peale otseste metsaandmete – eraldised, puistu koosseis, puidutagavara jne, näeb ka oma metsas asuvaid kaitsealasid, vääriselupaikasid, põhimõtteliselt kõike, mis konkreetse metsaga on seotud. See omanik, kes seni on oma metsast kaarega mööda käinud, kuid on hakanud tundma huvi metsas tegutsemise vastu, peaks kõigepealt kontrollima, kas ta leiab oma maa katastrinumbri järgi metsaandmed registrist üles. Tema puhul on võimalik, et andmeid seal veel ei ole. Tulevikus, kui metsamajandamiskava ei ole enam kohustuslik, jääb metsaomanikule, kes metsas tegutseda tahab, siiski kohustus tellida metsa inventeerimisandmed. Selle taga ongi vajadus, et ülevaade Eesti metsadest ja nende seisundist registris täieneks ja säiliks. Kui andmed metsa kohta on olemas, kuid omanik tellib uue inventeerimise, värskendatakse ka registriandmeid. Me t s a t e a t i s k o d u n t l a h k u m a t a Metsaregister, mida tõepoolest on järjest täiustatud mitmesuguste uute võimalustega, võimaldab ka e-teatise esitamist. Füüsilisest isikust metsaomanikele avanes see võimalus varem, juriidilisest isikust metsaomanike e-teatise juurutamise aeg ongi tänavune aasta. Kui Interneti kaudu metsateatist esitama minna, on vaja oma isikut tõendada kas ID-kaardi või Interneti-panga kaudu. Elektrooniliselt saab metsateatist esitada ja sama kanalit pidi saab metsaomanik ka keskkonnateenistusest teatisele vastuse. Elektroonilise metsateatise esitamine käib riigiportaali X-tee kaudu, kuid otsetee leiab ka, kui Interneti-ilma siseneda metsaregistri kaudu. Ehitis t ü h j a k o h a p e a l Metsaregister ise on suhteliselt uus n-ö rajatis, mis on üles ehitatud peaaegu tühjale kohale. Register asutati 1999. aastal, kuid esialgu kulus aeg hoopis selle sisseseadmiseks ja olemasolevate metsaandmete sisestamiseks, mis oli väga mahukas töö. Esialgu pääsesid registrile ligi vaid metsaametnikud. Tegelikult on praegugi infokihte, mida metsade kohta kasutavad küll ametnikud, ent millele metsaomanikud juurde ei pääse. Ametnike tarvis on nüüdseks välja töötatud säästva metsanduse seire- ja infosüsteem ehk SMSIS. See võimaldab neil ühel ajal kasutada mitut metsanduse andmekogu: metsaregistrit, metsateatiste registrit, välitööandmete ja vääriselupaikade andmebaase. Kogu selle süsteemi taga on metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, kes tegeleb metsanduslike andmete kogumise koordineerimise ja töötlusega ning on ka metsaregistri haldaja. Koostööpartner on arendaja AS Regio. Eesti metsade ülevaate juurde kuuluvad ka üleriigilise metsade statistilise inventeerimise (SMI) andmed. Statistilist inventuuri tehakse igal aastal ning selle põhjal on võimalik jälgida metsades toimunud muudatusi ja tendentse. SM
Sinu Mets • 20. n o v e m b e r 2008 13 Ulukikahjustuste rindel on lootusi VIIO AITSAM Septembri lõpus allkirjastas keskkonnaminister jahinduse arengukava, mis kehtib 2013. aastani. Eestis ei ole varem niisugust kava tehtud. See on seesama töö, millele jahindusametnikud on viidanud, kui jutt käib metsa ulukikahjustustest. Nad on ütelnud, et kui arengukava on alla kirjutatud, hakkab midagi edenema ka ulukikahjustuste vähendamise asjus. Kavas on tõesti eraldi peatükk jahiulukite tekitatud kahjustustest. Selles on olukorda pikalt kirjeldatud. Tsitaat: “Kõige suurem vastuolu seisneb selles, et jahiuluk on kehtiva seaduse järgi peremehetu vara, kuid jahiuluki elupaik ei ole seda mitte ja kuulub kellelegi, kes sellel pinnal oma majandustegevust korraldab. Maaomaniku soov kaitsta oma vara ja vältida ulatuslikke ulukite tekitatud kahjustusi metsa- ja põllukultuurides on mõistetav. Selleks on mitu võimalust, muu hulgas teatud ulukiliikide asustustiheduse vähendamine. Eestis ei saa maaomanikud suurulukite küttimiseks vajalikku jahipiirkonda moodustada ja seetõttu püüab riik pakkuda maaomanikele jahiulukipopulatsiooni reguleerimise teenust. Kehtiva jahiseaduse järgi on jahipiirkonna kasutaja kohustatud kompenseerima maaomanikule jahiulukite tekitatud kahjustused, kuid selle eelduseks olevad tingimused muudavad jahiseaduse sätte üksnes deklaratsiooniks.” Pe a m i s e d p r o b l e e m i d Arengukavas on loetletud ulukikahjustustega seotud kulude vähendamist takistavad peamised probleemid. • Pole uluksõraliste tekitatud põllumajanduskahjustustest teatamise regulatsiooni, ei ole statistilist ülevaadet kahjustuste ulatusest. • Metsaomanikel pole ulukikahjustustest teatamiseks motivatsiooni, kuna sellel ei ole otsest mõju kahjustuste vähendamisele jahindustegevuse kaudu. • Kehtiva jahiseaduse järgi sõltub jahimeeste kohustus jahiulukite tekitatud kahju kompenseerida jahiulukite arvukusest jahipiirkonnas, kuid arvukust hindavad jahimehed ise. Riiklikel institutsioonidel pole praktiliselt võimalust jahipiirkonna kasutaja esitatud loendusandmeid kontrollida. • Pole huvigruppide kokkulepet, kui suures ulatuses on ulukikahjustused lubatud. • Ei ole kehtestatud mitme huvigrupi heaks kiidetud ulukikahjustuste hindamise metoodikat ja hüvitamise korda. • Maaomaniku ja jahimaa kasutaja vaheline jahimaa kasutamise leping ei reguleeri tegelikult ulukikahjustustega seonduvat. Lä h i - ja k a u g e m t u l e v i k Mis on seatud eesmärgiks Saavutada huvigruppide kokkulepe ulukite põhjustatud kahjustuste lubatud ulatuse osas ja kehtestada huvigruppide õigused, kohustused, vastutus ning kahjukäsitluse süsteem põllu- ja metsamajandusele jahiulukite tekitatud kahjustuste mõju vähendamiseks. Et seda saavutada, on plaanis: • Jahipiirkonna kasutajatele avatakse küttimise paremaks suunamiseks vajaliku ülevaate saamiseks jahindusalane infosüsteem (veebileht), mis võimaldab juurdepääsu jahipiirkonna digitaalsele kaardile, kuhu on kantud jahipiirkonna kõlvikud, veekogud, mida koprad võiksid asustada ja kus nende asustus on välistatud, igal aastal tehtud põllu- ja metsamajandustööd, rakendatud kaitseabinõud ning maaomanike teadete kohased ulukikahjustuste asukohad ja ulatus. Samast leiab ka muud jahindusteavet. Kopra kahjustustega kuusk. • Keskkonnaministeerium kutsub kokku töörühma, kes töötab välja uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjustuste hindamise ja majandusliku kahju arvutamise metoodika ning hüvitamise korra. Kahjustuste hüvitamise korra kehtestamise eesmärk on maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate motiveerimine vältima kahjustusi metsa- ja põllumajandusning jahindustegevuse kaudu. Uluksõraliste ja kopra tekitatud kahjustuste hindamise väljatöötatud metoodika ja hüvitamise korra katsetusperiood on 1 aasta. Katsetusperioodile eelneb ulukikahjustuste hindamise metoodika ja hüvitamise korra tutvustamine põllumajandustootjatele, metsakasvatajatele ja jahimeestele. Kui katsetused lõpevad, täiustatakse vajaduse korral metoodikat ja hüvitamise korda. Vajadusel kaalutakse maaomanike jahiõiguse täiendamist, mis võimaldaks maaomanikel endil korraldada küttimist suuremate kahjustuste vältimiseks või vähendamiseks. Lõpuks peaksime olema sealmaal, et kahjustuste hindamise ja hüvitamise kord on välja töötatud ja huvigrupid on selle heaks kiitnud ning asutatud on jahinduse infosüsteem. SM Arengukava täies mahus: http://www.envir.ee/1081276
Page 1 and 2: Metsaomaniku õppeleht Nr 13 Sinu M
Page 3 and 4: Sinu Mets • 20. n o v e m b e r 2
Page 11: Sinu Mets • 20. n o v e m b e r 2

Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?