Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Enne ravi alustamist kilpnäärmehormoonide preparaatidega tuleb välistada või välja ravida järgmised<br />
haigused:<br />
-Koronaarpuudulikkus<br />
-Stenokardia<br />
-Ateroskleroos<br />
-Hüpertensioon<br />
-Hüpofüsaarne- või n<strong>ee</strong>rupealistekoore puudulikkus<br />
-Kilpnäärme autonoomia.<br />
Kõigil koronaarpuudulikkuse, südamepuudulikkuse ja tahhüarütmiate juhtudel tuleb vältida isegi<br />
kergekujulist ravimitest induts<strong>ee</strong>ritud hüpertüreoidismi. S<strong>ee</strong>tõttu on vajalik äärmiselt täpne ja ettevaatlik<br />
ravimi annustamine. Sellistel juhtudel tuleb sagedamini kontrollida kilpnäärme hormonaalset seisundit (vt<br />
4.2). Sekundaarse hüpotüreoidismi korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas samaaegselt esineb ka<br />
n<strong>ee</strong>rupealiste koore puudulikkus. Selle esinemisel tuleb esmalt alustada ravi glükokortikosteroididega<br />
(hüdrokortisoon).<br />
Kui kahtlustatakse kilpnäärme autonoomiat, peab enne ravi alustamist olema teostatud TRH test või<br />
supressiooni stsintigramm.<br />
Levotüroksiini kasutamine hüpotüreoosiga postmenopausis naistel tuleb suurenenud osteoporoosi<br />
tekkeriski tõttu jälgida sagedamini kilpnäärme funktsiooni vältimaks suprafüsioloogiliste levotüroksiini<br />
kontsentratsioonide teket.<br />
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed<br />
Kolestüramiin ja kolestipool takistavad levotüroksiini imendumist ning neid tuleb s<strong>ee</strong>tõttu manustada<br />
vähemalt 4…5 tundi pärast levotüroksiini manustamist.<br />
Levotüroksiini imendumine võib vähendada ka samaaegne alumiiniumi sisaldavate antatsiidide, samuti<br />
kaltsiumkarbonaati või rauasoolasid sisaldavate preparaatide kasutamine. Levotüroksiini tuleb s<strong>ee</strong>tõttu<br />
manustada vähemalt 2 tundi enne nimetatud ravimeid.<br />
T4 konversiooni T3-ks inhib<strong>ee</strong>rivad propüültiouratsiil, glükokortikoidid, b<strong>ee</strong>tablokaatorid ja joodi<br />
sisaldavad kontrastained.<br />
Tulenevalt joodisisaldusest võib samaaegne amiodarooni kasutamine esile kutsuda nii hüper- kui<br />
hüpotüreoosi. S<strong>ee</strong>tõttu tuleb eriti ettevaatlik olla sõlmelise struuma korral, mil autonoomia ei pruugi olla<br />
tuvastatud.<br />
Fenütoiini kiire manustamine v<strong>ee</strong>ni võib viia vaba levotüroksiini ja liotüroniini suurenenud<br />
plasmakontsentratsioonide tekkele ning erandjuhtudel ka soodustada arütmiate teket.<br />
Levotüroksiini võivad plasmavalkudega sidumiskohast välja tõrjuda salitsülaadid, dikumarool ja suured<br />
furosemiidi (250 mg), klofibraadi ning teiste ainete annused ja s<strong>ee</strong>ga võib suureneda vaba türoksiini<br />
plasmakontsentratsioon.<br />
Sertraliin ja klorokviin/proguaniil vähendavad levotüroksiini toimet ning suurendavad s<strong>ee</strong>rumi TSH taset.<br />
Levotüroksiini maksakliirensit võivad suurendada barbituraadid ja teised maksaensüüme induts<strong>ee</strong>rivate<br />
omadustega ravimid.<br />
Östrog<strong>ee</strong>ne sisaldavate kontratseptiivide ning postmenopausi asendusteraapia ajal võib suureneda<br />
levotüroksiini vajadus.<br />
Levotüroksiini imendumist soolest võivad vähendada sojatooted. S<strong>ee</strong>tõttu on vaja annust kohandada nii<br />
enne sojadi<strong>ee</strong>di alustamist kui ka pärast selle lõpetamist.<br />
Levotüroksiin võib vähendada diab<strong>ee</strong>diravimite hüpoglük<strong>ee</strong>milist toimet. S<strong>ee</strong>tõttu tuleb regulaarselt<br />
kontrollida veresuhkrusisaldust diab<strong>ee</strong>tikutel, eriti aga ravi alguses, ja vajadusel korrig<strong>ee</strong>rida<br />
hüpoglük<strong>ee</strong>miliste ravimite annust.<br />
Et levotüroksiin konkur<strong>ee</strong>rib kumariini derivaatidega plasmavalkude sidumiskohtadel, siis võib<br />
levotüroksiinravi ajal suureneda kumariinderivaatide antikoagulantne toime. Sellistel juhtudel tuleb vere<br />
koagulatsiooninäitajaid regulaarselt jälgida ja vajadusel kohandada antikoagulandi annust.<br />
4.6 Rasedus ja imetamine