![Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool](https://img.yumpu.com/35573635/22/500x640/maeinstituudi-uudiskiri-of-wwwenettuee-tallinna-tehnikaa-1-4-likool.jpg)
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Mäeinstituudi <strong>uudiskiri</strong> nr. 3 mi.<strong>ttu</strong>.<strong>ee</strong> 20.06.2007<br />
Minu lõputöö t<strong>ee</strong>ma inglise k<strong>ee</strong>lne nimetus on: „Dolostone mining environmental impact on Kurevere<br />
deposit: case study Esivere open cast.“ Antud bakalaureuse töö <strong>ee</strong>smärgiks oli vaadelda Kurevere<br />
dolokivimaardla aladele plan<strong>ee</strong>ritava Esivere karjääri rajamisega tekkida võivat mõju ümbritsevale<br />
keskkonnale. Suurimaks probl<strong>ee</strong>miks antud t<strong>ee</strong>mas kujuneb arvatavasti põhjav<strong>ee</strong> taseme alandamine<br />
seoses sellega, et umbes 28% maavarast asub allpool põhjav<strong>ee</strong> taset. Arvutused näitavad, et karjääri<br />
alal võib põhjav<strong>ee</strong> tase alaneda kuni 6,3 m. Selline näitaja on ohuks neile salvkaevudele antud<br />
mõjuraadiuses, mis on madalamad kui 10 m – tulemuseks on kaevude kuivaks jäämine. Põhjav<strong>ee</strong><br />
alanduslehtri mõjuraadius ulatub kuni 2500 m<br />
kaugusele karjääri tsentrist. Kõige odavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks lahenduseks võib pakkuda<br />
sügavamate kaevude rajamise nende kaevude asemel, mis põhjav<strong>ee</strong> taseme alandamisest<br />
jäävad/võivad jääda kuivaks. Teiseks tõenäoliseks probl<strong>ee</strong>miks, kui töid teostatakse puurlõhketöödega,<br />
on maavõnked, mis kaasnevad plahvatustega. Sellisel juhul tuleb arvestada, et<br />
ehitistele ohtlike maavõngete tsooniks on 300 m raadius mä<strong>ee</strong>raldisest. Maavõngete võimaliku mõju<br />
hinnang osutab, et enimohustatud ehitisteks on mä<strong>ee</strong>raldise loodenurgast ~100 m kaugusel asuv<br />
projekt<strong>ee</strong>ritav tuuleg<strong>ene</strong>raator ning mä<strong>ee</strong>raldisest ~300 m ida pool asuv Kõrgemäe talu.<br />
Et vähendada negatiivse mõju tekkimise võimalust, võiks ehitiste läheduses maavara raimata<br />
hüdrovasaraga või proovida „nonel lõhkamise süst<strong>ee</strong>mi“ (viivisega lõhkamine), mis peaks antud<br />
probl<strong>ee</strong>mi arvatavasti lahendama.<br />
Lõpetuseks tahan öelda, et maavara kaevandamist ei saa teha ilma, et ümbritsev keskkond mõjutatud<br />
ei saaks.<br />
Indrek Malm<br />
Lagenõmme II kruusakrjääri kaevandamistööde projekt<br />
AS-ile Saare EREK kuuluv Lagenõmme II kruusakarjäär asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas<br />
Viki külas. Kuressaare – Kihelkonna maant<strong>ee</strong> vahetus läheduses. Mä<strong>ee</strong>raldise pindala on 4,54 ha ja<br />
t<strong>ee</strong>nindusmaa 4,76 ha. Mä<strong>ee</strong>raldis asub Saaremma keskkõrgustiku idanõlval, kus kasulik kiht on<br />
esindatud fluviglatsiaalse tekkega v<strong>ee</strong>riselise kruusa ja liivaga, ning limnoglatsiaalse ülipe<strong>ene</strong>teralise<br />
liivaga. Mä<strong>ee</strong>raldise piires on maapinna relj<strong>ee</strong>f suhteliselt tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku<br />
43,53-47,33 m. Kattekihi moodustavad kasvukiht ja õhuke liivakiht, millest kasvukihi keskmine paksus<br />
on 0,39 m ja liivakihi 0,06 m.Pinnasev<strong>ee</strong> tase on keskmiselt absoluutkõrgusel 39,3 m. Kaevandamine<br />
toimub aastaringselt ühes vahetuses. Aastane keskmine kaevandamise maht on 30 tuh m3.<br />
Kaevandatakse v<strong>ee</strong>pealset kui ka v<strong>ee</strong>alust varu, kasutades selleks ettevõte masinaparki kuuluvaid<br />
masinaid ja seadmeid ning renditavaid. V<strong>ee</strong>pelase varu kaevandamisel kasutatakse ettevõttele<br />
kuuluvat kopplaadurit ja v<strong>ee</strong>aluse varu kaevandamisel kasutatakse renditavat ekskavaatorit. Samuti<br />
renditakse paljandustöödeks buldooser. Kaevise sõelumiseks kasutatakse sõelurit. Projektis käsitletud<br />
masinad ja seadmed on sobilikud<br />
mäetööde edukaks läbiviimiseks.<br />
Merike Ring<br />
Lõhketööde mõju keskkonnale<br />
Lõhketööde olulisemad mõjud on vibratsioon ja müra. Kõige tähtsamateks lõhkamist mõjutavateks<br />
teguriteks on lõhkem<strong>ee</strong>tod, - augu läbimõõt ja - aine erikulu, laengu ehitus, laengu initsi<strong>ee</strong>rimise<br />
suund ning topise kogus. Järgides <strong>ee</strong>lnimetatud tegureid vastavalt ette antud nõutele on<br />
keskkonnakahjustused minimaalsed või puuduvad üldse. Kui maksimaalne võnkekiirus ületab lubatud<br />
piiri, siis tuleb seda vähendada, selleks on vaja lõhata kas vähem puurauke või vähem lõhkeainet ühel<br />
lõhkamise korral. Kolmandaks võimaluseks on nõrgemajõulise lõhkeaine kasutamine.<br />
Müra on inimesele kahjulik heli. Saadud graafikutelt on näha, et lõhkamisel ja puurimisel tekkiv<br />
müratase jääb lubatud normide piiridesse, ja juhul kui mitte, kasutatakse isikukaitsevahendeid (nt<br />
puurimisel kõrvaklapid). Liigse müra takistamiseks on võimalus ehitada kaitseseinad ja –tammid.<br />
Ilja Julin<br />
Taavi Randjärv<br />
Karin Robam<br />
Mario-Martin Maalmann<br />
Lõhketöödega kaevandamine<br />
Mäemasinate kompleksse kasutamise alused<br />
Mäemasinate koosluse optim<strong>ee</strong>rimine<br />
Mäenduslabori rakendusm<strong>ee</strong>todid<br />
Kivimite tugevusomaduste määramiseks karjääris(või mõnel muul objektil) kohapeal saab kasutada<br />
nendest seadmetest ainult kivimite klassifits<strong>ee</strong>rimisehaamrit. Teised laboriseadmed on<br />
statsionaarse iseloomuga ja sellest tul<strong>ene</strong>valt neid objektile kaasavõtta ei saa, või on s<strong>ee</strong><br />
TTÜ MÄEINSTITUUT 22/74
Change language