kurepalu-mõra külade piirkonna arengukava ... - Haaslava Vald

Kinnitatud
Kurepalu-Mõra külade
üldkoosolekul 07.03.2012
KUREPALU-MÕRA KÜLADE PIIRKONNA
ARENGUKAVA
AASTATEKS 2012 - 2018
Kurepalu - Mõra 2012

Sisukord
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
1. KUREPALU JA MÕRA KÜLADE HETKEOLUKORD ........................................... 4
1.1 Asukoht ................................................................................................................... 4
1.2 Ajalooline taust ....................................................................................................... 5
1.3 Küla elanikkond ...................................................................................................... 7
1.4 Küla looduslikud olud ............................................................................................. 9
1.5 Küla majanduslikud olud ...................................................................................... 10
1.6 Küla infrastruktuur ................................................................................................ 11
1.7 Koostöö ................................................................................................................. 15
1.8 SWOT analüüs ...................................................................................................... 16
2. VISIOON JA EESMÄRGID ....................................................................................... 18
2.1 Kurepalu ja Mõra külade visioon aastaks 2018 .................................................. 18
2.2 Olulised valdkonnad küla arengus, arengu eesmärgid ja ülesanded nende
saavutamiseks .................................................................................................................. 18
2.2.1 Probleemid ..................................................................................................... 18
2.2.2 Tegevusvaldkonnad, arengueesmärgid, tegevused (ülesanded) ................... 20
2.2.3 Tulemused .......................................................................................................... 21
3. TEGEVUSKAVA ....................................................................................................... 24
4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE .............................................................................. 26
4.1 Arengukava elluviimine, seire ja hindamine ............................................................ 26
LISA 1 ........................................................................................................................... 27
2

SISSEJUHATUS
Kurepalu-Mõra külade piirkonna arengukava on koostatud perioodil juuni 2011 – jaanuar
2012. Arengukava valmimisel on kaasa aidanud MTÜ Mõra Küla Selts, MTÜ Kurepalu
Külaselts Priius, Haaslava Vallavalitsus, aktiivsed külaelanikud, ekspert Raili Kallavus ja
rahastajana Kohaliku omaalgatuse programm.
Käesoleva arengukava loomisel on väga oluliseks peetud, et kogu arengukava sisu oleks
läbi arutatud enamuse Kurepalu ja Mõra küla elanikega. Augustis 2011 jagati peredele
laiali 100 ankeeti, tagasi laekus neist 25. Arengukava koostamise protsessi algatamisest
teavitati piirkonna elanikke vallalehe kaudu. Septembris 2011 Priiuse seltsimajas toimunud
koosolekul osalesid külade elanikud ja vallavalitsuse esindajad. Koosolekul moodustati
aktiivgrupp, kelle ülesandeks jäi arengukavas kajastatavate materjalide kogumine.
Aktiivgrupp pani laekunud ankeetide ja külaelanikega peetud vestluste põhjal kirja
Kurepalu ja Mõra külade piirkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ning
arvamuse küla tulevikust.
Kurepalu-Mõra külade arengukava projekt oli alates jaanuarist 2012 kõigile huvilistele
tutvumiseks ja täienduste tegemiseks kättesaadav Roiu raamatukogus ja Haaslava
Vallavalitsuses. Arengukava kinnitati 07.märtsil 2012 toimunud Kurepalu-Mõra külade
üldkoosolekul.
Arengukava on kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega, Haaslava valla
arengukava ja üldplaneeringuga. Arengukavast saavad otseselt kasu Kurepalu ja Mõra
külade piirkonna elanikud ning kaudselt kasu Haaslava vald ja teised valla elanikud,
külastajad, ettevõtluse ja kinnisvaraarendajad.
Arengukava on aluseks MTÜ Mõra Küla Selts ja MTÜ Kurepalu Külaselts Priius
tegevusteks, erinevatest fondidest investeeringute taotlemiseks ning külarahvale
ühistegevuse planeerimiseks ja korraldamiseks. Arengukava on suurepäraseks infoallikaks
Kurepalu ja Mõra külade vastu huvitundvatele isikutele.
3

1. KUREPALU JA MÕRA KÜLADE HETKEOLUKORD
1.1 Asukoht
Kurepalu ja Mõra külad asuvad Haaslava vallas Tartu maakonna lõunaosas Tartust kagu
suunas. Kurepalus asub valla halduskeskus. Kõrvuti asuvad Kurepalu ja Mõra külad
piirnevad Metsanurga, Haaslava, Aardla, Lange, Igevere, Kõivuküla, Roiu ja Koke
asumitega.
Kurepalu ja Mõra külade pindalad on vastavalt 2,839 ja 4,721 km 2, .Kokku on külade
pindala 7,560 km 2 , mis moodustab 6,9% Haaslava valla territooriumist.
Kurepalust Tartu linna piirini on 7 km. Tähtsamad lähemad keskused on Ülenurme 10 km
ja Kurepalu külaga piirnev Roiu alevik.
4

1.2 Ajalooline taust
Haaslava valla, sealhulgas Kurepalu ja Mõra külade territoorium kuulub Eesti iidsete
asustusalade hulka. Püsiasustuse tekkimise tõendiks on kivikalmed ja muud muinasleiud.
Haaslava vald kujunes välja XIX sajandil valdade tekkimise käigus. Järjepidevuse tõendiks
on praegugi vallavalitsuse asumine Kurepalus 1897. a. ehitatud vallamajas. Ehitusele
järgneva aja jooksul (v.a. 1939-1944) on majas kogu aeg olnud kohalik võimuesindus -
täitevkomitee, külanõukogu või vallavalitsus. Niisuguse ajalooga hooneid on Eestis vähe.
Mõra küla on üks Haaslava valla vanematest küladest, kirjalikke andmeid on alates XIV
sajandist. Küla alal on suured ja viljakad põllumaad, mis varem olid jaotatud mõisate ja
hiljem talude vahel. Kurepalu tekkis külana rohkem kui sajand tagasi.
1901.a. loodi Kurepalus Karskusselts Priius. 1904–1940 oli Haaslava seltsi- ja kultuurielu
peamiseks keskuseks karskusseltsi maja, hilisem Haaslava rahvamaja. Priiuse seltsimaja
ehitati 1903/1904 ja pidulik avamine toimus 1. augustil 1904. Eesti Põllumeeste Seltsi ning
„Vanemuise“ poolt tõi tervitusi Jaan Tõnisson. Peaaegu kõik vallas tegutsenud seltsid ja
ühendused leidsid siin peavarju ja said oma üritusi korraldada. Kuni 1940 aastani tegutses üle
30 erineva seltsi ja ühenduse.
Kurepalust on pärit tuntud kirjanik Leida Kibuvits (1907-1976).
1912 aastal tegutses Kurepalus 3 tarbekaupade poodi, pagariäri, 2 teemaja. Karskusselts
„Priius“ oli saanud loa raamatukogu asutamiseks. Loeti rohkesti ajalehti, eelkõige
„Postimeest“.
19 sajandi esimesel kahekümnel aastal oli Kurepalu teiseks peamiseks Tartu ümbruse
suvitus- ja puhkekohaks Elva kõrval. Ilus loodus, männimets ja vaikus meelitasid
supelsaksu juba 19 sajandi lõpul. Mugav oli ka siiasaamine, Tartust sai laevaga mitu korda
päevas Haaslavale sõita. Siin oli puhkajatele peaaegu kõik olemas. Ainsaks miinuseks oli
see, et allikatest tulev Mõraoja vesi oli ujumiseks liiga külm ja seda isegi kuumal ajal. Kes
aga väga ujuda tahtis, võis Emajões käia. 23 septembril 1929. nimetati Kurepalu ametlikult
suvituskohaks. Korraliku ujumiskoha puudumine oligi peamiseks põhjuseks, miks
Kurepalu suvituskoht oma esialgse sära kaotas.
5

Kurepalusse korraldasid väljasõite erinevad seltsid ja ühendused, laulukoorid, teatrirahvas,
üliõpilasorganisatsioonid - korporatsioon „Ugala“, naiskorporatsioon „Amicitia“,
üliõpilasselts „Veljesto“ jpt. Kurepalus ja Vooremäel käisid iga aastasel õppekäigul Tartu
Õpetajate Seminari õpilased ja õppejõud. Tartu kogudused tegid suviti siia väljasõite, mille
raames peeti vabaõhu jumalateenistusi. Mitmed tuntud tartlased rajasid siia omale
suvekodu.
Priiuse majas avati avalik kõnepunkt 1917.a. ja jaanuaris 1922. viidi Haaslava telefoni
keskjaam vallamajast üle Priiuse seltsimajja.
2. novembril 1932. avati Haaslava vallamajas Kurepalus telegraafi agentuur. Vald eraldas
selleks tasuta endise rahva ooteruumi toa ja tasus omalt poolt kütte ning valgustuse eest.
Agentuur täitis ka postkontori ülesandeid.
11 augustil 1935 peeti Kurepalus I Meeslaulupäev, mis ühtlasi pidi kujunema
raamatuaasta ettevõtmiseks. Toimus meeskooride kontsert, kus esines ca 150 lauljat, Tartu
Meeslaulu Seltsist, Tartu Peetri koguduse meeskoorist ja mujalt. Muusikat tegi Tartu
Vabatahtliku Tuletõrjeühingu orkester. Raamatuaasta kõnega esines Eesti Rahva
Muuseumi arhiiviraamatukogu juhataja Richard Antik.
Kurepalu Vabadussõja ausamba idee käidi esimest korda välja juba 1920. alguses.
Mälestusmärgi fond loodi 1924, siis jäi aga asi pikkadeks aastateks seisma.
Uuesti tõusis Haaslava mälestussamba rajamine päevakorda 1936 - 1937. Eestvedajaks oli
kohaliku Naiskodukaitse jaoskonna esinaine Ida Põdersoo. Mälestussamba kohaks valiti
vallamaja lõunapoolsel küljel olev liivaauk. 13 augustil 1939.aastal pandi sambale
nurgakivi.
1940. suveks jõuti valmis valada mälestussamba betoonist ümbrispostid. Kõik 1940 ehitatu
säilis imekombel meie päevadeni.
Vabadussammas avati pidulikult 23 juunil 1996.
6

1.3 Küla elanikkond
Tänu kinnisvaraarenduse hoogustumisele on elanike arv mõlemas külas kasvanud.
Piirkonnas on suvilate piirkonnad - Järvekalda, Mõraoja Kurepalus ja Nurmenuku,
Sinilinnu Mõra külas, mis suurendavad piirkonna elanike arvu hooajaliselt suvekuudel.
Perspektiivne elamumaa on planeeritud Kurepalu külas.
02.01.2012 seisuga oli elanike arv:
KUREPALU MÕRA Kokku vallas
Mehi Naisi Kokku Mehi Naisi Kokku Mehi Naisi Kokku
88 71 159 43 26 69 998 908 1906
2005 aastal oli Kurepalus 127 elanikku ja Mõra külas 44 elanikku, vallas kokku 1684
elanikku.
Kurepalu ja Mõra külade elanike arv on viimasel kuuel aastal kasvanud nii summaarselt
kui protsentuaalselt võrreldes Haaslava valla elanike arvuga ning nimetatud külade elanike
arv kokku moodustas 2011 aastal 11,96% valla elanikkonnast ja 2005 aastal 10,15%. Mehi
on naistest 35% rohkem, mida võib seletada asjaoluga, et paljudes peredes on tegelikult
Kurepalu ja Mõra külades elavad naised ja lapsed kantud Tartu linna elanike registrisse,
saamaks linnas lasteaia- ja koolikohta.
7

1.4 Küla looduslikud olud
Kurepalu ja Mõraküla looduslikke olusid ilmestavad Suur-Emajõe ürgorg koos
lisaorgudega, Vooremäe moreenmõhnastik ja Mõra jõe vesikond. Maastikurajooni järgi
asuvad need külad Kagu-Eesti lavamaal.
Mõrajõgi (ka Mõraoja) on 8,5 km pikkune Emajõe parempoolne lisajõgi. Allikaterohke
Mõrajõe veega varustatakse Haaslaval asuvaid kalatiike.
Asustus on peamiselt Mõrajõe ürgorus 2,5 – 3 km pikkuselt kagust loodesse Kurepalu
Mõrajõe paremal ja Mõraküla vasakul kaldal. Paremad põllumaad asuvad Mõrakülas,
vastandina Mõrakülale on Kurepalu põllud väheviljakad, kuivad ja liivased.
Möödunud sajandi 70-ndatel aastatel ehitati Mõraküla ja Kurepalu vahel looklevale
Mõrajõe osale paisjärv, mis on üle 12 ha suur ja pikkust üle kilomeetri. Järve tekkimisega
kaotas Mõrajõgi palju oma ilusast orust, kuid hakkas ligi tõmbama suvilahuvilisi.
Mõlemale poole järve tekkisid suvilakooperatiivid, suvilaid ja elumaju ehitati ka ülesvoolu
jõe kaldale. Kurepalu vanemad majad ja ühiskondlikud hooned on ehitatud metsa sisse
lagedamatele aladele, Mõrakülas jõe lähedale metsaserva või lagedale põllule.
Paisjärve alumises otsas on 2 m kõrgune kosk.
Mõlemal pool maanteed on põlised sihvakad kuused ja männid, sekka ka kaski ja haabu.
Metsa all kulgevad mitmed hästi sissetallatud teerajad ja ka autoga sõidetavad teed.
Alusmets on küllalt tihe. Palju on noori kuuskesid, pihlakaid, paakspuud, leedripuid.
Häiludena või noorendikena kasvavad grupiti kased, haavad, kuused, männid. Kui inimene
tahab looduses üksinda olla, siis kohati piisab selleks juba maanteest 50-60 m kaugusele
metsa minekust.
Kurepalu poolel on paisjärve äär kaetud 300-400 m laiuselt metsaga. Põhiliselt on männid,
sekka ka kuuski. Selles osas on vähe alusmetsa, puhtas metsaaluses on kerge liikuda.
Põliste mändide vanus on 150-160 aastat.
Seltsimajast pisut edasi paremat kätt asub musumägi, kus külanoored said varasematel
aegadel kokku.
9

Alumises järve osas truubist 60-70 m kaugusele on tehtud kena saar. Truubilt avaneb
kaunis vaade supelrannale, metsale, heakorrastatud elamutele ja aedadele. Saar ei ole veel
otstarbekat rakendust leidnud.
Suures osas Kurepalu ja Mõraküla territooriumile jääb 2006.aastal moodustatud 22,4 ha
suurune Age oru hoiuala, mis on looduskaitse alune Natura ala perioodil 2010 - 2019.
Hoiuala hõlmab alasid mõlemal pool Mõra jõge. Hoiuala eesmärk on kaitsta jõge koos
tema allikatega, devoni liivakivipaljandeid ja rohunditerikast kuusikut. Age oru hoiuala on
puhkealana suhteliselt tundmatu. Täpsemalt saab hoiuala kohta lugeda „Age oru hoiuala
kaitsekorralduskava 2010-2019“.
Kurepalu ja Mõraküla metsad on marja- ja seenerikkad, jõest ja paisjärvest saab nii suvel
kui talvel kala püüda.
Rohelise võrgustiku tugialasid ühendab Kurepalu-Vooremäe koridor. Vastavalt valla
üldplaneeringule jäetakse rohelise võrgustiku alad intensiivsest maakasutusest välja,
jälgitakse alade asustatust ja sihtotstarbelist kasutatust.
1.5 Küla majanduslikud olud
Kurepalus ja Mõrakülas on head elamise ja puhkamise võimalused, mida soodustavad
vaheldusrikas loodus ja keskkonda reostavate ettevõtete puudumine.
Põllumajandusmaa osakaal väheneb kinnisvaraarenduse tõttu. Perspektiivsed on teenindus
ja puhkemajandus (Vooremäe terviseradade ja Aardla poldri lähedus).
Äriregistri andmetel (seisuga 05.10.2011) tegutses Kurepalus 31 juriidilist isikut (19 OÜ-d,
4 MTÜ-d, 8 FIE-t) ja Mõra külas 14 (11 OÜ-d, 2 MTÜ-d, 1 FIE).
Suuremad tööandjad Kurepalus on Haaslava Vallavalitsus ja Mõra külas Laur ja Pojad OÜ
saekaater.
Mõra külaga piirnevas Haaslava külas asub Riina Kalda kalamajand CARPIO, kus
tegevusaladeks: kalakasvatus ja kalaturism.
10

Töökohtade vähesuse ja erialase töö puudumise tõttu kohalikus piirkonnas, käib osa
elanikest tööl Tartus.
1.6 Küla infrastruktuur
Transport ja teed
Kurepalu küla läbib Tõrvandi – Roiu – Uniküla riigimaantee. Ülejäänud teed kuuluvad kas
munitsipaal- või eraomandisse. Maanteede seisukord ja talvine hooldus on enamasti
rahuldav. Mõra küla läbiv sõidutee on ehitatud osaliselt põllule ilma vajaliku aluspadjata ja
on seetõttu kevadeti raskesti läbitav. Suvel on probleem tolmuga, elamud tee ääres. Puudus
on kergliiklusteedest. Haaslava valla detailplaneering näeb ette jalgrattatee rajamise läbi
Kurepalu küla.
Lähimad raudteejaamad asuvad Ülenurmes 11 km ja Reolas 10 km. Lähim lennujaam asub
Ülenurmes. Kurepalu läbib päevas 8+7 bussiliini (Tartu-Kurepalu suunal 8 ja Kurepalu-
Tartu suunal 7).
Tänavavalgustus on osaliselt olemas Kurepalus.
Lähim bensiinijaam asub Roiu alevikus.
Elekter
Suurte tormidega tulevad ette elektrikatkestused. Üldiselt esineb elektrikatkestusi vähe.
Mõlemas külas asuvad kõrgepingeliinid. Leidub mõlemaid nii õhuliine kui ka maa-aluseid
liine.
Gaas
Haaslava valda läbib Irboska-Tartu maagaasi kõrgsurvetoru. Kurepalus ja Mõra külas
elamuid teenindav gaasitoru valmis 2005.aastal.
11

Veemajandus
Viimasel kümnendil on hoogustunud suvilate ümberehitamine aastaringseks kasutamiseks
ja uute eramupiirkondade rajamine. Suvilapiirkonna areng esitab vallavalitsusele senisest
suuremad nõudmised ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste korraldamisel. Eramute
(suvilate, aiamajade) kanalisatsioonisüsteemid on põhiliselt ehitatud mitukümmend aastat
tagasi ja kontroll kvaliteedi üle oli nõrk. Praeguseks on need ühed suuremad reostusallikad
nii Mõra-Kurepalu veehoidlale kui ka joogivee allikaile. Kurepalu veehoidla paisu juurde
loodud hoonestusala juurde on valla detailplaneeringuga kehtestatud nõue rajada jõeäärne
reoveepuhasti.
Külas puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Suuremate majade üksiktarbijad saavad vee
vahetult hoone lähedusse rajatud šahtkaevude vahendusel. Mõne elamu veega varustamine
toimub puurkaevude kaudu. Reovesi kogutakse mahutitesse ja veetakse puhastamiseks
Roiu reoveepuhastisse. Kogumiskaevude seisukord on halva ehituskvaliteedi tõttu
muutunud kriitiliseks ja need on ohuks Mõra jõe vee kvaliteedile.
Sademevesi juhitakse küla territooriumilt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse või
valgub Mõra jõkke. Küla arengu seisukohalt on eluliselt vajalik välja ehitada ühisveevärk,
mille veeallikateks tuleb puurida uus küla perspektiivseid vajadusi arvestav puurkaev
vähemalt devoni veekompleksini. Naabruses paiknevate erapuurkaevude sügavust
arvestades oleks uue kaevu optimaalne sügavus 70 m. Puurkaevu juurde on Haaslava valla
põhjavee omadusi arvestades otstarbekas koheselt rajada vajalike seadmetega (II astme
pumbad, hüdrofoor või sagedusmuundur) veetöötlusjaam.
Kurepalu küla elanikele ei ole võimalik tagada Sotsiaalministri 31.07.2001 a määrusega nr
82 kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett, sest salvkaevude vesi ei vasta
nõuetele mitme parameetri poolest ja ei ole ka reostuse eest kaitstud. Sellest tulenevalt on
kõrgeima prioriteediga projektiks uue puurkaevu ja joogiveetöötlusjaama rajamine.
Inimeste tervise kaitsest järgmise tähtsusastmega on keskkonnaseisundi parandamine ehk
Mõra jõe reostuskoormuse vähendamine, lühidalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
rajamine.
Tõsist tähelepanu on vajalik pöörata veekvaliteedile ja reoveejuhtimisele eriti Mõrajõe
ääres olevates elamupiirkondades.
12

Prügimajandus
Haaslava vallas on jäätmekäitluse korraldamine kehtestatud Jäätmekava 2011-2015 ja
Jäätmehoolduseeskirjaga, mis toimub keskkonnaohutult ja oleks majanduslikult
põhjendatud, vältimaks keskkonna saastamist jäätmetega.
Jäätmete kogumise ja äraveoga tegeleb Kurepalu ja Mõra külades, nagu kogu Haaslava
vallas 1.12.2011 – 30.11.2016 Ragn-Sells AS.
Olmejäätmete liigiti kogumiseks on paigaldatud konteinerid Kurepalu külas. Vana õli ja
akusid saab viia Roiu tanklasse. Ohtlikke jäätmeid ja kasutamiskõlbmatut kodutehnikat
saab tasuta üle anda Tartu linna keskkonnajaamadesse linna ja valla vahel sõlmitud vastava
lepingu alusel.
Side
Sideühendus on rahuldav. Piirkonna erinevates osades on võimalik kasutada ainult teatud
pakkujate teenuseid, mis internetikiiruse osas ei vasta suuresti tänapäeva vajadustele.
Elioni poolt pakutav teenus on küll kvaliteetne, kuid ei ulatu kõikide soovijateni.
Kaubandus
Toiduaineid saab osta Kurepalus asuvast kioskist, lähim toiduainete ja esmatarbe kauplus
asub Roiul. Tööstuskaupu saab osta Tartu linnas.
Tervishoid ja sotsiaalabi
Lähim perearstikeskus, apteek, hambaravikabinet ja päevakeskus asuvad Kurepalu külaga
piirnevas Roiu alevikus. Sotsiaalabi andmine toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja
Haaslava Vallavalitsuse määrusele.
Kool, lasteaed, side, sport ja kultuur
Lähim lasteaed asub Roiu alevikus, samuti lähim postkontor ja raamatukogu. Põhikool,
lasteaia vanemrühm ja spordihoone asuvad Päkste külas.
13

Kurepalus asuva Priiuse seltsimaja hoone püstitasid 1904. aastal kohaliku Karskusseltsi
Priius liikmed. Erinevatel aegadel on seltsimajas tegutsenud kino, tegeletud näitemängu,
koorilaulu ja rahvatantsuga. Samuti on siin asunud raamatukogu, lugemislaud
internetipunkt.
2011/2012 hooajal toimivad Priiuse seltsimajas segakoor Priius, linetantsu rühm Priiline,
seltskonnatantsu kursused, pensionäride teeklubi, naistantsurühm "Krüsanteem",
meesteklubi, titeklubi ja üle aasta Kurepalu rahvateater.
Kurepalus asub 2009 aastal renoveeritud vabaõhulava, jaanituleplats, võrkpalliplats ning
rajati puhkeala ja supelrand. 2011 aastal täiendati parki terviseraja, jõulinnaku ja laste
mänguväljaku näol. Lisaks puhastati täiendavalt ujumis- ja rannaala. Vallamajast 200 m
eemal asub supelrand ja truup, mis võimaldab ületada paisjärve Mõra külla.
Aastatel 2002-2010 on välja antud kolm Haaslava valla, sealhulgas Kurepalu ja Mõra küla
vanemat kultuuri-, seltsi- ja hariduselu tutvustavat raamatut - "Kaitseliit Haaslava vallas",
"Seltsielu Haaslava vallas aastani 1940" ja "Hariduselu Haaslaval aastani 1945".
Vaatamisväärsused
Mõrajõe oru liivakivipaljand, supelrand, vabaõhulava, paisjärv, männimets, maastik ja
Vabadussõja mälestusmärk.
Lähedal asuvad SA Eesti Lennundusmuuseum ja krossirada Lange külas, Vooremägi oma
tervise- ja suusaradadega, Kalamajand CARPIO loodusrada, Age ürgorg, Kalevipoja
künnivagu, Hiieorg, Reola vabadussammas ja Aardlapalu linnuvaatlusala.
Kalamajandi loodusrada asub Emajõe paremkaldal Haaslava valla territooriumil. Peamised
vaatamisväärsused on Emajõe kaldal kasvavad taimed ja pesitsevad linnud. Rada on 3 km
pikk. Kui eelnevalt kokku leppida, on võimalik tutvuda kalamajandiga ning kala püüda. On
olemas pikniku-, lõkke- ja telkimiskoht.
Miljööväärtuslik piirkond on Kurepalus vallamaja ja seltsimaja ümbrus.
14

1.7 Koostöö
Äriregistri andmetel tegutseb Kurepalus 4 MTÜ-d (Kurepalu Külaselts Priius, A-Racing,
Haaslava Meeskoor, Vooremäe tervise- ja vabaajakeskus), Mõra külas 2 MTÜ-d (Haaslava
Talunike Selts ja Mõra Küla Selts).
Kurepalu Külaselts Priius ja Haaslava Meeskoor kasutavad ühiselt külaseltsi maja.
Käesoleva arengukava koostamise algatajateks on Mõra Küla Selts ja Kurepalu Külaselts
Priius.
Toimib koostöö seltside ja KOV vahel. On vaja suurendada koostööd seltside ja
eraettevõtete vahel, samuti piirkonnaülest koostööd teiste maakondade ja väljaspool Eestit
tegutsevate seltsidega kogukonna arendamise eesmärgil.
15

1.8 SWOT analüüs
Nimi tuleneb inglisekeelsete sõnade esitähtedest:
S-strengh (tugevused); W – weaknesses (nõrkused); O – opportunities (võimalused; T –
threats (ohud)
Tugevused
looduslikult kaunis elukeskkond
elanikkonna arvu kasv (uued pered,
lapsed)
elanike igakülgne väärtustamine KOV-i
poolt
paiknemine Tartu linna kui tõmbekeskse
vahetus läheduses (töökohad, kultuuri- ja
huviringid, koolid, õppeasutused,
elukestev õpe)
vallamaja ja seltsimaja olemasolu
piirkonnas
laululava, puhkeala, spordiala olemasolu
järve ja ranna olemasolu
huvi- ja seltsitegevuse traditsioonide
olemasolu
huviklubide (naiste- ja meeste käsitöö jm.)
toimimiseks vajalike hoonete olemasolu
naabrivalve
Nõrkused
vähe eestvedajaid
elanike suur hõivatus väljaspool kogukonda
(Tartu)
sisserännanud noored pered on perekondlike
sidemete kaudu tihedalt seotud teiste
piirkondadega
info liikumine puudulik
liiklusohud (kergliiklustee puudub, eiratakse
liiklusmärkidega kehtestatud nõudeid)
kohalike teede halb olukord
töökohtade vähesus kohapeal
ühistranspordi graafiku ebasobivus
töölkäimiseks
veevarustuse ja kanalisatsiooni halb olukord
16

Võimalused
ettevõtluse jaoks soodsad tingimused
elanike valmisolek kogukonna
ühistegevuseks
erinevad fondid ja programmid
investeeringute ja tegevuste rahastamiseks
koostöö naabritega (naaberküladega)
uuselanike kaasamine
uuselanike potentsiaali rakendamine
perekeskne lähenemine (pereüritused,
vajaduspõhine lähenemine ja
informeerimine)
huviklubide (naiste- ja meeste käsitöö jm.)
toimimiseks vajalike olemasolevate hoonete
renoveerimine
noorsootöö arendamine
põlvkondade sidusus
Ohud
linna lähedus (kuritegevus linnast)
aktiivsuse vähenemine
võimalik ääremaastumine valdade
ühinemisel
omavalitsuse tulubaasi vähenemine
pikaajalise majanduslanguse tingimustes
17

2. VISIOON JA EESMÄRGID
2.1 Kurepalu ja Mõra külade visioon aastaks 2018
Kurepalu ja Mõraküla on hea maine, puhta ja turvalise ümbruskonna, lahkete
kokkuhoidvate inimestega vaikne ja rahulik koht elamiseks, kus on
terved, tugevad ja aktiivsed noored
toidukauplus asub jalgrattasõidu kaugusel
bussiühendus Tartuga võimaldab tööl käia ühistransporti kasutades
maantee kõrval on Roiu – Ülenurme kergliiklustee
võimalus igas eas tegeleda laulu-, tantsu-, spordi-, käelise tegevuse jt. huviringides
toimiv nõuetele vastav ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem
vajalikud teenused on kättesaadavad
Mõrajõgi on puhastatud
2.2 Olulised valdkonnad küla arengus, arengu eesmärgid ja ülesanded
nende saavutamiseks
2.2.1 Probleemid
Mõra jõe ja Kurepalu paisjärve kinnikasvamine.
Vald on korraldanud uuringu läbiviimise ja tegeleb probleemiga. Kavas on esitada taotlus
KIK-ile rahastuse saamiseks ja koostöös eravalduste omanikega saab teostada puhastustöid
ning remontida/uuendada Kurepalu truupi (silda), kui paisjärve vesi on alla lastud.
18

Joogivee halb kvaliteet, kanalisatsioonisüsteemi puudumine
Mõra küla tee halb olukord (ehitatud omal ajal põllu peale ilma vajaliku muldkehata) ja
kiirusepiirangu eiramine autojuhtide poolt.
Valla eelarves teehoolduseks 2012.aastal suurem. Vald otsib lahendusi probleemi
likvideerimiseks.
Liiklusohtlikke olukordi soodustavad tingimused, kus puudub kergliiklustee ja jalakäijad
kasutavad liiklemiseks kitsast maanteed. Tänavavalgustus on osaliselt olemas Kurepalus.
Ohtlike maanteeäärte valgustamine elamute vahetus läheduses, kergliiklustee rajamine
(valla arengukava lk. 11)
Ebasoodne bussiühendus Tartuga.
Vald on kavandanud ühistranspordi arendamisele kaasaaitamise (valla arengukava lk. 11)
Lasteaiakohti ei jätku kõikidele soovijatele. Suveperioodil on lasteaed suletud üks kuu. On
vajadus laste päevahoiu järele.
Seltsimaja ruumid vajavad remonti ja valitseb ruumipuudus huviringide töö korraldamisel
(valla arengukava lk. 6). Puuduvad võimalused näit. kangastelgede ülespanekuks ja puutöö
tegemiseks.
Laululava vähene kasutus (valla arengukava lk. 6)
Noorte ja uuselanike väike panus kogukonna arendamisesse
Ettevõtlusaktiivsus on väike
Sularaha kättesaamine ja pangateenused puuduvad
Endise Tuigo koolimaja hoone seisab tühjalt ja laguneb.
19

Valla arengukava lk. 11.
Hoone on valla omandis, vaja on maa munitsipaliseerida. Hetkel pole vallal plaanis hoonet
ja kinnistut müüa. Vajalik tegevusotstarbe leidmine.
2.2.2 Tegevusvaldkonnad, arengueesmärgid, tegevused
(ülesanded)
Tegevusvaldkondade olulisuse väljaselgitamisel ja eesmärkide seadmisel on lähtutud
SWOT analüüsist.
1. Elukeskkond:
Eesmärk: Kurepalus ja Mõrakülas on head elukeskkonda toetav kaasaegne
infrastruktuur ja kättesaadavad kogukonnateenused
Külaelanike meililisti loomine
Töölkäimist soodustav ühistranspordi graafiku kokkuleppimine
Kogukonna liikmetele vajalike teenuste arendamine ja pakkumine
Kurepalu külas Tõrvandi-Roiu riigimaanteega ristuvatele teedele nimede
omistamine ja kõnesolevate teede ääres paiknevate elamute nummerdamine.
Teeristmikele vastavalt ristuvate teede nimedele teeviitade paigutamine.
Mõra küla tee kordategemine
Turvalisust suurendavate tegevuste korraldamine
Veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamine
Kurepalu kaupluse tegevuse laiendamine
Emajõe sadamakoha rajamine Haaslava külla Sadama tee 1 Aardla jõe ääres
Roiu – Ülenurme (Tartu) kergliiklustee ehitamine
Ohtlike maanteeäärte valgustamine
Kurepalu truubi (silla) uusehitamine
2. Kohalik kultuuri ja ajaloopärand:
Eesmärk: Säilitada ja arendada olemasolevat kohalikku kultuuri- ja ajaloopärandit
Olemasolevate huviringide tegevuse jätkamine ja uute huviringide loomine
20

Tegevusvõimaluste laiendamine kohalikke käsitöötraditsioone edasi kandvatele
ja huviringidele Mõra küla kogukonnahoones, Kurepalu seltsimajas jm.
Sisserännanud noorte perede kaasamine kultuuri- ja huvitegevusse
Laululava potentsiaali kasutamine
Kultuuri- ja ajalooliste objektide tähistamine
Koduloomuuseumi asutamine
Endisele Tuigo koolimajale kasutusfunktsiooni leidmine
3. Õppiv kogukond
Eesmärk: Kogukonnaliikmed on avara silmaringiga, ettevõtlikud ja targad kodanikud,
Kogukonnaliikmete vahel toimib ühistegevus.
Seminaride, infopäevade, õppereiside, ümarlaudade, laagrite, ühisürituste jm.
korraldamine
Noorte omaalgatuse suurendamine ja toetamine kaasates neid projektide
elluviimisesse ja otsustusprotsessidesse
4. Maine
Eesmärk Kurepalu ja Mõraküla on tunnustatud ja teatud koht:
Kurepalu paisjärve ja Mõra jõe puhastamine, suplusolude parandamine
Olemasolevate loodusressursside väärtustamine
Kultuuriliste ettevõtmiste (näit. meeskooride laulupäev) pakkumine laiemale
üldsusele
Positiivse kuvandi hoidmine ja kohaturundus meedia kaasabil
2.2.3 Tulemused
1. Elukeskkond:
Tegevuse tulemusena on Kurepalus ja Mõrakülas head elukeskkonda toetav
infrastruktuur. Mõra küla tee on remonditud.
Koostöös Haaslava Vallavalitsuse ja transpordifirmaga on kokku lepitud bussigraafik,
mis soodustab ühistranspordi kasutamist sõitmiseks tööle või kooli Sillaotsale,
21

Ülenurmele, Tartusse arvestades ka vahetusega töötajaid ning õhtul huviringides
käijaid.
Info kiireks edastamiseks ja vahetamiseks toimib meililist, millega saavad liituda kõik
Kurepalus ja Mõrakülas elavad inimesed.
Kurepalu kaupluse tegevusvaldkond on laienenud, kauplusest on võimalik osta
toiduaineid ja esmatarbekaupu ning välja võtta oma pangakontolt sularaha.
On rajatud sadamakoht kergete paatide vettelaskmiseks.
On rajatud kaasaja nõuetele vastavad veevarustuse- ja kanalisatsiooni süsteemid ning
loodud tingimused eramajadel nendega ühinemiseks.
Kurepalus ja Mõrakülas on turvaline elukeskkond. Ohtlikud maanteeääred ja
kõrvaltänavate algused on valgustatud. Maantee kõrval kulgeb kergliiklustee Roiult
Ülenurmeni ja edasi Tartuni. Toimib naabrivalve. Mõraküla tee kiirusepiirang on
kõigile liiklejaile selgesti mõistetav ja kiirusepiirangust peetakse kinni.
Kogukonnaliikmetele on kergesti kättesaadav suur hulk teenuseid.
Kõrvaltänavad on nimelised. Ristmikud on varustatud teeviitadega. Majad on
nummerdatud.
2. Kohalik kultuuri ja ajaloopärand:
Valdkonnapõhiste tegevuste tulemusel jätkavad senini edukalt tegutsenud laulukoorid,
tantsuringid, eakate klubi, jt. huviringid ning lisanduvad käsitööring, savitöö ring,
puutöö ring jpm.
Tegevuskohtadena huviringidele on kasutuses Priiuse seltsimaja, MTÜ Kurepalu
Külaselts Priius ruumid, kogukonnahoone Mõra külas, endine Tuigo koolimaja,
vallamaja kõrvalhoone ning suvisel ajal vabaajapark.
Edukalt on kultuuri- ja huvitegevusse kaasatud sisserännanud noored pered, kes
korraldavad uudseid üritusi.
Vabaõhulava koos puhkealaga leiab kasutust lisaks meestelaulupäevale ka kontsertide,
etenduste ja teiste ürituste paigana.
Kohaliku ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamiseks on loodud koduloomuuseum.
22

3. Õppiv kogukond
Tegevuse tulemusena on laienenud kogukonnaliikmete silmaring, omandatud uued
oskused, suurenenud ettevõtlikkus ja panustatakse kohaliku elu edendamisesse.
Kasvanud on noorte aktiivsus ja initsiatiiv, noored on kaasatud projektide elluviimisesse
ja otsustusprotsessidesse. Toimib ühistegevus kogukonnas ning piiriülene koostöö
sealhulgas väljaspool Eestit tegutsevate organisatsioonidega.
4. Maine
Tegevuse tulemusena on Kurepalu ja Mõraküla tunnustatud ja teatud koht. Kurepalu
paisjärv ja Mõrajõgi on puhastatud, suplusrand heakorrastatud. Jõest ja järvest on
võimalik püüda kala. Metsade pindala ja heakord on säilinud tänases mahus, tegevus
Age oru hoiualal toimub vastavalt tegevuskavale. Viljakad põllumaad on kasutuses
põldudena, mis loob maalähedase tunde linna lähedal.
Kurepalu ja Mõraküla on puhkajate hulgas hinnatud oma looduslike tingimuste,
puhkamistingimuste, sportimis- ja kultuurivõimaluste poolest.
Kurepalu vabaõhulaval toimuvad laiemale üldsusele huvipakkuvad kultuurisündmused
(näit. meeskooride laulupäev).
Kurepalu ja Mõraküla kogukonna liikmed tegelevad positiivse kuvandi hoidmisega
avalikkuses, avaldades kirjutisi vallalehes, üleriigilise tähtsusega meedias, internetis.
23

3. TEGEVUSKAVA
Tegevusi rahastatakse mitmete EL ja teiste fondide toel, valla eelarvest,
omafinantseeringuga.
AEG TEGEVUS,
TEOSTAJA
INVESTEERINGUOBJEKT
2012 Kogukonnaliikmete meililisti
loomine
MTÜ Mõra Küla Selts
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius
2012 Vabadussõja mälestussamba MTÜ Kurepalu Külaselts
infotahvli paigaldamine Priius,
Haaslava Vallavalitsus
2012-2013 Mõra küla kogukonnahoone MTÜ Mõra Küla Selts
rekonstrueerimine
2012-2018 Õppereiside korraldamine MTÜ Mõra Küla Selts,
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius
2012-2018 Õpitubade, koolituste, MTÜ Mõra Küla Selts,
infopäevade jm. korraldamine MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius
2012 Noorte õppereis Järvseljale MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius
2012 Kurepalu bussipeatuse MTÜ Kurepalu Külaselts
korrastamine
Priius
2012 Üleriigilisele
Haaslava Vallavalitsus,
meestelaulupäeva
korraldamisele kaasaaitamine
Haaslava meeskoor, MTÜ
Kurepalu külaselts Priius,
MTÜ Mõra Küla Selts
24

2012 Teadetetahvli paigaldamine
Kurepallu
2012 Leida Kibuvitsa mälestustahvli
paigaldamine
2012 Ettevõtjate ümarlaua ja
ettevõtlusklubi
kokkukutsumine
2013 Aasta Küla konkursil
osalemine
2013 Rahvariiete soetamine
segakoorile ja tantsurühmale
2012-2018 Külade ajaloo asjade
säilitamine
2013 Kogukonna meene
väljatöötamine
2012-2013 Kurepalu külas Tõrvandi-Roiu
riigimaanteega ristuvatele
teedele nimede omistamine ja
kõnesolevate teede ääres
paiknevate elamute
nummerdamine. Teeristmikele
vastavalt ristuvate teede
nimedele teeviitade
paigutamine
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius
Haaslava Vallavalitsus
MTÜ Mõra Küla Selts,
Haaslava Vallavalitsus
MTÜ Mõra Küla Selts,
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius, MTÜ Mõra Küla
Selts
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius, MTÜ Mõra Küla
Selts
MTÜ Kurepalu Külaselts
Priius, MTÜ Mõra Küla
Selts
Haaslava Vallavalitsus
25

4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE
4.1 Arengukava elluviimine, seire ja hindamine
Arengukava viiakse ellu MTÜ Mõra Küla Selts, MTÜ Kurepalu Külaselts Priius, Haaslava
Vallavalitsuse ning külaelanike koostöös.
Eestvedajate põhiülesandeks on arengukava rakendamisel koordineerida tegevusi
ettevõtjate, kohalike elanike, vallavalitsuse ja teiste institutsioonide vahel.
Arengukava täitmist kontrollitakse ja hinnatakse üle aasta. Selleks korraldatakse
külakoosolek, kuhu kaasatakse külaelanikud, MTÜ-de liikmed ning Haaslava
Vallavalitsuse esindajad. Koosolekul tehakse kokkuvõte ja antakse hinnang arengukava
raames tehtud töödele, vaadatakse läbi arengukava ja vajadusel viiakse sisse muudatused.
26

LISA 1
Elanike vanuseline koosseis 2.01.2012
KUREPALU MÕRA KOKKU VALLAS
Sünniaasta M N Kokku M N Kokku M N Kokku
2011 0 1 1 1 0 1 10 7 17
2010 1 1 2 0 0 0 14 10 24
2009 1 2 3 1 0 1 11 13 24
2008 3 0 3 1 0 1 10 9 19
2007 0 1 1 0 0 0 14 14 28
2006 0 0 0 1 0 1 9 7 16
2005 2 0 2 0 1 1 16 4 20
2004 0 4 4 0 0 0 8 12 20
2003 1 0 1 0 0 0 8 10 18
2002 1 0 1 0 0 0 8 4 12
2001 2 1 3 0 1 1 3 5 8
2000 1 0 1 0 1 1 6 10 16
1999 1 1 2 0 1 1 8 4 12
1998 0 1 1 0 0 0 7 7 14
1997 0 2 2 0 0 0 8 8 16
1996 1 0 1 0 0 0 5 4 9
1995 0 3 3 0 0 0 9 13 22
1994 1 0 1 1 0 1 10 13 23
1993 3 0 3 0 2 2 13 15 28
1992 3 0 3 0 1 1 20 14 34
1991 2 1 3 0 0 0 14 15 29
1990 0 1 1 0 0 0 19 14 33
1989 1 1 2 1 0 1 15 14 29
1988 3 1 4 1 0 1 22 15 37
1987 0 1 1 0 0 0 13 20 33
1986 0 0 0 0 0 0 17 8 25
1985 1 1 2 0 0 0 20 18 38
1984 2 0 2 1 0 1 26 11 37
1983 2 1 3 0 2 2 25 16 41
1982 0 1 1 1 0 1 22 10 32
1981 0 0 0 4 0 4 18 10 28
1980 0 0 0 1 0 1 15 7 22
1979 1 1 2 2 0 2 17 10 27
1978 1 0 1 3 0 3 22 4 26
27

1977 3 4 7 1 0 1 15 9 24
1976 1 1 2 0 0 0 8 10 18
1975 3 1 4 1 0 1 17 9 26
1974 2 3 5 0 0 0 11 13 24
1973 7 2 9 1 1 2 26 12 38
1972 1 0 1 0 0 0 12 9 21
1971 1 0 1 0 0 0 17 14 31
1970 3 3 6 1 0 1 14 17 31
1969 4 3 7 0 0 0 23 15 38
1968 1 1 2 0 0 0 17 9 26
1967 1 1 2 2 0 2 14 17 31
1966 4 1 5 1 0 1 15 13 28
1965 1 0 1 0 0 0 18 8 26
1964 0 0 0 0 0 0 12 16 28
1963 0 0 0 0 0 0 10 13 23
1962 1 2 3 1 0 1 20 16 36
1961 1 1 2 0 1 1 17 10 27
1960 2 2 4 0 1 1 19 18 37
1959 0 0 0 0 0 0 8 12 20
1958 0 0 0 0 0 0 14 17 31
1957 1 0 1 0 0 0 9 12 21
1956 0 2 2 0 1 1 22 10 32
1955 1 0 1 0 1 1 12 18 30
1954 1 2 3 1 0 1 10 13 23
1953 0 0 0 0 0 0 12 13 25
1952 0 0 0 0 2 2 2 9 11
1951 1 0 1 0 0 0 7 5 12
1950 2 3 5 1 1 2 11 9 20
1949 1 1 2 0 0 0 8 11 19
1948 1 0 1 3 0 3 15 9 24
1947 0 2 2 0 2 2 9 8 17
1946 0 0 0 0 0 0 13 11 24
1945 1 0 1 0 0 0 7 9 16
1944 0 0 0 1 2 3 8 9 17
1943 1 0 1 2 1 3 6 3 9
1942 1 0 1 1 0 1 8 10 18
1941 0 2 2 1 1 2 6 8 14
1940 1 0 1 2 0 2 9 6 15
1939 0 1 1 1 2 3 5 11 16
1938 0 0 0 0 0 0 9 10 19
1937 1 2 3 0 0 0 3 12 15
1936 0 1 1 0 0 0 4 9 13
1935 2 0 2 0 0 0 8 6 14
1934 0 0 0 0 0 0 2 9 11
28

1933 1 1 2 0 0 0 5 6 11
1932 2 0 2 0 0 0 2 5 7
1931 0 0 0 0 0 0 2 8 10
1930 0 2 2 0 0 0 0 6 6
1929 0 1 1 1 0 1 7 11 18
1928 0 0 0 0 0 0 1 7 8
1927 0 0 0 0 1 1 2 6 8
1926 0 0 0 0 0 0 0 3 3
1925 0 0 0 1 0 1 1 4 5
1924 0 0 0 1 0 1 2 3 5
1923 0 0 0 0 0 0 1 3 4
1922 0 0 0 0 0 0 1 0 1
1920 0 0 0 0 0 0 0 4 4
Kokku 88 71 159 43 26 69 998 908 1906
0-6 5 5 10 4 0 4 68 60 128
7-10 a 4 4 8 0 1 1 40 30 70
11-18 a. 6 8 14 1 3 4 56 64 120
19-26 a. 12 5 17 2 3 5 133 115 248
27-40 a. 23 15 38 15 3 18 242 139 381
41-65 a. 27 22 49 7 7 14 323 304 627
66 ja
vanemad 11 12 23 14 9 23 136 196 332
Kokku 88 71 159 43 26 69 998 908 1906
29