Harku valla jäätmekava 2012-2016 - Harku vald

Prügilate keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb
aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust ja
veepidemete paksusest ning levikust. Väikeprügilate üheks keskkonnamõju
vähendamise abinõuks on jäätmelademe katmine. Sellega langevad ära mitmed
probleemid, nagu jäätmete lendumine ja vähenevad mitmed muud häiringud. Nõrgvee
koguse minimiseerimiseks on vaja anda lõppkattele vajalik nõlvakalle, soodustada
pindmist äravoolu ja rajada ümber prügila kraavitus. Eriti oluline on lõppkatte
kujundamine suurema riskiga prügilate puhul, mis paiknevad vanades karjäärides.
Harku vallas Sõrve külas asus Sõrve prügila, kus lõpetati jäätmete vastuvõtt 2003. a
suvel ja seejärel suleti 2003 – 2004. a vastavalt AS Kobras poolt koostatud
sulgemisprojektile. Prügila järelhooldust teostati 3 aastat vastavalt sulgemisprojektis
toodud nõuetele.
4.2. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju
Harku vallas ei asu ühtegi töötavat prügilat ning samuti pole neid plaanis rajada, seega
valla arengu kontekstis ei kuulu jäätmekäitluse alla jäätmete kõrvaldamine prügilasse
ladestamise näol. Üldisel tasemel tuleb jäätmekäitluse keskkonnamõjude
vähendamiseks siiski prügilasse ladestatavate jäätmete ohtlikkust ja koguseid
vähendada.
Harku vallas tekkivad tavajäätmed (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed,
suurjäätmed) viiakse läheduse printsiipi arvestades Tallinna Jäätmete
Taaskasutuskeskusesse, mis paikneb Jõelähtme vallas, kus osa jäätmetest läheb
jäätmekütuse tootmiseks ja osa ladestamisele. Antud prügila vastab Euroopa Liidu
keskkonnanõuetele ja seega on sellest prügilast tulenev mõju viidud miinimumini.
Siiski kaasnevad jäätmete ladestamisega keskkonnamõjud (nõrgvesi, valgvesi,
prügilagaas, hais, müra).
Prügilasse ladestatavate koguste vähenemiseks peab suunama võimalikult palju
jäätmeid taaskasutusse. Prügilagaasi tekke ja nõrgvee reostuskoorumise vähendamiseks
on oluline biolaguneva materjali eraldikogumine korraldatava jäätmeveo raames ja
selle kompostimisele suunamine. Samuti tuleb ladestatavate jäätmete ohtlikkuse ja
koguse vähendamiseks eraldada tekkivaist jäätmeist ohtlikud jäätmed ja koguda liigiti
pakendijäätmed, vanapaber ja – papp, ehitusjäätmed ning muud taaskasutatavad
jäätmed.
Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja sihipärase teavitustööga vähendatakse
omavoliliste prügilate tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist, nagu
näiteks jäätmete põletamine ja matmine kodumajapidamistes.
Jäätmete taaskasutamise ning taaskasutamiseks ettevalmistava töötlemisega seotud
keskkonnamõjud hetkel puutuvad, kuna vastavaid jäätmekäitluskohti ei ole.
31