16.01.2015 Views

Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Võldase väga esindusliku asurkonna kaitse tõhustamiseks Avijões tasub kaaluda <strong>hoiuala</strong><br />

pikendamist allavoolu kuni Köstri taluni (58° 57' 37", 27° 02' 31"; 3,0 km suudmest) ning<br />

ülesvoolu kuni Paasvereni.<br />

Kalastiku üldise hea seisundi huvides ning liigirikka koosluse säilitamiseks on otstarbekas<br />

taastada jõe ühendused järgmiste suhteliselt hästi säilinud vanajõgedega, kohati vanajõgesid<br />

ja peajõega ühenduses olevaid jõesoppe ka süvendades:<br />

- Kannu talu kohal (suudme koordinaadid: 58° 58' 50", 26° 59' 25");<br />

- Uuenõmmenuka talu kohal (suudme koordinaadid: 58° 59' 52", 26° 56' 54");<br />

- Avinurme asula kirdeserv (suudme koordinaadid: 58° 59' 34", 26° 53' 05");<br />

- Avinurme asula kirdeserv (suudme koordinaadid: 58° 59' 34", 26° 52' 58");<br />

- Avinurme asula kirdeserv (suudme koordinaadid: 58° 59' 32", 26° 52' 50");<br />

- Avinurme asula edelaserv (suudme koordinaadid: 58° 58' 57", 26° 50' 12").<br />

Kuna vanajõgede suudmed asuvad <strong>hoiuala</strong> piiril ning vanajõgede looked jäävad väljaspoole<br />

<strong>hoiuala</strong> territooriumi, saab vanajõgedega seotud tegevusi kaitsekorraldukava alusel<br />

korraldada pärast seda, kui inventuuride alusel on otsustatud kaitseala laiendada vanajõgede<br />

osas (p 4.1.4.).<br />

2.2.2. Rohe-vesihobu (Ophogomphus cecilia)<br />

Rohe-vesihobu on keskmisest veidi suurem kiililiik, teistest vesihobudest eristatav eemalt<br />

üleni rohelisena näiva rindmiku järgi. Vastsed on sarnased hariliku vesihobu ning näpsvesihobu<br />

vastsetega, kes elavad eranditult puhta veega vooluvetes, liivasel või õhukese<br />

mudakihiga kaetud põhjal. Valmikud elavad vooluvete lähedal, kiire vooluga puhtaveeliste ja<br />

hapnikurikaste ojade ja jõgede kallastel. Eestis on levinud paiguti ja vähearvuliselt. Peamised<br />

liigi teadaolevad asualad on Kagu-Eestis ja Lahemaal.<br />

Avijõe <strong>hoiuala</strong>lt rohe-vesihobu <strong>kaitsekorralduskava</strong> koostamise aegsete inventuuride käigus<br />

ei leitud. Küll leiti Vadi koolme lõigust väliselt sarnase liigi, näps-vesihobu (Onychogomphus<br />

forcipatus) vastseid. Samast jõelõigust on varemalt (1999. a) leitud mõlemat vesihobu.<br />

Natura standardandmebaasi järgi on liigi kaitsestaatus hea (B) ning <strong>hoiuala</strong> on liigi kaitse<br />

seisukohast väärtuslik (B).<br />

Kaitse-eesmärk. Rohe-vesihobu asurkonna taastumine ja elupaikade säilimine heas seisundis.<br />

Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk. Rohe-vesihobu elutingimuste säilimine kiire<br />

vooluga puhtaveeliste ja hapnikurikaste jõelõikude olemasolu näol.<br />

Ohutegurid<br />

• Voolurežiimi muutmine, jõesängi füüsiline muutmine.<br />

• Setete kõrge koormus, vee kvaliteedi langus.<br />

• Puude eemaldamine jõekallastelt.<br />

Meetmed<br />

- Valgalal taotletavate veelubade ja ehituslubade menetlemine lähtuvalt eesmärgist<br />

tagada <strong>hoiuala</strong> jõe hea ökoloogiline seisund ja vältida negatiivset kaugmõju,<br />

järelevalve veelubade nõuete täitmise üle.<br />

- Vooluhulga reguleerimise keeld.<br />

- Järelevalve looduslikule lähedase veerežiimi täitmise üle.<br />

25

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!