Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 6. Avijõe <strong>hoiuala</strong>l või selle läheduses paiknevad survetegurid<br />
2.2. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid<br />
2.2.1. Võldas (Cottus gobio)<br />
Suhteliselt kõrge hapnikunõudluse tõttu asustab võldas ainult püsivalt kõrge vee<br />
hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on võldas tavaliseks asukaks vooluvetes, ta elab<br />
peamiselt kärestike ja kiire või mõõduka vooluga jõelõikudes. Võldas on tüüpiline<br />
põhjaeluviisiga kala, kes asustab veekogudes tavaliselt kivise põhjaga alasid, ent saab<br />
hakkama ka liivase ja kruusase põhjaga aladel, varjudes tühjadesse karbikodadesse, puurisu<br />
alla, suurtaimestiku vahele või kaldauuretesse.<br />
Võldas esineb Avijões kogu <strong>hoiuala</strong> piires, arvukus erineb jõelõiguti, kuid on enamasti kõrge<br />
või keskmine (tabel 4). Valdav osa <strong>hoiuala</strong>st on võldasele elupaigana hea või väga hea<br />
kvaliteediga<br />
2009. a katsepüükide tulemusi mõjutas tõenäoliselt oluliselt jõe kõrge veetase - seire käigus<br />
leiti isendeid kõikidest vanuserühmadest, kuid kokkuvõttes oli liigi arvukus jões madal või<br />
väga madal. Võldase arvukus on 2009. a seirepüükides tugevasti allahinnatud ning tegelik<br />
liigi arvukus on Avijões kõrgem kui seirepüügid näitasid. Valdav osa Natura alast on<br />
23
Change language