Tabel 3.4. <strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>s kogutud jäätmed (tonnides) Jäätmeliik 2002 2003 2008 2009 2010 Segaolmejäätmed 5461,2 3106,4 3287,9 2559,6 2028,4 Pakendijäätmed 248 243,9 553,2 540,1 685,7 Metallijäätmed 62,6 852,8 1116,4 1303,2 1725,8 Ohtlikud jäätmed 7,4 113,9 246,5 231,1 163,1 Elektroonikajäätm ed 0,5 3,1 26,8 16,2 67,0 Vanarehvid 0,05 0 15,2 27,2 28,5 Vanapaber ja - papp 0 10,2 91,5 32,2 56,0 Kokku 5779,7 4330,3 5337,5 4709,7 4754,6 Allikas: Keskkonnateabe Keskus 3.3.1. Segaolmejäätmed Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmeid tekib kogu elanikkonnal ja need moodustavad suurema osa kogu majapidamises tekkivatest jäätmetest. Jäätmete liigiti kogumisega on võimalik segaolmejäätmete hulka mõningal määral vähendada. Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Vastavalt <strong>Harku</strong> <strong>valla</strong> jäätmehoolduseeskirja paragrahvile 8 ei tohi olmejäätmete konteinerisse panna: ohtlikke jäätmeid, üle 40 o C kuuma tuhka, lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, radioaktiivseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid, aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid. Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Aastatel 2002 – 2010 kogutud jäätmekoguseid iseloomustab joonis 3.1 ja elaniku kohta kogutud olmejäätmete kogust joonis 3.2. 2002 aastal koguti elaniku kohta 800 kg olmejäätmeid, mis tuleneb Sõrve prügilas jäätmete mahupõhisest hindamisest. 2004. a koguti elanikku kohta vaid 176 kg jäätmeid, mis on ilmselt põhjustatud sellest, et jäätmeveokid kogusid olmejäätmeid nii <strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>st kui Tallinna linnast ja deklareerisid jäätmed Tallinna linnast pärinevate jäätmetena. Järgmistel aastatel on kogutud segaolmejäätmete kogused vähenenud, mis tuleneb jäätmete sorteerimisest. 16
Jäätmeteke elaniku kohta, kg/a Segaolmejäätmed, tonni Joonis 3.1. <strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>s 2002-2010 kogutud segaolmejäätmete kogused, tonni 6000 5461 5000 4000 3000 3106 2744 3366 2982 3288 2560 2000 1372 2028 1000 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Keskkonnateabe Keskus Joonis 3.2. <strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>s 2002-2010 elaniku kohta kogutud segaolmejäätmete kogus, kg 900 800 800 700 600 500 400 300 200 426 176 314 354 288 297 218 164 100 0 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Keskkonnateabe Keskus Prügilasse ladestatud segaolmejäätmete koostise analüüsimiseks on Eestis erinevate meetodite alusel tehtud ainult üksikuid piirkondlikke ja <strong>vald</strong>avalt lühiajalisi uuringuid. Viimane põhjalikum segaolmejäätmete sortimisuuring viidi läbi üle eestiliselt aastatel 2007-2008. Sortimisuuringu eesmärk oli analüüsida Eesti eri piirkondades ja asulatüüpides tekkivate ja prügilasse ladestatavate segaolmejäätmete ainelist koostist. Uuringu tulemusena saadud Eesti keskmine segaolmejäätmete liigiline koostis on esitatud joonisel 3.3. 17