10.01.2015 Views

Dirigeerimisest - Tagasi

Dirigeerimisest - Tagasi

Dirigeerimisest - Tagasi

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

20<br />

Kolmeosalise skeemi järgi dirigeerimisel ilmneb kõige selgemini takti meetriliste osade<br />

järkjärguline nõrgenemine. Kolmandat meetrilist ühikut täitev viibe valmistab ette kõige<br />

rõhulisemat esimest lööki. Viipe teine pool lüüakse ülevalt alla. Lihttakti rõhualas on iga<br />

järgnev meetriline ühik eelmisest nõrgem. Kolmeosalises skeemis on viipe suunad selle<br />

nõudega täiesti kooskõlas. Viibe kõrvale, teisele löögile on märksa väiksema tähtsusega,<br />

kui viibe esimesele löögile ülevalt alla. Kolmanda, kõige nõrgema meetrilise osa<br />

ettevalmistava viipe suund on küljelt üles. See suund ei lase kolmandat lööki vabalt<br />

rõhutada. (Kiilaspea, 1969, lk 47).<br />

Et kolmeosalises skeemis, võrreldes teiste skeemidega, peegeldavad viipe suunad kõige<br />

loomulikumalt rõhuliste ja rõhutute osade vahekordi muusikas, siis ongi kolmele<br />

dirigeerimine kõige mugavam. Kolmeosalise skeemi järgi dirigeeritakse aeglasest kuni<br />

kiirete tempodeni. Kiiremas liikumises dirigeeritakse üheksaosalisi taktimõõte kolmelise<br />

skeemi järgi, kusjuures iga skeemiosa vastab ajaliselt ühele lihttaktile, millest antud liittakt<br />

koosneb.<br />

Kolmeosalise skeemi harjutamisel tuleb hoiduda teise viipe liiga pikaks venitamisest. Kuna<br />

kõik viiped on ajaliselt ühepikkused, siis tuleb selleks, et kolmandat lööki õigel ajal anda,<br />

käe liikumise kiirust suurendada. Liikumise kiiruse suurendamisega suureneb paratamatult<br />

mõningal määral ka löögi dünaamiline maht, mis kolmanda, rõhutu meetrilise ühiku<br />

ebaloomulikult esile tõstab. (Perens, 1980, lk 17).<br />

Kiirel dirigeerimisel ei suudeta viibete suunda muuta ning kõik löögid antakse peaaegu ühel<br />

ja samal kohal, ainult esimene löök tõstetakse vastavalt takti rõhule aktiivsemalt esile ja<br />

teised löögid jäetakse passiivsemaks. Niisugune dirigeerimisviis moodustab kiires tempos<br />

loomuliku silla üleminekuks ühelise skeemi kasutamisele kolmeosalises taktimõõdus.<br />

Siinjuures on vaja jälgida kõigi taktiosade ajalise võrdsuse tunnetamist, sest tugeva<br />

dünaamika ja terava karakteri puhul tekib tihti tendents esimest skeemiosa liigselt alla<br />

kriipsutada ja selgest kolmeosalisusest üle libiseda. Selle ajel minnakse ühelisele skeemile<br />

varem üle, kui see vajalik on. (Kiilaspea, 1969, lk 48-49).

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!