Dirigeerimisest - Tagasi
Dirigeerimisest - Tagasi
Dirigeerimisest - Tagasi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
9<br />
1869. aastal Eestis toimunud I üldlaulupeol oli enamikul koorijuhtidest üsna vähe aimu<br />
dirigeerimisest, välja arvatud üldjuhid J. W. Jannsen ja A. Saebelmann-Kunileid. Viimased<br />
kasutasid juhatamisel taktiskeeme, millega lauljad polnud veel harjunud ja mille järgi ei<br />
osatud esialgu laulda.<br />
Sajandi kolmandal veerandil kujunes koorijuhtide taimelavaks Valga õpetajate seminar,<br />
eriti ajal, kui selle juhatajaks oli muusika entusiast läti rahvaviiside koguja ja seadja Janis<br />
Cimze. J. Cimze õpilastest kujunesid eesti koorikultuuri peamised tugisambad, nagu<br />
Aleksander Saebelmann-Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson,<br />
Aleksander Läte. Sajandi viimasel veerandil astusid meie kooride etteotsa juba Peterburi<br />
konservatooriumis professionaalse ettevalmistuse saanud muusikud Johannes Kappel,<br />
Miina Härma ja Konstatin Türnpu. Nendest K. Türnpu, kes end Saksamaal dirigeerimise<br />
alal täiendamas käis, viis meie koorikultuuri euroopalikule tasemele.<br />
Tallinna konservatooriumis alustati koori dirigeerimise õpetamisega XX sajandi teise<br />
veerandi algul. Dirigeerimist õpetasid keskkooli lauluõpetajatele Peterburi<br />
konservatooriumi kasvandikud August Topman ja Juhan Aavik. Nõukogude korra<br />
kehtestamisel, kui konservatooriumi juurde avatakse vastav kateeder, omavad suuri teeneid<br />
noorte koorijuhtide ettevalmistamisel professorid Tuudur Vettik, Gustav Ernesaks ja Jüri<br />
Variste. Üldhariduslike koolide lauluõpetajate ettevalmistamiseks avati 1963. aastal E.<br />
Vilde nimeline Tallinna Pedagoogilise Instituudi juurde muusika-pedagoogika eriharu. See<br />
samm omab suurt tähtsust eesti laulutraditsioonide säilitamise ja koorikultuuri massilise<br />
arengu seisukohalt. (Laasmäe, 1982, lk 33).
Change language