Avijõe hoiuala kaitsekorralduskava - Keskkonnaamet

Jõekääru talu varemete ümbruses (30,0…31,2 km suudmest) on jõge minevikus õgvendatud.
Maaparandustöödele tüüpiliselt on uus kaevatud jõesäng liiga lai (9-11 m) ning madalvee
aegne jõesängi veetäide seetõttu liiga väike. Kuna õgvendatud lõigu lang on küllalt suur, siis
võib selle jõeosa elupaigalist kvaliteeti hinnata siiski heaks (tõenäoliselt oluline forelli ja
harjuse sigimis- ja noorjärkude kasvuala). Sellele lõigule on suhteliselt hiljuti rajatud mitmeid
kividest voolusuunajaid ning kaks väikest kivipaisu (kõrgused 25 ja 40 cm) ca 20 m vahega
(otse Jõekääru talu varemete kohal; 30,8 km suudmest). Paisude vahe on süvendatud
ujumiskohaks. Madalvee ajal takistavad need paisud kalade liikumist jões.
Oluliseks kalade rändetakistuseks on ka Põrna talu juures jõele rajatud kivipais (29,3 km
suudmest), mille kõrgus on 0,5 m ning mis madalvee ajal on kaladele ületamatuks
rändetõkkeks.
Koprapaise sellel jõelõigul 2010. a uuringute ajal polnud, kuid kohati oli jõe ääres kopra
tegevusjälgi.
100
90
80
Avijõe lang
Abs. kõrgus (m)
70
60
50
40
30
20
10
0
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55
Kaugus jõe suudmest (km)
Joonis 4. Avijõe lang. Avijõe lang on piki jõge jaotunud suhteliselt ühtlaselt. Suurema
languga jõeosad jäävad jõe 11. ja 15. km ning 29. ja 37. km vahele.
1.2.3. Elupaigad
Hoiualal kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). See elupaigatüüp hõlmab Avijõe
neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Tähelepanu väärivad
eelkõige kivise-kruusase põhjaga kärestikud. Väärtuslikud on ka looduslikus looklevas
sängis voolavad jõelõigud, mis moodustavad vanajõgesid. Avijõe selline mitmekesisus loob
9