MÃ¤einstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna TehnikaÃ¼likool

More documents

Recommendations

Info

Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.ttu.ee 20.06.2007 suhtutakse Eestis ja ka mujal maailmas suhteliselt negatiivselt ning selles on oma roll kaevandajatel endil. Kuna tänapäeva majandus vajab endiselt mineraaltooret maakoorest on vajalik muuta inimeste teadmisi ja hoiakuid mäetööstusest, mis võimaldab ühtse koostöö positiivsete tulemuste saavutamiseks mitmele osapoolele- omavalitsus, kaevandaja, elanikud jne. Tulevikuprognooside tegemiseks ja olukorra analüüsimiseks on mitmeid abivahendeid, mudeleid. Sobivaim neist mõõdikutesüsteem, mis aitab analüüsida olukorda ja selle mõjusid inimestele, kes elavad kaevandamisest mõjutatud piirkonnas ii . Analüüside ja visualiseerimise abivahenditeks on GISsüsteem ja indikaatorid, antud juhul sotsiaalsed indikaatorid ning rahvastiku ruudud. Olles analüüsinud põlevkivi kaevandamise sotsiaalset mõju Ida-Virumaal võib välja tuua järgmist kolm peamist tegurit, mis mõjutavad elanikke: kaevandamismaht, töö kaugus kodust ning kasutatavad väljamistehnoloogiad. Sellise pikaajalise kaevandamiskogemuse põhjal Kirde-Eestis võib prognoosida ka tulevaste kaevanduste ja karjääride mõju. Tänapäeval kasutatavad kõrgtehnoloogilised seadmed ja uuendatud kaevandamistehnoloogilised protsessid võimaldavad hoida kõrge toodangumahu, samas oluliselt mõjutamata tööhõivet ning sellega seonduvalt elanike tihedust kaevandamisest mõjutatud piirkonnas. Lisaks sellele on muudatused keskkonnapoliitikas ja looduskaitses muutnud uued kaevandamistehnoloogiad keskkonnasõbralikemaks ja sellest lähtuvalt inimestele vähem mõjuvamateks. Vesi kaevandatud alal. Põlevkivikaevanduste hüdrogeoloogilist režiimi mõjutavad aeratsioonivöö paksus, geoloogilises läbilõikes esinevad tektoonilised lõhed ja rikked, veetaseme ja surve alanemised, mis põhjustavad vee voolusuundade ning kiiruse muutusi iii . 1. Lihtsamate hüdrogeoloogiliste ülesannete lahendamisel eeldatakse, et põhjavesi voolab homogeenses geoloogilises keskkonnas igas suunas ühtlaselt (isotroopselt); põlevkivi kaeveala on aga anisotroopne ja mittehomogeenne ning välistab lihtsustatud lähenemise; 2. Kaevandamiseelsel perioodil põhjavee keemiline koostis kujunes looduslikes toitumistingimustes; kaevandamisaegsel perioodil vee väljamisel kaevandustest kujunesid mitmete kilomeetrite ulatuses levivad piesomeetrilise rõhu regionaalsed alandused ja suurenes indikaatorelemendi (SO42-) sisaldus kuni 50 korda (looduslik – 2–10 mg/l); 3. Kaevandamisjärgselt, pärast kaeveõõnte veega täitumist, sulfaatide sisaldus suurenes paari aasta jooksul 3–4 korda (1500 mg/l), ent alanes nelja aasta pärast kuni 200 mg/l; 4. Põlevkivikaevanduste sulgemine ja üleujutamine on muutnud Lasnamäe–Kunda veekihi põhjaveevaru moodustumise tingimusi; 5. Suletud kaevanduste vesi on tehnogeensete mõjurite tõttu seotud Lasnamäe–Kunda põhjaveekihiga, seda näitavad sulfaadi sisalduse suured kõrvalekalded foonilisest sisaldusest nii kaeveväljal kui ümbritsevates Lasnamäe–Kunda põhjaveekihi puurkaevudes; 6. Suletud kaevanduse vee eemaldamise ja üleujutuse vähendamise aktiivsete ja passiivsete meetodite seast oleks soovitav valida kas ülevoolu puuraugud (Ahtme kaevandus) või kuivendustunnel (kaevandus nr. 2); 7. Aktiivsed kaevandusvee tasemete alandamismeetodid põhjustavad suuri aastasiseseid vee keemilise koostise muutusi; TTÜ MÄEINSTITUUT 60/74
Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.ttu.ee 20.06.2007 8. Suletud kaevanduste vesi vastab põhikomponentide osas Eesti Joogivee Standardile ja väljapakutud vee töötlemismeetodi tagajärjeks võib olla laiaulatuslik sekundaarne reostus, mistõttu ei ole kaevanduste vee eritöötlus pole otstarbekas. Joonis 20 Veevoolu modelleerimine suletud kaevanduse naabruses, pumpamise algus Joonis 21 Veevoolu modelleerimine suletud kaevanduse naabruses, pumpamise 50s päev TTÜ MÄEINSTITUUT 61/74
Page 1 and 2:
Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.t
Page 3 and 4:
Page 5 and 6:
Page 7 and 8:
Page 9 and 10: Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.t
Page 59: Mäeinstituudi uudiskiri nr. 3 mi.t
show all

MÃ¤einstituudi uudiskiri - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna TehnikaÃ¼likool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?