Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald

Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket
tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik
taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel
hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas,
seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed).
Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h
õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Üldised EL jäätmepoliitika eesmärgid ja
printsiibid on:
• ELi jäätmepoliitika aitab vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset
keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja
taaskasutuse kaudu;
• juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja
edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada
negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine
toetab nende saavutamist.
Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel.
Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete
ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja toodud EL
kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis.
Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus
märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja
vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik)
riigihange jne. Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb
hakata tegelema juba tootekavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti,
projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on
toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega
integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks.
Harjumaa jäätmekäitlus on tihedalt seotud Tallinna samasisuliste arengutega. Tallinna
iseloomustab teiste Eesti piirkondadega võrreldes kiirem majanduskasv ja ettevõtluse
suur kontsentratsioon. Seda on põhjustanud kiired ja soodsad muutused investeerimiskliimas
ning väliskontaktide rohkus.
Majanduskasv tõi endaga kaasa tulude ja tarbimise kasvu ning nendega koos tekkivate
jäätmekoguste suurenemise. Olmejäätmete (k.a pakendijäätmed) teke ühe Tallinna
elaniku kohta on vabariigi kõrgeim, seejuures olmejäätmete tekke osas on Harjumaa ja
Tallinna osatähtsus kogu riigi omast kuni 50%. Seda tingib kaubanduse- ja
teenindusasutuste suur osatähtsus võrreldes ülejäänud Eestiga.
Seoses valglinnastumisega on Tallinna ümber paiknevates valdades möödunud
perioodil tekkinud hulgaliselt uusi asumeid ja see protsess jätkub. On täheldatud, et
uutes asumites tekib olmejäätmeid ühe inimese kohta rohkem võrreldes Tallinna
elanikega. Üheks seletuseks on jõukam elanikkond ja ka aiajäätmete suur kogus, mis
tavaliselt läheb olmejäätmete konteinerisse.
8