Dirigeerimisest - Tagasi

23
‣ liigsed liigutused, mis hajutavad kollektiivi tähelepanu;
‣ sooritanud tähelepanuvõtte, peab dirigent tunnetama tähelepanu kontsentratsiooni
kulminatsiooni ja siis kohe üle minema hingamisvõtte sooritamisele: kui ta
kulminatsiooni laseb mööda minna, kannatab jällegi ettekande alustamine. (Perens,
1980, lk 28).
Käte seisaku aeg tähelepanuasendis ei ole täpselt määratletav, kuid kõigub keskmiselt
kolme kuni viie sekundi piirides. Seisaku ajal tähelepanuasendis saavutab dirigent enda
seesmise kontsentratsiooni haripunkti. Tähelepanuvõttele järgnev liigutus koosneb kahest
dirigendi poolt antavast korraldusest:
‣ käetõstega tähelepanuasendist kuni viipe suuna muutmiseni antakse korraldus
sissehingamiseks;
‣ selle viipeosaga, mis algab suuna muutmisest ja lõpeb esimese löögiga
löögitasapinnal, antakse käsk alustamiseks. (Perens, 1980, lk 29).
Selle viipe tõusvat osa nimetatakse hingamistõsteks ja teist, laskuvat osa alustamiskäsuks.
Täistaktiga ja täisskeemiühikulise eeltaktiga alustamisel kujutab see liigutus ajaliselt ühte
skeemiühikut. Antud tingimustes on selle viipe kestus võrdne täislöögiga, mis vastab teose
algtempole. Hingamistõste – esimene lüli dirigendi pidevate liigutuste ahelas, mis sisaldab
endas kõik vajalikud nõudmised alustatava muusika ja diktsiooni suhtes – ei tohi olla
mingil juhul arg, kõhklev ega otsustusvõimetu. Selle liigutuse kindlusest sõltub see, kuidas
kollektiiv ettekannet alustab ja kas ta üldse alustab.
Iga laulja või orkestrant valmistuv, vastavalt individuaalse reageerimiskiirusele ja
instrumendi iseärasustele sisseastumiseks küll erinevatel aegadel, kuid alustab siiski koos
kollektiiviga. Iga kollektiiviliige tunnetab vaistlikult, millal laulma hakata, et tema hääl
hakkaks kõlama koos dirigendi käelöögiga. Palasiseste sisseastumiste näitamine sarnaneb
põhiliselt ühiste alustamiste näitamisega. Vahe seisneb ainult tähelepanumomendis. Üksiku
häälerühma juurdetulekul pala keskel asendub tähelepanuvõtet dirigendi vaatevälja