EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
EFS infoleht 2/ 2009 - Eesti Filmi Sihtasutus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
TOETUSED<br />
Kriminaalsed lood<br />
sihtasutuses<br />
Viimaks on ka mängufilmide jaoks<br />
aasta alanud. Toetused on allkirjastatud<br />
kahe üsna eriilmelise<br />
filmi toetamiseks.<br />
Oma kodumaise<br />
d e b ü ü t f i l m i n a<br />
lavastab Andres<br />
Puustusmaa Andres<br />
Anvelti jutustusel põhineva<br />
90ndate alguse kriminaalsesse<br />
maailma süveneva “Punase<br />
elavhõbeda” (Taska Film).<br />
Sellest vastuolude ja suurte<br />
võimaluste ajast on filmid seni<br />
teenimatult mööda vaadanud.<br />
Seni on tuntud raamatu ekraniseerimine<br />
kriminaalse draama<br />
võtmes kohaliku vaataja jaoks<br />
edukaks osutunud, kui otsustada<br />
Sass Henno “Mina olin siin”<br />
põhjal. Sulev Keeduse “Kirjad<br />
Inglile” (F-Seitse) on esimesena<br />
autori pikkadest mängufilmidest<br />
kaasaega paigutuv.<br />
Hetkel on filmi rahastanud ka<br />
Soome <strong>Filmi</strong> <strong>Sihtasutus</strong>, vastuseid<br />
oodatakse veel Hollandist.<br />
Tehniliste detailide tõttu viibib<br />
hetkel veel otsus Ilmar Raagi<br />
<strong>Eesti</strong>-Prantsuse ühistöö “Veel<br />
üks croissant” (Amrion) suhtes.<br />
Tähelepanu väärib, et sel<br />
aastal ei tehta enam pea ühtki<br />
kõrgema eelarvega filmi ainult<br />
rahvusliku rahastusega. Samas<br />
pole ka põhjust rahvusvahelist<br />
kaastootmist üle tähtsustada,<br />
nagu näitavad selle aasta<br />
esimeste filmide tulemused.<br />
Mahukas eelarve kaastootjate<br />
poolt võib tähendada samas<br />
identiteedi kaotamist <strong>Eesti</strong> vaataja<br />
jaoks. Kokkuvõttes on oluline<br />
leida tasakaalupunkt erinevate<br />
võimaluste, loominguliste<br />
lahenduste ja rahastamismudelite<br />
vahel.<br />
Arendustoetused peegeldavad<br />
küllaltki täpselt trende, milliseid<br />
filme teha soovitakse.<br />
Ühelt poolt rahvuslik ajalugu<br />
euroopalikus kontekstis (“Remont”<br />
ja “Vaenlane pärast võitu”),<br />
teiselt poolt kaasaeg oma<br />
"Lisa Limone", rezhissöör Mait Laas.<br />
sotsiaalsete probleemidega<br />
(“Ülevalgus”).<br />
Toimus ka esimene animataotluste<br />
voor. Lühianimafilmide<br />
seas on ehk ambitsioonikaim<br />
Mait Laasi stereoskoopiline<br />
muusikal “Lisa Limone” (Nukufilm).<br />
Hardi Volmeri “Kohatu<br />
olmeheitlus” (Nukufilm)<br />
vaatleb, milline võiks paista<br />
ideaalne ühiskond kulturistide<br />
jaoks.<br />
Levitoetusi on antud nii esilinastunud<br />
filmidele kui kultuuriliselt<br />
oluliste dokfilmide<br />
DVD-versioonide väljaandmiseks.<br />
Et sel aastal toetab produtsentide<br />
osalemist Berliini ja<br />
Cannes´i filmiturgudel Ettevõtluse<br />
Arendamise <strong>Sihtasutus</strong>,<br />
jääb veidi rohkem vahendeid<br />
koolituste toetamiseks. Samas<br />
on seda võimalust ka aktiivselt<br />
kasutatud ja sisuliselt on Varia<br />
toetusi ülejäänud aastaks järel<br />
250 000 krooni ulatuses.<br />
Karlo Funk<br />
<strong>EFS</strong> peaekspert<br />
FIRMA NIMI/Isik PROJEKTI NIMI SUMMA<br />
<strong>Eesti</strong> Joonisfilm Elu ilma Gabriella Ferrita jt 25 000<br />
Amrion Mina olin siin 120 000<br />
Allfilm Teine tulemine 23 000<br />
Lege Artis Film Georg 28 000<br />
Kuukulgur Film Revolutsioon, mida ei tulnud 28 000<br />
Vesilind Muskusveise tagasitulek 10 000<br />
Nukufilm Kaasasündinud kohustused jt 25 000<br />
Eetriüksus Detsembrikuumus 120 000<br />
Homeless Bob Production Sügisball 35 000<br />
Luxfilm Must Peeter 20 000<br />
KOKKU 500 000<br />
KÕIK KOKKU 35 534 610<br />
7
Change language