![Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool](https://img.yumpu.com/35573635/19/500x640/maeinstituudi-uudiskiri-of-wwwenettuee-tallinna-tehnikaa-1-4-likool.jpg)
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Mäeinstituudi <strong>uudiskiri</strong> nr. 3 mi.<strong>ttu</strong>.<strong>ee</strong> 20.06.2007<br />
vähe tähtsad ja tähtsusetud maardad pole olulised. Kuna ehitusliiv on taastumatu loodusvara, siis<br />
tuleb antud maardlaid, liivaleiukohti ja mahajäetud liivakarjääre säilitada kaevandamisväärsena ning<br />
tagada juurdepääs maavaravarule, kuna aastate pärast võivad nendest saada kas ülitähtsad, väga<br />
tähtsad või tähtsad liiva leiukohad. Antud hetkel tähtsamateks liivamaardlateks on Tallinn-Saku,<br />
Kuusalu, Huntaugu, Soodla ja Valgejõe. Liivaleiukohtdest tasub välja tuua Maapaju, Laugaste,<br />
Mustjõe ja Kahala ning mahajäetud liivakarjäärist Valgejõe II.<br />
Angela Notton magistritöö „Harjumaa Kvaternaarisetted ja nende liivamaardlad“ Olukorras, kus<br />
olemasolevate karjääride varud hoogsa ehitustegevuse mõjul ammenduma hakkavad pole selge, kus<br />
saab avada uusi karjääre, kuna kohalikud omavalitsused ja ka kohalikud elanikud on vastu<br />
igasugustele karjääridele ning paljudele maardlatele ning liivaleiukohtadele kehtivad<br />
keskkonnakaitselised piirangud, siis ainuõige lahendus oleks välja töötada läbimõeldud arengukava,<br />
mis arvestaks liiva-kruusa vajaduse katmise kõrval ka looduskeskkonna ja inimeste taluvuspiiridega.<br />
Ehitusmaterjalide arengukava peaks käsitlema liiva-kruusa regul<strong>ee</strong>ritud kasutamist nii, et oleks<br />
tagatud loodusvarade sihipärane ning säästlik kasutamine. Arengukava vajadust näitab ka s<strong>ee</strong>, et<br />
praeguse seisuga maavara kasutamise või mittekasutamise probl<strong>ee</strong>mi käsitletakse ainult<br />
keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva maardla asukohajärgse omavalitsuse pädevuses<br />
oleva küsimusena. Kuid tegelikuses peaks vaatlema probl<strong>ee</strong>mi laiemalt kuni 50-70 km raadiuses.<br />
Samuti leian, et kuna maavara kuulub riigile, siis tuleks riigi finants<strong>ee</strong>rimisel teostada geoloogilised<br />
uuringud. Peale uuringuid panna maavara kaevaandamiseõigus oksjonile, kus ettevõte saaks endale<br />
osta mä<strong>ee</strong>raldise kasutamise õiguse.<br />
Kokkuvõteks võib öelda, et ehitusliiv on taastamatu maavara, mida tuleb kasutada säästlikult<br />
ning sihipäraselt vastavalt selle kvalit<strong>ee</strong>dile.<br />
Rebeka Hansen<br />
Vladimir Rjabushenko<br />
Aire Västrik<br />
Erki Niitlaan<br />
Julia Šommet<br />
Silja Jaska<br />
Julia Gulevitš<br />
Vladimir Rjabushenko<br />
Ivar Sova<br />
Jaanika Kauts<br />
Hüdrogeoloogilised probl<strong>ee</strong>mid seoses Estonia kaevanduse tegevuse<br />
ja võimaliku likvid<strong>ee</strong>rumisega tulevikus<br />
Kaevandatud alade püsivuse prognoos ja keskkonnamõju<br />
Kaevanduste projekt<strong>ee</strong>rimise kaasaegsed m<strong>ee</strong>todid<br />
Karbonaatkivimi karjääride keskkonnamõju hindamise analüüs ja<br />
probl<strong>ee</strong>mid<br />
Killustiku omaduste sõltuvus raimamistehnologiast<br />
Kruusa ja liiva kaevandamise majandusarvestus<br />
Kruusa kühveldamine<br />
Laavakevandamise tehnoloogiline projekt<br />
Mäenduse osa t<strong>ee</strong>d<strong>ee</strong>hituses<br />
Nabala lubjakivimaardla hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs<br />
Üleriigilise tähtsusega Nabala lubjakivimaardla asub Harjumaal Saku, Kose ja Kiili vallas ning<br />
Raplamaal Kohila vallas, pindalaga 776,73 ha. Kolme äriettevõtte, OÜ Merko Kaevandused, AS<br />
Kiirkandur ja OÜ Paekivitoodete Tehas, <strong>ee</strong>smärk on hakata piirkonnas kaevandama ehituslubjakivi.<br />
Nabala lubjakivimaardla piirkonnas on viimastel aastatel tehtud detailsemaid v<strong>ee</strong>uuringud ning<br />
geoloogilisi uuringuid lubjakivivarude selgitamiseks. Põhja- ja pinnasev<strong>ee</strong> tasemed muutuksid siin<br />
väga tugevalt, millest tul<strong>ene</strong>valt on võtmeküsimuseks mõjud v<strong>ee</strong>režiimile ja –kvalit<strong>ee</strong>dile. Kui<br />
kaevandamine peaks aset leidma, siis hävivad praegused kooslused kindlasti vähemalt karjääride<br />
maa-alal ja muutuvad nende ümbruses kuni 3,5 km ulatuses ning sellega seoses muutub oluliselt ka<br />
kogu maastikupilt. Maardla avamine jätab kuivaks lähiümbruskonna salv- ja madalad puurkaevud,<br />
maa-alused jõed ning sellest tul<strong>ene</strong>valt ka Tuhala Nõiakaevu. Kui siiski Nabala maardla<br />
kasutuselevõtmisele alternatiive ei leita, tuleks otsida ja leida võimaluse, kuidas kaevandamist<br />
teostada nii, et loodusväärtused piirkonnas säiliksid.<br />
Margus Loko<br />
Põlevkivi allmaakaevandamise tehnoloogia param<strong>ee</strong>trite katsetamise<br />
TTÜ MÄEINSTITUUT 19/74
Change language