Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald
Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald
Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Prügilate keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb<br />
aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust ja<br />
veepidemete paksusest ning levikust. Väikeprügilate üheks keskkonnamõju<br />
vähendamise abinõuks on jäätmelademe katmine. Sellega langevad ära mitmed<br />
probleemid, nagu jäätmete lendumine ja vähenevad mitmed muud häiringud. Nõrgvee<br />
koguse minimiseerimiseks on vaja anda lõppkattele vajalik nõlvakalle, soodustada<br />
pindmist äravoolu ja rajada ümber prügila kraavitus. Eriti oluline on lõppkatte<br />
kujundamine suurema riskiga prügilate puhul, mis paiknevad vanades karjäärides.<br />
<strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>s Sõrve külas asus Sõrve prügila, kus lõpetati jäätmete vastuvõtt 2003. a<br />
suvel ja seejärel suleti 2003 – 2004. a vastavalt AS Kobras poolt koostatud<br />
sulgemisprojektile. Prügila järelhooldust teostati 3 aastat vastavalt sulgemisprojektis<br />
toodud nõuetele.<br />
4.2. Jäätmete kõr<strong>vald</strong>amise keskkonnamõju<br />
<strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>s ei asu ühtegi töötavat prügilat ning samuti pole neid plaanis rajada, seega<br />
<strong>valla</strong> arengu kontekstis ei kuulu jäätmekäitluse alla jäätmete kõr<strong>vald</strong>amine prügilasse<br />
ladestamise näol. Üldisel tasemel tuleb jäätmekäitluse keskkonnamõjude<br />
vähendamiseks siiski prügilasse ladestatavate jäätmete ohtlikkust ja koguseid<br />
vähendada.<br />
<strong>Harku</strong> <strong>valla</strong>s tekkivad tavajäätmed (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed,<br />
suurjäätmed) viiakse läheduse printsiipi arvestades Tallinna Jäätmete<br />
Taaskasutuskeskusesse, mis paikneb Jõelähtme <strong>valla</strong>s, kus osa jäätmetest läheb<br />
jäätmekütuse tootmiseks ja osa ladestamisele. Antud prügila vastab Euroopa Liidu<br />
keskkonnanõuetele ja seega on sellest prügilast tulenev mõju viidud miinimumini.<br />
Siiski kaasnevad jäätmete ladestamisega keskkonnamõjud (nõrgvesi, valgvesi,<br />
prügilagaas, hais, müra).<br />
Prügilasse ladestatavate koguste vähenemiseks peab suunama võimalikult palju<br />
jäätmeid taaskasutusse. Prügilagaasi tekke ja nõrgvee reostuskoorumise vähendamiseks<br />
on oluline biolaguneva materjali eraldikogumine korraldatava jäätmeveo raames ja<br />
selle kompostimisele suunamine. Samuti tuleb ladestatavate jäätmete ohtlikkuse ja<br />
koguse vähendamiseks eraldada tekkivaist jäätmeist ohtlikud jäätmed ja koguda liigiti<br />
pakendijäätmed, vanapaber ja – papp, ehitusjäätmed ning muud taaskasutatavad<br />
jäätmed.<br />
Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja sihipärase teavitustööga vähendatakse<br />
omavoliliste prügilate tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõr<strong>vald</strong>amist, nagu<br />
näiteks jäätmete põletamine ja matmine kodumajapidamistes.<br />
Jäätmete taaskasutamise ning taaskasutamiseks ettevalmistava töötlemisega seotud<br />
keskkonnamõjud hetkel puutuvad, kuna vastavaid jäätmekäitluskohti ei ole.<br />
31