Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool

Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.ttu.ee 20.06.2007
lõpumärgi kavand. Samuti oli Virumaa Kaevanduskoolil oma vormimüts. Valitsusel koos
põlevkivitööstusega oli kavatsus reorganiseerida kaevanduskool nii, et Kiviõlis ja Kohtla-Järvel
avataks tööstuse juures kaevanduskoolid, kus õpetataks välja kvalifitseeritud oskustöölisi, Jõhvi aga
jääks ainult meistrite kooliks, kus koolitataks keskastme põlevkivitööstuse juhte. 1938. aastal soovitas
õppenõukogu tulevikus õppetöö huvides luua õppekaevandus Jõhvi piirkonda.
Õpetajad, õppeprogrammid ja lõputööd.
Üldainete õpetajateks olid kohaliku keskkooli õpetajad, eesti keele õpetaja prl. M. Ots, keemia õpetaja
prl. H. Osvelt, füüsika õpetaja hr. E. Kask. Eriala aineid õpetasid kaevandustes töötavad
mäeinsenerid. Nendeks olid: Oskar Vuht, kes õpetas kaevandustööde oskust, lõhketöid ja lõhkeaineid,
tehnilist raamatupidamist, õnnetusjuhtumite vältimist ja kodanikuõpetust. Karl August Feldveber
õpetas matemaatikat, mäetööstuslikku mehaanikat ja elektrotehnikat, samuti ka mäetöid. Aleksander
Suits õpetas mineraloogiat, geoloogiat, joonestamist, geodeesiat ja markšeideri oskust ning
eeluurimist. Õlitööstuse õpetajad olid insenerid A. Saks, Kranig ja J. Kalviste. Tervishoidu ja esmaabi
õpetas dr. H. Lasberg.
Mäeinseneridest oli Oskar Vuht lõpetanud Peterburi Mäeinstituudi 1914. aastal, töötanud Donbassis ja
põlevkivitööstuses. Karl August Feldveber oli õppinud Peterburi Mäeinstituudis ja lõpetanud 1922.
aastal Glasgow Ülikooli mäeerialal ning töötas kaevanduses. Aleksander Suits oli lõpetanud 1928.
aastal Charlottenburgi Kõrgema Tehnikaülikooli Saksamaal ja töötas põlevkivitööstuses.
Esimene Pedagoogikanõukogu koosolek toimus 1. märtsil 1932, millest võtsid osa kooli juhataja G.
Rosenberg, õpetajad M. Ots, H. Osvelt, H. Kask, O. Vuht, K. A. Feldveber, A. Suits, Hariduse ja
Sotsiaalministeeriumi haridusnõunik hr. Vuth ja koolinõunik hr. Karu, püstitas esimese õppeaasta
ainete kohta järgmised põhimõtted:
1. Eesti keel - pearõhk keeleõpetusele, kirjavahetusele ja sündmuste kirjeldamisele.
2. Keemia - käsitleda üldkeemiat praktilise otstarbe seisukohalt, panna rõhk anorgaanilisele
keemiale.
3. Füüsika - anda üldmõisted.
4. Matemaatika - pearõhk planimeetriale, esimese astme võrranditele ja anda algmõisted
logaritmidest.
5. Kaevandustööde oskus - käsitleda üldkava ja eeluurimist.
6. Joonestamine - üksikute masinaosade ja profiilide joonestamine, kaardite ja plaanide
tegemine.
Nende põhimõtete alusel koostasid õpetajad õppeprogrammi, mis kinnitati ministeeriumis. Hiljem võeti
vastu otsus, et Virumaa Kaevanduskooli lõpetajatele, kes soovivad omandada kaevanduskümniku
kutse avaliku tööstuskoolide seaduse § 36 alusel, korraldatakse koolikursuse lõpul katseeksam, mis
sisaldab järgmist:
1. Kirjalik ekspluatatsiooni ülesanne mäeoskuses ühes kalkulatsiooniga.
2. Praktiline töö geodeesia ja markšeideri oskuses.
3. Suuline katse rakendusmehaanikas.
4. Suuline katse geoloogias.
Katsed-ülesanded määras eksamikomisjon, mille moodustasid koolijuhataja, Viru Maavalitsuse
haridusosakonna esindaja, Majandusministeeriumi esindaja ja vastavate ainete õpetajad. Suvel juuni
ja juulikuul viidi läbi suvepraktika mäetööstuses, rakendusmehaanikas, geodeesias ja markšeideri
oskuses.
15. novembril 1933 toimus Virumaa Kaevanduskooli eksamikomisjoni koosolek, millest võtsid osa:
Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi koolidevalitsuse esindaja, haridusnõunik J. Kiivet, Virumaa
Maavalitsuse haridusosakonna esindaja, koolinõunik J. Karu, koolijuhataja V. Sõerd, õpetajad O.
Vuht, K. A. Feldveber ja A. Suits. Puudusid Majandusministeeriumi mäeameti ja Riigi
Põlevkivitööstuse esindajad. Anti välja ekspluatatsiooni ülesanne mäeoskuses ühes kalkulatsiooniga,
kus aluseks oli 4 leiukoha tüüpi: Kukruse, Kiviõli-Küttejõud, Ubja ja Aseri ja 5 profiili. Iga õpilane sai
individuaalse teema, kus oli antud:
1. Kaevandusvälja suurus ja kihi kallakus olid ühised kõikidele teemadele, samuti ka vee
kõrvaldamise võimalus ja aastatoodang.
2. Teemad erinesid üksteisest kaevandamisviisi ja kihtide paksuse poolest, vastavalt kihi
profiilile.
3. Nõuti kalkulatsiooni esitamist põlevkivi väljamise, toestamise, tee ehituse, vee kõrvaldamise,
tuulutamise, veo ja järelvalve kulude kohta aastas ja 1t toodetud põlevkivi kohta, samuti ka 1
töölise produktiivsuse arvutamist, kusjuures anti tarvilike materjalide hinnad, üldised kõigile.
4. Tuli esitada järgmised joonised: kaevandamisviis mõõdus 1:2000, profiilid 1:50 ja muud
joonised 1:10 või 1:20.
TTÜ MÄEINSTITUUT 51/74