![Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool](https://img.yumpu.com/35573635/21/500x640/maeinstituudi-uudiskiri-of-wwwenettuee-tallinna-tehnikaa-1-4-likool.jpg)
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Mäeinstituudi <strong>uudiskiri</strong> nr. 3 mi.<strong>ttu</strong>.<strong>ee</strong> 20.06.2007<br />
Olga Markova<br />
Marina Vaganova<br />
Hüdrogeoloogia<br />
Järvamaa varustamine ehituskillustikuga Eivere karjääri näitel<br />
Töö nimetus: Järvamaa varustamine ehituskillustikuga Eivere karjääri näitel. Töö ülesanne on<br />
vaadelda maakonna hetkeolukorda ja lähimat perspektiivi ehitusmaterjalidega varustamisel. Vaatluse<br />
alla on võetud Järva maakonna suuremad ehitusobjektid, tarbijad, mineraalse materjali kaevandajad,<br />
Eivere lubjakivikarjääri valmimine, toodang ja suurim potentsiaalne konkurent Kareda dolokivi karjääri<br />
näol. Eivere karjääri ülesandeks on varustada oma lähiümbruse ehitusobjekte killustikuga keskmiselt<br />
50 km raadiuses. Vajadusel ka kaugemat piirkonda. 2006 aasta aprillist käesoleva hetkeni on<br />
toodetud 173 tuh. tonni ehituskillustikku.<br />
Vivika Väiz<strong>ene</strong><br />
Reili Pärnasalu<br />
Veronika Valling<br />
Ave-Õnne Õnnis<br />
Märt Saum<br />
Märt Saum<br />
R<strong>ee</strong>li Silman<br />
Kaevandamisprojektide graafiline kujutamine<br />
Kaevandamistehnoloogia valiku krit<strong>ee</strong>riumid<br />
Kaevandatud alade kasutamine<br />
Kaevanduste projekt<strong>ee</strong>rimise metoodika ja tarkvara arendamine<br />
Kaevanduste projekt<strong>ee</strong>rimise metoodika ja tarkvara arendamine<br />
Kaevanduste projekt<strong>ee</strong>rimise metoodika ja tarkvara arendamine<br />
Kunda piirkonna hüdrogeoloogiline uuring<br />
1. 2006.a. oli viimase üheksa aasta (1998−2006) sademetevaeseim aastase sademetehulgaga 370<br />
mm.<br />
2. Kunda jõe vesi kuulub Euroopa Liidu v<strong>ee</strong>kvalit<strong>ee</strong>di klassifikatsiooni järgi klassi väga hea (I). Toolse<br />
jõe vesi vastab ülem- ja keskjooksul klassile hea (II), suudmes kuulub vesi klassi halb (IV) ja väga halb<br />
(V).<br />
3. Sulfaadisisaldus Toolse jõe v<strong>ee</strong>s ületab kalamajanduse jaoks kehtestatud norme, kõrgem kui 100<br />
mg/l.<br />
4. Briti (ASPT) ja Taani (DSFI) indeksi järgi on Kunda jõe bioloogiline seisund väga hea. Toolse jõe<br />
seisund – kergelt reostunud (Eesti keskkonnaseire 2003).<br />
5. Kunda ja Toolse jõe pH aasta keskmised väärtused ei ületanud piire 6-9, mis vastab<br />
kvalit<strong>ee</strong>diklassile “väga hea”.<br />
6. Keskmine bioloogiline hapnikutarve ei ületanud jõgedes väärtust 3,0 mg O2/l (klass väga hea).<br />
7. Üldfosfori sisaldus ei ületanud väärtust 0,05 mg/l (klass väga hea) välja arvatud 14.06.2006 Toolse<br />
jõe suudmest ja Aru karjääri väljavoolust võetud proov, kus üldfosfori sisaldus ulatus väärtuseni<br />
vastavalt 0,057 ja 0,073 mg /l.<br />
8. Üldlämmastiku sisalduse väärtus oli
Change language