Tartumaa Arendusselts Strateegia 2008 - 2013 - Haaslava Vald
25.04.2015 • Views
Share Embed Flag

Tartumaa Arendusselts Strateegia 2008 - 2013 - Haaslava Vald

Tartumaa Arendusselts Strateegia 2008 - 2013 - Haaslava Vald

Tartumaa Arendusselts Strateegia 2008 - 2013 - Haaslava Vald

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
haaslava.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Kontaktandmed<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong> MTÜ<br />

Aadress: Riia 15 Tartu 51010<br />

Telefon: 7430088, 53409873<br />

E-post: kristiina.liimand@tas.ee<br />

Veebiaadress: www.tas.ee

Hea lugeja,<br />

Teie ees on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i avalikustamisele suunatud strateegiadokument.<br />

Avalikustamine on strateegia koostamise viimane ja väga oluline etapp, millele järgneb<br />

strateegia kinnitamine <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i üldkoosoleku poolt. Avalikustamisel toimub<br />

strateegia tutvustamine ja sihtgruppide avalik arutelu, samuti strateegiat parandavate ja<br />

täiendavate ettepanekute tegemine. Täienduste kogumine kestab 30. maini <strong>2008</strong> ja lõpeb<br />

strateegia lõpliku korrigeerimise ja vormistamisega juunis. <strong>Strateegia</strong> on planeeritud kinnitada<br />

juuni keskel.<br />

<strong>Strateegia</strong> on dokument, mis käsitleb piirkonna arenguvajadusi ja nende vajaduste<br />

rahuldamiseks rakendatavaid meetmeid. LEADER-strateegiat eristab teistest<br />

arengustrateegiatest see, et koostamise protsessis on kõige olulisem inimeste arvamus selle<br />

kohta, millised on nende koduvalla probleemid, millised on tugevused ja mida on vaja tegema<br />

hakata. Just selle arvamuse põhjal kujunesidki <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia meetmed,<br />

mida hakkame ellu viima.<br />

<strong>Strateegia</strong> meetmed seavad põhirõhu mitmetele maaelu arengu seisukohast olulistele<br />

teemadele – NOORED, ETTEVÕTLUS, KOGUKONNAD, KESKKOND ja<br />

VÕRGUSTIKUD<br />

NOORTE meetme kaudu soovime saavutada noorte suuremat sidusust kogukonnaga;<br />

ETTEVÕTLUSE meede toetab väike-ettevõtluse arengut;<br />

KOGUKONNA meede aitab tagada meile elujõulised ja ettevõtlikud kogukonnad;<br />

KESKKONNA meede aitab kaasa keskkonnasäästlike tegevuste laiendamisele;<br />

VÕRGUSTIKUD meede toetab organisatsioonidevahelist koostööd ja kogemuste vahetamist<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegiadokumendiga saab tutvuda meie kodulehel www.tas.ee<br />

alates 29. aprillist. Lisainformatsiooni saab emaili: kristiina.liimand@tas.ee ja telefoni<br />

7430088 teel. Kõik strateegiat puudutavad küsimused ja ettepanekud on oodatud kuni 30.<br />

maini.<br />

Koostajad

Abiks lugejale<br />

Alljärgnevas tabelis on huvitatud lugejale esitatud kokkuvõttev lühispikker, selle kohta,<br />

millistes strateegia osades ja alapunktides on kajastatud strateegia olulisemad võtmetegurid.<br />

Võtmetegur<br />

Tegevusgrupi ühtsus 1.3., 3., 4.<br />

Viide alapunktile<br />

Partnerluspõhimõtetega arvestamine 5.2., 5.4., 6.1., 6.2., 8.<br />

Haldamise funktsionaalsus 2.1., 9.<br />

Majanduslik elujõulisus 2.2.<br />

Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö 5.4., 6.1., 6.2.<br />

Uuenduslikkus 5.2.<br />

Seesmine sidusus 3., 5.1., 5.2.<br />

Integreeritud lähenemine teistele<br />

strateegilistele dokumentidele<br />

5.3.1., 5.3.2.<br />

Kohalike arenguvõimaluste kasutamine 4., 5.2.<br />

Kogu piirkonna ja elanikegruppide<br />

kaasatus<br />

Noorte kaasamine 1.3., 1.4., 8.<br />

Jätkusuutlikkus 2.2., 9.<br />

Elluviidavate tegevuste selgus<br />

1.2., 1.3., 1.4., 6.1., 6.2., 8.<br />

2.1., 6., 7., 9., läbivalt kogu strateegias<br />

4

SISUKORD<br />

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 7<br />

1.1. Kohalik tegevusgrupp ..................................................................................................... 7<br />

1.2. Tegevuspiirkond .............................................................................................................. 7<br />

1.3. Liikmeskond .................................................................................................................... 9<br />

1.4. Kohaliku tegevusgrupi areng ja kogemused ................................................................. 11<br />

1.4.1. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i liikmete areng ja kogemused ........................................... 11<br />

1.4.2. <strong>Strateegia</strong> koostamine ja töörühmad ...................................................................... 14<br />

1.4.3. Juhatuse areng ja kogemused ................................................................................. 15<br />

2. KOHALIKU TEGEVUSGRUPI ÜLESEHITUS JA ARENDAMISE KIRJELDUS .. 17<br />

2.1.Juhtimine ja töökorraldus ............................................................................................... 17<br />

2.2. Kohaliku tegevusgrupi majanduslik elujõulisus ........................................................... 20<br />

3. TEGEVUSPIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIKU OLUKORRA<br />

KIRJELDUS ........................................................................................................................... 23<br />

3.1. Geograafiline asukoht ja infrastruktuur ......................................................................... 23<br />

3.2. Rahvastik ....................................................................................................................... 25<br />

3.3. Majandus ja ettevõtlus ................................................................................................... 28<br />

3.4. Kultuur, sport ja vaba aeg ............................................................................................. 34<br />

3.5. Sotsiaalvaldkond ........................................................................................................... 35<br />

3.6. Keskkond ja turism ........................................................................................................ 36<br />

4. TEGEVUSPIIRKONNA SOTSIAALSETE GRUPPIDE JA ORGANISATSIOONIDE<br />

VAJADUSED .......................................................................................................................... 39<br />

5. STRATEEGILISED VALIKUD ....................................................................................... 50<br />

5.1. <strong>Strateegia</strong> struktuur, sidusus ja loogika ......................................................................... 50<br />

5.2. Meetmete kujunemine ................................................................................................... 52<br />

5.3. <strong>Strateegia</strong> seosed teiste arengudokumentide ja toetusmeetmetega ............................... 56<br />

5.3.1. <strong>Strateegia</strong> seos MAK-i eesmärkidega .................................................................... 56<br />

5.3.2. Seosed arengukavade ja strateegiatega .................................................................. 57<br />

5.3.3. Seosed ja ühisosad teiste toetusmeetmetega .......................................................... 62<br />

5.4 Koostööpartnerid ............................................................................................................ 64<br />

6. OSKUSTE OMANDAMINE JA TEGEVUSPIIRKONNA ARENDAMINE .............. 68<br />

6.1. Kaasamine ..................................................................................................................... 68<br />

6.2. Piirkonna elanikele suunatud teavitus ja koolitused ..................................................... 72<br />

7. STRATEEGIA OODATAVAD TULEMUSED JA SEIRE ........................................... 73<br />

7.1. <strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused .................................................................................... 73<br />

7.2. Finantseerimine ............................................................................................................. 76<br />

7.3. Seiretegevus .................................................................................................................. 78<br />

5

8. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS JA STRATEEGIA KOOSTAMISEL<br />

KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................. 81<br />

9. STRATEEGIA ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................... 88<br />

LISAD ...................................................................................................................................... 93<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia meetmed <strong>2008</strong>-<strong>2013</strong> ..................................................... 93<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i meetmed <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong>. Taotluste hindamiskriteeriumid ............. 102<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i kommunikatsiooni- ja avalikustamisplaan .................................. 107<br />

6

1. ÜLDOSA<br />

1.1. Kohalik tegevusgrupp<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong> (TAS) on kohalik tegevusgrupp, mille tegevuse põhieesmärk on<br />

kohaliku elu edendamine avaliku-, ettevõtlus- ja mittetulundussektori koostöös. Sellesse<br />

tegevusgruppi kuuluvad 3 sektori esindajad ja ühtekokku on TAS-l 82 juriidilist liiget, neist<br />

16 <strong>Tartumaa</strong> kohalikku omavalitsusüksust, 39 seltsi (küla-, nais-, spordi-, käsitöö-,<br />

isetegevus-, loodusseltsid) ja 27 eraettevõtet. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong> asutati Tartus 27. juulil<br />

2006. Asutajaliikmeid oli 52. Asutamiskoosolekul kinnitati <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i põhikiri<br />

ja valiti 12-liikmeline TAS-i juhatus. 2007. aastal liitusid TAS-iga veel 4 valda – <strong>Haaslava</strong>,<br />

Kambja, Vara ja Peipsiääre vallad ja kinnitati 4 uut juhatuse liiget.<br />

1.2. Tegevuspiirkond<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevuspiirkonna moodustavad 16 valda <strong>Tartumaa</strong>l: Alatskivi,<br />

<strong>Haaslava</strong>, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Puhja,<br />

Tähtvere, Vara, Võnnu, Ülenurme ja Tartu vald.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevuspiirkond<br />

7

<strong>Tartumaa</strong> on oma territooriumi (2 942,1 km 2 ) poolest Eestis üle keskmise suurusega<br />

maakond. Kokku on <strong>Tartumaa</strong>l 22 omavalitsust (3 linna ja 19 valda). TASi tegevuspiirkonna<br />

moodustavad 16 valda, Rannu ja Rõngu vald kuuluvad tegevusgrupi Võrtsjärve Ühenduse<br />

tegevuspiirkonda ning Piirissaare vald Piiriveere Liidri tegevuspiirkonda.<br />

TAS-i tegevuspiirkonna pindala on kokku 2 612 km 2 ning keskmine asustustihedus 17 in/km²<br />

(ESA, 2007), mis jääb alla Eesti keskmisele (30,9 in/km²), kuid on tunduvalt suurem Eesti<br />

valdade keskmisest (11,1 in/km²). Tegevuspiirkonna asustustihedus on kõrgem Tartu linna<br />

ümbritsevates valdades - Ülenurme, Tähtvere ja Nõo vallas (asustustihendus vastavalt 54,9;<br />

25,7; 21,4 in/km²) ning väikese territooriumi tõttu ka Peipsiääre vallas (28,4 in/km²).<br />

Hõredaima asustusega on Laeva (3,7 in/km²), Meeksi (5,1 in/km 2 ), Võnnu (5,2 in/km 2 ) ja<br />

Vara (5,9 in/km²) vald. TAS-i piirkonnas elab 35422, Tartu maakonnas kokku 149 001,<br />

millest Tartu linna elanikkond on 101 965 inimest.<br />

<strong>Vald</strong><br />

Rahvaarv, pindala ja asustustihedus (ESA, 2007)<br />

Rahvaarv Pindala<br />

km²<br />

Asustustihedus,<br />

el/km²<br />

Kaugus<br />

maakonnakeskusest<br />

Alatskivi vald 1 382 128,38 10,8 41,9<br />

<strong>Haaslava</strong> vald 1 681 110,02 15,3 11,6<br />

Kambja vald 2 440 189,22 12,9 16,8<br />

Konguta vald 1 350 107,6 12,6 32,1<br />

Laeva vald 866 233,18 3,7 27<br />

Luunja vald 2 570 131,54 19,5 10,9<br />

Meeksi vald 734 143,48 5,1 55,4<br />

Mäksa vald 1 723 133,47 12,9 19,1<br />

Nõo vald 3 622 168,92 21,4 15,5<br />

Peipsiääre vald 880 30,95 28,4 42,8<br />

Puhja vald 2 307 167,54 13,8 25,7<br />

Tartu vald 5 008 300,26 16,7 8,3<br />

Tähtvere vald 2 954 114,79 25,7 13<br />

Vara vald 1 957 333,81 5,9 22,9<br />

Võnnu vald 1 210 232,63 5,2 25,7<br />

Ülenurme vald 4 738 86,35 54,9 6,6<br />

Kokku 35 422 2 612 17<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkond on suhteliselt homogeenne, nii kultuuriliselt, majanduslikult<br />

kui geograafiliselt. Ühtsuse hindamisel ei saa arvestamata jätta Tartu linna mõju piirkonnale.<br />

Tartu linn on oluline tööandja paljudele valla elanikele, samuti on paljud valdades paiknevad<br />

ettevõtted linna teenindava tegevusega ning seetõttu otseselt seotud Tartu arenguga.<br />

Peamiselt on linna mõju tuntav rahvastiku analüüsimisel. Linna lähedusest ning piirkonna<br />

tõmbekeskustest lähtuvalt on võimalik analüüsida tekkinud rahvastikuliikumist ja trende.<br />

Tugevalt on kogu piirkonnas märgata rahvastiku koondumist linnadesse ja väiksematesse<br />

tõmbekeskustesse. Samas on märgata ka inimeste kolimist linnast lähivaldadesse, mis on<br />

tingitud eelkõige kinnisvaraarenduse äkilisest õitsengust. Üldiselt on <strong>Tartumaa</strong> elanike arv<br />

viimase seitsme aasta jooksul vähenenud 2,4% võrra, kokku ligikaudu 1000 inimese võrra.<br />

8

Suurima väljarändega piirkondadeks on Peipsiääre (9,4%), Meeksi (9,1%) ja Alatskivi<br />

(7,2%).<br />

Geograafiline ühtsus on tagatud eelkõige tänu <strong>Tartumaa</strong> üldisele asendile. Idas ja Läänes<br />

piiravad ala järved, piirkonda läbib Emajõgi. Ajalooliselt on Tartu asend kujundanud<br />

piirkonna eluolu ja kujunemist. Tartu linn oli oluline hansalinn ning oli oluline sihtpunkt<br />

mööda veeteed. Lisaks sellele oli oluliseks sõlmpunktiks nii Via Hansaetica kaubateel kui ka<br />

Tallinn–Tartu–Valga suunal. Sellest tulenevalt loodi ümber linna tugiasulaid ning elualad<br />

laienesid. Infrastruktuurist lähtuvalt on toimunud pidevalt koondumine Tartu linna ning<br />

tugimaanteede ümber. Tartusse suubub 7 suuremat maanteed, mis kõik on omakorda<br />

olulisteks elukeskkonna kujundajateks ja sidujateks.<br />

1.3. Liikmeskond<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i kuuluvad omavalitsused, mittetulundusühingud ja ettevõtted. TAS-il<br />

on 82 liiget (vt. Tabel 2, lk. 3). Asutajaliikmed on toodud paksemas kirjas, hiljem liitunutel on<br />

lisatud liikmeks vastuvõtmise aeg.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i liikmete nimekiri<br />

Omavalitsus<br />

Alatskivi<br />

<strong>Haaslava</strong><br />

Kambja<br />

Konguta<br />

Laeva<br />

Luunja<br />

Omavalitsus/<br />

esindaja<br />

Alatskivi<br />

vallavalitsus/<br />

Andu Tõrva /<br />

Ene Zirk<br />

<strong>Haaslava</strong><br />

vallavalitsus<br />

Jüri<br />

Raudseping<br />

31.10.2006<br />

Kambja<br />

vallavalitsus<br />

Taivo Prants<br />

31.10.2006<br />

Konguta<br />

vallavalitsus<br />

Agu Kasetalu<br />

Laeva<br />

vallavalitsus<br />

Väino Kivirüüt<br />

Luunja<br />

vallavalitsus<br />

Erasektor/esindaja<br />

Margapuu OÜ<br />

Margus Paapsi<br />

FIE Aldo Otsa<br />

Aldo Otsa 31.10.2006<br />

OÜ Sulase PT<br />

Kalle Mölder 31.10.2006<br />

Maidlamäe OÜ<br />

Indrek Uus 31.10.2006<br />

OÜ Maidla Postijaam<br />

Aivar Paulson 31.10.2006<br />

OÜ Tõusuorg<br />

Mati Luik 31.10.2006<br />

OÜ Annikoru Agro<br />

Hardi Tarto<br />

Sirje Viljamaa FIE<br />

Sirje Viljamaa<br />

Aiu Põllumajanduse OÜ<br />

Liilia Raimets<br />

Kärevere<br />

Põllumajanduse OÜ<br />

Jüri Koster 17.08.2006<br />

OÜ Adeele<br />

Lille Reissaar<br />

Aira Puur FIE<br />

Aira Puur<br />

Kolmas sektor/esindaja<br />

MTÜ Alatskivi Looduskeskus<br />

Marica-Maris Paju<br />

MTÜ Alatskivi Maanaiste Selts<br />

Maimu Arro<br />

MTÜ Peatskivi<br />

Andres Zirk<br />

MTÜ Kurepalu Külaselts Priius<br />

Tiit Kruusement 31.10.2006<br />

MTÜ Kambja Kihelkonna Arenduskoda<br />

Mae Alviste 31.10.2006<br />

MTÜ Kambja Pereklubi<br />

Annely Zeigo 31.10.2006<br />

MTÜ Koduvald Kambja<br />

Olavi Topman 31.10.2006<br />

MTÜ ZZ Noortekas<br />

Ruth Kiuru 31.10.2006<br />

MTÜ Külaaseme Külaselts<br />

Mihkel Tuul<br />

MTÜ Majala Külaselts<br />

Reelika Viljamaa<br />

MTÜ Laeva Avatud Noortekeskus<br />

Kei Karlson<br />

MTÜ Siniküla Arenguselts<br />

Elviire Villa 17.08.2006<br />

MTÜ Luunja Külade Koda<br />

Viktor Muuli<br />

MTÜ Luunja Maanaiste Selts<br />

Tiina Pern<br />

9

Meeksi<br />

Mäksa<br />

Nõo<br />

Peipsiääre<br />

Puhja<br />

Tartu<br />

Tähtvere<br />

Vara<br />

Võnnu<br />

Ülenurme<br />

Meeksi<br />

vallavalitsus<br />

Tea Tenson<br />

Mäksa<br />

vallavalitsus<br />

Margus<br />

Pleksner<br />

Nõo<br />

vallavalitsus<br />

Lembit Toru<br />

Peipsiääre<br />

vallavalitsus<br />

Liina Miks<br />

03.04.2007<br />

Puhja<br />

vallavalitsus<br />

Vahur Jaakma<br />

Tartu<br />

vallavalitsus<br />

Heino Sepp<br />

Tähtvere<br />

vallavalitsus<br />

Rein Kokk/Jüri<br />

Varik<br />

Vara<br />

vallavalitsus<br />

Andres Kärp<br />

31.10.2006<br />

Võnnu<br />

vallavalitsus<br />

Rein Mardo<br />

Ülenurme<br />

vallavalitsus<br />

Reet<br />

Sakk/Aivar<br />

Aleksejev<br />

Haljasmäe Talu (FIE<br />

Aleksei Tihhanov) Aleksei<br />

Tihhanov<br />

Marko Kajasalu FIE<br />

Marko Kajasalu<br />

OÜ Terinipp<br />

Lea Lüpsik<br />

OÜ Guitop<br />

Ulvi Toru/Lembit Toru<br />

AS Haraldi Poed<br />

Harald Lepisk<br />

OÜ Vapramäe Allika<br />

Priit Randala<br />

Niina Baranina FIE<br />

Niina Baranina<br />

03.04.2007<br />

OÜ Heko Põld<br />

Heino Kõrgeperv<br />

Kaarel Tuvike FIE<br />

Kaarel Tuvike 17.08.2006<br />

OÜ Lutsuland<br />

Urmas Luts 17.08.2006<br />

Jüri Reinpõld FIE<br />

Jüri Reinpõld<br />

Terje Oden FIE<br />

Terje Oden<br />

Kivi Forellipüük OÜ<br />

Aksel Kivi 31.10.2006<br />

Maur Catering OÜ<br />

Malle Hindriksoo<br />

OÜ Talev Kaubandus<br />

Tõnu Väljan<br />

MTÜ Sirgu Küla Selts<br />

Sille Kerner<br />

MTÜ Aravu Selts<br />

Gunnar Pae<br />

MTÜ Meeksi Maanaiste Selts<br />

Ene Pae<br />

MTÜ Külaselts Kawershof<br />

Neidi Leiman<br />

MTÜ Laulu-mänguselts Helin<br />

Raul Roosiväli<br />

MTÜ Laguja Naisselts N-KLUBI<br />

Imbi Tanilsoo<br />

MTÜ Meeri Küla Arendamise Selts<br />

Andres Tamm/Lembit Toru 17.08.2006<br />

MTÜ Nõgiaru Külaselts<br />

Mart Arst<br />

MTÜ Palu Puhkajate Looduskeskus<br />

Liis Lilles<br />

MTÜ Piiri Peal<br />

Aime Güsson 03.04.2007<br />

MTÜ Puhja Strohh<br />

Enn Pokk 17.08.2006<br />

Rämsi Külaselts<br />

Airi Mahla 17.08.2006<br />

Tantsuselts Opsal<br />

Enn Pokk 17.08.2006<br />

MTÜ Ulila Arengukoda<br />

Niina Topoleva<br />

Lähte Suusaklubi<br />

Raul Edela<br />

Sootaga Maanaiste Selts<br />

Urve Kaasik 17.08.2006<br />

MTÜ Kodukant Haage<br />

Klaari Rohtla<br />

MTÜ Rahinge Külaselts<br />

Külli Pann<br />

MTÜ Vorbuse Küla Selts<br />

Siiri Oden<br />

MTÜ Alajõe Külaselts<br />

Küllike Kuusik 03.04.2007<br />

MTÜ Kodukant Vara<br />

Lea Saul 31.10.2006<br />

MTÜ Vara Maanaiste Selts<br />

Ene Kukk 31.10.2006<br />

MTÜ Välgi Külaselts<br />

Mati Järvoja 31.10.2006<br />

MTÜ Laulu- ja mänguselts Lõoke<br />

Tiiu Meerits<br />

MTÜ Ülenurme Käsitöö-ja<br />

Rahvuskultuuri Selts "Nurmenukk"<br />

Maire Henno<br />

Käesoleval hetkel on tegevusgrupiga liitunud:<br />

10

- 16 omavalitsust<br />

- 27 ettevõtjat, neist 10 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 1 aktsiaselts<br />

- 39 mittetulundusühingut, neist 22 külaseltsi, 1 pereklubi, 6 naisseltsi, 1 käsitööselts, 2<br />

noorteühendust, 3 laulu-mängu-tantsuseltsi, 2 looduskeskust, 2 spordiklubi<br />

TAS-i liikmestaatus on hetkel 27-l ettevõttel. Levinumateks tegevusaladeks on nimetatud<br />

ettevõtetel põllumajandus, toitlustus, õmblus, ehitus ja turism. Lisaks on mõned ettevõtted,<br />

mis tegelevad käsitöö või töötlemisega. <strong>Vald</strong>avalt on TAS-i liikmete tegevusalad seotud<br />

kohaliku turuga, suuri eksportijaid ega teadusmahukaid ettevõtteid liikmete seas ei ole.<br />

Tulevikus on plaanis laiendada TAS-i liikmete hulka selliselt, et tagatud oleks erinevate<br />

tegevusalade ühtlane jaotus, samuti töötajate arv ja ettevõtete suurus käibe järgi. Antud hetkel<br />

on nii käibe kui töötajate arvu järgi liikmed pigem väikeettevõtted. Ettevõtlusvormi järgi<br />

jaotades on tegemist peamiselt OÜ-dega (kokku 17) ja FIE-dega (kokku 9). Aktsiaseltse on<br />

liitunud vaid üks.<br />

1.4. Kohaliku tegevusgrupi areng ja kogemused<br />

1.4.1. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i liikmete areng ja kogemused<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i liikmetel ja nende esindajatel on varasemad kogemused<br />

koostööprojektide juhtimises või osalemises. Toetust on jaganud erinevad fondid: KIK, AEF,<br />

EAS, PRIA, BAPP, KOP, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Haridusministeerium,<br />

Hasartmängumaksu Nõukogu. Kuigi kolme sektori koostööst on hakatud rääkima alles<br />

hiljaaegu, on koostöö tegelikkuses päris hästi <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas juba<br />

toiminud. Allajärgnevalt on toodud mõned head näited kohaliku elu edendamisest erinevate<br />

osapoolte koostööst ja kohaliku algatuse rakendamise kogemustest TAS-i piirkonnas.<br />

Traditsiooniline üritus „Kaerajaan”. MTÜ Laulu- ja Mänguselts Lõoke korraldab<br />

traditsioonilist üritust “Kaerajaani” võistutantsimine. <strong>2008</strong>.aastal toimub see üritus juba<br />

kümnendat korda. Osalejaid on olnud kõigist maakondadest, suurim osavõtjate arv oli 440<br />

tantsijat. Toetanud on Võnnu vald, ettevõtjad, eraisikud, Kultuurkapital, Kohaliku<br />

omaalgatuse programm, Rahvakultuuri Keskus. Kaerajaanil on olemas oma kodulehekülg:<br />

www.vonnu.ee/kaerajaan<br />

MTÜ ehitab laululava ja koolimaja. MTÜ Lõoke on oma valla arendamiseks toetusi<br />

taotlenud erinevatest fondidest. Näiteks Võnnu laulu- ja tantsulava ehitamine 2006.aastal.<br />

Projekti toetasid KOP ja Võnnu vald. Teine mahukam projekt oli endise Lääniste koolimaja<br />

mansardkorruse rekonstrueerimine. I etapi jaoks saadi rahastus ~ 700000 kr PRIA-st. Maja<br />

kuulub Võnnu vallale, kuid on renditud Lõokesele. Endise Lääniste koolimaja trepi ja veranda<br />

remont, 2 projekti KOP-le 2007.a ~ 41000 kr. Lõokesel on kogemused ka strateegiliste<br />

dokumentide koostamisega, näiteks oli Lõoke koostööpartner Peipsiveere Sihtasutusele<br />

2007.a <strong>Tartumaa</strong> Peipsiveere arengustrateegia koostamisel, mida rahastas KOP.<br />

Seltsingud on aktiivsed külaarendajad. Seltsing Lääniste Küla Selts on aktiivselt tegev<br />

Lääniste küla arendamisel. Koostöös Võnnu valla, ettevõtjate ja külaelanikega on Seltsing<br />

juba ligikaudu 10 aastat olnud Lääniste linnamäel asuva külaplatsi hooldaja ja arendaja.<br />

Samuti on Seltsingul arengukavadega töötamise kogemus. Koostatud on arengukavad<br />

Lääniste külale, Võnnu alevikule, Kurista piirkonnale aastateks 2003 – <strong>2008</strong> – 20013. Veel<br />

korraldab Seltsing traditsioonilisi külapäevi, üritusi lastele, alates aastast 2002 on toimunud<br />

11

jõepeod ja suvelõpupeod. Toetanud on Kultuurkapital ja KOP, Võnnu vald ja ettevõtjad.<br />

Seltsingul on oma kodulehekülg: www.hot.ee/laaniste1<br />

Võnnu valla aktiivsed noored. MTÜ Võnnu Noortekeskus küll alles alustas oma tegevust,<br />

kuid on juba aktiivselt osalenud piirkonna arendustegevuses. Osalesid ja rääkisid kaasa valla<br />

arenguvajaduste määratlemise ja TAS-i strateegia meetmete prioritiseerimise seminaril Võnnu<br />

vallas.<br />

Aktiivseid külaseltse toetavad ettevõtjad. Luunja vallas aktiivsemad mittetulundusühingud<br />

on MTÜ Kakumetsa ja Põvvatu Külaselts, Sirgu Küla Selts, Luunja Maanaiste Selts, Luunja<br />

Külade Koda, Luunja Pereklubi. Korraldavad regulaarselt külapäevi ja teisi üritusi, näiteks<br />

küla koristustalgud ja erinevad lõbusad ettevõtmised lastele. Luunja Maanaiste Selts<br />

korraldab traditsioonilisi koristustalguid Luunjas 1. mail, lisaks käsitöö- ja tervisealaseid<br />

koolitusi ning kultuuriüritusi. Luunja Külade Kojal on kogemused arengukavade ja uuringute<br />

koostamisel, näiteks Luunja valla hajakülade arengukava, valla hajakülade uuring koostati<br />

koostöös Luunja Vallavalitsusega. Luunja vald toetab MTÜ-de tegevust otse vallaeelarvest ja<br />

läbi valla kohaliku omaalgatuse projektikonkursi. Lisaks on toetanud EAS-i Kohaliku<br />

omaalgatuse programm. Ettevõtjate panus ürituste korraldamisel ja toetamisel on<br />

märkimisväärne - valla ja MTÜ-de korraldatud üritusi on toetanud AS Grüne Fee Eesti,<br />

Luunja HMT, Luunja Mõis OÜ, Ratsutamiskool Saksa Hobused.<br />

Külade päev MTÜ-de koostöös. 28.juulil 2007.a. toimus Vorbuse Küla Seltsi ja Rahinge<br />

Külaseltsi koostöös kaksiküritus Külade päev, mis oli pühendatud mõlema küla<br />

425.aastapäeva täitumisele alates nende esmamainimisest. Vorbuse Küla Selts tähistas lisaks<br />

küla sünnipäevale ka oma seltsi viiendat sünnipäeva. Külade sünnipäevaüritused olid jagatud<br />

sportlik-lustlikeks ja lustlik-tantsulisteks, millest esimene pool toimus Rahinge järve ääres<br />

ning teine pool Vorbuse iidses mõisapargis. Kuigi peakorraldajad olid Vorbuse ja Rahinge<br />

külavanemad (Terje Oden ja Külli Pann), toetasid üritust ka kohalikud ettevõtjad (Kivisäki<br />

Aiandustalu, ja ”16 kannu”). Meelelahutusliku poole sisustamisele sportlike ekstreemtrikkide<br />

esitamisega aitaid kaasa spordiklubid ”Rahinge Park” ja ”FUN Sport”. Vahendite ja muidu<br />

targa nõuga tulid toeks Kohaliku omaalgatuse programm, Tähtvere Vallavalitsus ning<br />

Kodukant <strong>Tartumaa</strong>. Kaksikürituse plusspunktid: kaks pead on ikka kaks pead – mis siis<br />

kahest külast veel rääkida.<br />

Valla abiga mõisa kuivatist looduskeskuseks. MTÜ Alatskivi Looduskeskus leidis uue<br />

kasutusvõimalusele endisele Alatskivi mõisa ait-kuivati, mis rekonstrueeriti looduskeskuseks.<br />

Keskus toimib osaliselt kohaliku infopunktina ja pakub mitmekülgset loodushariduslikku<br />

tegevust nii oma valla huvilistele kui ka väljapoole. Looduskeskust on toetanud Alatskivi<br />

vallavalitsus, KIK, Muinsuskaitseamet, RMK, Phare CBC 2001 ja Kohaliku omaalgatuse<br />

programm.<br />

<strong>Vald</strong> ja MTÜ aitavad kujundada eakate elukeskkonda. Alatskivi Maanaiste Selts kasutab<br />

lepingu alusel vallalt saadud ruume oma tegevuste korraldamiseks. Korraldatakse üritusi<br />

eakatele. Toetust on saadud Kohaliku omaalgatuse programmist.<br />

MTÜ teeb küla elu atraktiivsemaks. MTÜ Peatskivi Külaselts hoolitseb külaelu<br />

kaasajastamise ja atraktiivsemaks muutmise eest Alatskivi vallas. Toimuvad traditsioonilised<br />

üritused ja külapäevad. Toetanud on Alatskivi vald ja Kohaliku omaalgatuse programm, KIK<br />

ja PRIA.<br />

12

Metsaistutamine ja sügispidu. Meeksi valla aktiivsemad MTÜ-d on Meeksi Maanaiste Selts<br />

ja Aravu Selts. Aravu Seltsi suurim projekt on "Aktiivne ja atraktiivne Aravu", mida isekeskis<br />

nimetatakse "kiviaia projektiks", teostatud koostöös ettevõtja OÜ Claheliga. Toetas Kohaliku<br />

Omaalgatuse Programm. Traditsioonilised Aravu Seltsi üritused on igakevadine<br />

metsaistutamine ja igasügisene seltsi pidu kogu valla rahvale. Meeksi Maanaiste Seltsi suurim<br />

projekt koostöös Meeksi Vallavalitsusega on Meeksi valla seltsikeskuse ehitamine. Projekti<br />

toetas PRIA.<br />

Omavalitsuste koostöös loodi hooldusravi haigla. Peipsiäärsetel omavalitsustel (Peipsiääre,<br />

Alatskivi, Vara, Pala, Kallaste) on ühine hooldusravi haigla SA vormis, mis loodi ühiselt<br />

valdade koostöös ja mida ka finantseeritakse ühiselt. See on hea näide heast koostöö soovist.<br />

MTÜ ja SA koostöös loodi käsitööühistu LUKARUKA. Eestvedaja MTÜ Piiri Peal ja SA<br />

Peipsiveere Arengu SA. Ühendab 7 Peipsiäärset omavalitsust ja sealseid käsitööhuvilisi.<br />

Projekti on haaratud ka Jõgeva maakonda. Projekti raames toimusid erinevad<br />

käsitöökoolitused. Projekti rahastas Sotsiaalfond.<br />

Traditsiooniliste ürituste infoleht. Varnja Selts on keskendunud põhiselt kultuuriürituste<br />

korraldamisele, <strong>2008</strong>. aastal on plaanis välja anda infoleht traditsiooniliste ürituste kohta, nt<br />

Varnja jõhvikalaat ja erinevad kirikupühad. Teised aktiivsemad seltsid Peipsiveere piirkonnas<br />

on Alatskivi lossi SA, Varnja Perekonna Selts, Võnnu Põllumeeste Selts, Aravu Selts, Välgi<br />

Selts, Mehikoorma Külaselts. Üldjuhul on tegemist väikeste seltsidega, kelle põhirahastus<br />

tuleb Kohaliku omaalgatuse programmist, Kultuurkapitalist, valdadelt.<br />

Sihtasutuse panus ettevõtluse edendamisel. 2005 asutati ettevõte Peipsiveere<br />

Köögiviljaühistu, mille asutajaks oli Peipsiveere Arengu SA. See on näide sihtasutuse otsesest<br />

panusest piirkonna traditsioonilise ettevõtluse edendamisele. Köögiviljaühistul on hea<br />

koostöö Tartu Põllumeeste Liiduga.<br />

Külaseltsi eestvedajaks on ettevõtja. Kokora seltsimaja renoveerimine ettevõtja<br />

eestvedamisel. Külaselts on aktiivne ürituste ja talgute korraldamisel (sh on taotletud ja<br />

saadud raha Kohaliku omaalgatuse programmist).<br />

Ehe näide ettevõtjate koostööst. Laeva valla põhikooli staadioni ehitusel toimus kolme<br />

osapoole koostöös: ettevõtja AS Revo Auto poolt oli tehnika ja teostus, teine ettevõtja POÜ<br />

Aiu andis mulla ja täitematerjali ning Laeva vald koordineeris tellijana. Valmis sai staadion,<br />

mida kasutatakse jooksmiseks ja pallimänguks.<br />

<strong>Vald</strong>ade koostöö eestvedajaks on MTÜ. MTÜ Puhja Strohh korraldab koostöös Puhja ja<br />

Konguta vallaga kevadisi jalgrattamatku. Samuti on Puhja Strohh mitmete traditsiooniliste<br />

ürituste eestvedajaks - Jüripäeva üritus, vabariiklikud võrkpallivõistlused liivaväljakutel.<br />

Üritusi korraldatakse koostöös valla ja ettevõtjatega – valla poolt rahaline abi, ettevõtjad<br />

aitavad transpordi ja toitlustamisega.<br />

Üleriigiline maanaiste kokkutulek. Puhja Maanaiste Selts on korraldanud üleriigilise<br />

maanaiste kokkutuleku. Edukalt toimib jällegi koostöö valla ja ettevõtjatega. Maanaised<br />

õpetavad koolilastele kangastelgedel vaibakudumist, algatasid sellise toreda traditsiooni nagu<br />

valla vastsündinutele "papude" heegeldamise tegevuse, et vald saaks need vanematele edasi<br />

kinkida.<br />

13

Traditsioonilisi talutöid tutvustab külaselts. MTÜ Sääniku Külaselts korraldab juba aastaid<br />

temaatilisi päevi Eesti traditsioonilistest talutöödest - rehepeks, kivipäev, puupäev, rauapäev<br />

jms. Päevad on olnud üleriigilise kajastusega. Korraldamisel aitavad Puhja <strong>Vald</strong> ja kohalikud<br />

ettevõtjad.<br />

Vallad toetavad igati MTÜ-sid. TAS-i vallad toetavad igati kodanikeühenduste tegevusest ja<br />

nende arendamist vallas, kuna see elavdab valla elu ja aitab sisustada inimeste vaba aega ning<br />

toob käegakatsutavat kasu valla inimestele - mängu- ja spordiväljakud, külaseltside ruumide<br />

korrastamine, töövahendite hankimine huvitegevuseks jne. Sageli tuleb omavalitsus appi<br />

MTÜ asutamisel, annab stardikapitali ja hilisemat tegevustoetust või omaosaluse toetust<br />

projektide läbiviimiseks.<br />

Koostöö tugi- ja arendusorganisatsioonidega. TAS piirkonna ettevõtjad, vallad ja MTÜ-d<br />

teevad koostööd <strong>Tartumaa</strong>l tegutsevate tugi- ja arendusorganisatsioonidega. Suuremad<br />

koostööpartnerid on Tartu Ärinõuandla, <strong>Tartumaa</strong> Talupidajate Liit, Tartu Maavalitsus,<br />

<strong>Tartumaa</strong> Omavalitsuste Liit ja Kodukant <strong>Tartumaa</strong>.<br />

TAS-i liikmed on aktiivselt osalenud strateegia koostamise protsessis. Liikmeid on kaasatud<br />

koolituste, seminaride, ümarlaudade ja paljude arutelude käigus. Lühidalt on toodud ülevaade<br />

strateegia koostamisest ja töörühmade tööst alljärgnevalt. Üksikasjalik ülevaade kaasamisest<br />

on toodud peatükis 6. Oskuste omandamine ja tegevuspiirkonna arendamine.<br />

1.4.2. <strong>Strateegia</strong> koostamine ja töörühmad<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i LEADER-i strateegia koostamiseks moodustati 5 teemapõhist<br />

töörühma: NOORED, KESKKOND, ETTEVÕTLUS, KOGUKONNAD, VÕRGUSTIKUD.<br />

Lisaks moodustati juhttöörühm, mille baasil hiljem loodi strateegia- ja hindamiskomisjon,<br />

kuhu kuulusid TAS-i tegevjuht ja teemapõhiste töörühmade juhid. <strong>Strateegia</strong> töörühmadesse<br />

kuulusid <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevtöötajad, teemapõhiste töörühmade juhid ja<br />

teemapõhiste töörühmade liikmed. Keskmiselt oli ühes töörühmas 5-7 liiget. Töörühma<br />

juhtide määramise eelduseks oli nendepoolne aktiivne seotus vastava valdkonnaga.<br />

Töörühmade moodustamisel kaasati erinevate sektorite esindajaid, samuti erinevate<br />

piirkondade (Tartu lähiümbrus, Peipsiveere, Lõuna- ja Lääne <strong>Tartumaa</strong>) esindajaid. Igas<br />

töörühmas osales ka <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i koostööpartnerite (Noortekogu, Ärinõuandla,<br />

Peipsi Koostöö Keskus, <strong>Tartumaa</strong> Turism, jt) esindaja vastavalt teemale. Töörühmade juhid<br />

vastutasid otseselt oma rühma töökorralduse ja tulemuste saavutamise eest. Töörühma<br />

liikmete ülesandeks oli osaleda kohtumistel ja võtta aktiivselt osa töörühma tööst. Alates<br />

<strong>2008</strong>. aasta algusest peale juhatuse ümber struktureerimist jätkas tööd strateegiaga juhatuse<br />

strateegia- ja hindamiskomisjon, kuhu peale juhatuse liikmete kuulusid veel tegevjuht, välised<br />

eksperdid ja koostööpartnerite esindajad. <strong>Strateegia</strong> rakendamise protsessis laieneb strateegiaja<br />

hindamiskomisjon kogu juhatusele, samuti on plaanis kaasata projektide hindamisse<br />

väliseid eksperte ja TAS-i koostööpartnereid.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamise protsessi võib laiemas plaanis jaotada kaheks:<br />

1. strateegia koostamist ettevalmistavad tegevused;<br />

2. strateegia koostamine.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamist ettevalmistavad tegevused olid:<br />

14

1. tegevuspiirkonna omavalitsuste külastamine ja esialgne vajaduste kaardistamine ja<br />

võtmeprobleemide määratlemine;<br />

2. edasise tegevusplaani koostamine - a) strateegia koostamise aja- ja tegevuskava, sh<br />

tegevuste eest vastutajad; b) lähteuuringute läbiviimise vajadus ja eesmärgid; c)<br />

strateegia sihtrühmade kaasamine ja kaasamiseks vajalikud tegevused; d) väliste<br />

ekspertide kaasamine ja nende poolt teostatavate tegevuste määratlemine.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamine hõlmas endas järgnevate tegevuste teostamist<br />

1. Väliste ekspertide kaasamine<br />

2. <strong>Strateegia</strong> sisuline koostamine<br />

3. Vallaseminaride läbiviimine<br />

4. Kahe uuringu läbiviimine<br />

5. <strong>Strateegia</strong> lõplik koostamine ja kinnitamine<br />

Üksikasjalik ülevaade strateegia koostamise protsessist, läbiviidud seminaridest ja koolitustest<br />

ja erinevate sihtgruppide kaasamisest on toodud peatükis 8. <strong>Strateegia</strong> koostamise protsess ja<br />

strateegia koostamisel kasutatud materjalid.<br />

1.4.3. Juhatuse areng ja kogemused<br />

TAS asutati Tartus 27. juulil 2006.a. Asutamiskoosolekul kinnitati <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

põhikiri ja valiti 12-liikmeline TAS-i juhatus ja juhatuse esimees. Peale tegevusgrupi<br />

moodustamist koostati tegevuskava aastateks 2006-<strong>2008</strong>, mis koos toetustaotlusega esitati<br />

RAK 3.6 meetme raames PRIA-le 2006.a. septembris. Alates septembrist 2006 alustas tööd<br />

tegevusgrupi tegevjuht. 2007. aastal liitusid TAS-iga veel 4 valda – <strong>Haaslava</strong>, Kambja, Vara<br />

ja Peipsiääre vallad ja kinnitati 4 uut juhatuse liiget. TAS-i juhatus on 16-liikmeline ja<br />

põhikirja järgi koguneb vähemalt 1 kord kvartalis. Tegelikkuses on vajadus juhatuse<br />

koosolekute kokkukutsumiseks olnud suurem. Aastal 2006 kogunes juhatus 4 korda ja aastal<br />

2007 10 korda. Alates <strong>2008</strong>. jaanuarist võttis <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i juhatus vastu otsuse<br />

koosolekute pidamiseks igakuiselt vähemalt kuni strateegia koostamise protsessi lõpuni ning<br />

edaspidi otsustatakse vajaduse järgi.<br />

TAS-i juhatuse meeskonnatöö tõhustamiseks toimus 2007 aasta sügisel 2 meeskonnatöö<br />

koolitust. Esimesel koolitusel sai juhatus üldise teoreetilise baasi hea meeskonnatöö oskustest.<br />

Teine koolitus, mis oli 2-päevane, oli märksa praktilisema iseloomuga – koolituse eesmärk oli<br />

juhatuse töö efektiivsem korraldus ja ühtne meeskond. Koolitus täitis oma eesmärki,<br />

sõnastatud sai TAS-i visioon, missioon ja eesmärgid, samuti valmis koolituse käigus TAS-i<br />

juhatuse tegevuskava, mille alusel hakkas juhatus tööle.<br />

Detsembris 2007 valiti juhatuse koosolekul uus juhatuse esimees ja juhatuse aseesimees ning<br />

kinnitati juhatuse uus struktuur. Selleks, et juhatuse töö oleks ressursisäästlikum ja<br />

tulemusrikas loodi 3 valdkondlikku komisjoni ja jagati vastutus juhatuse liikmete vahel<br />

järgmiselt:<br />

Rahandus- ja arenduskomisjon:<br />

- eelarve täitmise jälgimine ja täiendav finantseerimine;<br />

15

- TAS-i kui organisatsiooni arendamisega seotud küsimused, sh arengukavad,<br />

koolitused, programmid jms;<br />

- koostöö otsustajatega – seadusloomes osalemine<br />

Maine kujundamise ja suhtluskomisjon:<br />

- PR küsimused ja TAS-i kommunikatsioon - suhtlemine liikmeskonnaga,<br />

avalikkuse ja pressiga;<br />

- kodu- ja välismaised koostööpartnerid<br />

- koostöö otsustajatega – suhtluse korraldus<br />

<strong>Strateegia</strong>- ja hindamiskomisjon:<br />

- strateegia koostamise protsessi jälgimine ja ettepanekud;<br />

- projektide hindamise ettevalmistamine, hindamiskriteeriumid, projektide<br />

hindamine.<br />

Komisjonid kogunevad tavaliselt 1 kord kuus, et ette valmistada vajalikud tööd ja<br />

dokumendid või ettepanekud juhatusele. Samuti on komisjonid oluliseks abiks tegevjuhile.<br />

Kui tegevjuht vajab nõu või laiemapõhjalist otsust, siis ta kutsub kokku vastava komisjoni.<br />

Tegevjuhi ülesanne on igapäevase töö korraldus ja strateegia koostamise protsessi juhtimine.<br />

Tegevjuht töötab juhatuse poolt kinnitatud tegevusplaani ja tegevusjuhendi alusel.<br />

16

2. KOHALIKU TEGEVUSGRUPI ÜLESEHITUS JA<br />

ARENDAMISE KIRJELDUS<br />

2.1.Juhtimine ja töökorraldus<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i 27.06.2006.a. kinnitatud põhikirja järgi on TAS-i kõrgeim<br />

juhtimisorgan üldkoosolek. Üldkoosoleku pädevusse kuulub põhikirja ja eesmärgi muutmine;<br />

eelarve, tegevuskava ja strateegia vastu võtmine ja muutmine; juhatuse liikmete arvu<br />

määramine; juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; juhatuse või muu organi liikmega<br />

tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes<br />

ühingu esindaja määramine; ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate<br />

vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine<br />

nimetatud tehinguteks; sisseastumis- ja/või liikmemaksu määra kinnitamine.<br />

TAS-i kontrollorganiks on 3-liikmeline revisjonikomisjon, mille liikmeteks on algusest peale<br />

olnud Lea Lüpsik (OÜ Terinipp, Mäksa vald), Airi Mahla (Rämsi külaselts, Puhja vald) ja<br />

Aivar Aleksejev (Ülenurme vallavalitsus).<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab 16 liikmeline juhatus.<br />

Juhatuse pädevusse kuulub juhatuse esimehe ja vajadusel asetäitja valimine; ühingu tegevuse<br />

korraldamine; ühingu liikmete ja liikmemaksude arvestuse pidamise korraldamine; uute<br />

liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine; ühingu tegevuskava, strateegia koostamise<br />

korraldamine; raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule<br />

kinnitamiseks; eelarveprojekti läbivaatamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;<br />

põhivara soetamine, laenude võtmine, vara pantimine, rentimine jm tehingute tegemine<br />

vastavalt üldkoosoleku otsusele; töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine ning neile<br />

pädevuse nõuete ja töötasu kehtestamine.<br />

Igast omavalitsuse piirkonnast kuulub juhatusse üks liige ning esindatud on kõigi kolme<br />

sektori esindajad võimalikult võrdselt. Hetkel on juhatuses 6 omavalitsuste, 5 era- ja 5<br />

mittetulundussektori esindajat. Käesoleva strateegia koostamisel olid juhatusse valitud – Ene<br />

Zirk (Alatskivi vallavalitsus), Tiit Kruusement (Kurepalu külaselts Priiuse, <strong>Haaslava</strong> vald),<br />

Taivo Prants (Kambja vallavalitsus), Reelika Viljamaa (Majala Külaselts, Konguta vald),<br />

Liilia Raimets (Aiu Põllumajanduse OÜ, Laeva vald), Viktor Muuli (Luunja külade koda,<br />

Luunja vald), Tea Tenson (Meeksi vallavalitsus), Raul Roosiväli (Laulu-mänguselts Helin,<br />

Mäksa vald), Lembit Toru (OÜ Guitop, Nõo vald), Liina Miks (Peipsiääre vallavalitsus),<br />

Vahur Jaakma (Puhja vallavalitsus), Heino Sepp (Tartu vallavalitsus), Terje Oden (FIE Terje<br />

Oden, Tähtvere vald), Aksel Kivi (OÜ Kivi Forellipüük, Vara vald), Tiiu Meerits (Laulu- ja<br />

mänguselts Lõoke, Võnnu vald) ja Tõnu Väljan (Talev Kaubandus, Ülenurme vald). Juhatuse<br />

liikmed valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks. Vastavalt põhikirjale toimuvad juhatuse<br />

koosolekud vähemalt 1 kord kvartalis. Kuni 13.12.2007 oli TAS-i juhatuse esimeheks Terje<br />

Oden.<br />

17

13.12.2007 valiti juhatuse esimeheks Viktor Muuli, aseesimeheks Aksel Kivi ning muudeti<br />

oluliselt juhatuse töökorraldust, moodustades kolm valdkondlikku komisjoni:<br />

Rahandus- ja arenduskomisjon;<br />

Maine kujundamise ja suhtluskomisjon;<br />

<strong>Strateegia</strong>komisjon;<br />

Kõikide TAS-i juhtimisstruktuuride koosseisude juures peetakse kinni põhimõttest, et<br />

kolmanda ja erasektori esindajad koos peavad moodustama vähemalt 51% kinnitatud<br />

koosseisudest.<br />

Juhatuse esimehe, aseesimehe, liikmete ja valdkondlike komisjonide tööd, õigusi ja kohustusi<br />

reguleerib juhatuse töökord, mis võeti vastu 17.08.2006. ning muudeti viimati 04.03.<strong>2008</strong><br />

ning juhatuse tegevuse aluseks on juhatuse tegevuskava, mis vaadatakse üle ja vajadusel<br />

korrigeeritakse juhatuse koosolekutel.<br />

<strong>Strateegia</strong> rakendamisel moodustatakse täiendavalt projektide hindamiskomisjon ja<br />

seirekomisjon. Hindamiskomisjoni põhiülesandeks saab olema laekunud projektitaotluste<br />

hindamine. Seirekomisjoni põhiülesandeks on seiretegevuse teostamine nii projektide<br />

hindamise kui ka hindamisprotsesside toimimise üle. Lisaks TAS-i liikmetele kaasatakse<br />

hindamiskomisjoni koosseisu eksperte väljastpoolt vastavalt projektide spetsiifikale. Kindlasti<br />

on planeeritud kaasata hindamisprotsessi TAS-i koostööpartnerid - <strong>Tartumaa</strong> Turism,<br />

<strong>Tartumaa</strong> Omavalitsuste Liit, Tartu Maavalitsus, Peipsi Koostöö Keskus, Tartu Ärinõuandla,<br />

Kodukant <strong>Tartumaa</strong>. Hindamiskomisjoni ja seirekomisjoni töökorra kinnitab juhatus.<br />

Komisjoni liikme poolt esitatud või komisjoni liikmega seotud taotluste arutlusel peab vastav<br />

komisjoni liige ennast taandama konkreetse otsuse tegemisest.<br />

TAS-i büroo ja tegevtöötajad<br />

Alates 01. september 2006 võttis TAS tööle tegevjuhi, kelle ülesanneteks on igapäevase töö<br />

korraldamine ja strateegia koostamise juhtimine, sh strateegia koolituste ja infoseminaride<br />

organiseerimine ning arendusprojektide eestvedamine. Lisaks otsustati strateegia<br />

koostamiseks palgata täiendavat tööjõudu. Läbirääkimisi peeti mitmete ekspertidega. Leping<br />

sõlmiti OÜ-ga I.G. Capital Investments, keda esindavad Indrek Golberg ja Andres Agan.<br />

Lisaks otsustati palgata 2 strateegia eksperti: FIE Anu Reiljan, kes on Tartu Ülikoolis<br />

õppejõud strateegilise planeerimisel alal, ja Sirje Simmo Eesti Regionaalse ja Kohaliku<br />

Arengu Sihtasutusest, Erkasest. Samuti palgati TAS-ile raamatupidaja. Leping sõlmiti<br />

raamatupidamisfirmaga OÜ Marko Konsultatsioonid.<br />

<strong>Strateegia</strong> rakendamiseks on planeeritud 4 täistöökohta: tegevjuht, meetme spetsialist,<br />

raamatupidaja ja juhatuse töökoht. Tegevjuhi peamiseks tööülesandeks on organisatsiooni<br />

juhtimine ja arendustegevuse planeerimine. Meetmespetsialist töötab projektitaotlustega ja<br />

nõustab taotlejaid ning valmistab ette aruanded hindamiskomisjonile. Raamatupidaja<br />

tööülesandeks on raamatupidamine ja finantsplaanide ja aruannete koostamine, samuti<br />

tegevjuhi nõustamine. Juhatuse töökoha arvelt hüvitatakse juhatuse liikmete tööd. Juhatuse<br />

esimehe ja aseesimehe kohad muudetakse palgaliseks, samuti makstakse juhatuse liikmetele<br />

tasu hindamiskomisjonis tehtud töö eest.<br />

Perioodil 2007 – <strong>2013</strong> on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i jätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritud<br />

eelarvelisi vahendeid kokku 20% ulatuses kogu <strong>Tartumaa</strong>le suunatavast LEADER<br />

18

toetusrahast. Alljärgnevalt on detailselt välja toodud nimetatud kulude jagunemine ja<br />

protsentuaalne jaotus:<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i kulude protsentuaalne jaotus kulugruppide lõikes<br />

TEGEVUS %<br />

Personalikulu 43<br />

Üldkulu 5<br />

Transport 3<br />

Kontoritehnika ja mööbel 2<br />

KOKKU 53<br />

Koolitused, seminarid, infopäevad 10<br />

Infomaterjalide koostamine ja trükk 1<br />

Veebilehe arendamine 1<br />

Uuring 10<br />

Eksperditeenus 3<br />

KOKKU 25<br />

Seminar, konverents, õppereis 15<br />

Rahvusvahelise ürituse kulud 3<br />

Kingitused 1<br />

Mootorsõiduki rent 2<br />

Teabe- ja reklaammaterjalid 1<br />

KOKKU 22<br />

KÕIK KOKKU 100<br />

Tabelist on näha, et 53% kuludest on suunatud TAS-i igapäevaste tegevuse toimimiseks ja<br />

funktsioonide täitmiseks. Selliste kulude hulka on planeeritud nii personalikulu (hinnanguline<br />

vastavalt töötajate planeeritavale arvule), üldkulud, samuti transport ning kontoritehnika ja<br />

mööbel. Peamine sellesse gruppi haaratud kulutasand on personalikulud, mis moodustavad<br />

43% kogueelarvest.<br />

Teise kulugrupi moodustavad nn suhtlemiseks suunatud vahendid, mis tagavad kaasamise<br />

soovitud mahus ning võimaldavad levitada infot LEADER programmi kohta. Grupi osakaal<br />

moodustab kogu TAS-i eelarvest 25%. Nimetatud kulugruppi kuuluvad nii TAS sisesed<br />

koolituspäevad, infomaterjalide koostamised, veebilehe arendamine kui ka strateegia<br />

uuendamiseks ning üldiseks TAS tegevuse parendamiseks läbiviidavad uuringud ja<br />

eksperditeenused.<br />

Kolmandaks kulugrupiks on kulutused, mis on seotud TAS-i abitegevustega, toetuste<br />

maksmisega ning partnerlusega. Grupi osakaal moodustab kogu TAS-i eelarvest 22%. Siia<br />

alla kuuluvad nii rahvusvaheliste ürituste kulud, kingitused, mootorsõiduki rendikulud, teabe<br />

ja reklaammaterjalid (eritellimused).<br />

Koostööpartnerid<br />

Nii strateegia koostamisel kui hilisemal rakendamisel on suurema sidususe saavutamiseks<br />

täiendavate kogemuste ja kompetentsi kogumiseks tarvilik erinevate koostööpartnerite<br />

kaasamine. Koostööpartnerite võrgustiku rakendamisega kaasneb mitu eelist. Esiteks osutub<br />

seeläbi võimalikuks jõudmine suurema arvu kasusaajateni. Teiseks paraneb strateegia<br />

19

koostamise ja rakendamise efektiivsus, sest koostööpartnerite võrgustik on aluseks täiendava<br />

info kogumisele. Kolmas kasutegur tuleneb koostööst teiste Eestis ja välismaal LEADER<br />

meedet rakendavate üksustega tänu omandatud kogemuste vahetamisele. Koostööpartnerite<br />

võrgustiku liikmed jaotuvad tinglikult kolmeks:<br />

Tartu maakonnapõhised organisatsioonid (Tartu Ärinõuandla SA, Peipsiveere Arengu<br />

SA, Kodukant <strong>Tartumaa</strong> MTÜ, <strong>Tartumaa</strong> Turism SA, Peipsi Koostöö Keskus, Tartu<br />

Maavalitsus, Tartu Linnavalitsus, <strong>Tartumaa</strong> Noortekogu). Lisaks ülejäänud TAS-i<br />

tööseminaridel osalenud väikeorganisatsioonid).<br />

Eesti-sisesed LEADER tegevusgrupid ja nende ühistegevust koordineerivad<br />

organisatsioonid.<br />

Eesti-välised LEADER tegevusgrupid ja nende ühistegevust koordineerivad<br />

organisatsioonid.<br />

Tartu maakonnas asuvate koostööpartnerite valiku aluseks oli eeskätt nende seotus oodatavate<br />

kasusaajatega ning senistest tegevustest tulenevad kogemused. TAS-i koostööpartnerid on<br />

aktiivselt osalenud strateegia koostamise protsessis – strateegia töörühmades, seminaridel ja<br />

koolitustel. Samuti osalevad koostööpartnerid TAS-i strateegia rakendamise protsessis.<br />

Detailne ülevaade TAS-i koostööpartnerite kohta on toodud peatükis 5.4.<br />

Sõltuvalt sihtgrupi suurusest ja tegevuste ulatusest jaotuvad rakendatud kaasamise tegevused<br />

üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldisemaid tegevusi iseloomustab sõnumi edastamine suuremale<br />

auditooriumile, samas kaasneb suurema sihtgrupini jõudmisega paratamatult ka edastatava<br />

sõnumi suurem üldsõnalisus. Spetsiifilisem kaasamine põhineb keskendumisele väiksematele<br />

sihtgruppidele ning ka edastatav sõnum saab seetõttu olla enam suunatud ja täpsem.<br />

Üldisemateks kaasamistegevusteks on info edastamine maakonnapõhistes lehtedes, raadiotes<br />

ning ka TAS-i veebilehel. Spetsiifilisema kaasamise on käsitletud kõiki teisi kaasamise vorme<br />

nagu regulaarselt koostatav infokiri, artiklite ja infoteadete edastamine vallalehtedesse,<br />

valdade külastused, TAS-i liikmete poolne teavitustöö ja info vahendamine ning ühisüritused<br />

ja –tegevused koostööpartneritega. Detailne ülevaade kaasamise ulatusest ja teostatus<br />

tegevustest on lisatud eraldi kommunikatsiooni- ja avalikustamise plaanina.<br />

2.2. Kohaliku tegevusgrupi majanduslik elujõulisus<br />

Finantssuutlikkus strateegia koostamise protsessis<br />

TAS-i eelarve strateegia koostamise protsessis oli võrdlemisi suure omaosalusprotsendiga.<br />

Kogueelarvest, mis oli 1 455 471 krooni moodustas omafinantseering 35 %.<br />

Omafinantseering kaeti liikmemaksudest ja õppereiside osalustasudest. TAS-il oli aastatel<br />

2006 ja 2007 kehtestatud liikmemaks ettevõtjatele 1 000 krooni aastas,<br />

mittetulundusühingutele 500 krooni aastas ja omavalitsustele 4 krooni aastas elaniku kohta.<br />

Liikmemaksude laekumine on olnud hea, seisuga detsember 2007 oli liikmemaks tasutud 97%<br />

ulatuses. Selleks, et eelarve omafinantseeringu mahuga toime tulla osutus vajalikuks tõsta<br />

aastal <strong>2008</strong> TAS-i liikmemaksu omavalitsustel 12 kroonile aastas elaniku kohta, ettevõtjatel ja<br />

MTÜ-l liikmemaks ei tõusnud. <strong>2008</strong>. aasta liikmemaksu laekumiseks on planeeritud 471 564<br />

krooni. Detsembris 2007 toimus eelarve koostamine aastaks <strong>2008</strong> ja eelarves nähti ette<br />

tegevuskulud ka teiseks poolaastaks. Selleks, et tegevused toimuksid ja tagatud oleks TAS-i<br />

majanduslik elujõulisus sõlmiti 2007. aasta septembris sildfinantseerimise leping SEB<br />

pangaga. Sildfinantseerimisleping on sõlmitud kuni septembrini <strong>2008</strong> ja tõenäoliselt seda<br />

20

pikendatakse. Kokkuvõttes võib öelda, et TAS sai strateegia koostamise protsessis eelarve<br />

täitmisega hästi hakkama ja on valmis strateegia rakendamiseks.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia rahastamine perioodil <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong><br />

<strong>Strateegia</strong> rakendamise perioodis kasutatakse paljuski neid kogemusi, mida saadi strateegia<br />

koostamise käigus. <strong>Strateegia</strong> rahastamiseks on planeeritud vahendid erinevatest allikatest: 1.<br />

LEADER-meede; 2. liikmemaksud; 3. projektitaotlejate omafinantseering; 4. teised<br />

programmid ja projektid; 5. TAS-i majanduslik tegevus.<br />

TAS-i paremaks administreerimiseks jätkatakse sildfinantseerimist. Kuna liikmemaks on juba<br />

suhteliselt kõrge ja katab TAS-i vajadused, siis aastal 2009-2010 TAS liikmemaksu tõstmist<br />

ette ei näe, liikmemaksu tõstmine edaspidi otsustatakse, kui tekib vajadus selle järgi. Vajadus<br />

võib tekkida omafinantseeringute katteks, kui TAS teostab projekte rohkem kui 5 miljoni eest<br />

aastas.<br />

Eelarve koostamise hetkel ei ole teada täpseid rahastamise mahte (tulenevalt sellest, et eelarve<br />

mahule aluseks olev määrus on veel kinnitamata) ning seetõttu on eelarvete kujundamisel<br />

aluseks % baas, mitte konkreetsed rahalised arvväärtused. Kogu TAS-i finantseerimine<br />

jaguneb kahte ossa: 20% eelarvest on planeeritud TAS-i kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse<br />

tagamiseks ja tegevuse korraldamiseks. 80% planeeritud finantseelarvest on mõeldud<br />

jagamiseks toetustena vastavalt meetmetele. Alljärgneval joonisel on toodud välja<br />

planeeritava eelarve jagunemine kuue strateegia-aasta vältel <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong>. Esimesel aastal<br />

(<strong>2008</strong>) ei ole meetmed avanenud ning seetõttu toimub eelarve jagamine vaid <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i finantseerimiseks (kogueelarvest 0,72%). Järgnevatel aastatel on osa eelarvest<br />

kujundatud toetuste maksmiseks, nimetatud mahtude suhe on näha alljärgneval joonisel:<br />

Kogu eelarve jaotus meetmete ja TAS jätkusuutlikuse lõikes perioodil <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong>.<br />

20% kogu eelarvest on planeeritud <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i jätkusuutlikkuse tagamiseks.<br />

Sellest tulenevalt on jaotatud nimetatud osa eelarvest kokku kuuele aastale, et tagada vajalike<br />

vahendite soetamine ning hindamisprotsesside läbiviimine kogu aia vältel. Eelarve jaotamisel<br />

ei kasutatud lineaarset meetodit, kuna see tekitaks <strong>2008</strong> aastal liigse eelarve ülejäägi. Samuti<br />

ei nähtud põhjust kujundada eelarve maksimeerimist viimasele aastal, kuivõrd meetmete<br />

peatse sulgemisega on ka TAS tegutsemaks pigem passiivselt (vähem koolitusi, välisreise<br />

21

jne). Iga-aastaseks inflatsiooniks on planeeritud 10%, et oleks tagatud ka hinnatõusu<br />

jätkumisel organisatsiooni võimekus. Administreerimise kulude jaotus on toodud peatükis<br />

2.1.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i administreerimiseelarve (20% kogueelarvest) ja selle jaotumine aastate<br />

lõikes.<br />

Meetmete lõikes on võimalik tuua välja maatrikstabel, mis kirjeldab detailselt ära meetmete<br />

eelarve jaotumise nii meetmete kui ka aastate lõikes. Aastate lõikes on jaotus planeeritud<br />

viiele aastale, teiselt poolt on eelarve jagamisel aluseks jaotumine kuueks meetmeks.<br />

Meetmete eelarve jaotus aastate ja meetmete lõikes<br />

Meede 2009 2010 2011 2012 <strong>2013</strong><br />

Noorte suurem sidusus<br />

Kogukonnaga<br />

3,57% 5,87% 5,36% 3,57% 2,04%<br />

Kogukondade jätkusuutlikkuse<br />

arendamine ja tugevdamine<br />

4,49% 7,37% 6,73% 4,49% 2,56%<br />

Asukohapõhiste toodete ja<br />

teenuste arendamine<br />

2,10% 3,45% 3,15% 2,10% 1,20%<br />

Väikeettevõtluse toetamine 2,82% 4,63% 4,23% 2,82% 1,61%<br />

Keskkonnasõbralike elamis- ja<br />

Puhkevõimaluste mitmekesistamine<br />

3,70% 6,08% 5,55% 3,70% 2,11%<br />

Võrgustike arendus 0,82% 1,34% 1,23% 0,82% 0,47%<br />

22

3. TEGEVUSPIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIKU<br />

OLUKORRA KIRJELDUS<br />

3.1. Geograafiline asukoht ja infrastruktuur<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkond ehk suurem osa Tartu maakonnast asub Kagu-Eestis Peipsi<br />

ja Võrtsjärve vahel. Kaht Eesti suurimat järve ühendab piirkonna oluline sümbol – Suur-<br />

Emajõgi, mis on ühtlasi Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

piirkonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km. Tartu maakonna<br />

naabermaakondadeks on põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond.<br />

Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi ka riigipiiriks Venemaaga. LEADER meedet<br />

rakendavatest kohalikest tegevusgruppidest on naabriks põhjas Jõgevamaa Koostöökoda,<br />

lõunas Valgamaa Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider ning läänes<br />

Võrtsjärve Ühendus.<br />

Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Neist 16<br />

omavalitsusüksust kuulub TAS piirkonda. Tartu maakonna ühe omavalitsusüksuse elanike arv<br />

ulatub 96 inimesest Piirissaare vallas enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i piirkonda Piirissaare ei kuulu ning TAS piirkonna väikseima elanike arvuga<br />

omavalitsuseks on Meeksi vald (734 elanikku), suurimaks omavalitsuseks Tartu vald (5008<br />

elanikku). Tartu maakonna administratiivseks keskuseks on Tartu linn, kus elab peaaegu 68%<br />

maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn laiemalt kogu Lõuna-Eestile, sest<br />

elanikkonnale olulised teenused (kultuur, meditsiin) on koondunud just Tartusse. Tartu linnast<br />

oluliselt väiksemateks tõmbekeskusteks on Elva linn (6 258 elanikku) ja Kallaste linn (1 070<br />

elanikku).<br />

<strong>Tartumaa</strong> asub geograafiliselt 58 põhjalaiuskraadil, umbes samal laiusel Permi, Tobolski,<br />

Juneau, Aberdeeni ja Göteborgiga. Ilm on <strong>Tartumaa</strong>l sarnane Eesti keskmisega, ainult talved<br />

on veidi külmemad ja suved soojemad.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l elab tervikuna kokku 147 800 inimest (2007.a. lõpu andmed, sh Tartu linn).<br />

Nendest <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i hõlmava piirkonna elanikke on ligikaudu 24% ehk 35 422.<br />

Pindalaliselt moodustab <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkond aga 87% kogu <strong>Tartumaa</strong><br />

territooriumist.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i alal paiknevad infrastruktuurid on seotud valdavalt Tartuga.<br />

Piirkonna tõmbekeskusesse koondub kokku 7 põhimaanteed (Tallinna, Jõgeva, Kallaste,<br />

Räpina, Luhamaa, Valga, ja Viljandi suunalised maanteed). Tartu Teedevalitsuse hallata oli<br />

2005. aastal 1254 km riigimaanteid, millest põhimaanteid on 12%, tugimaanteid on 14% ja<br />

kõrvalmaanteid 74%. Kohalikke teid on Tartu maakonnas 2756 km. Kohalike teede olukord<br />

on (olenevalt ka ilmadest) kehv, riigimaanteede seisukord on üldiselt rahuldav.<br />

Kergliiklusteed põhiliselt puuduvad ja asulates jätab soovida kõnniteede puudumine. Meeksi<br />

ja Võnnu vallad on oma asukoha poolest nn logistilises augus, sest nendest ei lähe läbi ühtegi<br />

23

suuremat transiitmaanteed (Räpina mnt. on suhteliselt väikese liikluskoormusega). Meeksi<br />

vald sai alles 2006. aastal mustkattega ühendustee maakonnakeskusega.<br />

<strong>Tartumaa</strong> omavalitsuste jaotus ning nende kuulumine <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i (tumendatud<br />

piirkond) (01.01.<strong>2008</strong>)<br />

Suuresti nimetatud teede järgi on toimunud rahvastiku koondumine ning elamurajoonide teke<br />

<strong>Tartumaa</strong>l. Suurima liiklustihedusega maantee on Tartu-Luhamaa maantee, mille<br />

liiklussagedus linna piiril on 17 880 autot ööpäevas. Tiheda liiklussagedusega on ka Valga<br />

maantee (linna piiril 9430 autot ööpäevas) ning Tallinna maantee (Ilmatsalu ristis ca 6000<br />

autot ööpäevas). Väiksem liikluskoormus on teistel põhimaanteedel (5000 – 7500 autot<br />

linnapiiril).<br />

Maakonnas on üldjoontes suhteliselt hea bussiühendus, samas on probleeme äärealadega.<br />

Äärealade inimeste igapäevaelu kvaliteeti mõjutab kindlasti kesine ühistranspordi korraldus,<br />

sest bussiliiklus on kohati väga hõre (eriti Peipsiveere piirkonnas) ja bussiootepaviljonide<br />

olukord ei ole kiita. AS GoBus teenindab aastast 2006 nii Tartu linna kui ülejäänud maakonna<br />

bussiliine. Maakonnaliine on käigus 70 ja 55 bussi sõidab neil liinidel aastas läbi üle 3,4<br />

miljoni kilomeetri. Nii elanikkonna liikumist kui ettevõtlusaktiivsust aitab suurendada ka<br />

raudtee kui lisainfrastruktuuri olemasolu. Piirkonda läbib Tallinn-Tapa-Tartu-Petseri ning<br />

Tartu-Valga raudtee. Raudteed kasutatakse peamiselt kaubavedudeks, teatud mahus on<br />

säilinud ka reisijateveod. Tartust sõidavad reisirongid Tallinna ja Valga suunal.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas ei ole tagatud ühtlase voolutugevusega elektrivarustust.<br />

Kaugemates ja väiksema inimasustusega paikades, samuti Peipsi järve äärses piirkonnas on<br />

tugevama tuulega sagedased voolukatkestused. Piirkonna telefoniside (nii kaablitega kui<br />

mobiilne) on rahuldavas seisukorras. Interneti üldise olemasoluga piirkonnas võib rahule<br />

jääda, tõsi edastatav võimsus on piirkonniti erinev. Kahjuks on internetti vähe kasutatud<br />

kohalike objektide ja ürituste tutvustamisel, vähestel on oma kodulehekülg.<br />

24

Infrastruktuuride arendamisesse on suunatud pidevad investeeringud, mis peaksid tõstma<br />

piirkonna atraktiivsust nii turismi-, elu- kui ka efektiivse majanduskeskkonnana. Regulaarse<br />

lennuühenduse taastamiseks kaasajastatakse Tartu Lennujaama infrastruktuure, mis pikemas<br />

perspektiivis võivad luua soodsa pinnase rahvusvaheliste lendude aktiivsuse kasvuks. Tallinn-<br />

Tartu maantee rekonstrueerimine on suurprojekt, mis mõjutab mitte üksnes <strong>Tartumaa</strong> vaid<br />

kogu Lõuna-Eesti arengut. Uusi võimalusi pakub ka laevaliiklus Peipsil, mis peaks muutma<br />

uuesti aktiivseks nii kaubaveod kui turismireisid. Kaugemas tulevikus ei ole võimatu ka<br />

Tartust Narva lüüsi kaudu veeteed pidi merele pääsemine.<br />

3.2. Rahvastik<br />

Tartu maakonnas tervikuna elab 147 800 inimest, mis on ligi 12% kõigist Eestimaa elanikest.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l elab 72% elanikke linnades, 28% maa-asulates. Maarahvastik on <strong>Tartumaa</strong>l nagu<br />

mujalgi Eestis kahanenud alates 1959. aasta rahvaloendusest. Suurimas linnas Tartus elab<br />

67% piirkonna rahvastikust. Rahvustest on <strong>Tartumaa</strong>l ja seega ka suuresti <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i territooriumil esindatud eestlased 82,7%, teisel kohal on venelased (13,8%),<br />

seejärel soomlased (1%) ja ukrainlased (1%).<br />

Tartu maakond on Eesti üks tihedamini asustatud piirkondi, kus maapiirkondades on asustus<br />

keskmiselt 13,9 inimest ruutkilomeetril. Ainult Harjumaa on veel tihedamini asustatud (20,3<br />

inimest ruutkilomeetril). Ligi 90% maakonna elanikest on koondunud Tartu linna ja selle<br />

lähiümbrusse ning Tartust edela poole Riia maantee äärde. Maakonna ida- ja loodeosas on<br />

inimesi väga vähe, sest seal paiknevad suured metsamassiivid ja soised alad. Rahvastiku<br />

liikumist ja elu juhtivaks keskuseks ning piirkonna elu tuiksooneks on kahtlemata Tartu,<br />

kuivõrd selle sotsiaalne ja majanduslik mõju piirkonnale on ülimalt suur. Alljärgneval<br />

joonisel on toodud välja rahvastiku paiknemine <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i territooriumil:<br />

Rahvastiku koondumine <strong>Tartumaa</strong> erinevates piirkondades. (Allikas: <strong>Tartumaa</strong> Arvudes)<br />

Lisaks staatilistele rahvastiku andmetele on oluline analüüsida rahvastiku iseloomustavate<br />

näitajate muutumist ajas. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna saab jagada demograafilises<br />

25

mõttes kaheks erinevaks osaks: nn kasvavateks ja kahanevateks regioonideks. Piirkonnad<br />

väljaspool kasvuregioone “tühjenevad” seoses negatiivse loomuliku iibega ning jätkuva<br />

ühesuunalise väljarändega. Nimetatud demograafiliste protsesside tagajärjel kontsentreerub<br />

rahvastik suuremate tõmbekeskustega kasvuregioonidesse ning lisaks ääremaa rahvaarvu<br />

suhteliselt kiirema kahanemistempo tõttu süveneb rahvastiku polariseerumine veelgi. Tabelis<br />

on välja toodud <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i erinevate omavalitsuste elanike arv viimase kolme<br />

aasta lõikes. Samuti on välja toodud protsendiline muutus kahe aasta vahel. Üldiselt jääb<br />

elanike arvu kõikumine -2,1 ja 0,6 protsendi piiresse, vähenedes maksimaalselt -2,1 %<br />

Peipsiääre vallas (2006 vs 2007) ja suurenedes 0,6% Laeva vallas (2004 vs 2005).<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i (TAS) piirkonna rahvaarv aastatel 2004 – 2007, selle muutus,<br />

valdade pindala ja asustustihedus.<br />

2005<br />

Rahvaarv Muutus 2006<br />

Rahvaarv<br />

Muutus<br />

2007<br />

Rahvaarv<br />

Muutus<br />

Pindala<br />

km²<br />

Asustus<br />

tihedus<br />

..Alatskivi vald 1396 -1,8 1393 -0,2 1382 -0,8 128,38 10,8<br />

..<strong>Haaslava</strong> vald 1684 0,1 1684 0,0 1681 -0,2 110,02 15,3<br />

..Kambja vald 2451 -0,4 2442 -0,4 2440 -0,1 189,22 12,9<br />

..Konguta vald 1363 -0,7 1352 -0,8 1350 -0,1 107,6 12,6<br />

..Laeva vald 878 0,6 881 0,3 866 -1,7 233,18 3,7<br />

..Luunja vald 2569 0,3 2574 0,2 2570 -0,2 131,54 19,5<br />

..Meeksi vald 760 -1,9 748 -1,6 734 -1,9 143,48 5,1<br />

..Mäksa vald 1720 0,4 1715 -0,3 1723 0,5 133,47 12,9<br />

..Nõo vald 3647 -0,2 3637 -0,3 3622 -0,4 168,92 21,4<br />

..Peipsiääre vald 914 -1,2 899 -1,6 880 -2,1 30,95 28,4<br />

..Puhja vald 2336 -1,1 2328 -0,3 2307 -0,9 167,54 13,8<br />

..Tartu vald 5040 -0,1 5029 -0,2 5008 -0,4 300,26 16,7<br />

..Tähtvere vald 2945 0,0 2954 0,3 2954 0,0 114,79 25,7<br />

..Vara vald 1950 -0,2 1947 -0,2 1957 0,5 333,81 5,9<br />

..Võnnu vald 1235 -1,0 1218 -1,4 1210 -0,7 232,63 5,2<br />

..Ülenurme vald 4753 -0,1 4743 -0,2 4738 -0,1 86,35 54,9<br />

Tabelis kujutatud trendidele on viimastel aastatel andnud jõudu hoogsast<br />

kinnisvaraarendamisest tulenev linnaruumi kujundlik laienemine ja sellest tulenev liikuv ja nn<br />

pendelrännet (kodu–töö–kodu) teostav elanikkond. Rände tõukefaktorid on enamasti<br />

majanduslikud, kuid ka tingitud sotsiaalse ja looduskeskkonna ning teenuste kättesaaavusest.<br />

Tõmbefaktoritena toimivad töökoha saamise võimalus, sissetulek, aga ka turvalisus ja<br />

teenuste kättesaadavus (eriti haridusasutused).<br />

Sellest tulenevalt on TAS-i piirkonnas elanikkonna vananemine süvenevaks probleemiks ning<br />

koormus sotsiaalabi süsteemile aina kasvamas. 0-14-aastaste osatähtsus rahvastikust näitab<br />

noorte kui potentsiaalse tööjõu olemasolu omavalitsuses. See näitaja iseloomustab ka<br />

omavalitsuse rahvastiku jätkusuutlikkust – eeldusel, et need noored jäävad kodukohta või<br />

tulevad peale mujal õppimist või töötamist tagasi. 0-14-aastaste osatähtsus on piirkonna<br />

omavalitsustest väikseim Meeksi vallas (11,3%) ja Peipsiääre vallas (12,0%).<br />

Tegevuspiirkonna valdades jääb 0-14-aastaste noorte osakaal (16,0%) veidi alla Eesti valdade<br />

keskmisele (16,6%) näitajale. 15-64-aastaste ehk tööealiste elanike osatähtsus rahvastikust on<br />

väikseim Peipsiääre (57,2%) ja Alatskivi (57,9%) vallas. Nimetatud näitaja osas jääb aga<br />

26

tegevuspiirkonna keskmine (65,1%) alla ka Eesti valdade keskmisele (66,4%). <strong>Tartumaa</strong>l on<br />

65-aastaste ja vanemate osatähtsus suurim Peipsiääre (30,6%), Meeksi (27,7%) ja Alatskivi<br />

(25,1%) vallas. Antud näitaja osas ületab tegevuspiirkonna keskmine (18,9%) Eesti valdade<br />

keskmist (17,0%).<br />

Vanuseline jaotus meeste ja naiste lõikes Tartu maakonnas 2006.a. andmetele tuginedes.<br />

Rahvastiku struktuuri illustreerivaks indikaatoriks on nn noorte – tööealiste – vanurite suhe.<br />

Nimetatud suhte kirjeldamiseks on sobilik ülalpeetavate määr, mis iseloomustab töötavate<br />

inimeste osakaalu ülalpeetavatesse. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna kõige suurema<br />

ülelpeetavate määraga piirkondadeks on Peipsiääre vald (74,6%) ja Alatskivi vald (72,8%),<br />

suhteliselt suur on nimetatud näitaja ka Meeksi (63,8%) ja Vara vallas (59,6%). Kõige<br />

väiksem on ülalpeetavate määr Ülenurme (38,5%), Tähtvere (42,3%), Luunja (42,5%) ja<br />

Tartu vallas (48,5%). Alljärgneval joonisel on koondatud nimetatud näitajad <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas:<br />

27

Ülalpeetavate määr omavalitsuste lõikes <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas (Statistikaamet).<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas on olnud loomulik iive negatiivne alates 1993. aastast.<br />

Sündimus oli ülimalt madal aastatel 1994 ja 1995. Viimastel aastatel on sündimus tasapisi<br />

hakanud kasvama, seda eelkõige hoogsa majanduskasvu ja sellest tuleneva heaolu kasvu toel.<br />

Tõenäoliselt on ka riiklike toetusmeetmete eesmärkidele tuginedes sündide arv suurenemas ja<br />

selle tulemusena on oodata iibe positiivsemaks muutumist. Järgnevas tabelis on toodud<br />

<strong>Tartumaa</strong> rahvastiku sündimust ja suremust iseloomustavad näitajad, samuti iive aastatel 2004<br />

– 2006.<br />

Meeste ja naiste sündimus, suremus ja iive <strong>Tartumaa</strong>l aastatel 2004 - 2006<br />

Mehed<br />

Naised<br />

Sünnid Surmad Sünnid Surmad<br />

Loomulik<br />

iive<br />

2004 902 875 871 896 -25<br />

2005 945 867 827 829 -2<br />

2006 927 850 809 876 -67<br />

3.3. Majandus ja ettevõtlus<br />

Äriregistri andmetele tuginedes oli 01.01.<strong>2008</strong> seisuga <strong>Tartumaa</strong>l registreeritud 11 366<br />

äriühingut. Nendest valdav osa olid osaühingud (8 875), teine populaarne äriühingu vorm oli<br />

füüsilisest isikust ettevõtjad (1 792). Aktsiaseltse oli kokku 554, teisi äriühingu vorme oli<br />

registreeritud oluliselt vähem. Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi oli registrisse kantud<br />

kokku 3 090, millest 2 979 olid mittetulundusühingud ja 111 olid sihtasutused. Üle kahe<br />

kolmandiku maakonna ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. Ettevõtete arvust ja<br />

paiknemisest <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i territooriumil annab ülevaate alljärgnev 2006. aasta<br />

olukorda kirjeldav tabel:<br />

Ettevõtjate arv Tartu maakonnas tervikuna ja TASi omavalitsustes 2006. aastal<br />

Kokku < 10 10-49 50-249 250 <<br />

Tartu maakond sh 7263 6349 797 103 14<br />

Alatskivi vald 48 45 3 0 0<br />

<strong>Haaslava</strong> vald 75 69 6 0 0<br />

Kambja vald 129 125 4 0 0<br />

Konguta vald 62 59 3 0 0<br />

Laeva vald 39 34 5 0 0<br />

Luunja vald 104 94 8 2 0<br />

Meeksi vald 47 46 1 0 0<br />

Mäksa vald 65 61 4 0 0<br />

Nõo vald 122 111 10 1 0<br />

Peipsiääre vald 12 9 3 0 0<br />

Puhja vald 71 64 6 1 0<br />

Tartu vald 310 284 23 3 0<br />

28

Kokku < 10 10-49 50-249 250 <<br />

Tähtvere vald 118 100 16 2 0<br />

Vara vald 90 85 4 1 0<br />

Võnnu vald 42 39 3 0 0<br />

Ülenurme vald 338 290 43 5 0<br />

Toodud tabelis on näidatud ettevõtjate arv omavalitsuste lõikes jaotatuna ära hõivatud isikute<br />

arvu järgi. Tabeli tulemustest on näha suurema töötajate ja ressursivajadusega ettevõtete<br />

koondumine linna ja linna lähiümbrusesse. Kaugemates valdades paiknevad peamiselt alla 10<br />

töötajaga ettevõtted, mis suudavad eksisteerida töötajatele suhteliselt väikeseid nõudmisi<br />

esitades.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna omavalitsuste majanduselu ja ettevõtlus on mitmekülgne.<br />

Enim levinud tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine,<br />

joogi- ja konservitööstus, samuti rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas<br />

arenenud puidutööstus. Seega on esindatud <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas kõik<br />

traditsioonilisi tootmisharusid esindavad ettevõtted. Piirkondade lõikes eristuvad selgelt<br />

Peipsiäärsed vallad, mis jäävad väljapoole kasvuregioone ja moodustavad omaette<br />

probleempiirkonna.<br />

Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on suured arenguväljavaated ka<br />

teadmisemahukal tootmisel; viimastel aastatel on kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogiaja<br />

biotehnoloogiafirmad. Suurendatud on tehnoloogiapargi inkubaatorite mahtu ning võetud<br />

arendama uusi teadmise- ja tehnoloogiamahukaid ettevõtteid. Tulevikuperspektiivi silmas<br />

pidades oleks <strong>Tartumaa</strong> arengu jaoks tähtis traditsiooniliste tööstusharude (puidu- ja<br />

mööblitööstus, metalli- ja aparaaditööstus, toiduainetetööstus, ehitus ja ehitusmaterjalitööstus,<br />

tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus) jätkusuutlik areng, millega oleks tagatud inimeste normaalne<br />

tööhõive ning vähene vajadus ümberõppeks. Samas on teiseks oluliseks sihiks uuemate<br />

tööstusharude osakaalu tõstmine ning teadmusmahukate projektide loomine. <strong>Tartumaa</strong><br />

keskseks arengustrateegiaks on haridus-, teadus- ja arendusasutustes loodavate teadmiste ja<br />

oskuste rakendamine kogu maakonna kõigis eluvaldkondades. Teadmistepõhine majandus on<br />

aluseks inimestele tasuva töö tagamiseks ja loob vahendid hea elukeskkonna kujundamiseks.<br />

29

Suuremate ettevõtete paiknemine <strong>Tartumaa</strong>l (Statistika 2005).<br />

<strong>Vald</strong>av osa piirkonna suurematest ettevõtetest asub Tartu linnas ja selle lähivaldades. Tartust<br />

väljas asuvateks suuremateks ettevõteteks on OÜ Viljameister, Valio Eesti AS, Männikäbi ja<br />

Puit OÜ, Pähkli Metsatööd OÜ, AS Tartu Tehnika, Grüne Fee AS, AS Tatoli, AS Anne<br />

Soojus, OÜ Tridentes Production, AS Palmako Ehitus, OÜ Luunja Mõis, AS Columbia-Kivi,<br />

OÜ Kastre Tööstus, AS Flainest, AS Tamme Kuivatid, TÜ Mäksa Seeme, OÜ Melmilk, OÜ<br />

Ilts&Mäks, Sarakuste Saeveski OÜ, OÜ Võõpste Puit, OÜ Metsala, OÜ Soone Farm,<br />

Termeco AS, Tamsa-Agro OÜ, AS Nõo Lihatööstus, AS Retent, Wako Värkstuba OÜ, AS<br />

Strooker, AS Cautes, Luke Juustuvabrik OÜ, Softinvest Print OÜ, AS Sangla Turvas, OÜ<br />

Ulex Turvas, OÜ Heko Põld, OÜ Puhja Ettevõtted, AS Kaubi Ettevõtted, AS Juraku, Jampo<br />

Seakasvatuse OÜ, AS <strong>Tartumaa</strong> Maamees, Richterite Meierei OÜ, Tammisu Agro OÜ, Lähte<br />

Ehituse AS, AKMA AS, Holzwerke Bullinger Eesti AS, Ikodor AS, Finak AS, Salvest AS,<br />

Arens Mööbel OÜ, Tartu Terminaal AS, Erimell AS, Stahlhut AS, Aatomik-Transport OÜ,<br />

AS Tiksoja Puidugrupp, AS Ilmre, AS Tartu Agro, Haage Agro OÜ, Jänesmäe talu, Eesti<br />

Tõusigade Aretusühistu, TÜ Laeva Piim, AS Ilmre, AS Glaskek Tartu, Grünestar OÜ, OÜ<br />

Starlinger, OÜ Rendibuss, A.Le Coq AS logistikakeskus, OÜ SAR, OÜ Nivoo, OÜ Märja,<br />

OÜ Plaines, Märja Soojus OÜ, Ilmatsalu Soojus OÜ, Saloni Büroomööbli AS, Märja Tehno<br />

OÜ, Aiasõber OÜ, Margapuu OÜ, Grill-Start OÜ, AS Peipus Fish, OÜ Marsh, AS<br />

Lihameister, OÜ Armin Puit, OÜ Erumäe L.T., OÜ Annikoru Agro, OÜ Bestmaker.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l asuvad Eesti ühed viljakamad põllumaad ja edukamad farmid ning siin antakse<br />

kümnendik kogu Eesti põllumajandustoodangust. Maaviljeluse kõrval tegeletakse teatud<br />

mahus ka kalapüügiga Peipsil ja Võrtsjärvel. Tegevusaladest ja äritegevuste prioriteetidest<br />

Tartu maakonnas annab ülevaate alljärgnev joonis:<br />

30

Ettevõtluse jagunemine tegevusalade lõikes 2006. aasta andmetele tuginedes.<br />

Suurima tähtsusega tööstusettevõtted – piima-, liha-, puidu- ja mööblitööstus – sõltuvad<br />

primaarsektorist. Tartu maakonna arengule on iseloomulik, et mida lähemal asub vald linnale,<br />

seda paremas majanduslikus seisus ta on. Elanike seisukohalt on soodne linna lähedus<br />

töökoha valikul, ka on palgad Tartu linnas kõrgemad. Samuti on transpordiühendus linnaga<br />

ning teede olukord oluliselt parem kui kaugemal asuvates valdades ja linnades. Tendents on,<br />

et üha enam peresid rajavad oma kodud linnalähedastesse valdadesse ja sellega linn kasvab<br />

üle oma ametlike piiride.<br />

Keskmine bruto- ja netopalk Eestis ja Tartu maakonnas perioodil 2004 - 2006<br />

2004<br />

2005<br />

2006<br />

Keskmine palk kroonides<br />

Brutokuupalk Netokuupalk<br />

Kogu Eesti 7287 5675<br />

Tartu maakond 6679 5209<br />

Kogu Eesti 8073 6430<br />

Tartu maakond 7624 6076<br />

Kogu Eesti 9407 7573<br />

Tartu maakond 9088 7305<br />

Tabelis on toodud välja Tartu maakonna ja kogu Eesti keskmiste palkade (neto ja bruto)<br />

võrdlus aastate lõikes. Tartu maakonna keskmine palk jääb üldiselt maha kogu Eesti<br />

keskmisest, kuivõrd Tallinna ja Harjumaa palgad muudavad kogu Eesti statistika kokkuvõttes<br />

31

suhteliselt kõrgeks. Sellest hoolimata on märgata olukorra paranemist, sest perioodil 2004 –<br />

2006 on keskmine palk <strong>Tartumaa</strong>l lähenenud pidevalt Eesti keskmisele: 2004 moodustas<br />

<strong>Tartumaa</strong> keskmine palk vastavalt 91,65% Eesti keskmisest, 2005. aastal 94,43 ja 2006. aastal<br />

juba 96,60%. Nimetatud trendist lähtuvalt võib pidada <strong>Tartumaa</strong> arengut viimastel aastatel<br />

kiiremaks kui on seda kogu Eesti areng tervikuna.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna majanduslikult kõige edukamaks piirkonnaks võib pidada<br />

Ülenurme valda, kus keskmine sissetulek oli 2007 aasta I poolaastal 11 225 krooni elaniku<br />

kohta. Suhteliselt kannul olid nimetatud näitajale ka Tartu ja Tähtvere vald. Peamiselt on see<br />

tingitud nn pendelrändest nimetatud valdade ja Tartu linna vahel, kus linnas töötavad<br />

inimesed elavad lähivaldades ja viivad ka oma maksutulud sinna. Kõige kehvemas seisus<br />

majanduslikus mõttes on Peipsiääre vald, kus keskmine sissetulek oli 2007. aasta esimesel<br />

poolaastal vaid 6905 krooni. See moodustab Ülenurme keskmisest sissetulekust vaid 61,5%.<br />

Suhteliselt väikese keskmise sissetulekuga paistsid silma ka Võnnu, Vara, Meeksi ja Alatskivi<br />

vald.<br />

Keskmine sissetulek esitatud tuludeklaratsioonide alusel <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

piirkonnas omavalitsuste lõikes aastatel 2005 – 2007 I PA<br />

Omavalitsus 2005 2006 2007 I PA Tõus % 2007<br />

Ülenurme vald 8400 9954 11225 12,8<br />

Tartu vald 7367 8972 10511 17,2<br />

Tähtvere vald 8178 9334 10342 10,8<br />

Luunja vald 7428 8849 9933 12,2<br />

Laeva vald 7045 8589 9911 15,4<br />

Nõo vald 7309 8532 9824 15,1<br />

<strong>Haaslava</strong> vald 7172 8496 9563 12,6<br />

Kambja vald 6792 8039 9316 15,9<br />

Mäksa vald 6984 8248 9246 12,1<br />

Puhja vald 6362 7919 8954 13,1<br />

Konguta vald 6834 8175 8852 8,3<br />

Alatskivi vald 6534 7584 8387 10,6<br />

Meeksi vald 5978 7591 8380 10,4<br />

Vara vald 6210 7432 8316 11,9<br />

Võnnu vald 6133 7008 7997 14,1<br />

Peipsiääre vald 5008 5939 6905 16,3<br />

Tulumaksu laekumine 2006 ja 2007 aastal <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i omavalitsustes<br />

Omavalitsus<br />

Elanike<br />

arv<br />

1.01.2007<br />

Tulumaksu<br />

laekumine<br />

2007<br />

Tulumaksu<br />

laekumine<br />

2006<br />

Tulumaks elaniku<br />

kohta<br />

2 007 2 006<br />

Ülenurme vald 4 996 42 573 089 32 224 870 8 521 6 450<br />

Tähtvere vald 2 619 20 671 599 16 433 404 7 893 6 275<br />

Kokku maakond 146 798 1 084 149 535 836 721 017 7 385 5 700<br />

Luunja vald 2 707 18 316 408 13 598 888 6 766 5 024<br />

Tartu vald 5 156 34 119 278 25 488 316 6 617 4 943<br />

32

Omavalitsus<br />

Elanike<br />

arv<br />

Tulumaksu<br />

laekumine<br />

Tulumaksu<br />

laekumine<br />

Tulumaks elaniku<br />

kohta<br />

Nõo vald 3 837 24 925 107 18 618 741 6 496 4 852<br />

Laeva vald 896 5 610 343 4 324 852 6 262 4 827<br />

<strong>Haaslava</strong> vald 1 751 10 725 097 7 817 441 6 125 4 465<br />

Puhja vald 2 453 14 457 604 10 466 131 5 894 4 267<br />

Kambja vald 2 457 13 579 704 9 932 888 5 527 4 043<br />

Mäksa vald 1 741 9 560 873 7 324 892 5 492 4 207<br />

Konguta vald 1 410 7 419 180 5 660 963 5 262 4 015<br />

Võnnu vald 1 156 5 292 003 4 178 090 4 578 3 614<br />

Vara vald 2 059 9 240 998 6 889 179 4 488 3 346<br />

Alatskivi vald 1 479 6 093 439 4 695 480 4 120 3 175<br />

Meeksi vald 741 2 682 465 2 137 205 3 620 2 884<br />

Peipsiääre vald 894 2 225 061 1 536 932 2 489 1 719<br />

Kohalike omavalitsuste elanike sissetulekutega on tihedalt seotud ka tulumaksust arvestatavad<br />

tulud valdadele. Võttes aluseks tulumaksu baasi on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i kuuluvatest<br />

valdadest kõige paremas majanduslikus seisus Ülenurme ja Tähtvere vald. Kõige vaesemad<br />

vallad on Peipsiääre, Meeksi, Alatskivi, Vara ja Võnnu vald. Ülenurme vallas oli keskmine<br />

tulumaks elaniku kohta 2007. aastal 8 521 krooni, Peipsiääre vallas oli see näitaja vastavalt<br />

2 489 krooni. Seega on tulumaksu baasi vahe kohalikel omavalitsustel 3,423.<br />

Keskmine brutotulu omavalitsuste lõikes <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas.<br />

Oluliselt pärssivaks mõjuks on majandusele ka mitteaktiivsed inimesed, kes vanuseliselt<br />

kuuluvad töövõimeliste elanike gruppi, kuid teatud põhjustel ei soovi või ei ole võimelised<br />

töötama. Eestis tervikuna on kõige suurema osakaaluga mitteaktiivsuse põhjused õpingud ja<br />

33

pensioniiga (70%), millele järgnevad haigus või vigastus (12%), rasedus-, sünnitus- ja<br />

lapsehoolduspuhkus (7%), vajadus hoolitseda pereliikmete eest (4%), heitumus või muud<br />

põhjused (kumbki 4%). Tartu maakonnas on mitteaktiivseid inimesi ligikaudu 16 tuhat.<br />

3.4. Kultuur, sport ja vaba aeg<br />

Kultuuri arengu ja eksponeerimise suhtes on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkond Eesti<br />

keskmine, täiesti eriliseks kultuuriruumiks saab pidada aga Peipsiveere piirkonda. Sealset<br />

„vanausuliste kultuuri” nimetatakse ka <strong>Tartumaa</strong> tõeliseks rikkuseks, mis on oma kultuuri ja<br />

traditsioonidega ainulaadne kogu Euroopas. Nimetatud kultuuritraditsioonidega käivad<br />

tutvumas paljud turistid, seega on tegemist ühe olulise magnetiga inimeste meelitamisel<br />

piirkonda.<br />

Eelkõige on nimetatud kultuuriruumi piirkonnaks nn. Põhja-Peipsiveer ehk Alatskivi, Vara ja<br />

Peipsiääre vald, mis on aja jooksul omavahel edukalt integreerunud. Piirkonnas on oluline<br />

kultuuriobjekt Alatskivi loss ja kohaliku kultuuri tutvustamisel ka Kolkja muuseum. Peipsi<br />

piirkonnas on tulenevalt uskude paljususest väga palju ka erinevaid kirikuid. Peipsiääre vallas<br />

on näiteks neli kirikut kahele usulahule. Vene vanausuliste restoran Peipsi ääres Kolkja külas<br />

ja ka ainuke vanausuliste muuseum ning kohalik kool, kus saab õppida ainsana eestis<br />

vanaslaavi keelt ja laulu. Peipsi kandis asub ka uhke mõisahoone - Alatskivi loss, mille<br />

ehitusel on eeskuju võetud Balmorali lossist Šotimaal.<br />

Kultuuri aitavad lõimida erinevate vanusegruppide ja kogukondade vahel nii kultuuri- kui ka<br />

spordiüritused. Peipsi piirkonnas toimuvad igal aastal omanäolised üritused (Peipsi Cup,<br />

kihelkonnapäevad, meepäevad, sibulalaat, Kaera-Jaan jne), mis on paraku pälvinud vähe<br />

avalikkuse tähelepanu ja osavõtt on olnud väike. Üheks põhjuseks on ürituste vähene reklaam.<br />

Kultuuri viljelevate üritustena võib tuua ka <strong>Tartumaa</strong> külade päeva, valdade ühised suve- ja<br />

talimängud jne, mis küll on suunatud kohalikele elanikele, kuid tekitab melu ja rahva huvi<br />

kaugemalgi.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l tegutseb 15 rahva-, seltsi- ja kultuurimaja; rahvakultuurialast koostööd korraldab<br />

<strong>Tartumaa</strong> Rahvakultuuri Keskselts. Tartus töötab Eesti vanim kutseline teater Vanemuine,<br />

mis pakub etendusi kõigis kolmes põhižanris: draama, ooper ja ballett. Linna ja maakonna<br />

kontserdi- ja kultuurielu kujundab kõige enam Eesti Kontserdi regionaalne tegevus.<br />

Mittetulundusorganisatsioonide tegevusvaldkond on kultuuri viljelemisel mitmekesine. Tänu<br />

kodanikuühendustele on ennekõike avardunud vaba aja veetmise ja koolitusvõimalused<br />

maapiirkondades ning kohalike inimeste kaasatus piirkonna arengusse. Ehkki avaliku sektori<br />

usaldus mittetulundussektori suhtes avalike teenuste delegeerimisel on veel vähene, on<br />

tõusnud kohalike omavalitsuste huvi koostööprojektide läbiviimiseks koostöös erinevate<br />

osapooltega. Mitmed mittetulundusorganisatsioonid on suutelised ise olema<br />

koostööprojektide juhtivaks pooleks (Alatskivi Looduskeskus). Samas on pikaajalise<br />

juhusliku rahastamise, seadusandluse ebastabiilsuse, kohustuste kuhjumise ja vähese<br />

motivatsiooni tulemusena tunda liidrite väsimust. Organisatsioonid vajavad individuaalset<br />

tegevuse planeerimise alast koolitust.<br />

1995. aastal treenis <strong>Tartumaa</strong> spordiklubides 3190 inimest, aga 2005.aastal 17894 inimest<br />

enam kui 70 erineval spordialal. Neid treenis 385 treenerit, kellest 200 olid eriharidusega.<br />

55% sportijatest on noored. Kõige populaarsemad spordialad <strong>Tartumaa</strong>l on jalgpall,<br />

kergejõustik, korvpall, aeroobika ja ujumine. Noorte hulgas on väga populaarne ka džuudo.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l elab enamus selliste vähelevinud spordialade harrastajaid Eestis nagu noolevise,<br />

34

puupall, mälumäng ja indiaca. <strong>Tartumaa</strong> spordiklubide tegevust koordineerivad<br />

mittetulundusühingutena tegutsevad Tartu Spordiliit ja Tartu Maaspordiliit. Maakonna<br />

tähtsaimad spordiüritused on Tartu nelikürituse osaüritused, Gustav Sule mälestusvõistlused<br />

kergejõustikus, Miss Valentine iluvõimlemises, iga-aastane ralli ja Simpel-session.<br />

3.5. Sotsiaalvaldkond<br />

Sotsiaalset ühtsust ja sidusust aitavad hoida piirkonnas toimivad võrgustikud – Kodukant<br />

<strong>Tartumaa</strong>, Peipsi Koostöö Keskus, Peipsiveere Arengu SA, Tartu Maanaiste Liit, <strong>Tartumaa</strong><br />

Põllumeeste Liit, <strong>Tartumaa</strong> Omavalitsuste Liit, Tartu Maaspordiliit, jt. Lisaks igapäevasele<br />

koostööle sarnaste huvidega ühenduste vahel, toimuvad ka kogu piirkonda haaravad<br />

traditsioonilised üritused, kuhu on kaasatud laiem elanikkond.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l oli üldhariduskoole 2005. aastal 53, neis õppis 21 427 õpilast. <strong>Tartumaa</strong><br />

Kutseõppeasutustes õppis veidi üle 3000 õpilase. Tartu maakonnas on kolm riiklikku<br />

kõrgkooli: Tartu Ülikool (asutatud 1632), kus õpib 18 300 üliõpilast, neist 5300 avatud<br />

ülikoolis; Eesti Maaülikool 4836 ning Tallinna Muusikaakadeemia Tartu Filiaal 17 tudengiga.<br />

Lisaks asub <strong>Tartumaa</strong>l kaheksa rakenduslikku ning erakõrgkooli, kus õpib ligikaudu 2500<br />

noort: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Balti Kaitsekolledž, Tartu Kõrgem Kunstikool,<br />

Tartu Lennukolledž, Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Tartu Teoloogia Akadeemia, Mainori<br />

Kõrgkooli Tartu õppekeskus ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. <strong>Tartumaa</strong> kõrgkoolides kokku<br />

õpib üle kolmandiku kõigist Eesti üliõpilastest. <strong>Tartumaa</strong> elanikest on kõrgema haridusega<br />

13,7%, sh Tartu linnas 16,5%. Eestis keskmiselt on see näitaja 11,4%.<br />

Maakonna tähtsaim kaubamärk on Tartu Ülikool oma haridus- ja teaduspotentsiaaliga.<br />

Rahvusvahelise mainega on Tartus tehtavad geneetikauuringud aga ka siinne<br />

semiootikakoolkond ning astronoomia ja kosmoloogia, millega tegeletakse Tõravere<br />

observatooriumis. Tartu on Eesti meditsiinipealinn ning Tartu Ülikooli Kliinikum on ravi-,<br />

õppe- ja teaduskeskusena tuntud ka väljaspool Eestit. Kliinikum on <strong>Tartumaa</strong> suurim tööandja<br />

3500 töötajaga, neist 561 arsti. Voodikohtade arvult on kliinikum haiglate hulgas Eestis teisel<br />

kohal.<br />

Lisaks haiglatele on Tartu maakonnas seitse riiklikku üldtüüpi hoolekandeasutust täisealistele<br />

(389 hoolealust) ja neli psüühiliste erivajadustega inimestele (345 hoolealust). Eriti Peipsi<br />

piirkonnas on üha suuremaks probleemiks vanurite osakaalu suurenemine ja nendega seonduv<br />

problemaatika: hooldamine, ravivõimalused. Põhja-Peipsiveeres on 5 omavalitsuse koostöö<br />

baasil loodud ühine hooldushaigla. Laste ja noorte hoolekandeasutusi on <strong>Tartumaa</strong>l kuus,<br />

kasvandikke neis 182.<br />

Maakonnas on 52 rahvaraamatukogu, lisaks on oma raamatukogud ka teadusarendusasutustel<br />

ja muuseumidel. Kunstnike loomingut tutvustavad ja müüvad mitu galeriid, tegutseb Tartu<br />

Kunstnike Liit. <strong>Tartumaa</strong> on Eesti mitmekesiseimate muuseumidega maakond. Riigi<br />

muuseumidest asuvad siin Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordimuuseum, Eesti Postimuuseum<br />

ja Eesti Põllumajandusmuuseum. Suure ja olulise osa <strong>Tartumaa</strong> muuseumidest moodustavad<br />

ülikoolide muuseumid. Elvas asub riiklik maakonnamuuseum. Enamusel <strong>Tartumaa</strong> valdadest<br />

ja linnadest on oma esindusüritus.<br />

35

3.6. Keskkond ja turism<br />

Looduskeskkond ja selle puhtus on kõige tähtsamaks faktoriks eelkõige kohalike elanike<br />

jaoks. Keskkonna eksponeerimine on tähtis ka turismi seisukohast, kuivõrd see on oluline<br />

piirkonna majanduse (eelkõige turismi) arendamise seisukohalt. Keskkonda puudutavaks<br />

probleemiks on hetkel vähene heakord (prahi vedelemine, loodusobjektide võsastumine) ja<br />

elementaarsete tähistuste puudumine looduse õpperadadel.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l on esindatud peaaegu kõik maastikutüübid, mida Eestis leida: Peipsiäärsed ja<br />

Võrtsjärve nõo soised madalikud, Otepää kõrgustik ja Vooremaa, Kagu-Eesti lavamaa<br />

tasandikud ja ürgorud. Kolmandikku maakonnast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi<br />

veerandi moodustavad sood. Peipsi - Euroopa suuruselt viies järv - on oluline kalajärv ning ka<br />

mõnus puhkuse veetmise paik oma liivarandade, paadisadamate ja kaunite looduspaikadega.<br />

Võrtsjärv on samuti kalarikas järv ning meeldiv puhkusekoht. <strong>Tartumaa</strong> suuremate jõgede<br />

langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad siin aset ulatuslikud üleujutused. Veerand<br />

maakonna territooriumist on soode all. Suurima osa <strong>Tartumaa</strong>st moodustab siiski Kagu –<br />

Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud.<br />

<strong>Tartumaa</strong>l on Eesti piirkondadest kõige vähem metsa, alla 36% maakonna kogupindalast.<br />

Samas kasvavad Järvseljal Eesti kõrgeimad puud - harilik kuusk (45 m) ja harilik mänd (44<br />

m), lisaks ka Eesti kõrgeim arukask (36 m).<br />

Joogivesi on <strong>Tartumaa</strong>l põhiuuringute kohaselt kvaliteetne, nii majandus- kui joogiveena<br />

kasutatakse peamiselt põhjavett (2004. aastal 7,28 mln m³), pinnavett kasutab kalakasvatus.<br />

Üle poole veest tarbitakse Tartu linnas. 1994. aastal puhastati <strong>Tartumaa</strong>l puhastamist vajavast<br />

heitveest 27,5%, praegu 99,9%. Paljudes piirkondades puudub samas aga ülevaade tarbevee<br />

kvaliteedist. Mitmel omavalitsusel puuduvad vee- ja kanalisatsiooni arengukavad. Samuti on<br />

turismiettevõtluse arengu piduriks nõuetele mittevastav joogivesi ning puhastussüsteemide<br />

puudumine.<br />

<strong>Tartumaa</strong> piirkonna maa-ala on võimalik jagada vastavalt maa sihtotstarbele seitsmesse<br />

põhigruppi (väiksema osatähtsusega alad on koondatud Muu maa alla). Suurima osa<br />

nimetatud maa-alast moodustab maatulundusmaa, mis on ligi 229 223 ha. Ülejäänud jaotused<br />

on tunduvalt väiksema osatähtsusega, nende osakaalud on toodud alljärgnevas tabelis.<br />

<strong>Tartumaa</strong> maakasutuse jaotus ja määratlus, mahud toodud hektarites<br />

Sihtotstarve<br />

Ha<br />

Elamumaa 6404,9<br />

Tootmismaa 1547,7<br />

Mäetööstusmaa 3322,4<br />

Sotsiaalmaa 1643,4<br />

Transpordimaa 3032,8<br />

Kaitsealune maa 9861<br />

Maatulundusmaa 229223,6<br />

Muu maa 1635,8<br />

<strong>Tartumaa</strong> veekogud kuuluvad Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis on Eesti suurim. Tartu<br />

maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais- või tehisjärve. <strong>Tartumaa</strong><br />

jääb Peipsi järve kaldale, mis oma 3555 km² pindalaga on Euroopa looduslike järvede hulgas<br />

36

suuruselt viiendal kohal. Veekogud jäätuvad enamasti detsembris, jääminek on aprilli alguses.<br />

<strong>Tartumaa</strong> jõgedes-järvedes elab palju erinevaid kalaliike, sealhulgas angerjas ja lõhe.<br />

Maavarasid ei ole <strong>Tartumaa</strong>l palju. Olulisem on turvas, mille varude suurus on üle 113<br />

miljoni tonni ja 2004. aastal kaevandati 97 000 tonni (12,6% kogu Eesti toodangust).<br />

<strong>Tartumaa</strong>l leidub veel ehitusliiva ja -kruusa, tsemendi- ja keraamikasavi ning järvelupja.<br />

<strong>Tartumaa</strong> on kõige väiksema metsasusega maakond Eestis – vaid 32% Eesti keskmise 49%<br />

vastu. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja<br />

kuusk (21%). 12% maakonna territooriumist moodustavad kaitsealad.<br />

<strong>Tartumaa</strong> atraktiivseimaks turismikeskuseks ja seetõttu keskkonna tõmbekeskuseks on Tartu.<br />

Lisaks Tartu linnale võivad <strong>Tartumaa</strong> külalised enda jaoks avastada maalilisi soomaastikke<br />

või ürgmetsi meie kaitsealadel. Maakonnas on mitu looduse õpperada, mis tutvustavad<br />

huvitavaid kooslusi ja kauneid vaateid. Oluliseks ürgset loodust eksponeerivaks paigaks on<br />

Alam-Pedja looduskaitseala, mis hõlmab nii Emajõe kui Pede jõe kaldaid. Piirkonnas on<br />

mitmeid Natura alasid ja Emajõe-Suursoo. 1964 aastal loodi Alatskivi-Padakõrve esimene<br />

sipelgate kaitseala NSVLs, mis on ainulaadne kogu Euroopas, sest Padakõrves on väikesel<br />

alal koos väga palju suuri sipelgate pesakuhilaid.<br />

Välisturistide seas on Tartu maakond külastatavuselt suhteliselt kõrgel kohal, kuivõrd<br />

tõmbekeskus Tartu sunnib väliskülastajaid just siia tulema või siit läbi minema (Tartu on oluline<br />

punkt transiitliikluses nii Tallinn – Tartu – Luhamaa, Tallinn – Tartu – Valga kui Narva – Tartu –<br />

Valga ehk Via Hansaetica trassil). Tartu maakonna väliskülastuste dünaamika on samas<br />

omavalitsuste lõikes märgatava varieeruvusega, lähtudes eelkõige infrastrukuuride olemasolust<br />

ning nn käigukoridoride paiknemisest. Kõigist <strong>Tartumaa</strong>l käimistest moodustavad ligikaudu 75%<br />

ühepäevakülastused, 2-päevaseid külastusi on 5,1% jne. 1-päevaste külastuste osakaal on kõige<br />

suurem Rõngu (86,7%), Laeva (86,5%), Kambja (84,5%) ja Nõo (84,4%) vallas. Mitmepäevaste<br />

külastuste osas on esikohal Tartu linn (44,8%), Alatskivi (60,4%), Meeksi (65,3%) ja Vara<br />

(65,3%) Pikemad külastused on eelkõige <strong>Tartumaa</strong> idapoolses osas, kus mitmepäevakülastuste<br />

suhtarv on suhteliselt kõrge. Samas tuleb arvestada, et joonisel toodud suhtarvud näitavad just<br />

külastusaja pikkuse suhet, mitte külastuskordi.<br />

Ühe- ja enama päevaste ja piirkonnas viibimiste omavaheline suhe (Positium OÜ).<br />

37

Lisaks piirkonnas paiknemise kestvusele on oluline nn omavalitsuste külastamise aeg.<br />

Välisturistide liikumises saab tuua välja alati nn liikumiskoridorid, kus külastatakse erinevaid<br />

turismiobjekte ja –atraktsioone ning liigutakse ööbimispaikade suunas. Teine nn aeg on<br />

välisturistide ööbimised, kui jäädakse teatud piirkonda terveks ööks. Nimetatud trende Tartu<br />

maakonnas on uurinud Positium OÜ ning nende 2006. aasta andmetele tuginedes saab välja<br />

tuua alljärgneva joonise Tartu maakonda külastavate välisturistide kohta:<br />

Tartu maakonnas käivate välisturistide ööpäevarütmid (Positium OÜ).<br />

Rütmide hindamisel on arvestatud tehtud telefonikõnede arvu ja aega. Hindamise aluseks on<br />

Eesti keskmised andmed, mida analüüsides on võimalik välja tuua keskmisest enam ja vähem<br />

tehtavad kõned ajalises kontekstis. Kõne mahtude eristumine on viidud nelja kategooriasse,<br />

alates öise rütmiga piirkondadest lõpetades päevase rütmiga piirkondadega. Tartu maakonnast<br />

on suhteliselt väike osa vaid päevase rütmiga, mis on selgeks märgiks vaid transiitliiklusest.<br />

Samas on suhteliselt palju piirkonnast pigem päevase, pigem öise ja öise rütmiga. See näitab,<br />

et piirkonda külastavad välisturistid ei külasta vaid piirkonna paari turismiobjekti, vaid<br />

viibivad siin pikemalt. See võimaldab omakorda pakkuda turistidele rohkemaid lahendusi.<br />

38

4. TEGEVUSPIIRKONNA SOTSIAALSETE GRUPPIDE JA<br />

ORGANISATSIOONIDE VAJADUSED<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna omavalitsuste sotsiaalsete gruppide ja organisatsiooni<br />

vajaduste kaardistamiseks ja mõistmiseks kasutati erinevaid üksteist täiendavaid<br />

andmekogumise tehnikaid. Esiteks lähtuti omavalitsustega seotud gruppide ja<br />

organisatsioonide vajaduste kaardistamisel omavalitsuste poolt koostatud arengukavadest, kus<br />

on välja toodud täpselt erinevate piirkondade tugevused ja nõrkused. Teiseks andmekogumise<br />

tehnikaks oli TAS LEADER strateegia vallaseminaridel koostatud valdasid iseloomustavate<br />

tugevuste ja nõrkuste väljatoomine. Kolmandaks informatsiooni koondavaks andmekogumise<br />

viisiks oli <strong>Tartumaa</strong> ja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda<br />

kajastavate statistiliste andmete analüüsimine ning selle põhjal piirkonna tugevuste ja<br />

nõrkuste määratlemine. Erinevatest allikatest pärinev informatsioon koondati ühtseks<br />

analüüsiks.<br />

Piirkonna sotsiaalsete gruppide ja organisatsioonide puhul saab edasine areng toimuda kahel<br />

suunal: nõrkuste vähendamine ja minimeerimine ning tugevuste parendamine ja<br />

võimendamine.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>iga seotud omavalitsuste jaotus ja grupeerimine vastavalt sotsiaalmajanduslikele<br />

tunnustele (roheline – Lääne-<strong>Tartumaa</strong>, punane – Lähi-Tartu, kollane – Lõuna–<br />

<strong>Tartumaa</strong>, sinine – Peipsiveere).<br />

Üldisest sotsiaalmajanduslikust kirjeldusest ja vallaseminaride tulemustest lähtuvalt eristusid<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas sarnaste majanduslike ja sotsiaalsete tunnustega valdade<br />

grupid. Nimetatud jaotuse aluseks on peamiselt seotus piirkonna tõmbekeskuse Tartuga,<br />

39

samuti selle majanduslik tugevus ning huvigruppide heaolu. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i kuuluvad<br />

16 omavalitsust on joonisel jagatud nelja gruppi, mis aitab kaardistada ja siduda nii ühiseid<br />

probleeme kui ka tugevusi. Kõikidele omavalitsustele on omistatavad teatud unikaalsed<br />

tunnused, millest lähtuvalt on efektiivseim just selline geograafiline grupeerimine.<br />

Vastavalt grupeerimisele moodustus 4 piirkonda – Lähi-Tartu, Lääne-<strong>Tartumaa</strong>, Lõuna-<br />

<strong>Tartumaa</strong> ja Peipsiveere. Lähi-Tartu koosneb peamiselt Tartut ümbritsevatest lähivaldadest –<br />

Tähtvere, Ülenurme, Nõo, Luunja ja Tartu vald. Lääne-<strong>Tartumaa</strong> hulka kuuluvad Laeva,<br />

Konguta ja Puhja vallad, mis on põhiliselt olulised metsamassiivide ja põllumaade<br />

piirkonnad. Lõuna-<strong>Tartumaa</strong> koondab Kambja, <strong>Haaslava</strong> ja Mäksa valda, mille ühiseks<br />

jooneks on äralõigatus otsesest kontaktist Tartu linnaga, kuid mille igapäevast tegevust<br />

mõjutab tugevalt siiski Tartu lähedus. Peipsiveere piirkond hõlmab kõiki <strong>Tartumaa</strong> Peipsi<br />

järvega piirnevaid omavalitsusi (va Kallaste linn). Nende ühiseks huviks on Peipsi järv ning<br />

sotsiaalmajanduslikud tegurid on suhteliselt sarnased. Alljärgnevalt on toodud tabelites<br />

valdade tugevused ja nõrkused, millest lähtuvalt saab omakorda tuletada sotsiaalsete gruppide<br />

ja organisatsioonide vajadused.<br />

Lähi-Tartu – Luunja, Tartu, Tähtvere, Ülenurme, Nõo<br />

Tugevused<br />

Mitmekesine looduskeskkond, puutumatu<br />

loodus (ÜLENURME, NÕO, TÄHTVERE)<br />

Luunjas kultuurimaja, park, laululava<br />

(LUUNJA)<br />

Aktiivsed inimesed ja/või aktiivne<br />

külaliikumine (LUUNJA, NÕO); erinevad<br />

sihtrühmad suhtlevad aktiivselt omavahel ja<br />

on avatud koostööle (TÄHTVERE)<br />

Spordi- ja kultuuritegevus (ÜLENURME)<br />

Meeldiv ja linnaläheduse tõttu igakülgselt<br />

soodne elukeskkond inimestele<br />

(TÄHTVERE)<br />

Ettevõtlus, hea ettevõtluskeskkond<br />

(LUUNJA, ÜLENURME)<br />

Infrastruktuur (ÜLENURME)<br />

Elanikkond on aktiivselt hõivatud<br />

(TÄHTVERE)<br />

Suurenev elanikkond (NÕO)<br />

Noor elanikkond (ÜLENURME, LUUNJA);<br />

rahvastiku hea vanuseline tasakaal<br />

(TÄHTVERE)<br />

Hea haridus kättesaadav (NÕO)<br />

Asukoht (NÕO)<br />

Tartu lähedus (LUUNJA)<br />

Võimalused omaosaluseks (Tartu)<br />

Arvukas kogukond (5300 inimest) Tartu<br />

Soodne asend, hea infrastruktuur (Tartu)<br />

Teotahtelised eestvedajad (Tartu)<br />

Nõrkused<br />

Kasutamata turismipotentsiaal (TARTU);<br />

tervistav puhkus, loodusturism (TARTU)<br />

Kehv ligipääs jõele (LUUNJA); loodusliku<br />

puhkekoha puudumine (ÜLENURME)<br />

Heakorra probleemid (LUUNJA)<br />

Aktiivsete inimeste puudus (TÄHTVERE);<br />

koostöö vähesus ja ühistegevuse puudumine<br />

(TARTU)<br />

Ühtsustunde puudumine (ÜLENURME);<br />

kogukonna killustatus (ÜLENURME);<br />

väärtushinnangud paigast ära (TÄHTVERE)<br />

Kogukonna- ja külakeskused (TARTU,<br />

TÄHTVERE)<br />

Vähene väikeettevõtlus (TARTU)<br />

Majutus, toitlustus, konverentsiruumid<br />

(LUUNJA)<br />

Traditsioonide puudumine (TÄHTVERE)<br />

Noorte vaba aeg ja tegevused (TÄHTVERE,<br />

TARTU); haridus- ja sotsiaalobjektide halb<br />

olukord (NÕO)<br />

Noorte passiivsus (ÜLENURME)<br />

Linnalähedus (LUUNJA, ÜLENURME)<br />

Infrastruktuuri halb olukord (NÕO)<br />

Ühistransport (NÕO)<br />

Elanike vähene aktiivsus, avalikkusele<br />

suunatud otsuste tegemisel (NÕO)<br />

Valla kaootiline juhtimine (LUUNJA)<br />

40

Lääne-<strong>Tartumaa</strong> – Laeva, Puhja, Konguta<br />

Tugevused<br />

Mitmekesine looduskeskkond, puutumatu<br />

loodus (PUHJA, KONGUTA)<br />

Muinaslinnused ja Mai org (KONGUTA)<br />

Sotsiaalne infrastruktuur (PUHJA);<br />

kool, kultuur, haridus, seltsielu, sotsiaalsfäär,<br />

elu (KONGUTA)<br />

Aktiivne seltsielu (KONGUTA, PUHJA)<br />

Loodusressurss (PUHJA)<br />

Internet, WiFi-areaal (KONGUTA)<br />

Asukoht (PUHJA)<br />

Head looduslikud eeldused – Alam-Pedja<br />

looduskaitseala, Laeva jõgi (LAEVA)<br />

Suur ettevõte ja tööhõive piirkonnas, Laeva<br />

Meierei (LAEVA)<br />

Kaunis ja hubane koolimaja ja lasteaed<br />

(LAEVA)<br />

Nõrkused<br />

Kasutamata turismipotentsiaal (KONGUTA)<br />

Kentsi paisjärvega seotud nõrkused<br />

(kinnikasvanud, saneerimist vajav järv)<br />

(KONGUTA)<br />

Aktiivsete inimeste puudus (LAEVA,<br />

KONGUTA); koostöö vähesus ja<br />

ühistegevuse puudumine (KONGUTA,<br />

LAEVA)<br />

Kogukonna killustatus (PUHJA); igapäevane<br />

pendelränne (PUHJA)<br />

Kooskäimiskohtade nappus (LAEVA)<br />

Vähene väikeettevõtlus (PUHJA, LAEVA)<br />

Vähenev ja vananev elanikkond (PUHJA)<br />

Välja arendamata huvikeskused (VÕNNU)<br />

Noorte passiivsus (KONGUTA); noorte<br />

kaasamine valla probleemide lahendamisse<br />

on vähene (LAEVA)<br />

Infrastruktuuri halb olukord (PUHJA)<br />

Lõuna-<strong>Tartumaa</strong> – Mäksa, <strong>Haaslava</strong>, Kambja<br />

Tugevused<br />

Mitmekesine looduskeskkond, puutumatu<br />

loodus (KAMBJA)<br />

Noor elanikkond (MÄKSA)<br />

Potentsiaal puhkemajanduseks (MÄKSA)<br />

Head võimalused vabaaja veetmiseks<br />

(HAASLAVA)<br />

Haridus ja kultuuritraditsioonid (KAMBJA)<br />

Hea alge tööstusele (MÄKSA)<br />

Suurenev elanikkond (HAASLAVA)<br />

Internet, WiFi-areaal (HAASLAVA)<br />

Tartu lähedus, asukoht (KAMBJA, MÄKSA,<br />

HAASLAVA)<br />

Vabaaja veetmise võimaluste paljusus<br />

(KAMBJA); kaasaegsed lasteaed, kool ja<br />

spordihoone (HAASLAVA)<br />

Nõrkused<br />

Veemajanduse olukord (KAMBJA)<br />

Koostöö vähesus ja ühistegevuse puudumine<br />

(HAASLAVA)<br />

Ühistransport (MÄKSA)<br />

Ühtsustunde puudumine ja kogukonna<br />

killustatus (HAASLAVA, KAMBJA,<br />

MÄKSA)<br />

Ettevõtluse aktiivsus madal, ettevõtluse<br />

vähene areng (HAASLAVA, KAMBJA,<br />

MÄKSA)<br />

(Oskus)tööjõu vähesus (KAMBJA)<br />

Noorte vaba aeg ja tegevused (MÄKSA)<br />

Traditsioonide puudumine (HAASLAVA)<br />

Kooskäimiskohtade nappus (MÄKSA)<br />

Linnalähedus (KAMBJA)<br />

Infrastruktuuri halb olukord (HAASLAVA)<br />

Märksõna, visiooni puudumine<br />

(HAASLAVA)<br />

41

Peipsiveere – Võnnu, Meeksi, Vara, Alatskivi, Peipsiääre<br />

Tugevused<br />

Vähene keskkonnakoormus (VARA)<br />

Suured metsad ja marjasood (MEEKSI)<br />

Loodus, turism, kultuur (ALATSKIVI);<br />

Peipsi äärega piirnemine, puhkusevõimalused<br />

(PEIPSIÄÄRE); atraktiivne elukeskkond –<br />

pikk järvekallas (MEEKSI)<br />

Mõisa (lossi) kompleks koos pargiga<br />

(ALATSKIVI)<br />

Mitmekesine looduskeskkond (VÕNNU)<br />

Säilinud traditsiooniline elulaad<br />

(PEIPSIÄÄRE); säilinud vanausuliste<br />

traditsiooniline pärandkultuur<br />

(PEIPSIÄÄRE); piirkonnas on olemas<br />

muuseumid (PEIPSIÄÄRE)<br />

Sotsiaalne infrastruktuur (MEEKSI)<br />

Loodusressurss (VARA)<br />

Aktiivsed inimesed ja/või aktiivne<br />

külaliikumine (VÕNNU)<br />

Rikas kultuuripärand (VÕNNU)<br />

Olemas heal tasemel toitlustusasutus<br />

(PEIPSIÄÄRE)<br />

Infrastruktuur (VÕNNU)<br />

Arenenud põllumajanduspiirkond (VÕNNU)<br />

Projekti juhtimise ja kirjutamise kogemus<br />

(ALATSKIVI)<br />

Keskkool ja muusikakool (ALATSKIVI)<br />

Keskuse olemasolu (ALATSKIVI); kahe<br />

keskuse olemasolu (VARA)<br />

Suur territoorium (VARA)<br />

Asukoht (MEEKSI, VARA)<br />

Aktiivne seltsielu (MEEKSI)<br />

Nõrkused<br />

Kasutamata turismipotentsiaal (MEEKSI)<br />

Peipsi järvega piirnemine – eriti talvine<br />

turistide reostuskoormus (PEIPSIÄÄRE)<br />

Puudub turismi infrastruktuur<br />

(PEIPSIÄÄRE)<br />

Koostöö vähesus ja ühistegevuse puudumine<br />

(ALATSKIVI)<br />

Puudub raha pühakodades olevate väärtuste<br />

korrastamiseks (PEIPSIÄÄRE)<br />

Tööjõu vähesus (VÕNNU)<br />

Vähenev ja vananev elanikkond (VÕNNU)<br />

Kohaliku info halb levi (VARA)<br />

Ettevõtluse aktiivsus madal, ettevõtluse<br />

vähene areng (VARA, ALATSKIVI);<br />

ettevõtjate koostöö puudumine (VARA)<br />

Välja arendamata huvikeskused (VÕNNU)<br />

Puudused infrastruktuuris (VARA); sadamad<br />

välja ehitamata (MEEKSI)<br />

Halb internet, mobiiliside (PEIPSIÄÄRE)<br />

Kaugus keskustest (VÕNNU)<br />

Piirkonnas puudub majutusvõimalus<br />

(PEIPSIÄÄRE)<br />

Tööjõulise elanikkonna vähenemine<br />

(ALATSKIVI); vähene tööhõive<br />

(PEIPSIÄÄRE)<br />

Vähenev ja vananev elanikkond (MEEKSI)<br />

Noorte vaba aeg ja tegevused<br />

(PEIPSIÄÄRE); välja arendamata<br />

huvikeskused (VARA)<br />

Kaugus keskustest (PEIPSIÄÄRE, MEEKSI)<br />

Hajaasustus (MEEKSI)<br />

Märksõna, visiooni puudumine<br />

(ALATSKIVI)<br />

Omaosaluse suutmatus (ALATSKIVI)<br />

Alljärgnevalt analüüsitakse nimetatud alade sotsiaal-majanduslikke tegureid, mis on aluseks<br />

erinevate sotsiaalsete gruppide ja organisatsioonide vajaduste määratlemisele.<br />

Lähi–Tartu – selle piirkonna moodustavad Tartu linna ümber koondunud vallad koos Nõo<br />

vallaga. Nimetatud piirkonna peamiseks ühiseks jooneks on tihe pendelränne linnaga ning<br />

sellest tulenevalt majanduslik edukus. Paljud elanikud töötavad linnas ja seetõttu on valdade<br />

maksubaas tunduvalt suurem kui muudes <strong>Tartumaa</strong> omavalitsustes. Keskmine kaugus linnast<br />

on 15 km, tegemist on tihedalt linnaga seotud alaga. Kõik Lähi-Tartu piirkonda kuuluvad<br />

42

vallad ümbritsevad mõnda suuremat magistraali või raudteed, mistõttu on tegemist tihedalt<br />

külastatava (läbitava) piirkonnaga ning sellest tulenevalt on piirkonnas üldjuhul ka suhteliselt<br />

tihe asustus (asustustihedus). Alljärgnevas tabelis on kaardistatud nimetatud piirkonna<br />

vajadused.<br />

Lähi-Tartu piirkonna vajadused<br />

Lähi-Tartu (Tartu vald, Luunja, Tähtvere, Ülenurme ja Nõo vald)<br />

Üldine areng<br />

Lähi-Tartu piirkond on kahtlemata Tartu maakonna kõige<br />

tugevaim piirkond, mis on majanduslikult hästi arenenud ning<br />

elanike suure arvu tõttu on piirkonna maksubaas tugev.<br />

Vajadus: inimeste esmased vajadused on tagatud, oluline on<br />

üldine keskkonna parandamine ning elukvaliteedi tõstmine.<br />

Elanikud<br />

Lähi-Tartu piirkonnas elavate inimeste heaolu on valdavalt<br />

keskmisest <strong>Tartumaa</strong> elanikust suurem, kuna nende<br />

sissetulekute maht ületab <strong>Tartumaa</strong> teiste piirkondade omi (tihe<br />

seotus linnaga). Tihe pendelränne ei soosi külakogukondade<br />

teket. Kindlasti on piirkonna suhteliselt valuliseks probleemiks<br />

elanikkonna vananemine ja ränne (eelkõige ränne tööjõu<br />

puuduse mõistes, mitte niivõrd maksubaasi kadumise<br />

kontekstis), sest paljud noored on piirkonnast lahkunud eelkõige<br />

linnadesse (Tartu, Tallinn). Samas on piirkonna demograafilist<br />

olukorda parandavaks teguriks pidev sisseränne just linnast ja<br />

kaugematest omavalitsustest (sisseränne eelkõige sissekirjutuste<br />

toel ja maksubaasi kasvamise abil, mitte niivõrd lisanduva<br />

tööjõu arvelt).<br />

Vajadus: Probleemiks on elanikkonna vananemine,<br />

kogukondade omavaheline vähene suhtlemine ning<br />

koostöövormide nappus.<br />

Kultuur ja aktiivsus<br />

Inimeste aktiivsus on suhteliselt suur, kultuuri ja sporti<br />

viljelevaid organisatsioone on linnaläheduse tõttu suhteliselt<br />

palju. Vajalik on nende edasine täiendav toetamine, et tagada<br />

arvukas osavõtt kultuurisündmustest ja luua võimalused<br />

teadmiste-kogemuste ülekandeks. Piirkonnas on potentsiaalseid<br />

endiselt arendamata objekte, mis vajavaid täiendavaid ressursse<br />

(matkarajad, karavaniparklad, lõkkekohad jne)<br />

Vajadus: kohalike aktiivsete sidusgruppide toetamine nende<br />

tegevustes ning aktiivse suhtlemise toetamine teiste<br />

sidusgruppidega.<br />

Ettevõtlus<br />

Ettevõtlus on piirkonnas linnaläheduse tõttu hästi arenenud.<br />

Tugevaks eeliseks on ressursside olemasolu (eelkõige hea<br />

43

Lähi-Tartu (Tartu vald, Luunja, Tähtvere, Ülenurme ja Nõo vald)<br />

infrastruktuur) kui ka võimalused töötajate lihtsamaks<br />

hankimiseks. <strong>Tartumaa</strong> suuremad ettevõtted on selgelt<br />

koondumas just lähivaldadesse, kuna opereerimiseks vajalik<br />

maa hind on odavam kui linnas. Lähi-Tartu piirkonnas on<br />

olemas head tingimused ka VKE tekkeks ning eksisteerimiseks.<br />

Vajadus: Väikeettevõtluse toetamine ning inimressursi<br />

tagamine piirkonna ettevõtete tarvis pikas perspektiivis,<br />

väiksemaid inimressursse nõudvate ettevõtete loomine.<br />

Loodus ja keskkond<br />

Geograafiliselt hõlmab Lähi-Tartu piirkond nii linnastunud<br />

alasid kui ka põllumaid, kuid peamiselt on nimetatud ala puhul<br />

tegemist siiski vähemal määral põllumajandusliku väärtusega<br />

alaga ja olulisel määral inimeste elukeskkonnaga. Linna<br />

lähedusest ja suurest asustusest tingituna ei ole piirkonnas<br />

looduslikult puutumatuid alasid. Piirkonna elanike suur arv on<br />

taganud eelarvete korraliku täitumuse, mis on võimaldanud teha<br />

investeeringuid ka loodusesse ning erinevatesse<br />

keskkonnaprojektidesse.<br />

Vajadus: väiksemate keskkonnaprojektide toetamine,<br />

taaskasutusse võetavate ressursside töötlemine.<br />

Lääne–<strong>Tartumaa</strong> – moodustavad Tartu linnast loodesse ja läände jäävad omavalitsused, mis<br />

otseselt ei piirne linnaga. Tegemist on nn metsamaaga seetõttu, et geograafiliselt on alal<br />

suhteliselt palju metsamassiive (eelkõige Laeva vald) ning soid ja rabasid. Asustustihedus ei<br />

ole samuti looduslikest tingimustest lähtuvalt kuigi suur. Metsamaal puudub otsene ligipääs<br />

linnale, keskmine kaugus tõmbekeskusest Tartu linnast on 20-30 km.<br />

Lääne - <strong>Tartumaa</strong> piirkonna vajadused<br />

Lääne–<strong>Tartumaa</strong> (Laeva, Konguta, Puhja vald)<br />

Üldine areng<br />

Lääne - <strong>Tartumaa</strong> on jätkusuutlikult arenenud piirkond, mis on<br />

geograafiliselt ära lõigatud otsesest kontaktist Tartuga. Samas<br />

läbib piirkonda nii Viljandi– kui ka Tallinna maantee.<br />

Kohalikuks tugevuseks on kindlasti looduskeskkonna säilimine<br />

ja looduse mitmekülgsus, samuti ettevõtluse keskendumine<br />

põllumajandusele ja metsandusele.<br />

Vajadus: peamiselt väikeettevõtete arendamine ja noorte jätkuv<br />

sidumine piirkonnaga, samuti kogukondade olukorra<br />

parandamine.<br />

Elanikud<br />

Piirkonna peamised probleemid on seotud eelkõige elanikega ja<br />

elanike vananemisega. Piirkonnas kasvanud noored lähevad<br />

tööle mujale, seetõttu on probleemiks sisendi leidmine<br />

44

Lääne–<strong>Tartumaa</strong> (Laeva, Konguta, Puhja vald)<br />

ettevõtlusele. Näiteks on piirkonna ühest tõmbekeskusest<br />

Puhjast tihe tööhõivega seotud pendelränne Tartusse.<br />

Kohapealsetel ettevõtetel on probleeme aktiivsete inimeste<br />

leidmisega. Kogukondade omavaheline suhtlemine on aktiivne,<br />

kuid suurendada oleks vaja kaugemate piirkondade<br />

kogukondade omavahelist lõimumist.<br />

Vajadus: vajalik on luua motivaatoreid noortele piirkonda<br />

jäämiseks ja suurendada kohalikku suhtlemist ja kogukondade<br />

aktiivsust.<br />

Kultuur ja aktiivsus<br />

Piirkonnas on olemas kultuuri ja muu huvitegevuse<br />

viljelemiseks sobivad kohad. Ainukesena on probleeme<br />

kooskäimise kohtadega Laeva vallal. Kultuuri ja aktiivsuse<br />

suurendamisele seab piirangu võimaluste puudumine koostööks<br />

teiste huvigruppidega ning osalemine üritustel.<br />

Vajadus: ühiskondliku aktiivsuse suurendamine ja<br />

kogukonnasisese dialoogi parem käivitamine läbi ühistegevuse<br />

Ettevõtlus<br />

Ettevõtluse puhul on peamiseks probleemiks väikeettevõtete<br />

vähene arv. Piirkonnas on aktiivseid inimesi olemas, kuid<br />

kasutamata on palju olemasolevaid ressursse.<br />

Vajadus: aktiivsuse tõstmine ettevõtjate seas ning uute<br />

väikeettevõtete loomine ja areng.<br />

Loodus ja keskkond<br />

Geograafiliselt hõlmab Lääne-<strong>Tartumaa</strong> suurt ala, mis koosneb<br />

nii metsa- kui soomassiividest. Piirkonnas on kõige paremini ja<br />

puhtamini säilinud looduskooslused. Probleemiks on looduse<br />

vähene eksponeeritus ja minimaalne loodusega seotud<br />

turismiatraktsioonide arv.<br />

Vajadus: looduse aktiivsem eksponeerimine ning<br />

turismitoodete kujundamine võimalikest ressurssidest lähtuvalt.<br />

Lõuna–Tartu – on Tartu linnast lõunas asetsev kolme omavalitsust haarav piirkond, mida<br />

iseloomustab otsese juurdepääsu puudumine linnale, kuid linnalähedusest tulenevad tugevad<br />

mõjutused. Lõuna-Tartu keskmiseks kauguseks Tartu linnast on 20 km. Lõuna-Tartu on<br />

peamiselt kahe magistraali vahele jääv sektor, ühelt poolt läbib nimetatud piirkonda Tartu-<br />

Luhamaa maantee, teiselt poolt lõikab piirkonda Räpina maantee. Piirkonda läbib ka Petseri<br />

raudtee.<br />

45

Lõuna-Tartu piirkonna vajadused<br />

Lõuna-Tartu (Kambja, <strong>Haaslava</strong>, Mäksa vald)<br />

Üldine areng<br />

Lõuna-Tartu arengu iseloomustamiseks on parim kasutada<br />

väljendit „Kaugus Tartust”. Ühelt poolt on see positiivseks<br />

märksõnaks, kuivõrd Tartu positiivsed mõjud kanduvad ka<br />

valda. Samas on Tartu lähedus probleemiks, kuivõrd linna<br />

suured ressursivajadused võtavad piirkonnalt vajaliku tööjõu.<br />

Vajadus: peamiselt väikeettevõtete arendamine ja noorte<br />

meelitamine piirkonda, samuti kogukondade olukorra<br />

parandamine.<br />

Elanikud<br />

Elanike peamiseks probleemiks on vananemine ja noorte<br />

väljaränne. Üldiselt on elanike seas piisavalt aktiivseid inimesi,<br />

kuid probleemiks on killustatus ja vähene omavaheline koostöö.<br />

Piirkonna geograafiline asend ja asustatus soosib killustatust ja<br />

vähest vallapõhist suhtlemist.<br />

Vajadus: noorte piirkonda meelitamine ja inimeste omavahelise<br />

suhtlemise tõhustamine.<br />

Kultuur ja aktiivsus<br />

Piirkonnas on üldiselt olemas kogukondasid ja noori ühendavad<br />

organisatsioonid ning kultuuri ja spordiga tegelevad aktiivsed<br />

inimesed.<br />

Vajadus: kogukondade omavaheline suhtlemine ja<br />

kultuuriürituste korraldamine<br />

Ettevõtlus<br />

Ettevõtluse peamiseks probleemiks nimetatud piirkonnas on<br />

aktiivsete ettevõtjate vähesus eelkõige väikeettevõtete seas.<br />

Suuremate ettevõtete orienteeritus on suuresti põlluharimisele.<br />

Sellest tulenevalt puudub piirkonnas kriitiline arv<br />

oskustööjõudu teadusmahukamate projektide läbiviimiseks ning<br />

olulisimaks ettevõtlusvormiks on primaarsektor.<br />

Vajadus: täiendavate aktiivsete inimeste kaasamine<br />

ettevõtlusesse<br />

Loodus ja keskkond<br />

Piirkonna loodus on suhteliselt vähetuntud, kuid erinevaid<br />

potentsiaali omavaid objekte on palju (nt Vooremäe), peamiselt<br />

on piirkonna ilmestavaks metsamassiivid ja põllumaad.<br />

Vajadus: looduse paremaks eksponeerimiseks on vajalik luua<br />

uusi turismitooteid ning parendada keskkonna kvaliteeti,<br />

suurendada välisturistide arvu piirkonnas.<br />

46

Peipsiveere – nimetatud piirkonna peamiseks ühisteguriks on piirnemine Peipsi järvega.<br />

Kogu Peipsi serv kannab suhteliselt sarnaseid sotsiaalmajanduslikke näitajaid. Piirkond on<br />

tervikuna ääreala, kuna ühtegi suure kasutussagedusega magistraali (Via Hansaetica on<br />

oluline kaubandustee, mille ärakasutamine on nimetatud piirkonnas aga minimaalne) ega<br />

raudteed antud piirkonda ei läbi. Piirkonda läbib Tartu-Kallaste maantee ning Tartu-Räpina<br />

maantee. Tartu - Räpina tee puhul on tegemist renoveerimist vajava magistraaliga. Keskmine<br />

kaugus Tartust on 20 – 60 km, mis muudab piirkonna üheks laialivalguvamaks ja<br />

kaugeimaks piirkonnaks Tartust.<br />

Peipsiveere piirkonna vajadused<br />

Peipsiveere (Vara, Alatskivi, Peipsiääre, Võnnu ja Meeksi vald)<br />

Üldine areng<br />

Peipsi kallas on parima loodusliku potentsiaaliga piirkond, mille<br />

suurimaks probleemiks on elanike vähene aktiivsus ja<br />

vananemine. Turismiobjektide arendamine ning<br />

külakogukondadele baseeruva kultuuri viljelemine tagab<br />

piirkonna külastajate kasvu ja piirkonna edukuse.<br />

Vajadus: kogukondade arendamine ning traditsioonide<br />

viljelemine ja turismiobjektide loomine.<br />

Elanikud<br />

Nimetatud piirkonnale on iseloomulik elanike keskmise vanuse<br />

jätkuv suurenemine, sest piirkonnast on toimunud kõige suurem<br />

väljaränne mujale piirkondadesse. Samuti on probleemiks<br />

noorte väljaränne, mis seab omakorda piirkonna elanike<br />

demograafilised näitajad kriitilisse seisu.<br />

Vajadus: noorte meelitamine piirkonda, neile atraktiivsete<br />

tegevuste loomine ning üldine kogukondade soosimine.<br />

Kultuur ja aktiivsus<br />

Piirkond on ühe tugevaima kultuuripärandiga piirkond<br />

<strong>Tartumaa</strong>l. Esindatud on erineva usulise ning kultuuri- ja<br />

keeletaustaga sidusgrupid. Tugevate kogukondade abil on<br />

säilinud kultuuri edasikandumine ka tulevastele põlvedele.<br />

Vajadus: kultuuri sidumine ettevõtlusega ning kultuuri<br />

tugevam esitlemine ning kogukondade arendamine.<br />

Ettevõtlus<br />

Ettevõtluse peamiseks puuduseks on inimressursi puudumine<br />

piirkonna ettevõtluse arendamiseks. Samas on ettevõtluse<br />

arendamiseks vajalikud looduslikud ressursid (maavarad,<br />

metsamassiivid jne) olemas, see võimaldab edaspidi aktiivselt<br />

ettevõtlusega tegeleda. Probleemiks on ka ettevõtjate vähene<br />

omavaheline suhtlemine ning piirkonnale omase turismiklastri<br />

tekkimine.<br />

Vajadus: piirkonna ettevõtluse arendamine turismi suunal ning<br />

47

ettevõtlusvõrgustiku loomine turismitoodete paremaks<br />

turundamiseks.<br />

Loodus ja keskkond<br />

Peipsiveere piirkond on loodusressursi poolest suurima<br />

potentsiaaliga, kuivõrd loodus on puutumata ja inimesed ei ole<br />

jõudnud oma tegevusega piirkonna looduslikku ilu rikkuda.<br />

Turismitoodete kujundamisel on oluline säilitada senist<br />

puutumatust, kasutades samas siiski olemasolevat ressurssi.<br />

Peipsiveere piirkonnas on potentsiaal turismipakettide arenguks<br />

– Alatskivi loss, Juhan Liivi muuseum, Kolkja sibularestoran ja<br />

vanausuliste muuseum, sibulakasvatus, kalapüük, vanausuliste<br />

rannikukülad.<br />

Vajadus: loodusressursside täiendav kasutuselevõtt ning<br />

arendamine turismitoodeteks, olemasolevate toodete<br />

arendamine ja täiustamine.<br />

Eelolevalt on toodud välja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonna nn jaotatud analüüs, mis<br />

kirjeldas nelja kitsamat piirkonda või omavalitsuste gruppi põhjalikumalt (Lähi-Tartu, Lääne-<br />

<strong>Tartumaa</strong>, Lõuna-<strong>Tartumaa</strong> ja Peipsiveere). Samas on oluline mõista, et <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i puhul on siiski tegemist ühtse piirkonnaga, millel on geograafilisest,<br />

majanduslikust ja kultuurilisest seotusest tingituna väga sarnased probleemid ja tugevused.<br />

Detailne analüüs on vajalik eelkõige täpsete omavalitsusi puudutavate trendide<br />

analüüsimiseks, alljärgnevalt tuuakse välja kogu <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonda<br />

puudutavad ühisjooned, mille arendamise või parendamisega on võimalik tõsta kogu<br />

piirkonna edukust ja heaolu.<br />

Noorte väljaränne maapiirkonnast ning suundumine linnadesse – kogu piirkonna<br />

ühiseks probleemiks on noorte lahkumine maapiirkondadest. Noori tõmbab linnade<br />

elu ja sealne sotsiaalne infrastruktuur. Paljuski on noorte linnadesse liikumine<br />

välistamatu, kuivõrd piirkonnas kõrgharidust pakkuvad koolid on tihti just linnas.<br />

Samas on vajalik tagada maapiirkondade atraktiivsus ja tegevuste kättesaadvus, et<br />

suurendada noorte naasmist endistesse elupaikadesse.<br />

Noorte kaugenemine maaelust ja kogukondadest – noored võtavad omaks uusi<br />

trende ja mõttejooni, samuti on noored tugevalt seotud linnastumise ja linnakultuuriga.<br />

Esivanemate ja sünnikohtadega seotud kultuurijooned ning väärtushinnangud<br />

ähmastuvad ning noored kaugenevad seetõttu kogukondadest. Oluline on kogu<br />

piirkonnas tagada nn noorte ja kogukondade lõhe ületamine, et oleks garanteeritud<br />

maapiirkondade kultuuri ülekanne ja jätkusuutlikkus.<br />

Koostöö vähesus, ühistegevuste ja ühtsustunde puudumine – piirkondade lõikes on<br />

ühisosana võimalik välja tuua koostöö vähesust ja ühiste eesmärkide ebaadekvaatset<br />

püstitamist. Osapooled ei tunneta koostööst tulenevat sünergiat ja siiani pooldatakse<br />

individuaalseid tegevusi ning üksiküritusi. Piirkonnas on puudu ühistegevustest ja<br />

ühtsustundest. Sellest tulenevalt on vajalik koostöö ja ühtsustunde suurendamine.<br />

Ettevõtlusaktiivsus madal – piirkonna üldine ettevõtlusaktiivsus on madal. Inimesed<br />

kardavad luua uusi ettevõtteid ning oma ideid ja rakendusi turule tuua. Liiga paljud<br />

48

inimesed on seotud hetkel palgatööga, maapiirkonnas on palju arenguruumi<br />

väikeettevõtete tekkeks. Lähitulevikus on kindlasti vajalik ettevõtlike inimeste<br />

täiendav koolitamine ning motiveerimine ja innustamine ettevõtjaks saamiseks.<br />

Vähene ettevõtjatevaheline koostöö – ettevõtluse aluseks on ühiste kanalite loomine,<br />

seda nii tooraine sisseostmisel kui ka toodete turustamisel. Efektiivseimaks<br />

lahenduseks on võimalikult suure lisandväärtuse pakkumine ühes geograafilises<br />

piirkonnas ning sellele järgnevalt toodete müük piirkonnast välja. Hetkel puudub<br />

ettevõtjatevaheline koostöö ning tegutsetakse suhteliselt individuaalselt. Ettevõtjate<br />

koostööd aitab parendada kindlasti klastrite moodustamine ja katusorganisatsioonide<br />

teke.<br />

Kasutamata turismipotentsiaal – piirkonnas on palju looduskauneid paiku, mis on<br />

renoveeritud/taastatud/puhastatud ja mis pakuvad silmale palju ilu. Samas on oluline<br />

lisaks omavalitsuse poolt loodavate loodusobjektidele luua uusi lisateenuseid<br />

pakkuvaid ettevõtteid. Kasutamata turismipotentsiaal ei tähenda mitte väheseid<br />

objekte, vaid pigem nende omavahelise seotuse nõrkust ning vähesust.<br />

Ühiskasutatavate loodusobjektide olukord – paljud ühiskondlikud objektid on<br />

rajatud toetuste abil ning pärast valmimist on objektid jäänud erinevatel põhjustel<br />

unarusse. Puuduvad objektide jätkusuutlikuseks vajalikud finantsvahendid ning sellest<br />

tulenevalt on vaja loodusobjektid kujundada ringi iseteenindavateks ning<br />

jätkusuutlikeks objektideks. Samuti on vajalik pakkuda objektidele täiendavaid<br />

lisateenuseid ning muuta neid konkurentsivõimelisemaks. Täiendavalt on vaja<br />

korrastada ning luua uusi ühiskasutatavaid loodusobjekte, mis suudaksid võimalikult<br />

hästi eksponeerida <strong>Tartumaa</strong>d ja siinse looduse võlu.<br />

49

5. STRATEEGILISED VALIKUD<br />

5.1. <strong>Strateegia</strong> struktuur, sidusus ja loogika<br />

Loogiliseks jätkuks eelnevale neljale strateegia osale, kus esmalt anti ülevaade <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>ist kui organisatsioonist ja sellega seonduvast taustsüsteemist ning vaadeldava<br />

piirkonna sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja sotsiaalsete gruppide vajadusest, on strateegia<br />

põhijoonte fikseerimine.<br />

Oluliseks aspektiks edasiste strateegiliste tegevuste määratlemisel on määruse “Eesti riikliku<br />

arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument<br />

2004–2006” meetme 3.6 “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede”<br />

tingimused. Vastavalt nimetatud tingimustele ja TAS-i poolt esitatud PRIA poolt rahuldatud<br />

taotlusele peab koostatav strateegia seonduma kindlasti kahe alljärgnevalt esitatud teemaga.<br />

1. Elukeskkonna parandamine<br />

2. Loodus- ja kultuuriressursside parem kasutamine<br />

Võrreldava tähtsusega lähtealuseks strateegia koostamisel on pikaajaline visioon, mis<br />

kirjeldab soovitud ideaalolukorda, kuhu <strong>Tartumaa</strong> läbi TAS-i tegevuse jõudma peaks. TAS-i<br />

strateegiline visioon on järgmine:<br />

TARTUMAA ON PARIMA ELU- JA TEGEVUSKESKKONNAGA PIIRKOND<br />

EESTIS 1<br />

Selgitamaks paremini strateegia lähtealuste ja strateegia osade omavahelist seotust on<br />

alljärgneval joonisel esitatud kokkuvõtlik strateegia struktuur lähtuvalt strateegia tegurite<br />

loogilisele järgnevusele.<br />

Visiooni täpsemaks määratlemiseks on fikseeritud viis eelisarendatavat teema- ehk<br />

võtmevaldkonda, millele käesolevas strateegias enim keskendutakse. Ühtlasi saab<br />

võtmevaldkondi käesoleva töö kontekstis käsitleda üldnimetustena, mis peaksid lühidalt ja<br />

tabavalt kirjeldama eelisarendatava valdkonna olemust. Viis võtmevaldkonda on vastavalt<br />

NOORED<br />

KOGUKONNAD<br />

ETTEVÕTLUS<br />

1 Kuigi TAS-i tegevuspiirkond ei hõlma päris kogu <strong>Tartumaa</strong>d, st välja jäävad Kallaste linn, Piirissaare vald,<br />

Rannu vald, Rõngu vald ning Elva ja Tartu linnad, siis sellest hoolimata ei ole visiooni sõnastamisel peetud<br />

otstarbekas <strong>Tartumaa</strong> ümber defineerimine. On eeldatud, et <strong>Tartumaa</strong> põhiosa arendamisega kaasnevad<br />

piireületavad mõjud avalduvad positiivselt ka TAS-i piirkonda otseselt mittekuuluvatele omavalitsustele.<br />

50

KESKKOND<br />

VÕRGUSTIKUD<br />

Kuna visiooni puhul on tegemist eesmärgiga, mille saavutamiseks kuluv aeg võib olla vägagi<br />

pikaajaline, siis igapäevase tegevuse paremaks suunamiseks on tarvilik eraldi välja tuua<br />

visioonist lühiajalisemad strateegilised eesmärgid. Ühtlasi aitavad strateegilised eesmärgid<br />

visualiseerida võtmevaldkondade olemust ning muuta neid nii strateegia lugejatele kui ka<br />

tulevastele kasusaajatele paremini hoomatavateks. Visioonist ja võtmevaldkondadest<br />

tulenevad viis strateegilist eesmärki on järgmised (esitatud samas järjekorras<br />

võtmevaldkondadega).<br />

1. Noorte suurem sidusus kogukonnaga ja nende väärtushinnangute kujundamine, sh<br />

traditsioonide väärtustamine ja arendamine.<br />

2. Ühtse kogukonnatunde teke ja selle rakendamine ühiskondliku aktiivsuse<br />

suurendamise ning täiendava majandusliku tulemi saavutamiseks.<br />

3. Uuenduslike ja konkurentsivõimeliste väikeettevõtete teke ning jätkusuutlik areng.<br />

4. Keskkonnasõbralike elamis- ja puhkevõimaluste mitmekesistamine, sh<br />

keskkonnasõbralike puhketegevuste mitmekesistamine, keskkonna väärtustamine ja<br />

sellealase teadlikkuse kasv.<br />

51

5. Organisatsioonidevaheliste võrgustike arendamine ja omavahelise sünergilise koostöö<br />

arendamine läbi oskusteabe ülekande.<br />

Erinevalt visioonist, mis ei pruugi alati mõõdetav olla, on eesmärkide puhul heaks tavaks<br />

nende kvantitatiivse (või siis vähemalt kvalitatiivse) mõõtmise võimalikkus. Antud juhul on<br />

sellest reeglist siiski mõneti kõrvale kaldutud, kuna esitatud eesmärkide saavutamist on ilma<br />

täiendavate kriteeriumite seadmiseta küllaltki keeruline mõõta ehk paljuski on tegemist<br />

alavisioonidega. Kuna aga ei saa üle vajadusest olla teadlik sellest kaugele ollakse jõutud<br />

vastava eesmärgi saavutamisel, siis võtmevaldkondadel põhinevate meetmete rakendamisel<br />

saavutatavaid tulemusi hinnates, on võimalik hinnata ka vastava võtmevaldkonna strateegilise<br />

eesmärgi saavutamist (vaata ka strateegia seitsmendat osa <strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused ja<br />

seire).<br />

Nii visiooni kui strateegiliste eesmärkide formuleerimisel on aluseks võetud LEADER-i<br />

põhimõtted. Ennekõike tähendab see seda, et nimetatud strateegia osad ei ole sündinud<br />

kabineti vaikuses, vaid nende kujundamise protsess on olnud pikk ja keerukas, hõlmates pikki<br />

vaidlusi nii kohalikes omavalitsustes toimunud koosolekutel kui TAS-i strateegia<br />

töörühmades (sisuline ülevaade strateegia koostamise protsessist on esitatud <strong>Strateegia</strong><br />

kaheksandas osas <strong>Strateegia</strong> koostamise protsess ja strateegia koostamisel kasutatud<br />

materjalid).<br />

Järgides joonisel esitatud struktuuri, siis strateegiliste eesmärkide seadmisele järgnevaks<br />

sammuks on toetusmeetmete välja töötamine ja sihtgruppide määratlemine, millele järgneb<br />

juba taotlusvoorude avamine ja konkreetsete projektide rahastamine. Projektide rahastamise<br />

vahetuks ja eelduslikeks tulemiteks on tulemuste saavutamine. Kuna iga toetatud projekt<br />

põhineb eelnevalt kindlaks määratud strateegilisel valikul, siis selle rakendamisega saavutatud<br />

tulemus aitab lähemale jõuda pikaajalise visiooni saavutamisele.<br />

Kontrollimaks projektide tulemuslikkust ning projektitaotlustes püstitatud eesmärkide<br />

saavutamist on oluline rakendada regulaarset hindamis- ja seiretegevust. Hindamis- ja<br />

seiretegevuse saab jagada kaheks: ühelt poolt hõlmab see projektide tulemuslikkuse hindamist<br />

ja püstitatud strateegilistele eesmärkidele ja visioonile lähenemise kontrollimist; teiselt poolt<br />

aga on vastav tegevus oluline saamaks teada, kuidas kasusaajate eesmärgid ja vajadused on<br />

ajas muutunud, korrigeerimaks vajadusel strateegia ülesehitust ja rakendamismetoodikat<br />

(põhjalikuma info seiretegevuse ülesehituse ja korraldamise kohta leiab lugeja strateegia<br />

seitsmendast osast <strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused ja seire).<br />

Käesolevat alapunkti sobib hästi lõpetama <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i missioon, mis toimib<br />

sidusainena kõikide ülejäänud strateegia komponentide vahel. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

missiooniks on:<br />

TARTUMAA ARENDUSSELTS ON KOOSTÖÖST JA OMAALGATUSEST<br />

LÄHTUVATE VÄÄRTUSTE KANDJA JA ARENDAJA<br />

5.2. Meetmete kujunemine<br />

Järjena eelnenud alapunktile selgitatakse käesolevas alapunktis strateegilistest eesmärkidest<br />

tulenevate meetmete tausta ning antakse lühidalt edasi nende sisu. Meetmete välja töötamisel<br />

võeti aluseks TAS-i piirkonna sotsiaalmajanduslik olukord, piirkonnas asuvate sotsiaalsete<br />

52

gruppide ja organisatsioonide vajadused (vastavalt strateegia kolmas ja neljas osa), mille<br />

teada saamiseks viidi läbi kaks uuringut ning sihtgruppide hinnang meetmete vajalikkuse<br />

kohta. Lisaks sellele arvestati ka järgmiste LEADER põhimõtetest tuletatud reeglitega:<br />

1. Meetmete rakendamine peab ühelt poolt aitama vähendada tegevuspiirkonnale<br />

iseloomulikke negatiivsete tegurite mõju ning teiselt poolt aitama tugevdada positiivsetest<br />

teguritest tulenevaid efekte. Alternatiiviks oleks olnud keskendumine ainult negatiivsete<br />

mõjude vähendamisele, kuid sellega oleks kaasnenud keskpärastumise oht ning strateegia<br />

pikaajaline mõju oleks olnud oluliselt väiksem. Vaid nõrkade järgi aitamine võib viia<br />

olukorrani, kus nõrgad muutuvad küll paremaks, kuid samas ei ole toetatud tugevate<br />

areng, mis kokkuvõttes tähendab, et kõik sihtgrupid saavad enam-vähem rahuldavalt<br />

hakkama. Valitud põhimõtte kohaselt saavad aga tugevad väga hästi hakkama ja ka<br />

nõrgematele on loodud head võimalused arenguks.<br />

2. Kuna toetusteks eraldatud rahaliste vahendite hulk on paratamatult piiratud, siis on<br />

võimatu toetada kõiki vajalikke tegevusi igas soovitud mahus. Sellest tulenevalt on võetud<br />

eesmärgiks toetada keskmise suurusega projekte (keskmine on antud juhul muidugi tinglik<br />

mõiste ning meetmete raames mõneti kohanduv suurus). Seega ei toetata väga väikeseid<br />

tegevusi (minimaalne toetussumma on 10 000 krooni), kuna eeldatakse, et väiksemate<br />

asjadega saavad taotlejad ise hakkama. Täiendavaks teguriks on siinkohal ka asjaolu, et<br />

väikesemahuliste projektide menetlemiskulud on eraldatavate toetussummadega võrreldes<br />

liialt suured. Samuti ei klassifitseeru abikõlblikena väga suured projektid, kuna<br />

tavapäraselt on nende toetamiseks ette nähtud alternatiivsed toetusprogrammid (ülevaade<br />

alternatiivsetest toetusmeetmetest on esitatud alapunktis 5.3.3).<br />

3. Kolmandaks ja võib-olla isegi kõige olulisemaks põhimõtteks on taotlusvõimaluste avatus<br />

kõigile põhjendatud abivajajatele, tingimusel, et nad ei lähe märkimisväärselt vastuollu<br />

kahe esimesena välja toodud kriteeriumiga. Ennekõike tähendab see seda, et<br />

väärtustatakse idee kaalukust ja sellest tulenevat kasulikkust kas vastavale kogukonnale<br />

või <strong>Tartumaa</strong>le tervikuna. Igasuguste bürokraatlike ja keeruliste nõudmiste kehtestamist<br />

püütakse võimalikult palju vältida.<br />

Võrreldes paljude alternatiivsete toetusprogrammidega ning nende poolt pakutavate<br />

toetusmeetmete võimalustega, siis alljärgnevalt esitatud toetusmeetmed on mitmeski<br />

mõttes uuenduslikud. Esmajoones seisneb uuenduslikkus järgmistes aspektides.<br />

Meetmete kujundamisel on lähtutud sihtgrupi vajadustest kõige otsesemal kujul.<br />

Meetmete väljatöötamisele eelnesid kohalike omavalitsuste külastused, kus koguti<br />

kokku lõppkasusaajate soovid ja vajadused. Samuti arvestati meetmete lõplikul<br />

prioritiseerimisel sihtgrupi potentsiaalsete vajadustega (läbiviidud vallaseminarides<br />

lasti vallaelanikel endil meetmed prioritiseerida).<br />

Enamust alternatiivseid toetusmeetmeid iseloomustab nende suunatus mingi kitsa<br />

probleemi lahendamiseks. Käesoleva strateegia raames välja töötatud meetmete<br />

taotlusring on jäetud rohkem avatuks – taotlejate tegevusvaldkonnad on vähem<br />

piiratud ning hindamisel arvestatakse enam taotleja vajadusi, sh on võimalikult<br />

paindlikuks muudetud ka taotlemistingimused (taotluste esitamine on jooksev,<br />

menetlemine on kord kvartalis), millega kaasneb taotlejate nõustamine ja tagasiside<br />

andmine.<br />

53

Eelistatud on need projektid, milles eesmärgi saavutamiseks teevad omavahel<br />

koostööd mitu erinevat organisatsiooni (soovituslikult veel ka erinevatest sektoritest)<br />

ehk aktiivselt soodustatakse erinevate gruppide ja organisatsioonide omavahelist<br />

ühistegevust.<br />

Arvestatakse ka väiksemaid toetussummasid vajavate taotlejate vajadustega.<br />

Minimaalne taotletav toetussumma algab kümnest tuhandest kroonist.<br />

Alljärgnevalt on võtmevaldkondade lõikes antud ülevaade toetusmeetmetest. Meetmete<br />

täispikk kirjeldus koos toetuse taotlemist iseloomustavate karakteristikutega on esitatud<br />

strateegia lisas.<br />

Võtmevaldkonnal Noored põhineb meede “Noorte suurema sidususe saavutamine<br />

kogukonnaga”, mille tegevussuundadeks on noorte väärtushinnangute kujundamine, noortele<br />

arengut soodustavate võimaluste loomine ning noorte sidumine kogukonna ja paikkonna<br />

ajaloolise pärandiga. Täiendava tingimusena on seatud nõue, et meede peab olema otseselt<br />

suunatud noortele.<br />

Meetme rakendamise kaudu vähendatakse maapiirkondade noorte distantseerumist piirkonna<br />

traditsioonidest ja ajaloolisest pärandist ning suurendatakse maapiirkonnale omaste väärtuste<br />

eelistamist. Meede aitab kaasa noorte suurema sidususe saavutamisele neid ümbritseva<br />

kogukonnaga ja toetab noortele suunatud tegevuste mitmekesistamist.<br />

Võtmevaldkonna Kogukonnad alla on koondatud kaks meedet “Kogukondadesisese<br />

jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine” ning “Asukohapõhiste toodete ja teenuste<br />

arendamine”. Nimetatud meetmete puhul on koondavateks tegevussuundadeks ühtse<br />

kogukonnatunde teke, ühiskondliku aktiivsuse suurendamine ja täiendava majandusliku<br />

tulemi saavutamine.<br />

Kogukondade omavaheline suhtlemine on maapiirkondadele omane pikaajaline ajalooline<br />

tava, mis väljendub nii ühisürituste korraldamises kui ühistesse objektidesse investeerimises<br />

ja ühiste tegevuste arendamises. Ühistegevuse eesmärgiks on kogemuste omandamine ja<br />

vahetamine. Tänu läbimõeldud ühistegevusele on võimalik välja arendada objekte või<br />

alustada ühisürituste korraldamisega, mis ühele kogukonnale või vallale üksinda<br />

ülejõukäivaks võivad osutuda. Esimesena nimetatud Kogukonna meede võimaldab toetada<br />

ühiskondlikult kasutatavate objektide arendamist ning kogukondadevahelist kooskäimist<br />

erinevate ürituste raames.<br />

Paljudele piirkondadele on omased ainulaadsed kohalikud traditsioonid või ressursid, mis<br />

rakendamise korral omavad suurt ettevõtlusalast potentsiaali ning aitavad seetõttu toetada<br />

piirkonna terviklikku arengut. Kogukonna teise meetme raames on võimalik taotleda toetust<br />

nii kohalikele ressurssidele kui traditsioonidele tuginevate toodete ja teenuste arendamisele,<br />

mis on iseloomulikud kindlale piirkonnale või mille järgi selles piirkonnas on vajadus.<br />

Piirkonna mõiste ei ole samastuv kohaliku omavalitsusega ning võib hõlmata ka kohaliku<br />

omavalitsuste piire ületavat regiooni.<br />

Võtmevaldkonna Ettevõtlus all on välja töötatud meede “Väikeettevõtluse toetamine”.<br />

Meetme tegevussuundadeks on uudsetel ideedel põhinevate toodete või teenuste arendamine<br />

ja turustamine, ettevõtete ühise turundusvõrgustiku kujundamine ja ettevõtjatevahelise<br />

koostöö edendamine.<br />

54

Väikeettevõtete võimalused rahastada uuenduslikke lahendusi ja tuua turule uusi tooteid on<br />

piiratud. Samas on tootearendus ja uute meetodite kasutuselevõtt ettevõtte jätkusuutlikkuse ja<br />

arengu võtmetegurid. Paljude positiivsete näidete puhul on selgunud, et just väikeettevõtjad<br />

suudavad välja mõelda midagi “teistsugust”. Tähtis on see, et uuenduslik idee on uus just<br />

vastavas piirkonnas, kus seda toodet või teenust arendatakse. Sageli asub ühes piirkonnas<br />

mitu ühel tegevusalal või sarnastel tegevusaladel tegutsevat ettevõtet, kes saaksid oma<br />

teenuseid pakkuda ühise paketina, näiteks majutus-, toitlustus- ning teised turismiga seotud<br />

ettevõtted. Teenuste ja toodete ühtne turundamine tekitab sünergia ning tagab ettevõtete<br />

suurema konkurentsivõime. Antud meede toetab uudsete toodete ja teenuste väljaarendamist<br />

ja ühise turundusvõrgustiku loomist.<br />

Neljanda võtmevaldkonna Keskkond alusel loodud meetme “Keskkonnasõbralike elamisja<br />

puhkevõimaluste mitmekesistamine” tegevussuundadeks on keskkonnasõbralike<br />

puhketeenuste mitmekesistamine, majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse suurendamine ja<br />

keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine.<br />

Selleks, et saaksime rääkida säästvast ja efektiivsest arengust on vaja häid keskkonnaalaseid<br />

teadmisi, on vaja kasutada uusi tehnoloogiaid, materjale, juba olemasolevaid häid näiteid<br />

säästva arengu alal kui ka välja töötada täiesti uudseid vastava piirkonna jaoks sobivaid<br />

lahendusi. Samuti on väljakutseks olemasolevate keskkonnaprobleemide vähendamine -<br />

suuremateks keskkonda puudutavateks probleemideks on hetkel vähene heakord (prahi<br />

vedelemine, loodusobjektide võsastumine), elementaarsete objektide puudumine nagu prügi<br />

mahapanemise kohad ja avalikud käimlad. Puhketeenuste ja -tegevuste puhul on üheks<br />

olulisemaks lähiaastate suundumuseks nõudluse suurenemine keskkonnasõbralike<br />

puhketeenuste (sh majutusteenuste) järele.<br />

Käesoleva meetme eesmärgiks on tõsta keskkonnaalast teadlikkust, luua võimalused<br />

keskkonnasõbralike puhketegevuste ja -teenuste arendamiseks ning toetada keskkonda<br />

säästvate uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutamist piirkonna arendamisel. Toetatavad<br />

tegevused peavad kaasa aitama nii kohalike elanike kui kogu avalikkuse keskkonnaalase<br />

teadlikkuse tõusule ning olema aluseks ebaratsionaalse keskkonnakasutuse vähendamisele.<br />

Viimasel kuid mitte vähemolulisemal võtmevaldkonnal Võrgustikud põhinevaks meetmeks<br />

on “Võrgustike arendamine ja teadmuse ülekanne”. Meetme tegevussuunad on<br />

organisatsiooniklastrite arendamine, oskusteabe ülekanne välisorganisatsioonidelt ja –<br />

ettevõtetelt Eestisse ning organisatsioonidevahelise sünergilise koostöö arendamine.<br />

Nii ettevõtete kui muude organisatsioonide puhul on tegevusi, mida on efektiivsem läbi viia<br />

individuaalselt, kuid samas on väga palju tegevusi, mida annaks ära teha mitme<br />

organisatsiooni raames. Sellest tulenevalt on tekkinud vajadus nn katusorganisatsioonide<br />

järele, kes aitaksid koordineerida nimetatud sünergilisi liite ning juhtida teiste<br />

organisatsioonide omavahelist tööd. Meetme raames on võimalik taotleda nii<br />

organisatsioonidel kui ka kohalikel omavalitsustel toetust esmalt koostööd soosivate tegevuste<br />

planeerimiseks ja kujundamiseks ning hiljem planeeritud tegevuste läbiviimiseks.<br />

55

5.3. <strong>Strateegia</strong> seosed teiste arengudokumentide ja<br />

toetusmeetmetega<br />

5.3.1. <strong>Strateegia</strong> seos MAK-i eesmärkidega<br />

Täiendavaks aspektiks LEADER lähenemise puhul on lisaks tegevuspiirkonnas enim abi<br />

vajavate valdkondade toetamisele ning nende integreeritud arengule kaasaaitamisele,<br />

arvestamine MAK-i erinevate telgede eesmärkidega. Kuigi ühelt poolt tuleneb sidususe<br />

vajadus MAK-i erinevate telgede eesmärkidega strateegiat koordineerivas määruses<br />

fikseeritud tingimustest, siis sellest isegi olulisemaks aspektiks on sidususega kaasneva<br />

sünergia teke, mis lihtsustab piirkonna probleemide lahendamist.<br />

Alljärgnevas tabelis on toodud ülevaade käesoleva strateegia meetmete seotusest Eesti<br />

Maaelu arengukava 2007 – <strong>2013</strong> kolme prioriteediteljega (esitatud loeteluna).<br />

• I prioriteeditelg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime<br />

parandamine<br />

• II prioriteeditelg – keskkonna ja paikkonna säilitamine<br />

• III prioriteeditelg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine<br />

Hinnang strateegia meetmete seotusele Eesti maaelu arengukava 2007 – <strong>2013</strong> kolme<br />

prioriteediteljega 2<br />

Meede<br />

Meede 1 – Noorte suurema<br />

sidususe saavutamine<br />

kogukonnaga<br />

Meede 2 – Kogukondade<br />

jätkusuutlikkuse arendamine ja<br />

tugevdamine<br />

Meede 3 – Asukohapõhiste<br />

toodete ja teenuste arendamine<br />

Meede 4 – Väike-ettevõtluse<br />

toetamine<br />

Meede 5 – Keskkonnasõbralike<br />

elamis- ja puhkevõimaluste<br />

mitmekesistamine<br />

Meede 6 – Võrgustike<br />

arendamine ja teadmuse<br />

ülekanne<br />

I prioriteeditelg -<br />

põllumajandus- ja<br />

metsandussektori<br />

konkurentsivõime<br />

parandamine<br />

II prioriteeditelg –<br />

keskkonna ja paikkonna<br />

säilitamine<br />

III prioriteeditelg –<br />

maapiirkondade<br />

elukvaliteet ja<br />

maamajanduse<br />

mitmekesistamine<br />

- - +<br />

- - +<br />

+ - +<br />

- - +<br />

- - +<br />

- - +<br />

Analüüsides strateegia meetmete seoseid MAK-i kolme prioriteediteljega, saab teha järgmised<br />

järeldused:<br />

2 Vastavalt prioriteeditelje ja meetme omavahelise seose tugevusele on meetme ja telje ristumiskohale märgitud<br />

kas “-“, kui seos puudub või on suhteliselt nõrk ja kaudne, või “+”, kui seos tugev ja otsene.<br />

56

Kuna MAK-i kolmanda telje põhieesmärgiks on maapiirkonna ettevõtluse<br />

mitmekesistamine eelkõige ebasoodsatel aladel ning maapiirkondade elukvaliteedi<br />

parandamine, mis on otsesel määral seonduv kõikide strateegia meetmete<br />

tegevussuundadega, siis sellest tulenevalt on ka kõik strateegia meetmed seotud<br />

kolmanda prioriteeditelje ja selle eesmärkidega.<br />

<strong>Strateegia</strong> kolmas meede on lisaks veel seotud ka MAK-i esimese telje ja selle<br />

eesmärkidega (põllumajandustootjate ning põllumajandussaadusi töötleva tööstuse<br />

konkurentsivõime parandamine), kuna eelduslikult on vähemalt osa asukohapõhistest<br />

toodetest ja teenustest seotud põllumajandussaaduste töötlemisega.<br />

Kuna käesolevale dokumendile, on Eesti Maaelu Arengukavaga võrrelduna, omane oluliselt<br />

kitsam strateegiline suunitlus, siis sellest on tingitud ka suurem keskendumine ühele<br />

prioriteediteljele. Meetmete rakendamiseks ette nähtud vahendid on paratamatult piiratud,<br />

seetõttu osutub oluliseks keskendumine piirkonna kõige pakilisemate vajaduste<br />

rahuldamisele. Eelnevat kokku võttes järeldub, et strateegia meetmed toetavad hästi Eesti<br />

maaelu arengukava kolmanda prioriteeditelje eesmärke ja meetmeid ning mõlemad<br />

strateegilised dokumendid omavad märkimisväärset omavahelist sidusust. TAS-i strateegia<br />

lisab Maaelu Arengukavale olulist lisandväärtust, kuna käesolevas strateegias<br />

ettenähtud tegevused aitavad tõhusalt toetada Maaelu arengukavas olulistena välja<br />

toodud tegevussuundasid ning strateegilisi eesmärke.<br />

5.3.2. Seosed arengukavade ja strateegiatega<br />

LEADER strateegia sidususe tuvastamine teiste strateegiliste dokumentide ja<br />

arengukavadega, viidi läbi kahes etapis. Esimeses etapis kaardistati ja analüüsiti olulisemad<br />

riikliku ja maakonna tasandi strateegilised dokumendid. Teises etapis analüüsiti läbi <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas asuvate kohalike omavalitsuste arengukavad ja neil põhinevad<br />

tegevuskavad.<br />

Ühiste siduspunktide otsimisel riikliku ja maakonna tasandi strateegiliste dokumentidega olid<br />

tulemused ootustest isegi mõnevõrra paremad. Näiteks dokumendis Eesti Edu 2014 esitatud<br />

visioon katab olulisel määral ka käesolevas strateegia visiooni põhipunkte. Dokumendis<br />

Säästev Eesti 21 püstitatud eesmärgid seonduvad paljuski TAS-i strateegia strateegiliste<br />

eesmärkidega. Ka teistes alljärgnevalt esitatud arengudokumentides oli kattuvuse osa üsna<br />

oluline, mis viitab TAS-i strateegia rakendamise tähtsusele nii lokaalses kui riiklikus<br />

mastaabis.<br />

TAS-i strateegia seosed riikliku ja maakonna tasandi strateegiliste dokumentidega<br />

Strateegiline dokument<br />

Eesti Edu 2014<br />

Strateegilistest dokumentidest tulenevad seosed<br />

Visioon<br />

Eesti ühiskond on muutunud rikkamaks ja ühtsemaks. Suurenenud<br />

on sotsiaalne turvatunne, kaasatus ja heaolu, oluliselt on paranenud<br />

loodusseisund ja maastikuhooldus, kasutusele on võetud parim<br />

võimalik tehnika. Ühiskond hindab jätkuvalt traditsioonilisi<br />

väärtusi, kuid ka kultuurilist mitmekesisust ja sallivust.<br />

Säästev Eesti 21<br />

Heaolu kasv<br />

Sidus ühiskond<br />

Eesmärgid<br />

57

Strateegiline dokument<br />

Eesti Maaelu<br />

Arengukava 2007 – <strong>2013</strong><br />

Ühiskondlik lepe<br />

Tartu maakonna<br />

arengustrateegia 2014.<br />

aastani. Väärt elu haritud<br />

maal.<br />

Strateegilistest dokumentidest tulenevad seosed<br />

Ökoloogiline tasakaal<br />

Väljavõtted tugevuste ja nõrkustega seotud strateegiast<br />

Ettevõtluse olukorra parandamiseks tuleb ennekõike<br />

keskenduda mikroettevõtete tegevuse arendamisele. Eelistatud<br />

on kohalikul ressursil põhinev mittepõllumajanduslik tootmine,<br />

maaturism, käsitööndus ja teeninduslik ettevõtlus, mis on<br />

otseselt seotud maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega.<br />

Ennekõike soodustatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa<br />

külade elukeskkonna, sh ajalooliselt väljakujunenud<br />

kooskäimiskohtade (külaplatsid, hiied, kiigeplatsid, avalikud<br />

spordirajatised) säilitamisele, taastamisele ja kvaliteedi<br />

parandamisele.<br />

Maapiirkonna arengus on väga oluline kohaliku kogukonna<br />

tugevus ja omavaheline koostöö. Koostöö tugevdamist tuleb<br />

toetada, sest ainult ettevõtlus üksi ei loo uusi töökohti ega<br />

vähenda probleeme maapiirkonnas.<br />

Toetada tuleb kohalikku eripära, loodus- ja kultuuripärandi<br />

säästlikku kasutamist ja tutvustamist, kogukonna<br />

traditsiooniliste ja ühistegevuste arendamist, tööhõive<br />

parandamist, sise- ja välisturismi potentsiaali kasutamist,<br />

omapära ja traditsioonide väärtustamist ning uuenduslikke ja<br />

uusi väärtusi loovate ja koostööle suunatud strateegiate<br />

elluviimist.<br />

Väljavõtted ühiskondlikust leppest<br />

Tagatakse nii professionaalse kui ka rahvakultuuri elujõulisus.<br />

Suurendatakse võimalusi laste kehaliseks kasvatuseks,<br />

arendavaks ja tervistavaks puhkuseks ning huvitegevuseks.<br />

Suurendatakse riigi ja omavalitsuste koostööd noorsootöö<br />

toetamiseks avatud noortekeskuste ja noorte projektide<br />

toetamise abil.<br />

Soodustatakse väikeettevõtluse (sh talude) arengut.<br />

Väikeettevõtluse ja peretalude toetamiseks maapiirkondades<br />

rakendatakse erimeetmeid, vähendatakse väikeettevõtlust<br />

raskendavaid bürokraatlikke takistusi.<br />

<strong>Tartumaa</strong> 10 aasta esmatähtsad arengusuunad:<br />

Uusettevõtluse toetamine ja tootmise teadmismahukuse<br />

tõstmine.<br />

Piirkonnakeskuste elukeskkonna ja sotsiaalse infrastruktuuri<br />

parandamine.<br />

Tegevussuunad ja eesmärgid<br />

Väikeettevõtluse soodustamine, ettevõtluskoolitus, -nõustamine<br />

ja –toetused eriti noortele.<br />

Kohaliku tooraine suurem väärindamine.<br />

Maamajanduse mitmekesistamine maaelanikele lisasissetuleku<br />

tagamiseks, turismiobjektide rajamine ja mitmekesistamine,<br />

puhkealade, looduse õpperadade ja matkaradade rajamine ja<br />

hooldamine.<br />

Turism ja puhkemajandus pakuvad inimestele looduselamusi<br />

ning ei kahjusta loodust.<br />

Kohalik koostöö aitab tagada külade ja valdade elujõulisust -<br />

tugev ja toetatud kodanikualgatus.<br />

58

Strateegiline dokument<br />

Peipsiveere<br />

arengustrateegia kuni<br />

<strong>2013</strong>. Peipsiveer <strong>2013</strong> –<br />

väärt elukeskkond kauni<br />

Peipsi kaldal!<br />

Strateegilistest dokumentidest tulenevad seosed<br />

Teadvustatud ja väärtustatud <strong>Tartumaa</strong> pärandkultuur.<br />

<strong>Tartumaa</strong> Peipsiveere valdkondlikud strateegilised<br />

tegevussuunad<br />

Multikultuurse pärandi hoidmine ja arendamine<br />

Ühistegevuse aktiveerimine ja soodustamine<br />

Sotsiaalse infrastruktuuri säilitamine ja arendamine<br />

Mitmekülgne noorsootöö ja huvitegevus<br />

Kohaliku looduskeskkonna hoidmine<br />

Peipsiveere kui turismisihtkoha arendamine<br />

Kohaliku toorainega seonduva väikeettevõtluse-põllumajanduse<br />

arendamine<br />

Järgnevas tabelis on esitatud väljavõtted <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevuspiirkonda kuuluva 16<br />

kohaliku omavalitsuse kehtivatest arengukavadest. Väljavõtete tegemise aluseks on strateegia<br />

ja arengukavade omavaheline seotus. Kuna kohalike omavalitsuste arengukavad kajastavad<br />

vastava piirkonna olukorda ja erinevate tegevusgruppide vajadusi, siis väljavõtete tegemise<br />

lähtealuseks oli see, kuidas ja milliseid kohalike omavalitsuste arengukavades püstitatud<br />

ülesandeid koostatav strateegia ja selle rakendamine aitab täiendada.<br />

Seosed TAS-i piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadega<br />

Omavalitsus<br />

Puhja vald<br />

Konguta vald<br />

Vara vald<br />

Milliseid valdkondi/eesmärke toetab LEADER strateegia<br />

rakendamine<br />

Strateegilised eesmärgid<br />

Hoida vallas ajaloolist järjepidevust ning väärtustada rohkem oma<br />

ajalugu koolides, kultuuri arendamises ja ajalugu turistidele välja<br />

pakkudes.<br />

Korraldada rohkem ühiseid üritusi valla elanikega ning arendada<br />

välja oma väärtused.<br />

Ettevõtluse arendamine. Oluline on toetada töötute ümber- ja<br />

täiendõpet.<br />

Ettevõtlustingimuste soodustamine, investeeringute sissemeelitamine.<br />

Jätkata vallast väljapoole suunatud kultuuriürituste korraldamist.<br />

Eesmärgid<br />

Toetada huviharidust.<br />

Koolivaheaegadel pakub kool alternatiivseid, lapsi arendavaid<br />

võimalusi (töö-ja puhkelaagrid, huvialalaagrid jne).<br />

Toetada rahvakultuuriga tegelevaid isetegevuskollektiive, gruppe<br />

ja üksikisikuid.<br />

Paremate tingimuste loomine noorte vabaaja veetmiseks.<br />

Suurendada ettevõtlusaktiivsust: viia läbi alustava ettevõtja<br />

seminare, tutvustada ettevõtlustoetusi, propageerida alternatiivset<br />

põllumajandust.<br />

Leida võimalusi ettevõtluskoolituse kohapealseks läbiviimiseks.<br />

Oluliselt jätab soovida inimeste mõtteviis, mis veel ei väärtusta<br />

säästliku arengu põhimõtteid.<br />

Eesmärgid<br />

Traditsioonidele aluse panemine valla ühisürituste ja<br />

kooskäimiste näol, mis tekitaks ühtsustunde rahva seas.<br />

59

Omavalitsus<br />

Võnnu vald<br />

Laeva vald<br />

Alatskivi vald<br />

Kambja vald<br />

Peipsiääre vald<br />

Milliseid valdkondi/eesmärke toetab LEADER strateegia<br />

rakendamine<br />

Olemasolevate eraettevõtete ja valla allasutuste säilitamine,<br />

uusettevõtluse loomise soodustamine ja potentsiaalsete ettevõtlike<br />

inimeste koolitamine.<br />

Seltsitegevuse arendamine ja toetamine, tugevdades veelgi juba<br />

olemasolevat kooskäimise traditsiooni.<br />

Noortele enesearendamise ja vabaaja võimaluste loomine.<br />

Laste- ja noortelaagrite korraldamine lasteaedades ja koolis.<br />

Puudulik kodune kasvatus, mis paneb aluse noorte<br />

väärtushinnangutele.<br />

Turismimajanduse eelisarendamine, turismi perspektiivikuse<br />

propageerimine vallaelanikele, vastavasisuliste koolituste<br />

korraldamine ettevõtluse arendamiseks.<br />

Keskkonna reostamise vältimine elanikkonna teadlikkuse<br />

tõstmise läbi.<br />

Arengueesmärgid<br />

Tugev kodukonnatunne.<br />

Säilitatud ja eksponeeritud kultuuripärand.<br />

Säilitatud puhas loodus.<br />

Atraktiivne noorte huvitegevus.<br />

Soodne ettevõtluskeskkond.<br />

Strateegilised eesmärgid<br />

Mitmekesistatakse õpilastele huvitegevusega tegelemise<br />

võimalusi.<br />

Külakeskuste / infotubade rajamise toetamine.<br />

Arengusuunad<br />

Noortekeskuse väljaarendamine. Rekonstrueeritakse ja<br />

laiendatakse lastele ja noortele kooskäimise koht.<br />

Välja töötada laste ja noorte vaba aja sisustamise programm.<br />

Koostöö arendamine sõprusvaldadega.<br />

Teenindusettevõtete arengu ja tegevuse toetamine.<br />

Strateegilised eesmärgid<br />

Valla traditsioonide säilitamine ning identiteedi tõstmine<br />

ühisürituste ja kooskäimiste näol.<br />

Uusettevõtluse loomise soodustamine ja potentsiaalsete<br />

ettevõtlike inimeste koolitamine.<br />

Valla kui puhkemajanduspiirkonna maine kujundamine lähtuvalt<br />

kultuuritraditsioonidest ja säästva arengu põhimõtetest.<br />

Alameesmärgid<br />

Keskkonna reostamise vähendamine elanikkonna teadlikkuse<br />

tõstmise läbi.<br />

Ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine (info<br />

koolitustest, nõustamine, toetusvõimaluste leidmine ettevõtlusega<br />

alustajatele).<br />

Vajalikud tegevused<br />

Ettevõtluse soodustamine uute töökohtade tekkeks.<br />

Keskkonnahoidlik eluviis.<br />

Koostöös vallaelanikega, eriti noortega korraldada nende<br />

60

Omavalitsus<br />

Meeksi vald<br />

Milliseid valdkondi/eesmärke toetab LEADER strateegia<br />

rakendamine<br />

keskkonnateadlikust tõstvaid üritusi - heakorrapäevad, näitused.<br />

Ettevõtjate hulgas ühistegevuslike projektide algatamine.<br />

Majandusarengu visioon<br />

Meeksi valda tuntakse eelkõige Tartu tagamaal asuva puhke- ja<br />

rekreatsioonipiirkonnana, kus pakutakse nii Peipsi järve kui ka valla<br />

looduskaunite kohtade ressurssidel põhinevaid teenuseid ja kohalikke<br />

tooteid.<br />

Valla arengumudel<br />

Nõo vald<br />

Luunja vald<br />

Ülenurme vald<br />

Tähtvere vald<br />

Mäksa vald<br />

<strong>Haaslava</strong> vald<br />

Laiendatakse võimalusi eneseteostuseks, toetatakse huvi-, spordija<br />

seltsitegevust ning elanike algatusvõimet ja tugeva kohaliku<br />

identiteedi kujunemist ning ajaloolise mälu hoidmist.<br />

Mitmekesistatakse noorsootööd, parendatakse tööd<br />

riskirühmadega.<br />

Kujundatakse elanike loodust ja tervist väärtustavat suhtumist.<br />

Soositakse kõrget lisandväärtust loovaid tasuvaid töökohti väikeja<br />

keskmise suurusega ettevõtetes.<br />

Arengukavas püstitatud ülesanded<br />

Vajalik on pakkuda noortele vaba aja aktiivse veetmise võimalusi<br />

nii koolides tegutsevate ringide kui ka noortekeskuste kaudu.<br />

Kõik vaba aja aktiivse kasutamise võimalused on oluliseks<br />

eelduseks noorte eemalejäämiseks sõltuvuspahedest.<br />

Uute lahenduste sündi ja kohalikku initsiatiivi ettevõtlikkuse ja<br />

elanike osalusdemokraatia suurendamiseks tuleb toetada<br />

võimalikult tegijate keskselt.<br />

Strateegilised tegevused<br />

Noori rohkem suunata ja kaasata piirkonna tegemistesse.<br />

Erinevatele huvirühmadele suunatud ürituste läbiviimine.<br />

Noortekeskuse rajamine.<br />

Õpitubade korraldamine noortele koolivaheaegadel.<br />

Strateegilised eesmärgid<br />

Kultuuritraditsioonide teadvustamine, väärtustamine ja<br />

tutvustamine (nii valla sisemiselt kui väliselt).<br />

Säästev ja puhas elukeskkond.<br />

Piirkonna inimeste ja ettevõtete eesmärkide ning ühtekuuluvuse<br />

toetamine.<br />

Keskkonnasõbralik ja turvalik keskkond.<br />

Arengukava rakendamise põhimõtted<br />

Elanike kesksus.<br />

Otstarbekas ressursside kasutamine.<br />

Lahendused põhiprobleemidele<br />

Külaelu ja küladevahelise koostöö elavdamine, külaliikumise<br />

käivitamiseks abi osutamine.<br />

Koostöö suurendamine ning tugevdamine naabervaldadega.<br />

Koolis väljakujunenud pikaajaliste traditsioonide ja<br />

huvialaringide säilitamine ja mitmekesistamine.<br />

Noortele õppeekskursioonide korraldamine.<br />

61

Omavalitsus<br />

Tartu vald<br />

Milliseid valdkondi/eesmärke toetab LEADER strateegia<br />

rakendamine<br />

Olemasolevate kooskäimise traditsioonide säilitamine ja<br />

tugevdamine.<br />

Noorte vaba aja parem ning mitmekülgsem sisustamine.<br />

Noortega pidev tegelemine kuritegevuse-, alkoholi-,<br />

narkoprobleemide ennetamiseks.<br />

Turisminduse ja muu ettevõtluse arendamise igakülgne<br />

soodustamine.<br />

Eesmärgid<br />

Vallas on kättesaadavad mitmekesised noorte<br />

huviharidusvõimalused.<br />

Noorte kuritegevuse-, alkoholi- ning narkomaaniaalane ennetav<br />

tegevus.<br />

Noorte omaalgatuse toetamine ning ühiskondliku aktiivsuse<br />

tõstmine.<br />

Paikkondade kultuuri- ja külakeskushoonete arendamine.<br />

Kuigi sõltuvalt käsitletud strateegilisest dokumendist on probleemide rõhuasetus mõneti<br />

erinev, siis nii riikliku ja maakondliku tasandi arengudokumentidel kui ka kohalike<br />

omavalitsuste arengukavadel on täheldatavad tugevad ühisosad TAS-i strateegiaga.<br />

Analüüsides valdade arengukavades esitatud tegevussuundi ja strateegilisi eesmärke,<br />

ilmneb selgelt, et käesolevas strateegias ettenähtud tegevused võimaldavad pakkuda<br />

tõhusat abi saavutamaks edu vastavate tegevussuundade teostamisel ja strateegiliste<br />

eesmärkide saavutamisel.<br />

Olulisim erinevus TAS-i strateegia ja eelnevalt käsitletud strateegiliste dokumentide vahel<br />

seisnebki selles, et TAS-i strateegia on aluseks konkreetsete tulemust tagavate tegevuste<br />

teostamisele ehk võrreldes tavapärase strateegilise dokumendiga on TAS-i strateegias<br />

põhjuslik seos kavandatava ja saavutatava vahel oluliselt paremini täheldatav, mis on<br />

ühtlasi ka käsitletud strateegia suurimaks lisandväärtuseks. Tuues võrdluseks tavapärase<br />

kohaliku omavalitsuse arengukava, siis kuigi seal on tavapäraselt välja toodud palju valla<br />

jaoks kasulikke tegevusi, siis oluline osa seal ülesloetletud tegevustest jäävad<br />

finantsvahendite puudumise tõttu teostamata. Samas osutub nende tegevuste teostamine<br />

võimalikuks läbi TAS-i strateegia. Samuti on riiklikul ja maakondlikul tasandil püstitatud<br />

eesmärgid paremini saavutatavad seoses TAS-i strateegia elluviimisega.<br />

5.3.3. Seosed ja ühisosad teiste toetusmeetmetega<br />

<strong>Strateegia</strong> eesmärkide saavutamiseks on soositud taotlejapoolne täiendavate vahendite<br />

taotlemine alternatiivsetest toetusmeetmetest, vastavalt võimalusele siis kas eelnevate või<br />

järgnevate projektietappide teostamiseks (vajadusel ka samaaegsete tegevuste elluviimiseks).<br />

Kuna LEADER programmi vahendid on paratamatult piiratud, siis teiste toetusvahendite<br />

kaasamine on igati teretulnud ja mõistetav nähtus, oluline on ju siiski tegevuspiirkonna<br />

vajadustest lähtumine. Kuna üleriigiliste toetusmeetmete puhul on tavapäraselt lähtealuseks<br />

riigi tasand ja riigi vajadustest tulenevad eesmärgid, siis ka otsustamisel ei laskuta tihti<br />

tegevuspiirkonna tasandile, mistõttu riiklike toetusmeetmete ja LEADER programmi<br />

toetusmeetmete kombineerimine võib osutuda üsna heaks lahenduseks. Alljärgnevates<br />

tabelites on strateegia võtmevaldkondade lõikes esitatud ülevaade olulisematest strateegia<br />

eesmärke toetavatest alternatiivsetest toetusmeetmetest (seisuga <strong>2008</strong> I poolaasta).<br />

62

Võtmevaldkond NOORED ja selle ühisosad ning lisavõimalused teiste alternatiivsete<br />

toetusmeetmetega.<br />

Keskkonnainvesteeringute<br />

Keskus (KIK)<br />

Põllumajanduse Registrite ja<br />

Informatsiooni Amet (PRIA)<br />

Ettevõtluse Arendamise<br />

Sihtasutus (EAS)<br />

Võimalus taotleda toetust keskkonnateadlikkuse tõstmiseks<br />

sh laagrite ja koolituste korraldamiseks. Taotlejaks saavad<br />

olla ka MTÜ-d, kelle põhikirjas on nimetatud laagrite ja<br />

koolituste korraldamine.<br />

Külade arendamise ja uuendamise toetuse raames on<br />

võimalik taotleda spordiplatside, matkaradade,<br />

ujumiskohtade jne rajamist, samuti erinevate huviruumide<br />

korrastamist.<br />

Koolitus- ja teavitusmeetmest on võimalik taotleda toetust<br />

koolitustele, mis on suunatud maapiirkonna ettevõtjatele, sh<br />

noortele.<br />

Kohaliku omaalgatuse meetmest on võimalik taotleda toetust<br />

erinevatele noortele suunatud tegevustele (huvitoad,<br />

kooskäimisruumid, sportimisvõimalused.<br />

Hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute<br />

programmist on võimalik taotleda abi noortekeskuste<br />

parendustöödeks.<br />

Võtmevaldkond KOGUKONNAD ja selle ühisosad ning lisavõimalused teiste<br />

alternatiivsete toetusmeetmetega.<br />

PRIA<br />

EAS<br />

INTERREG<br />

Toetatakse multifunktsionaalsete teeninduskeskuste loomist,<br />

samuti erinevaid avalikuks (ühiseks) kasutamiseks suunatud<br />

objekte – Külade arendamise ja uuendamise toetamine.<br />

Kohaliku omaalgatuse programmist toetatakse külaliikumiste<br />

initsiatiivil planeeritavaid avalikuks (ühiseks) kasutamiseks<br />

suunatud objekte ja tegevusi.<br />

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide<br />

ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist<br />

toetatakse avaliku kasutusse suunatud objektide parendamist<br />

(sh matkarajad, külaplatsid).<br />

Starditoetus on suunatud alustavate väikeettevõtjate<br />

toetamiseks vajaliku põhivara soetamisel.<br />

Piirkondliku arengu kavandamise programmist toetatakse<br />

strateegiate, turundusstrateegiate, investeerimis- ja<br />

tegevuskavade jne strateegiliste dokumentide koostamist.<br />

Interreg-is on avanenud või on avanemas viis ühisele<br />

koostööle suunatud programmi, millest igaüks hõlmab<br />

erinevaid aspekte.<br />

Võtmevaldkond ETTEVÕTLUS ja selle ühisosad ning lisavõimalused teiste<br />

alternatiivsete toetusmeetmetega.<br />

PRIA<br />

Maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise meetmest<br />

toetatakse investeeringuid teeninduslikku ettevõtluse<br />

63

EAS<br />

arendamisse, turismimajandusse ja käsitöönduslikku<br />

tootmisse.<br />

Põllumajanduse investeeringutoetusega mikroettevõtjatele<br />

toetatakse põllumajandusseadmete soetamist ja hoonete<br />

ehitust ja rekonstrueerimist.<br />

Starditoetus on suunatud alustavate ettevõtjate toetamiseks<br />

vajaliku põhivara soetamisel.<br />

Võtmevaldkond KESKKOND ja selle ühisosad ning lisavõimalused teiste alternatiivsete<br />

toetusmeetmetega.<br />

KIK<br />

EAS<br />

PRIA<br />

Võimalik taotleda toetust keskkonnateadlikkuse tõstmisele<br />

sealhulgas ka koolituste korraldamisele.<br />

Erinevate avalikuks kasutamiseks suunatud puhkeobjektide<br />

ning -radade väljaehitamiseks on võimalik taotleda toetust<br />

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide<br />

programmist, Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise<br />

programmist, Turismi tootearenduse programmist, Kohaliku<br />

omaalgatuse programmist ja ka Hasartmängumaksu Nõukogu<br />

vahenditest.<br />

Puhketegevuse arendamiseks on võimalik toetust taotleda<br />

Maaelu mitmekesistamise meetmest (otseselt ei ole<br />

keskkonnateemat esile tõstetud).<br />

Erinevate avalikuks kasutamiseks suunatud puhkeobjektidele<br />

ning erinevate radade väljaehitamiseks on võimalik taotleda<br />

toetust Külade arendamise ja uuendamise meetmest.<br />

Võtmevaldkond VÕRGUSTIKUD ja selle ühisosad ning lisavõimalused teiste<br />

alternatiivsete toetusmeetmetega.<br />

EAS<br />

PRIA<br />

INTERREG<br />

Piirkondliku arengu kavandamise programmist on võimalik<br />

taotleda toetust erinevate analüüside ja arengudokumentide<br />

koostamisele.<br />

Kohaliku omaalgatuse programmist on võimalik taotleda<br />

erinevatele koolitus- ja infopäevadele.<br />

Koolitus- ja teavitusmeetmest on võimalik taotleda toetust<br />

koolitus- ja teavitustegevusele.<br />

INTERREG programme on võimalik kasutada piireületava<br />

koostöö arendamisel.<br />

Mitme võtmevaldkonna puhul ilmneb, et võtmevaldkonnaga seonduvate alternatiivsete<br />

toetusvõimaluste hulk on üsnagi lai, mis osutub oluliseks just suuremamahuliste projektide<br />

elluviimisel, mille arendamist ei suudeta tervenisti LEADER meetme vahendite abil toetada.<br />

5.4 Koostööpartnerid<br />

Nii strateegia koostamisel kui hilisemal rakendamisel on suurema sidususe saavutamiseks<br />

täiendavate kogemuste ja kompetentsi kogumiseks tarvilik erinevate koostööpartnerite<br />

64

kaasamine. Koostööpartnerite võrgustiku rakendamisega kaasneb mitu eelist. Esiteks osutub<br />

seeläbi võimalikuks jõudmine suurema arvu kasusaajateni. Teiseks paraneb strateegia<br />

koostamise ja rakendamise efektiivsus, sest koostööpartnerite võrgustik on aluseks täiendava<br />

info kogumisele. Kolmas kasutegur tuleneb koostööst teiste Eestis ja välismaal LEADER<br />

meedet rakendavate üksustega tänu omandatud kogemuste vahetamisele. Koostööpartnerite<br />

võrgustiku liikmed jaotuvad tinglikult neljaks:<br />

Tartu maakonnapõhised organisatsioonid (Tartu Ärinõuandla SA, Peipsiveere Arengu<br />

SA, Kodukant <strong>Tartumaa</strong> MTÜ, <strong>Tartumaa</strong> Turism SA. Lisaks ülejäänud TAS-i<br />

tööseminaridel osalenud organisatsioonid ja omavalitsusüksused nagu Tartu<br />

Maavalitsus, Tartu Linnavalitsus).<br />

Eesti-sisesed LEADER meedet rakendavad tegevusgrupid ja nende ühistegevust<br />

koordineerivad organisatsioonid.<br />

Koostöö LEADER tegevuse eestvedajate Põllumajandusministeeriumi ja PRIA-ga<br />

Eesti-välised LEADER meedet rakendavad tegevusüksused ja nende ühistegevust<br />

koordineerivad organisatsioonid.<br />

Tartu maakonnas asuvate koostööpartnerite valiku aluseks oli eeskätt nende seotus oodatavate<br />

kasusaajatega ning senistest tegevustest tulenevad kogemused. Alljärgnevalt on esitatud<br />

lühiülevaade tähtsamatest Tartu piirkonna koostööpartneritest ning nendega arendatava<br />

koostöö sisust, tulemustest ja omandatud kogemustest ja teadmistest.<br />

Tartu Ärinõuandla SA on asutatud Tartu Maavalitsuse ja <strong>Tartumaa</strong> Omavalitsuste Liidu<br />

koostöös. Sihtasutuse prioriteetideks on ettevõtluse arendamine, noorte ettevõtlusaktiivsuse<br />

suurendamine, kohalike omavalitsuste arendustegevuse efektiivsuse suurendamine,<br />

mittetulundusühenduste kompetentsi ja võimekuse suurendamine ning koostöö toetamine<br />

erinevate partnerite vahel arendusprojektide ettevalmistamisel ja rakendamisel.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i seisukohast on koostöö Tartu Ärinõuandla SA-ga oluline, kuna<br />

Ärinõuandla omab enam kui kümne aasta pikkust kogemust käesoleva strateegia<br />

prioriteetidega tihedalt seotud sihtgruppide (noored, ettevõtjad, mittetulundusühendused,<br />

kohalikud omavalitsused) nõustamisel. Ärinõuandla tugevat kompetentsi nõustajana kinnitab<br />

ka neile EAS-i poolt juba mitmendat aastat antav nominatsioon Eesti parimaks<br />

maakondlikuks nõustajaks olemise eest. Kogutud kompetentsi TAS-le vahendamise eesmärgil<br />

on Tartu Ärinõuandla konsultandid osalenud aktiivselt strateegia koostamisel, sh<br />

koordineerinud valdades läbiviidavate seminaride teostamist. <strong>Tartumaa</strong> Ärinõuandla SA<br />

konsultantide juhendamist on kasutatud ka strateegia seminaride ettevalmistamisel. Edasises<br />

tegevuses peale strateegia valmimist leiavad Tartu Ärinõuandla SA kogemused kindlasti ära<br />

kasutamist meetmete hindamiskriteeriumite lõplikul fikseerimisel ja ka vastuvõetavate<br />

projektide menetlemisel.<br />

Peipsiveere Arengu SA koondab <strong>Tartumaa</strong> Peipsiäärseid omavalitsusi – Kallaste linna,<br />

Alatskivi valda, Meeksi valda, Peipsiääre valda, Piirissaare valda, Vara valda, Võnnu valda ja<br />

Tartu maavalitsust, eesmärgiga arendada Peipsi piirkonda. Sihtasutuse loomise vajadus<br />

tulenes piirkonna mõningasest sotsiaal-majanduslikust mahajäämusest ülejäänud maakonna<br />

arengu taustal. Peipsiveere Arengu SA ja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i koostöö võimaldab<br />

strateegia koostamisel enam arvestada Tartu maakonna ühe ääremaa vajaduste, probleemide<br />

ja ootustega. Peipsiveere Arengu SA juhataja Liina Miks on kaasatud TAS-i strateegia<br />

koostamise tegevusrühma (Liina Miks on tegevusrühma juht). <strong>Strateegia</strong> rakendamise faasis<br />

on Peipsiveere Arengu SA kontakte võimalik kasutada info edastamiseks meetmete kohta.<br />

65

Kodukant <strong>Tartumaa</strong> MTÜ koondab mittetulundusühinguid, külade arengurühmi, külade ja<br />

väikelinnade elanikke ning külade arengu eest seisvaid isikuid. Ühing tegutseb avalikes<br />

huvides lähtudes motost "Kogu <strong>Tartumaa</strong> peab elama". Mittetulundusühingu tegevused<br />

kattuvad olulisel määral TAS-i püstitatud strateegiliste eesmärkidega, sh saab peamiste<br />

tegevustena tuua välja järgmise:<br />

maaelu arengut taotlevate isikute ühendamine<br />

teabe hankimine ja levitamine, koolitustegevus<br />

pere-, naiste- ja noorteliikumise propageerimine<br />

keskkonnakaitse ja loodushoid<br />

rahvuskultuuri säilitamine<br />

väikeettevõtluse toetamine maal<br />

Koostöö Kodukant <strong>Tartumaa</strong> MTÜ-ga võimaldab sarnaselt koostööle Peipsiveere Arengu SAga<br />

koguda infot maapiirkondades elavate inimeste ja tegutsevate organisatsioonide kohta otse<br />

algallikatest. Mittetulundusühingust on TAS-i strateegia koostamisse kaasatud juhatuse liige<br />

Sille Kerner, kes tegutses pikka aega ka TAS-i tegevjuhina. Samuti on ühingu kontaktid väga<br />

vajalikud info edastamiseks ja kogumiseks strateegia rakendusfaasis.<br />

<strong>Tartumaa</strong> Turism SA eesmärkideks on koordineerida turismiprojekte Lõuna-Eestis ning<br />

teha sellealast koostööd teiste turismiga tegelevate või selle arendamisest huvitatud ettevõtete,<br />

organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega nii Eestis kui välismaal. Tegevuse üheks<br />

põhimõtteks on identiteedi kujundamine, mille kaudu on võimalik säilitada, jätkata ja<br />

tutvustada Lõuna- Eesti loodust, kultuuripärandit ja traditsioone, järgides säästliku turismi<br />

põhimõtteid.<br />

Ühisteks koostööpunktideks <strong>Tartumaa</strong> Turism SA-ga on esmajoones turismialased tegevused.<br />

Samas on teatav seos olemas ka kogukondade ja keskkonna prioriteetidega. Senine koostöö<br />

on toimunud ühiste töökoosolekute ja arutelude vormis. Rakendusfaasis lisandub täiendavalt<br />

teavitamis- ning seirefunktsioon.<br />

Lisaks eelnimetatud organisatsioonidele on on tarvilik oluliste koostööpart ära mainida ka<br />

Tartu Maavalitsus, <strong>Tartumaa</strong> Noortekogu, Peipsi Koostöö Keskus ja Tartu Linnavalitsus.<br />

Kõik nimetatud organisatsioonid ja omavalitsuste üksused on läbi oma esindajate andnud<br />

olulise panuse strateegia kvaliteedi tugevdamisse läbi osalemise strateegia töörühmades ning<br />

valminud töö osade kommenteerimise.<br />

Läbi ühiste seminaride, koolituste ja teiste ühisürituste on TAS teinud koostööd ja vahetanud<br />

kogemusi kõikide teiste LEADER meedet rakendatavate tegevusgruppidega. Kõige aktiivsem<br />

koostöö, mille osaks on olnud vastastikused külastused ja kogemuste vahetamine, on<br />

toimunud Lõuna-Eesti tegevusgruppidega Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa<br />

Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu ning <strong>Tartumaa</strong>ga otseselt piirnevate<br />

tegevusgruppidega Võrtsjärve Ühendus ning Piiriveere Liider. Kaugematest<br />

tegevusgruppidest omatakse väga häid koostöösidemeid Pärnumaal tegutseva Rohelise<br />

Jõemaa Koostöökoguga, kelle liikmete ja juhatusega kohtutakse regulaarselt.<br />

Eelnevate organisatsioonidega võrreldes sama tihedat koostööd on tehtud nii<br />

Põllumajandusministeeriumi kui PRIA-ga. Kuna mõlema eelnimetatu ülesandeks on tagada<br />

LEADER meetme rakendamiseks vajaliku juriidilise raamistiku olemasolu, siis koostöö<br />

nendega on olnud aluseks strateegia nõuetekohasel koostamisel ja vormistamisel. Ülevaade<br />

olulisematest Põllumajandusministeeriumi ja PRIA poolt korraldatud koolitus- ja<br />

66

teabepäevadest on esitatud strateegia kaheksandas osas <strong>Strateegia</strong> koostamise protsess ja<br />

strateegia koostamisel kasutatud materjalid.<br />

Seisuga I kvartal <strong>2008</strong> on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>il Eesti-välistest LEADER meedet<br />

rakendavatest tegevusüksustest aktiivsed koostöösidemed Soomes tegutseva Viisari RY-ga.<br />

Nii juunis 2007 kui märtsis <strong>2008</strong> külastasid <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i delegatsioonid Soome<br />

koostööpartnereid ning kui esimesel korraldati ühiselt seminar teemal LEADER Soomes -<br />

kogemused ja võimalused, siis teisel korral võeti osa tegevusgrupi igapäevasest tööst (osaleti<br />

juhatuse koosolekutel, sh hindamiskomisjoni töös, vesteldi juhatuse liikmetega ning tutvuti<br />

dokumentatsiooniga).<br />

Viisari RY tegevus erineb mõneti <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevusest (põhierinevus seisneb<br />

küll tegevuse aluseks olevate seadusaktide erinevuses, eesmärgid on suhteliselt sarnased).<br />

Näiteks on Viisari RY strateegia aluseks kaks põhitelge - 1) mitmekesisem väikeettevõtlus, 2)<br />

kvaliteetne ja mugav elu kodukandis. Võttes lühidalt kokku Viisari RY olulisemad<br />

tegevuspõhimõtted, saab välja tuua järgmised aspektid.<br />

Projektide sisu peab lähtuma konkreetsest piirkonnast, selle piirkonna tugevatest<br />

külgedest,<br />

Kohaliku, piirkondliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine,<br />

Ettevõtluse eelduste arendamine,<br />

Talgutööde, ühiste tegemiste toetamine<br />

Lisaks otsestele väliskontaktidele on TAS-i tegevjuhtkond osalenud kahel LEADER<br />

meetmega seotud konverentsil, kus on tutvustatud välismaiste tegevusgruppide näiteid.<br />

Novembris 2007 toimunud esimesel rahvusvahelisel LEADER konverentsil Eestis olid<br />

esindatud Rootsi, Soome, Iirimaa, Saksamaa, Leedu. Sealhulgas oli konverentsi teemadeks<br />

ülevaate andmine tegevusgruppide tegevustest ja kogemustest ning rahvusvaheliste<br />

koostööpartnerite kogemuse tutvustamine. Samuti toimus novembris 2007 Piiriveere Liidri<br />

seminar Värskas, kus oma kogemusi jagasid kohalikud tegevusgrupid Rootsist ja Iirimaalt.<br />

Lisaks koostööle Viisari RY-ga külastab TAS-i delegatsioon (juhtkonna liikmed ja strateegia<br />

töörühma liikmed) <strong>2008</strong>. aasta mais ja juunis Lõuna-Tšehhis tegutsevaid tegevusgruppe Ruze<br />

ja Posazavi ning Lõuna-Itaalias tegutsevaid tegevusgruppe Verde Irpinia ja Gargano. Veel on<br />

maikuus planeeritud kohtumised Leedu tegevusgruppidega Kretinga ja Mazeikiai ning Läti<br />

tegevusgruppidega Riga District Rural Development Association ja Bauska District Rural<br />

Partnership. Kuna külastuste hetkeks on strateegia koostamine lõpule jõudnud, siis esmaseks<br />

eesmärgiks on kogemuste omandamine, kuidas kõige efektiivsemal menetleda sissetulevaid<br />

taotlusi, sh on eesmärgiks võetud saada infot nii menetlusskeemi, kasutatava<br />

dokumentatsiooni kui ka järelkontrolli ja seire osas. Ühtlasi jätkatakse koostööd olemasoleva<br />

koostööpartneri Viisari RY-ga Soomes.<br />

67

6. OSKUSTE OMANDAMINE JA TEGEVUSPIIRKONNA<br />

ARENDAMINE<br />

LEADER lähenemise osas on väga olulisel kohal nii kolme sektori partnerluse kui altpoolt<br />

tuleneva algatuse soodustamine. Järgnevas osas on kirjeldatud tegevuspiirkonna ja erinevate<br />

huvigruppide kaasatust <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevusse, sh antakse ülevaade kahe<br />

alamtegevuse lõikes, milleks on kaasamine ja tegevuspiirkonna elanikele suunatud teavitus- ja<br />

koolitustegevused.<br />

6.1. Kaasamine<br />

Lühidalt kokkuvõetuna omab kaasamine kolme olulist eesmärki:<br />

1. Elanikkonna (erinevate sotsiaalsete gruppide) osaluse suurendamine oma elukoha<br />

arengut mõjutavate protsesside üle otsustamisel.<br />

2. Erinevatelt osapooltelt tagasiside saamine nende olukorra, vajaduste, ootuste ja<br />

tulevikuplaanide kohta.<br />

3. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i ja LEADER-meetme kohta käiva informatsiooni vahetu ja<br />

kiire edastamine.<br />

Kaasamise protsessi kirjeldus on jaotatud kahte ossa. Esimeses järgus vaadeldakse strateegia<br />

koostamise perioodi ning teises järgus strateegia valmimisele järgnevat <strong>2013</strong>. aastani kestvat<br />

strateegia rakendusperioodi. Kuna kaasamine on moodustanud olulise osa strateegia<br />

koostamise protsessist, siis lisaks käesolevas osas esitatud ülevaatele on eraldi lisatud ka<br />

kommunikatsiooni- ja avalikustamise plaan.<br />

Kaasamine (strateegia valmimiseni)<br />

Sõltuvalt sihtgrupi suurusest ja tegevuste ulatusest saab kaasamise tegevused jaotada üldisteks<br />

ja spetsiifilisteks. Üldisemaid tegevusi iseloomustab sõnumi edastamine suuremale<br />

auditooriumile, samas kaasneb suurema sihtgrupini jõudmisega paratamatult ka edastatava<br />

sõnumi suurem üldsõnalisus. Spetsiifilisem kaasamine põhineb keskendumisele väiksematele<br />

sihtgruppidele ning ka edastatav sõnum saab seetõttu olla enam suunatud ja täpsem.<br />

Üldisemateks kaasamistegevusteks on info edastamine maakonnapõhistes lehtedes, raadiotes<br />

ning ka TAS-i veebilehel. Spetsiifilisema kaasamise all on käsitletud kõiki teisi kaasamise<br />

vorme. Üldised esmases kaasamistegevuses kasutatud infokanalid olid järgmised:<br />

Ajalehed Postimees, Peipsirannik, Maaleht, Päevaleht<br />

Kaasatav sihtgrupp Tegevuspiirkonna elanikud<br />

1) Info LEADER-st ja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i rollist<br />

Edastatav info<br />

LEADER vahendite jaotamisel. 2) <strong>Strateegia</strong><br />

avalikustamisega seonduv info.<br />

68

Info edastamise sagedus<br />

Postimehes on ilmunud 2 artiklit, Peipsirannikus 3<br />

artiklit, Maalehes 1 artikkel ja Päevalehes 1 artikkel.<br />

Kaasatav sihtgrupp<br />

Edastatav info<br />

Info edastamise sagedus<br />

KUKU Raadio<br />

Tegevuspiirkonna elanikud<br />

Info LEADER-st üldiselt ja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

rollist LEADER vahendite jaotamisel.<br />

Toimunud on 3 intervjuud <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

tegevjuhiga.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i veebileht (www.tas.ee)<br />

Kaasatav sihtgrupp Tegevuspiirkonna elanikud<br />

Info LEADER-st, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevustest, sh<br />

Edastatav info<br />

kajastatakse veebis pidevalt strateegia koostamise protsessi<br />

(kõik vahetulemused olid veebis kättesaadavad).<br />

Veebilehel kajastatud infot uuendatakse regulaarselt.<br />

Info edastamise sagedus Aegunud info talletatakse arhiivis, mis on samuti<br />

veebilehel kättesaadav.<br />

Spetsiifilisemad kaasamistegevuses kasutatud infokanalid ja nende abil edastatav info oli<br />

järgmine:<br />

Regulaarselt koostatav infokiri<br />

Kaasatav sihtgrupp<br />

Edastatav info<br />

Info edastamise sagedus<br />

Tegevuspiirkonna elanikud (läbi veebilehe), TAS-i liikmed<br />

saavad infokirja meiliga.<br />

Päevakajaline info LEADER-st, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

tegevustest, sh antakse ülevaade strateegia koostamisest<br />

(tulemused, ürituste kalender jne.)<br />

Infokiri koostatakse üks kord kuus.<br />

Kiireloomulisem info edastatakse vajadusel meili teel<br />

(loodud on kõiki liikmeid hõlmav üldine meililist).<br />

Vallalahed (olemas kõikides piirkonna valdades peale Meeksi ja Peipsiääre)<br />

Kaasatav sihtgrupp Tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste elanikud.<br />

Päevakajaline info LEADER-st, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

Edastatav info<br />

tegevustest, sh antakse ülevaade strateegia koostamisest<br />

(tulemused, ürituste kalender jne.<br />

Vastavalt vajadusele, tavapäraselt eelneb vallalehtede abil<br />

teavitamine olulisemate ürituste korraldamisele või järgneb<br />

Info edastamise sagedus<br />

olulisemate tulemusteni jõudmisel. Sõltuvalt vallast ilmub<br />

vallaleht keskmiselt 1 kord kuus.<br />

69

Kaasatav sihtgrupp<br />

Edastatav info<br />

Info edastamise sagedus<br />

<strong>Vald</strong>ade külastused<br />

Tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste elanikud.<br />

Päevakajaline info LEADER-st, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

tegevustest, strateegia koostamisest, kohaliku sihtgrupi<br />

ettepanekute ja arvamuste kogumine strateegiasse.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i juhtkond on viinud läbi kaks<br />

valdade külastust. Esimesel korral tutvustati ja selgitati<br />

LEADER meetmega seonduvat. Toimus prioriteetsete<br />

teemavaldkondade määratlemine: NOORED, KOGUKONNAD,<br />

ETTEVÕTLUS, KESKKOND, osalesid kõik erinevad sektorid<br />

(era-, avalik-, mittetulundussektor) kõigist TAS-i valdadest.<br />

Teisel korral tutvustati meetmeid ning sooviti teada saada<br />

kohalike elanike arvamust meetmete kohta. (Eraldiseisvaks<br />

tegevuseks on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i liikmete poolt<br />

valdades läbiviidavad üritused, mida on käsitletud allpool.)<br />

Kaasatav sihtgrupp<br />

Edastatav info<br />

Info edastamise sagedus<br />

Töörühmade seminarid<br />

Koostööpartnerid, tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste<br />

elanikud ja TAS-i liikmed.<br />

Paralleelselt ülevaate andmisega strateegia valmimisest,<br />

koguti töörühma liikmetelt infot arenguvajaduste<br />

analüüsimiseks ja võtmevaldkondade määratlemiseks.<br />

Töörühmade seminarid toimusid strateegia ettevalmistaval<br />

perioodil regulaarselt.<br />

Kaasatav sihtgrupp<br />

Edastatav info<br />

Info edastamise sagedus<br />

Koolitused<br />

Lisaks TAS-i liikmetele on aktiivselt osalenud ka TAS-i<br />

välised LEADER meetmest huvitatud inimesed.<br />

Toimunud kolme koolituse teemad on olnud järgmised: 1)<br />

strateegia koostamise koolitus; 2) välismõjude seminar; 3)<br />

<strong>Tartumaa</strong> tulevik – meie võimalused seda kujundada.<br />

Toimunud on kolm koolitust.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i liikmete poolne teavitustöö ja info vahendamine<br />

Kaasatav sihtgrupp Tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste elanikud.<br />

Kõik kohalikke elanikke huvitav info nii <strong>Tartumaa</strong><br />

Edastatav info<br />

<strong>Arendusselts</strong>i, LEADER-i kui koostatava strateegia kohta.<br />

TAS-i liikmete ülesanneteks korraldada vallaelanike<br />

teavitamist eelnevalt nimetatud info osas. Info edastamine<br />

on reeglipäraselt kahesuunaline. Ühelt poolt annavad<br />

Info edastamise sagedus liikmed edasi neile teadaolevat infot. Teiselt poolt<br />

edastavad vallaelanikud ülevaate oma vajadustest ja<br />

soovidest, mida nad soovivad LEADER-i abil lahendada.<br />

Senise praktika kohaselt on vastava tegevuse näol tegemist<br />

70

vahest isegi kõige efektiivsema kaasamise tegevusega, sest<br />

väiksemates maakohtades tunnevad enamus inimesi<br />

üksteist ning seega on kontaktini jõudmine ja info<br />

edastamine oluliselt lihtsam ja vahetum.<br />

Kaasatav sihtgrupp<br />

Edastatav info<br />

Info edastamise sagedus<br />

Kaasamine (peale strateegia valmimist)<br />

Ühisüritused ja –tegevused koostööpartneritega<br />

Koostööpartnerid (läbi nende potentsiaalsed kasusaajad ja<br />

tervikuna piirkonna elanikud – ettevõtjad, noored,<br />

vabaühendused, omavalitsused).<br />

Info LEADER-st, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevustest, sh<br />

antakse ülevaade strateegia koostamisest (tulemused,<br />

ürituste kalender, jne.)<br />

Koostöö koostööpartneritega on regulaarne. Vastavalt<br />

osalevad koostööpartnerid, kas <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

töörühmades või olulisema info edastamiseks viiakse läbi<br />

eraldi koostööpartneritele suunatud üritused. Näiteks on<br />

läbi viidud infopäevi ja korraldatud ühiseid töökoosolekuid<br />

Tartu Maavalitsusele, <strong>Tartumaa</strong> Omavalitsuste Liidule,<br />

erinevatele MTÜ-dele (Kodukant, Alatskivi Looduskeskus<br />

jne).<br />

Võrreldes kaasamisega strateegia valmimise hetkeni on strateegia valmimise järgse kaasamise<br />

fookus mõneti teine ning põhikohale tõuseb potentsiaalsete kasusaajate teavitamine<br />

toetusvahenditest ning võimalike taotlejate nõustamine. Seoses taotlejate individuaalse<br />

nõustamisega muutub mõneti ka kaasamise ajaline iseloom. <strong>Strateegia</strong> on kinnitatud viie aasta<br />

peale, seega on ka kaasamistegevused enam stabiilsemad, mistõttu on alljärgnevalt<br />

kaasamisest esitatud ülevaade mitte kommunikatsioonikanalite vaid kaasamise etappide<br />

lõikes.<br />

Esmane teavitus strateegia valmimise kohta viidi läbi 29. aprillil korraldatud strateegia<br />

avalikustamise konverentsil, kuhu olid kutsutud osalema lisaks <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

liikmetele ka kõik teised huvitatud osapooled. Konverentsil anti ülevaade strateegia sisust ja<br />

oodatavatest tulemustest, samuti koguti kohaletulnutelt infot strateegia rakendamise kohta.<br />

<strong>Strateegia</strong> meetmete avanemisele eelneb teavituskampaania maakonnalehtede (Tartu<br />

Postimees, Peipsirannik) ja ülemaakonnalise raadiojaama vahendusel (KUKU). Lisaks sellele<br />

edastatakse samasisulist infot ka vallalehtedes, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i infokirjas ja<br />

veebilehel. Selleks, et tutvustada süvitsi koostatud strateegiat ning sellele järgnevat<br />

rakenduskava ning vastamaks individuaalselt potentsiaalsete taotlejate küsimustele on<br />

planeeritud infopäevad valdades.<br />

Meetmete avanemisel suureneb oluliselt individuaalse kaasamise roll. Kõikidel taotlejatel on<br />

võimalus saada individuaalset konsultatsiooni nii <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i hindamiskomisjoni<br />

liikmetelt kui tegevjuhtkonnalt, seejuures asetub suurem vastutus isegi komisjoni liikmetele,<br />

kes peaksid olema esmaseks puhvriks, mille ülesandeks on esmaste huviliste soovide ja<br />

vajaduste ärakuulamine ning nõustamine edasiste tegevuste korral.<br />

71

Paralleelselt individuaalsele kaasamisele jätkatakse tegevuspiirkonna elanike teavitamist<br />

korralistest sündmustest (hindamiskomisjonide tulemused, <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i üldist<br />

tegevust puudutavad teated, jne) kaudsemate kommunikatsioonivahendite kaudu. Nimetatud<br />

sõnumite edastamiseks leiavad rakendust infokiri, vallalehed, veebileht, ühisüritused ja –<br />

tegevused koostööpartneritega.<br />

6.2. Piirkonna elanikele suunatud teavitus ja koolitused<br />

Järgnevas osas kirjeldatakse, kuidas korraldatakse strateegia rakendamisel tegevuspiirkonna<br />

inimeste koolitamine ja informeerimine LEADER põhimõtetest ja olemusest, strateegial<br />

põhinevatest tegevustest (eeskätt meetmete ja taotlemisega seonduvalt) ning kohalike<br />

huvigruppide ja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i koostööst. Ülevaade riigisisesest ja –välisest<br />

koostööst on toodud alapunktis 5.4. Koostööpartnerid.<br />

Läbiviidavad koolitused ja teavituspäevad on suunatud kahele sihtrühmale – kohalikud<br />

elanikud ja potentsiaalsed taotlejad ning valdades tegutsevad sidusrühmad 3 (<strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong>i liikmed ja koostööpartnerid, kelle ülesandeks on tagada potentsiaalsetele<br />

taotlejatele info levik taotlusvõimaluste kohta). Olulisemad koolitusteemad on esitatud<br />

alljärgnevalt (sulgudes on lisatud millisele sihtrühmale nad enam suunatud on – vastavalt 1<br />

kohalike elanike ja taotlejate puhul ning 2 sidusrühmade korral)<br />

Projektide koostamise ja juhtimise alane koolitus (1, 2)<br />

Strateegilise planeerimise koolitus (1, 2)<br />

Koostööpartnerite kaasamise koolitus (1)<br />

Elanike kaasamise koolitus (2)<br />

Suhtlemise ja eneseväljenduse alane koolitus (1, 2)<br />

Meeskonnatöö koolitus (1, 2)<br />

Õppereisid kogemuste saamiseks (1,2)<br />

Koolituste toimumise aluseks on eelnevalt läbiviidud uuring koolitatava sihtgrupi seas, mille<br />

tulemustest lähtuvalt konkretiseeriti koolitusvajadus erinevate sihtgruppide (noored,<br />

ettevõtjad, mittetulundusühingute liikmed jne) jaoks. Täpne koolituskava fikseeritakse<br />

rakenduskavas, arvestuslikult viiakse aastas läbi kaks kuni neli koolitussessiooni.<br />

3 Sidusrühmana on käsitletavad organisatsioonid, mille eesmärgid ja tegevused toetavad Leader meetme<br />

rakendamist ja <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevust selle rakendamisel.<br />

72

7. STRATEEGIA OODATAVAD TULEMUSED JA SEIRE<br />

7.1. <strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused<br />

<strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused on strateegia edukuse aluseks. Vastavalt oodatavate tulemuste<br />

saavutamise määrale saab hinnata ka strateegia rakendamise edukust ning efektiivsust.<br />

<strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused peavad muutma käesolevat olukorda paremaks ning<br />

parendama erinevate sihtgruppide olukorda ja arenguvõimalusi. <strong>Strateegia</strong> koostamisel on<br />

arvestatud põhimõtet võimendada tugevusi ja vähendada puudusi. Säilima peab üldine<br />

tasakaal, teiste edukus ei tohi tekkida kõrvalseisvate sidusgruppide arvelt.<br />

Oodatavad tulemused saab välja tuua esmalt läbi strateegia tegevussuundade. Tulemuste<br />

saavutamiseks on seatud eesmärgid, eesmärkidest lähtuvalt on loodud tegevused ning<br />

tegevustest lähtuvalt kujunevad tulemused. Seega on parimaks ja lihtsaimaks strateegia<br />

tulemuste väljatoomise võimaluseks meetmete eesmärkide ja tegevussuundade kokkuvõtmine<br />

ja esitamine sünteesina. Samas tuuakse hiljem välja ka strateegia oodatavate tulemuste<br />

süntees sihtgruppide.<br />

<strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused saab jagada laias laastus kaheks suuremaks grupiks. Teatud<br />

tulemused on kvantitatiivselt mõõdetavad, samas suur osa tulemustest ei ole mõõdetavad ning<br />

seetõttu on nende kujunemine ja seos strateegiaga mõneti subjektiivsem. Alljärgnevalt on<br />

toodud välja meetmetega seotud tegevussuunad, millest lähtuvalt toimub strateegia oodatavate<br />

tulemuste kujunemine:<br />

Noorte väärtushinnangute kujundamine;<br />

Noorte arengut soodustavate võimaluste loomine;<br />

Noorte sidumine kogukonna ja paikkonna ajaloolise pärandiga;<br />

Kogukondadesisese ja -vahelise koostöö arendamine ja tugevdamine;<br />

Avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamine ja arendamine;<br />

Kohalikel ressurssidel põhinevate toodete ja teenuste arendamine ning turustamine;<br />

Uudsetel ideedel põhinevate toodete või teenuste arendamine ja turustamine;<br />

Ettevõtete ühise turundusvõrgustiku kujundamine;<br />

Ettevõtjate koostöö edendamine;<br />

Keskkonnasõbralike puhketegevuste mitmekesistamine, lisategevuste ja -teenuste<br />

arendamine;<br />

Majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse suurendamine;<br />

Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine;<br />

Organisatsiooniklastrite arendamine;<br />

73

Oskusteabe ülekanne välisorganisatsioonidelt Eestisse;<br />

Organisatsioonidevahelise sünergilise koostöö arendamine;<br />

Nimetatud tegevussuunad on aluseks meetmete raames jagatavatele toetustele ning täpselt<br />

määratletud toetatavatele sihtgruppidele. <strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused saavad tekkida<br />

nimetatud tegevussuundadest lähtuvalt, arvestades strateegia üldiseid võtmevaldkondi.<br />

Tegevussuundadest lähtuvalt on määratletud konkreetsed toetuse liigid (ühe meetme all mitu<br />

erinevat toetust). Toetustest lähtuvalt saab välja tuua arvulised kvantitatiivsed mõõdetavad<br />

tulemused, mis on ühtlasi ka strateegia edukuse hindamise aluseks. Alljärgnevas tabelis on<br />

toodud välja strateegia rakendamise käigus mõõdetavad kvantitatiivsed tulemusnäitajad:<br />

Saavutatavad tulemusnäitajad võtmevaldkondade lõikes<br />

VÕTMEVALDKOND<br />

NOORED<br />

KOGUKONNAD<br />

KOGUKONNAD /<br />

ETTEVÕTLUS<br />

ETTEVÕTLUS<br />

KESKKOND<br />

VÕRGUSTIKUD<br />

Saavutatav tulemusnäitaja<br />

Läbi on viidud 60 üritust.<br />

Üritustele on kaasatud vähemalt 600 noort.<br />

Juurde on loodud või kvalitatiivselt parandatud 30 noorte<br />

arengut toetavat objekti<br />

Valminud või oluliselt parendatud on 10 avalikult kasutatavat<br />

objekti.<br />

Korraldatud on 15 kogukondade koostööd parandavat ja<br />

arendavat üritust.<br />

Üritustel on osalenud 1200 inimest.<br />

Erinevatel üritustel või objektide arendamisel on kaasatud 35<br />

kogukonda.<br />

TAS-i piirkonna ettevõtted ja organisatsioonid on laiendanud<br />

pakutavate teenuste- ja toodete sortimenti 18 teenuse- ja<br />

kaubagrupi võrra.<br />

15 piirkondlikel ressurssidel põhinevat teenust või toodet<br />

pakkuvat ettevõtet on parendanud oma sisseseadet ja põhivara.<br />

Asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine ja pakkumisega<br />

on seotud 35 inimest.<br />

Tegutsevatele MTÜ-dele on täiendavalt lisandunud 10 uut<br />

asukohapõhiste toodete ja teenustega seotud tegevussuunda.<br />

Läbi on viidud 10 teenuse- või tootearendust<br />

Turule on toodud 30 uuenduslikul ideel põhinevat toodet või<br />

teenust.<br />

15 ettevõtete gruppi on rakendanud ühist turundusplaani.<br />

40 ettevõtet on parendanud oma turundustegevust.<br />

TAS-i piirkonnas on säilinud või lisandunud 15 uut töökohta.<br />

25 puhketegevust või puhkamisega seotud objekti on muutunud<br />

keskkonnasõbralikumaks.<br />

Läbi on viidud 30 keskkonnaalast teadlikkust suurendavat<br />

üritust või tegevust.<br />

Organiseeritud on 15 koostöögruppi.<br />

Toetatud on 10-t organisatsioonide koostöös läbiviidavat<br />

tegevust.<br />

Alljärgnevalt on toodud välja pikaajalises perspektiivis tekkivad mõjud, mis on sarnaselt<br />

mõõdetavatele tulemusindikaatoritele jagatud võtmevaldkondade ülesehitusest lähtuvalt.<br />

74

Üldiste mõjudena saab koheselt välja tuua kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja<br />

organisatsioonide poolt koostööna loodud ja läbiviidud projektide arvu ja kvaliteedi. Teine<br />

oluline tulemus on kohaliku elanikkonna aktiivsem kaasamine ja osalemine omavalitsuse<br />

tegevuse toetamises ning otsustamisprotsessis. Kolmanda üldise mõjuna saab välja tuua<br />

ettevõtjate aktiivsema kaasamise kohaliku omavalitsuse tegevuse toetamisse ning<br />

otsustamisprotsessi. Nimetatud mõneti laialivalguvatele mõjudele täiendavalt on võimalik<br />

sihtgruppide lõikes välja tuua järgnevad üldmõjud:<br />

NOORED<br />

Noorte ühiskondlik aktiivsus on kasvanud;<br />

Õpitubade, laagrite, õpiettevõtted, võistlused, konkursid, seminaride, koolituspäevade<br />

arv on kasvanud;<br />

Üldine elukeskkond on paranenud ja elukvaliteet tõusnud;<br />

Noortele mõeldud rajatiste ja hoonete arvu suurenemine (noortekeskused,<br />

mänguväljakud, ujumiskohad);<br />

Tööhõive võimalik suurenemine, noored ei pea piirkonnast lahkuma;<br />

Noorte arv maapiirkonnas ei vähene, vaid kasvab;<br />

Külades on vajalikul määral noori elanikke, rahvastikupüramiid on tasakaalus;<br />

KOGUKONNAD<br />

Maaelanike arvu kahanemine on peatunud, arv on aeglaselt kasvamas;<br />

Külaelanike vanuseline struktuur on tasakaalustunud;<br />

Maal on paranenud sotsiaalse infrastruktuuri olukord;<br />

Kohalike külaseltside ja seltsingute arv on kasvanud;<br />

Külaseltside ja seltsingute poolt on viidud ellu arvukalt kohalikku elukorraldust<br />

edendavaid väikeprojekte;<br />

Külades on rajatud või taastatud külamaju, külaplatse;<br />

Maal toimuvate külapäevade, kultuuriürituste, spordiürituste jne arv on kasvanud;<br />

Asukohapõhiste ressursside väärtustamine on tõusnud;<br />

Tööhõive üldine suurenemine;<br />

Kohaliku omaalgatuse suurenemine;<br />

Külaseltside ja seltsingute tugevnemine ja materiaalse baasi paranemine;<br />

Võimaluste laienemine külaelu ürituste korraldamiseks;<br />

Eakatele mõeldud rajatiste ja puhkealade (pargid, külaplatsid) arvu kasv;<br />

ETTEVÕTLUS<br />

Asukohapõhistel ressurssidel baseeruvate ettevõtete arv on suurenenud;<br />

Ühisturundusest on tekkinud koostöö ja sünergia;<br />

Ajalooliste objektide taaskasutuselevõtt ja ajalooliste asukohapõhiste tegevuste<br />

ellukutsumine;<br />

Kohalikud tööjõuressurssid kasutatakse rohkem ära kohapeal (oma vallas tööd leidnud<br />

inimeste arvu ja suhtarv on suurenenud);<br />

Ettevõtete sisseseade on muutunud innovaatilisemaks;<br />

Turule on toodud uuenduslikke tooteid ja teenuseid;<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i piirkonnas uute toodete ja teenuste arvu kasv;<br />

Ettevõtluskeskkonna paranemine;<br />

Kohalike loodusressursside kasutusele võtmise võimaluste suurenemine;<br />

75

Tööjõupuuduse vähenemine ja tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõus;<br />

Innovatiivsete lahendusvõimaluste suurenemine ettevõtluses;<br />

Uute tootmisvõimsuste ja tootmispiirkondade väljaarenemine;<br />

KESKKOND<br />

Korrastatud on olemasolevaid loodusobjektide;<br />

Rajatud ning parendatud on loodus- ja matkaradasid;<br />

Korrastatud ja parendatud on avalike puhkealasid;<br />

Rajatud on uusi loodusmajasid ja looduslikke puhkeplatse;<br />

Korraldatud on keskkonnaalaseid ja -teadlikkust tõstvaid üritusi;<br />

Turistide arv piirkonnas on kasvanud;<br />

Loodusega seotud turismiettevõtete arv on suurenenud;<br />

Piirkonnas pakutavate uute turismi ja puhke- ning virgestusteenuste arv on laienenud;<br />

Looduskeskkonna puhtus on säilinud ja avalike puhkealade olukord paranenud;<br />

Ümbertöötlemisega tegelevate ettevõtete arv on suurenenud;<br />

VÕRGUSTIKUD<br />

Tekkinud on uued piirkonnasisesed kontaktid ja koostöögrupid (nii ettevõtted kui<br />

MTÜ-d);<br />

Tekkinud on rahvusvahelised kontaktid ja koostöögrupid;<br />

Koostöögrupid on saavutanud ühised eesmärgid ja individuaalse kasu;<br />

Koostöögruppide tegevus võimaldab paremat konkurentsivõimet;<br />

7.2. Finantseerimine<br />

<strong>Strateegia</strong> oodatavate tulemuste saavutamise aluseks on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevuste<br />

rahastamine ja sellest tulenev jätkusuutlikkus. Käesolevas peatükis tuuakse ülevaade<br />

meetmete eelarve jagunemisest aastate lõikes. Otseselt sõltuvad eelarve mahust ja<br />

jagunemisest ka saavutatavad mõjud. Oodatavad tulemused ja mõjud on siiski mõningases<br />

ajalises nihkes toetuste andmisega võrreldes (toetuse andmisele järgneb selle rakendamise<br />

periood, millele omakorda järgneb nn tulemuste tekkimise faas). Pehmete toetuste korral<br />

tekivad tulemused kiiremini, investeeringumeetmete korral on tulemused pikaajalisemalt<br />

tekkivad.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamise ajal ei ole selget teadmist <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i eraldatava<br />

toetussumma osas (on teada hinnanguline summa, kuid puudub kindlalt määratletud eelarve<br />

eraldis). Seega on kogu strateegia eelarve koostamisel ja jagamisel arvestatud protsentuaalse<br />

jagunemisega ning nii alljärgnevates tabelites kui joonistel on toodud välja vaid<br />

protsentuaalsed osakaalud. Üldisest eelarvest on 20% kujundatud <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

eelarveks (jätkusuutlikkuse tagamine) ning 80% kogueelarvest on plaanis jagada meetmete<br />

eelarveks.<br />

Oodatavate tulemuste saavutamise eelduseks on tehtavad investeeringud ning eraldatavad<br />

toetused. Sellest tulenevalt on tulemuste ajaline jaotus ning jaotus meetmete lõikes tugevas<br />

korrelatsioonis rahaliste eraldistega. Alljärgnevalt tuuakse välja eelarve jagunemine nii aastate<br />

kui meetmete lõikes ning samuti mõlemat informatsiooni koondav maatrikstabel.<br />

76

Meetmete eelarve jaotus meetmete lõikes<br />

Meetmete lõikes on jaotatud eelarve vastavalt vallaseminaride ning <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i<br />

strateegiakomisjoni otsustele. Mõlemal hinnangul oli 50% osakaal, seega arvestati nii<br />

kohaliku elanikkonna ja organisatsioonide arvamust kui ka TAS jätkusuutlikkuse ja üldiste<br />

eesmärkide vastavust. Kõige rohkem raha eraldatakse toetusteks Kogukonna võtmevaldkonna<br />

meetmesse („Kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine”), mis kogus enim<br />

hääli nii vallaseminaridel kui ka strateegiakomisjoni koosolekul. Suhteliselt võrdse kaaluga<br />

on „Noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga” ja „Keskkonnasõbralike elamis- ja<br />

puhkevõimaluste mitmekesistamine” meetmete eelarve. „Asukohapõhiste toodete ja teenuste<br />

arendamine” ja meetmega „Võrgustike arendus” seotud toetused on väiksemamahulised.<br />

Nimetatud eelarvele tuginedes saab teha hinnanguid tulemuste kohta, mis tekivad toetuste<br />

maksmisega. Enim muutusi (oodatavaid tulemusi) tekib seetõttu kogukonna meetme läbi ning<br />

mõjutused on suurimad eelkõige aktiivsele ühiskonnagrupile. Sellist lahendust sooviti ka<br />

vallaseminaridel. Vähim arv taotlusi on laekumas ilmselt „Asukohapõhiste toodete ja teenuste<br />

arendamine.” meetmes, kuivõrd tegemist on suhteliselt kitsale toetatavate ringile suunatud<br />

meetmega, mille eesmärk on aidata ja muuta aktiivsemaks kitsast <strong>Tartumaa</strong> piirkonda. Samuti<br />

on „Võrgustike arenduse” meede suhteliselt väikse sihtgrupiga, kuivõrd ettenähtud eelarve<br />

juures on võimalik läbi viia vaid väiksemamahulisi projekte.<br />

77

Meetmete eelarve jaotus aastate lõikes<br />

Eelarve jagunemine aastate lõikes annab selge ülevaate toetuste maksmise võimalustest ning<br />

sellest lähtuvalt toetavate projektide ligikaudsest mahust. TAS- i strateegiakomisjoni<br />

koosolekul määrati ülalpool toodud joonisel kirjeldatud eelarve aastatepõhine jaotumine.<br />

Jaotuse eesmärgiks on tagada <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i protsesside jätkusuutlikkus ning<br />

olemasoleva eelarve ja toetussummade maksimaalselt efektiivne kasutus (raha ajaväärtus).<br />

Esimesel tegevusaastal käivitatakse toetuste maksmise süsteemid ning seetõttu ei ole mõistlik<br />

suunata alles arenevatesse protsessidesse suures mahus raha. Teisel aastal on eelarve maht<br />

kõige suurem, kuivõrd protsessid on käivitunud ja toetusi loodetakse välja maksta võimalikult<br />

suures mahus.<br />

Alljärgnevas tabelis on võetud kokku eelarve jagunemise mõlemad dimensioonid ja toodud<br />

välja protsentuaalne jagunemine perioodi ja meetme lõikes. 100% on arvestatud seejuures<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i eelarvest meetmete eelarvesse suunatud vahenditest (80%<br />

kogueelarvest). Suurima eelarvega perioodiks on meede „Kogukondade jätkusuutlikkuse<br />

arendamine ja tugevdamine” aastal 2010 7,37 % kogueelarvest, väikeima eelarvega<br />

perioodiks on meetme „Võrgustike arendus” toetused <strong>2013</strong>. aastal 0,47 % kogueelarvest.<br />

Eelarve jaotus maatrikstabelis aastate ja meetmete lõikes<br />

Meede 2009 2010 2011 2012 <strong>2013</strong><br />

Noorte suurema sidususe<br />

saavutamine kogukonnaga<br />

3,57% 5,87% 5,36% 3,57% 2,04%<br />

Kogukondade jätkusuutlikkuse<br />

arendamine ja tugevdamine<br />

4,49% 7,37% 6,73% 4,49% 2,56%<br />

Asukohapõhiste toodete ja teenuste<br />

arendamine<br />

2,10% 3,45% 3,15% 2,10% 1,20%<br />

Väikeettevõtluse toetamine 2,82% 4,63% 4,23% 2,82% 1,61%<br />

Keskkonnasõbralike elamis- ja<br />

puhkevõimaluste mitmekesistamine<br />

3,70% 6,08% 5,55% 3,70% 2,11%<br />

Võrgustike arendus 0,82% 1,34% 1,23% 0,82% 0,47%<br />

7.3. Seiretegevus<br />

Seire on pidev tegevus, millega tagatakse meetme, strateegia või projekti tulemuslik<br />

rakendamine ning millega mõõdetakse strateegias püstitatud eesmärkide täitmist. Seire<br />

eesmärgiks on kindlustada adekvaatne informatsioon vahendite kasutamise finants- ja<br />

sisuliste tulemuste saavutamise kohta. Seire aruandluse kaudu hinnatakse, mida on eraldatud<br />

abi eest tegelikult saavutatud (tulemused) ja kas tulemused vastavad planeerimise faasis<br />

seatud eesmärkidele.<br />

Seire strateegia tasandil on vajalik selle edukaks ja asjakohaseks rakendamiseks. <strong>Strateegia</strong><br />

tasandil teostavad seiret nii <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i seirekomisjon (komisjon, mille liikmetest<br />

vähemalt pooled on soovituslikult organisatsioonivälised isikud) kui välised eksperdid<br />

eesmärgiga kindlustada selle tulemuslik, kvaliteetne ja õiglane rakendamine. <strong>Strateegia</strong><br />

tasandil toimub täielik seire 2010. aastal, kui vaadatakse üle strateegia adekvaatsus ja<br />

asjakohasus ning viiakse sisse keskkonna muudatustest ning senisest tegevusest tulenevad<br />

muudatused. Seire käigus tellitakse erinevaid uuringuid, sh on vajalik hinnata nii sotsiaalmajandusliku<br />

olukorra muutumist ja sellega seonduvaid sihtgruppide vajaduste muutusi, kui<br />

78

olemasoleva strateegia rakendamisest tekkivaid tulemusi ja püstitatud eesmärkide<br />

saavutamist. Läbi viidud uuringute tulemused on aluseks strateegia uuendamisele.<br />

Alljärgneval joonisel on selgitatud detailsemalt strateegia tasandil tehtavat seiret.<br />

<strong>Strateegia</strong> tasandil läbiviidava seire skeem.<br />

Seire projekti tasandil on projekti elluviimise ja tulemuste jälgimine projekti tulemusliku<br />

rakendamise kindlustamiseks vastavalt toetuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses<br />

sätestatud tingimustele ning püstitatud eesmärkidele. Seire projekti tasandil toimub alates<br />

taotluse menetlemisest kuni projekti lõppemiseni. Seire projekti tasandil on kohapealne<br />

kontroll, mis hõlmab paikvaatlust, jooksvat kontrolli projekti rakendamise faasis ja<br />

järelkontrolli. Selle eesmärgiks on tuvastada, kas projekt reaalselt eksisteerib ning tegutseb<br />

vastavalt abi andmise otsuses toodule. Projekti tasandil korraldatakse seiret TAS-i<br />

tegevjuhtkonna määratud seirekomisjoni poolt. Alljärgneval joonisel on selgitatud täpsemalt<br />

projekti tasandil toimuva seire kujunemist ja selle etappe:<br />

79

Projekti tasandil läbiviidava seire skeem.<br />

Nimetatud kahetasandilise seire abil on võimalik tagada nii strateegia kui toetustaotluste<br />

menetlemiseks vajalik seiretegevus ning kontrollsüsteem. Täpsemad seire tingimused ja kord<br />

on kehtestatud strateegiaga koos loodava rakenduskava raames.<br />

80

8. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS JA STRATEEGIA<br />

KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamise protsessi on kirjeldatud etappide lõikes, sh antakse alljärgnevalt<br />

ülevaade strateegia koostamisel kaasatud osapooltest, osalenud ja koostamist koordineerinud<br />

töörühmadest ja nende teemavaldkondadest, kaasatud ekspertidest ning strateegia koostamise<br />

aluseks olnud uuringutest, olulisematest koosviibimistest, üritustest. <strong>Strateegia</strong> koostamise<br />

läbivaks põhimõtteks on olnud arvestamine LEADER-lähenemise põhimõtetega, milleks on<br />

altpoolt üles suunatud vajaduste teadvustamine, erinevate sektorite koostöö ja partnerlus,<br />

piirkonnapõhine lähenemine ning uuenduslikkus. Samuti on strateegia koostamisel peetud<br />

äärmiselt oluliseks, et kõikidel piirkondadel, organisatsioonidel ja elanikegruppidel, sh<br />

noortel oleks olnud võimalus osaleda strateegia koostamisel.<br />

<strong>Strateegia</strong> lähtealuste määratlemine<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i LEADER-i strateegia koostamiseks moodustati 5 teemapõhist<br />

töörühma: NOORED, KESKKOND, ETTEVÕTLUS, KOGUKONNAD, VÕRGUSTIKUD<br />

ja 1 strateegia üldtöörühm, kuhu kuulusid TAS-i tegevjuht ja teemapõhiste töörühmade juhid.<br />

<strong>Strateegia</strong> töörühmadesse kuulusid <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i tegevtöötajad, teemapõhiste<br />

töörühmade juhid ja teemapõhiste töörühmade liikmed. Keskmiselt oli ühes töörühmas 5-7<br />

liiget. Töörühma juhtide määramise eelduseks oli nendepoolne aktiivne seotus vastava<br />

valdkonnaga. Töörühmade juhid vastutavad otseselt oma rühma töökorralduse ja tulemuste<br />

saavutamise eest. Töörühma liikmete ülesandeks oli osaleda kohtumistel ja võtta aktiivselt osa<br />

töörühma tööst.<br />

Järgnevalt on esitatud kokkuvõte sellest, kuidas strateegia koostamise vastutusvaldkonnad<br />

jaotusid erinevate strateegia töörühmade vahel (esitatud jaotus oli kehtiv kogu strateegia<br />

koostamise protsessi jooksul):<br />

Lähtematerjalide kogumine ja koondamine – TAS-i tegevtöötajad.<br />

Piirkonna ja sihtrühmade probleemide täpsustamine – teemapõhised töörühmad.<br />

Visiooni kirjeldamine ja eesmärkide määratlemine, sh arengusuundumuste täpsem<br />

kirjeldamine – strateegiakomisjon.<br />

Tegevuskava ja eelarve – strateegiakomisjon.<br />

<strong>Strateegia</strong> avalikustamine (kommunikatsiooni ja avalikustamise plaan), elluviimine ja<br />

hindamine – strateegiakomisjon.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamist ettevalmistavad tegevused olid järgmised:<br />

81

1. Esmaste vajaduste ja võtmeprobleemide määratlemisele ning tegevusplaani koostamisele<br />

eelnes tegevuspiirkonna omavalitsuste külastamine. Perioodil detsember 2006 kuni veebruar<br />

2007 külastati kümmet TAS-i tegevuses osalevat kohalikku omavalitsust ning valla esindajate<br />

osavõtul viidi läbi ümarlauad (osales ca 100 inimest). Külastuste eesmärgiks oli nii esialgse<br />

strateegiat ja TAS-i tegevust puudutava nägemuse tutvustamine ning kohapealse lisainfo<br />

kogumine tegevuspiirkonna elanike vajaduste ja probleemide kohta. <strong>Vald</strong>ades läbiviidud<br />

ürituste sihtgrupiks oli kohalikud elanikud, vallavalitsuste liikmed ja kohapealsete<br />

organisatsioonide esindajad, väikeste eranditega olid tavapäraselt esindatud kõigi kolme<br />

sektori esindajad. Arvestades läbi viidud kohtumiste ja kohaletulnud elanike ja<br />

organisatsioonide esindajate arvu, siis ei ole hakatud eraldi lisama kokkusaamiste protokolle<br />

(küll on need kättesaadavad <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>is).<br />

2. Teiseks käsitletava strateegia koostamist ettevalmistavaks etapiks oli edasise tegevusplaani<br />

koostamine. Koostatud tegevusplaanis fikseeriti järgmised tegevused: a) strateegia koostamise<br />

aja- ja tegevuskava, sh tegevuste eest vastutajad; b) lähteuuringute läbiviimise vajadus ja<br />

eesmärgid; c) strateegia sihtrühmade kaasamine ja kaasamiseks vajalikud tegevused; d)<br />

väliste ekspertide kaasamine ja nende poolt teostatavate tegevuste määratlemine.<br />

Tegevusplaani koostas strateegia töörühm, misjärel see vaadati üle teiste töörühmade poolt<br />

ning kinnitati juhatuse poolt.<br />

3. Esialgne vajaduste kaardistamine ja võtmeprobleemide määratlemine, hõlmas endas<br />

esmaste lähtematerjalide kogumist ja koondamist ning sellepõhjalist üldist tegevuspiirkonna<br />

analüüsi. Tegevuse läbiviijateks olid strateegia koostamise töörühmad (läbi töörühma liikmete<br />

olid kaasatud kõik olulisemad huvigrupid). Töörühmad moodustati mai 2007. Töörühmade<br />

kokkusaamise sagedus strateegia lähtealuste koostamisel oli keskmiselt 2-4 korda kuus<br />

sõltuvalt töörühmast (strateegia töörühm kogunes 4 korda kuus). Paralleelselt esmaste<br />

vajaduste kaardistamise ja võtmeprobleemide määratlemisega osalesid töörühmade esindajad<br />

(üldisemalt kõik TAS-i liikmed) alljärgnevalt nimetatud koolitustel ja infopäevadel (välja<br />

toodud on vaid kõige olulisemad üritused).<br />

9. märts 2007, Võnnu. Kolme sektori koostöö infopäev. Osalesid TAS-i juhatuse ja strateegia<br />

töörühmade esindajad (ca 15 inimest 4 ).<br />

29.-30. mai 2007, Alatskivi. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia koostamise koolitus. Osalesid<br />

TAS-i juhatus ja liikmed (ca 25 inimest).<br />

4.-5. juuni 2007, Tartu. Seminar “LEADER Soomes – kogemused ja võimalused”. Osalesid<br />

TAS-i liikmed (ca 25 inimest).<br />

6.-8. september 2007, Viisari Soome. Õppereis Soome Viisari RY tegevuspiirkonda. Osalesid<br />

TAS-i juhatuse liikmed ja strateegia töörühma liikmed (ca 15 inimest).<br />

13. september 2007, Ülenurme. Meeskonnatöö koolitus. Osalesid TAS-i juhatuse liikmed (ca<br />

10 inimest).<br />

17. oktoober 2007, Tartu. Välismõjude seminar. Osalesid TAS-i juhatus ja liikmed (ca 15<br />

inimest).<br />

4 Siin ja edaspidi on antud üritustel osalenute arv hinnanguliselt. Kuigi kõikide ürituste kohta on olemas<br />

korrektsed protokollid, siis paratamatult ei ole kõik osalejad oma osavõttu sama hoolega märkinud, seega täpse<br />

osalejate arvu märkimine võiks eksitavaks osutuda.<br />

82

<strong>Strateegia</strong> koostamine<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamise etapp hõlmab ajavahemikku strateegia lähtealuste määratlemisest kuni<br />

strateegia lõpliku valmimiseni <strong>2008</strong>. aasta aprilli keskpaigas. Alljärgnevalt on esitatud<br />

olulisemad strateegia koostamise protsessi tegevused, kuna mitme tegevuse põhjal on<br />

tegemist ajaliselt kattuvate tegevustega, siis on neid raske järjestatuna esitada (võimaluste<br />

piires on seda siiski püütud teha).<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamise etapid<br />

Väliste ekspertide kaasamine (vastutas TAS-i tegevjuht). <strong>Strateegia</strong> kvaliteedi<br />

parendamiseks kaasati strateegia koostamise protsessi järgmised eksperdid<br />

(koostöölepingud sõlmiti 2007. aasta detsembris). Indrek Golbergi ja Andres Agana<br />

(I.G. Capital Investments OÜ) ülesanneteks oli nõustada strateegia koostamist ning<br />

viia läbi alusuuringud kaardistamaks süvitsi tegevuspiirkonna probleemid ja<br />

vajadused. Nii Indrek Golberg kui Andres Agan omavad pikaajalist kogemust<br />

strateegiate koostamisel ja strateegiate koostamise juhendamisel, samuti on nad<br />

aktiivselt tegevad TÜ Majandusteaduskonna õppejõududena.<br />

Väliste ekspertide, Sirje Simmo ja Anu Reiljani, ülesandeks oli hinnata koostatava<br />

strateegia kvaliteeti ning selle vastavust juhendmaterjalidele. Kokku pidid mõlemad<br />

eksperdid esitama koostatud strateegia kohta kolm ekspertiisi, mis olid aluseks<br />

strateegia täiendustele ja parandustele. Sirje Simmo on Tartu ERKAS OÜ juhataja<br />

ning on erinevate strateegiliste dokumentidega olnud tegev enam kui viis aastat. Teine<br />

ekspert Anu Reiljan, on TÜ Majandusteaduskonnas strateegilist juhtimist ja sellega<br />

83

seonduvaid aineid õpetav õppejõud, kes paralleelselt ülikooli õppetööga tegutseb<br />

aktiivselt ka era- ja kolmanda sektori nõustajana.<br />

Pärast strateegiat ettevalmistavate tegevuste lõppemist algas 2007. aasta detsembris<br />

<strong>Strateegia</strong> alapunktide lahti kirjutamine. Esmalt alustati võtmevaldkondadel<br />

põhinevate meetmete ja neil põhinevate tegevuste kirjeldamisega. Sellele järgnes<br />

meetmete esitlemine kohalikes omavalitsustes (vt ka järgmine punkt) ning saadud<br />

tulemuste analüüsimine ning meetmete lõplik prioritiseerimine. Meetmete<br />

prioritiseerimisel lähtuti nii vallaseminaride tulemustest (osakaal 50%) kui strateegia<br />

töörühma arvamusest (osakaal 50%), mille kujunemise alusteks olid nii läbiviidud<br />

uuringud kui töörühmades selgeks vaieldud probleemistikud. Osakaalude määramise<br />

eelduseks oli nii vajadus arvestada lõppkasusaajate arvamusega, kuid samas tagada ka<br />

arvestatus uuringute tulemusena välja selgitatud kitsaskohtade ja probleemidega.<br />

Eelnevalt nimetatud tegevuste teostamise eest vastutasid lisaks strateegia töörühmale<br />

ka TAS-i tegevjuht ja välised eksperdid (Indrek Golberg ja Andres Agan).<br />

Vallaseminaride läbiviimise (jaanuar <strong>2008</strong>) eesmärgiks oli saada teada<br />

potentsiaalsete kasusaajate hinnang väljapakutud meetmete kohta. Hindamiseks esitati<br />

12 meedet, mis paluti osalejatest moodustatud töögruppidel (töögrupid moodustati<br />

vallapõhiselt) prioriteetsuse alusel järjestada. Kokku viidi läbi 5 vallaseminari, kus<br />

osalesid 16 valla esindajad (107 inimest) ehk keskmiselt 21,4 inimest kohtumise ja 6,7<br />

valla kohta. Vastavate seminaridel osalenute statistilisi karakteristikuid saab üsna hästi<br />

kasutada üldise kaasatuse astme hindamiseks, sest analoogne osalejate arv ja struktuur<br />

iseloomustab ka kõiki teisi lõppkasusaajate osalemisel läbiviidud üritusi ja teabepäevi.<br />

Ligemale viiendik (18,7%) kõikidest vallaseminaril osalejatest olid eraettevõtjad.<br />

Kolm viiendikku (62,6%) osalejatest töötasid erinevatel ametikohtadel. Ülejäänud<br />

viiendik osalejatest jagunesid töötute, pensionäride ja (üli)õpilaste (12,1%) vahel.<br />

51,4% osalejatest omasid kõrgemat haridust, neist 44,9% olid lõpetanud mõne<br />

kõrgema kooli ning täiendavalt 6,5% omasid kas rakendus- või teaduskraadi (sh ka<br />

doktorikraadi). Seminaridel osalejate haridustase ületas oluliselt nii Tartu maakonna<br />

keskmist kõrgharidusega isikute suhtarvu 13,7%. Naised moodustasid osalejate arvust<br />

täpselt kaks kolmandikku ning meeste arvele jäi seega üks kolmandik Ootuspäraselt<br />

oli kohal üsna palju TAS-i liikmeid (kokku 45,8% osalejatest), sh enamus juhatuse<br />

liikmetest (15 inimest 16-st). Samas oli positiivseks teguriks suur mitteliikmete arv<br />

(54,2%), mis näitab, et LEADER strateegia on oluline ka tavainimestele.<br />

<strong>Strateegia</strong> täiendamiseks ja sisulise tagatuse saavutamiseks viidi kahes etapis läbi<br />

kaks eraldiseisvat uuringut, millest esimene põhines esmaste ja teine teiseste<br />

andmete kogumisel ja analüüsimisel. Esimese uuringu eesmärgiks (esimene etapp<br />

viidi läbi ajavahemikul juuli 2007 kuni september 2007) oli saada ülevaade<br />

tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja selle trendidest ning kohalike<br />

omavalitsuste tugevustest ja nõrkustest. Uuringu esimeses etapis saadeti TAS-i<br />

tegevjuhi poolt igale tegevuspiirkonna vallavalitsusele küsitlusankeet (koostatud<br />

strateegia töörühma poolt), millega uuriti kohalike omavalitsuste erinevaid<br />

sotsiaalmajanduslikke näitajaid (kultuur, sotsiaal, tervishoid, sport, MTÜ-de tegevus,<br />

noorte olukord jne). Uuringu teine etapp korraldati paralleelselt vallaseminaride<br />

läbiviimisega <strong>2008</strong>. aasta jaanuaris ning selle viisid läbi TAS-i tegevjuht ja strateegia<br />

arendamisse kaasatud välised eksperdid. Väliste ekspertide abil teostati ka mõlema<br />

etapi analüüs (analüüsi tulemused on integreeritud strateegia kolmandas ja neljandas<br />

84

osas). Teise etapi läbiviimiseks moodustati vallapõhised töörühmad ning anti neile<br />

ülesandeks kirjeldada valdade tugevusi ja nõrkusi.<br />

Teine uuring viidi läbi <strong>2008</strong>. aasta jaanuaris ja veebruaris strateegia koostamisele<br />

kaasatud väliste ekspertide poolt. Uuringu esimene osa põhines statistikaameti ja<br />

varasemate piirkonda käsitlenud uuringutulemuste analüüsimisel ja sünteesimisel ning<br />

selle eesmärgiks oli tegevuspiirkonda kirjeldavate põhijoonte arvuline väljatoomine.<br />

Esimese osa tulemusi on kasutatud strateegia kolmanda osa koostamisel. Uuringu<br />

teine osa põhines strateegiaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentide<br />

analüüsimisel ning selle peamiseks eesmärgiks oli ühisosade kaardistamine ning<br />

teostatavate tegevuste võrdlemine. Uuringu teise osa läbiviimisel saadud tulemused<br />

leidsid rakendamist strateegia viienda osa koostamisel.<br />

<strong>Strateegia</strong> lõplik koostamine toimus strateegia töörühma ja välisekspertide kaasabil,<br />

arvestades eelnevates etappides saadud tulemusi perioodil jaanuarist kuni aprillini<br />

<strong>2008</strong>. aastal. <strong>Strateegia</strong> lõpliku koostamise aluseks olid perioodiliselt asetleidnud<br />

töörühmade koosolekud ja nõupidamised.<br />

Paralleelselt strateegia koostamisega osalesid töörühmade esindajad ja välised<br />

eksperdid (üldisemalt kõik TAS-i liikmed) alljärgnevalt nimetatud koolitustel ja<br />

infopäevadel (välja toodud on vaid kõige olulisemad üritused).<br />

30. november 2007, Tartu. <strong>Strateegia</strong> seminar. Teema: vallaseminaride<br />

ettevalmistamine ja strateegia avalikustamise kava. Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed<br />

ja strateegia töörühma esindajad ning välised eksperdid (ca 10 inimest).<br />

6.-7. detsember 2007, Tartu. Meeskonnatöö koolitus. Osalesid TAS-i juhtkonna<br />

liikmed (ca 15 inimest).<br />

7. jaanuar <strong>2008</strong>, Tartu. Tööseminar (kommunikatsiooniplaan, strateegia koostamine).<br />

Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed, töörühmade esindajad, välised eksperdid (ca 15<br />

inimest).<br />

13. veebruar <strong>2008</strong>, Tartu. <strong>Strateegia</strong> seminar (vallaseminaride analüüs, uuringute<br />

vahekokkuvõte). Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed, töörühmade esindajad, välised<br />

eksperdid (ca 15 inimest).<br />

27. veebruar <strong>2008</strong>, Tartu. <strong>Strateegia</strong> seminar (strateegia koostamise vahekokkuvõte).<br />

Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed, töörühmade esindajad, välised eksperdid (ca 15<br />

inimest).<br />

10.-13. märts <strong>2008</strong>, Viisari Soome. Töökoosolekud Soome LEADER tegevusgrupi<br />

Viisari RY juures. Osalesid TAS-i tegevjuht ja väline ekspert (ca 5 inimest).<br />

14. märts <strong>2008</strong>, Tartu. Koolitus “<strong>Tartumaa</strong> tulevik – meie võimalused seda<br />

kujundada”. Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed, töörühmade esindajad, välised<br />

eksperdid, koostööpartnerite esindajad (ca 25 inimest).<br />

18. märts <strong>2008</strong>, Tartu. <strong>Strateegia</strong> seminar: <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i arengustrateegia<br />

ekspertiis ja LEADER-määruse tutvustus. Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed,<br />

töörühmade esindajad, välised eksperdid, koostööpartnerid (Tartu Maavalitsus, MTÜde<br />

esindajad, ettevõtete esindajad) (ca 15 inimest).<br />

85

24. märts <strong>2008</strong>, Tartu. <strong>Strateegia</strong> nõupidamine koostööpartneritega (strateegia<br />

arutamine). Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed, töörühmade esindajad, välised<br />

eksperdid, koostööpartnerid (Tartu Maavalitsus, MTÜ-de esindajad, ettevõtete<br />

esindajad) (ca 15 inimest).<br />

26. märts <strong>2008</strong>, Tartu. <strong>Strateegia</strong>komisjoni seminar: Eelarve jaotus ja strateegia<br />

rakendamine. Osalesid TAS-i juhtkonna liikmed, töörühmade esindajad, välised<br />

eksperdid, koostööpartnerid (Tartu Maavalitsus, MTÜ-de esindajad, ettevõtete<br />

esindajad) (ca 15 inimest).<br />

<strong>Strateegia</strong> valmimisele järgnevad loogiliste etappidena esiteks avalikustamine ja<br />

kaasamine (vastavalt strateegia kuues osa) ja sellele järgnev strateegia elluviimine<br />

(strateegia üheksas osa). <strong>Strateegia</strong> oodatavad tulemused ja seiretegevuse ülevaade on<br />

esitatud strateegia seitsmendas osas.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamisel kasutatud materjalid<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamisel leidsid kasutamist järgmised materjalid ja infoallikad.<br />

Laiemad strateegilised dokumendid ja seadusandlikud aktid<br />

Eesti Maaelu Arengukava 2007 – <strong>2013</strong><br />

Eesti Edu 2014. Vabariigi Valitsuse strateegiadokument.<br />

Säästev Eesti 21. Eesti säästva arengu riiklik strateegia.<br />

Üleriigiline planeering Eesti 2010<br />

Ühiskondlik lepe<br />

Tartu maakonna arengustrateegia 2014. aastani. Väärt elu haritud maal.<br />

<strong>Tartumaa</strong> maakonnaplaneering<br />

Peipsiveere arengustrateegia kuni <strong>2013</strong>. Peipsiveer <strong>2013</strong> – väärt elukeskkond kauni Peipsi<br />

kaldal!<br />

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne<br />

programmdokument 2004–2006» meetme 3.6 «Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADERtüüpi<br />

meede» tingimused<br />

LEADERi määruse eelnõu aastateks 2007-<strong>2013</strong> (LEADER tegevusgrupi toetuse ja<br />

projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord) -<br />

tööversioon<br />

Kohalike omavalitsuste arengukavad<br />

Puhja - loovuse ja energia vald. Puhja valla strateegiline arengukava aastani 2012.<br />

Konguta valla arengukava <strong>2008</strong> – 2015. Tegevuskava <strong>2008</strong>- <strong>2013</strong><br />

Vara valla arengukava 2002 – 2010<br />

Võnnu valla arengukava aastateks 2007 – <strong>2013</strong><br />

Laeva valla arengukava 2007 – <strong>2013</strong><br />

Alatskivi valla arengukava 2005 – 2010+<br />

86

Kambja valla arengukava 2007 – 2016<br />

Peipsiääre valla arengukava <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong><br />

Meeksi valla majanduse arengukava ja –võimalused aastateks 2004 – 2010<br />

Nõo valla arengukava. <strong>Strateegia</strong> 2020. Investeeringute kava aastateks <strong>2008</strong> – 2011<br />

Luunja valla arengukava 2004 – 2010<br />

Ülenurme valla arengukava aastateks <strong>2008</strong> – 2011<br />

Tähtvere valla arengukava 2007 – <strong>2013</strong><br />

Mina ja Mäksa – mõnusalt koos! Mäksa valla arengukava aastani 2011<br />

<strong>Haaslava</strong> valla arengukava 2004 – 2012<br />

Tartu valla arengukava aastateks 2007 – 2012<br />

Teised juhendmaterjalid ja statistilised andmed<br />

Kohaliku initsiatiivi arendamine Eesti linnad ja vallad arvudes 2007 LEADER-lähenemine.<br />

Soovitused kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna strateegia koostamiseks<br />

LEADERi edulood Euroopa Liidus. Käsiraamat<br />

LEADER+. Action in the Finnish countryside in 2001 – 2006.<br />

Linnad ja vallad arvudes. 2007<br />

Statistikaameti andmebaas [www.stat.ee]<br />

Aruanne. Vallaseminarid – jaanuar <strong>2008</strong><br />

87

9. STRATEEGIA ELLUVIIMISE KAVA<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia elluviimise kava annab ülevaate järgnevatel perioodidel<br />

toimuvatest tegevustest, mis tagavad strateegia eduka elluviimise kuni 31. detsembrini <strong>2013</strong>.<br />

<strong>Strateegia</strong> elluviimine on jaotatav kahte põhiossa: periood kuni meetmete reaalse avanemiseni<br />

ja avanemisele järgnev periood (taotlemise periood). <strong>Strateegia</strong> valmimise järgselt (30. juuni<br />

<strong>2008</strong>) on vajalik koostada põhjalik rakenduskava, mis kirjeldab detailselt meetmed,<br />

nõustamise-, hindamise- ja seireprotsessi. See on meetmete avamisele eelnevaks oluliseks<br />

sammuks. Alljärgnevalt on selgitatud detailsemalt kõiki elluviimise kavaga seotud protsesse:<br />

1. <strong>Strateegia</strong> koostamine ning esitamine Põllumajandusministeeriumile.<br />

Tähtaeg või periood: kuni 30. juuni <strong>2008</strong>.a.<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamine algas sügisel 2006 ja lõppes strateegia kinnitamisega TAS-i<br />

üldkoosolekul juunis <strong>2008</strong>. Nimetatud perioodi jooksul on läbi põhjaliku sidusgruppide<br />

kaasamise, arutelude ja koosolekute jõutud strateegiani, mis on aluseks LEADER programmi<br />

põhimõtete elluviimisele. Peale strateegia kinnitamist esitatakse strateegia<br />

Põllumajandusministeeriumi hindamiskomisjonile. Seejärel jätkab TAS strateegia<br />

rakendamist ettevalmistavate tegevuste planeerimisega.<br />

2. <strong>Strateegia</strong> rakenduskava väljatöötamine ja koostamine<br />

Tähtaeg või periood: 30.juuli <strong>2008</strong>.a. esitatakse PRIA-le uus toetustaotlus koos strateegia<br />

rakenduskavaga aastaks <strong>2008</strong>.<br />

Tähtaeg või periood: 1. november <strong>2008</strong>.a. esitatakse strateegia rakendamiskava aastaks<br />

2009<br />

<strong>Strateegia</strong> koostamisele järgneb detailse dokumendi loomine, mis määratleb meetmete täpse<br />

sisu, samuti on vajalik detailselt kirjeldada meetmete hindamise protsess ja hilisem<br />

projektidega seotud seiretegevus. Rakenduskava koosneb meetmete kirjeldustest, meetmete<br />

eelarvelistest mahtudest, projektitaotluste valiku põhimõtetest, hindamise korrast, kaasamise<br />

ja teavitamise kavast, võrgustiku arendamise kavast ning projektide täitmise seirest ja<br />

kontrollimise protsessist. Rakenduskava täiendamine ja detailne välja töötamine toimub <strong>2008</strong>.<br />

aasta sügisel. Rakenduskava esitamise viimane tähtaeg on 1. november <strong>2008</strong>.a.<br />

3. <strong>Strateegia</strong> rakendamiseks vajaliku nõustamissüsteemi loomine<br />

Tähtaeg või periood: 30. juuni <strong>2008</strong>.a. kuni 31. detsember <strong>2008</strong>.a.<br />

<strong>Strateegia</strong> edukaks rakendamiseks on vajalik anda potentsiaalsetele taotlejatele igakülgset abi<br />

ja nõustamist. Seeläbi tagatakse taotluste korrektne esitamine, samuti aidatakse taotlejatel<br />

paremini mõista ja aru saada meetmete sisust ning toetuste andmise eesmärkidest. <strong>Tartumaa</strong><br />

<strong>Arendusselts</strong> on planeerinud palgata eraldi töötaja - meetmespetsialisti, kelle tööülesannete<br />

hulka kuulub taotlejate nõustamine. Nõustamissüsteemi väljatöötamine toimub sügisel <strong>2008</strong>.<br />

4. <strong>Strateegia</strong> rakendamiseks vajaliku hindamiskomisjoni kokkukutsumine<br />

88

Tähtaeg või periood: 30. juuni <strong>2008</strong>.a. kuni 31. detsember <strong>2008</strong>.a.<br />

Toetuste määramisel on vajalik hinnata projektitaotluste sobivust meetme eesmärkidega ning<br />

taotleja organisatoorset võimekust. Rakenduskava alusel toimub iga kvartal hindamine, mille<br />

viib läbi hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon on vajalik määratleda ja kinnitada hiljemalt<br />

31. detsembriks <strong>2008</strong>.a., vahetult enne meetmete avanemist. Hindamiskomisjonis on TAS-i<br />

juhatuse liikmed, välised eksperdid ja koostööpartnerid. Hindamiskomisjoni liikmete erialane<br />

taust katab võimalikult suures mahus vajalikud majanduslikud-, finantsilised-, sotsiaalsed- ja<br />

kultuurilised teadmised. Hindamiskomisjoni esimeseks ülesandeks on rakenduskavaga<br />

tutvumine ning selles kirjeldatud hindamisprotsessist lähtumine. Sellest tulenevalt tuleb<br />

valmistada ette dokumentatsioon, samuti tuleb luua tehniline baas taotluste menetlemiseks.<br />

5. <strong>Strateegia</strong> rakendamiseks vajaliku seirekomisjoni kokkukutsumine<br />

Tähtaeg või periood: 30. juuni <strong>2008</strong>.a. kuni 31. detsember <strong>2008</strong>.a.<br />

Seirekomisjoni kokkukutsumine toimub samaaegselt hindamiskomisjoni kokkukutsumisega.<br />

Seirekomisjoni eesmärgiks on hinnata strateegia rakendamist ning projektitaotluste esitajate<br />

reaalseid vajadusi. Seirekomisjon viib läbi nii paikvaatlusi kui ka vajadusel intervjuusid<br />

taotlejatega. Seirekomisjon annab TAS juhatusele teada võimalikest kõrvalekaldumistest ning<br />

strateegia rakendamise raskustest. Seirekomisjoni liikmeteks valitakse isikud, kelle teadmised<br />

võimaldavad rakendamise objektiivset hindamist protsessi jälgimisel.<br />

6. Meetmete avanemine ja strateegia rakendamise algus<br />

Tähtaeg või periood: jaanuar 2009.a.<br />

Meetmed avatakse taotlemiseks jaanuaris 2009. aastal, mil algab strateegia reaalne<br />

rakendamine. Selleks ajaks on lõplikult valminud nii strateegia kui rakenduskava ning kokku<br />

on kutsutud vajalikud komisjonid. Samuti on <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i juurde loodud<br />

täiendavad töökohad, mis võimaldavad aktiivselt tegutseda strateegia rakendamise ja<br />

taotlejate nõustamisega.<br />

7. Projektitaotluste menetlemine<br />

Tähtaeg või periood: jaanuar <strong>2008</strong>.a. kuni 31.detsember <strong>2013</strong>. aastal<br />

Projektitaotluste menetlemine toimub kogu strateegia rakendamise aja kvartaalselt. Iga kvartal<br />

toimub hindamiskomisjoni koosolek, kus määratakse ära taotluste vastavus meetme<br />

eesmärkidele ning taotluse punktisumma vastavalt hindamiskriteeriumitele. Projektitaotlustest<br />

moodustatakse pingerida vastavalt hindamiskriteeriumite eest saadud punktide kogusummale.<br />

Hindamiskomisjoni koostatud pingereast ja meetme eelarve mahust lähtuvalt toimub<br />

projektide rahastamine.<br />

Hindamistegevuse muudab uuenduslikuks eelkõige partnerlus kolme osapoole vahel ning<br />

sellest tulenev kaasamine. Teiste toetusmeetmete puhul eeldatakse tavaliselt väga konkreetset<br />

taotleja ja kasu saaja suhet, LEADER programmi puhul ei ole niivõrd oluline taotleja nn<br />

ainuesinduslikkus. Mida rohkem osapooli on taotlusega seotud ja mida laiapõhjalisem on<br />

kasusaajate võrgustik, seda paremini on programm enda eesmärki täitnud. Teiste<br />

rakendusasutuste puhul võib kohati partnerlust ja seotust pidada negatiivseks teguriks,<br />

LEADER programmi puhul on igakülgne koostöö ja partnerlus vaid tugevdavaks jõuks.<br />

Teine uuenduslik moment hindamise juures on kriteeriumide jaotamine kolme gruppi.<br />

Esimese hindamiskriteeriumide grupi eesmärgiks on selgitada toetustaotluse vastavust<br />

89

üldistele LEADER põhimõtetele ning hinnata toetustaotluse kui projekti elujõudu ja<br />

jätkusuutlikust. Teine hindamiskriteeriumide grupp kätkeb spetsiifilisi tegureid, mis hindavad<br />

taotluse vastavust just nimetatud meetme eesmärkidele ja tegevussuundadele. Uuenduslik<br />

element on hindamiskriteeriumide kolmas grupp, kus hinnatakse taotluse vastavust ja sobivust<br />

eelistuste kriteeriumitega. Analüüside ja arutelude tulemusena on kujunenud terviklik pilt<br />

tugevustest ja nõrkustest TAS-i erinevates piirkondades (Peipsiveere, Lähi-Tartu, Lõuna ja<br />

Lääne-Tartu). Eelistuste hindamiskriteeriumite abil püütakse enim taotlusi suunata<br />

rahastamisele just siis, kui selles piirkonnas, kus planeeritakse projekti ellu viia, esineb just<br />

see probleem, mille lahendamisele projekt on suunatud.<br />

Kolmandaks hindamise uuenduslikkuse tunnuseks on toetuste ja eelarve lahususe printsiip.<br />

Paljude rakendusüksuste meetmete puhul konkureerivad erinevad toetused samadele<br />

finantseerimisallikatele. Seega tekib konkurents justkui täiesti erineva tasandi projektide<br />

vahel. Sellise probleemi vältimiseks on TAS-il täpselt määratletud soovitavate toetuste<br />

rahuldamise määr ning raha toetuste maksmiseks ei kasutata teise meetme/toetuse eelarvest.<br />

Raha ümberjagamine on võimalik vaid siis, kui perioodi lõpus on näha teatud meetme ja<br />

toetuste alarakendatust ning vaba ressurssi, mida suunata populaarsema või finantsmahukama<br />

toetuse väljamaksmisele.<br />

8. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia elluviimise hindamine ja korrigeerimine<br />

Tähtaeg või periood: 2010. aasta<br />

2010. aastal on võimalik <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>il korrigeerida olemasolevat strateegiat,<br />

arvestades muutunud keskkonnateguritega. <strong>Strateegia</strong> rakendamise käigus (2009 aastal) on<br />

tekkinud <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>il olulised teadmised ja kogemused toetuste määramisest ja<br />

rakendusprotsessist, mis võib luua vajaduse muudatuste tegemiseks.<br />

9. Kaasamistegevuse korraldamine TAS-i strateegia elluviimiseks<br />

Tähtaeg või periood: <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong><br />

Kaasamistegevus on pikaajaline protsess ning seetõttu on vajalik kaasata sidusgruppe kohe<br />

pärast strateegia valmimist. <strong>Strateegia</strong> valmimine ja avalikustamine on planeeritud 29. aprillil<br />

<strong>2008</strong>. aastal. Nimetatud sündmus on oluliseks kaasamise etapiks, kuivõrd sõnum jagatakse<br />

esimest korda suurele üldsusele. Teiseks kaasamise sammuks on meetmete avanemisele<br />

eelnev kampaania, kus tutvustatakse meetmete täpset sõnastust ning hindamiskriteeriumeid.<br />

Nimetatud protsess on vahetu ning ühtlasi motiveerib kvalifitseeruvaid taotlejaid alustama<br />

dokumentide ettevalmistamist. Infokanalitena on planeeritud erinevaid meediakanaleid<br />

(Peipsirannik, Postimees, Kuku raadio, vallalehed, TAS-i infokiri, TAS-i kodulehekülg jne).<br />

Meetmete avanedes toimub pidev kaasamine, mis on pigem individuaalse sisuga. Infovoo<br />

kandjateks on planeeritud passiivsed infokanalid (TAS-i koduleht, TAS-i infokiri, vallalehed<br />

jne), peamine kaasamine peab toimuma läbi inimeste.<br />

10. Täiendavate uuringute teostamine TAS-i strateegia rakendamise parendamiseks ja<br />

edasiarendamiseks<br />

Tähtaeg või periood: <strong>2008</strong> - <strong>2013</strong><br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong> planeerib tellida täiendavaid uuringuid nii individuaalselt kui koostöös<br />

teiste organisatsioonidega nii majanduslike- kui sotsiaalsete arengute uurimiseks piirkonnas.<br />

Nimetatud uuringud aitavad saada objektiivsemat pilti piirkonna vajadustest ning sellest<br />

lähtuvalt muuta vajadusel strateegiat ja rakenduskava põhimõtteid.<br />

90

11. TAS tegutsemine projektide koordinaatorina<br />

Tähtaeg või periood: <strong>2008</strong> - <strong>2013</strong><br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong> on raamorganisatsioon, mis ühendab oma liikmeid ning erinevaid<br />

sidusgruppe. Seetõttu on vajalik koostada ühisprojekte, mille raames on oluline roll TAS-l kui<br />

projektide koordinaatoril ja katusorganisatsioonil.<br />

12. <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i enda projektide teostamine<br />

Tähtaeg või periood: <strong>2008</strong> - <strong>2013</strong><br />

Kogu <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>ile suunatavast eelarvest on 20% planeeritud organisatsiooni<br />

jätkusuutlikkuse tagamiseks ning arendamiseks. Selle raames viiakse läbi mitmeid koolitusi ja<br />

projekte. Peamiselt on plaanis luua erinevaid koostöövõrgustikke ning sõlmida sünergiast<br />

lähtuvaid koostööprojekte.<br />

<strong>Strateegia</strong> elluviimise kava protsessid (eelpooltoodud punktid 1-12) ja tegevused on võimalik<br />

jagada kahte perspektiivi: lühiajaline perspektiiv enne meetmete avanemist ja pikaajaline<br />

perspektiiv meetmete avanemisele järgnevalt. Allpool on tabeli kujul toodud kaks<br />

ajagraafikut, mis selgitavad täpselt strateegia elluviimist ajalises mõõtmes. Esimene tabel<br />

katab meetmete avanemisele eelneva perioodi alates 1. aprillist <strong>2008</strong>.aastal kuni 31.<br />

detsembrini <strong>2008</strong>. aastal. Teine tabel annab protsesside ajalisest jagunemisest ülevaate aastate<br />

lõikes, strateegia rakendamise aastatel <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong>. Tabeli esimestes tulpades on toodud<br />

protsessi number, mida kasutati eelnevalt protsessi selgitamisel.<br />

Protsesside jaotus ja tegevused <strong>2008</strong>. aastal<br />

Protsessi nr<br />

1<br />

2<br />

3<br />

4<br />

5<br />

6<br />

7<br />

8<br />

9<br />

10<br />

11<br />

12<br />

apr.08 mai.08 juuni.08 juuli.08 aug.08 sept.08 okt.08 nov.08 dets.08<br />

Protsesside jaotus ja tegevused aastatel <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong><br />

Protsessi nr <strong>2008</strong> 2009 2010 2011 2012 <strong>2013</strong><br />

1<br />

2<br />

3<br />

4<br />

5<br />

91

Protsessi nr <strong>2008</strong> 2009 2010 2011 2012 <strong>2013</strong><br />

6<br />

7<br />

8<br />

9<br />

10<br />

11<br />

12<br />

92

LISAD<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia meetmed <strong>2008</strong>-<strong>2013</strong><br />

VÕTMEVALDKOND: Noored<br />

MEEDE 1: Noorte suurema sidususe saavutamine kogukonnaga<br />

SEOTUS MAK-I TELGEDEGA<br />

III prioriteeditelg<br />

MEETME TEGEVUSSUUNAD:<br />

1) Noorte väärtushinnangute kujundamine<br />

2) Noorte arengut soodustavate võimaluste loomine<br />

3) Noorte sidumine kogukonna ja paikkonna ajaloolise pärandiga<br />

MEETME SELGITUS:<br />

Antud meetme eesmärk on noorte väärtushinnangute ja maailmapildi kujundamine.<br />

Noorte igakülgne arendamine ja integreerimine oma kogukonda soodustab noorte<br />

kujunemist täisväärtuslikeks isiksusteks ning oma kogukonna liikmeteks.<br />

Noore ja vanema generatsiooni vaheline lõhe on paljuski paratamatus ning teataval<br />

määral on see täheldatav iga uue põlvkonna puhul. Kaasaegse tehnoloogia ja kultuuri<br />

pealetungimisega on põlvkondadevahelise lõhe suurenemise näol tegemist järjest<br />

kiireneva protsessiga. Tendentsiks on kujunemas maapiirkondade noorte<br />

distantseerumine piirkonnale omasest ajaloolisest pärandist ning järjest suurem<br />

linnaliste väärtuste eelistamine, millega pikaajalises perspektiivis võib kaasneda<br />

noorte maaelust võõrdumine.<br />

Teiseks noori puudutavaks probleemiks on nende käsitlemine ühiskonnast<br />

eraldiseisva sotsiaalse grupina, mis on paljuski põhjustatud noortele omasest<br />

mässumeelsusest (sellega seondub tihedalt hariduse mitteväärtustamine, alkoholi<br />

tarvitamine ja erineva raskusastmega väärtegude sooritamine) ja soovist asju teisiti<br />

teha. Noorte vastava käitumise tagamaid tuleb otsida rollimudeleid kujundavatest<br />

väärtushinnangutest. Kui ideaalis peaksid noored juhinduma positiivsetest<br />

eeskujudest (vanemad, õpetajad, treenerid, teised ühiskonnas lugupeetud inimesed),<br />

siis vastavate eeskujude puudumisel hakatakse järgima endavanuseid grupiliidreid,<br />

kelle käitumine ei lähe alati kokku ühiskonnas heaks kiidetud normidega.<br />

Probleemiks on ka see, et noortele suunatud tegevused on ühekülgsed ja enamasti ei<br />

arvesta erinevate alagruppide vajadustega - kakskeelsed, erivajadusega noored (s.h.<br />

andekad), noored mehed-poisid jne.<br />

93

ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD:<br />

Kõik organisatsioonid, kelle tegevuse eesmärk on tagada noorte suurem sidusus<br />

kogukonnaga (MTÜ, SA, KOV 5 ).<br />

ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED JA FINANTSEERIMISE TINGIMUSED<br />

Abikõlblikud tegevused on:<br />

1) meetme eesmärgi ja alleesmärkidega seotud tegevuste (õpitubade, laagrite,<br />

õpiettevõtted, võistlused, konkursid, seminaride, koolituspäevade jne)<br />

korraldamine ja ettevalmistamine;<br />

2) noorte arengut soodustavate tegevuste toetamine, sh investeerimine<br />

põhivahenditesse.<br />

Toetuse suurused ja omafinantseeringu osakaalud 6 :<br />

1) 50 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

2) 120 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

MEETME OODATAVAD TULEMUSNÄITAJAD<br />

• Läbi on viidud 60 üritust.<br />

• Üritustele on kaasatud 600 noort<br />

• Juurde on loodud või kvalitatiivselt parandatud 30 noorte arengut toetavat<br />

objekti<br />

VÕTMEVALDKOND: Kogukonnad<br />

MEEDE 2: Kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja tugevdamine<br />

SEOTUS MAK-I TELGEDEGA<br />

III prioriteeditelg<br />

MEETME TEGEVUSSUUNAD:<br />

• Kogukondadesisese ja -vahelise koostöö arendamine ja tugevdamine<br />

• Avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamine ja arendamine<br />

5 Siin ja edaspidi on kasutatud lühendeid: EV – ettevõtted (osaühingud, aktsiaseltsid, täisühingud,<br />

usaldusühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad), MTÜ – mittetulundusühingud, SA –sihtasutused, KOV –<br />

kohalikud omavalitsused.<br />

6 Siin ja edaspidi viitab toetuse suuruse ja omafinantseeringu osakaalu järjekorranumber vastavale abikõlblikule<br />

tegevusele.<br />

94

MEETME SELGITUS:<br />

Külakogukondade omavaheline suhtlemine on maapiirkondadele omane pikaajaline<br />

ajalooline tava, mis väljendub nii ühisürituste korraldamises (ühised laadad ja<br />

laulupeod e, jaanipäevad jne) kui ühiste objektide arendamises (piirkondade<br />

seltsimajad, puhkerajatised, spordiplatsid) ja ühistesse tegevustesse investeerimises<br />

(masinaseltsid esimese vabariigi ajal). Ühistegevusel on tähtis roll uute kogemuste<br />

omandamisel ja olemasolevate vahetamisel. Tänu läbimõeldud ühistegevustele on<br />

võimalik alustada ühisürituste korraldamisega või välja arendada objekte, mis ühele<br />

kogukonnale või vallale üksinda ülejõukäivaks või väheotstarbekaks osutuvad.<br />

Antud meede võimaldab toetada avalikult kasutatavate objektide arendamist ning nii<br />

kogukondadesisest kui -vahelist koostööd.<br />

ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD:<br />

Kõik organisatsioonid, kelle tegevuse eesmärk on kogukondade arendamine ja<br />

tugevdamine (MTÜ, SA, KOV)<br />

ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED JA FINANTSEERIMISE TINGIMUSED<br />

Abikõlblikud tegevused on:<br />

1) avalikult kasutatavate objektide (näiteks spordipaigad, seltsihooned,<br />

lauluväljakud jne) välja arendamine ning nendega seotud vahendite<br />

soetamine;<br />

2) kogukondade koostööd soodustavate tegevuste (kokkutulekud, laulupeod,<br />

koolitused jne) ettevalmistamine ja korraldamine.<br />

Toetuse suurused ja omafinantseeringu osakaalud:<br />

1) 600 000 EEK / KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

2) 75 000 EEK / KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

MEETME OODATAVAD TULEMUSNÄITAJAD<br />

• Valminud või oluliselt parendatud on 10 avalikult kasutatavat objekti.<br />

• Korraldatud on 15 kogukondade koostööd parandavat ja arendavat üritust.<br />

• Üritustel on osalenud 1200 inimest.<br />

• Erinevatel üritustel või objektide arendamisel on kaasatud 35 kogukonda.<br />

VÕTMEVALDKOND: Kogukonnad<br />

MEEDE 3: Asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine<br />

SEOTUS MAK-I TELGEDEGA<br />

95

I prioriteeditelg<br />

III prioriteeditelg<br />

MEETME TEGEVUSSUUNAD:<br />

Kohalikel ressurssidel põhinevate toodete ja teenuste arendamine ning turustamine<br />

MEETME SELGITUS:<br />

Erinevatele piirkondadele on omased ainulaadsed kohalikud ressursid (ka<br />

traditsioonid), mis omavad suurt potentsiaali ja mille kasutamine aitab kaasa<br />

piirkonna terviklikule arengule. Kolkjas asuv kala- ja sibularestoran on hea näide<br />

piirkondliku eripära kasutamisest.<br />

Asukohapõhiste eelduste oskuslikul kasutamisel on võimalik arendada kohalikku<br />

ettevõtlust, luua piirkonda uusi töökohti ning seeläbi aidata kaasa kogukondade<br />

elukvaliteedi tõusule.<br />

Antud meede toetab kohalikest vajadustest lähtuvate (nt kogukonnateenused) ja<br />

kohalikel ressurssidel tuginevate toodete ning teenuste arendamist ja turustamist.<br />

Eelistatud on tooted ja teenused, mis on iseloomulikud ja traditsioonilised just<br />

konkreetsele piirkonnale. Tähtis on see, et piirkond ei samastu kohaliku omavalitsuse<br />

territooriumiga, vaid võib olla suurem, näiteks Peipsiveere piirkond, mis hõlmab<br />

mitut omavalitsust.<br />

ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD:<br />

EV, MTÜ, SA<br />

ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED JA FINANTSEERIMISE TINGIMUSED<br />

Abikõlblikud tegevused on:<br />

1) toote või teenuse arenduskulud;<br />

2) tootmise või teenuse osutamiseks vajalike põhivahendite soetamiskulud;<br />

3) projektiga otseselt seotud turunduskulud<br />

Toetuse suurused ja omafinantseeringu osakaalud:<br />

1) 50 000 EEK / EV 50% omafin; MTÜ, SA 10% omafin.<br />

2) 200 000 EEK / EV 50% omafin; MTÜ, SA 10% omafin.<br />

3) 30 000 EEK / EV 50% omafin; MTÜ, SA 10% omafin.<br />

MEETME OODATAVAD TULEMUSNÄITAJAD<br />

96

• TAS-i piirkonna ettevõtted ja organisatsioonid on laiendanud pakutavate<br />

teenuste- ja toodete sortimenti 18 teenuse- ja kaubagrupi võrra.<br />

• 15 piirkondlikel ressurssidel põhinevat teenust või toodet pakkuvat ettevõtet<br />

on parendanud oma sisseseadet ja põhivara.<br />

• Asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine ja pakkumisega on seotud 35<br />

inimest.<br />

• Tegutsevatele MTÜ-dele on täiendavalt lisandunud 10 uut asukohapõhiste<br />

toodete ja teenustega seotud tegevussuunda.<br />

VÕTMEVALDKOND: ETTEVÕTLUS<br />

MEEDE 4: Väikeettevõtluse toetamine<br />

SEOTUS MAK-I TELGEDEGA<br />

III prioriteeditelg<br />

MEETME TEGEVUSSUUNAD:<br />

• Uudsetel ideedel põhinevate toodete või teenuste arendamine ja turustamine<br />

• Ettevõtete ühise turundusvõrgustiku kujundamine<br />

• Ettevõtjate koostöö edendamine<br />

MEETME SELGITUS:<br />

Väikeettevõtete võimalused rahastada uuenduslikke lahendusi ja tuua turule uusi<br />

tooteid on piiratud. Samas on tootearendus ja uute meetodite kasutuselevõtt ettevõtte<br />

jätkusuutlikkuse ja arengu võtmetegurid.<br />

Paljude positiivsete näidete puhul on selgunud, et just väikeettevõtjad suudavad välja<br />

mõelda midagi “teistsugust”. Toetused aitavad tagada uudsel ideel põhineva toote ja<br />

teenuse jõudmise turule. Tähtis on see, et uuenduslik idee on uus just vastavas<br />

piirkonnas, kus seda toodet või teenust arendatakse.<br />

Sageli asub ühes piirkonnas mitu ühel tegevusalal või sarnastel tegevusaladel<br />

tegutsevat ettevõtet, kes saaksid oma teenuseid pakkuda ühise paketina, näiteks<br />

majutus-, toitlustus- ning teised turismiga seotud ettevõtted. Teenuste ja toodete ühtne<br />

turundamine tekitab sünergia ning tagab ettevõtete suurema konkurentsivõime.<br />

Antud meede toetab uudsete toodete ja teenuste väljaarendamist ja ühise<br />

turundusvõrgustiku loomist.<br />

ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD:<br />

EV<br />

97

ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED JA FINANTSEERIMISE TINGIMUSED<br />

Abikõlblikud tegevused on:<br />

1) toote või teenuse arenduskulud;<br />

2) toote või teenuse tootmiseks või pakkumiseks vajalike põhivahendite<br />

soetamine;<br />

3) ühise turundusplaani koostamine ja turundusplaanist lähtuvate<br />

turundustegevuste teostamine.<br />

Toetuse suurused ja omafinantseeringu osakaalud:<br />

1) 30 000 EEK / EV 50% omafin<br />

2) 120 000 EEK / EV 50% omafin<br />

3) 100 000 EEK / EV 50% omafin<br />

MEETME OODATAVAD TULEMUSNÄITAJAD<br />

• Läbi on viidud 10 teenuse- või tootearendust<br />

• Turule on toodud 30 uuenduslikul ideel põhinevat toodet või teenust<br />

• 15 ettevõtete gruppi on rakendanud ühist turundusplaani<br />

• 40 ettevõtet on parendanud oma turundustegevust<br />

• TAS-i piirkonnas on säilinud või lisandunud 15 uut töökohta<br />

VÕTMEVALDKOND: Keskkond<br />

MEEDE 5: Keskkonnasõbralike elamis- ja puhkevõimaluste mitmekesistamine<br />

SEOTUS MAK-I TELGEDEGA<br />

III prioriteeditelg<br />

MEETME TEGEVUSSUUNAD:<br />

• Keskkonnasõbralike puhketegevuste mitmekesistamine, lisategevuste ja -<br />

teenuste arendamine<br />

• Majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse suurendamine<br />

• Keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine<br />

MEETME SELGITUS:<br />

98

<strong>Tartumaa</strong> üheks suuremaks väärtuseks ja arengueeliseks on looduskeskkond. Meil on<br />

Peipsi järv, Võrtsjärv, Emajõgi ja Vooremägi. Lisaks mitmed looduse õpperajad, mis<br />

tutvustavad huvitavaid kooslusi ja kauneid vaateid. Oluliseks ürgset loodust<br />

eksponeerivaks paigaks on Alam-Pedja looduskaitseala, mis hõlmab nii Emajõe kui<br />

Pedja jõe kaldaid. Piirkonnas on mitmeid Natura alasid ja väga unikaalne ja suur<br />

soomassiiv - Emajõe-Suursoo.<br />

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i strateegia koostamise aruteludel märgiti, et piirkonna<br />

arendamiseks on kindlasti oluline võimalikult hästi ära kasutada olemasolevat<br />

looduslikku potentsiaali - mitmekesistada puhketegevusi, arendada uusi lisategevusi<br />

ja teenuseid ning kasutada olemasolevaid loodusressursse majanduse arendamiseks.<br />

Samuti toodi välja, et tähtis on hoida loodust ja säilitada terve elukeskkond kohalike<br />

inimeste jaoks.<br />

Kuidas siis neid kahte asja omavahel kokku viia – ühelt poolt arendada ja teiselt poolt<br />

hoida? Töörühmade arutelude tulemusena leidsime, et me peame arendama ja edasi<br />

arenema, kuid meil tuleb seda teha võimalikult efektiivselt ja looduskeskkonda<br />

säästvalt.<br />

Selleks, et saaksime rääkida säästvast ja efektiivsest arengust on meil vaja häid<br />

keskkonnaalaseid teadmisi, on vaja kasutada uusi tehnoloogiaid, materjale, juba<br />

olemasolevaid häid näiteid säästva arengu alal kui ka välja töötada täiesti uudseid<br />

meie piirkonna jaoks sobivaid lahendusi.<br />

Samuti on meile väljakutseks olemasolevate keskkonnaprobleemide vähendamine -<br />

suuremateks keskkonda puudutavateks probleemideks on hetkel vähene heakord<br />

(prahi vedelemine, loodusobjektide võsastumine), elementaarsete objektide<br />

puudumine nagu prügi mahapanemise kohad ja avalikud käimlad. Järgmine oluline<br />

teema, millega on vaja tegeleda on ressursside kokkuhoid ja säästev kasutamine,<br />

näiteks materjalide taaskasutus, energia säästmine, jne.<br />

Puhketeenuste ja -tegevuste puhul on üheks olulisemaks lähiaastate suundumuseks<br />

nõudluse suurenemine keskkonnasõbralike puhketeenuste (sh majutusteenuste) järele.<br />

Näiteks Suurbritannias läbi viidud uuringu kohaselt on 80% Suurbritannia turistidest<br />

valmis majutuse eest enam maksma kui ööbimiskohaks on keskkonnasõbralik<br />

majutusasutus. Küllaltki ootuspärane on, et vastav trend laieneb varem või hiljem ka<br />

Eestisse.<br />

Käesoleva meetme eesmärgiks on tõsta keskkonnaalast teadlikkust, luua võimalused<br />

keskkonnasõbralike puhketegevuste ja -teenuste arendamiseks ning toetada<br />

keskkonda säästvate uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutamist piirkonna<br />

arendamisel. Toetatavad tegevused peavad kaasa aitama nii kohalike elanike kui<br />

kogu avalikkuse keskkonnaalase teadlikkuse tõusule ning olema aluseks<br />

ebaratsionaalse keskkonnakasutuse vähendamisele.<br />

ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD:<br />

EV, MTÜ, SA, KOV<br />

ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED JA FINANTSEERIMISE TINGIMUSED<br />

99

Abikõlblikud tegevused on:<br />

1) keskkonnasõbralike puhketegevuste mitmekesistamine ja täiendavate<br />

lisategevuste ja –teenuste arendamine;<br />

2) keskkonnaalast teadlikkust suurendavate tegevuste teostamine;<br />

3) majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse suurendamine.<br />

Toetuse suurused ja omafinantseeringu osakaalud:<br />

1) 170 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

2) 50 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

3) 100 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

MEETME OODATAVAD TULEMUSNÄITAJAD<br />

• 25 puhketegevust või puhkamisega seotud objekti on muutunud<br />

keskkonnasõbralikumaks.<br />

• Läbi on viidud 30 keskkonnaalast teadlikkust suurendavat üritust või<br />

tegevust.<br />

• Keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisel on kaasatud 500 inimest.<br />

• Keskkonnaalast teadlikkust suurendavatel tegevustel on osalenud 400 inimest<br />

• Teostatud on 20 keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinevat investeeringut<br />

VÕTMEVALDKOND: Võrgustikud<br />

MEEDE 6: Võrgustike arendamine ja teadmuse ülekanne<br />

SEOTUS MAK-I TELGEDEGA<br />

III prioriteeditelg<br />

MEETME TEGEVUSSUUNAD:<br />

• Organisatsiooniklastrite arendamine<br />

• Oskusteabe ülekanne välisorganisatsioonidelt ja -ettevõtetelt Eestisse<br />

• Organisatsioonidevahelise sünergilise koostöö arendamine<br />

MEETME SELGITUS:<br />

100

Nii ettevõtete kui muude organisatsioonide puhul on tegevusi, mida on efektiivsem<br />

läbi viia individuaalselt, kuid samas on väga palju tegevusi, mida annaks ära teha<br />

mitme ettevõtte või organisatsiooni raames. Sellest tulenevalt on tekkinud vajadus nn<br />

katusorganisatsiooni järele, kes aitaks koordineerida nimetatud sünergilisi liite ning<br />

juhtida ettevõtete ja organisatsioonide omavahelist tööd.<br />

Probleemist tulenevalt on TAS kujundanud meetme „Võrgustike arendamise ja<br />

teadmuse ülekanne”. Meetme raames on võimalik taotleda nii ettevõtetel,<br />

organisatsioonidel kui ka kohalikel omavalitsustel toetust esmalt koostööd soosivate<br />

tegevuste planeerimiseks ja kujundamiseks ning hiljem planeeritud tegevuste<br />

läbiviimiseks. Nimetatud meetme raames kahe toetuse jagamine on vajalik seetõttu,<br />

et esimese toetuse abil on võimalik määrata organisatsioonide või ettevõtete grupist<br />

juhtpartner, kelle ülesandeks on kaardistada võimalik tulevane koostöö ja määrata<br />

tegevusplaan. Nimetatud tegevustele on omakorda võimalik taotleda toetust.<br />

Sellisteks tegevusteks võivad olla nt (välis)ekspertide tellimine haru tegevuse<br />

analüüsimiseks ja parenduste väljatöötamiseks, organisatsioonide puhul tegevuse<br />

rikastamine läbi välispartneri kaasamise jne.<br />

Meetme eesmärgiks ei ole korraldada välisreise või kutsuda ettevõtet/organisatsiooni<br />

külastama suvalisi isikuid/partnereid, vaid tegemist peab olema mitut organisatsiooni<br />

või ettevõtet haarava organiseeritud tegevusega, mille abil tekib sünergia ja<br />

(oskus)teabe ülekanne loodud klastrisse/gruppi.<br />

ABIKÕLBLIKUD TAOTLEJAD:<br />

EV, KOV, MTÜ, SA<br />

ABIKÕLBLIKUD TEGEVUSED JA FINANTSEERIMISE TINGIMUSED<br />

Abikõlblikud tegevused on:<br />

1) Organisatsioonide koostööd soosivate tegevuste planeerimine ja<br />

väljatöötamine<br />

2) Organisatsioonide koostöös läbiviidavate tegevuste toetamine<br />

Toetuse suurused ja omafinantseeringu osakaalud:<br />

1) 30 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

2) 100 000 EEK / EV 50% omafin; KOV, MTÜ, SA 10% omafin.<br />

MEETME OODATAVAD TULEMUSNÄITAJAD<br />

• Organiseeritud on 15 koostöögruppi<br />

• Toetatud on 10 organisatsioonide koostöös läbiviidavat tegevust<br />

101

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i meetmed <strong>2008</strong> – <strong>2013</strong>. Taotluste<br />

hindamiskriteeriumid<br />

Taotlusi hindab TASi juhatuse poolt kinnitatud hindamiskomisjon. Projektide hindamine<br />

toimub kahes voorus: tehniline ja sisuline. Need taotlused, mis ei läbi tehnilist vooru, ei<br />

pääse sisulisele hindamisele. Hindamiskomisjon teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:<br />

• vähemalt kaks hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindamiskomisjoni enamuse poolt<br />

hindega 0;<br />

• taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud,<br />

mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada.<br />

Tehnilise hindamise teevad taotluste puhul ära tegevtöötajad (meetme spetsialistid koostöös<br />

tegevjuhiga). Neil on õigus nõuda taotlusmaterjalide juurde täiendavaid dokumente või<br />

selgitusi, samuti on olemas õigus läbirääkida ja teha ettepanekuid muudatusteks taotluses.<br />

Hindamiskomisjon viib läbi sisulise hindamisprotseduuri, mille raames koostatakse pärast<br />

taotluste tehniliselt vastavaks tunnistamist hinnatud taotlustest projektide paremusjärjekorras<br />

loetelu koos ettepanekutega taotluste rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Taotluste<br />

paremusjärjekord määratakse hindamiskriteeriumite hinnete summeerimise teel.<br />

Hindamiskriteeriume kasutatakse taotluse hindamiseks ning sellest tuleneva taotluse<br />

rahuldamise otsustamiseks. <strong>Strateegia</strong> raames on välja töötatud üldine hindamiskriteeriumite<br />

jaotus ja põhimõte. Alljärgnevas tabelis on välja toodud hindamiskriteeriumite grupid ning<br />

nende suhteline osakaal väärtuspunktides. Hindamistäpsuseks on hindamisel 1 (üks) koht<br />

peale koma.<br />

Hindamiskriteeriumid on jagatud kolme hindamiskriteeriumi gruppi. Seega on iga<br />

toetustaotluse puhul vajalik hinnata kolme aspekti kirjeldavaid tegureid: üldised tegurid, mis<br />

puudutavad projekti ja taotlejat laiemalt; spetsiifilised tegurid, mis puudutavad valdkonda ja<br />

projekti sellesuunalist sobivust ning kolmandaks eelistused, mis annavad teatud alustel<br />

(piirkond, rahvastik vms) taotlemise eelise.<br />

Hindamiskriteeriumi grupp<br />

osakaal väärtuspunktides<br />

Üldised hindamiskriteeriumid 40<br />

Spetsiifilised hindamiskriteeriumid 50<br />

Eelistuste kriteeriumid 10<br />

Iga hindamiskriteeriumi grupp koosneb 3–5 hindamiskriteeriumist, mille punktisumma<br />

kujuneb omakorda nimetatud hindamiskriteeriumi alamhinnangute summana (hetkel<br />

märkimata, luuakse rakenduskava osana novembriks). Alljärgnevates tabelites on toodud<br />

välja hindamiskriteeriumide üldised osakaalud kogu projekti hinnangu mahust. Alljärgnevalt<br />

on toodud nimetatud tabelid: sinine – üldised hindamiskriteeriumid, roheline –<br />

spetsiifilised hindamiskriteeriumid, punane – eelistuste kriteeriumid.<br />

102

Osatähtsus koondhindes<br />

ÜLDISED HINDAMISKRITEERIUMID 40%<br />

Projekti eesmärkide kattuvus meetme tegevussuundadega – nimetatud kriteerium on üks<br />

olulisemaid hindamise aluseid, kuivõrd projekti eesmärkide seos meetme tegevussuundadega on<br />

aluseks projekti menetlusse võtmisel. Projekti eesmärkide suurem ja efektiivsem kattuvus meetme<br />

tegevussuundadega on aluseks suuremale hindele.<br />

Projekti teostatavus ja eesmärkide realistlikkus – esitatav projekt peab olema teostatav<br />

tegevuskeskkonda arvestades. Projekti eesmärgid peavad olema selgelt välja toodud ning reaalselt<br />

mõõdetavad. Eesmärkidele tuginedes on võimalik hinnata ka projekti teostatavust. Maksimaalsed<br />

punktid saab projekt, mille puhul on selgelt sõnastatud eesmärgid, need on reaalsed ja vastavad<br />

keskkonna nõudmistele ning muudavad seeläbi projekti teostatavaks.<br />

Taotleja organisatsiooniline võimekus ja finantssuutlikkus – projekti eesmärkide ja mahuga peab<br />

olema kooskõlas taotleja organisatsiooniline võimekus. Suuremate ja mahukamate projektide korral<br />

eeldatakse, et taotlejal on olemas eelnev kogemus analoogsete projektide juhtimisega. Taotleja<br />

organisatsioonil peab olema selge visioon, kuidas tagada nii finants- kui inimressursside olemasolu<br />

nii projekti käivitamisel kui käivitamisjärgselt. Samuti peab projekt olema kogu tegevusaja jooksul<br />

finants- ja jätkusuutlik. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille puhul on näha nii inmressursside<br />

olemasolu kui finantsvõimekus kogu projekti eluea vältel.<br />

Kulude realistlikkus ja põhjendatus kitsaskoha kõrvaldamiseks – kaasfinantseeringute puhul on<br />

oluline toetuse efektiivsus. Toetuste maksmisel eelistatakse projekte, mille puhul on majanduslik<br />

efektiivsus suurim. Projekti käigus peab selguma kitsaskoht, mida üritatakse antud projektiga<br />

parendada ning selle kitsaskoha likvideerimiseks vajalikud kulutused. Maksimaalsed punktid saab<br />

projekt, kus kulud on realistlikud ja baseeruvad turuhindadel ning selgelt on välja toodud projekti abil<br />

parendatav kitsaskoht.<br />

Projekti ettevalmistuse kvaliteet – toetuse maksmisel on erilise tähelepanu all projekti<br />

ettevalmistuse kvaliteet ja tase. Pehmete projektide puhul ei ole projekti ettevalmistuse kvaliteet<br />

niivõrd oluline, kuid investeeringutoetuste puhul on tarvilik anda ülevaade varasemalt läbiviidud<br />

uuringutest ja olemasolevast dokumumentatsioonist. Toetuse maksmise korral peab tekkima reaalne<br />

tegevus ja väärtus võimalikult kiiresti. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille puhul on<br />

ettevalmistused tehtud, need on kvaliteetsed ning toetuse saamise korral on võimalik viia projekt<br />

kiiresti soovitud tulemuseni.<br />

Oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus – toetuse väljamaksmisel on tähelepanu finantseeringute<br />

omavahelisel suhtel. Toetuste hindamisel eelistatakse projekte, mille puhul on omafinantseeringu<br />

määr suurem. See näitab üheltpoolt taotleja suuremat usku projekti kulgu ja tema finantsvõimekust,<br />

teisalt võimaldab <strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>il toetada rohkemat arvu projekte (teotussumma ühe projekti<br />

kohta madalam).<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

10%<br />

10%<br />

5%<br />

5%<br />

5%<br />

5%<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

SPETSIIFILISED HINDAMISKRITEERIUMID<br />

50%<br />

(MEEDE 1 - Noorte suurem sidusus kogukonnaga)<br />

Taotleja varasem kogemus noortega seotud projektide elluviimisel – noored on suhteliselt<br />

spetsiifiline vanusegrupp ning seetõttu eelistatakse taotlejatena organisatsioone, kel on varasemad<br />

kogemused noortega tegelemisel või noorteprojektide juhtimisel. Õnnestunud projektid näitavad<br />

üheltpoolt järjepidevust ja taotleja võimekust, teisalt seost noortega ja usaldusväärsust.<br />

Projekti kaasatud noorte arv - toetuste andmisel eelistatakse projekte, mis tagavad heaolu kasvu<br />

suuremale arvule noortele ja kogukonna liikmetele. Seetõttu on üheks olulisimaks kriteeriumiks<br />

projekti kaasatud noorte arv, eelkõige projekti raames kasu saavate noorte arv.<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

10%<br />

15%<br />

103

Noorte ja kogukonna integreerituse suurenemine – projektide eesmärgiks ei tohiks olla vaid<br />

noorte heaolu kasvatamine ja tõstmine, vaid ka noorte parem sidumine olemasolevasse<br />

külakogukonda. Projekti sisu puhul hinnatakse selle võimalikult suurt integreerituse mõõdet (noored<br />

vs kogukond).<br />

Projekti mõju noorte väärtushinnangute arendamisele – toetatava projekti abil peab tekkima<br />

oluline mõju noorte väärtushinnangute kujunemisele. Noorte peamiseks integreerimise vahendiks<br />

ülejäänud ühiskonda on sarnaste väärtushinnangute kujundamine ning nende viimine noorteni<br />

sobivas kontekstis ja sõnumis. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille puhul on näha selge<br />

kasvatuslik mõju, mis rõhub väärtushinnangute kujundamisele.<br />

15%<br />

10%<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

SPETSIIFILISED HINDAMISKRITEERIUMID<br />

(MEEDE 2 - Kogukondade jätkusuutlikkuse arendamine ja<br />

50%<br />

tugevdamine)<br />

Projekti tulemuste jätkusuutlikus ja pikaajalisus – kogukondade arendamise puhul on oluline<br />

nende kandvus ja jätkusuutlikkus. Toetuste määramisel eelistatakse projekte, mille puhul on näha<br />

selge kasu ja väärtuse kujunemine pikaajaliselt. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille puhul on<br />

selgelt näha selle finantssuutlikkus ning pikaajalisus.<br />

Kaasatud kogukondade ja nende liikmete arv – toetuste maksmisel on olulise tähtsusega nn<br />

toetatud inimeste määr. Seetõttu on oluliseks kriteeriumiks toetuste maksmisel projekti kaasatud<br />

kogukondade määr ja seeläbi omakorda kaasatud inimeste arv. Eelistatakse projekte, mille puhul on<br />

võimalik muuta suurima arvu kogukonnaliikmete heaolu parimaks võimalikult efektiivselt.<br />

Kogukondade koostöö määr – koostöö annab eeliseid suurte probleemide kõrvaldamiseks.<br />

Projektide puhul hinnatakse kogukondade koostöö määra ning sellest tulenevat võimalikku tulevast<br />

koostööpotentsiaali.<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

15%<br />

15%<br />

10%<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

SPETSIIFILISED HINDAMISKRITEERIUMID<br />

50%<br />

(MEEDE 3 - Asukohapõhiste toodete ja teenuste arendamine)<br />

Projekti seotus konkreetse piirkonna ressursside ja nende väärtustamisega – meetme<br />

eesmärgiks on aidata väärtustada asukohapõhiseid ressursse ning nende kasutamise läbi muuta<br />

konkurentsivõimelisemaks ja laiemaks olemasolevate toodete ja teenuste sortimenti. Toetuse saamise<br />

eelduseks on asukohapõhisus, projekti hindamisel arvestatakse, kui suuresti on seotud projekti<br />

tegevused piirkonna ressursside ja asukohapõhisusega. Maksimaalsed punktid saab projekt, milles<br />

tuuakse välja selge toodete ja teenuste asukohapõhisuse printsiip.<br />

Mõju taotleja toodete ja teenuste sortimendile – uute toodete ja teenuste arendamisega peab<br />

kaasnema selge mõju organisatsioonide toodete ja teenuste sortimendile. Toetuse maksmisel<br />

eelistatakse projekte, mille puhul asukohapõhiste ressursside väärindamisega loodud tooted ja<br />

teenused moodustavad olulise osa sortimendist.<br />

Toote või teenuse konkurentsivõime – toetuse eesmärk on tõsta piirkonna konkurentsivõimet ning<br />

sellest tulenevalt on oluline kutsuda ellu tooteid ja teenuseid, mille puhul on tegemist selgelt<br />

konkurentsivõimeliste toodete ja teenustega. Konkurentsivõime ei tähenda alati odavamat hinda või<br />

parimat kvaliteeti, vaid näitab toote ja teenuse sobivust turukeskkonda. Maksimaalsed punktid saab<br />

projekt, mille puhul luuakse üldisesse piirkonna keskkonda sobiv toode või teenus. Seeläbi on<br />

võimalik nimetatud tooteid ja teenuseid kasutada tulevikus ka asukohaturunduse aspektides.<br />

Finantsprognooside realistlikkus ja kvaliteet – asukohapõhiste toodete ja teenuse arendamisega<br />

seotud kulud ja nende realistlikkus on vaja tõestada. Sellest tulenevalt on oluline, et<br />

finantsprognoosid oleksid reaalsed, tehtavad kulutused baseeruksid turuhindadel ning arvutused<br />

oleksid tehtud kvaliteetselt (ilma oluliste vigadeta).<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

25%<br />

10%<br />

5%<br />

10%<br />

104

SPETSIIFILISED HINDAMISKRITEERIUMID<br />

(MEEDE 4 – väikeettevõtluse toetamine)<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

Toote või teenuse konkurentsivõime – toetuse eesmärk on tõsta piirkonna konkurentsivõimet ning<br />

sellest tulenevalt on oluline kutsuda ellu tooteid ja teenuseid, mille puhul on tegemist selgelt<br />

konkurentsivõimeliste toodete ja teenustega. Konkurentsivõime ei tähenda alati odavamat hinda või<br />

parimat kvaliteeti, vaid näitab toote ja teenuse sobivust turukeskkonda. Maksimaalsed punktid saab<br />

projekt, mille puhul luuakse üldisesse piirkonna keskkonda sobiv toode või teenus. Seeläbi on<br />

võimalik nimetatud tooteid ja teenuseid kasutada tulevikus ka asukohaturunduse aspektides.<br />

Mõju taotleja toodete ja teenuste sortimendi uudsusele – uute innovaatiliste toodete ja teenuste<br />

arendamine peab andma selge mõju organisatsiooni toodete ja teenuste sortimendile. Toetuse<br />

maksmisel eelistatakse projekte, mille puhul on olemas suurem innovaatilisuse määr ning selgelt on<br />

näha uudsuse moment (uus turule, uus piirkonnale jne).<br />

Koostööst tulenev sünergia ulatus (pehme toetus) 7 – innovatsioon on ülimalt ressursimahukas ning<br />

seetõttu on vajalik luua konkurentsieelise kujundamiseks võimalikult suur sünergia mitmete<br />

ettevõtete koostöös. Sellest tulenevalt hinnatakse, kas projektist saab kasu vaid üks organisatsioon ja<br />

taotleja või on tegemist laiema mõjuga.<br />

Projekti tulemuste uudsus ja innovaatilisus (investeeringu toetus) 8 - investeeringutoetuse korral<br />

on peamiseks ja oluliseks hindamiskriteeriumiks toote või teenuse uudsus ja innovaatilisus. Tegemist<br />

ei pruugi olla vaid nn väljundi uudsusega vaid uudsus ja innovaatilisus võib seisneda ka toodete ja<br />

teenuste loomise ja pakkumise protsessides ja süsteemides.<br />

Finantsprognooside realistlikkus ja kvaliteet – innovaatiliste toodete ja teenuse arendamisega<br />

seotud kulud ja nende realistlikkus on vaja projekti käigus tõestada. Sellest tulenevalt on oluline, et<br />

finantsprognoosid oleksid reaalsed, tehtavad kulutused baseeruksid turuhindadel ning arvutused<br />

oleksid tehtud võimalikult kvaliteetselt (ilma oluliste vigadeta).<br />

50%<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

15%<br />

10%<br />

15%<br />

10%<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

SPETSIIFILISED HINDAMISKRITEERIUMID<br />

(MEEDE 5 - Keskkonnasõbralike elamis- ja puhkevõimaluste<br />

50%<br />

mitmekesistamine)<br />

Projekti mõju jätkusuutlikus ja pikaajalisus – keskkonna projektide puhul on oluline nende<br />

kandvus ja jätkusuutlikkus. Toetuste määramisel eelistatakse projekte, mille puhul on näha selge kasu<br />

ja väärtuse kujunemine pikaajaliselt. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille puhul on selgelt näha<br />

selle finantssuutlikkus ning pikaajalisus, samuti selle edasine arenguvõime.<br />

Projekti tulemustest kasusaavate organisatsioonide ja eraisikute arv – toetuste määramisel<br />

püütakse lähtuda printsiibist, et võimalikult efektiivselt suudetakse mõjutada suurt hulka<br />

elanikkonda. Sellest tulenevalt saab maksimaalsed punktid projekt, mille puhul on kasusaavate<br />

organisatsioonide ja eraisikute arv suurim.<br />

Mõju keskkonnasäästlikuse suurendamisele - projektide hindamisel arvestatakse projekti<br />

keskkonnasäästlikkuse suurendamise mõõdet. Enim punkte antakse projektile, mille puhul on näha<br />

selge kokkuhoid ja efektiivsus keskkonnasäästlikkuse aspektist. Projekti hindamisel ei arvestata<br />

absoluutse keskkonnasäästlikkusega vaid nn olemasoleva situatsiooni muutmisega<br />

keskkonnasõbralikumaks.<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

15%<br />

15%<br />

20%<br />

SPETSIIFILISED HINDAMISKRITEERIUMID<br />

(MEEDE 6 – Võrgustike arendus)<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

50%<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

7 Kasutatakse hindamiskriteeriumina pehmete meetmete hindamisel<br />

8 Kasutatakse hindamiskriteeriumina investeeringutoetuste hindamisel<br />

105

Projekti tulemuste jätkusuutlikus ja pikaajalisus - projektide puhul on oluline nende kandvus ja<br />

jätkusuutlikkus. Toetuste määramisel eelistatakse projekte, mille puhul on näha selge kasu ja väärtuse<br />

kujunemine pikaajaliselt. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille puhul on selgelt näha selle<br />

tulemuste pikaajalisus, samuti selle edasine arenguvõime.<br />

Koostöösse haaratud organisatsioonide arv – toetuste määramisel on oluliseks kriteeriumiks<br />

koostöösse haaratud organisatsioonide arv. Meetme nimi „Võrgustike arendus” viitab selgelt<br />

koostööle ja võrgustike loomisele. Maksimaalsed punktid saab projekt, mille raames luuakse<br />

organisatsioonideülene võrgustik (vähemalt 3 organisatsiooni) ja toimub teadmuse ülekanne ning<br />

sünergiast lähtuv kasu kõigi osapoolte jaoks.<br />

Mõju toetuse saaja(te) teadmistemahukusele – toetuse määramisel ja projektide hindamisel<br />

arvestatakse võrgustike teadmistemahukusega. Projekti puhul ei tohi olla tegemist koostegevustega,<br />

mille käigus ei toimu teadmiste ülekannet ega sünergilist kasu osapooltele. Maksimaalsed punktid<br />

saab projekt, mille puhul on selgelt võimalik hinnata teadmiste sissevoolu võrgustikuga seotud<br />

organisatsioonide arengusse.<br />

15%<br />

20%<br />

15%<br />

Osatähtsus koondhindes<br />

EELISTUSTE KRITEERIUMID 10%<br />

Projekti kuuluvus eelistuste hulka – nimetatud hindamiskriteeriumi eesmärgiks on anda kaalu<br />

projekti eesmärkide seostele üldise piirkonna sotsiaal-majandusliku olukorraga. Hindamiskomisjoni<br />

pädevuses on määrata projekile maksimaalsed punktid kui projekti tulemused sobivad piirkonna<br />

oluliste kitsaskohtade likvideerimise või kriitiliste edutegurite parendamisega.<br />

Osatähtsus<br />

alamkriteeriumis<br />

10%<br />

106

<strong>Tartumaa</strong> <strong>Arendusselts</strong>i kommunikatsiooni- ja avalikustamisplaan<br />

TAS ja LIIKMED<br />

Kanal<br />

Üldkoosolek: toimub 2 korda aastas.<br />

Infokiri (e-mail): mis toimunud ja mis<br />

toimumas, see on alustuseks. <strong>Strateegia</strong><br />

koostamine, rahastamisinfo, teated<br />

liikmetelt. Ilmub 1 kord kuus.<br />

E-mail: saadetakse välja vaid siis, kui on<br />

mingi aktuaalne ja pakiline kohtumine,<br />

koolitus või seminar.<br />

Kodulehekülg: meediaväljundiks<br />

kõikidele liikmetele, liikmete koostöö läbi<br />

TASi.<br />

Personaalne suhtlemine liikmetega:<br />

isiklik suhtlus ning kontakteerumine.<br />

Telefonitsi ja kohtumised.<br />

Koolitused, ümarlauad, seminarid:<br />

toimuvad vastavalt vajadusele strateegia<br />

koostamise protsessis ja liikmete<br />

koolitustel.<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht, juhatus<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht, juhatus<br />

Vastutaja<br />

tegevjuht, seminari korraldajad,<br />

koolitajad<br />

TAS ja AVALIKKUS<br />

Kanal<br />

Vallaleht: iga kuu alguses ülevaade<br />

vallalehtedele. Väga oluline<br />

teavitamiskanal. Artiklid peavad kätkema<br />

strateegiat ja LEADER-t.<br />

Maakonnaleht: Praegu ei ole ühtegi<br />

artiklit seal avaldatud. 2 korda peab enne<br />

suve avaldama.<br />

Raadio: Tartu Kuku, Elmar. 2 korda<br />

strateegia koostamise jooksul oleks<br />

eesmärk, 1 kord oleks kohustus.<br />

Televisioon: Teiste tegevusgruppidega<br />

koostöös, nt. Maahommik.<br />

Internet: Kalev meedia, maakonna<br />

koduleht<br />

Kodulehekülg: oluline info, foorum vaja<br />

tööle panna<br />

Infoseminarid: tulema peavad kokku<br />

need, kes oskavad ja tahavad LEADERi<br />

seisukohast kaasa rääkida.<br />

Vastutaja<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht, juhatuse esimees<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

107

TAS-i JUHATUS<br />

‐ Kuidas toimib juhatuse kommunikatsioon?<br />

‐ Kuidas toimib kommunikatsioon juhatuse ja tegevmeeskonna vahel?<br />

‐ Kuidas juhatuse ja komisjonide vahel?<br />

KOMMUNIKATSIOON JUHATUSES<br />

Kanal<br />

Koosolekud: 1 kord kuus, iga esimese<br />

täisnädala teisipäev kell 14:00. Lisaks<br />

elektroonilised ja erakorralised<br />

koosolekud vastavalt vajadusele.<br />

E-mail: igapäevane suhtlus, huvipakkuva<br />

ja olulise info edastamine juhatuse<br />

liikmetel omavahel, samuti tegevjuhile.<br />

Telefon: olulise info edastamine, kui vaja<br />

saada kiire tagasiside või jagada selgitusi.<br />

Juhatuse komisjonide koosolekud:<br />

peavad olema ette teada kõigile juhatuse<br />

liikmetele, selleks, et oleks võimalus ka<br />

neil osaleda, kes teatud komisjoni ei<br />

kuulu.<br />

JUHATUS JA TEGEVMEESKOND<br />

juhatus<br />

juhatus<br />

juhatus<br />

juhatus<br />

Vastutaja<br />

Kanal<br />

Üldinfo jagamine juhatuse<br />

koosolekutel: aruanne tegevustest ja<br />

plaanitavatest tegevustest.<br />

Infokiri: ilmub üks kord kuus.<br />

E-mail: paluda juhatuse liikmetelt<br />

tagasisidet kirjadele, panna kirjadele<br />

peale lugemisraport. Tegevjuht saadab<br />

juhatusele vajalikku informatsiooni,<br />

samuti üldist infot, mis võiks olla<br />

huvipakkuv . Komisjonide esimehed<br />

saavad infot vastavalt<br />

teemavaldkondadele.<br />

Telefon: oluline, kiire info; tagasiside.<br />

Koosolek juhatuse esimehega: juhatuse<br />

esimees (aseesimees) ja tegevjuht<br />

kohtuvad 1 x nädalas. Kui tegevjuhil on<br />

vaja kiiresti otsust vastu võtta ja vaja abi<br />

otsustamisel, siis pöördub tegevjuht<br />

juhatuse esimehe, aseesimehe või vastava<br />

komisjoni esimehe poole.<br />

Koosolekud komisjonidega:<br />

organiseerib tegevjuht vastavalt<br />

vajadusele.<br />

Vastutaja<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht, juhatus<br />

tegevjuht, juhatus<br />

tegevjuht, juhatuse esimees<br />

tegevjuht, komisjonid<br />

108

Dokumentide keskkond: juhatuse<br />

koosoleku protokollid ja muud vajalikud<br />

dokumendid paneb keskkonda üles<br />

tegevjuht.<br />

tegevjuht<br />

JUHATUS JA KOMISJONID<br />

Kanal<br />

Juhatuse koosolek: informatsioon ja<br />

ettepanekud komisjonidest tuuakse<br />

juhatuse koosolekule, kus tehakse otsus<br />

Komisjoni koosolek: komisjonide<br />

koosolekute toimumisajad peavad olema<br />

teada kõigile. Ülejäänud töökorra määrab<br />

iga komisjon ise. Komisjonide<br />

koosolekud peavad olema protokollitud ja<br />

kokkuvõtted kättesaadavad kõigile<br />

TAS ja KOOSTÖÖPARTNERID<br />

Kanal<br />

E-mail, telefon: suhtlemine vastavalt<br />

vajadusele, ühisürituste ja seminaride<br />

organiseerimine. Töö strateegiaga.<br />

Kodulehekülg: oluline info, foorum<br />

Nõupidamised ja seminarid: esimene<br />

seminar 03. märtsil <strong>2008</strong>.<br />

Infokiri: kõigile koostööpartneritele, ka<br />

maavalitsusele ja linnavalitsusele.<br />

TAS ja OTSUSTAJAD<br />

juhatus<br />

juhatus<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

Vastutaja<br />

Vastutaja<br />

Kanal/instantsid<br />

Vallad, vallajuhid: positiivsetest asjadest<br />

kirjutamine, toimuvaga kursis hoidmine<br />

TOL: iga kuu teise täisnädala kolmapäev,<br />

TOL-i juhatuse koosolekul osalemine.<br />

PRIA: aruannete asjus ja jooksvad<br />

küsimused. Suhtlemine posti, e-maili,<br />

telefoni teel, vajadusel isiklik kontakt.<br />

Maavalitsus: taustainfo, uuringud,<br />

strateegia.<br />

Linnavalitsus: luua koostöösidemed.<br />

Põlluministeerium: seadusloomes<br />

osalemine, koosolekud, seminarid ja<br />

infopäevad.<br />

Vastutaja<br />

tegevjuht, juhatus<br />

tegevjuht, juhatuse esimees<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht<br />

tegevjuht, juhatuse esimees<br />

109

TAS ja TEISED TEGEVUSGRUPID<br />

Kanal<br />

Õppereisid: vastastikune kogemuste<br />

vahetamine, koostöö arendustegevuses,<br />

koostööprojektides osalemine: Roheline<br />

Jõemaa, Piiriveere Liider, Põlvamaa<br />

partnerluskogu, Võrtsjärve Ühendus, jt.<br />

Nõupidamised, seminarid, kohtumised:<br />

ühisseminarid, nõupidamised telefoni ja<br />

e-maili teel.<br />

Koostöö seadusloomes: vaja teha<br />

koostööd, koos oleme tugevamad, ühiselt<br />

ettepanekute esitamine<br />

Vastutaja<br />

tegevjuht, juhatus<br />

tegevjuht, juhatus<br />

tegevjuht<br />

110

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!