Dirigeerimisest - Tagasi
Dirigeerimisest - Tagasi
Dirigeerimisest - Tagasi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
11<br />
Vastavalt muusikale on käeosadel dirigeerimisel erisugused ülesanded. Dirigeerimisel on<br />
käeliigestest kõige liikuvamaks ranne. Randme töö on juhatamistehnika aluseks, sest temast<br />
sõltuv käeosa – kämmal sisaldab endas kõige olulisemaid vahendeid väljendusrikkaks<br />
dirigeerimiseks. Kämblasse koondatakse löögi täpsus ja raskus juba sellepärast, et selle<br />
käeosa tegevus on oma nähtavuse tõttu kollektiivile kõige selgemini tajutav. Kämblas<br />
peegeldub ka ettekantava muusika karakter (jõuline, vetruv marcato; teravalt, kergelt<br />
hüplev staccato; sujuv legato). (Kiilaspea, 1969, lk 21).<br />
Muusikateosed võivad olla põhikarakterilt sarnased, kuid üksikasjades ikkagi erinevad,<br />
sisaldades lõpmata palju varieeruvaid nüansse, mille edasiandmiseks on vaja niisama palju<br />
erinevaid võtete kombinatsioone. Samuti on igal dirigendil erinevad väljendusvahendid –<br />
erinev pale. Seetõttu on võimatu anda kämbla töö kohta täpsemaid, üksikasjalikke<br />
juhtnööre.<br />
Sõrmed on põhiasendis veidi painutatud ja moodustavad avaga allapoole suunatud peopesa.<br />
Kõvasti üksteise vastu surutud sõrmed on väljendusvaesed, sellepärast asetatagu nad vabalt<br />
üksteise kõrvale, kuid mitte harali. Pöial võib seista teistest sõrmedest märgatavalt eemal,<br />
kuid mitte väljasirutatult. Nimetissõrm võib olla sirgem ja teistest veidi kõrgemal. Üldiselt<br />
säilitavad sõrmed suuremalt jaolt koos käelabaga ühtse, väheliikuva terviku. Sõrmelihaste<br />
pinge vastab igal juhul käelaba pingele. Nõrgendatud lihaste pinges peitub hädaoht<br />
“sõrmede lobimiseks” (st otstarbetuteks sõrmeliigutusteks), mis mõjub dirigeerimisel<br />
niisama segavalt nagu lõtv ranne. (Perens, 1980, lk 8).<br />
Sõrmede mõõduka, piiritletud liikumisega võib randmeliigutuste väljendusrikkusele<br />
mõningal määral kaasa aidata: pehmendada liikumist legaatos, üleminekuid ühelt faasilt<br />
teisele, kuid dirigent ei tohi kunagi unustada, et täpsuses ja muusikas vajaliku raskuse<br />
(kõlamassi) tunnetamine toimub käe eesmises osas – kämblas ja küünarvarres. “Näpu alt ei<br />
tohi libiseda ükski muusikas väljenduv nüanss,” ütleb prof Tuudor Vettik (Kiilaspea, 1969,<br />
lk 23).