Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool

Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.ttu.ee 20.06.2007
suhtutakse Eestis ja ka mujal maailmas suhteliselt negatiivselt ning selles on oma roll kaevandajatel
endil. Kuna tänapäeva majandus vajab endiselt mineraaltooret maakoorest on vajalik muuta inimeste
teadmisi ja hoiakuid mäetööstusest, mis võimaldab ühtse koostöö positiivsete tulemuste
saavutamiseks mitmele osapoolele- omavalitsus, kaevandaja, elanikud jne.
Tulevikuprognooside tegemiseks ja olukorra analüüsimiseks on mitmeid abivahendeid, mudeleid.
Sobivaim neist mõõdikutesüsteem, mis aitab analüüsida olukorda ja selle mõjusid inimestele, kes
elavad kaevandamisest mõjutatud piirkonnas ii . Analüüside ja visualiseerimise abivahenditeks on GISsüsteem
ja indikaatorid, antud juhul sotsiaalsed indikaatorid ning rahvastiku ruudud. Olles analüüsinud
põlevkivi kaevandamise sotsiaalset mõju Ida-Virumaal võib välja tuua järgmist kolm peamist tegurit,
mis mõjutavad elanikke: kaevandamismaht, töö kaugus kodust ning kasutatavad
väljamistehnoloogiad. Sellise pikaajalise kaevandamiskogemuse põhjal Kirde-Eestis võib prognoosida
ka tulevaste kaevanduste ja karjääride mõju. Tänapäeval kasutatavad kõrgtehnoloogilised seadmed ja
uuendatud kaevandamistehnoloogilised protsessid võimaldavad hoida kõrge toodangumahu, samas
oluliselt mõjutamata tööhõivet ning sellega seonduvalt elanike tihedust kaevandamisest mõjutatud
piirkonnas. Lisaks sellele on muudatused keskkonnapoliitikas ja looduskaitses muutnud uued
kaevandamistehnoloogiad keskkonnasõbralikemaks ja sellest lähtuvalt inimestele vähem
mõjuvamateks.
Vesi kaevandatud alal. Põlevkivikaevanduste hüdrogeoloogilist režiimi mõjutavad aeratsioonivöö
paksus, geoloogilises läbilõikes esinevad tektoonilised lõhed ja rikked, veetaseme ja surve
alanemised, mis põhjustavad vee voolusuundade ning kiiruse muutusi iii .
1. Lihtsamate hüdrogeoloogiliste ülesannete lahendamisel eeldatakse, et põhjavesi voolab
homogeenses geoloogilises keskkonnas igas suunas ühtlaselt (isotroopselt); põlevkivi
kaeveala on aga anisotroopne ja mittehomogeenne ning välistab lihtsustatud lähenemise;
2. Kaevandamiseelsel perioodil põhjavee keemiline koostis kujunes looduslikes
toitumistingimustes; kaevandamisaegsel perioodil vee väljamisel kaevandustest kujunesid
mitmete kilomeetrite ulatuses levivad piesomeetrilise rõhu regionaalsed alandused ja
suurenes indikaatorelemendi (SO42-) sisaldus kuni 50 korda (looduslik – 2–10 mg/l);
3. Kaevandamisjärgselt, pärast kaeveõõnte veega täitumist, sulfaatide sisaldus suurenes paari
aasta jooksul 3–4 korda (1500 mg/l), ent alanes nelja aasta pärast kuni 200 mg/l;
4. Põlevkivikaevanduste sulgemine ja üleujutamine on muutnud Lasnamäe–Kunda veekihi
põhjaveevaru moodustumise tingimusi;
5. Suletud kaevanduste vesi on tehnogeensete mõjurite tõttu seotud Lasnamäe–Kunda
põhjaveekihiga, seda näitavad sulfaadi sisalduse suured kõrvalekalded foonilisest sisaldusest
nii kaeveväljal kui ümbritsevates Lasnamäe–Kunda põhjaveekihi puurkaevudes;
6. Suletud kaevanduse vee eemaldamise ja üleujutuse vähendamise aktiivsete ja passiivsete
meetodite seast oleks soovitav valida kas ülevoolu puuraugud (Ahtme kaevandus) või
kuivendustunnel (kaevandus nr. 2);
7. Aktiivsed kaevandusvee tasemete alandamismeetodid põhjustavad suuri aastasiseseid vee
keemilise koostise muutusi;
TTÜ MÄEINSTITUUT 60/74