16.01.2015 Views

Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

piirnorme ei ületanud. EL direktiiviga seatud soovituslikke piirnorme ületasid mõlemal<br />

aastal ammoonium- ja nitritlämmastiku sisaldus (NH 4 ja NO 2 ).<br />

• EL direktiiv 91/676/EMÜ (12. detsember 1991) veekogude kaitsmise kohta<br />

põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. Nitraatide sisaldused EL määratud<br />

piirnorme ei ületanud.<br />

• Keskkonnaministri 9. septembri 2010. a määrus nr 49 „Pinnavee keskkonna kvaliteedi<br />

piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused<br />

vee-elustikus“ ja EL direktiivi 2008/105/EÜ Lisa I „Prioriteetsete ainete ja teatavate<br />

muude saasteainete keskkonnakvaliteedi standardid“. 2011. a mõõdeti fenoolide sisaldust,<br />

millest 1-aluseliste fenoolide sisaldus ületas ettenähtud piirnormi.<br />

Keemilise seisundi ülevaateseire<br />

Jõgede ülevaateseire hüdrokeemiliste uuringute eesmärgiks on Veeseadusest ja Veepoliitika<br />

raamdirektiivist (2000/60/EÜ) tulenevate seirekohustuste täitmine. Jõgedel tehtava<br />

ülevaateseire käigus on kohustuslikuks määratavaks näitajaks vee füüsikalis-keemilised<br />

näitajad, mida kasutatakse veekogu ökoloogilise kvaliteediklassi määramisel ning veekogu<br />

üldise ökoloogilise seisundi hindamisel.<br />

2011. aastal teostati vooluveekogumite keemilise seisundi ülevaateseiret Kaasiksaare<br />

seirelõigus. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaali poolt kogutud ja määratud<br />

hüdrokeemiliste näitajate järgi oli Avijõe vee ökoloogiline seisundiklass väga hea.<br />

1.6.3. Inventuuride ja uuringute vajadus<br />

Inventeerida tuleb potentsiaalsed kaitsealuste ja haruldaste putukate (mustlaik-apollo,<br />

vareskaera-aasasilmik, suur-kuldtiib, kimalased) elupaigad – jõeäärsed niidud ja luhad, et<br />

teha kindlaks nende asurkondade seisund. Elujõuliste ja esinduslike populatsioonide<br />

olemasolul tehakse ettepanek kaitseala laiendamiseks.<br />

17

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!