Dirigeerimisest - Tagasi

More documents

Recommendations

Info

40 8. OSALUSVAATLUS Järgnevas peatükis soovin lugejale anda ülevaate sellest, mille poolest sarnanevad või erinevad harrastusorkestrid kutselistest. Ülevaate andmiseks antud teema kohta külastasin eelnevalt Pärnu Linnaorkestri regulaarproove. Harrastusorkestri omaduste väljatoomiseks iseloomustan puhkpilliorkestrit Saxon, milles flöödimängijana ka ise kaasategev olen. Kahe orkestri peamine erinevus seisneb selles, et ühes kollektiivis on mängijateks asjaarmastajad, kes saavad kokku ning mängivad palka saamata, teises aga on orkestrantide mäng ka tasustatud – seega on viimaste näol tegu professionaalidega ning sellest tulenevalt on märgatav ka erinevus kahe orkestri taseme vahel. Kuid samas on puhkpilliorkestril Saxon harrastusorkestrina suurem vabadus repertuaari osas, sest nagu on öeldud: see, kes maksab, tellib muusika. Pärnu Linnaorkestri dirigendiks on Jüri Alperten ning Saxoni dirigendiks Mati Põdra, kes mõlemad oma muusikalise tegevusega elavdavad muusikaelu Pärnus. Samuti on nendele orkestritele omane külalisdirigentide kasutamine erinevate kontsertidel. Selline koostöö annab dirigentidele võimaluse töötada erinevate muusikaliste koosseisudega ja vastupidi. Regulaarproovide ülesehituses ei leidnud ma erinevusi linnaorkestri ja Saxoni vahel, mõlemas orkestris käib töö vastavalt dirigendi ettekujutusele erinevate teoste ettekannete osas ning vvastavalt orkestrantide oskustele püütakse teoseid mängida nii, et need pakuksid elamusi nii publikule, orkestrile kui ka dirigendile endale. Oma vaatluse tulemusena võin järeldada, et rohkem kui erinevusi, leidub kahe vaadeldud orkestri puhul sarnasusi. Seda seetõttu, et muusikakriteeriumid on igal pool samad ning sellest tulenevalt orkesite püüdlused ühtivad. Nii linnaorkester kui ka Saxon on Pärnu linna lahutamatud osad, seda just nende võimalusetega teha koostööd Eesti nimekamate
41 muusikutega ning seega avaneb ka kohalikel elanikel suurepärane võimalus nautida maailmatasemelisr muusikat oma kodulinnas.
Page 1 and 2: PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAAS
Page 3 and 4: 3 SISSEJUHATUS Minu lõputöö tutv
Page 5 and 6: 5 kollektiivile meloodia liikumist
Page 7 and 8: 7 XVIII sajandi algul loodud suurte
Page 9 and 10: 9 1869. aastal Eestis toimunud I ü
Page 11 and 12: 11 Vastavalt muusikale on käeosade
Page 13 and 14: 13 Dirigeerimise protsessist võtab
Page 15 and 16: 15 juures vastupidiselt mõjuda. Ho
Page 17 and 18: 17 Et õpilasele anda selgemat ette
Page 19 and 20: 19 Kuna viipe siirdumine löögitas
Page 21 and 22: 21 neljaosaline skeem Tavaliselt di
Page 23 and 24: 23 ‣ liigsed liigutused, mis haju
Page 25 and 26: 25 ‣ fermaadi lõpetamisest. (Per
Page 27 and 28: 27 2.4 RÜTMIKA Dirigendi löögite
Page 29 and 30: 29 diferentseerimisele ja ökonooms
Page 31 and 32: 31 3. TAKTIKEPP JA SELLE KASUTAMINE
Page 33 and 34: 33 Eelpool kirjeldatud muusikalised
Page 35 and 36: 35 5. TÖÖST SOLISTIDEGA Kui konts
Page 37 and 38: 37 Herbert Pulk (1923-...) Herbert
Page 39: 39 T. Virkhaus arvab, et Neeme Jär
Page 43 and 44: 43 ‣ Orkestridirigeerimine Doktor
Page 45 and 46: 45 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti muusik
Page 47 and 48: 47 12. Lõpetamise tingimused ja do
Page 49 and 50: 49 MAG191 Improvisatsioon I 2 AP MA
Page 51 and 52: 51 - sisseastumiseksamid, -katsed,
Page 53 and 54: 53 - nõutav baasharidus magistrikr
Page 55 and 56: 55 LISA 2 TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIK
Page 57 and 58: 57 SPK 1011 Ülevaade psühholoogia
Page 59 and 60: 59 CMM1961 Pillide tundmine 1,0 E K
Page 61 and 62: 61 Kasvatusteaduslikud valikained 1
Page 63 and 64: 63 Antav kraad: BA muusikas ÜLDAIN
Page 65 and 66: 65 CMM 1461 Orkestriklass IV 2.0 A
Page 67: 67 CONDUCTING Maarja Keskpaik Summa

Dirigeerimisest - Tagasi

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?