10.01.2015 Views

Dirigeerimisest - Tagasi

Dirigeerimisest - Tagasi

Dirigeerimisest - Tagasi

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

11<br />

Vastavalt muusikale on käeosadel dirigeerimisel erisugused ülesanded. Dirigeerimisel on<br />

käeliigestest kõige liikuvamaks ranne. Randme töö on juhatamistehnika aluseks, sest temast<br />

sõltuv käeosa – kämmal sisaldab endas kõige olulisemaid vahendeid väljendusrikkaks<br />

dirigeerimiseks. Kämblasse koondatakse löögi täpsus ja raskus juba sellepärast, et selle<br />

käeosa tegevus on oma nähtavuse tõttu kollektiivile kõige selgemini tajutav. Kämblas<br />

peegeldub ka ettekantava muusika karakter (jõuline, vetruv marcato; teravalt, kergelt<br />

hüplev staccato; sujuv legato). (Kiilaspea, 1969, lk 21).<br />

Muusikateosed võivad olla põhikarakterilt sarnased, kuid üksikasjades ikkagi erinevad,<br />

sisaldades lõpmata palju varieeruvaid nüansse, mille edasiandmiseks on vaja niisama palju<br />

erinevaid võtete kombinatsioone. Samuti on igal dirigendil erinevad väljendusvahendid –<br />

erinev pale. Seetõttu on võimatu anda kämbla töö kohta täpsemaid, üksikasjalikke<br />

juhtnööre.<br />

Sõrmed on põhiasendis veidi painutatud ja moodustavad avaga allapoole suunatud peopesa.<br />

Kõvasti üksteise vastu surutud sõrmed on väljendusvaesed, sellepärast asetatagu nad vabalt<br />

üksteise kõrvale, kuid mitte harali. Pöial võib seista teistest sõrmedest märgatavalt eemal,<br />

kuid mitte väljasirutatult. Nimetissõrm võib olla sirgem ja teistest veidi kõrgemal. Üldiselt<br />

säilitavad sõrmed suuremalt jaolt koos käelabaga ühtse, väheliikuva terviku. Sõrmelihaste<br />

pinge vastab igal juhul käelaba pingele. Nõrgendatud lihaste pinges peitub hädaoht<br />

“sõrmede lobimiseks” (st otstarbetuteks sõrmeliigutusteks), mis mõjub dirigeerimisel<br />

niisama segavalt nagu lõtv ranne. (Perens, 1980, lk 8).<br />

Sõrmede mõõduka, piiritletud liikumisega võib randmeliigutuste väljendusrikkusele<br />

mõningal määral kaasa aidata: pehmendada liikumist legaatos, üleminekuid ühelt faasilt<br />

teisele, kuid dirigent ei tohi kunagi unustada, et täpsuses ja muusikas vajaliku raskuse<br />

(kõlamassi) tunnetamine toimub käe eesmises osas – kämblas ja küünarvarres. “Näpu alt ei<br />

tohi libiseda ükski muusikas väljenduv nüanss,” ütleb prof Tuudor Vettik (Kiilaspea, 1969,<br />

lk 23).

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!