Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald
Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald
Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tasu eest võetakse vastu:<br />
suurjäätmeid (18.85 eur/m 3 )<br />
sorteerimata ehitusjäätmeid (18.85 eur/m 3 )<br />
aia- ja pargijäätmeid (11.50 eur/m 3 )<br />
eterniiti (44.85 eur/m 3 )<br />
5.1. Jäätmehoolduskoostöö arendamine Harjumaal<br />
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi HOL) tellimusel viib OÜ Jäätmemaaklerid<br />
läbi projekti “Jäätmehoolduskoostöö arendamine Harjumaa Omavalitsuste Liidus”,<br />
mille eesmärgiks on Harjumaa kohalike omavalitsuste jäätmehooldusalase<br />
juhtimisvõimekuse tõstmine, koostöö parendamine jäätmehoolduse <strong>vald</strong>konnas ning<br />
kvaliteetse ja säästva arengu põhimõtetele vastava jäätmehooldusteenuse tagamine<br />
maakonnas. Antud projekt analüüsib, millist kulukokkuhoidu on Harjumaa kohalikel<br />
omavalitsustel (va Tallinn) ja selle elanikel võimalik saavutada, kui hetkel teostatavad<br />
jäätmehooldusalased tegevused korraldatakse ümber vastavalt projektistsenaariumitele.<br />
Kitsendatud projektistsenaarium (S1) – kus viiakse ellu osa tervikprojekti tegevustest,<br />
mille tulemusena kohalikud omavalitsused delegeerivad olulise osa oma<br />
jäätmehoolduse korraldamisega seotud tegevustest koostöökeskusele, mille käest<br />
hakatakse teenust sisse ostma. Antud projektistsenaariumi korral hakatakse hankeid<br />
korraldama viie suurema piirkonna kaupa (suurusega ca 30 000 elanikku), mis<br />
võimaldab kohalike omavalitsuste jaoks kokku hoida nii hangete korraldamisega seotud<br />
administratiivseid kulusid (korraldatakse vähem hankeid), kui ka muid<br />
administratiivseid kulusid (siiani omavalitsustes tehtavad tegevused tehakse<br />
koostöökeskuses ära väiksema personalivajadusega). Projekti rakendamine peaks kaasa<br />
tooma rahalise võidu ka kohalike omavalitsuste elanikele, kuna lisaks kohalike<br />
omavalitsuste kuluefektiivsuse parandamisele on ühiselt korraldatavate hangete mahud<br />
suuremad ja peaksid seetõttu stimuleerima jäätmevedajate vahelist konkurentsi, mille<br />
tulemuseks võiks olla madalam jäätmeveo ja -käitluse hind.<br />
Täismahulise projekti stsenaarium (S2) – kus lisaks stsenaariumis S1 kirjeldatud<br />
tegevustele suunatakse seni otse jäätme<strong>vald</strong>aja ja vedaja vahel liikunud rahavood läbi<br />
koostöökeskuse. Selle tulemusena võtab koostöökeskus lisaks stsenaariumis S1<br />
kirjeldatule ka osa jäätmevedajate poolt teostatavaid funktsioone oma õlgadele (eeskätt<br />
klienditeeninduse ja jäätmeveo eest tasude kogumisega seotud funktsioonid).<br />
Koostöökeskus ehitatakse üles nii, et elanike käest kogutavad tasud katavad kõik<br />
koostöökeskuse tegevusega seotud kulud. Kohalike omavalitsuste jaoks tähendab<br />
selline asjade korraldus seda, et jäätmehalduse korraldamise finantseerimiseks tekib<br />
täiesti uus rahastamisallikas (koostöökeskuse poolt elanikelt kogutav tasu) ning<br />
ainuüksi see peaks omavalitsustele kaasa tooma olulise rahalise võidu. Kohaliku<br />
omavalitsuse elanike jaoks peaks võit sellest stsenaariumist olema veidi väiksem, sest<br />
suurema koostöökesksuse käivitamiseks vajalikud investeerinud on oluliselt suuremad.<br />
Muud mõjud peaksid olema sarnased stsenaariumile S1.<br />
Jäätmehoolduskoostöö keskuse realiseerumisel on omavalitsuse jäätmehooldusele väga<br />
suur mõju, kuid kuna pole teada, kas ja millal keskus tuleb ning millised omavalitsuse<br />
kohustused keskus üle võtab, siis jäätmekavas seda täpsemalt käsitletud pole.<br />
34
Change language