Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_201108.pdf - Erametsakeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
10 20. n o v e m b e r 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
<strong>Mets</strong>aseaduse muudatused<br />
on Riigikogus<br />
Praegu Riigikogu menetluses olev metsaseaduse muutmise<br />
seadus peaks muutma metsaomaniku elu lihtsamaks.<br />
MARKU LAMP,<br />
keskkonnaministeeriumi<br />
metsaosakonna<br />
juhataja<br />
Üks suuremaid muudatusi, mis seaduse<br />
vastuvõtu korral metsaomanikku puudutab,<br />
on metsamajandamiskavade kohustuslikkuse<br />
kaotamine.<br />
Ka v a v a b a t a h t l i k , i n v e n t e e r i -<br />
m i s a n d m e d k o h u s t u s l i k u d<br />
Praegu on nii, et iga majandada tahtev<br />
metsaomanik peab tellima 10 aastat<br />
kehtiva metsamajandamiskava, mis<br />
on veel eraldi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses<br />
kehtestatud (sellega<br />
määratakse uuendus- ja harvendusraie<br />
maksimaalsed lubatud pindalad 10 aastaks).<br />
Kava saamiseks peab omanik kohale<br />
tellima litsentseeritud metsakorraldaja,<br />
kes ta metsa üle vaatab (takseerib)<br />
ja kelle andmete põhjal koostatakse<br />
ka kava.<br />
Kui seadusemuudatused vastu võetakse,<br />
ei ole kava olemasolu enam kohustuslik<br />
(kui metsaomanik tahab, võib<br />
ta muidugi ka tulevikus selle endale tellida),<br />
aga kindlasti peavad majandada<br />
tahtval omanikul oma metsa kohta olemas<br />
olema inventeerimisandmed, mis<br />
kantakse ka metsaregistrisse. See tähendab,<br />
et metsakorraldaja tuleb kohale<br />
tellida nii või teisiti.<br />
Kuidas see tulevikus võiks täpsemalt<br />
käia Seadusemuudatustega on plaanitud<br />
nii, et kui metsaomanik soovib alustada<br />
metsamajanduslikku tegevust, peab<br />
ta kõigepealt hoolitsema selle eest, et<br />
tema metsa inventeerimisandmed met-<br />
sakaitse- ja metsauuenduskeskuse kaudu<br />
metsaregistrisse jõuaks (tihti on kokkuleppel<br />
omanikuga andmete registrisse<br />
saatjaks metsakorraldaja). Need kehtivad<br />
samamoodi kümme aastat nagu<br />
praegune metsamajandamiskavagi.<br />
<strong>Mets</strong>aomanik saab inventeerimisandmed<br />
tellida tegevusloaga metsakorraldajalt.<br />
Tunnustatud metsakorraldajate<br />
ja tegevusloaga metsakorraldusettevõtete<br />
kontaktid on kättesaadavad metsakaitse-<br />
ja metsauuenduskeskuse kodulehel<br />
(www.metsad.ee).<br />
Kui andmed on registrisse kantud,<br />
tekib metsaomanikul võimalus esitada<br />
keskkonnateenistusele (alates 2009.<br />
aastast keskkonna- ja looduskaitseamet)<br />
metsateatisi. See teatis jääb endiselt<br />
metsas tegutsemise aluseks, seda<br />
ei kavatse keegi kaotada.<br />
Ka riigi toetus metsaandmete saamisele<br />
jääb alles. Plaanis on teha nii, et<br />
riigi toetusi saavad tulevikus taotleda<br />
nii need metsaomanikud, kes tellivad<br />
metsakorraldajalt oma metsa inventeerimisandmed,<br />
kui ka need, kes tellivad<br />
metsamajandamiskava.<br />
Vahe on selles, et inventeerimisandmete<br />
olemasolu on siis seadusemuudatuse<br />
järgi kohustuslik, metsamajandamiskava<br />
olemasolu aga vabatahtlik.<br />
Toetust on mõlemal juhul võimalik saada<br />
kuni 100% ulatuses.<br />
Tr a s s i r a i e t e a t i s e t a<br />
Seaduseelnõus on muudatus, et tulevikus<br />
ei pea metsaomanik esitama metsateatist<br />
siis, kui soovib puhastada kraaviäärt,<br />
piirisihti või liinialust maad.<br />
Eelnõusse on see sisse kirjutatud nii,<br />
et raieks ei loeta metsamaal oleva tee-,<br />
kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi<br />
puhastamist kuni 8sentimeetrise<br />
keskmise rinnasdiameetriga puudest<br />
ja põõsastest.<br />
See ei vabasta trassi jms puhastajat<br />
(näiteks elektriliinide aluste hooldajafirma)<br />
kohustusest kooskõlastada oma<br />
tegevus maaomanikuga, kui selline nõue<br />
on muus seaduses olemas.<br />
Mu u d a t u s i r a i e t e t e g e m i s e l<br />
Seadusega laiendatakse mitmeti valikraie<br />
tegemise võimalusi. Ei sätestata<br />
enam elustiku mitmekesisuse tagamiseks<br />
vajalike puude maksimaalset lubatud<br />
arvu. Kaotatakse mõistete “säilikpuu”<br />
ja “elustiku mitmekesisuse tagamiseks<br />
vajalik puu” erinevus. Jne.<br />
Et muudetud seaduse rakendumisel<br />
ei hakkaks tekkima liiga suuri lagedaid<br />
alasid, tuuakse sisse nõue, et eri omanike<br />
kinnistutel võib, olenemata langi<br />
laiusest, üksteisega piirnevate raielankide<br />
kogusuurus olla kuni seitse hektarit.<br />
Erandjuhtudel, kus lageraielankide<br />
liitumisel tekib oht pöördumatuteks<br />
keskkonnamuutusteks, on selle vältimiseks<br />
eraomandi kasutamise piiramine<br />
põhjendatud.<br />
Muuta on plaanis ka puidumahtu,<br />
mida metsaomanik võib oma metsast<br />
raiuda metsateatist esitamata. Seadusemuudatuse<br />
järgi on tulevikus selleks mahuks<br />
kolm tihumeetrit puitu metsamaa<br />
ühe hektari kohta, kuid mitte rohkem<br />
kui 20 tm kinnisasja kohta aastas.<br />
***<br />
<strong>Mets</strong>aseaduse muutmine on praegu<br />
jõudnud teise lugemiseni, mis oli Riigikogus<br />
eile, 19. novembril.<br />
Kui eelnõu seadusena vastu võetakse,<br />
hakkavad muudatused kehtima<br />
1. jaanuarist 2009.
Change language