Age oru hoiuala kaitsekorralduskava
Age oru hoiuala kaitsekorralduskava
Age oru hoiuala kaitsekorralduskava
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong><br />
2010-2019
2<br />
SISUKORD<br />
SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................... 5<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK .......................................................................................... 5<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND ........................................................................ 6<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS ..................................................................................... 8<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-EESMÄRGID ............. 9<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID......................................................................................... 9<br />
2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA................ 14<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED ..................................................... 18<br />
3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18<br />
3.1. METS ............................................................................................................ 18<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD................................................................ 19<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE ............................................... 19<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE.......................................................................... 20<br />
3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU .............................................................. 20<br />
3.7. SEIRE............................................................................................................ 21<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.......................................................................... 24<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS ........................................................ 24
3<br />
SISSEJUHATUS<br />
Kaitsekorralduskava on koostanud Andres Tõnisson 2008. aastal, lähtudes Riikliku<br />
Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni (alates 01.02.2009 õigusjärgne asutus<br />
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) ja FIE Andres Tõnissoni vahel sõlmitud<br />
töövõtulepingust nr 60 (05.12.2006). Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud<br />
soovitusliku juhendmaterjali (2008), teadaolevate uuringute ja kavadega.<br />
Juhendmaterjalile on lähenetud valikuliselt – väikese pindalaga ja suhteliselt selgete<br />
probleemidega <strong>hoiuala</strong> <strong>kaitsekorralduskava</strong>s pole paratamatult mitmete<br />
(looduskaitsealadele tüüpiliste) küsimuste käsitlemine vajalik. Kaitsekorralduskava<br />
vormistust kaasajastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise<br />
spetsialist Kristel Tatsi, kontrollides ka vastavust Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a<br />
määrusele nr 60 “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning<br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong> kinnitaja määramine”.<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> seisundit võib lugeda heaks. Hoiuala loodusväärtused ei ole otseses<br />
ohus, külastuskoormuse püsimisel tänasel tasemel ei ole negatiivsete mõjude suurenemist<br />
ka ette näha. Vajaliku tegevusena <strong>hoiuala</strong>l saab nimetada vaid purrete regulaarset<br />
hooldamist ja rakendusuuringuna paljandite elupaigatüübi täpsemat kirjeldamist.<br />
Vajadus <strong>hoiuala</strong> laiema tutvustamise või siis külastajatele paremate tingimuste loomise<br />
järele puudub.<br />
Töö sisulises osas on kasulikke soovitusi andnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni<br />
kaitse planeerimise spetsialistid Ain Vellak ja Maris Paju, kellele Andres Tõnisson avaldab<br />
suurt tänu. Kaitsekorralduskava lõppvariandi vormistamisel on arvestatud kava<br />
retsensendi Piret Kiristaja märkustega ja keskkonnaministeeriumi vastavas komisjonis<br />
29.04.2008 toimunud arutluskoosoleku ettepanekutega.
5<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS<br />
Tartumaal Haaslava vallas paiknev <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on moodustatud Vabariigi Valitsuse<br />
01.06.2006. a määrusega nr. 129 (RT I 2006, 27, 203). Hoiuala pindala on 22,4 ha, alal<br />
kehtib üldine, looduskaitseseadusega kehtestatud, piiranguvööndi kaitserežiim.<br />
Nimetatud seaduses on antud ka tegevuste loetelu (§ 32 ja 33), mille puhul tuleb<br />
maaomanikul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (edaspidi KA regioon) esitada<br />
kindla vormiga nn <strong>hoiuala</strong> teatis.<br />
Hoiuala moodustamisele eelnes ala esitamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja<br />
(Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615-k: RTL 2004, 111, 1758) <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
loodusalana. Varem ei ole <strong>Age</strong> org looduskaitse alla kuulunud, küll on aga 2001. aastal<br />
Tartumaa keskkonnateenistuse tellimusel koostatud <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitseeeskirja<br />
eelnõu 1 .<br />
Tartumaa väärtuslike maastike teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) liidab <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
kohaliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe väärtusliku maastiku koosseisu koos üldiste<br />
ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega. Rohevõrgustiku maakondlik<br />
teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) määratleb piirkonna piirkondliku tähtsusega<br />
rohekoridoriks. Sama rõhutab ka maakonna teemaplaneering Tartu linna ja selle lähiala<br />
territoriaalseid seoseid.<br />
Haaslava valla arengukava aastateks 2004-2012 ja üldplaneering ei näe ette tegevusi,<br />
mis mõjutaksid <strong>Age</strong> orgu. Nimetatud dokumendid rõhutavad Vooremäe puhkeala<br />
väljaarendamise vajadust.<br />
Mõra jõgi on avalikult kasutatav veekogu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a<br />
määrusega nr 191), see tähendab igaühe õigust liikumaks jõe kallasrajal (4 m veepiirist).<br />
Kõikjal <strong>hoiuala</strong>l tuleb juhinduda ka asjaõigusseadusest, see tähendab respekti<br />
maaomaniku privaatsuse suhtes.<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK<br />
Vastavalt <strong>hoiuala</strong> moodustamise määrusele esinevad <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l järgmised EL-ile<br />
olulised elupaigatüübid:<br />
• 3260 – jõed ja ojad (see elupaigatüüp puudus 2004. aasta Natura 2000 võrgustiku<br />
alade nimekirjas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> loodusala elupaigatüüpide hulgast)<br />
• 8220 – liivakivipaljandid<br />
• 9050 – rohunditerikkad kuusikud<br />
Neist viimased on kaitsealal esindatud väga väikesel pindalal ning seetõttu ebastabiilses<br />
seisundis ja madala looduskaitselise väärtusega.<br />
1<br />
Sepp, Silvia. 2001. <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Tartu, 13 lk.
6<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on piiritletud orgu ja metsakõlvikuid arvestades, katastripiir on seejuures<br />
olnud teisejärguline. Ala paikneb 95% ulatuses eramaal, tagastamata on vaid Kõivukülas<br />
olev maatükk <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> vasakkaldal. Hoiuala maa kuulub 13-le maaomanikule (vt lk 6).<br />
Suurema pindalaga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le Oru maaüksus Mõra külas, Udre maaüksus<br />
Kõivukülas ning Ees-<strong>Age</strong> maaüksus Kurepalu külas. Otseselt <strong>hoiuala</strong>l elamuid ei ole, küll<br />
aga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le mitmed hoonestatud elamukrundid – eraldi paiknev ajalooline<br />
Taga-<strong>Age</strong> ja seitse nõukogude perioodil ridakülana Mõra jõe kaldale rajatud elamut<br />
Kurepalu külas. Viimaste kuulumine <strong>hoiuala</strong>sse on kahetsusväärne eksitus – sisuliselt on<br />
tegemist elamualadega, kus kaitstavad elupaigatüübid puuduvad, puudub ka kõrvaliste<br />
isikute juurdepääs.<br />
Hoiualaga külgnevad valdavalt põllumaad (kultuurrohumaa), <strong>hoiuala</strong> seevastu on<br />
kaetud metsaga. Maade sihtotstarbelist kasutamist piirab <strong>hoiuala</strong> kaitserežiim<br />
minimaalselt - metsa raieks on vaja kaitseala valitseja luba (samas ei ole ulatusliku raie<br />
teostamine järsunõlvalises <strong>oru</strong>s kuigi tõenäoline). Metsaomanikel on 2008. aastast<br />
avanenud kompensatsioonivõimalus (SA Erametsakeskus – PRIA), mis lubab <strong>hoiuala</strong><br />
metsaomanikel taotleda 940 kr/ha kohta. Lisaks kehtib <strong>hoiuala</strong> maaomanikele 50%-line<br />
maamaksusoodustus (alus: maamaksuseadus § 4 lg 2). Seega puudub <strong>hoiuala</strong>l vajadus<br />
maa omandamiseks riigi poolt.<br />
Kaart 1 Roiu-Kurepalu piirkond<br />
1935. aasta kaardil. Suuremad<br />
muudatused <strong>hoiuala</strong> naabruses<br />
seonduvad uuselamutega Mõra<br />
jõe kaldal. Kunagine<br />
ülesõidukoht Mõra jõest <strong>Age</strong><br />
talude vahel on tänaseks<br />
hääbunud.
KAART 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> asukoht ja katastriüksuste piirid<br />
7
8<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on puhkealana suhteliselt tundmatu. Paiknedes küll Vooremäe<br />
naabruses, on org seni leidnud vaid juhuslikku kasutamist (Noorkotkad, kohalikud<br />
elanikud). Ka Vooremäe (seni põhiliselt suusaradade) kasutajate hulk on koos<br />
omandiprobleemide püsimisega pidevalt vähenenud. Probleeme külastuskoormusega<br />
seega ei ole, siiski võib <strong>hoiuala</strong> staatusega seonduvalt ennustada külastuse teatud<br />
elavnemist. Külastuskoormus võib kasvada ka Vooremäe terviseradade projekti<br />
elluviimise järel (Postimees, 5. märts 2007).<br />
Metsade vastupidavust tallamisele on uuritud varasematel aastatel Eesti Metsainstituudis<br />
(Margus, 1978), kus koostati ka kasvukohatüüpide vastav klassifikatsioon, milles 70<br />
metsakasvukohatüüpi on grupeeritud tallamiskindluse alusel viide rühma. Kuusikute<br />
tallamiskindlus varieerub selle käsitluse järgi tallamisõrnast (naadi-, sõnajala-, lodu<br />
kasvukohatüüp) kuni suhteliselt tallamiskindlani (näiteks sinilille kasvukohatüüp). Orus<br />
fragmentidena esinevad sõnajalasanglepikud on selle käsitluse kohaselt suhteliselt<br />
tallamisõrnad. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> tallamiskindluse ligikaudselgi kalkuleerimisel ei ole see<br />
skaala siiski hästi kasutatav, kuna enamik inimesi <strong>hoiuala</strong>l liigub mööda rada, mitte hajali<br />
metsas. Ka ei ole <strong>Age</strong>s ühte ja domineerivat kasvukohatüüpi: mets raja ümber varieerub<br />
kiiresti laane-, salu- ja sürjametsa (kohati ebatüüpiliste) kasvukohtadena.<br />
Hiiumaal Kõpu poolsaare loodusturismi ruumilise planeerimise käigus (Leito, 2003)<br />
arvestati metsa suurimate mõjutajatena liikumisviise (tabel 1), kusjuures peab arvestama,<br />
et tegemist on üldistatud skaalaga, mis eri metsatüüpides suuresti varieerub.<br />
TABEL 1 Metsakoosluste stabiilsuse mõjutajad (Leito, 2003)<br />
Liikumisviis<br />
Mõju hindamine<br />
- ratsutajad, mägijalgratturid Oluline mõju juba üksikute külastuste järel<br />
- jalgratturid Mõju väheoluline kuni 100 külastuse puhul<br />
nädalas<br />
- jalutajad, tervisejooksjad,<br />
Mõju algab alates 100-st külastusest nädalas<br />
loodusvaatlejad<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kontekstis tulevad kõne alla vaid jalgsi liikuvad inimesed. Tõenäoliselt ei ulatu<br />
tänane külastuskoormus saja inimeseni nädalas ka mitte suvisel ajal. Kaitse korraldamise<br />
seisukohalt ongi oluline vastata küsimusele, kas me soovime orgu senisest enam<br />
tutvustada ja siia külastajaid juurde meelitada või piirdume tänase, suuresti<br />
isereguleeruva, külastuskorraga. Erinevate ekspertide poolt hinnatuna kasvatavad<br />
viidad ja suunavad rajamärgised paiga külastatavust 5 kuni 10 korda. Mida väiksem on<br />
senine külastuskoormus, seda suurem on ka võimalik kasv. Mõõdukas külastuskoormuse<br />
suurenemine tuleneb juba ka Roiu ja Kurepalu elanikkonna kasvust ja lihtsama<br />
liikumisharjumuse taasavastamisest.
9<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-<br />
EESMÄRGID<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> puhul on ametlikes dokumentides looduskaitselisteks väärtusteks<br />
nimetatud üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid (3 tk). Nende kõrval omab <strong>Age</strong> org<br />
tähtsust ka linnalähedase puhkekoha, rohevõrgustiku ala, ökoloogilise puhvrina Mõra jõe<br />
suhtes. Oru kallastel paljanduv liivakivi ja <strong>oru</strong>veerus avanev koobas omavad<br />
looduskaitselist väärtust ka geoloogilise objektina (kui vaadelda neid kooslustest eraldi).<br />
Loodusega seotud kaitseväärtused ei ole <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhul uuritud sellise tasemeni, et neid<br />
saaks hinnata kogu Eesti kontekstis. Väärtuste edasine esiletoomine on seega pigem<br />
hinnanguline.<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID<br />
Lisaks kolmele <strong>hoiuala</strong> moodustamise määruses loetletud elupaigatüübile on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s<br />
kirjeldatud ka lammi-lodumetsade (91E0) ja lamminiitude (6450) elupaigatüüpe (Sepp,<br />
2001; Palo, 2007). Need fragmentaarselt paiknevad kooslused on siiski pindalaliselt kas<br />
liiga väikesed või üleminekulised ning neid ei ole ametlikult keskkonnaregistris eraldi<br />
registreeritud.<br />
Hoiuala väikese pindala tõttu ei oma siinsed kooslused (v.a 8220) erilist kaalu vastavate<br />
elupaigatüüpide üleriiklikus arvestuses. Kõik Natura andmebaasis olevad elupaigad (st<br />
9050 ja 8220) on kirjeldatud <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ja Mõra jõe vasakkaldal (vt kaart ↓3). Mõra jõe<br />
paremkaldal andmebaasi alusel kaitseväärtusi ei esine, küll aga leiame sealt lammilodumetsa<br />
ja lamminiidu fragmente. Anneli Palo (2007) on nimetanud ka rusukalde<br />
metsa (9180*) võimalikku eraldamist rohundirikka kuusiku asemel – see taandub juba<br />
üldise kaardistamistäpsuse küsimusele (rusukalde mets on levinud küllalt väikeste<br />
ribadena) ja ei oma kaitse korraldamise seisukohalt erilist tähtsust.<br />
Kirjeldatud elupaigatüüpide <strong>hoiuala</strong>-sisene väärtustamine on paratamatult ebatäiuslik<br />
seni, kui meil pole täielikku ülevaadet ühe või teise elupaigatüübi levikust Eestis, eraldi ka<br />
Tartu maakonnas. Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas (2004) on jõgede-ojade<br />
elupaigatüüp märgitud 100-l, rohundirikka kuusiku elupaigatüüp 115-l ja liivakivipaljandi<br />
elupaigatüüp 13-l juhul. Kuna viimase levikuala on juba geoloogilise eeltingimuse tõttu<br />
piiratud Lõuna-Eestiga, ei saa ka liivakivipaljandeid lugeda automaatselt <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kõige<br />
väärtuslikumateks kooslusteks. Jõgede-ojade elupaigatüübis on kõrvuti Emajõgi ja <strong>Age</strong><br />
org, ka neid on raske võrrelda.<br />
Elupaigatüüpide puhul võib kõrgeima (I) tasandi vääriliseks hinnata ikkagi<br />
liivakivipaljandeid, mida esineb suhteliselt vähe nii Eestis kui Tartu maakonnas (vastavalt<br />
13-l ja 3-l alal). Liivakivipaljandid <strong>Age</strong>s (0,16 ha) moodustavad pindalaliselt 28% Tartu<br />
maakonna ja 6% kogu Eesti vastava elupaigatüübi pindalast. <strong>Age</strong>s on nende<br />
esinduslikkust hinnatud kõrgeima – A kategooriaga. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandid on kirjeldatud ka<br />
2007. a valminud üleriigilises Natura aruandes. Selles elupaigatüübis on ka <strong>Age</strong> koobas,<br />
mida võiks omaette määratleda ka koobaste tüübi esindajana (8310), mis samuti on<br />
Eestis suhteliselt vähe esindatud.
10<br />
Madalama tasandi vääriliseks saab pidada rohundirikaste kuusikute ja jõe-oja (II) ning<br />
lammi-lodumetsa ja lamminiidu (III) elupaigatüüpe. Elupaigatüüpi 9050 on <strong>Age</strong>s<br />
inventeeritud 14,2 ha suurusel pinnal, mis moodustab alla 1% Tartu maakonna ja<br />
kaduvväikse osa kogu Eesti vastava elupaigatüübi esindatusest. Elupaigatüüp 9050 on<br />
<strong>Age</strong>s hinnatud D kategooriaga.<br />
OHUTEGURID:<br />
- paljandite osas kinnikasvamine, vt. pt. 2.2.<br />
- oja ja jõe osas ohutegurid kas puuduvad või ulatuvad kaugele väljapoole <strong>hoiuala</strong><br />
(veerežiimi võimalik muutus Mõra jõe valgalal)<br />
- kuusikute puhul võimalik tormimurd, üraskikahjustused<br />
- lamminiidu osas: <strong>Age</strong> oja suubumiskohas Mõra jõkke (u. 0,15 ha) ja endise jõeületuskoha<br />
juures (u. 0,2 ha) toimub niidu kinnikasvamine<br />
KAITSE-EESMÄRK on enamuse koosluste puhul arengu jätkumine põhiliselt loodusliku<br />
protsessina. Minimaalne hooldus on samas soovitatav. Metsa osas on vajalik mõõdukas*<br />
hooldamine ehk kuivanud puude valikuline eemaldamine. Kahe Mõra jõe vasakkalda<br />
niidulapi puhul (Edeage ja Udre maaüksused) on vajalik niitmise taastamine.<br />
Niidulappidel Mõra jõe paremkaldal pole niitmise jätkamine vähemalt puhkemajanduse<br />
seisukohalt nii oluline – külastajaid sinna ei satu.<br />
* mõõdukas hooldamine – <strong>kaitsekorralduskava</strong>s loominguliselt kasutatav termin, mis<br />
tähistab hooldustöid (kooslused, paljandid, matkarada) ulatuses, mis ei mõjuta<br />
märkimisväärselt looduslikke protsesse ja mis ei paranda pikemas perspektiivis ala<br />
külastusmugavusi.
KAART 3 Natura 2000 elupaigatüübid <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
11
12<br />
2.2. TAIMESTIK<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> taimestikku on uuritud MKA kaitse-eeskirja ja Natura inventuuri koostamise ajal<br />
(Sepp, 2001); alljärgnev ülevaade tuginebki nimetatud tööle.<br />
<strong>Age</strong> sälk<strong>oru</strong> nõlvadel kasvab saluilmeline kuuse-lehtpuu segamets, kus lehtpuud on<br />
umbes 50-aastased, okaspuud paarikümne aasta võrra vanemad. Leidub ka üksikuid<br />
vanu, umbes 100 aasta vanuseid puid. Puurindes domineerivad h. kuusk (Picea abies) ja<br />
arukask (Betula pendula), laiguti esineb h. haaba (Populus tremula), h. pärna (Tilia<br />
cordata) ja h. mändi (Pinus sylvestris). Alumetsas kasvavad h. pihlakas (Sorbus<br />
aucuparia), h. sarapuu (Corylus avellana), mage sõstar (Ribes alpinum), h. toomingas<br />
(Padus avium). Järelkasvus leidub ka noori h. vahtraid (Acer platanoides), h. tammi<br />
(Quercus robur) ja h. saari (Fraxinus excelsior). Alustaimestikus domineerivad koldnõges<br />
(Galeobdolon luteum), õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), salu-tähthein (Stellaria<br />
nemoreum), kohati on ohtralt sõnajalgu: laanesõnajalg (Matteuccia strutiopteris),<br />
naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), ka h.<br />
metspipart (Asarum eurpaeum), h. sinilille (Hepatica nobilis) ja jänesekapsast (Oxalis<br />
acetosella). Tähelepanuväärsetest liikidest leidub harilikku näsiniint (Daphne mezereum).<br />
Mõra jõe kaldal ja <strong>Age</strong> oja suudmes kasvab kitsa ribana keskealine lammimets. Puurindes<br />
domineerib seal hall lepp (Alnus incana), aga leidub ka haabu, raagremmelgaid (Salix<br />
caprea), kuuski. Kohati leidub kaldavõsas h. humalat (Humulus lupulus), mida peetakse<br />
meil lammimetsade tüüpiliseks liigiks. Alustaimestikus valitsevad kõrvenõges (Urtica<br />
dioica) ja h. naat (Aegopodium podagraria), lisaks leidub veel h. maajalga (Gelchoma<br />
hederacea), h. angervaksa (Filipendula ulmaria), h. naistesõnajalga. Puutüvedel<br />
kasvavad mitmed samblaliigid: h. korbik (Radula complanata), tutikud (Orthotrichum<br />
spp.), tüvealustel laiub lamelehik (Homalia trichomanoides). Ka nimeta <strong>oru</strong> nõlvadel<br />
kasvab halli lepa enamusega lammimetsa sarnane mets. Taolise metsa väärtus ei ole<br />
suur, kuid selle funktsioon on eelkõige veekogude, orgude ja paljandite kaitses. Orgudest<br />
kaugemal leidub laikudena ka noort kuni keskealist, ilmselt inimtekkelist männimetsa, mis<br />
esialgu suurt väärtust ei oma, kuid aastakümnete möödumisel inimese vahelesegamiseta<br />
võib kujuneda loodusmetsaks.<br />
Mõra jõe ääres leidub fragmentidena ka lamminiite, kus kasvavad päideroog (Phalaris<br />
arundinacea), sale, mätas- ja lünktarn (Carex acuta, C. cespitosa, C. disticha),<br />
metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), koera-orashein (Elymus caninus), h. naat, h. angervaks,<br />
seaohakas (Cirsium oleraceum), soo-kurereha (Geranium palustre) jt. Kuigi lamminiidud<br />
on väikesed ja osalt võsastumiseks liiga märjad, vajaks vähemalt kuivemad osad<br />
säilimiseks hooldust (eelkõige jõe vasakkaldal).<br />
Mõra jões leidub jõgitakjaid (Sparganium spp.) ning allikmailast (Veronica anagallisaquatica),<br />
samblaid ei täheldatud. <strong>Age</strong> oja veepiiril kasvavad peamiselt samblad:<br />
vesipirnik (Pohlia wahlenbergii), h. koonik (Conocephalum conicum) ja sõnajalgnöörsammal<br />
(Cratoneuron filicinum), ojas kividele kinnitunult vesi-tömpkaanik<br />
(Amblystegium fluviatile).<br />
Paljandite seintel leiavad sobiva kasvukoha nii valguse ja kuivalembesemad kui ka varjuja<br />
niiskusenõudlikumad samblakooslused. Esindatud on nii väikese saletipiku (Leptobryum<br />
pyriforme) kui ka h. kooniku kooslused.<br />
OHUTEGURID ja KAITSE-EESMÄRK on samad eelmises punktis kirjeldatuga.
14<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA<br />
<strong>Age</strong> org Mõra jõe <strong>oru</strong> vaskkalda kõrval<strong>oru</strong>na paistab silma järsu langu ja sälk<strong>oru</strong>-laadse<br />
ristprofiiliga. Oru ja veenõva, mis maanteest lõuna pool väljendub kraavina, üldpikkuseks<br />
võib hinnata u. 3 km (sellest <strong>hoiuala</strong>l u. 1,2 km) ja valgala suuruseks umbes 3 km². Mõra<br />
jõe kogupikkus ja valgala on vastavalt 25 km ja 88 km². <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumiskohal on Mõra<br />
jõel suudmeni (Emajõeni) veel 6 km.<br />
Oma märkimisväärse languse (70-33 meetrini) võlgneb <strong>Age</strong> org Vooremäele. Org on<br />
kujunenud Vooremäe laugema läänenõlva kohale ja <strong>oru</strong> profiili ongi mõjutanud<br />
Vooremäelt lähtunud veetulvad (äkilisemad sula- ja vihmaveed). Oma langu poolest (ligi<br />
10 m/km kohta) on <strong>Age</strong> org võrreldav Kagu-Eesti väiksemate kõrvalorgudega.<br />
Pikaajaline kulutustegevus on <strong>oru</strong> põhja jätnud suuri maakivikamakaid, mis on moreenist<br />
uuristuse tagajärjel väljapestud. Allpool <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumist suubub <strong>hoiuala</strong> piires Mõra<br />
orgu veel kolm järsemat ent lühikest külgorgu (tsori).<br />
OHUTEGURID: Kinnikasvamine määrani, kus <strong>oru</strong>s on liikumine raskendatud<br />
KAITSE-EESMÄRK: <strong>oru</strong> hoidmine ürgseilmelises seisundis, kus liikumine on siiski võimalik (jalgsi<br />
ja ilma eriliste mugavusteta).<br />
FOTO 1 Mõra jõgi <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
Liivakivipaljandeid on Eestis arvel ligikaudu 260 (Kleesment, 2001), päris väikeste<br />
avamuste lisandumisega võib see arv küll mitmekordistuda. Järk-järgult on täpsustunud<br />
meie ettekujutus paljandite mõõtmete, nende eripära ja kaitset vajavate väärtuste<br />
kohta. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandeid (suuremaid on kümmekond, arv sõltub sellest, kui suurt<br />
paljandunud aluspõhja avamust iseseisvaks paljandiks lugeda) võib lugeda<br />
väikepaljandite hulka – enamasti ei ületa nende kõrgus 5 meetrit ja paljandunud
15<br />
kompaktse ala pindala paarikümmet m². Paljandite üldpindala on hinnanguliselt 300 m²<br />
(Ain Vellak). Enamik paljandeid on kujunenud <strong>oru</strong> paremkaldale.<br />
OHUTEGURID: Peamised ohud, mis paljandeid ähvardavad, tulenevad nende<br />
kinnikasvamisest. Siin on tegemist paratamatu protsessiga, mille osad on: 1) oja uuristuse<br />
vähenemine, millele on ilmselt eelnenud ka äravoolu üldine hajutamine drenaaži ja<br />
kraavituse kaudu); 2) inimtegevuse lakkamine <strong>oru</strong>s (katkenud on näiteks küttepuude<br />
varumine)<br />
KAITSE-EESMÄRK: paljandite püsimine. Selleks on vajalik nende mõõdukas hooldamine.<br />
Vaadete avamist ja paljandite ulatuslikumat puhastamist mitte ette näha.<br />
<strong>Age</strong> koopad. Looduslike koobaste üldarv meie liivakivialal küünib paarikümneni<br />
(Kleesment, 2003a). Varisemisega koos on teada ka üksikute uute koobaste lisandumine<br />
viimastel aastakümnetel (Allikukivi, Vaabina). Üldise tendentsina näib siiski valdav olevat<br />
koobaste kinnivarisemine, nende pikkuse kahanemine (Kleesment, 2003b). Sellise väikese<br />
üldarvu juures on iga koobas väärtus omaette, mis peaks kuuluma looduskaitse alla<br />
kasvõi üksikobjektina. Aruküla lademe koobaste seas on <strong>Age</strong> koopa lähemad naabrid<br />
Aruküla ja Tartu kalmistu tehiskoopad, Kallaste panga koopad, Vapramäe koopad,<br />
Viljandimaa koopad: Matu Põrgu, Kullamäe, Lopa Põrgu, Vaida ning Allikukivi koopad<br />
Pärnumaal.<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa puhul on tegemist klassikalise, liivakivilõhe uuristamise käigus<br />
kujunenud tunnelikujulise koopaga. Koopa pikkuseks on varasematel aastatel (Heinsalu,<br />
1987) saadud 11 meetrit, kordusmõõtmistel (Leesment, 2003a) aga 13,5 m. Pikkuse järgi<br />
on <strong>Age</strong> koobas nimetatud autorite töödes Eesti looduslike koobaste esikümnes<br />
(liivakivikoobaste seas 6. järjestus). Koopa kõrguse ja laiusena on Ülo Heinsalu andnud<br />
vastavalt 1,5 ja 2 m, Anne Kleesment 1,4 ja 1,7 m. Olulist varisemist <strong>Age</strong> koopa puhul<br />
seega märgata ei ole, koopa pikkuse kasvamine on pigem haruldane kui tavaline –<br />
Anne Kleesmendi ja Ülo Heinsalu võrreldavate andmete kohaselt on vaid ligi 15% Eesti<br />
Devonikoobastest ilmutanud tendentsi kasvamisele (ilmselt pole küll ka mõõtmised päris<br />
üheselt võrreldavad).<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa väljavooluallikas (u. 0,1...0,2 l/s) on mineraalaineterikas (elektrijuhtivus<br />
= 620 µS cm²) ja sellisena võrreldav lubjakiviala allikatega. Sarnane allikas suubub ka<br />
Mõra jõkke (vasakkallas, umbes 30 m <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st allpool).<br />
OHUTEGURID: igasugune veerežiimi muutmine (põhjavee taseme alandamine) koobaste<br />
lähistel, allika veekogumisalal, võib kahandada allika deebitit ja soodustada nii koopa<br />
järk-järgulist kinnivarisemist. Ka voolutakistus koopa suudmes, kui see kahandab<br />
liivaosakeste väljakannet, soodustab koopa ummistumist.<br />
KAITSE-EESMÄRK: koopa-esine on voolutakistustest puhas, allika tagamaal (hinnanguliselt<br />
u. 1 km² suurusel, maantee ja Mõra jõega piiritletud alal) ei teostata kuivendustöid.
FOTO 2 Koobas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
16
17<br />
TABEL 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> väärtuste koondtabel<br />
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad<br />
tulemused<br />
LK-väärtuse tasand<br />
Geoloogiline objekt<br />
Koobas allikaga LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Natura 2000 elupaigatüübid<br />
Oja ja jõgi - 3260 LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess II<br />
Liivakivipaljandid –<br />
8220<br />
LP<br />
Prahistumine,<br />
vananemine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Puhkeala<br />
Väärtuslik<br />
puhkemaastik,<br />
loodushariduse<br />
võimalused<br />
LS<br />
Ülekasutus,<br />
prahistumine<br />
Mõõdukas<br />
matkaraja hooldus<br />
Külastuskoormus ei<br />
kasva<br />
III<br />
LP – valdavalt loodusliku protsessi jätkumine, LS - loodusliku seisundi säilitamine, LK - looduskaitse
18<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> omab ka puhkemajanduslikku väärtust, eriti kohaliku elanikkonna jaoks.<br />
Massilise külastuse korraldamiseks siin puuduvad aga eeldused (eramaa, raskendatud<br />
ligipääs, võimaliku matkaraja alguse ja lõpu paiknemine eraldi jne) ja ka vajadus<br />
(aktiivpuhkuseks sobiv Vapramäe on naabruses, hästi ettevalmistatud Taevaskoja ja Elva-<br />
Vitipalu matkarajad pole samuti kaugel). <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhkemajanduslik kasutamine võiks ka<br />
edaspidi piirduda põhiliselt individuaalkülastuste ja siit füüsilist pingutust otsivate<br />
inimestega. <strong>Age</strong> org noorkotkaste treening- ja laagrialana on väga hea lahendus – veel<br />
parem on muidugi teatud pikaajalise koostööleppe sõlmimine maaomanike, KA ja<br />
Noorkotkaste vahel, mis võimaldaks lihtsamini korraldada esmast hooldust.<br />
Hoiuala väärtuste eksponeerimine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Külastajate arvu<br />
kasv viib kiiresti probleemideni nagu liigtallamine, erosioon, vandaalitsemine,<br />
prahistamine jne. Igasugune viidastamine (va <strong>hoiuala</strong> tähistamine, milleks piisab ühest<br />
tahvlist Udre talukoha juures) ja teabetrükiste tootmine-levitamine on siinkohal üleliigne.<br />
Kui eesmärk on <strong>hoiuala</strong> väärtuste säilitamine, pole õige tegeleda samal ajal nende<br />
kahjustamise soodustamisega. Olemasolevat matkarada (5-6 purret) tuleks korrastada<br />
pidevalt, järk-järgult, vältides nii suuremaid ehitustöid.<br />
OHUTEGURID: Liigne kasutuskoormus eelkõige suvel: tallamine, rattasõit kitsastel radadel,<br />
visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine. Tormimurdudest tingitud (ja korrastamata)<br />
rajakahjustused.<br />
KAITSE-EESMÄRK: puhkajate mõistlik suunamine, nende arvu hoidmine tänasel tasemel.<br />
3. TEGEVUSKAVA<br />
3.1. METS<br />
Looduskaitseseaduse § 32-st tulenevalt on <strong>hoiuala</strong>l metsaraie keelatud, kui see võib<br />
rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste<br />
liikide säilimist. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ei ole vajalik täieliku raiekeelu kehtestamine, org võib seeläbi<br />
muutuda täiesti läbimatuks. Oleks aktsepteeritav kui maaomanikud sooviksid metsast<br />
varuda näiteks küttepuud. Selleks sobib metsakuiva koristamine ja kohati ka tihedamate<br />
puistu osade hõrendamine. Hinnanguliselt võiks <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st koristada igal aastal u. 10 tm<br />
kuivanud või siis murdunud puitu, soovitav on seda teha ilma motoriseeritud väljaveota<br />
<strong>oru</strong>st (st. metsaveorada ei tohiks laskuda orgu). Metsaseaduse kohase metsateatise<br />
menetlemisel tuleb arvestada <strong>hoiuala</strong> kehtestamise eesmärki – mõõdukas raie eesmärki<br />
(9050 kaitse) ei kahjusta. Ei ole mõistlik raiet rangelt keelustada, kuna tegemist on üldjuhul<br />
suhteliselt noorte metsakooslustega, millest osad on pioneerkooslused – 30-40. a vanused<br />
sanglepikud ning kaasikud. Kuusikud esinevad alal väga väikeste (0,2-0,7 ha) ja 50-80. a<br />
erivanuseliste fragmentidena, inimtegevusest mõjutatud alade ning vanade
19<br />
põllumassiivide keskel ja seetõttu ei saa neid lugeda selle ala kaitse-eesmärgiks. Pigem<br />
seisneb metsade väärtus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l veekogule puhvriks olemises ning<br />
liivakivipaljandite liivade kinnitajatena. Eeltoodust tulenevalt tuleks selgitada<br />
elupaigatüübiks 9050 kvalifitseeruvate puistute tegelik pindala ning andmeid Natura 2000<br />
andmebaasis korrigeerida.<br />
Omaette teema on maaomanike huvi metsa koristamise ja väljaveoga tegeleda.<br />
Loodushoiutoetus metsa elupaikadele võib maaomanikke kallutada ka seni nö<br />
mittemajanduslikele raietele. Et summad on siiski väikesed ja toetuse saamisega koos ei<br />
kaasne otseseid kohustusi, ei pruugi metsaga aga ka midagi juhtuda. Hoiuala valitseja<br />
peaks igatahes metsaomaniku vajadusi maksimaalselt arvestama, viimase huvi<br />
puudumise korral tuleks metsa koristustööd (maaomaniku nõusoleku saades) tellida<br />
väljastpoolt.<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD<br />
Pindalalise väiksuse (kokku ligi 0,5 ha, mitmes lahustükis) tõttu ei ole <strong>hoiuala</strong> lamminiidud<br />
eristatud omaette elupaigatüübina. Nende püsimine lagedana teenib siiski <strong>oru</strong> ja<br />
paljandite vaadeldavuse huve. Niitude hooldamine maaomanike poolt oleks ideaalne<br />
lahendus. Selle töö tarvis – lamminiidu puhastamine kuni 1,5 m kõrgusest võsast – saab<br />
taotleda näiteks loodushoiutoetust. Toetuse taotlemise kord ja hinnakiri on toodud<br />
keskkonnaministri 01. juuni 2004. a määruses nr 62. Vastavalt uuendatud määruses (RTL,<br />
2009, 11, 131) toodud hinnakirjale maksab see töö 3600 kr/ha. Kas Udre ja Edeage<br />
omanikud sellega tegeleda soovivad, ei ole kahjuks teada. Majanduslikus mõttes pole<br />
see töö kindlasti kuigi ahvatlev, seda enam, et hooldatud niit võib kohale meelitada ka<br />
ebasoovitavaid külastajaid.<br />
Maaomanike huvipuuduse korral tuleks KA-l leida teostaja lamminiidu hooldustööde<br />
tarvis, makstes seejuures aga ilmselt enam kui loodushoiutoetus võimaldab (ligi 0,15 ha<br />
suuruse niidulapi taastamine <strong>Age</strong> oja suudmes maksaks ametliku toetussumma kohaselt<br />
ligi 500 krooni, mis ei pruugi maaomanikku veel innustada.<br />
Jõe ja oja osas kaitsekorralduslikult tegevusi vaja teha ei ole, oluline on nende säilitamine<br />
looduslikult, olemasoleval kujul.<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE<br />
Liivakivipaljandid elupaigatüübina ei ole Eestis kuigi tavalised (kaitse all 13 Natura ala<br />
koosseisus, lisaks üksikobjektidena). Andmestik paljandite suuruse osas on küllalt lünklik<br />
(täpsemad andmed on olemas Viljandi maakonna paljandite kohta – vt. ka Vellak &<br />
Tõnisson, 1999). Andmestik paljandite kui elupaikade kohta on veelgi lünklikum, kusjuures<br />
teatud üldistusi on tehtud Põhja-Eesti paekalda ja kitsamalt sammalde osas (vt. Vellak,<br />
2001). Igati loomulik oleks algatada ka botaanilis-geomorfoloogiline uuring ka <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
paljanditel, seda enam, et sellelaadne teave oleks õieti ainuke alus jälgimaks<br />
kaitsekorralduse tõhusust ja elupaigatüübi seisundit. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s on vajalik esmalt<br />
olemasolevate paljandite täpsem mõõdistus (hinnanguliselt 15 tuhat krooni), misjärel<br />
saab edasi minna elupaiga-teemalise ülesande püstitamisega (liikide arv, katvus,<br />
naabrussuhted sõltuvalt paljandi suurusest, eksponeeritusest, vanusest jne.). <strong>Age</strong> org on
20<br />
selliste tööde tarvis suuremate paljandialadega võrreldes eelisseisuses, seda tänu oma<br />
kompaktsusele ja eriilmeliste paljandite lähestikku paiknemisele (+ seni minimaalne<br />
inimmõju). Hinnanguline tööde maksumus on samuti 15 tuhat krooni, millest peaks<br />
tulenema juba ülesande ja seiresammu täpsustumine ning võimalik ka edasine<br />
finantseerimine Teadusfondi või siis sihtfinantseeritava uurimisteema kaudu. Kaitse<br />
korraldamise mõttes on esmatähtis elupaika 8220 iseloomustava(te) indikaatori(te)<br />
väljaselgitamine ja juhiste (metoodika) saamine nende lihtsamaks jälgimiseks.<br />
Inventeerimiste järel saab koostada ka <strong>hoiuala</strong> iseloomustava lihtsama infolehe, mis on<br />
suunatud eelkõige maaomanikele.<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE<br />
Senine Haaslava valla ja noorkotkaste poolt rajatud matkarada (1 km) väärib hoidmist ja<br />
korrastamist. Seda määrani, kus mugavused rajal liikujale ei kasva ning rada säilitab<br />
looduslähedase ja sportliku üldilme. Raja kapitaalne uuendamine toob kaasa külastajate<br />
hulga olulise suurenemise, mis pole <strong>hoiuala</strong> huvides. Otstarbekas on igal aastal (või ka üle<br />
aasta) vahetada välja osa purretest (6 tk) ja teostada muid raja läbitavust toetavaid<br />
töid. Tööde järk-järgulisus ei paranda liikumisvõimalusi liiga otsustavalt ning aitab hoida<br />
külastamist mõõdukana. Raja tähistamine või sellele Roiu-Kõivuküla maanteelt viitamine<br />
ei ole soovitav. Raja hooldamise maksumuse määrab minimaalne kogus vajaminevat<br />
puitmaterjali (n neli servatud prussi: d=20 cm, p=3 m), transport ning kohapealne töö, mis<br />
kokku ei ületa 5000 krooni aastas.<br />
3.5. VASTUTUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> käekäigu eest vastutavad Haaslava vallavalitsus, KA ja maaomanikud.<br />
KA kohustus on selgitada <strong>hoiuala</strong> eesmärki ja kaasata maaomanikke vajalike tegevuste<br />
teostamisse (või siis saada nende nõusolek tegevuste tellimiseks väljastpoolt). On väga<br />
hea, kui KA-l on võimalik saavutada mõne maaomanikuga (või ka mõni MTÜ, Vooremäe<br />
radade hooldajad, noorkotkad) pikaajaline kokkulepe <strong>hoiuala</strong> pideva jälgimise osas.<br />
Nimetatud tegevus on osa <strong>hoiuala</strong> rutiinsest korraldamisest ja sellele ei saa eraldi kulusid<br />
ette näha.<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> toimimiseks lähiaastatel vajalikud tegevused on väikesemahulised ja<br />
mitmel puhul lahendatavad teiste analoogsete ettevõtmistega paralleelselt (näiteks ühe<br />
<strong>hoiuala</strong> tähise püstitamine Udrele – enamaks puudub vajadus, regulaarsed reidid raja<br />
ülevaatamiseks). Võttes eesmärgiks külastuskoormuse hoidmise tänasel tasemel jäävad<br />
loodetavasti tulemata prügistamise ja vandaalitsemisega seotud probleemid. Punktides<br />
3.1.-3.5. kirjeldatud vajalikud tegevused koos prioriteetsusklasside (1-3) ja hinnangulise<br />
maksumusega on antud tabelis 3. Maksumus on hinnanguline ja arvestab tänase<br />
hinnatasemega.
21<br />
3.7. SEIRE<br />
Seire vajadus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l täpsustub pärast paljandite (kui elupaikade)<br />
inventeerimist ja (eriti) sobiva seiremetoodika selgitamist (tegevus 3.3.). Ilma esmase<br />
teabeta on raske otsustada seire sammu, ulatuse ja vajaduse üle tervikuna. Arvestades<br />
8220 elupaigatüübi suhteliselt piiratud levikut ja tulevase seire prognoositavalt lihtsat<br />
teostust (tegemist on ikka ruutmeetrite ja üksikute liikidega, seda enam on oluline aga<br />
pädeva metoodika väljatöötamine) tuleks seire vajadusega arvestada – seetõttu on ka<br />
tegevuste tabelis 3 ette nähtud 5-aastase sammuga paljandite kordusanalüüs.<br />
Teiste elupaikade jälgimine ei eelda spetsiaalse vaatlusrea algatamist <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s. Kui<br />
selleks on teaduslik huvi, on see loomulikult teretulnud. Formaalselt ei ole mõtet seiret<br />
planeerida. Seda enam, et üleval on mitmeid põhimõttelisi vaidlusi seire informatiivsuse ja<br />
indikaatorite osas. Põhja- ja Baltimaades läbiviidud projekt (Kuris & Ruskule, 2006)<br />
boreaalsete metsade looduslikult soodsa seisundi määratlemiseks jõudis tõdemuseni, et<br />
„Natura 2000 metsa elupaigatüüpide kaitsekorralduse hindamise täiuslik<br />
monitooringusüsteem puudub“. Mõra oja (elupaigatüüp 3260) seire vaid <strong>hoiuala</strong> lõigul ei<br />
ole mõistlik.
22<br />
TABEL 3 Vajalikud tegevused AGE <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l aastatel 2010-2019 (eelarve, tuhat krooni)<br />
Planeeritav Prior 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Hinnangulin Rahastu Teostaja<br />
tegevus<br />
e<br />
maksumus<br />
s<br />
Külastusobjekti ja koosluse hooldamine<br />
Olemasoleva I X X X X X 25 RMK RMK<br />
matkaraja<br />
hooldus<br />
Niitmise<br />
korraldamine<br />
(0,5 ha)<br />
II X X X X X X X X X 18 RE KA<br />
Hoiuala tähise<br />
paigaldamine<br />
Udrel<br />
Kaitsekorraldu<br />
s-kava<br />
uuendamine<br />
Paljandite<br />
morfomeetrili<br />
ne<br />
kirjeldamine<br />
Paljandielupaikade<br />
analüüs<br />
Elupaigatüübi<br />
9050<br />
täpsustav<br />
inventuur<br />
Tähistamine<br />
I X 1 RMK RMK<br />
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja <strong>kaitsekorralduskava</strong> uuendamine<br />
III X 20 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Rakendusuuringud ja inventuurid<br />
I X 15 KIK TÜ<br />
I X X 30 KIK TÜ<br />
I X 10 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Loodusharidus
23<br />
Infoleht<br />
<strong>hoiuala</strong><br />
väärtustest<br />
III X 20 KIK KA<br />
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, TÜ - Tartu Ülikool, KA – Keskkonnaamet, RE –<br />
riigieelarve
24<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE<br />
Hoiuala valitseja (KA) ja kaitse korraldaja (RMK) töö tulemuslikkust on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
puhul õige hinnata maastiku üldise seisundi alusel. Loodusteadusliku seire (kui see<br />
käivitub) alusel pole kümneaastase perioodi jooksul võimalik selgeid järeldusi teha.<br />
Hoiuala peamine oht on seotud ikkagi radade ja puhkepaikade kas ülekasutuse või<br />
hoolimatu kasutusega.<br />
Kui metsaalune ja rajad on korras, siis järelikult on ka valitseja ja korraldaja oma tööd hästi<br />
teinud. Töö hindamisel on sobiv arvestada järgmiste üldiste näitajatega:<br />
• Looduse kaitseväärtusi ei kahjustata<br />
• Kuusiku pindala on endine (14 ha)<br />
• Hoiuala külastuskoormus ei kasva oluliselt<br />
• Lamminiidu (Mõra vasakkaldal) taastamisega on alustatud<br />
• Rajaümbruse hooldus toimub regulaarselt<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS<br />
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.<br />
Kaitsekorralduskavade koostamise juhend. 2006, 10 lk<br />
Kleesment, A., koostaja (2001). Ekskursioon Lõuna-Eesti devoni paljanditesse. 17-<br />
18.08.2001. Ekskursioonijuht. Tallinn, 21 lk.<br />
Kleesment, A. 2003a. Lõhest liivakivis saab koobas. – Eesti Loodus, 7/8: 358-361.<br />
Kleesment, A. 2003b. Koopad Devoni liivakivis – teke ja areng. – Eluta loodusmälestiste<br />
uurimine ja kaitse. Tallinn: 51-63.<br />
Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring,<br />
assessment, management. BEF-Estonia. Tallinn, 40 lk.<br />
Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine.<br />
Kärdla, 20 lk.<br />
Management Planning for Protected Areas. E.T. Idle & T.J.H. Bines. Darwin Initiative &<br />
Eurosite, 2005, 37 p.<br />
Margus, M. (koostaja). 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest<br />
külastamise koormusele. - Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8, 7 lk.<br />
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat.<br />
Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk.<br />
Paal, J. 2004. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, 239 lk. + lisad.<br />
Palo, A. 2007. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>. – Eesti Loodus, 3: 138-139.<br />
Vellak, K. 2001. Samblad „seintel“ . Samblasõber 4: 7-11.<br />
Vellak, A., Tõnisson, A. 1999. Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. - Eesti<br />
Loodus, 6: 244-247.
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong><br />
2010-2019
2<br />
SISUKORD<br />
SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................... 5<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK .......................................................................................... 5<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND ........................................................................ 6<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS ..................................................................................... 8<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-EESMÄRGID ............. 9<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID......................................................................................... 9<br />
2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA................ 14<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED ..................................................... 18<br />
3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18<br />
3.1. METS ............................................................................................................ 18<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD................................................................ 19<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE ............................................... 19<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE.......................................................................... 20<br />
3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU .............................................................. 20<br />
3.7. SEIRE............................................................................................................ 21<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.......................................................................... 24<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS ........................................................ 24
3<br />
SISSEJUHATUS<br />
Kaitsekorralduskava on koostanud Andres Tõnisson 2008. aastal, lähtudes Riikliku<br />
Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni (alates 01.02.2009 õigusjärgne asutus<br />
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) ja FIE Andres Tõnissoni vahel sõlmitud<br />
töövõtulepingust nr 60 (05.12.2006). Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud<br />
soovitusliku juhendmaterjali (2008), teadaolevate uuringute ja kavadega.<br />
Juhendmaterjalile on lähenetud valikuliselt – väikese pindalaga ja suhteliselt selgete<br />
probleemidega <strong>hoiuala</strong> <strong>kaitsekorralduskava</strong>s pole paratamatult mitmete<br />
(looduskaitsealadele tüüpiliste) küsimuste käsitlemine vajalik. Kaitsekorralduskava<br />
vormistust kaasajastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise<br />
spetsialist Kristel Tatsi, kontrollides ka vastavust Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a<br />
määrusele nr 60 “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning<br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong> kinnitaja määramine”.<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> seisundit võib lugeda heaks. Hoiuala loodusväärtused ei ole otseses<br />
ohus, külastuskoormuse püsimisel tänasel tasemel ei ole negatiivsete mõjude suurenemist<br />
ka ette näha. Vajaliku tegevusena <strong>hoiuala</strong>l saab nimetada vaid purrete regulaarset<br />
hooldamist ja rakendusuuringuna paljandite elupaigatüübi täpsemat kirjeldamist.<br />
Vajadus <strong>hoiuala</strong> laiema tutvustamise või siis külastajatele paremate tingimuste loomise<br />
järele puudub.<br />
Töö sisulises osas on kasulikke soovitusi andnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni<br />
kaitse planeerimise spetsialistid Ain Vellak ja Maris Paju, kellele Andres Tõnisson avaldab<br />
suurt tänu. Kaitsekorralduskava lõppvariandi vormistamisel on arvestatud kava<br />
retsensendi Piret Kiristaja märkustega ja keskkonnaministeeriumi vastavas komisjonis<br />
29.04.2008 toimunud arutluskoosoleku ettepanekutega.
5<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS<br />
Tartumaal Haaslava vallas paiknev <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on moodustatud Vabariigi Valitsuse<br />
01.06.2006. a määrusega nr. 129 (RT I 2006, 27, 203). Hoiuala pindala on 22,4 ha, alal<br />
kehtib üldine, looduskaitseseadusega kehtestatud, piiranguvööndi kaitserežiim.<br />
Nimetatud seaduses on antud ka tegevuste loetelu (§ 32 ja 33), mille puhul tuleb<br />
maaomanikul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (edaspidi KA regioon) esitada<br />
kindla vormiga nn <strong>hoiuala</strong> teatis.<br />
Hoiuala moodustamisele eelnes ala esitamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja<br />
(Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615-k: RTL 2004, 111, 1758) <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
loodusalana. Varem ei ole <strong>Age</strong> org looduskaitse alla kuulunud, küll on aga 2001. aastal<br />
Tartumaa keskkonnateenistuse tellimusel koostatud <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitseeeskirja<br />
eelnõu 1 .<br />
Tartumaa väärtuslike maastike teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) liidab <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
kohaliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe väärtusliku maastiku koosseisu koos üldiste<br />
ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega. Rohevõrgustiku maakondlik<br />
teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) määratleb piirkonna piirkondliku tähtsusega<br />
rohekoridoriks. Sama rõhutab ka maakonna teemaplaneering Tartu linna ja selle lähiala<br />
territoriaalseid seoseid.<br />
Haaslava valla arengukava aastateks 2004-2012 ja üldplaneering ei näe ette tegevusi,<br />
mis mõjutaksid <strong>Age</strong> orgu. Nimetatud dokumendid rõhutavad Vooremäe puhkeala<br />
väljaarendamise vajadust.<br />
Mõra jõgi on avalikult kasutatav veekogu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a<br />
määrusega nr 191), see tähendab igaühe õigust liikumaks jõe kallasrajal (4 m veepiirist).<br />
Kõikjal <strong>hoiuala</strong>l tuleb juhinduda ka asjaõigusseadusest, see tähendab respekti<br />
maaomaniku privaatsuse suhtes.<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK<br />
Vastavalt <strong>hoiuala</strong> moodustamise määrusele esinevad <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l järgmised EL-ile<br />
olulised elupaigatüübid:<br />
• 3260 – jõed ja ojad (see elupaigatüüp puudus 2004. aasta Natura 2000 võrgustiku<br />
alade nimekirjas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> loodusala elupaigatüüpide hulgast)<br />
• 8220 – liivakivipaljandid<br />
• 9050 – rohunditerikkad kuusikud<br />
Neist viimased on kaitsealal esindatud väga väikesel pindalal ning seetõttu ebastabiilses<br />
seisundis ja madala looduskaitselise väärtusega.<br />
1<br />
Sepp, Silvia. 2001. <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Tartu, 13 lk.
6<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on piiritletud orgu ja metsakõlvikuid arvestades, katastripiir on seejuures<br />
olnud teisejärguline. Ala paikneb 95% ulatuses eramaal, tagastamata on vaid Kõivukülas<br />
olev maatükk <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> vasakkaldal. Hoiuala maa kuulub 13-le maaomanikule (vt lk 6).<br />
Suurema pindalaga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le Oru maaüksus Mõra külas, Udre maaüksus<br />
Kõivukülas ning Ees-<strong>Age</strong> maaüksus Kurepalu külas. Otseselt <strong>hoiuala</strong>l elamuid ei ole, küll<br />
aga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le mitmed hoonestatud elamukrundid – eraldi paiknev ajalooline<br />
Taga-<strong>Age</strong> ja seitse nõukogude perioodil ridakülana Mõra jõe kaldale rajatud elamut<br />
Kurepalu külas. Viimaste kuulumine <strong>hoiuala</strong>sse on kahetsusväärne eksitus – sisuliselt on<br />
tegemist elamualadega, kus kaitstavad elupaigatüübid puuduvad, puudub ka kõrvaliste<br />
isikute juurdepääs.<br />
Hoiualaga külgnevad valdavalt põllumaad (kultuurrohumaa), <strong>hoiuala</strong> seevastu on<br />
kaetud metsaga. Maade sihtotstarbelist kasutamist piirab <strong>hoiuala</strong> kaitserežiim<br />
minimaalselt - metsa raieks on vaja kaitseala valitseja luba (samas ei ole ulatusliku raie<br />
teostamine järsunõlvalises <strong>oru</strong>s kuigi tõenäoline). Metsaomanikel on 2008. aastast<br />
avanenud kompensatsioonivõimalus (SA Erametsakeskus – PRIA), mis lubab <strong>hoiuala</strong><br />
metsaomanikel taotleda 940 kr/ha kohta. Lisaks kehtib <strong>hoiuala</strong> maaomanikele 50%-line<br />
maamaksusoodustus (alus: maamaksuseadus § 4 lg 2). Seega puudub <strong>hoiuala</strong>l vajadus<br />
maa omandamiseks riigi poolt.<br />
Kaart 1 Roiu-Kurepalu piirkond<br />
1935. aasta kaardil. Suuremad<br />
muudatused <strong>hoiuala</strong> naabruses<br />
seonduvad uuselamutega Mõra<br />
jõe kaldal. Kunagine<br />
ülesõidukoht Mõra jõest <strong>Age</strong><br />
talude vahel on tänaseks<br />
hääbunud.
KAART 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> asukoht ja katastriüksuste piirid<br />
7
8<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on puhkealana suhteliselt tundmatu. Paiknedes küll Vooremäe<br />
naabruses, on org seni leidnud vaid juhuslikku kasutamist (Noorkotkad, kohalikud<br />
elanikud). Ka Vooremäe (seni põhiliselt suusaradade) kasutajate hulk on koos<br />
omandiprobleemide püsimisega pidevalt vähenenud. Probleeme külastuskoormusega<br />
seega ei ole, siiski võib <strong>hoiuala</strong> staatusega seonduvalt ennustada külastuse teatud<br />
elavnemist. Külastuskoormus võib kasvada ka Vooremäe terviseradade projekti<br />
elluviimise järel (Postimees, 5. märts 2007).<br />
Metsade vastupidavust tallamisele on uuritud varasematel aastatel Eesti Metsainstituudis<br />
(Margus, 1978), kus koostati ka kasvukohatüüpide vastav klassifikatsioon, milles 70<br />
metsakasvukohatüüpi on grupeeritud tallamiskindluse alusel viide rühma. Kuusikute<br />
tallamiskindlus varieerub selle käsitluse järgi tallamisõrnast (naadi-, sõnajala-, lodu<br />
kasvukohatüüp) kuni suhteliselt tallamiskindlani (näiteks sinilille kasvukohatüüp). Orus<br />
fragmentidena esinevad sõnajalasanglepikud on selle käsitluse kohaselt suhteliselt<br />
tallamisõrnad. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> tallamiskindluse ligikaudselgi kalkuleerimisel ei ole see<br />
skaala siiski hästi kasutatav, kuna enamik inimesi <strong>hoiuala</strong>l liigub mööda rada, mitte hajali<br />
metsas. Ka ei ole <strong>Age</strong>s ühte ja domineerivat kasvukohatüüpi: mets raja ümber varieerub<br />
kiiresti laane-, salu- ja sürjametsa (kohati ebatüüpiliste) kasvukohtadena.<br />
Hiiumaal Kõpu poolsaare loodusturismi ruumilise planeerimise käigus (Leito, 2003)<br />
arvestati metsa suurimate mõjutajatena liikumisviise (tabel 1), kusjuures peab arvestama,<br />
et tegemist on üldistatud skaalaga, mis eri metsatüüpides suuresti varieerub.<br />
TABEL 1 Metsakoosluste stabiilsuse mõjutajad (Leito, 2003)<br />
Liikumisviis<br />
Mõju hindamine<br />
- ratsutajad, mägijalgratturid Oluline mõju juba üksikute külastuste järel<br />
- jalgratturid Mõju väheoluline kuni 100 külastuse puhul<br />
nädalas<br />
- jalutajad, tervisejooksjad,<br />
Mõju algab alates 100-st külastusest nädalas<br />
loodusvaatlejad<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kontekstis tulevad kõne alla vaid jalgsi liikuvad inimesed. Tõenäoliselt ei ulatu<br />
tänane külastuskoormus saja inimeseni nädalas ka mitte suvisel ajal. Kaitse korraldamise<br />
seisukohalt ongi oluline vastata küsimusele, kas me soovime orgu senisest enam<br />
tutvustada ja siia külastajaid juurde meelitada või piirdume tänase, suuresti<br />
isereguleeruva, külastuskorraga. Erinevate ekspertide poolt hinnatuna kasvatavad<br />
viidad ja suunavad rajamärgised paiga külastatavust 5 kuni 10 korda. Mida väiksem on<br />
senine külastuskoormus, seda suurem on ka võimalik kasv. Mõõdukas külastuskoormuse<br />
suurenemine tuleneb juba ka Roiu ja Kurepalu elanikkonna kasvust ja lihtsama<br />
liikumisharjumuse taasavastamisest.
9<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-<br />
EESMÄRGID<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> puhul on ametlikes dokumentides looduskaitselisteks väärtusteks<br />
nimetatud üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid (3 tk). Nende kõrval omab <strong>Age</strong> org<br />
tähtsust ka linnalähedase puhkekoha, rohevõrgustiku ala, ökoloogilise puhvrina Mõra jõe<br />
suhtes. Oru kallastel paljanduv liivakivi ja <strong>oru</strong>veerus avanev koobas omavad<br />
looduskaitselist väärtust ka geoloogilise objektina (kui vaadelda neid kooslustest eraldi).<br />
Loodusega seotud kaitseväärtused ei ole <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhul uuritud sellise tasemeni, et neid<br />
saaks hinnata kogu Eesti kontekstis. Väärtuste edasine esiletoomine on seega pigem<br />
hinnanguline.<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID<br />
Lisaks kolmele <strong>hoiuala</strong> moodustamise määruses loetletud elupaigatüübile on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s<br />
kirjeldatud ka lammi-lodumetsade (91E0) ja lamminiitude (6450) elupaigatüüpe (Sepp,<br />
2001; Palo, 2007). Need fragmentaarselt paiknevad kooslused on siiski pindalaliselt kas<br />
liiga väikesed või üleminekulised ning neid ei ole ametlikult keskkonnaregistris eraldi<br />
registreeritud.<br />
Hoiuala väikese pindala tõttu ei oma siinsed kooslused (v.a 8220) erilist kaalu vastavate<br />
elupaigatüüpide üleriiklikus arvestuses. Kõik Natura andmebaasis olevad elupaigad (st<br />
9050 ja 8220) on kirjeldatud <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ja Mõra jõe vasakkaldal (vt kaart ↓3). Mõra jõe<br />
paremkaldal andmebaasi alusel kaitseväärtusi ei esine, küll aga leiame sealt lammilodumetsa<br />
ja lamminiidu fragmente. Anneli Palo (2007) on nimetanud ka rusukalde<br />
metsa (9180*) võimalikku eraldamist rohundirikka kuusiku asemel – see taandub juba<br />
üldise kaardistamistäpsuse küsimusele (rusukalde mets on levinud küllalt väikeste<br />
ribadena) ja ei oma kaitse korraldamise seisukohalt erilist tähtsust.<br />
Kirjeldatud elupaigatüüpide <strong>hoiuala</strong>-sisene väärtustamine on paratamatult ebatäiuslik<br />
seni, kui meil pole täielikku ülevaadet ühe või teise elupaigatüübi levikust Eestis, eraldi ka<br />
Tartu maakonnas. Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas (2004) on jõgede-ojade<br />
elupaigatüüp märgitud 100-l, rohundirikka kuusiku elupaigatüüp 115-l ja liivakivipaljandi<br />
elupaigatüüp 13-l juhul. Kuna viimase levikuala on juba geoloogilise eeltingimuse tõttu<br />
piiratud Lõuna-Eestiga, ei saa ka liivakivipaljandeid lugeda automaatselt <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kõige<br />
väärtuslikumateks kooslusteks. Jõgede-ojade elupaigatüübis on kõrvuti Emajõgi ja <strong>Age</strong><br />
org, ka neid on raske võrrelda.<br />
Elupaigatüüpide puhul võib kõrgeima (I) tasandi vääriliseks hinnata ikkagi<br />
liivakivipaljandeid, mida esineb suhteliselt vähe nii Eestis kui Tartu maakonnas (vastavalt<br />
13-l ja 3-l alal). Liivakivipaljandid <strong>Age</strong>s (0,16 ha) moodustavad pindalaliselt 28% Tartu<br />
maakonna ja 6% kogu Eesti vastava elupaigatüübi pindalast. <strong>Age</strong>s on nende<br />
esinduslikkust hinnatud kõrgeima – A kategooriaga. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandid on kirjeldatud ka<br />
2007. a valminud üleriigilises Natura aruandes. Selles elupaigatüübis on ka <strong>Age</strong> koobas,<br />
mida võiks omaette määratleda ka koobaste tüübi esindajana (8310), mis samuti on<br />
Eestis suhteliselt vähe esindatud.
10<br />
Madalama tasandi vääriliseks saab pidada rohundirikaste kuusikute ja jõe-oja (II) ning<br />
lammi-lodumetsa ja lamminiidu (III) elupaigatüüpe. Elupaigatüüpi 9050 on <strong>Age</strong>s<br />
inventeeritud 14,2 ha suurusel pinnal, mis moodustab alla 1% Tartu maakonna ja<br />
kaduvväikse osa kogu Eesti vastava elupaigatüübi esindatusest. Elupaigatüüp 9050 on<br />
<strong>Age</strong>s hinnatud D kategooriaga.<br />
OHUTEGURID:<br />
- paljandite osas kinnikasvamine, vt. pt. 2.2.<br />
- oja ja jõe osas ohutegurid kas puuduvad või ulatuvad kaugele väljapoole <strong>hoiuala</strong><br />
(veerežiimi võimalik muutus Mõra jõe valgalal)<br />
- kuusikute puhul võimalik tormimurd, üraskikahjustused<br />
- lamminiidu osas: <strong>Age</strong> oja suubumiskohas Mõra jõkke (u. 0,15 ha) ja endise jõeületuskoha<br />
juures (u. 0,2 ha) toimub niidu kinnikasvamine<br />
KAITSE-EESMÄRK on enamuse koosluste puhul arengu jätkumine põhiliselt loodusliku<br />
protsessina. Minimaalne hooldus on samas soovitatav. Metsa osas on vajalik mõõdukas*<br />
hooldamine ehk kuivanud puude valikuline eemaldamine. Kahe Mõra jõe vasakkalda<br />
niidulapi puhul (Edeage ja Udre maaüksused) on vajalik niitmise taastamine.<br />
Niidulappidel Mõra jõe paremkaldal pole niitmise jätkamine vähemalt puhkemajanduse<br />
seisukohalt nii oluline – külastajaid sinna ei satu.<br />
* mõõdukas hooldamine – <strong>kaitsekorralduskava</strong>s loominguliselt kasutatav termin, mis<br />
tähistab hooldustöid (kooslused, paljandid, matkarada) ulatuses, mis ei mõjuta<br />
märkimisväärselt looduslikke protsesse ja mis ei paranda pikemas perspektiivis ala<br />
külastusmugavusi.
KAART 3 Natura 2000 elupaigatüübid <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
11
12<br />
2.2. TAIMESTIK<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> taimestikku on uuritud MKA kaitse-eeskirja ja Natura inventuuri koostamise ajal<br />
(Sepp, 2001); alljärgnev ülevaade tuginebki nimetatud tööle.<br />
<strong>Age</strong> sälk<strong>oru</strong> nõlvadel kasvab saluilmeline kuuse-lehtpuu segamets, kus lehtpuud on<br />
umbes 50-aastased, okaspuud paarikümne aasta võrra vanemad. Leidub ka üksikuid<br />
vanu, umbes 100 aasta vanuseid puid. Puurindes domineerivad h. kuusk (Picea abies) ja<br />
arukask (Betula pendula), laiguti esineb h. haaba (Populus tremula), h. pärna (Tilia<br />
cordata) ja h. mändi (Pinus sylvestris). Alumetsas kasvavad h. pihlakas (Sorbus<br />
aucuparia), h. sarapuu (Corylus avellana), mage sõstar (Ribes alpinum), h. toomingas<br />
(Padus avium). Järelkasvus leidub ka noori h. vahtraid (Acer platanoides), h. tammi<br />
(Quercus robur) ja h. saari (Fraxinus excelsior). Alustaimestikus domineerivad koldnõges<br />
(Galeobdolon luteum), õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), salu-tähthein (Stellaria<br />
nemoreum), kohati on ohtralt sõnajalgu: laanesõnajalg (Matteuccia strutiopteris),<br />
naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), ka h.<br />
metspipart (Asarum eurpaeum), h. sinilille (Hepatica nobilis) ja jänesekapsast (Oxalis<br />
acetosella). Tähelepanuväärsetest liikidest leidub harilikku näsiniint (Daphne mezereum).<br />
Mõra jõe kaldal ja <strong>Age</strong> oja suudmes kasvab kitsa ribana keskealine lammimets. Puurindes<br />
domineerib seal hall lepp (Alnus incana), aga leidub ka haabu, raagremmelgaid (Salix<br />
caprea), kuuski. Kohati leidub kaldavõsas h. humalat (Humulus lupulus), mida peetakse<br />
meil lammimetsade tüüpiliseks liigiks. Alustaimestikus valitsevad kõrvenõges (Urtica<br />
dioica) ja h. naat (Aegopodium podagraria), lisaks leidub veel h. maajalga (Gelchoma<br />
hederacea), h. angervaksa (Filipendula ulmaria), h. naistesõnajalga. Puutüvedel<br />
kasvavad mitmed samblaliigid: h. korbik (Radula complanata), tutikud (Orthotrichum<br />
spp.), tüvealustel laiub lamelehik (Homalia trichomanoides). Ka nimeta <strong>oru</strong> nõlvadel<br />
kasvab halli lepa enamusega lammimetsa sarnane mets. Taolise metsa väärtus ei ole<br />
suur, kuid selle funktsioon on eelkõige veekogude, orgude ja paljandite kaitses. Orgudest<br />
kaugemal leidub laikudena ka noort kuni keskealist, ilmselt inimtekkelist männimetsa, mis<br />
esialgu suurt väärtust ei oma, kuid aastakümnete möödumisel inimese vahelesegamiseta<br />
võib kujuneda loodusmetsaks.<br />
Mõra jõe ääres leidub fragmentidena ka lamminiite, kus kasvavad päideroog (Phalaris<br />
arundinacea), sale, mätas- ja lünktarn (Carex acuta, C. cespitosa, C. disticha),<br />
metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), koera-orashein (Elymus caninus), h. naat, h. angervaks,<br />
seaohakas (Cirsium oleraceum), soo-kurereha (Geranium palustre) jt. Kuigi lamminiidud<br />
on väikesed ja osalt võsastumiseks liiga märjad, vajaks vähemalt kuivemad osad<br />
säilimiseks hooldust (eelkõige jõe vasakkaldal).<br />
Mõra jões leidub jõgitakjaid (Sparganium spp.) ning allikmailast (Veronica anagallisaquatica),<br />
samblaid ei täheldatud. <strong>Age</strong> oja veepiiril kasvavad peamiselt samblad:<br />
vesipirnik (Pohlia wahlenbergii), h. koonik (Conocephalum conicum) ja sõnajalgnöörsammal<br />
(Cratoneuron filicinum), ojas kividele kinnitunult vesi-tömpkaanik<br />
(Amblystegium fluviatile).<br />
Paljandite seintel leiavad sobiva kasvukoha nii valguse ja kuivalembesemad kui ka varjuja<br />
niiskusenõudlikumad samblakooslused. Esindatud on nii väikese saletipiku (Leptobryum<br />
pyriforme) kui ka h. kooniku kooslused.<br />
OHUTEGURID ja KAITSE-EESMÄRK on samad eelmises punktis kirjeldatuga.
14<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA<br />
<strong>Age</strong> org Mõra jõe <strong>oru</strong> vaskkalda kõrval<strong>oru</strong>na paistab silma järsu langu ja sälk<strong>oru</strong>-laadse<br />
ristprofiiliga. Oru ja veenõva, mis maanteest lõuna pool väljendub kraavina, üldpikkuseks<br />
võib hinnata u. 3 km (sellest <strong>hoiuala</strong>l u. 1,2 km) ja valgala suuruseks umbes 3 km². Mõra<br />
jõe kogupikkus ja valgala on vastavalt 25 km ja 88 km². <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumiskohal on Mõra<br />
jõel suudmeni (Emajõeni) veel 6 km.<br />
Oma märkimisväärse languse (70-33 meetrini) võlgneb <strong>Age</strong> org Vooremäele. Org on<br />
kujunenud Vooremäe laugema läänenõlva kohale ja <strong>oru</strong> profiili ongi mõjutanud<br />
Vooremäelt lähtunud veetulvad (äkilisemad sula- ja vihmaveed). Oma langu poolest (ligi<br />
10 m/km kohta) on <strong>Age</strong> org võrreldav Kagu-Eesti väiksemate kõrvalorgudega.<br />
Pikaajaline kulutustegevus on <strong>oru</strong> põhja jätnud suuri maakivikamakaid, mis on moreenist<br />
uuristuse tagajärjel väljapestud. Allpool <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumist suubub <strong>hoiuala</strong> piires Mõra<br />
orgu veel kolm järsemat ent lühikest külgorgu (tsori).<br />
OHUTEGURID: Kinnikasvamine määrani, kus <strong>oru</strong>s on liikumine raskendatud<br />
KAITSE-EESMÄRK: <strong>oru</strong> hoidmine ürgseilmelises seisundis, kus liikumine on siiski võimalik (jalgsi<br />
ja ilma eriliste mugavusteta).<br />
FOTO 1 Mõra jõgi <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
Liivakivipaljandeid on Eestis arvel ligikaudu 260 (Kleesment, 2001), päris väikeste<br />
avamuste lisandumisega võib see arv küll mitmekordistuda. Järk-järgult on täpsustunud<br />
meie ettekujutus paljandite mõõtmete, nende eripära ja kaitset vajavate väärtuste<br />
kohta. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandeid (suuremaid on kümmekond, arv sõltub sellest, kui suurt<br />
paljandunud aluspõhja avamust iseseisvaks paljandiks lugeda) võib lugeda<br />
väikepaljandite hulka – enamasti ei ületa nende kõrgus 5 meetrit ja paljandunud
15<br />
kompaktse ala pindala paarikümmet m². Paljandite üldpindala on hinnanguliselt 300 m²<br />
(Ain Vellak). Enamik paljandeid on kujunenud <strong>oru</strong> paremkaldale.<br />
OHUTEGURID: Peamised ohud, mis paljandeid ähvardavad, tulenevad nende<br />
kinnikasvamisest. Siin on tegemist paratamatu protsessiga, mille osad on: 1) oja uuristuse<br />
vähenemine, millele on ilmselt eelnenud ka äravoolu üldine hajutamine drenaaži ja<br />
kraavituse kaudu); 2) inimtegevuse lakkamine <strong>oru</strong>s (katkenud on näiteks küttepuude<br />
varumine)<br />
KAITSE-EESMÄRK: paljandite püsimine. Selleks on vajalik nende mõõdukas hooldamine.<br />
Vaadete avamist ja paljandite ulatuslikumat puhastamist mitte ette näha.<br />
<strong>Age</strong> koopad. Looduslike koobaste üldarv meie liivakivialal küünib paarikümneni<br />
(Kleesment, 2003a). Varisemisega koos on teada ka üksikute uute koobaste lisandumine<br />
viimastel aastakümnetel (Allikukivi, Vaabina). Üldise tendentsina näib siiski valdav olevat<br />
koobaste kinnivarisemine, nende pikkuse kahanemine (Kleesment, 2003b). Sellise väikese<br />
üldarvu juures on iga koobas väärtus omaette, mis peaks kuuluma looduskaitse alla<br />
kasvõi üksikobjektina. Aruküla lademe koobaste seas on <strong>Age</strong> koopa lähemad naabrid<br />
Aruküla ja Tartu kalmistu tehiskoopad, Kallaste panga koopad, Vapramäe koopad,<br />
Viljandimaa koopad: Matu Põrgu, Kullamäe, Lopa Põrgu, Vaida ning Allikukivi koopad<br />
Pärnumaal.<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa puhul on tegemist klassikalise, liivakivilõhe uuristamise käigus<br />
kujunenud tunnelikujulise koopaga. Koopa pikkuseks on varasematel aastatel (Heinsalu,<br />
1987) saadud 11 meetrit, kordusmõõtmistel (Leesment, 2003a) aga 13,5 m. Pikkuse järgi<br />
on <strong>Age</strong> koobas nimetatud autorite töödes Eesti looduslike koobaste esikümnes<br />
(liivakivikoobaste seas 6. järjestus). Koopa kõrguse ja laiusena on Ülo Heinsalu andnud<br />
vastavalt 1,5 ja 2 m, Anne Kleesment 1,4 ja 1,7 m. Olulist varisemist <strong>Age</strong> koopa puhul<br />
seega märgata ei ole, koopa pikkuse kasvamine on pigem haruldane kui tavaline –<br />
Anne Kleesmendi ja Ülo Heinsalu võrreldavate andmete kohaselt on vaid ligi 15% Eesti<br />
Devonikoobastest ilmutanud tendentsi kasvamisele (ilmselt pole küll ka mõõtmised päris<br />
üheselt võrreldavad).<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa väljavooluallikas (u. 0,1...0,2 l/s) on mineraalaineterikas (elektrijuhtivus<br />
= 620 µS cm²) ja sellisena võrreldav lubjakiviala allikatega. Sarnane allikas suubub ka<br />
Mõra jõkke (vasakkallas, umbes 30 m <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st allpool).<br />
OHUTEGURID: igasugune veerežiimi muutmine (põhjavee taseme alandamine) koobaste<br />
lähistel, allika veekogumisalal, võib kahandada allika deebitit ja soodustada nii koopa<br />
järk-järgulist kinnivarisemist. Ka voolutakistus koopa suudmes, kui see kahandab<br />
liivaosakeste väljakannet, soodustab koopa ummistumist.<br />
KAITSE-EESMÄRK: koopa-esine on voolutakistustest puhas, allika tagamaal (hinnanguliselt<br />
u. 1 km² suurusel, maantee ja Mõra jõega piiritletud alal) ei teostata kuivendustöid.
FOTO 2 Koobas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
16
17<br />
TABEL 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> väärtuste koondtabel<br />
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad<br />
tulemused<br />
LK-väärtuse tasand<br />
Geoloogiline objekt<br />
Koobas allikaga LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Natura 2000 elupaigatüübid<br />
Oja ja jõgi - 3260 LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess II<br />
Liivakivipaljandid –<br />
8220<br />
LP<br />
Prahistumine,<br />
vananemine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Puhkeala<br />
Väärtuslik<br />
puhkemaastik,<br />
loodushariduse<br />
võimalused<br />
LS<br />
Ülekasutus,<br />
prahistumine<br />
Mõõdukas<br />
matkaraja hooldus<br />
Külastuskoormus ei<br />
kasva<br />
III<br />
LP – valdavalt loodusliku protsessi jätkumine, LS - loodusliku seisundi säilitamine, LK - looduskaitse
18<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> omab ka puhkemajanduslikku väärtust, eriti kohaliku elanikkonna jaoks.<br />
Massilise külastuse korraldamiseks siin puuduvad aga eeldused (eramaa, raskendatud<br />
ligipääs, võimaliku matkaraja alguse ja lõpu paiknemine eraldi jne) ja ka vajadus<br />
(aktiivpuhkuseks sobiv Vapramäe on naabruses, hästi ettevalmistatud Taevaskoja ja Elva-<br />
Vitipalu matkarajad pole samuti kaugel). <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhkemajanduslik kasutamine võiks ka<br />
edaspidi piirduda põhiliselt individuaalkülastuste ja siit füüsilist pingutust otsivate<br />
inimestega. <strong>Age</strong> org noorkotkaste treening- ja laagrialana on väga hea lahendus – veel<br />
parem on muidugi teatud pikaajalise koostööleppe sõlmimine maaomanike, KA ja<br />
Noorkotkaste vahel, mis võimaldaks lihtsamini korraldada esmast hooldust.<br />
Hoiuala väärtuste eksponeerimine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Külastajate arvu<br />
kasv viib kiiresti probleemideni nagu liigtallamine, erosioon, vandaalitsemine,<br />
prahistamine jne. Igasugune viidastamine (va <strong>hoiuala</strong> tähistamine, milleks piisab ühest<br />
tahvlist Udre talukoha juures) ja teabetrükiste tootmine-levitamine on siinkohal üleliigne.<br />
Kui eesmärk on <strong>hoiuala</strong> väärtuste säilitamine, pole õige tegeleda samal ajal nende<br />
kahjustamise soodustamisega. Olemasolevat matkarada (5-6 purret) tuleks korrastada<br />
pidevalt, järk-järgult, vältides nii suuremaid ehitustöid.<br />
OHUTEGURID: Liigne kasutuskoormus eelkõige suvel: tallamine, rattasõit kitsastel radadel,<br />
visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine. Tormimurdudest tingitud (ja korrastamata)<br />
rajakahjustused.<br />
KAITSE-EESMÄRK: puhkajate mõistlik suunamine, nende arvu hoidmine tänasel tasemel.<br />
3. TEGEVUSKAVA<br />
3.1. METS<br />
Looduskaitseseaduse § 32-st tulenevalt on <strong>hoiuala</strong>l metsaraie keelatud, kui see võib<br />
rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste<br />
liikide säilimist. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ei ole vajalik täieliku raiekeelu kehtestamine, org võib seeläbi<br />
muutuda täiesti läbimatuks. Oleks aktsepteeritav kui maaomanikud sooviksid metsast<br />
varuda näiteks küttepuud. Selleks sobib metsakuiva koristamine ja kohati ka tihedamate<br />
puistu osade hõrendamine. Hinnanguliselt võiks <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st koristada igal aastal u. 10 tm<br />
kuivanud või siis murdunud puitu, soovitav on seda teha ilma motoriseeritud väljaveota<br />
<strong>oru</strong>st (st. metsaveorada ei tohiks laskuda orgu). Metsaseaduse kohase metsateatise<br />
menetlemisel tuleb arvestada <strong>hoiuala</strong> kehtestamise eesmärki – mõõdukas raie eesmärki<br />
(9050 kaitse) ei kahjusta. Ei ole mõistlik raiet rangelt keelustada, kuna tegemist on üldjuhul<br />
suhteliselt noorte metsakooslustega, millest osad on pioneerkooslused – 30-40. a vanused<br />
sanglepikud ning kaasikud. Kuusikud esinevad alal väga väikeste (0,2-0,7 ha) ja 50-80. a<br />
erivanuseliste fragmentidena, inimtegevusest mõjutatud alade ning vanade
19<br />
põllumassiivide keskel ja seetõttu ei saa neid lugeda selle ala kaitse-eesmärgiks. Pigem<br />
seisneb metsade väärtus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l veekogule puhvriks olemises ning<br />
liivakivipaljandite liivade kinnitajatena. Eeltoodust tulenevalt tuleks selgitada<br />
elupaigatüübiks 9050 kvalifitseeruvate puistute tegelik pindala ning andmeid Natura 2000<br />
andmebaasis korrigeerida.<br />
Omaette teema on maaomanike huvi metsa koristamise ja väljaveoga tegeleda.<br />
Loodushoiutoetus metsa elupaikadele võib maaomanikke kallutada ka seni nö<br />
mittemajanduslikele raietele. Et summad on siiski väikesed ja toetuse saamisega koos ei<br />
kaasne otseseid kohustusi, ei pruugi metsaga aga ka midagi juhtuda. Hoiuala valitseja<br />
peaks igatahes metsaomaniku vajadusi maksimaalselt arvestama, viimase huvi<br />
puudumise korral tuleks metsa koristustööd (maaomaniku nõusoleku saades) tellida<br />
väljastpoolt.<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD<br />
Pindalalise väiksuse (kokku ligi 0,5 ha, mitmes lahustükis) tõttu ei ole <strong>hoiuala</strong> lamminiidud<br />
eristatud omaette elupaigatüübina. Nende püsimine lagedana teenib siiski <strong>oru</strong> ja<br />
paljandite vaadeldavuse huve. Niitude hooldamine maaomanike poolt oleks ideaalne<br />
lahendus. Selle töö tarvis – lamminiidu puhastamine kuni 1,5 m kõrgusest võsast – saab<br />
taotleda näiteks loodushoiutoetust. Toetuse taotlemise kord ja hinnakiri on toodud<br />
keskkonnaministri 01. juuni 2004. a määruses nr 62. Vastavalt uuendatud määruses (RTL,<br />
2009, 11, 131) toodud hinnakirjale maksab see töö 3600 kr/ha. Kas Udre ja Edeage<br />
omanikud sellega tegeleda soovivad, ei ole kahjuks teada. Majanduslikus mõttes pole<br />
see töö kindlasti kuigi ahvatlev, seda enam, et hooldatud niit võib kohale meelitada ka<br />
ebasoovitavaid külastajaid.<br />
Maaomanike huvipuuduse korral tuleks KA-l leida teostaja lamminiidu hooldustööde<br />
tarvis, makstes seejuures aga ilmselt enam kui loodushoiutoetus võimaldab (ligi 0,15 ha<br />
suuruse niidulapi taastamine <strong>Age</strong> oja suudmes maksaks ametliku toetussumma kohaselt<br />
ligi 500 krooni, mis ei pruugi maaomanikku veel innustada.<br />
Jõe ja oja osas kaitsekorralduslikult tegevusi vaja teha ei ole, oluline on nende säilitamine<br />
looduslikult, olemasoleval kujul.<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE<br />
Liivakivipaljandid elupaigatüübina ei ole Eestis kuigi tavalised (kaitse all 13 Natura ala<br />
koosseisus, lisaks üksikobjektidena). Andmestik paljandite suuruse osas on küllalt lünklik<br />
(täpsemad andmed on olemas Viljandi maakonna paljandite kohta – vt. ka Vellak &<br />
Tõnisson, 1999). Andmestik paljandite kui elupaikade kohta on veelgi lünklikum, kusjuures<br />
teatud üldistusi on tehtud Põhja-Eesti paekalda ja kitsamalt sammalde osas (vt. Vellak,<br />
2001). Igati loomulik oleks algatada ka botaanilis-geomorfoloogiline uuring ka <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
paljanditel, seda enam, et sellelaadne teave oleks õieti ainuke alus jälgimaks<br />
kaitsekorralduse tõhusust ja elupaigatüübi seisundit. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s on vajalik esmalt<br />
olemasolevate paljandite täpsem mõõdistus (hinnanguliselt 15 tuhat krooni), misjärel<br />
saab edasi minna elupaiga-teemalise ülesande püstitamisega (liikide arv, katvus,<br />
naabrussuhted sõltuvalt paljandi suurusest, eksponeeritusest, vanusest jne.). <strong>Age</strong> org on
20<br />
selliste tööde tarvis suuremate paljandialadega võrreldes eelisseisuses, seda tänu oma<br />
kompaktsusele ja eriilmeliste paljandite lähestikku paiknemisele (+ seni minimaalne<br />
inimmõju). Hinnanguline tööde maksumus on samuti 15 tuhat krooni, millest peaks<br />
tulenema juba ülesande ja seiresammu täpsustumine ning võimalik ka edasine<br />
finantseerimine Teadusfondi või siis sihtfinantseeritava uurimisteema kaudu. Kaitse<br />
korraldamise mõttes on esmatähtis elupaika 8220 iseloomustava(te) indikaatori(te)<br />
väljaselgitamine ja juhiste (metoodika) saamine nende lihtsamaks jälgimiseks.<br />
Inventeerimiste järel saab koostada ka <strong>hoiuala</strong> iseloomustava lihtsama infolehe, mis on<br />
suunatud eelkõige maaomanikele.<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE<br />
Senine Haaslava valla ja noorkotkaste poolt rajatud matkarada (1 km) väärib hoidmist ja<br />
korrastamist. Seda määrani, kus mugavused rajal liikujale ei kasva ning rada säilitab<br />
looduslähedase ja sportliku üldilme. Raja kapitaalne uuendamine toob kaasa külastajate<br />
hulga olulise suurenemise, mis pole <strong>hoiuala</strong> huvides. Otstarbekas on igal aastal (või ka üle<br />
aasta) vahetada välja osa purretest (6 tk) ja teostada muid raja läbitavust toetavaid<br />
töid. Tööde järk-järgulisus ei paranda liikumisvõimalusi liiga otsustavalt ning aitab hoida<br />
külastamist mõõdukana. Raja tähistamine või sellele Roiu-Kõivuküla maanteelt viitamine<br />
ei ole soovitav. Raja hooldamise maksumuse määrab minimaalne kogus vajaminevat<br />
puitmaterjali (n neli servatud prussi: d=20 cm, p=3 m), transport ning kohapealne töö, mis<br />
kokku ei ületa 5000 krooni aastas.<br />
3.5. VASTUTUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> käekäigu eest vastutavad Haaslava vallavalitsus, KA ja maaomanikud.<br />
KA kohustus on selgitada <strong>hoiuala</strong> eesmärki ja kaasata maaomanikke vajalike tegevuste<br />
teostamisse (või siis saada nende nõusolek tegevuste tellimiseks väljastpoolt). On väga<br />
hea, kui KA-l on võimalik saavutada mõne maaomanikuga (või ka mõni MTÜ, Vooremäe<br />
radade hooldajad, noorkotkad) pikaajaline kokkulepe <strong>hoiuala</strong> pideva jälgimise osas.<br />
Nimetatud tegevus on osa <strong>hoiuala</strong> rutiinsest korraldamisest ja sellele ei saa eraldi kulusid<br />
ette näha.<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> toimimiseks lähiaastatel vajalikud tegevused on väikesemahulised ja<br />
mitmel puhul lahendatavad teiste analoogsete ettevõtmistega paralleelselt (näiteks ühe<br />
<strong>hoiuala</strong> tähise püstitamine Udrele – enamaks puudub vajadus, regulaarsed reidid raja<br />
ülevaatamiseks). Võttes eesmärgiks külastuskoormuse hoidmise tänasel tasemel jäävad<br />
loodetavasti tulemata prügistamise ja vandaalitsemisega seotud probleemid. Punktides<br />
3.1.-3.5. kirjeldatud vajalikud tegevused koos prioriteetsusklasside (1-3) ja hinnangulise<br />
maksumusega on antud tabelis 3. Maksumus on hinnanguline ja arvestab tänase<br />
hinnatasemega.
21<br />
3.7. SEIRE<br />
Seire vajadus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l täpsustub pärast paljandite (kui elupaikade)<br />
inventeerimist ja (eriti) sobiva seiremetoodika selgitamist (tegevus 3.3.). Ilma esmase<br />
teabeta on raske otsustada seire sammu, ulatuse ja vajaduse üle tervikuna. Arvestades<br />
8220 elupaigatüübi suhteliselt piiratud levikut ja tulevase seire prognoositavalt lihtsat<br />
teostust (tegemist on ikka ruutmeetrite ja üksikute liikidega, seda enam on oluline aga<br />
pädeva metoodika väljatöötamine) tuleks seire vajadusega arvestada – seetõttu on ka<br />
tegevuste tabelis 3 ette nähtud 5-aastase sammuga paljandite kordusanalüüs.<br />
Teiste elupaikade jälgimine ei eelda spetsiaalse vaatlusrea algatamist <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s. Kui<br />
selleks on teaduslik huvi, on see loomulikult teretulnud. Formaalselt ei ole mõtet seiret<br />
planeerida. Seda enam, et üleval on mitmeid põhimõttelisi vaidlusi seire informatiivsuse ja<br />
indikaatorite osas. Põhja- ja Baltimaades läbiviidud projekt (Kuris & Ruskule, 2006)<br />
boreaalsete metsade looduslikult soodsa seisundi määratlemiseks jõudis tõdemuseni, et<br />
„Natura 2000 metsa elupaigatüüpide kaitsekorralduse hindamise täiuslik<br />
monitooringusüsteem puudub“. Mõra oja (elupaigatüüp 3260) seire vaid <strong>hoiuala</strong> lõigul ei<br />
ole mõistlik.
22<br />
TABEL 3 Vajalikud tegevused AGE <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l aastatel 2010-2019 (eelarve, tuhat krooni)<br />
Planeeritav Prior 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Hinnangulin Rahastu Teostaja<br />
tegevus<br />
e<br />
maksumus<br />
s<br />
Külastusobjekti ja koosluse hooldamine<br />
Olemasoleva I X X X X X 25 RMK RMK<br />
matkaraja<br />
hooldus<br />
Niitmise<br />
korraldamine<br />
(0,5 ha)<br />
II X X X X X X X X X 18 RE KA<br />
Hoiuala tähise<br />
paigaldamine<br />
Udrel<br />
Kaitsekorraldu<br />
s-kava<br />
uuendamine<br />
Paljandite<br />
morfomeetrili<br />
ne<br />
kirjeldamine<br />
Paljandielupaikade<br />
analüüs<br />
Elupaigatüübi<br />
9050<br />
täpsustav<br />
inventuur<br />
Tähistamine<br />
I X 1 RMK RMK<br />
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja <strong>kaitsekorralduskava</strong> uuendamine<br />
III X 20 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Rakendusuuringud ja inventuurid<br />
I X 15 KIK TÜ<br />
I X X 30 KIK TÜ<br />
I X 10 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Loodusharidus
23<br />
Infoleht<br />
<strong>hoiuala</strong><br />
väärtustest<br />
III X 20 KIK KA<br />
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, TÜ - Tartu Ülikool, KA – Keskkonnaamet, RE –<br />
riigieelarve
24<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE<br />
Hoiuala valitseja (KA) ja kaitse korraldaja (RMK) töö tulemuslikkust on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
puhul õige hinnata maastiku üldise seisundi alusel. Loodusteadusliku seire (kui see<br />
käivitub) alusel pole kümneaastase perioodi jooksul võimalik selgeid järeldusi teha.<br />
Hoiuala peamine oht on seotud ikkagi radade ja puhkepaikade kas ülekasutuse või<br />
hoolimatu kasutusega.<br />
Kui metsaalune ja rajad on korras, siis järelikult on ka valitseja ja korraldaja oma tööd hästi<br />
teinud. Töö hindamisel on sobiv arvestada järgmiste üldiste näitajatega:<br />
• Looduse kaitseväärtusi ei kahjustata<br />
• Kuusiku pindala on endine (14 ha)<br />
• Hoiuala külastuskoormus ei kasva oluliselt<br />
• Lamminiidu (Mõra vasakkaldal) taastamisega on alustatud<br />
• Rajaümbruse hooldus toimub regulaarselt<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS<br />
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.<br />
Kaitsekorralduskavade koostamise juhend. 2006, 10 lk<br />
Kleesment, A., koostaja (2001). Ekskursioon Lõuna-Eesti devoni paljanditesse. 17-<br />
18.08.2001. Ekskursioonijuht. Tallinn, 21 lk.<br />
Kleesment, A. 2003a. Lõhest liivakivis saab koobas. – Eesti Loodus, 7/8: 358-361.<br />
Kleesment, A. 2003b. Koopad Devoni liivakivis – teke ja areng. – Eluta loodusmälestiste<br />
uurimine ja kaitse. Tallinn: 51-63.<br />
Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring,<br />
assessment, management. BEF-Estonia. Tallinn, 40 lk.<br />
Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine.<br />
Kärdla, 20 lk.<br />
Management Planning for Protected Areas. E.T. Idle & T.J.H. Bines. Darwin Initiative &<br />
Eurosite, 2005, 37 p.<br />
Margus, M. (koostaja). 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest<br />
külastamise koormusele. - Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8, 7 lk.<br />
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat.<br />
Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk.<br />
Paal, J. 2004. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, 239 lk. + lisad.<br />
Palo, A. 2007. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>. – Eesti Loodus, 3: 138-139.<br />
Vellak, K. 2001. Samblad „seintel“ . Samblasõber 4: 7-11.<br />
Vellak, A., Tõnisson, A. 1999. Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. - Eesti<br />
Loodus, 6: 244-247.
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong><br />
2010-2019
2<br />
SISUKORD<br />
SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................... 5<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK .......................................................................................... 5<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND ........................................................................ 6<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS ..................................................................................... 8<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-EESMÄRGID ............. 9<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID......................................................................................... 9<br />
2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA................ 14<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED ..................................................... 18<br />
3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18<br />
3.1. METS ............................................................................................................ 18<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD................................................................ 19<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE ............................................... 19<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE.......................................................................... 20<br />
3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU .............................................................. 20<br />
3.7. SEIRE............................................................................................................ 21<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.......................................................................... 24<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS ........................................................ 24
3<br />
SISSEJUHATUS<br />
Kaitsekorralduskava on koostanud Andres Tõnisson 2008. aastal, lähtudes Riikliku<br />
Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni (alates 01.02.2009 õigusjärgne asutus<br />
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) ja FIE Andres Tõnissoni vahel sõlmitud<br />
töövõtulepingust nr 60 (05.12.2006). Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud<br />
soovitusliku juhendmaterjali (2008), teadaolevate uuringute ja kavadega.<br />
Juhendmaterjalile on lähenetud valikuliselt – väikese pindalaga ja suhteliselt selgete<br />
probleemidega <strong>hoiuala</strong> <strong>kaitsekorralduskava</strong>s pole paratamatult mitmete<br />
(looduskaitsealadele tüüpiliste) küsimuste käsitlemine vajalik. Kaitsekorralduskava<br />
vormistust kaasajastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise<br />
spetsialist Kristel Tatsi, kontrollides ka vastavust Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a<br />
määrusele nr 60 “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning<br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong> kinnitaja määramine”.<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> seisundit võib lugeda heaks. Hoiuala loodusväärtused ei ole otseses<br />
ohus, külastuskoormuse püsimisel tänasel tasemel ei ole negatiivsete mõjude suurenemist<br />
ka ette näha. Vajaliku tegevusena <strong>hoiuala</strong>l saab nimetada vaid purrete regulaarset<br />
hooldamist ja rakendusuuringuna paljandite elupaigatüübi täpsemat kirjeldamist.<br />
Vajadus <strong>hoiuala</strong> laiema tutvustamise või siis külastajatele paremate tingimuste loomise<br />
järele puudub.<br />
Töö sisulises osas on kasulikke soovitusi andnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni<br />
kaitse planeerimise spetsialistid Ain Vellak ja Maris Paju, kellele Andres Tõnisson avaldab<br />
suurt tänu. Kaitsekorralduskava lõppvariandi vormistamisel on arvestatud kava<br />
retsensendi Piret Kiristaja märkustega ja keskkonnaministeeriumi vastavas komisjonis<br />
29.04.2008 toimunud arutluskoosoleku ettepanekutega.
5<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS<br />
Tartumaal Haaslava vallas paiknev <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on moodustatud Vabariigi Valitsuse<br />
01.06.2006. a määrusega nr. 129 (RT I 2006, 27, 203). Hoiuala pindala on 22,4 ha, alal<br />
kehtib üldine, looduskaitseseadusega kehtestatud, piiranguvööndi kaitserežiim.<br />
Nimetatud seaduses on antud ka tegevuste loetelu (§ 32 ja 33), mille puhul tuleb<br />
maaomanikul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (edaspidi KA regioon) esitada<br />
kindla vormiga nn <strong>hoiuala</strong> teatis.<br />
Hoiuala moodustamisele eelnes ala esitamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja<br />
(Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615-k: RTL 2004, 111, 1758) <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
loodusalana. Varem ei ole <strong>Age</strong> org looduskaitse alla kuulunud, küll on aga 2001. aastal<br />
Tartumaa keskkonnateenistuse tellimusel koostatud <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitseeeskirja<br />
eelnõu 1 .<br />
Tartumaa väärtuslike maastike teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) liidab <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
kohaliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe väärtusliku maastiku koosseisu koos üldiste<br />
ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega. Rohevõrgustiku maakondlik<br />
teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) määratleb piirkonna piirkondliku tähtsusega<br />
rohekoridoriks. Sama rõhutab ka maakonna teemaplaneering Tartu linna ja selle lähiala<br />
territoriaalseid seoseid.<br />
Haaslava valla arengukava aastateks 2004-2012 ja üldplaneering ei näe ette tegevusi,<br />
mis mõjutaksid <strong>Age</strong> orgu. Nimetatud dokumendid rõhutavad Vooremäe puhkeala<br />
väljaarendamise vajadust.<br />
Mõra jõgi on avalikult kasutatav veekogu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a<br />
määrusega nr 191), see tähendab igaühe õigust liikumaks jõe kallasrajal (4 m veepiirist).<br />
Kõikjal <strong>hoiuala</strong>l tuleb juhinduda ka asjaõigusseadusest, see tähendab respekti<br />
maaomaniku privaatsuse suhtes.<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK<br />
Vastavalt <strong>hoiuala</strong> moodustamise määrusele esinevad <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l järgmised EL-ile<br />
olulised elupaigatüübid:<br />
• 3260 – jõed ja ojad (see elupaigatüüp puudus 2004. aasta Natura 2000 võrgustiku<br />
alade nimekirjas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> loodusala elupaigatüüpide hulgast)<br />
• 8220 – liivakivipaljandid<br />
• 9050 – rohunditerikkad kuusikud<br />
Neist viimased on kaitsealal esindatud väga väikesel pindalal ning seetõttu ebastabiilses<br />
seisundis ja madala looduskaitselise väärtusega.<br />
1<br />
Sepp, Silvia. 2001. <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Tartu, 13 lk.
6<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on piiritletud orgu ja metsakõlvikuid arvestades, katastripiir on seejuures<br />
olnud teisejärguline. Ala paikneb 95% ulatuses eramaal, tagastamata on vaid Kõivukülas<br />
olev maatükk <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> vasakkaldal. Hoiuala maa kuulub 13-le maaomanikule (vt lk 6).<br />
Suurema pindalaga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le Oru maaüksus Mõra külas, Udre maaüksus<br />
Kõivukülas ning Ees-<strong>Age</strong> maaüksus Kurepalu külas. Otseselt <strong>hoiuala</strong>l elamuid ei ole, küll<br />
aga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le mitmed hoonestatud elamukrundid – eraldi paiknev ajalooline<br />
Taga-<strong>Age</strong> ja seitse nõukogude perioodil ridakülana Mõra jõe kaldale rajatud elamut<br />
Kurepalu külas. Viimaste kuulumine <strong>hoiuala</strong>sse on kahetsusväärne eksitus – sisuliselt on<br />
tegemist elamualadega, kus kaitstavad elupaigatüübid puuduvad, puudub ka kõrvaliste<br />
isikute juurdepääs.<br />
Hoiualaga külgnevad valdavalt põllumaad (kultuurrohumaa), <strong>hoiuala</strong> seevastu on<br />
kaetud metsaga. Maade sihtotstarbelist kasutamist piirab <strong>hoiuala</strong> kaitserežiim<br />
minimaalselt - metsa raieks on vaja kaitseala valitseja luba (samas ei ole ulatusliku raie<br />
teostamine järsunõlvalises <strong>oru</strong>s kuigi tõenäoline). Metsaomanikel on 2008. aastast<br />
avanenud kompensatsioonivõimalus (SA Erametsakeskus – PRIA), mis lubab <strong>hoiuala</strong><br />
metsaomanikel taotleda 940 kr/ha kohta. Lisaks kehtib <strong>hoiuala</strong> maaomanikele 50%-line<br />
maamaksusoodustus (alus: maamaksuseadus § 4 lg 2). Seega puudub <strong>hoiuala</strong>l vajadus<br />
maa omandamiseks riigi poolt.<br />
Kaart 1 Roiu-Kurepalu piirkond<br />
1935. aasta kaardil. Suuremad<br />
muudatused <strong>hoiuala</strong> naabruses<br />
seonduvad uuselamutega Mõra<br />
jõe kaldal. Kunagine<br />
ülesõidukoht Mõra jõest <strong>Age</strong><br />
talude vahel on tänaseks<br />
hääbunud.
KAART 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> asukoht ja katastriüksuste piirid<br />
7
8<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on puhkealana suhteliselt tundmatu. Paiknedes küll Vooremäe<br />
naabruses, on org seni leidnud vaid juhuslikku kasutamist (Noorkotkad, kohalikud<br />
elanikud). Ka Vooremäe (seni põhiliselt suusaradade) kasutajate hulk on koos<br />
omandiprobleemide püsimisega pidevalt vähenenud. Probleeme külastuskoormusega<br />
seega ei ole, siiski võib <strong>hoiuala</strong> staatusega seonduvalt ennustada külastuse teatud<br />
elavnemist. Külastuskoormus võib kasvada ka Vooremäe terviseradade projekti<br />
elluviimise järel (Postimees, 5. märts 2007).<br />
Metsade vastupidavust tallamisele on uuritud varasematel aastatel Eesti Metsainstituudis<br />
(Margus, 1978), kus koostati ka kasvukohatüüpide vastav klassifikatsioon, milles 70<br />
metsakasvukohatüüpi on grupeeritud tallamiskindluse alusel viide rühma. Kuusikute<br />
tallamiskindlus varieerub selle käsitluse järgi tallamisõrnast (naadi-, sõnajala-, lodu<br />
kasvukohatüüp) kuni suhteliselt tallamiskindlani (näiteks sinilille kasvukohatüüp). Orus<br />
fragmentidena esinevad sõnajalasanglepikud on selle käsitluse kohaselt suhteliselt<br />
tallamisõrnad. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> tallamiskindluse ligikaudselgi kalkuleerimisel ei ole see<br />
skaala siiski hästi kasutatav, kuna enamik inimesi <strong>hoiuala</strong>l liigub mööda rada, mitte hajali<br />
metsas. Ka ei ole <strong>Age</strong>s ühte ja domineerivat kasvukohatüüpi: mets raja ümber varieerub<br />
kiiresti laane-, salu- ja sürjametsa (kohati ebatüüpiliste) kasvukohtadena.<br />
Hiiumaal Kõpu poolsaare loodusturismi ruumilise planeerimise käigus (Leito, 2003)<br />
arvestati metsa suurimate mõjutajatena liikumisviise (tabel 1), kusjuures peab arvestama,<br />
et tegemist on üldistatud skaalaga, mis eri metsatüüpides suuresti varieerub.<br />
TABEL 1 Metsakoosluste stabiilsuse mõjutajad (Leito, 2003)<br />
Liikumisviis<br />
Mõju hindamine<br />
- ratsutajad, mägijalgratturid Oluline mõju juba üksikute külastuste järel<br />
- jalgratturid Mõju väheoluline kuni 100 külastuse puhul<br />
nädalas<br />
- jalutajad, tervisejooksjad,<br />
Mõju algab alates 100-st külastusest nädalas<br />
loodusvaatlejad<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kontekstis tulevad kõne alla vaid jalgsi liikuvad inimesed. Tõenäoliselt ei ulatu<br />
tänane külastuskoormus saja inimeseni nädalas ka mitte suvisel ajal. Kaitse korraldamise<br />
seisukohalt ongi oluline vastata küsimusele, kas me soovime orgu senisest enam<br />
tutvustada ja siia külastajaid juurde meelitada või piirdume tänase, suuresti<br />
isereguleeruva, külastuskorraga. Erinevate ekspertide poolt hinnatuna kasvatavad<br />
viidad ja suunavad rajamärgised paiga külastatavust 5 kuni 10 korda. Mida väiksem on<br />
senine külastuskoormus, seda suurem on ka võimalik kasv. Mõõdukas külastuskoormuse<br />
suurenemine tuleneb juba ka Roiu ja Kurepalu elanikkonna kasvust ja lihtsama<br />
liikumisharjumuse taasavastamisest.
9<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-<br />
EESMÄRGID<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> puhul on ametlikes dokumentides looduskaitselisteks väärtusteks<br />
nimetatud üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid (3 tk). Nende kõrval omab <strong>Age</strong> org<br />
tähtsust ka linnalähedase puhkekoha, rohevõrgustiku ala, ökoloogilise puhvrina Mõra jõe<br />
suhtes. Oru kallastel paljanduv liivakivi ja <strong>oru</strong>veerus avanev koobas omavad<br />
looduskaitselist väärtust ka geoloogilise objektina (kui vaadelda neid kooslustest eraldi).<br />
Loodusega seotud kaitseväärtused ei ole <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhul uuritud sellise tasemeni, et neid<br />
saaks hinnata kogu Eesti kontekstis. Väärtuste edasine esiletoomine on seega pigem<br />
hinnanguline.<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID<br />
Lisaks kolmele <strong>hoiuala</strong> moodustamise määruses loetletud elupaigatüübile on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s<br />
kirjeldatud ka lammi-lodumetsade (91E0) ja lamminiitude (6450) elupaigatüüpe (Sepp,<br />
2001; Palo, 2007). Need fragmentaarselt paiknevad kooslused on siiski pindalaliselt kas<br />
liiga väikesed või üleminekulised ning neid ei ole ametlikult keskkonnaregistris eraldi<br />
registreeritud.<br />
Hoiuala väikese pindala tõttu ei oma siinsed kooslused (v.a 8220) erilist kaalu vastavate<br />
elupaigatüüpide üleriiklikus arvestuses. Kõik Natura andmebaasis olevad elupaigad (st<br />
9050 ja 8220) on kirjeldatud <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ja Mõra jõe vasakkaldal (vt kaart ↓3). Mõra jõe<br />
paremkaldal andmebaasi alusel kaitseväärtusi ei esine, küll aga leiame sealt lammilodumetsa<br />
ja lamminiidu fragmente. Anneli Palo (2007) on nimetanud ka rusukalde<br />
metsa (9180*) võimalikku eraldamist rohundirikka kuusiku asemel – see taandub juba<br />
üldise kaardistamistäpsuse küsimusele (rusukalde mets on levinud küllalt väikeste<br />
ribadena) ja ei oma kaitse korraldamise seisukohalt erilist tähtsust.<br />
Kirjeldatud elupaigatüüpide <strong>hoiuala</strong>-sisene väärtustamine on paratamatult ebatäiuslik<br />
seni, kui meil pole täielikku ülevaadet ühe või teise elupaigatüübi levikust Eestis, eraldi ka<br />
Tartu maakonnas. Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas (2004) on jõgede-ojade<br />
elupaigatüüp märgitud 100-l, rohundirikka kuusiku elupaigatüüp 115-l ja liivakivipaljandi<br />
elupaigatüüp 13-l juhul. Kuna viimase levikuala on juba geoloogilise eeltingimuse tõttu<br />
piiratud Lõuna-Eestiga, ei saa ka liivakivipaljandeid lugeda automaatselt <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kõige<br />
väärtuslikumateks kooslusteks. Jõgede-ojade elupaigatüübis on kõrvuti Emajõgi ja <strong>Age</strong><br />
org, ka neid on raske võrrelda.<br />
Elupaigatüüpide puhul võib kõrgeima (I) tasandi vääriliseks hinnata ikkagi<br />
liivakivipaljandeid, mida esineb suhteliselt vähe nii Eestis kui Tartu maakonnas (vastavalt<br />
13-l ja 3-l alal). Liivakivipaljandid <strong>Age</strong>s (0,16 ha) moodustavad pindalaliselt 28% Tartu<br />
maakonna ja 6% kogu Eesti vastava elupaigatüübi pindalast. <strong>Age</strong>s on nende<br />
esinduslikkust hinnatud kõrgeima – A kategooriaga. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandid on kirjeldatud ka<br />
2007. a valminud üleriigilises Natura aruandes. Selles elupaigatüübis on ka <strong>Age</strong> koobas,<br />
mida võiks omaette määratleda ka koobaste tüübi esindajana (8310), mis samuti on<br />
Eestis suhteliselt vähe esindatud.
10<br />
Madalama tasandi vääriliseks saab pidada rohundirikaste kuusikute ja jõe-oja (II) ning<br />
lammi-lodumetsa ja lamminiidu (III) elupaigatüüpe. Elupaigatüüpi 9050 on <strong>Age</strong>s<br />
inventeeritud 14,2 ha suurusel pinnal, mis moodustab alla 1% Tartu maakonna ja<br />
kaduvväikse osa kogu Eesti vastava elupaigatüübi esindatusest. Elupaigatüüp 9050 on<br />
<strong>Age</strong>s hinnatud D kategooriaga.<br />
OHUTEGURID:<br />
- paljandite osas kinnikasvamine, vt. pt. 2.2.<br />
- oja ja jõe osas ohutegurid kas puuduvad või ulatuvad kaugele väljapoole <strong>hoiuala</strong><br />
(veerežiimi võimalik muutus Mõra jõe valgalal)<br />
- kuusikute puhul võimalik tormimurd, üraskikahjustused<br />
- lamminiidu osas: <strong>Age</strong> oja suubumiskohas Mõra jõkke (u. 0,15 ha) ja endise jõeületuskoha<br />
juures (u. 0,2 ha) toimub niidu kinnikasvamine<br />
KAITSE-EESMÄRK on enamuse koosluste puhul arengu jätkumine põhiliselt loodusliku<br />
protsessina. Minimaalne hooldus on samas soovitatav. Metsa osas on vajalik mõõdukas*<br />
hooldamine ehk kuivanud puude valikuline eemaldamine. Kahe Mõra jõe vasakkalda<br />
niidulapi puhul (Edeage ja Udre maaüksused) on vajalik niitmise taastamine.<br />
Niidulappidel Mõra jõe paremkaldal pole niitmise jätkamine vähemalt puhkemajanduse<br />
seisukohalt nii oluline – külastajaid sinna ei satu.<br />
* mõõdukas hooldamine – <strong>kaitsekorralduskava</strong>s loominguliselt kasutatav termin, mis<br />
tähistab hooldustöid (kooslused, paljandid, matkarada) ulatuses, mis ei mõjuta<br />
märkimisväärselt looduslikke protsesse ja mis ei paranda pikemas perspektiivis ala<br />
külastusmugavusi.
KAART 3 Natura 2000 elupaigatüübid <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
11
12<br />
2.2. TAIMESTIK<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> taimestikku on uuritud MKA kaitse-eeskirja ja Natura inventuuri koostamise ajal<br />
(Sepp, 2001); alljärgnev ülevaade tuginebki nimetatud tööle.<br />
<strong>Age</strong> sälk<strong>oru</strong> nõlvadel kasvab saluilmeline kuuse-lehtpuu segamets, kus lehtpuud on<br />
umbes 50-aastased, okaspuud paarikümne aasta võrra vanemad. Leidub ka üksikuid<br />
vanu, umbes 100 aasta vanuseid puid. Puurindes domineerivad h. kuusk (Picea abies) ja<br />
arukask (Betula pendula), laiguti esineb h. haaba (Populus tremula), h. pärna (Tilia<br />
cordata) ja h. mändi (Pinus sylvestris). Alumetsas kasvavad h. pihlakas (Sorbus<br />
aucuparia), h. sarapuu (Corylus avellana), mage sõstar (Ribes alpinum), h. toomingas<br />
(Padus avium). Järelkasvus leidub ka noori h. vahtraid (Acer platanoides), h. tammi<br />
(Quercus robur) ja h. saari (Fraxinus excelsior). Alustaimestikus domineerivad koldnõges<br />
(Galeobdolon luteum), õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), salu-tähthein (Stellaria<br />
nemoreum), kohati on ohtralt sõnajalgu: laanesõnajalg (Matteuccia strutiopteris),<br />
naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), ka h.<br />
metspipart (Asarum eurpaeum), h. sinilille (Hepatica nobilis) ja jänesekapsast (Oxalis<br />
acetosella). Tähelepanuväärsetest liikidest leidub harilikku näsiniint (Daphne mezereum).<br />
Mõra jõe kaldal ja <strong>Age</strong> oja suudmes kasvab kitsa ribana keskealine lammimets. Puurindes<br />
domineerib seal hall lepp (Alnus incana), aga leidub ka haabu, raagremmelgaid (Salix<br />
caprea), kuuski. Kohati leidub kaldavõsas h. humalat (Humulus lupulus), mida peetakse<br />
meil lammimetsade tüüpiliseks liigiks. Alustaimestikus valitsevad kõrvenõges (Urtica<br />
dioica) ja h. naat (Aegopodium podagraria), lisaks leidub veel h. maajalga (Gelchoma<br />
hederacea), h. angervaksa (Filipendula ulmaria), h. naistesõnajalga. Puutüvedel<br />
kasvavad mitmed samblaliigid: h. korbik (Radula complanata), tutikud (Orthotrichum<br />
spp.), tüvealustel laiub lamelehik (Homalia trichomanoides). Ka nimeta <strong>oru</strong> nõlvadel<br />
kasvab halli lepa enamusega lammimetsa sarnane mets. Taolise metsa väärtus ei ole<br />
suur, kuid selle funktsioon on eelkõige veekogude, orgude ja paljandite kaitses. Orgudest<br />
kaugemal leidub laikudena ka noort kuni keskealist, ilmselt inimtekkelist männimetsa, mis<br />
esialgu suurt väärtust ei oma, kuid aastakümnete möödumisel inimese vahelesegamiseta<br />
võib kujuneda loodusmetsaks.<br />
Mõra jõe ääres leidub fragmentidena ka lamminiite, kus kasvavad päideroog (Phalaris<br />
arundinacea), sale, mätas- ja lünktarn (Carex acuta, C. cespitosa, C. disticha),<br />
metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), koera-orashein (Elymus caninus), h. naat, h. angervaks,<br />
seaohakas (Cirsium oleraceum), soo-kurereha (Geranium palustre) jt. Kuigi lamminiidud<br />
on väikesed ja osalt võsastumiseks liiga märjad, vajaks vähemalt kuivemad osad<br />
säilimiseks hooldust (eelkõige jõe vasakkaldal).<br />
Mõra jões leidub jõgitakjaid (Sparganium spp.) ning allikmailast (Veronica anagallisaquatica),<br />
samblaid ei täheldatud. <strong>Age</strong> oja veepiiril kasvavad peamiselt samblad:<br />
vesipirnik (Pohlia wahlenbergii), h. koonik (Conocephalum conicum) ja sõnajalgnöörsammal<br />
(Cratoneuron filicinum), ojas kividele kinnitunult vesi-tömpkaanik<br />
(Amblystegium fluviatile).<br />
Paljandite seintel leiavad sobiva kasvukoha nii valguse ja kuivalembesemad kui ka varjuja<br />
niiskusenõudlikumad samblakooslused. Esindatud on nii väikese saletipiku (Leptobryum<br />
pyriforme) kui ka h. kooniku kooslused.<br />
OHUTEGURID ja KAITSE-EESMÄRK on samad eelmises punktis kirjeldatuga.
14<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA<br />
<strong>Age</strong> org Mõra jõe <strong>oru</strong> vaskkalda kõrval<strong>oru</strong>na paistab silma järsu langu ja sälk<strong>oru</strong>-laadse<br />
ristprofiiliga. Oru ja veenõva, mis maanteest lõuna pool väljendub kraavina, üldpikkuseks<br />
võib hinnata u. 3 km (sellest <strong>hoiuala</strong>l u. 1,2 km) ja valgala suuruseks umbes 3 km². Mõra<br />
jõe kogupikkus ja valgala on vastavalt 25 km ja 88 km². <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumiskohal on Mõra<br />
jõel suudmeni (Emajõeni) veel 6 km.<br />
Oma märkimisväärse languse (70-33 meetrini) võlgneb <strong>Age</strong> org Vooremäele. Org on<br />
kujunenud Vooremäe laugema läänenõlva kohale ja <strong>oru</strong> profiili ongi mõjutanud<br />
Vooremäelt lähtunud veetulvad (äkilisemad sula- ja vihmaveed). Oma langu poolest (ligi<br />
10 m/km kohta) on <strong>Age</strong> org võrreldav Kagu-Eesti väiksemate kõrvalorgudega.<br />
Pikaajaline kulutustegevus on <strong>oru</strong> põhja jätnud suuri maakivikamakaid, mis on moreenist<br />
uuristuse tagajärjel väljapestud. Allpool <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumist suubub <strong>hoiuala</strong> piires Mõra<br />
orgu veel kolm järsemat ent lühikest külgorgu (tsori).<br />
OHUTEGURID: Kinnikasvamine määrani, kus <strong>oru</strong>s on liikumine raskendatud<br />
KAITSE-EESMÄRK: <strong>oru</strong> hoidmine ürgseilmelises seisundis, kus liikumine on siiski võimalik (jalgsi<br />
ja ilma eriliste mugavusteta).<br />
FOTO 1 Mõra jõgi <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
Liivakivipaljandeid on Eestis arvel ligikaudu 260 (Kleesment, 2001), päris väikeste<br />
avamuste lisandumisega võib see arv küll mitmekordistuda. Järk-järgult on täpsustunud<br />
meie ettekujutus paljandite mõõtmete, nende eripära ja kaitset vajavate väärtuste<br />
kohta. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandeid (suuremaid on kümmekond, arv sõltub sellest, kui suurt<br />
paljandunud aluspõhja avamust iseseisvaks paljandiks lugeda) võib lugeda<br />
väikepaljandite hulka – enamasti ei ületa nende kõrgus 5 meetrit ja paljandunud
15<br />
kompaktse ala pindala paarikümmet m². Paljandite üldpindala on hinnanguliselt 300 m²<br />
(Ain Vellak). Enamik paljandeid on kujunenud <strong>oru</strong> paremkaldale.<br />
OHUTEGURID: Peamised ohud, mis paljandeid ähvardavad, tulenevad nende<br />
kinnikasvamisest. Siin on tegemist paratamatu protsessiga, mille osad on: 1) oja uuristuse<br />
vähenemine, millele on ilmselt eelnenud ka äravoolu üldine hajutamine drenaaži ja<br />
kraavituse kaudu); 2) inimtegevuse lakkamine <strong>oru</strong>s (katkenud on näiteks küttepuude<br />
varumine)<br />
KAITSE-EESMÄRK: paljandite püsimine. Selleks on vajalik nende mõõdukas hooldamine.<br />
Vaadete avamist ja paljandite ulatuslikumat puhastamist mitte ette näha.<br />
<strong>Age</strong> koopad. Looduslike koobaste üldarv meie liivakivialal küünib paarikümneni<br />
(Kleesment, 2003a). Varisemisega koos on teada ka üksikute uute koobaste lisandumine<br />
viimastel aastakümnetel (Allikukivi, Vaabina). Üldise tendentsina näib siiski valdav olevat<br />
koobaste kinnivarisemine, nende pikkuse kahanemine (Kleesment, 2003b). Sellise väikese<br />
üldarvu juures on iga koobas väärtus omaette, mis peaks kuuluma looduskaitse alla<br />
kasvõi üksikobjektina. Aruküla lademe koobaste seas on <strong>Age</strong> koopa lähemad naabrid<br />
Aruküla ja Tartu kalmistu tehiskoopad, Kallaste panga koopad, Vapramäe koopad,<br />
Viljandimaa koopad: Matu Põrgu, Kullamäe, Lopa Põrgu, Vaida ning Allikukivi koopad<br />
Pärnumaal.<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa puhul on tegemist klassikalise, liivakivilõhe uuristamise käigus<br />
kujunenud tunnelikujulise koopaga. Koopa pikkuseks on varasematel aastatel (Heinsalu,<br />
1987) saadud 11 meetrit, kordusmõõtmistel (Leesment, 2003a) aga 13,5 m. Pikkuse järgi<br />
on <strong>Age</strong> koobas nimetatud autorite töödes Eesti looduslike koobaste esikümnes<br />
(liivakivikoobaste seas 6. järjestus). Koopa kõrguse ja laiusena on Ülo Heinsalu andnud<br />
vastavalt 1,5 ja 2 m, Anne Kleesment 1,4 ja 1,7 m. Olulist varisemist <strong>Age</strong> koopa puhul<br />
seega märgata ei ole, koopa pikkuse kasvamine on pigem haruldane kui tavaline –<br />
Anne Kleesmendi ja Ülo Heinsalu võrreldavate andmete kohaselt on vaid ligi 15% Eesti<br />
Devonikoobastest ilmutanud tendentsi kasvamisele (ilmselt pole küll ka mõõtmised päris<br />
üheselt võrreldavad).<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa väljavooluallikas (u. 0,1...0,2 l/s) on mineraalaineterikas (elektrijuhtivus<br />
= 620 µS cm²) ja sellisena võrreldav lubjakiviala allikatega. Sarnane allikas suubub ka<br />
Mõra jõkke (vasakkallas, umbes 30 m <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st allpool).<br />
OHUTEGURID: igasugune veerežiimi muutmine (põhjavee taseme alandamine) koobaste<br />
lähistel, allika veekogumisalal, võib kahandada allika deebitit ja soodustada nii koopa<br />
järk-järgulist kinnivarisemist. Ka voolutakistus koopa suudmes, kui see kahandab<br />
liivaosakeste väljakannet, soodustab koopa ummistumist.<br />
KAITSE-EESMÄRK: koopa-esine on voolutakistustest puhas, allika tagamaal (hinnanguliselt<br />
u. 1 km² suurusel, maantee ja Mõra jõega piiritletud alal) ei teostata kuivendustöid.
FOTO 2 Koobas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
16
17<br />
TABEL 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> väärtuste koondtabel<br />
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad<br />
tulemused<br />
LK-väärtuse tasand<br />
Geoloogiline objekt<br />
Koobas allikaga LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Natura 2000 elupaigatüübid<br />
Oja ja jõgi - 3260 LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess II<br />
Liivakivipaljandid –<br />
8220<br />
LP<br />
Prahistumine,<br />
vananemine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Puhkeala<br />
Väärtuslik<br />
puhkemaastik,<br />
loodushariduse<br />
võimalused<br />
LS<br />
Ülekasutus,<br />
prahistumine<br />
Mõõdukas<br />
matkaraja hooldus<br />
Külastuskoormus ei<br />
kasva<br />
III<br />
LP – valdavalt loodusliku protsessi jätkumine, LS - loodusliku seisundi säilitamine, LK - looduskaitse
18<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> omab ka puhkemajanduslikku väärtust, eriti kohaliku elanikkonna jaoks.<br />
Massilise külastuse korraldamiseks siin puuduvad aga eeldused (eramaa, raskendatud<br />
ligipääs, võimaliku matkaraja alguse ja lõpu paiknemine eraldi jne) ja ka vajadus<br />
(aktiivpuhkuseks sobiv Vapramäe on naabruses, hästi ettevalmistatud Taevaskoja ja Elva-<br />
Vitipalu matkarajad pole samuti kaugel). <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhkemajanduslik kasutamine võiks ka<br />
edaspidi piirduda põhiliselt individuaalkülastuste ja siit füüsilist pingutust otsivate<br />
inimestega. <strong>Age</strong> org noorkotkaste treening- ja laagrialana on väga hea lahendus – veel<br />
parem on muidugi teatud pikaajalise koostööleppe sõlmimine maaomanike, KA ja<br />
Noorkotkaste vahel, mis võimaldaks lihtsamini korraldada esmast hooldust.<br />
Hoiuala väärtuste eksponeerimine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Külastajate arvu<br />
kasv viib kiiresti probleemideni nagu liigtallamine, erosioon, vandaalitsemine,<br />
prahistamine jne. Igasugune viidastamine (va <strong>hoiuala</strong> tähistamine, milleks piisab ühest<br />
tahvlist Udre talukoha juures) ja teabetrükiste tootmine-levitamine on siinkohal üleliigne.<br />
Kui eesmärk on <strong>hoiuala</strong> väärtuste säilitamine, pole õige tegeleda samal ajal nende<br />
kahjustamise soodustamisega. Olemasolevat matkarada (5-6 purret) tuleks korrastada<br />
pidevalt, järk-järgult, vältides nii suuremaid ehitustöid.<br />
OHUTEGURID: Liigne kasutuskoormus eelkõige suvel: tallamine, rattasõit kitsastel radadel,<br />
visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine. Tormimurdudest tingitud (ja korrastamata)<br />
rajakahjustused.<br />
KAITSE-EESMÄRK: puhkajate mõistlik suunamine, nende arvu hoidmine tänasel tasemel.<br />
3. TEGEVUSKAVA<br />
3.1. METS<br />
Looduskaitseseaduse § 32-st tulenevalt on <strong>hoiuala</strong>l metsaraie keelatud, kui see võib<br />
rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste<br />
liikide säilimist. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ei ole vajalik täieliku raiekeelu kehtestamine, org võib seeläbi<br />
muutuda täiesti läbimatuks. Oleks aktsepteeritav kui maaomanikud sooviksid metsast<br />
varuda näiteks küttepuud. Selleks sobib metsakuiva koristamine ja kohati ka tihedamate<br />
puistu osade hõrendamine. Hinnanguliselt võiks <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st koristada igal aastal u. 10 tm<br />
kuivanud või siis murdunud puitu, soovitav on seda teha ilma motoriseeritud väljaveota<br />
<strong>oru</strong>st (st. metsaveorada ei tohiks laskuda orgu). Metsaseaduse kohase metsateatise<br />
menetlemisel tuleb arvestada <strong>hoiuala</strong> kehtestamise eesmärki – mõõdukas raie eesmärki<br />
(9050 kaitse) ei kahjusta. Ei ole mõistlik raiet rangelt keelustada, kuna tegemist on üldjuhul<br />
suhteliselt noorte metsakooslustega, millest osad on pioneerkooslused – 30-40. a vanused<br />
sanglepikud ning kaasikud. Kuusikud esinevad alal väga väikeste (0,2-0,7 ha) ja 50-80. a<br />
erivanuseliste fragmentidena, inimtegevusest mõjutatud alade ning vanade
19<br />
põllumassiivide keskel ja seetõttu ei saa neid lugeda selle ala kaitse-eesmärgiks. Pigem<br />
seisneb metsade väärtus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l veekogule puhvriks olemises ning<br />
liivakivipaljandite liivade kinnitajatena. Eeltoodust tulenevalt tuleks selgitada<br />
elupaigatüübiks 9050 kvalifitseeruvate puistute tegelik pindala ning andmeid Natura 2000<br />
andmebaasis korrigeerida.<br />
Omaette teema on maaomanike huvi metsa koristamise ja väljaveoga tegeleda.<br />
Loodushoiutoetus metsa elupaikadele võib maaomanikke kallutada ka seni nö<br />
mittemajanduslikele raietele. Et summad on siiski väikesed ja toetuse saamisega koos ei<br />
kaasne otseseid kohustusi, ei pruugi metsaga aga ka midagi juhtuda. Hoiuala valitseja<br />
peaks igatahes metsaomaniku vajadusi maksimaalselt arvestama, viimase huvi<br />
puudumise korral tuleks metsa koristustööd (maaomaniku nõusoleku saades) tellida<br />
väljastpoolt.<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD<br />
Pindalalise väiksuse (kokku ligi 0,5 ha, mitmes lahustükis) tõttu ei ole <strong>hoiuala</strong> lamminiidud<br />
eristatud omaette elupaigatüübina. Nende püsimine lagedana teenib siiski <strong>oru</strong> ja<br />
paljandite vaadeldavuse huve. Niitude hooldamine maaomanike poolt oleks ideaalne<br />
lahendus. Selle töö tarvis – lamminiidu puhastamine kuni 1,5 m kõrgusest võsast – saab<br />
taotleda näiteks loodushoiutoetust. Toetuse taotlemise kord ja hinnakiri on toodud<br />
keskkonnaministri 01. juuni 2004. a määruses nr 62. Vastavalt uuendatud määruses (RTL,<br />
2009, 11, 131) toodud hinnakirjale maksab see töö 3600 kr/ha. Kas Udre ja Edeage<br />
omanikud sellega tegeleda soovivad, ei ole kahjuks teada. Majanduslikus mõttes pole<br />
see töö kindlasti kuigi ahvatlev, seda enam, et hooldatud niit võib kohale meelitada ka<br />
ebasoovitavaid külastajaid.<br />
Maaomanike huvipuuduse korral tuleks KA-l leida teostaja lamminiidu hooldustööde<br />
tarvis, makstes seejuures aga ilmselt enam kui loodushoiutoetus võimaldab (ligi 0,15 ha<br />
suuruse niidulapi taastamine <strong>Age</strong> oja suudmes maksaks ametliku toetussumma kohaselt<br />
ligi 500 krooni, mis ei pruugi maaomanikku veel innustada.<br />
Jõe ja oja osas kaitsekorralduslikult tegevusi vaja teha ei ole, oluline on nende säilitamine<br />
looduslikult, olemasoleval kujul.<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE<br />
Liivakivipaljandid elupaigatüübina ei ole Eestis kuigi tavalised (kaitse all 13 Natura ala<br />
koosseisus, lisaks üksikobjektidena). Andmestik paljandite suuruse osas on küllalt lünklik<br />
(täpsemad andmed on olemas Viljandi maakonna paljandite kohta – vt. ka Vellak &<br />
Tõnisson, 1999). Andmestik paljandite kui elupaikade kohta on veelgi lünklikum, kusjuures<br />
teatud üldistusi on tehtud Põhja-Eesti paekalda ja kitsamalt sammalde osas (vt. Vellak,<br />
2001). Igati loomulik oleks algatada ka botaanilis-geomorfoloogiline uuring ka <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
paljanditel, seda enam, et sellelaadne teave oleks õieti ainuke alus jälgimaks<br />
kaitsekorralduse tõhusust ja elupaigatüübi seisundit. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s on vajalik esmalt<br />
olemasolevate paljandite täpsem mõõdistus (hinnanguliselt 15 tuhat krooni), misjärel<br />
saab edasi minna elupaiga-teemalise ülesande püstitamisega (liikide arv, katvus,<br />
naabrussuhted sõltuvalt paljandi suurusest, eksponeeritusest, vanusest jne.). <strong>Age</strong> org on
20<br />
selliste tööde tarvis suuremate paljandialadega võrreldes eelisseisuses, seda tänu oma<br />
kompaktsusele ja eriilmeliste paljandite lähestikku paiknemisele (+ seni minimaalne<br />
inimmõju). Hinnanguline tööde maksumus on samuti 15 tuhat krooni, millest peaks<br />
tulenema juba ülesande ja seiresammu täpsustumine ning võimalik ka edasine<br />
finantseerimine Teadusfondi või siis sihtfinantseeritava uurimisteema kaudu. Kaitse<br />
korraldamise mõttes on esmatähtis elupaika 8220 iseloomustava(te) indikaatori(te)<br />
väljaselgitamine ja juhiste (metoodika) saamine nende lihtsamaks jälgimiseks.<br />
Inventeerimiste järel saab koostada ka <strong>hoiuala</strong> iseloomustava lihtsama infolehe, mis on<br />
suunatud eelkõige maaomanikele.<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE<br />
Senine Haaslava valla ja noorkotkaste poolt rajatud matkarada (1 km) väärib hoidmist ja<br />
korrastamist. Seda määrani, kus mugavused rajal liikujale ei kasva ning rada säilitab<br />
looduslähedase ja sportliku üldilme. Raja kapitaalne uuendamine toob kaasa külastajate<br />
hulga olulise suurenemise, mis pole <strong>hoiuala</strong> huvides. Otstarbekas on igal aastal (või ka üle<br />
aasta) vahetada välja osa purretest (6 tk) ja teostada muid raja läbitavust toetavaid<br />
töid. Tööde järk-järgulisus ei paranda liikumisvõimalusi liiga otsustavalt ning aitab hoida<br />
külastamist mõõdukana. Raja tähistamine või sellele Roiu-Kõivuküla maanteelt viitamine<br />
ei ole soovitav. Raja hooldamise maksumuse määrab minimaalne kogus vajaminevat<br />
puitmaterjali (n neli servatud prussi: d=20 cm, p=3 m), transport ning kohapealne töö, mis<br />
kokku ei ületa 5000 krooni aastas.<br />
3.5. VASTUTUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> käekäigu eest vastutavad Haaslava vallavalitsus, KA ja maaomanikud.<br />
KA kohustus on selgitada <strong>hoiuala</strong> eesmärki ja kaasata maaomanikke vajalike tegevuste<br />
teostamisse (või siis saada nende nõusolek tegevuste tellimiseks väljastpoolt). On väga<br />
hea, kui KA-l on võimalik saavutada mõne maaomanikuga (või ka mõni MTÜ, Vooremäe<br />
radade hooldajad, noorkotkad) pikaajaline kokkulepe <strong>hoiuala</strong> pideva jälgimise osas.<br />
Nimetatud tegevus on osa <strong>hoiuala</strong> rutiinsest korraldamisest ja sellele ei saa eraldi kulusid<br />
ette näha.<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> toimimiseks lähiaastatel vajalikud tegevused on väikesemahulised ja<br />
mitmel puhul lahendatavad teiste analoogsete ettevõtmistega paralleelselt (näiteks ühe<br />
<strong>hoiuala</strong> tähise püstitamine Udrele – enamaks puudub vajadus, regulaarsed reidid raja<br />
ülevaatamiseks). Võttes eesmärgiks külastuskoormuse hoidmise tänasel tasemel jäävad<br />
loodetavasti tulemata prügistamise ja vandaalitsemisega seotud probleemid. Punktides<br />
3.1.-3.5. kirjeldatud vajalikud tegevused koos prioriteetsusklasside (1-3) ja hinnangulise<br />
maksumusega on antud tabelis 3. Maksumus on hinnanguline ja arvestab tänase<br />
hinnatasemega.
21<br />
3.7. SEIRE<br />
Seire vajadus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l täpsustub pärast paljandite (kui elupaikade)<br />
inventeerimist ja (eriti) sobiva seiremetoodika selgitamist (tegevus 3.3.). Ilma esmase<br />
teabeta on raske otsustada seire sammu, ulatuse ja vajaduse üle tervikuna. Arvestades<br />
8220 elupaigatüübi suhteliselt piiratud levikut ja tulevase seire prognoositavalt lihtsat<br />
teostust (tegemist on ikka ruutmeetrite ja üksikute liikidega, seda enam on oluline aga<br />
pädeva metoodika väljatöötamine) tuleks seire vajadusega arvestada – seetõttu on ka<br />
tegevuste tabelis 3 ette nähtud 5-aastase sammuga paljandite kordusanalüüs.<br />
Teiste elupaikade jälgimine ei eelda spetsiaalse vaatlusrea algatamist <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s. Kui<br />
selleks on teaduslik huvi, on see loomulikult teretulnud. Formaalselt ei ole mõtet seiret<br />
planeerida. Seda enam, et üleval on mitmeid põhimõttelisi vaidlusi seire informatiivsuse ja<br />
indikaatorite osas. Põhja- ja Baltimaades läbiviidud projekt (Kuris & Ruskule, 2006)<br />
boreaalsete metsade looduslikult soodsa seisundi määratlemiseks jõudis tõdemuseni, et<br />
„Natura 2000 metsa elupaigatüüpide kaitsekorralduse hindamise täiuslik<br />
monitooringusüsteem puudub“. Mõra oja (elupaigatüüp 3260) seire vaid <strong>hoiuala</strong> lõigul ei<br />
ole mõistlik.
22<br />
TABEL 3 Vajalikud tegevused AGE <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l aastatel 2010-2019 (eelarve, tuhat krooni)<br />
Planeeritav Prior 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Hinnangulin Rahastu Teostaja<br />
tegevus<br />
e<br />
maksumus<br />
s<br />
Külastusobjekti ja koosluse hooldamine<br />
Olemasoleva I X X X X X 25 RMK RMK<br />
matkaraja<br />
hooldus<br />
Niitmise<br />
korraldamine<br />
(0,5 ha)<br />
II X X X X X X X X X 18 RE KA<br />
Hoiuala tähise<br />
paigaldamine<br />
Udrel<br />
Kaitsekorraldu<br />
s-kava<br />
uuendamine<br />
Paljandite<br />
morfomeetrili<br />
ne<br />
kirjeldamine<br />
Paljandielupaikade<br />
analüüs<br />
Elupaigatüübi<br />
9050<br />
täpsustav<br />
inventuur<br />
Tähistamine<br />
I X 1 RMK RMK<br />
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja <strong>kaitsekorralduskava</strong> uuendamine<br />
III X 20 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Rakendusuuringud ja inventuurid<br />
I X 15 KIK TÜ<br />
I X X 30 KIK TÜ<br />
I X 10 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Loodusharidus
23<br />
Infoleht<br />
<strong>hoiuala</strong><br />
väärtustest<br />
III X 20 KIK KA<br />
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, TÜ - Tartu Ülikool, KA – Keskkonnaamet, RE –<br />
riigieelarve
24<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE<br />
Hoiuala valitseja (KA) ja kaitse korraldaja (RMK) töö tulemuslikkust on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
puhul õige hinnata maastiku üldise seisundi alusel. Loodusteadusliku seire (kui see<br />
käivitub) alusel pole kümneaastase perioodi jooksul võimalik selgeid järeldusi teha.<br />
Hoiuala peamine oht on seotud ikkagi radade ja puhkepaikade kas ülekasutuse või<br />
hoolimatu kasutusega.<br />
Kui metsaalune ja rajad on korras, siis järelikult on ka valitseja ja korraldaja oma tööd hästi<br />
teinud. Töö hindamisel on sobiv arvestada järgmiste üldiste näitajatega:<br />
• Looduse kaitseväärtusi ei kahjustata<br />
• Kuusiku pindala on endine (14 ha)<br />
• Hoiuala külastuskoormus ei kasva oluliselt<br />
• Lamminiidu (Mõra vasakkaldal) taastamisega on alustatud<br />
• Rajaümbruse hooldus toimub regulaarselt<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS<br />
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.<br />
Kaitsekorralduskavade koostamise juhend. 2006, 10 lk<br />
Kleesment, A., koostaja (2001). Ekskursioon Lõuna-Eesti devoni paljanditesse. 17-<br />
18.08.2001. Ekskursioonijuht. Tallinn, 21 lk.<br />
Kleesment, A. 2003a. Lõhest liivakivis saab koobas. – Eesti Loodus, 7/8: 358-361.<br />
Kleesment, A. 2003b. Koopad Devoni liivakivis – teke ja areng. – Eluta loodusmälestiste<br />
uurimine ja kaitse. Tallinn: 51-63.<br />
Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring,<br />
assessment, management. BEF-Estonia. Tallinn, 40 lk.<br />
Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine.<br />
Kärdla, 20 lk.<br />
Management Planning for Protected Areas. E.T. Idle & T.J.H. Bines. Darwin Initiative &<br />
Eurosite, 2005, 37 p.<br />
Margus, M. (koostaja). 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest<br />
külastamise koormusele. - Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8, 7 lk.<br />
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat.<br />
Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk.<br />
Paal, J. 2004. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, 239 lk. + lisad.<br />
Palo, A. 2007. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>. – Eesti Loodus, 3: 138-139.<br />
Vellak, K. 2001. Samblad „seintel“ . Samblasõber 4: 7-11.<br />
Vellak, A., Tõnisson, A. 1999. Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. - Eesti<br />
Loodus, 6: 244-247.
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong><br />
2010-2019
2<br />
SISUKORD<br />
SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................... 5<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK .......................................................................................... 5<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND ........................................................................ 6<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS ..................................................................................... 8<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-EESMÄRGID ............. 9<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID......................................................................................... 9<br />
2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA................ 14<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED ..................................................... 18<br />
3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18<br />
3.1. METS ............................................................................................................ 18<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD................................................................ 19<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE ............................................... 19<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE.......................................................................... 20<br />
3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU .............................................................. 20<br />
3.7. SEIRE............................................................................................................ 21<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.......................................................................... 24<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS ........................................................ 24
3<br />
SISSEJUHATUS<br />
Kaitsekorralduskava on koostanud Andres Tõnisson 2008. aastal, lähtudes Riikliku<br />
Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni (alates 01.02.2009 õigusjärgne asutus<br />
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) ja FIE Andres Tõnissoni vahel sõlmitud<br />
töövõtulepingust nr 60 (05.12.2006). Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud<br />
soovitusliku juhendmaterjali (2008), teadaolevate uuringute ja kavadega.<br />
Juhendmaterjalile on lähenetud valikuliselt – väikese pindalaga ja suhteliselt selgete<br />
probleemidega <strong>hoiuala</strong> <strong>kaitsekorralduskava</strong>s pole paratamatult mitmete<br />
(looduskaitsealadele tüüpiliste) küsimuste käsitlemine vajalik. Kaitsekorralduskava<br />
vormistust kaasajastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise<br />
spetsialist Kristel Tatsi, kontrollides ka vastavust Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a<br />
määrusele nr 60 “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning<br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong> kinnitaja määramine”.<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> seisundit võib lugeda heaks. Hoiuala loodusväärtused ei ole otseses<br />
ohus, külastuskoormuse püsimisel tänasel tasemel ei ole negatiivsete mõjude suurenemist<br />
ka ette näha. Vajaliku tegevusena <strong>hoiuala</strong>l saab nimetada vaid purrete regulaarset<br />
hooldamist ja rakendusuuringuna paljandite elupaigatüübi täpsemat kirjeldamist.<br />
Vajadus <strong>hoiuala</strong> laiema tutvustamise või siis külastajatele paremate tingimuste loomise<br />
järele puudub.<br />
Töö sisulises osas on kasulikke soovitusi andnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni<br />
kaitse planeerimise spetsialistid Ain Vellak ja Maris Paju, kellele Andres Tõnisson avaldab<br />
suurt tänu. Kaitsekorralduskava lõppvariandi vormistamisel on arvestatud kava<br />
retsensendi Piret Kiristaja märkustega ja keskkonnaministeeriumi vastavas komisjonis<br />
29.04.2008 toimunud arutluskoosoleku ettepanekutega.
5<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS<br />
Tartumaal Haaslava vallas paiknev <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on moodustatud Vabariigi Valitsuse<br />
01.06.2006. a määrusega nr. 129 (RT I 2006, 27, 203). Hoiuala pindala on 22,4 ha, alal<br />
kehtib üldine, looduskaitseseadusega kehtestatud, piiranguvööndi kaitserežiim.<br />
Nimetatud seaduses on antud ka tegevuste loetelu (§ 32 ja 33), mille puhul tuleb<br />
maaomanikul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (edaspidi KA regioon) esitada<br />
kindla vormiga nn <strong>hoiuala</strong> teatis.<br />
Hoiuala moodustamisele eelnes ala esitamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja<br />
(Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615-k: RTL 2004, 111, 1758) <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
loodusalana. Varem ei ole <strong>Age</strong> org looduskaitse alla kuulunud, küll on aga 2001. aastal<br />
Tartumaa keskkonnateenistuse tellimusel koostatud <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitseeeskirja<br />
eelnõu 1 .<br />
Tartumaa väärtuslike maastike teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) liidab <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
kohaliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe väärtusliku maastiku koosseisu koos üldiste<br />
ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega. Rohevõrgustiku maakondlik<br />
teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) määratleb piirkonna piirkondliku tähtsusega<br />
rohekoridoriks. Sama rõhutab ka maakonna teemaplaneering Tartu linna ja selle lähiala<br />
territoriaalseid seoseid.<br />
Haaslava valla arengukava aastateks 2004-2012 ja üldplaneering ei näe ette tegevusi,<br />
mis mõjutaksid <strong>Age</strong> orgu. Nimetatud dokumendid rõhutavad Vooremäe puhkeala<br />
väljaarendamise vajadust.<br />
Mõra jõgi on avalikult kasutatav veekogu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a<br />
määrusega nr 191), see tähendab igaühe õigust liikumaks jõe kallasrajal (4 m veepiirist).<br />
Kõikjal <strong>hoiuala</strong>l tuleb juhinduda ka asjaõigusseadusest, see tähendab respekti<br />
maaomaniku privaatsuse suhtes.<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK<br />
Vastavalt <strong>hoiuala</strong> moodustamise määrusele esinevad <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l järgmised EL-ile<br />
olulised elupaigatüübid:<br />
• 3260 – jõed ja ojad (see elupaigatüüp puudus 2004. aasta Natura 2000 võrgustiku<br />
alade nimekirjas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> loodusala elupaigatüüpide hulgast)<br />
• 8220 – liivakivipaljandid<br />
• 9050 – rohunditerikkad kuusikud<br />
Neist viimased on kaitsealal esindatud väga väikesel pindalal ning seetõttu ebastabiilses<br />
seisundis ja madala looduskaitselise väärtusega.<br />
1<br />
Sepp, Silvia. 2001. <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Tartu, 13 lk.
6<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on piiritletud orgu ja metsakõlvikuid arvestades, katastripiir on seejuures<br />
olnud teisejärguline. Ala paikneb 95% ulatuses eramaal, tagastamata on vaid Kõivukülas<br />
olev maatükk <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> vasakkaldal. Hoiuala maa kuulub 13-le maaomanikule (vt lk 6).<br />
Suurema pindalaga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le Oru maaüksus Mõra külas, Udre maaüksus<br />
Kõivukülas ning Ees-<strong>Age</strong> maaüksus Kurepalu külas. Otseselt <strong>hoiuala</strong>l elamuid ei ole, küll<br />
aga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le mitmed hoonestatud elamukrundid – eraldi paiknev ajalooline<br />
Taga-<strong>Age</strong> ja seitse nõukogude perioodil ridakülana Mõra jõe kaldale rajatud elamut<br />
Kurepalu külas. Viimaste kuulumine <strong>hoiuala</strong>sse on kahetsusväärne eksitus – sisuliselt on<br />
tegemist elamualadega, kus kaitstavad elupaigatüübid puuduvad, puudub ka kõrvaliste<br />
isikute juurdepääs.<br />
Hoiualaga külgnevad valdavalt põllumaad (kultuurrohumaa), <strong>hoiuala</strong> seevastu on<br />
kaetud metsaga. Maade sihtotstarbelist kasutamist piirab <strong>hoiuala</strong> kaitserežiim<br />
minimaalselt - metsa raieks on vaja kaitseala valitseja luba (samas ei ole ulatusliku raie<br />
teostamine järsunõlvalises <strong>oru</strong>s kuigi tõenäoline). Metsaomanikel on 2008. aastast<br />
avanenud kompensatsioonivõimalus (SA Erametsakeskus – PRIA), mis lubab <strong>hoiuala</strong><br />
metsaomanikel taotleda 940 kr/ha kohta. Lisaks kehtib <strong>hoiuala</strong> maaomanikele 50%-line<br />
maamaksusoodustus (alus: maamaksuseadus § 4 lg 2). Seega puudub <strong>hoiuala</strong>l vajadus<br />
maa omandamiseks riigi poolt.<br />
Kaart 1 Roiu-Kurepalu piirkond<br />
1935. aasta kaardil. Suuremad<br />
muudatused <strong>hoiuala</strong> naabruses<br />
seonduvad uuselamutega Mõra<br />
jõe kaldal. Kunagine<br />
ülesõidukoht Mõra jõest <strong>Age</strong><br />
talude vahel on tänaseks<br />
hääbunud.
KAART 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> asukoht ja katastriüksuste piirid<br />
7
8<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on puhkealana suhteliselt tundmatu. Paiknedes küll Vooremäe<br />
naabruses, on org seni leidnud vaid juhuslikku kasutamist (Noorkotkad, kohalikud<br />
elanikud). Ka Vooremäe (seni põhiliselt suusaradade) kasutajate hulk on koos<br />
omandiprobleemide püsimisega pidevalt vähenenud. Probleeme külastuskoormusega<br />
seega ei ole, siiski võib <strong>hoiuala</strong> staatusega seonduvalt ennustada külastuse teatud<br />
elavnemist. Külastuskoormus võib kasvada ka Vooremäe terviseradade projekti<br />
elluviimise järel (Postimees, 5. märts 2007).<br />
Metsade vastupidavust tallamisele on uuritud varasematel aastatel Eesti Metsainstituudis<br />
(Margus, 1978), kus koostati ka kasvukohatüüpide vastav klassifikatsioon, milles 70<br />
metsakasvukohatüüpi on grupeeritud tallamiskindluse alusel viide rühma. Kuusikute<br />
tallamiskindlus varieerub selle käsitluse järgi tallamisõrnast (naadi-, sõnajala-, lodu<br />
kasvukohatüüp) kuni suhteliselt tallamiskindlani (näiteks sinilille kasvukohatüüp). Orus<br />
fragmentidena esinevad sõnajalasanglepikud on selle käsitluse kohaselt suhteliselt<br />
tallamisõrnad. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> tallamiskindluse ligikaudselgi kalkuleerimisel ei ole see<br />
skaala siiski hästi kasutatav, kuna enamik inimesi <strong>hoiuala</strong>l liigub mööda rada, mitte hajali<br />
metsas. Ka ei ole <strong>Age</strong>s ühte ja domineerivat kasvukohatüüpi: mets raja ümber varieerub<br />
kiiresti laane-, salu- ja sürjametsa (kohati ebatüüpiliste) kasvukohtadena.<br />
Hiiumaal Kõpu poolsaare loodusturismi ruumilise planeerimise käigus (Leito, 2003)<br />
arvestati metsa suurimate mõjutajatena liikumisviise (tabel 1), kusjuures peab arvestama,<br />
et tegemist on üldistatud skaalaga, mis eri metsatüüpides suuresti varieerub.<br />
TABEL 1 Metsakoosluste stabiilsuse mõjutajad (Leito, 2003)<br />
Liikumisviis<br />
Mõju hindamine<br />
- ratsutajad, mägijalgratturid Oluline mõju juba üksikute külastuste järel<br />
- jalgratturid Mõju väheoluline kuni 100 külastuse puhul<br />
nädalas<br />
- jalutajad, tervisejooksjad,<br />
Mõju algab alates 100-st külastusest nädalas<br />
loodusvaatlejad<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kontekstis tulevad kõne alla vaid jalgsi liikuvad inimesed. Tõenäoliselt ei ulatu<br />
tänane külastuskoormus saja inimeseni nädalas ka mitte suvisel ajal. Kaitse korraldamise<br />
seisukohalt ongi oluline vastata küsimusele, kas me soovime orgu senisest enam<br />
tutvustada ja siia külastajaid juurde meelitada või piirdume tänase, suuresti<br />
isereguleeruva, külastuskorraga. Erinevate ekspertide poolt hinnatuna kasvatavad<br />
viidad ja suunavad rajamärgised paiga külastatavust 5 kuni 10 korda. Mida väiksem on<br />
senine külastuskoormus, seda suurem on ka võimalik kasv. Mõõdukas külastuskoormuse<br />
suurenemine tuleneb juba ka Roiu ja Kurepalu elanikkonna kasvust ja lihtsama<br />
liikumisharjumuse taasavastamisest.
9<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-<br />
EESMÄRGID<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> puhul on ametlikes dokumentides looduskaitselisteks väärtusteks<br />
nimetatud üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid (3 tk). Nende kõrval omab <strong>Age</strong> org<br />
tähtsust ka linnalähedase puhkekoha, rohevõrgustiku ala, ökoloogilise puhvrina Mõra jõe<br />
suhtes. Oru kallastel paljanduv liivakivi ja <strong>oru</strong>veerus avanev koobas omavad<br />
looduskaitselist väärtust ka geoloogilise objektina (kui vaadelda neid kooslustest eraldi).<br />
Loodusega seotud kaitseväärtused ei ole <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhul uuritud sellise tasemeni, et neid<br />
saaks hinnata kogu Eesti kontekstis. Väärtuste edasine esiletoomine on seega pigem<br />
hinnanguline.<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID<br />
Lisaks kolmele <strong>hoiuala</strong> moodustamise määruses loetletud elupaigatüübile on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s<br />
kirjeldatud ka lammi-lodumetsade (91E0) ja lamminiitude (6450) elupaigatüüpe (Sepp,<br />
2001; Palo, 2007). Need fragmentaarselt paiknevad kooslused on siiski pindalaliselt kas<br />
liiga väikesed või üleminekulised ning neid ei ole ametlikult keskkonnaregistris eraldi<br />
registreeritud.<br />
Hoiuala väikese pindala tõttu ei oma siinsed kooslused (v.a 8220) erilist kaalu vastavate<br />
elupaigatüüpide üleriiklikus arvestuses. Kõik Natura andmebaasis olevad elupaigad (st<br />
9050 ja 8220) on kirjeldatud <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ja Mõra jõe vasakkaldal (vt kaart ↓3). Mõra jõe<br />
paremkaldal andmebaasi alusel kaitseväärtusi ei esine, küll aga leiame sealt lammilodumetsa<br />
ja lamminiidu fragmente. Anneli Palo (2007) on nimetanud ka rusukalde<br />
metsa (9180*) võimalikku eraldamist rohundirikka kuusiku asemel – see taandub juba<br />
üldise kaardistamistäpsuse küsimusele (rusukalde mets on levinud küllalt väikeste<br />
ribadena) ja ei oma kaitse korraldamise seisukohalt erilist tähtsust.<br />
Kirjeldatud elupaigatüüpide <strong>hoiuala</strong>-sisene väärtustamine on paratamatult ebatäiuslik<br />
seni, kui meil pole täielikku ülevaadet ühe või teise elupaigatüübi levikust Eestis, eraldi ka<br />
Tartu maakonnas. Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas (2004) on jõgede-ojade<br />
elupaigatüüp märgitud 100-l, rohundirikka kuusiku elupaigatüüp 115-l ja liivakivipaljandi<br />
elupaigatüüp 13-l juhul. Kuna viimase levikuala on juba geoloogilise eeltingimuse tõttu<br />
piiratud Lõuna-Eestiga, ei saa ka liivakivipaljandeid lugeda automaatselt <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kõige<br />
väärtuslikumateks kooslusteks. Jõgede-ojade elupaigatüübis on kõrvuti Emajõgi ja <strong>Age</strong><br />
org, ka neid on raske võrrelda.<br />
Elupaigatüüpide puhul võib kõrgeima (I) tasandi vääriliseks hinnata ikkagi<br />
liivakivipaljandeid, mida esineb suhteliselt vähe nii Eestis kui Tartu maakonnas (vastavalt<br />
13-l ja 3-l alal). Liivakivipaljandid <strong>Age</strong>s (0,16 ha) moodustavad pindalaliselt 28% Tartu<br />
maakonna ja 6% kogu Eesti vastava elupaigatüübi pindalast. <strong>Age</strong>s on nende<br />
esinduslikkust hinnatud kõrgeima – A kategooriaga. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandid on kirjeldatud ka<br />
2007. a valminud üleriigilises Natura aruandes. Selles elupaigatüübis on ka <strong>Age</strong> koobas,<br />
mida võiks omaette määratleda ka koobaste tüübi esindajana (8310), mis samuti on<br />
Eestis suhteliselt vähe esindatud.
10<br />
Madalama tasandi vääriliseks saab pidada rohundirikaste kuusikute ja jõe-oja (II) ning<br />
lammi-lodumetsa ja lamminiidu (III) elupaigatüüpe. Elupaigatüüpi 9050 on <strong>Age</strong>s<br />
inventeeritud 14,2 ha suurusel pinnal, mis moodustab alla 1% Tartu maakonna ja<br />
kaduvväikse osa kogu Eesti vastava elupaigatüübi esindatusest. Elupaigatüüp 9050 on<br />
<strong>Age</strong>s hinnatud D kategooriaga.<br />
OHUTEGURID:<br />
- paljandite osas kinnikasvamine, vt. pt. 2.2.<br />
- oja ja jõe osas ohutegurid kas puuduvad või ulatuvad kaugele väljapoole <strong>hoiuala</strong><br />
(veerežiimi võimalik muutus Mõra jõe valgalal)<br />
- kuusikute puhul võimalik tormimurd, üraskikahjustused<br />
- lamminiidu osas: <strong>Age</strong> oja suubumiskohas Mõra jõkke (u. 0,15 ha) ja endise jõeületuskoha<br />
juures (u. 0,2 ha) toimub niidu kinnikasvamine<br />
KAITSE-EESMÄRK on enamuse koosluste puhul arengu jätkumine põhiliselt loodusliku<br />
protsessina. Minimaalne hooldus on samas soovitatav. Metsa osas on vajalik mõõdukas*<br />
hooldamine ehk kuivanud puude valikuline eemaldamine. Kahe Mõra jõe vasakkalda<br />
niidulapi puhul (Edeage ja Udre maaüksused) on vajalik niitmise taastamine.<br />
Niidulappidel Mõra jõe paremkaldal pole niitmise jätkamine vähemalt puhkemajanduse<br />
seisukohalt nii oluline – külastajaid sinna ei satu.<br />
* mõõdukas hooldamine – <strong>kaitsekorralduskava</strong>s loominguliselt kasutatav termin, mis<br />
tähistab hooldustöid (kooslused, paljandid, matkarada) ulatuses, mis ei mõjuta<br />
märkimisväärselt looduslikke protsesse ja mis ei paranda pikemas perspektiivis ala<br />
külastusmugavusi.
KAART 3 Natura 2000 elupaigatüübid <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
11
12<br />
2.2. TAIMESTIK<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> taimestikku on uuritud MKA kaitse-eeskirja ja Natura inventuuri koostamise ajal<br />
(Sepp, 2001); alljärgnev ülevaade tuginebki nimetatud tööle.<br />
<strong>Age</strong> sälk<strong>oru</strong> nõlvadel kasvab saluilmeline kuuse-lehtpuu segamets, kus lehtpuud on<br />
umbes 50-aastased, okaspuud paarikümne aasta võrra vanemad. Leidub ka üksikuid<br />
vanu, umbes 100 aasta vanuseid puid. Puurindes domineerivad h. kuusk (Picea abies) ja<br />
arukask (Betula pendula), laiguti esineb h. haaba (Populus tremula), h. pärna (Tilia<br />
cordata) ja h. mändi (Pinus sylvestris). Alumetsas kasvavad h. pihlakas (Sorbus<br />
aucuparia), h. sarapuu (Corylus avellana), mage sõstar (Ribes alpinum), h. toomingas<br />
(Padus avium). Järelkasvus leidub ka noori h. vahtraid (Acer platanoides), h. tammi<br />
(Quercus robur) ja h. saari (Fraxinus excelsior). Alustaimestikus domineerivad koldnõges<br />
(Galeobdolon luteum), õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), salu-tähthein (Stellaria<br />
nemoreum), kohati on ohtralt sõnajalgu: laanesõnajalg (Matteuccia strutiopteris),<br />
naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), ka h.<br />
metspipart (Asarum eurpaeum), h. sinilille (Hepatica nobilis) ja jänesekapsast (Oxalis<br />
acetosella). Tähelepanuväärsetest liikidest leidub harilikku näsiniint (Daphne mezereum).<br />
Mõra jõe kaldal ja <strong>Age</strong> oja suudmes kasvab kitsa ribana keskealine lammimets. Puurindes<br />
domineerib seal hall lepp (Alnus incana), aga leidub ka haabu, raagremmelgaid (Salix<br />
caprea), kuuski. Kohati leidub kaldavõsas h. humalat (Humulus lupulus), mida peetakse<br />
meil lammimetsade tüüpiliseks liigiks. Alustaimestikus valitsevad kõrvenõges (Urtica<br />
dioica) ja h. naat (Aegopodium podagraria), lisaks leidub veel h. maajalga (Gelchoma<br />
hederacea), h. angervaksa (Filipendula ulmaria), h. naistesõnajalga. Puutüvedel<br />
kasvavad mitmed samblaliigid: h. korbik (Radula complanata), tutikud (Orthotrichum<br />
spp.), tüvealustel laiub lamelehik (Homalia trichomanoides). Ka nimeta <strong>oru</strong> nõlvadel<br />
kasvab halli lepa enamusega lammimetsa sarnane mets. Taolise metsa väärtus ei ole<br />
suur, kuid selle funktsioon on eelkõige veekogude, orgude ja paljandite kaitses. Orgudest<br />
kaugemal leidub laikudena ka noort kuni keskealist, ilmselt inimtekkelist männimetsa, mis<br />
esialgu suurt väärtust ei oma, kuid aastakümnete möödumisel inimese vahelesegamiseta<br />
võib kujuneda loodusmetsaks.<br />
Mõra jõe ääres leidub fragmentidena ka lamminiite, kus kasvavad päideroog (Phalaris<br />
arundinacea), sale, mätas- ja lünktarn (Carex acuta, C. cespitosa, C. disticha),<br />
metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), koera-orashein (Elymus caninus), h. naat, h. angervaks,<br />
seaohakas (Cirsium oleraceum), soo-kurereha (Geranium palustre) jt. Kuigi lamminiidud<br />
on väikesed ja osalt võsastumiseks liiga märjad, vajaks vähemalt kuivemad osad<br />
säilimiseks hooldust (eelkõige jõe vasakkaldal).<br />
Mõra jões leidub jõgitakjaid (Sparganium spp.) ning allikmailast (Veronica anagallisaquatica),<br />
samblaid ei täheldatud. <strong>Age</strong> oja veepiiril kasvavad peamiselt samblad:<br />
vesipirnik (Pohlia wahlenbergii), h. koonik (Conocephalum conicum) ja sõnajalgnöörsammal<br />
(Cratoneuron filicinum), ojas kividele kinnitunult vesi-tömpkaanik<br />
(Amblystegium fluviatile).<br />
Paljandite seintel leiavad sobiva kasvukoha nii valguse ja kuivalembesemad kui ka varjuja<br />
niiskusenõudlikumad samblakooslused. Esindatud on nii väikese saletipiku (Leptobryum<br />
pyriforme) kui ka h. kooniku kooslused.<br />
OHUTEGURID ja KAITSE-EESMÄRK on samad eelmises punktis kirjeldatuga.
14<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA<br />
<strong>Age</strong> org Mõra jõe <strong>oru</strong> vaskkalda kõrval<strong>oru</strong>na paistab silma järsu langu ja sälk<strong>oru</strong>-laadse<br />
ristprofiiliga. Oru ja veenõva, mis maanteest lõuna pool väljendub kraavina, üldpikkuseks<br />
võib hinnata u. 3 km (sellest <strong>hoiuala</strong>l u. 1,2 km) ja valgala suuruseks umbes 3 km². Mõra<br />
jõe kogupikkus ja valgala on vastavalt 25 km ja 88 km². <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumiskohal on Mõra<br />
jõel suudmeni (Emajõeni) veel 6 km.<br />
Oma märkimisväärse languse (70-33 meetrini) võlgneb <strong>Age</strong> org Vooremäele. Org on<br />
kujunenud Vooremäe laugema läänenõlva kohale ja <strong>oru</strong> profiili ongi mõjutanud<br />
Vooremäelt lähtunud veetulvad (äkilisemad sula- ja vihmaveed). Oma langu poolest (ligi<br />
10 m/km kohta) on <strong>Age</strong> org võrreldav Kagu-Eesti väiksemate kõrvalorgudega.<br />
Pikaajaline kulutustegevus on <strong>oru</strong> põhja jätnud suuri maakivikamakaid, mis on moreenist<br />
uuristuse tagajärjel väljapestud. Allpool <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumist suubub <strong>hoiuala</strong> piires Mõra<br />
orgu veel kolm järsemat ent lühikest külgorgu (tsori).<br />
OHUTEGURID: Kinnikasvamine määrani, kus <strong>oru</strong>s on liikumine raskendatud<br />
KAITSE-EESMÄRK: <strong>oru</strong> hoidmine ürgseilmelises seisundis, kus liikumine on siiski võimalik (jalgsi<br />
ja ilma eriliste mugavusteta).<br />
FOTO 1 Mõra jõgi <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
Liivakivipaljandeid on Eestis arvel ligikaudu 260 (Kleesment, 2001), päris väikeste<br />
avamuste lisandumisega võib see arv küll mitmekordistuda. Järk-järgult on täpsustunud<br />
meie ettekujutus paljandite mõõtmete, nende eripära ja kaitset vajavate väärtuste<br />
kohta. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandeid (suuremaid on kümmekond, arv sõltub sellest, kui suurt<br />
paljandunud aluspõhja avamust iseseisvaks paljandiks lugeda) võib lugeda<br />
väikepaljandite hulka – enamasti ei ületa nende kõrgus 5 meetrit ja paljandunud
15<br />
kompaktse ala pindala paarikümmet m². Paljandite üldpindala on hinnanguliselt 300 m²<br />
(Ain Vellak). Enamik paljandeid on kujunenud <strong>oru</strong> paremkaldale.<br />
OHUTEGURID: Peamised ohud, mis paljandeid ähvardavad, tulenevad nende<br />
kinnikasvamisest. Siin on tegemist paratamatu protsessiga, mille osad on: 1) oja uuristuse<br />
vähenemine, millele on ilmselt eelnenud ka äravoolu üldine hajutamine drenaaži ja<br />
kraavituse kaudu); 2) inimtegevuse lakkamine <strong>oru</strong>s (katkenud on näiteks küttepuude<br />
varumine)<br />
KAITSE-EESMÄRK: paljandite püsimine. Selleks on vajalik nende mõõdukas hooldamine.<br />
Vaadete avamist ja paljandite ulatuslikumat puhastamist mitte ette näha.<br />
<strong>Age</strong> koopad. Looduslike koobaste üldarv meie liivakivialal küünib paarikümneni<br />
(Kleesment, 2003a). Varisemisega koos on teada ka üksikute uute koobaste lisandumine<br />
viimastel aastakümnetel (Allikukivi, Vaabina). Üldise tendentsina näib siiski valdav olevat<br />
koobaste kinnivarisemine, nende pikkuse kahanemine (Kleesment, 2003b). Sellise väikese<br />
üldarvu juures on iga koobas väärtus omaette, mis peaks kuuluma looduskaitse alla<br />
kasvõi üksikobjektina. Aruküla lademe koobaste seas on <strong>Age</strong> koopa lähemad naabrid<br />
Aruküla ja Tartu kalmistu tehiskoopad, Kallaste panga koopad, Vapramäe koopad,<br />
Viljandimaa koopad: Matu Põrgu, Kullamäe, Lopa Põrgu, Vaida ning Allikukivi koopad<br />
Pärnumaal.<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa puhul on tegemist klassikalise, liivakivilõhe uuristamise käigus<br />
kujunenud tunnelikujulise koopaga. Koopa pikkuseks on varasematel aastatel (Heinsalu,<br />
1987) saadud 11 meetrit, kordusmõõtmistel (Leesment, 2003a) aga 13,5 m. Pikkuse järgi<br />
on <strong>Age</strong> koobas nimetatud autorite töödes Eesti looduslike koobaste esikümnes<br />
(liivakivikoobaste seas 6. järjestus). Koopa kõrguse ja laiusena on Ülo Heinsalu andnud<br />
vastavalt 1,5 ja 2 m, Anne Kleesment 1,4 ja 1,7 m. Olulist varisemist <strong>Age</strong> koopa puhul<br />
seega märgata ei ole, koopa pikkuse kasvamine on pigem haruldane kui tavaline –<br />
Anne Kleesmendi ja Ülo Heinsalu võrreldavate andmete kohaselt on vaid ligi 15% Eesti<br />
Devonikoobastest ilmutanud tendentsi kasvamisele (ilmselt pole küll ka mõõtmised päris<br />
üheselt võrreldavad).<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa väljavooluallikas (u. 0,1...0,2 l/s) on mineraalaineterikas (elektrijuhtivus<br />
= 620 µS cm²) ja sellisena võrreldav lubjakiviala allikatega. Sarnane allikas suubub ka<br />
Mõra jõkke (vasakkallas, umbes 30 m <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st allpool).<br />
OHUTEGURID: igasugune veerežiimi muutmine (põhjavee taseme alandamine) koobaste<br />
lähistel, allika veekogumisalal, võib kahandada allika deebitit ja soodustada nii koopa<br />
järk-järgulist kinnivarisemist. Ka voolutakistus koopa suudmes, kui see kahandab<br />
liivaosakeste väljakannet, soodustab koopa ummistumist.<br />
KAITSE-EESMÄRK: koopa-esine on voolutakistustest puhas, allika tagamaal (hinnanguliselt<br />
u. 1 km² suurusel, maantee ja Mõra jõega piiritletud alal) ei teostata kuivendustöid.
FOTO 2 Koobas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
16
17<br />
TABEL 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> väärtuste koondtabel<br />
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad<br />
tulemused<br />
LK-väärtuse tasand<br />
Geoloogiline objekt<br />
Koobas allikaga LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Natura 2000 elupaigatüübid<br />
Oja ja jõgi - 3260 LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess II<br />
Liivakivipaljandid –<br />
8220<br />
LP<br />
Prahistumine,<br />
vananemine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Puhkeala<br />
Väärtuslik<br />
puhkemaastik,<br />
loodushariduse<br />
võimalused<br />
LS<br />
Ülekasutus,<br />
prahistumine<br />
Mõõdukas<br />
matkaraja hooldus<br />
Külastuskoormus ei<br />
kasva<br />
III<br />
LP – valdavalt loodusliku protsessi jätkumine, LS - loodusliku seisundi säilitamine, LK - looduskaitse
18<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> omab ka puhkemajanduslikku väärtust, eriti kohaliku elanikkonna jaoks.<br />
Massilise külastuse korraldamiseks siin puuduvad aga eeldused (eramaa, raskendatud<br />
ligipääs, võimaliku matkaraja alguse ja lõpu paiknemine eraldi jne) ja ka vajadus<br />
(aktiivpuhkuseks sobiv Vapramäe on naabruses, hästi ettevalmistatud Taevaskoja ja Elva-<br />
Vitipalu matkarajad pole samuti kaugel). <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhkemajanduslik kasutamine võiks ka<br />
edaspidi piirduda põhiliselt individuaalkülastuste ja siit füüsilist pingutust otsivate<br />
inimestega. <strong>Age</strong> org noorkotkaste treening- ja laagrialana on väga hea lahendus – veel<br />
parem on muidugi teatud pikaajalise koostööleppe sõlmimine maaomanike, KA ja<br />
Noorkotkaste vahel, mis võimaldaks lihtsamini korraldada esmast hooldust.<br />
Hoiuala väärtuste eksponeerimine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Külastajate arvu<br />
kasv viib kiiresti probleemideni nagu liigtallamine, erosioon, vandaalitsemine,<br />
prahistamine jne. Igasugune viidastamine (va <strong>hoiuala</strong> tähistamine, milleks piisab ühest<br />
tahvlist Udre talukoha juures) ja teabetrükiste tootmine-levitamine on siinkohal üleliigne.<br />
Kui eesmärk on <strong>hoiuala</strong> väärtuste säilitamine, pole õige tegeleda samal ajal nende<br />
kahjustamise soodustamisega. Olemasolevat matkarada (5-6 purret) tuleks korrastada<br />
pidevalt, järk-järgult, vältides nii suuremaid ehitustöid.<br />
OHUTEGURID: Liigne kasutuskoormus eelkõige suvel: tallamine, rattasõit kitsastel radadel,<br />
visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine. Tormimurdudest tingitud (ja korrastamata)<br />
rajakahjustused.<br />
KAITSE-EESMÄRK: puhkajate mõistlik suunamine, nende arvu hoidmine tänasel tasemel.<br />
3. TEGEVUSKAVA<br />
3.1. METS<br />
Looduskaitseseaduse § 32-st tulenevalt on <strong>hoiuala</strong>l metsaraie keelatud, kui see võib<br />
rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste<br />
liikide säilimist. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ei ole vajalik täieliku raiekeelu kehtestamine, org võib seeläbi<br />
muutuda täiesti läbimatuks. Oleks aktsepteeritav kui maaomanikud sooviksid metsast<br />
varuda näiteks küttepuud. Selleks sobib metsakuiva koristamine ja kohati ka tihedamate<br />
puistu osade hõrendamine. Hinnanguliselt võiks <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st koristada igal aastal u. 10 tm<br />
kuivanud või siis murdunud puitu, soovitav on seda teha ilma motoriseeritud väljaveota<br />
<strong>oru</strong>st (st. metsaveorada ei tohiks laskuda orgu). Metsaseaduse kohase metsateatise<br />
menetlemisel tuleb arvestada <strong>hoiuala</strong> kehtestamise eesmärki – mõõdukas raie eesmärki<br />
(9050 kaitse) ei kahjusta. Ei ole mõistlik raiet rangelt keelustada, kuna tegemist on üldjuhul<br />
suhteliselt noorte metsakooslustega, millest osad on pioneerkooslused – 30-40. a vanused<br />
sanglepikud ning kaasikud. Kuusikud esinevad alal väga väikeste (0,2-0,7 ha) ja 50-80. a<br />
erivanuseliste fragmentidena, inimtegevusest mõjutatud alade ning vanade
19<br />
põllumassiivide keskel ja seetõttu ei saa neid lugeda selle ala kaitse-eesmärgiks. Pigem<br />
seisneb metsade väärtus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l veekogule puhvriks olemises ning<br />
liivakivipaljandite liivade kinnitajatena. Eeltoodust tulenevalt tuleks selgitada<br />
elupaigatüübiks 9050 kvalifitseeruvate puistute tegelik pindala ning andmeid Natura 2000<br />
andmebaasis korrigeerida.<br />
Omaette teema on maaomanike huvi metsa koristamise ja väljaveoga tegeleda.<br />
Loodushoiutoetus metsa elupaikadele võib maaomanikke kallutada ka seni nö<br />
mittemajanduslikele raietele. Et summad on siiski väikesed ja toetuse saamisega koos ei<br />
kaasne otseseid kohustusi, ei pruugi metsaga aga ka midagi juhtuda. Hoiuala valitseja<br />
peaks igatahes metsaomaniku vajadusi maksimaalselt arvestama, viimase huvi<br />
puudumise korral tuleks metsa koristustööd (maaomaniku nõusoleku saades) tellida<br />
väljastpoolt.<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD<br />
Pindalalise väiksuse (kokku ligi 0,5 ha, mitmes lahustükis) tõttu ei ole <strong>hoiuala</strong> lamminiidud<br />
eristatud omaette elupaigatüübina. Nende püsimine lagedana teenib siiski <strong>oru</strong> ja<br />
paljandite vaadeldavuse huve. Niitude hooldamine maaomanike poolt oleks ideaalne<br />
lahendus. Selle töö tarvis – lamminiidu puhastamine kuni 1,5 m kõrgusest võsast – saab<br />
taotleda näiteks loodushoiutoetust. Toetuse taotlemise kord ja hinnakiri on toodud<br />
keskkonnaministri 01. juuni 2004. a määruses nr 62. Vastavalt uuendatud määruses (RTL,<br />
2009, 11, 131) toodud hinnakirjale maksab see töö 3600 kr/ha. Kas Udre ja Edeage<br />
omanikud sellega tegeleda soovivad, ei ole kahjuks teada. Majanduslikus mõttes pole<br />
see töö kindlasti kuigi ahvatlev, seda enam, et hooldatud niit võib kohale meelitada ka<br />
ebasoovitavaid külastajaid.<br />
Maaomanike huvipuuduse korral tuleks KA-l leida teostaja lamminiidu hooldustööde<br />
tarvis, makstes seejuures aga ilmselt enam kui loodushoiutoetus võimaldab (ligi 0,15 ha<br />
suuruse niidulapi taastamine <strong>Age</strong> oja suudmes maksaks ametliku toetussumma kohaselt<br />
ligi 500 krooni, mis ei pruugi maaomanikku veel innustada.<br />
Jõe ja oja osas kaitsekorralduslikult tegevusi vaja teha ei ole, oluline on nende säilitamine<br />
looduslikult, olemasoleval kujul.<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE<br />
Liivakivipaljandid elupaigatüübina ei ole Eestis kuigi tavalised (kaitse all 13 Natura ala<br />
koosseisus, lisaks üksikobjektidena). Andmestik paljandite suuruse osas on küllalt lünklik<br />
(täpsemad andmed on olemas Viljandi maakonna paljandite kohta – vt. ka Vellak &<br />
Tõnisson, 1999). Andmestik paljandite kui elupaikade kohta on veelgi lünklikum, kusjuures<br />
teatud üldistusi on tehtud Põhja-Eesti paekalda ja kitsamalt sammalde osas (vt. Vellak,<br />
2001). Igati loomulik oleks algatada ka botaanilis-geomorfoloogiline uuring ka <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
paljanditel, seda enam, et sellelaadne teave oleks õieti ainuke alus jälgimaks<br />
kaitsekorralduse tõhusust ja elupaigatüübi seisundit. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s on vajalik esmalt<br />
olemasolevate paljandite täpsem mõõdistus (hinnanguliselt 15 tuhat krooni), misjärel<br />
saab edasi minna elupaiga-teemalise ülesande püstitamisega (liikide arv, katvus,<br />
naabrussuhted sõltuvalt paljandi suurusest, eksponeeritusest, vanusest jne.). <strong>Age</strong> org on
20<br />
selliste tööde tarvis suuremate paljandialadega võrreldes eelisseisuses, seda tänu oma<br />
kompaktsusele ja eriilmeliste paljandite lähestikku paiknemisele (+ seni minimaalne<br />
inimmõju). Hinnanguline tööde maksumus on samuti 15 tuhat krooni, millest peaks<br />
tulenema juba ülesande ja seiresammu täpsustumine ning võimalik ka edasine<br />
finantseerimine Teadusfondi või siis sihtfinantseeritava uurimisteema kaudu. Kaitse<br />
korraldamise mõttes on esmatähtis elupaika 8220 iseloomustava(te) indikaatori(te)<br />
väljaselgitamine ja juhiste (metoodika) saamine nende lihtsamaks jälgimiseks.<br />
Inventeerimiste järel saab koostada ka <strong>hoiuala</strong> iseloomustava lihtsama infolehe, mis on<br />
suunatud eelkõige maaomanikele.<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE<br />
Senine Haaslava valla ja noorkotkaste poolt rajatud matkarada (1 km) väärib hoidmist ja<br />
korrastamist. Seda määrani, kus mugavused rajal liikujale ei kasva ning rada säilitab<br />
looduslähedase ja sportliku üldilme. Raja kapitaalne uuendamine toob kaasa külastajate<br />
hulga olulise suurenemise, mis pole <strong>hoiuala</strong> huvides. Otstarbekas on igal aastal (või ka üle<br />
aasta) vahetada välja osa purretest (6 tk) ja teostada muid raja läbitavust toetavaid<br />
töid. Tööde järk-järgulisus ei paranda liikumisvõimalusi liiga otsustavalt ning aitab hoida<br />
külastamist mõõdukana. Raja tähistamine või sellele Roiu-Kõivuküla maanteelt viitamine<br />
ei ole soovitav. Raja hooldamise maksumuse määrab minimaalne kogus vajaminevat<br />
puitmaterjali (n neli servatud prussi: d=20 cm, p=3 m), transport ning kohapealne töö, mis<br />
kokku ei ületa 5000 krooni aastas.<br />
3.5. VASTUTUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> käekäigu eest vastutavad Haaslava vallavalitsus, KA ja maaomanikud.<br />
KA kohustus on selgitada <strong>hoiuala</strong> eesmärki ja kaasata maaomanikke vajalike tegevuste<br />
teostamisse (või siis saada nende nõusolek tegevuste tellimiseks väljastpoolt). On väga<br />
hea, kui KA-l on võimalik saavutada mõne maaomanikuga (või ka mõni MTÜ, Vooremäe<br />
radade hooldajad, noorkotkad) pikaajaline kokkulepe <strong>hoiuala</strong> pideva jälgimise osas.<br />
Nimetatud tegevus on osa <strong>hoiuala</strong> rutiinsest korraldamisest ja sellele ei saa eraldi kulusid<br />
ette näha.<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> toimimiseks lähiaastatel vajalikud tegevused on väikesemahulised ja<br />
mitmel puhul lahendatavad teiste analoogsete ettevõtmistega paralleelselt (näiteks ühe<br />
<strong>hoiuala</strong> tähise püstitamine Udrele – enamaks puudub vajadus, regulaarsed reidid raja<br />
ülevaatamiseks). Võttes eesmärgiks külastuskoormuse hoidmise tänasel tasemel jäävad<br />
loodetavasti tulemata prügistamise ja vandaalitsemisega seotud probleemid. Punktides<br />
3.1.-3.5. kirjeldatud vajalikud tegevused koos prioriteetsusklasside (1-3) ja hinnangulise<br />
maksumusega on antud tabelis 3. Maksumus on hinnanguline ja arvestab tänase<br />
hinnatasemega.
21<br />
3.7. SEIRE<br />
Seire vajadus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l täpsustub pärast paljandite (kui elupaikade)<br />
inventeerimist ja (eriti) sobiva seiremetoodika selgitamist (tegevus 3.3.). Ilma esmase<br />
teabeta on raske otsustada seire sammu, ulatuse ja vajaduse üle tervikuna. Arvestades<br />
8220 elupaigatüübi suhteliselt piiratud levikut ja tulevase seire prognoositavalt lihtsat<br />
teostust (tegemist on ikka ruutmeetrite ja üksikute liikidega, seda enam on oluline aga<br />
pädeva metoodika väljatöötamine) tuleks seire vajadusega arvestada – seetõttu on ka<br />
tegevuste tabelis 3 ette nähtud 5-aastase sammuga paljandite kordusanalüüs.<br />
Teiste elupaikade jälgimine ei eelda spetsiaalse vaatlusrea algatamist <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s. Kui<br />
selleks on teaduslik huvi, on see loomulikult teretulnud. Formaalselt ei ole mõtet seiret<br />
planeerida. Seda enam, et üleval on mitmeid põhimõttelisi vaidlusi seire informatiivsuse ja<br />
indikaatorite osas. Põhja- ja Baltimaades läbiviidud projekt (Kuris & Ruskule, 2006)<br />
boreaalsete metsade looduslikult soodsa seisundi määratlemiseks jõudis tõdemuseni, et<br />
„Natura 2000 metsa elupaigatüüpide kaitsekorralduse hindamise täiuslik<br />
monitooringusüsteem puudub“. Mõra oja (elupaigatüüp 3260) seire vaid <strong>hoiuala</strong> lõigul ei<br />
ole mõistlik.
22<br />
TABEL 3 Vajalikud tegevused AGE <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l aastatel 2010-2019 (eelarve, tuhat krooni)<br />
Planeeritav Prior 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Hinnangulin Rahastu Teostaja<br />
tegevus<br />
e<br />
maksumus<br />
s<br />
Külastusobjekti ja koosluse hooldamine<br />
Olemasoleva I X X X X X 25 RMK RMK<br />
matkaraja<br />
hooldus<br />
Niitmise<br />
korraldamine<br />
(0,5 ha)<br />
II X X X X X X X X X 18 RE KA<br />
Hoiuala tähise<br />
paigaldamine<br />
Udrel<br />
Kaitsekorraldu<br />
s-kava<br />
uuendamine<br />
Paljandite<br />
morfomeetrili<br />
ne<br />
kirjeldamine<br />
Paljandielupaikade<br />
analüüs<br />
Elupaigatüübi<br />
9050<br />
täpsustav<br />
inventuur<br />
Tähistamine<br />
I X 1 RMK RMK<br />
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja <strong>kaitsekorralduskava</strong> uuendamine<br />
III X 20 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Rakendusuuringud ja inventuurid<br />
I X 15 KIK TÜ<br />
I X X 30 KIK TÜ<br />
I X 10 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Loodusharidus
23<br />
Infoleht<br />
<strong>hoiuala</strong><br />
väärtustest<br />
III X 20 KIK KA<br />
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, TÜ - Tartu Ülikool, KA – Keskkonnaamet, RE –<br />
riigieelarve
24<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE<br />
Hoiuala valitseja (KA) ja kaitse korraldaja (RMK) töö tulemuslikkust on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
puhul õige hinnata maastiku üldise seisundi alusel. Loodusteadusliku seire (kui see<br />
käivitub) alusel pole kümneaastase perioodi jooksul võimalik selgeid järeldusi teha.<br />
Hoiuala peamine oht on seotud ikkagi radade ja puhkepaikade kas ülekasutuse või<br />
hoolimatu kasutusega.<br />
Kui metsaalune ja rajad on korras, siis järelikult on ka valitseja ja korraldaja oma tööd hästi<br />
teinud. Töö hindamisel on sobiv arvestada järgmiste üldiste näitajatega:<br />
• Looduse kaitseväärtusi ei kahjustata<br />
• Kuusiku pindala on endine (14 ha)<br />
• Hoiuala külastuskoormus ei kasva oluliselt<br />
• Lamminiidu (Mõra vasakkaldal) taastamisega on alustatud<br />
• Rajaümbruse hooldus toimub regulaarselt<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS<br />
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.<br />
Kaitsekorralduskavade koostamise juhend. 2006, 10 lk<br />
Kleesment, A., koostaja (2001). Ekskursioon Lõuna-Eesti devoni paljanditesse. 17-<br />
18.08.2001. Ekskursioonijuht. Tallinn, 21 lk.<br />
Kleesment, A. 2003a. Lõhest liivakivis saab koobas. – Eesti Loodus, 7/8: 358-361.<br />
Kleesment, A. 2003b. Koopad Devoni liivakivis – teke ja areng. – Eluta loodusmälestiste<br />
uurimine ja kaitse. Tallinn: 51-63.<br />
Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring,<br />
assessment, management. BEF-Estonia. Tallinn, 40 lk.<br />
Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine.<br />
Kärdla, 20 lk.<br />
Management Planning for Protected Areas. E.T. Idle & T.J.H. Bines. Darwin Initiative &<br />
Eurosite, 2005, 37 p.<br />
Margus, M. (koostaja). 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest<br />
külastamise koormusele. - Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8, 7 lk.<br />
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat.<br />
Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk.<br />
Paal, J. 2004. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, 239 lk. + lisad.<br />
Palo, A. 2007. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>. – Eesti Loodus, 3: 138-139.<br />
Vellak, K. 2001. Samblad „seintel“ . Samblasõber 4: 7-11.<br />
Vellak, A., Tõnisson, A. 1999. Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. - Eesti<br />
Loodus, 6: 244-247.
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong><br />
2010-2019
2<br />
SISUKORD<br />
SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................... 5<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK .......................................................................................... 5<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND ........................................................................ 6<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS ..................................................................................... 8<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-EESMÄRGID ............. 9<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID......................................................................................... 9<br />
2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA................ 14<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED ..................................................... 18<br />
3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18<br />
3.1. METS ............................................................................................................ 18<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD................................................................ 19<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE ............................................... 19<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE.......................................................................... 20<br />
3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU .............................................................. 20<br />
3.7. SEIRE............................................................................................................ 21<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.......................................................................... 24<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS ........................................................ 24
3<br />
SISSEJUHATUS<br />
Kaitsekorralduskava on koostanud Andres Tõnisson 2008. aastal, lähtudes Riikliku<br />
Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni (alates 01.02.2009 õigusjärgne asutus<br />
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) ja FIE Andres Tõnissoni vahel sõlmitud<br />
töövõtulepingust nr 60 (05.12.2006). Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud<br />
soovitusliku juhendmaterjali (2008), teadaolevate uuringute ja kavadega.<br />
Juhendmaterjalile on lähenetud valikuliselt – väikese pindalaga ja suhteliselt selgete<br />
probleemidega <strong>hoiuala</strong> <strong>kaitsekorralduskava</strong>s pole paratamatult mitmete<br />
(looduskaitsealadele tüüpiliste) küsimuste käsitlemine vajalik. Kaitsekorralduskava<br />
vormistust kaasajastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise<br />
spetsialist Kristel Tatsi, kontrollides ka vastavust Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a<br />
määrusele nr 60 “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning<br />
<strong>kaitsekorralduskava</strong> kinnitaja määramine”.<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> seisundit võib lugeda heaks. Hoiuala loodusväärtused ei ole otseses<br />
ohus, külastuskoormuse püsimisel tänasel tasemel ei ole negatiivsete mõjude suurenemist<br />
ka ette näha. Vajaliku tegevusena <strong>hoiuala</strong>l saab nimetada vaid purrete regulaarset<br />
hooldamist ja rakendusuuringuna paljandite elupaigatüübi täpsemat kirjeldamist.<br />
Vajadus <strong>hoiuala</strong> laiema tutvustamise või siis külastajatele paremate tingimuste loomise<br />
järele puudub.<br />
Töö sisulises osas on kasulikke soovitusi andnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni<br />
kaitse planeerimise spetsialistid Ain Vellak ja Maris Paju, kellele Andres Tõnisson avaldab<br />
suurt tänu. Kaitsekorralduskava lõppvariandi vormistamisel on arvestatud kava<br />
retsensendi Piret Kiristaja märkustega ja keskkonnaministeeriumi vastavas komisjonis<br />
29.04.2008 toimunud arutluskoosoleku ettepanekutega.
5<br />
1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS<br />
1.1. ÕIGUSLIK ALUS<br />
Tartumaal Haaslava vallas paiknev <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on moodustatud Vabariigi Valitsuse<br />
01.06.2006. a määrusega nr. 129 (RT I 2006, 27, 203). Hoiuala pindala on 22,4 ha, alal<br />
kehtib üldine, looduskaitseseadusega kehtestatud, piiranguvööndi kaitserežiim.<br />
Nimetatud seaduses on antud ka tegevuste loetelu (§ 32 ja 33), mille puhul tuleb<br />
maaomanikul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (edaspidi KA regioon) esitada<br />
kindla vormiga nn <strong>hoiuala</strong> teatis.<br />
Hoiuala moodustamisele eelnes ala esitamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja<br />
(Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615-k: RTL 2004, 111, 1758) <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
loodusalana. Varem ei ole <strong>Age</strong> org looduskaitse alla kuulunud, küll on aga 2001. aastal<br />
Tartumaa keskkonnateenistuse tellimusel koostatud <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitseeeskirja<br />
eelnõu 1 .<br />
Tartumaa väärtuslike maastike teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) liidab <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
kohaliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe väärtusliku maastiku koosseisu koos üldiste<br />
ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega. Rohevõrgustiku maakondlik<br />
teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) määratleb piirkonna piirkondliku tähtsusega<br />
rohekoridoriks. Sama rõhutab ka maakonna teemaplaneering Tartu linna ja selle lähiala<br />
territoriaalseid seoseid.<br />
Haaslava valla arengukava aastateks 2004-2012 ja üldplaneering ei näe ette tegevusi,<br />
mis mõjutaksid <strong>Age</strong> orgu. Nimetatud dokumendid rõhutavad Vooremäe puhkeala<br />
väljaarendamise vajadust.<br />
Mõra jõgi on avalikult kasutatav veekogu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a<br />
määrusega nr 191), see tähendab igaühe õigust liikumaks jõe kallasrajal (4 m veepiirist).<br />
Kõikjal <strong>hoiuala</strong>l tuleb juhinduda ka asjaõigusseadusest, see tähendab respekti<br />
maaomaniku privaatsuse suhtes.<br />
1.2. KAITSE-EESMÄRK<br />
Vastavalt <strong>hoiuala</strong> moodustamise määrusele esinevad <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l järgmised EL-ile<br />
olulised elupaigatüübid:<br />
• 3260 – jõed ja ojad (see elupaigatüüp puudus 2004. aasta Natura 2000 võrgustiku<br />
alade nimekirjas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> loodusala elupaigatüüpide hulgast)<br />
• 8220 – liivakivipaljandid<br />
• 9050 – rohunditerikkad kuusikud<br />
Neist viimased on kaitsealal esindatud väga väikesel pindalal ning seetõttu ebastabiilses<br />
seisundis ja madala looduskaitselise väärtusega.<br />
1<br />
Sepp, Silvia. 2001. <strong>Age</strong> oja maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Tartu, 13 lk.
6<br />
1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on piiritletud orgu ja metsakõlvikuid arvestades, katastripiir on seejuures<br />
olnud teisejärguline. Ala paikneb 95% ulatuses eramaal, tagastamata on vaid Kõivukülas<br />
olev maatükk <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> vasakkaldal. Hoiuala maa kuulub 13-le maaomanikule (vt lk 6).<br />
Suurema pindalaga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le Oru maaüksus Mõra külas, Udre maaüksus<br />
Kõivukülas ning Ees-<strong>Age</strong> maaüksus Kurepalu külas. Otseselt <strong>hoiuala</strong>l elamuid ei ole, küll<br />
aga ulatuvad <strong>hoiuala</strong>le mitmed hoonestatud elamukrundid – eraldi paiknev ajalooline<br />
Taga-<strong>Age</strong> ja seitse nõukogude perioodil ridakülana Mõra jõe kaldale rajatud elamut<br />
Kurepalu külas. Viimaste kuulumine <strong>hoiuala</strong>sse on kahetsusväärne eksitus – sisuliselt on<br />
tegemist elamualadega, kus kaitstavad elupaigatüübid puuduvad, puudub ka kõrvaliste<br />
isikute juurdepääs.<br />
Hoiualaga külgnevad valdavalt põllumaad (kultuurrohumaa), <strong>hoiuala</strong> seevastu on<br />
kaetud metsaga. Maade sihtotstarbelist kasutamist piirab <strong>hoiuala</strong> kaitserežiim<br />
minimaalselt - metsa raieks on vaja kaitseala valitseja luba (samas ei ole ulatusliku raie<br />
teostamine järsunõlvalises <strong>oru</strong>s kuigi tõenäoline). Metsaomanikel on 2008. aastast<br />
avanenud kompensatsioonivõimalus (SA Erametsakeskus – PRIA), mis lubab <strong>hoiuala</strong><br />
metsaomanikel taotleda 940 kr/ha kohta. Lisaks kehtib <strong>hoiuala</strong> maaomanikele 50%-line<br />
maamaksusoodustus (alus: maamaksuseadus § 4 lg 2). Seega puudub <strong>hoiuala</strong>l vajadus<br />
maa omandamiseks riigi poolt.<br />
Kaart 1 Roiu-Kurepalu piirkond<br />
1935. aasta kaardil. Suuremad<br />
muudatused <strong>hoiuala</strong> naabruses<br />
seonduvad uuselamutega Mõra<br />
jõe kaldal. Kunagine<br />
ülesõidukoht Mõra jõest <strong>Age</strong><br />
talude vahel on tänaseks<br />
hääbunud.
KAART 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> asukoht ja katastriüksuste piirid<br />
7
8<br />
1.4. KASUTUSKOORMUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> on puhkealana suhteliselt tundmatu. Paiknedes küll Vooremäe<br />
naabruses, on org seni leidnud vaid juhuslikku kasutamist (Noorkotkad, kohalikud<br />
elanikud). Ka Vooremäe (seni põhiliselt suusaradade) kasutajate hulk on koos<br />
omandiprobleemide püsimisega pidevalt vähenenud. Probleeme külastuskoormusega<br />
seega ei ole, siiski võib <strong>hoiuala</strong> staatusega seonduvalt ennustada külastuse teatud<br />
elavnemist. Külastuskoormus võib kasvada ka Vooremäe terviseradade projekti<br />
elluviimise järel (Postimees, 5. märts 2007).<br />
Metsade vastupidavust tallamisele on uuritud varasematel aastatel Eesti Metsainstituudis<br />
(Margus, 1978), kus koostati ka kasvukohatüüpide vastav klassifikatsioon, milles 70<br />
metsakasvukohatüüpi on grupeeritud tallamiskindluse alusel viide rühma. Kuusikute<br />
tallamiskindlus varieerub selle käsitluse järgi tallamisõrnast (naadi-, sõnajala-, lodu<br />
kasvukohatüüp) kuni suhteliselt tallamiskindlani (näiteks sinilille kasvukohatüüp). Orus<br />
fragmentidena esinevad sõnajalasanglepikud on selle käsitluse kohaselt suhteliselt<br />
tallamisõrnad. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> tallamiskindluse ligikaudselgi kalkuleerimisel ei ole see<br />
skaala siiski hästi kasutatav, kuna enamik inimesi <strong>hoiuala</strong>l liigub mööda rada, mitte hajali<br />
metsas. Ka ei ole <strong>Age</strong>s ühte ja domineerivat kasvukohatüüpi: mets raja ümber varieerub<br />
kiiresti laane-, salu- ja sürjametsa (kohati ebatüüpiliste) kasvukohtadena.<br />
Hiiumaal Kõpu poolsaare loodusturismi ruumilise planeerimise käigus (Leito, 2003)<br />
arvestati metsa suurimate mõjutajatena liikumisviise (tabel 1), kusjuures peab arvestama,<br />
et tegemist on üldistatud skaalaga, mis eri metsatüüpides suuresti varieerub.<br />
TABEL 1 Metsakoosluste stabiilsuse mõjutajad (Leito, 2003)<br />
Liikumisviis<br />
Mõju hindamine<br />
- ratsutajad, mägijalgratturid Oluline mõju juba üksikute külastuste järel<br />
- jalgratturid Mõju väheoluline kuni 100 külastuse puhul<br />
nädalas<br />
- jalutajad, tervisejooksjad,<br />
Mõju algab alates 100-st külastusest nädalas<br />
loodusvaatlejad<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kontekstis tulevad kõne alla vaid jalgsi liikuvad inimesed. Tõenäoliselt ei ulatu<br />
tänane külastuskoormus saja inimeseni nädalas ka mitte suvisel ajal. Kaitse korraldamise<br />
seisukohalt ongi oluline vastata küsimusele, kas me soovime orgu senisest enam<br />
tutvustada ja siia külastajaid juurde meelitada või piirdume tänase, suuresti<br />
isereguleeruva, külastuskorraga. Erinevate ekspertide poolt hinnatuna kasvatavad<br />
viidad ja suunavad rajamärgised paiga külastatavust 5 kuni 10 korda. Mida väiksem on<br />
senine külastuskoormus, seda suurem on ka võimalik kasv. Mõõdukas külastuskoormuse<br />
suurenemine tuleneb juba ka Roiu ja Kurepalu elanikkonna kasvust ja lihtsama<br />
liikumisharjumuse taasavastamisest.
9<br />
2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-<br />
EESMÄRGID<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> puhul on ametlikes dokumentides looduskaitselisteks väärtusteks<br />
nimetatud üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid (3 tk). Nende kõrval omab <strong>Age</strong> org<br />
tähtsust ka linnalähedase puhkekoha, rohevõrgustiku ala, ökoloogilise puhvrina Mõra jõe<br />
suhtes. Oru kallastel paljanduv liivakivi ja <strong>oru</strong>veerus avanev koobas omavad<br />
looduskaitselist väärtust ka geoloogilise objektina (kui vaadelda neid kooslustest eraldi).<br />
Loodusega seotud kaitseväärtused ei ole <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhul uuritud sellise tasemeni, et neid<br />
saaks hinnata kogu Eesti kontekstis. Väärtuste edasine esiletoomine on seega pigem<br />
hinnanguline.<br />
2.1. ELUPAIGATÜÜBID<br />
Lisaks kolmele <strong>hoiuala</strong> moodustamise määruses loetletud elupaigatüübile on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s<br />
kirjeldatud ka lammi-lodumetsade (91E0) ja lamminiitude (6450) elupaigatüüpe (Sepp,<br />
2001; Palo, 2007). Need fragmentaarselt paiknevad kooslused on siiski pindalaliselt kas<br />
liiga väikesed või üleminekulised ning neid ei ole ametlikult keskkonnaregistris eraldi<br />
registreeritud.<br />
Hoiuala väikese pindala tõttu ei oma siinsed kooslused (v.a 8220) erilist kaalu vastavate<br />
elupaigatüüpide üleriiklikus arvestuses. Kõik Natura andmebaasis olevad elupaigad (st<br />
9050 ja 8220) on kirjeldatud <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ja Mõra jõe vasakkaldal (vt kaart ↓3). Mõra jõe<br />
paremkaldal andmebaasi alusel kaitseväärtusi ei esine, küll aga leiame sealt lammilodumetsa<br />
ja lamminiidu fragmente. Anneli Palo (2007) on nimetanud ka rusukalde<br />
metsa (9180*) võimalikku eraldamist rohundirikka kuusiku asemel – see taandub juba<br />
üldise kaardistamistäpsuse küsimusele (rusukalde mets on levinud küllalt väikeste<br />
ribadena) ja ei oma kaitse korraldamise seisukohalt erilist tähtsust.<br />
Kirjeldatud elupaigatüüpide <strong>hoiuala</strong>-sisene väärtustamine on paratamatult ebatäiuslik<br />
seni, kui meil pole täielikku ülevaadet ühe või teise elupaigatüübi levikust Eestis, eraldi ka<br />
Tartu maakonnas. Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas (2004) on jõgede-ojade<br />
elupaigatüüp märgitud 100-l, rohundirikka kuusiku elupaigatüüp 115-l ja liivakivipaljandi<br />
elupaigatüüp 13-l juhul. Kuna viimase levikuala on juba geoloogilise eeltingimuse tõttu<br />
piiratud Lõuna-Eestiga, ei saa ka liivakivipaljandeid lugeda automaatselt <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> kõige<br />
väärtuslikumateks kooslusteks. Jõgede-ojade elupaigatüübis on kõrvuti Emajõgi ja <strong>Age</strong><br />
org, ka neid on raske võrrelda.<br />
Elupaigatüüpide puhul võib kõrgeima (I) tasandi vääriliseks hinnata ikkagi<br />
liivakivipaljandeid, mida esineb suhteliselt vähe nii Eestis kui Tartu maakonnas (vastavalt<br />
13-l ja 3-l alal). Liivakivipaljandid <strong>Age</strong>s (0,16 ha) moodustavad pindalaliselt 28% Tartu<br />
maakonna ja 6% kogu Eesti vastava elupaigatüübi pindalast. <strong>Age</strong>s on nende<br />
esinduslikkust hinnatud kõrgeima – A kategooriaga. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandid on kirjeldatud ka<br />
2007. a valminud üleriigilises Natura aruandes. Selles elupaigatüübis on ka <strong>Age</strong> koobas,<br />
mida võiks omaette määratleda ka koobaste tüübi esindajana (8310), mis samuti on<br />
Eestis suhteliselt vähe esindatud.
10<br />
Madalama tasandi vääriliseks saab pidada rohundirikaste kuusikute ja jõe-oja (II) ning<br />
lammi-lodumetsa ja lamminiidu (III) elupaigatüüpe. Elupaigatüüpi 9050 on <strong>Age</strong>s<br />
inventeeritud 14,2 ha suurusel pinnal, mis moodustab alla 1% Tartu maakonna ja<br />
kaduvväikse osa kogu Eesti vastava elupaigatüübi esindatusest. Elupaigatüüp 9050 on<br />
<strong>Age</strong>s hinnatud D kategooriaga.<br />
OHUTEGURID:<br />
- paljandite osas kinnikasvamine, vt. pt. 2.2.<br />
- oja ja jõe osas ohutegurid kas puuduvad või ulatuvad kaugele väljapoole <strong>hoiuala</strong><br />
(veerežiimi võimalik muutus Mõra jõe valgalal)<br />
- kuusikute puhul võimalik tormimurd, üraskikahjustused<br />
- lamminiidu osas: <strong>Age</strong> oja suubumiskohas Mõra jõkke (u. 0,15 ha) ja endise jõeületuskoha<br />
juures (u. 0,2 ha) toimub niidu kinnikasvamine<br />
KAITSE-EESMÄRK on enamuse koosluste puhul arengu jätkumine põhiliselt loodusliku<br />
protsessina. Minimaalne hooldus on samas soovitatav. Metsa osas on vajalik mõõdukas*<br />
hooldamine ehk kuivanud puude valikuline eemaldamine. Kahe Mõra jõe vasakkalda<br />
niidulapi puhul (Edeage ja Udre maaüksused) on vajalik niitmise taastamine.<br />
Niidulappidel Mõra jõe paremkaldal pole niitmise jätkamine vähemalt puhkemajanduse<br />
seisukohalt nii oluline – külastajaid sinna ei satu.<br />
* mõõdukas hooldamine – <strong>kaitsekorralduskava</strong>s loominguliselt kasutatav termin, mis<br />
tähistab hooldustöid (kooslused, paljandid, matkarada) ulatuses, mis ei mõjuta<br />
märkimisväärselt looduslikke protsesse ja mis ei paranda pikemas perspektiivis ala<br />
külastusmugavusi.
KAART 3 Natura 2000 elupaigatüübid <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
11
12<br />
2.2. TAIMESTIK<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> taimestikku on uuritud MKA kaitse-eeskirja ja Natura inventuuri koostamise ajal<br />
(Sepp, 2001); alljärgnev ülevaade tuginebki nimetatud tööle.<br />
<strong>Age</strong> sälk<strong>oru</strong> nõlvadel kasvab saluilmeline kuuse-lehtpuu segamets, kus lehtpuud on<br />
umbes 50-aastased, okaspuud paarikümne aasta võrra vanemad. Leidub ka üksikuid<br />
vanu, umbes 100 aasta vanuseid puid. Puurindes domineerivad h. kuusk (Picea abies) ja<br />
arukask (Betula pendula), laiguti esineb h. haaba (Populus tremula), h. pärna (Tilia<br />
cordata) ja h. mändi (Pinus sylvestris). Alumetsas kasvavad h. pihlakas (Sorbus<br />
aucuparia), h. sarapuu (Corylus avellana), mage sõstar (Ribes alpinum), h. toomingas<br />
(Padus avium). Järelkasvus leidub ka noori h. vahtraid (Acer platanoides), h. tammi<br />
(Quercus robur) ja h. saari (Fraxinus excelsior). Alustaimestikus domineerivad koldnõges<br />
(Galeobdolon luteum), õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), salu-tähthein (Stellaria<br />
nemoreum), kohati on ohtralt sõnajalgu: laanesõnajalg (Matteuccia strutiopteris),<br />
naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), ka h.<br />
metspipart (Asarum eurpaeum), h. sinilille (Hepatica nobilis) ja jänesekapsast (Oxalis<br />
acetosella). Tähelepanuväärsetest liikidest leidub harilikku näsiniint (Daphne mezereum).<br />
Mõra jõe kaldal ja <strong>Age</strong> oja suudmes kasvab kitsa ribana keskealine lammimets. Puurindes<br />
domineerib seal hall lepp (Alnus incana), aga leidub ka haabu, raagremmelgaid (Salix<br />
caprea), kuuski. Kohati leidub kaldavõsas h. humalat (Humulus lupulus), mida peetakse<br />
meil lammimetsade tüüpiliseks liigiks. Alustaimestikus valitsevad kõrvenõges (Urtica<br />
dioica) ja h. naat (Aegopodium podagraria), lisaks leidub veel h. maajalga (Gelchoma<br />
hederacea), h. angervaksa (Filipendula ulmaria), h. naistesõnajalga. Puutüvedel<br />
kasvavad mitmed samblaliigid: h. korbik (Radula complanata), tutikud (Orthotrichum<br />
spp.), tüvealustel laiub lamelehik (Homalia trichomanoides). Ka nimeta <strong>oru</strong> nõlvadel<br />
kasvab halli lepa enamusega lammimetsa sarnane mets. Taolise metsa väärtus ei ole<br />
suur, kuid selle funktsioon on eelkõige veekogude, orgude ja paljandite kaitses. Orgudest<br />
kaugemal leidub laikudena ka noort kuni keskealist, ilmselt inimtekkelist männimetsa, mis<br />
esialgu suurt väärtust ei oma, kuid aastakümnete möödumisel inimese vahelesegamiseta<br />
võib kujuneda loodusmetsaks.<br />
Mõra jõe ääres leidub fragmentidena ka lamminiite, kus kasvavad päideroog (Phalaris<br />
arundinacea), sale, mätas- ja lünktarn (Carex acuta, C. cespitosa, C. disticha),<br />
metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), koera-orashein (Elymus caninus), h. naat, h. angervaks,<br />
seaohakas (Cirsium oleraceum), soo-kurereha (Geranium palustre) jt. Kuigi lamminiidud<br />
on väikesed ja osalt võsastumiseks liiga märjad, vajaks vähemalt kuivemad osad<br />
säilimiseks hooldust (eelkõige jõe vasakkaldal).<br />
Mõra jões leidub jõgitakjaid (Sparganium spp.) ning allikmailast (Veronica anagallisaquatica),<br />
samblaid ei täheldatud. <strong>Age</strong> oja veepiiril kasvavad peamiselt samblad:<br />
vesipirnik (Pohlia wahlenbergii), h. koonik (Conocephalum conicum) ja sõnajalgnöörsammal<br />
(Cratoneuron filicinum), ojas kividele kinnitunult vesi-tömpkaanik<br />
(Amblystegium fluviatile).<br />
Paljandite seintel leiavad sobiva kasvukoha nii valguse ja kuivalembesemad kui ka varjuja<br />
niiskusenõudlikumad samblakooslused. Esindatud on nii väikese saletipiku (Leptobryum<br />
pyriforme) kui ka h. kooniku kooslused.<br />
OHUTEGURID ja KAITSE-EESMÄRK on samad eelmises punktis kirjeldatuga.
14<br />
2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA<br />
<strong>Age</strong> org Mõra jõe <strong>oru</strong> vaskkalda kõrval<strong>oru</strong>na paistab silma järsu langu ja sälk<strong>oru</strong>-laadse<br />
ristprofiiliga. Oru ja veenõva, mis maanteest lõuna pool väljendub kraavina, üldpikkuseks<br />
võib hinnata u. 3 km (sellest <strong>hoiuala</strong>l u. 1,2 km) ja valgala suuruseks umbes 3 km². Mõra<br />
jõe kogupikkus ja valgala on vastavalt 25 km ja 88 km². <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumiskohal on Mõra<br />
jõel suudmeni (Emajõeni) veel 6 km.<br />
Oma märkimisväärse languse (70-33 meetrini) võlgneb <strong>Age</strong> org Vooremäele. Org on<br />
kujunenud Vooremäe laugema läänenõlva kohale ja <strong>oru</strong> profiili ongi mõjutanud<br />
Vooremäelt lähtunud veetulvad (äkilisemad sula- ja vihmaveed). Oma langu poolest (ligi<br />
10 m/km kohta) on <strong>Age</strong> org võrreldav Kagu-Eesti väiksemate kõrvalorgudega.<br />
Pikaajaline kulutustegevus on <strong>oru</strong> põhja jätnud suuri maakivikamakaid, mis on moreenist<br />
uuristuse tagajärjel väljapestud. Allpool <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> suubumist suubub <strong>hoiuala</strong> piires Mõra<br />
orgu veel kolm järsemat ent lühikest külgorgu (tsori).<br />
OHUTEGURID: Kinnikasvamine määrani, kus <strong>oru</strong>s on liikumine raskendatud<br />
KAITSE-EESMÄRK: <strong>oru</strong> hoidmine ürgseilmelises seisundis, kus liikumine on siiski võimalik (jalgsi<br />
ja ilma eriliste mugavusteta).<br />
FOTO 1 Mõra jõgi <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
Liivakivipaljandeid on Eestis arvel ligikaudu 260 (Kleesment, 2001), päris väikeste<br />
avamuste lisandumisega võib see arv küll mitmekordistuda. Järk-järgult on täpsustunud<br />
meie ettekujutus paljandite mõõtmete, nende eripära ja kaitset vajavate väärtuste<br />
kohta. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> paljandeid (suuremaid on kümmekond, arv sõltub sellest, kui suurt<br />
paljandunud aluspõhja avamust iseseisvaks paljandiks lugeda) võib lugeda<br />
väikepaljandite hulka – enamasti ei ületa nende kõrgus 5 meetrit ja paljandunud
15<br />
kompaktse ala pindala paarikümmet m². Paljandite üldpindala on hinnanguliselt 300 m²<br />
(Ain Vellak). Enamik paljandeid on kujunenud <strong>oru</strong> paremkaldale.<br />
OHUTEGURID: Peamised ohud, mis paljandeid ähvardavad, tulenevad nende<br />
kinnikasvamisest. Siin on tegemist paratamatu protsessiga, mille osad on: 1) oja uuristuse<br />
vähenemine, millele on ilmselt eelnenud ka äravoolu üldine hajutamine drenaaži ja<br />
kraavituse kaudu); 2) inimtegevuse lakkamine <strong>oru</strong>s (katkenud on näiteks küttepuude<br />
varumine)<br />
KAITSE-EESMÄRK: paljandite püsimine. Selleks on vajalik nende mõõdukas hooldamine.<br />
Vaadete avamist ja paljandite ulatuslikumat puhastamist mitte ette näha.<br />
<strong>Age</strong> koopad. Looduslike koobaste üldarv meie liivakivialal küünib paarikümneni<br />
(Kleesment, 2003a). Varisemisega koos on teada ka üksikute uute koobaste lisandumine<br />
viimastel aastakümnetel (Allikukivi, Vaabina). Üldise tendentsina näib siiski valdav olevat<br />
koobaste kinnivarisemine, nende pikkuse kahanemine (Kleesment, 2003b). Sellise väikese<br />
üldarvu juures on iga koobas väärtus omaette, mis peaks kuuluma looduskaitse alla<br />
kasvõi üksikobjektina. Aruküla lademe koobaste seas on <strong>Age</strong> koopa lähemad naabrid<br />
Aruküla ja Tartu kalmistu tehiskoopad, Kallaste panga koopad, Vapramäe koopad,<br />
Viljandimaa koopad: Matu Põrgu, Kullamäe, Lopa Põrgu, Vaida ning Allikukivi koopad<br />
Pärnumaal.<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa puhul on tegemist klassikalise, liivakivilõhe uuristamise käigus<br />
kujunenud tunnelikujulise koopaga. Koopa pikkuseks on varasematel aastatel (Heinsalu,<br />
1987) saadud 11 meetrit, kordusmõõtmistel (Leesment, 2003a) aga 13,5 m. Pikkuse järgi<br />
on <strong>Age</strong> koobas nimetatud autorite töödes Eesti looduslike koobaste esikümnes<br />
(liivakivikoobaste seas 6. järjestus). Koopa kõrguse ja laiusena on Ülo Heinsalu andnud<br />
vastavalt 1,5 ja 2 m, Anne Kleesment 1,4 ja 1,7 m. Olulist varisemist <strong>Age</strong> koopa puhul<br />
seega märgata ei ole, koopa pikkuse kasvamine on pigem haruldane kui tavaline –<br />
Anne Kleesmendi ja Ülo Heinsalu võrreldavate andmete kohaselt on vaid ligi 15% Eesti<br />
Devonikoobastest ilmutanud tendentsi kasvamisele (ilmselt pole küll ka mõõtmised päris<br />
üheselt võrreldavad).<br />
<strong>Age</strong> pikema koopa väljavooluallikas (u. 0,1...0,2 l/s) on mineraalaineterikas (elektrijuhtivus<br />
= 620 µS cm²) ja sellisena võrreldav lubjakiviala allikatega. Sarnane allikas suubub ka<br />
Mõra jõkke (vasakkallas, umbes 30 m <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st allpool).<br />
OHUTEGURID: igasugune veerežiimi muutmine (põhjavee taseme alandamine) koobaste<br />
lähistel, allika veekogumisalal, võib kahandada allika deebitit ja soodustada nii koopa<br />
järk-järgulist kinnivarisemist. Ka voolutakistus koopa suudmes, kui see kahandab<br />
liivaosakeste väljakannet, soodustab koopa ummistumist.<br />
KAITSE-EESMÄRK: koopa-esine on voolutakistustest puhas, allika tagamaal (hinnanguliselt<br />
u. 1 km² suurusel, maantee ja Mõra jõega piiritletud alal) ei teostata kuivendustöid.
FOTO 2 Koobas <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l<br />
16
17<br />
TABEL 2 <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> väärtuste koondtabel<br />
Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad<br />
tulemused<br />
LK-väärtuse tasand<br />
Geoloogiline objekt<br />
Koobas allikaga LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Natura 2000 elupaigatüübid<br />
Oja ja jõgi - 3260 LP Prahistumine,<br />
ummistumine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess II<br />
Liivakivipaljandid –<br />
8220<br />
LP<br />
Prahistumine,<br />
vananemine<br />
Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I<br />
Puhkeala<br />
Väärtuslik<br />
puhkemaastik,<br />
loodushariduse<br />
võimalused<br />
LS<br />
Ülekasutus,<br />
prahistumine<br />
Mõõdukas<br />
matkaraja hooldus<br />
Külastuskoormus ei<br />
kasva<br />
III<br />
LP – valdavalt loodusliku protsessi jätkumine, LS - loodusliku seisundi säilitamine, LK - looduskaitse
18<br />
2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> omab ka puhkemajanduslikku väärtust, eriti kohaliku elanikkonna jaoks.<br />
Massilise külastuse korraldamiseks siin puuduvad aga eeldused (eramaa, raskendatud<br />
ligipääs, võimaliku matkaraja alguse ja lõpu paiknemine eraldi jne) ja ka vajadus<br />
(aktiivpuhkuseks sobiv Vapramäe on naabruses, hästi ettevalmistatud Taevaskoja ja Elva-<br />
Vitipalu matkarajad pole samuti kaugel). <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> puhkemajanduslik kasutamine võiks ka<br />
edaspidi piirduda põhiliselt individuaalkülastuste ja siit füüsilist pingutust otsivate<br />
inimestega. <strong>Age</strong> org noorkotkaste treening- ja laagrialana on väga hea lahendus – veel<br />
parem on muidugi teatud pikaajalise koostööleppe sõlmimine maaomanike, KA ja<br />
Noorkotkaste vahel, mis võimaldaks lihtsamini korraldada esmast hooldust.<br />
Hoiuala väärtuste eksponeerimine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Külastajate arvu<br />
kasv viib kiiresti probleemideni nagu liigtallamine, erosioon, vandaalitsemine,<br />
prahistamine jne. Igasugune viidastamine (va <strong>hoiuala</strong> tähistamine, milleks piisab ühest<br />
tahvlist Udre talukoha juures) ja teabetrükiste tootmine-levitamine on siinkohal üleliigne.<br />
Kui eesmärk on <strong>hoiuala</strong> väärtuste säilitamine, pole õige tegeleda samal ajal nende<br />
kahjustamise soodustamisega. Olemasolevat matkarada (5-6 purret) tuleks korrastada<br />
pidevalt, järk-järgult, vältides nii suuremaid ehitustöid.<br />
OHUTEGURID: Liigne kasutuskoormus eelkõige suvel: tallamine, rattasõit kitsastel radadel,<br />
visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine. Tormimurdudest tingitud (ja korrastamata)<br />
rajakahjustused.<br />
KAITSE-EESMÄRK: puhkajate mõistlik suunamine, nende arvu hoidmine tänasel tasemel.<br />
3. TEGEVUSKAVA<br />
3.1. METS<br />
Looduskaitseseaduse § 32-st tulenevalt on <strong>hoiuala</strong>l metsaraie keelatud, kui see võib<br />
rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste<br />
liikide säilimist. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s ei ole vajalik täieliku raiekeelu kehtestamine, org võib seeläbi<br />
muutuda täiesti läbimatuks. Oleks aktsepteeritav kui maaomanikud sooviksid metsast<br />
varuda näiteks küttepuud. Selleks sobib metsakuiva koristamine ja kohati ka tihedamate<br />
puistu osade hõrendamine. Hinnanguliselt võiks <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>st koristada igal aastal u. 10 tm<br />
kuivanud või siis murdunud puitu, soovitav on seda teha ilma motoriseeritud väljaveota<br />
<strong>oru</strong>st (st. metsaveorada ei tohiks laskuda orgu). Metsaseaduse kohase metsateatise<br />
menetlemisel tuleb arvestada <strong>hoiuala</strong> kehtestamise eesmärki – mõõdukas raie eesmärki<br />
(9050 kaitse) ei kahjusta. Ei ole mõistlik raiet rangelt keelustada, kuna tegemist on üldjuhul<br />
suhteliselt noorte metsakooslustega, millest osad on pioneerkooslused – 30-40. a vanused<br />
sanglepikud ning kaasikud. Kuusikud esinevad alal väga väikeste (0,2-0,7 ha) ja 50-80. a<br />
erivanuseliste fragmentidena, inimtegevusest mõjutatud alade ning vanade
19<br />
põllumassiivide keskel ja seetõttu ei saa neid lugeda selle ala kaitse-eesmärgiks. Pigem<br />
seisneb metsade väärtus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l veekogule puhvriks olemises ning<br />
liivakivipaljandite liivade kinnitajatena. Eeltoodust tulenevalt tuleks selgitada<br />
elupaigatüübiks 9050 kvalifitseeruvate puistute tegelik pindala ning andmeid Natura 2000<br />
andmebaasis korrigeerida.<br />
Omaette teema on maaomanike huvi metsa koristamise ja väljaveoga tegeleda.<br />
Loodushoiutoetus metsa elupaikadele võib maaomanikke kallutada ka seni nö<br />
mittemajanduslikele raietele. Et summad on siiski väikesed ja toetuse saamisega koos ei<br />
kaasne otseseid kohustusi, ei pruugi metsaga aga ka midagi juhtuda. Hoiuala valitseja<br />
peaks igatahes metsaomaniku vajadusi maksimaalselt arvestama, viimase huvi<br />
puudumise korral tuleks metsa koristustööd (maaomaniku nõusoleku saades) tellida<br />
väljastpoolt.<br />
3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD<br />
Pindalalise väiksuse (kokku ligi 0,5 ha, mitmes lahustükis) tõttu ei ole <strong>hoiuala</strong> lamminiidud<br />
eristatud omaette elupaigatüübina. Nende püsimine lagedana teenib siiski <strong>oru</strong> ja<br />
paljandite vaadeldavuse huve. Niitude hooldamine maaomanike poolt oleks ideaalne<br />
lahendus. Selle töö tarvis – lamminiidu puhastamine kuni 1,5 m kõrgusest võsast – saab<br />
taotleda näiteks loodushoiutoetust. Toetuse taotlemise kord ja hinnakiri on toodud<br />
keskkonnaministri 01. juuni 2004. a määruses nr 62. Vastavalt uuendatud määruses (RTL,<br />
2009, 11, 131) toodud hinnakirjale maksab see töö 3600 kr/ha. Kas Udre ja Edeage<br />
omanikud sellega tegeleda soovivad, ei ole kahjuks teada. Majanduslikus mõttes pole<br />
see töö kindlasti kuigi ahvatlev, seda enam, et hooldatud niit võib kohale meelitada ka<br />
ebasoovitavaid külastajaid.<br />
Maaomanike huvipuuduse korral tuleks KA-l leida teostaja lamminiidu hooldustööde<br />
tarvis, makstes seejuures aga ilmselt enam kui loodushoiutoetus võimaldab (ligi 0,15 ha<br />
suuruse niidulapi taastamine <strong>Age</strong> oja suudmes maksaks ametliku toetussumma kohaselt<br />
ligi 500 krooni, mis ei pruugi maaomanikku veel innustada.<br />
Jõe ja oja osas kaitsekorralduslikult tegevusi vaja teha ei ole, oluline on nende säilitamine<br />
looduslikult, olemasoleval kujul.<br />
3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE<br />
Liivakivipaljandid elupaigatüübina ei ole Eestis kuigi tavalised (kaitse all 13 Natura ala<br />
koosseisus, lisaks üksikobjektidena). Andmestik paljandite suuruse osas on küllalt lünklik<br />
(täpsemad andmed on olemas Viljandi maakonna paljandite kohta – vt. ka Vellak &<br />
Tõnisson, 1999). Andmestik paljandite kui elupaikade kohta on veelgi lünklikum, kusjuures<br />
teatud üldistusi on tehtud Põhja-Eesti paekalda ja kitsamalt sammalde osas (vt. Vellak,<br />
2001). Igati loomulik oleks algatada ka botaanilis-geomorfoloogiline uuring ka <strong>Age</strong> <strong>oru</strong><br />
paljanditel, seda enam, et sellelaadne teave oleks õieti ainuke alus jälgimaks<br />
kaitsekorralduse tõhusust ja elupaigatüübi seisundit. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s on vajalik esmalt<br />
olemasolevate paljandite täpsem mõõdistus (hinnanguliselt 15 tuhat krooni), misjärel<br />
saab edasi minna elupaiga-teemalise ülesande püstitamisega (liikide arv, katvus,<br />
naabrussuhted sõltuvalt paljandi suurusest, eksponeeritusest, vanusest jne.). <strong>Age</strong> org on
20<br />
selliste tööde tarvis suuremate paljandialadega võrreldes eelisseisuses, seda tänu oma<br />
kompaktsusele ja eriilmeliste paljandite lähestikku paiknemisele (+ seni minimaalne<br />
inimmõju). Hinnanguline tööde maksumus on samuti 15 tuhat krooni, millest peaks<br />
tulenema juba ülesande ja seiresammu täpsustumine ning võimalik ka edasine<br />
finantseerimine Teadusfondi või siis sihtfinantseeritava uurimisteema kaudu. Kaitse<br />
korraldamise mõttes on esmatähtis elupaika 8220 iseloomustava(te) indikaatori(te)<br />
väljaselgitamine ja juhiste (metoodika) saamine nende lihtsamaks jälgimiseks.<br />
Inventeerimiste järel saab koostada ka <strong>hoiuala</strong> iseloomustava lihtsama infolehe, mis on<br />
suunatud eelkõige maaomanikele.<br />
3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE<br />
Senine Haaslava valla ja noorkotkaste poolt rajatud matkarada (1 km) väärib hoidmist ja<br />
korrastamist. Seda määrani, kus mugavused rajal liikujale ei kasva ning rada säilitab<br />
looduslähedase ja sportliku üldilme. Raja kapitaalne uuendamine toob kaasa külastajate<br />
hulga olulise suurenemise, mis pole <strong>hoiuala</strong> huvides. Otstarbekas on igal aastal (või ka üle<br />
aasta) vahetada välja osa purretest (6 tk) ja teostada muid raja läbitavust toetavaid<br />
töid. Tööde järk-järgulisus ei paranda liikumisvõimalusi liiga otsustavalt ning aitab hoida<br />
külastamist mõõdukana. Raja tähistamine või sellele Roiu-Kõivuküla maanteelt viitamine<br />
ei ole soovitav. Raja hooldamise maksumuse määrab minimaalne kogus vajaminevat<br />
puitmaterjali (n neli servatud prussi: d=20 cm, p=3 m), transport ning kohapealne töö, mis<br />
kokku ei ületa 5000 krooni aastas.<br />
3.5. VASTUTUS<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> käekäigu eest vastutavad Haaslava vallavalitsus, KA ja maaomanikud.<br />
KA kohustus on selgitada <strong>hoiuala</strong> eesmärki ja kaasata maaomanikke vajalike tegevuste<br />
teostamisse (või siis saada nende nõusolek tegevuste tellimiseks väljastpoolt). On väga<br />
hea, kui KA-l on võimalik saavutada mõne maaomanikuga (või ka mõni MTÜ, Vooremäe<br />
radade hooldajad, noorkotkad) pikaajaline kokkulepe <strong>hoiuala</strong> pideva jälgimise osas.<br />
Nimetatud tegevus on osa <strong>hoiuala</strong> rutiinsest korraldamisest ja sellele ei saa eraldi kulusid<br />
ette näha.<br />
3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU<br />
<strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong> toimimiseks lähiaastatel vajalikud tegevused on väikesemahulised ja<br />
mitmel puhul lahendatavad teiste analoogsete ettevõtmistega paralleelselt (näiteks ühe<br />
<strong>hoiuala</strong> tähise püstitamine Udrele – enamaks puudub vajadus, regulaarsed reidid raja<br />
ülevaatamiseks). Võttes eesmärgiks külastuskoormuse hoidmise tänasel tasemel jäävad<br />
loodetavasti tulemata prügistamise ja vandaalitsemisega seotud probleemid. Punktides<br />
3.1.-3.5. kirjeldatud vajalikud tegevused koos prioriteetsusklasside (1-3) ja hinnangulise<br />
maksumusega on antud tabelis 3. Maksumus on hinnanguline ja arvestab tänase<br />
hinnatasemega.
21<br />
3.7. SEIRE<br />
Seire vajadus <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l täpsustub pärast paljandite (kui elupaikade)<br />
inventeerimist ja (eriti) sobiva seiremetoodika selgitamist (tegevus 3.3.). Ilma esmase<br />
teabeta on raske otsustada seire sammu, ulatuse ja vajaduse üle tervikuna. Arvestades<br />
8220 elupaigatüübi suhteliselt piiratud levikut ja tulevase seire prognoositavalt lihtsat<br />
teostust (tegemist on ikka ruutmeetrite ja üksikute liikidega, seda enam on oluline aga<br />
pädeva metoodika väljatöötamine) tuleks seire vajadusega arvestada – seetõttu on ka<br />
tegevuste tabelis 3 ette nähtud 5-aastase sammuga paljandite kordusanalüüs.<br />
Teiste elupaikade jälgimine ei eelda spetsiaalse vaatlusrea algatamist <strong>Age</strong> <strong>oru</strong>s. Kui<br />
selleks on teaduslik huvi, on see loomulikult teretulnud. Formaalselt ei ole mõtet seiret<br />
planeerida. Seda enam, et üleval on mitmeid põhimõttelisi vaidlusi seire informatiivsuse ja<br />
indikaatorite osas. Põhja- ja Baltimaades läbiviidud projekt (Kuris & Ruskule, 2006)<br />
boreaalsete metsade looduslikult soodsa seisundi määratlemiseks jõudis tõdemuseni, et<br />
„Natura 2000 metsa elupaigatüüpide kaitsekorralduse hindamise täiuslik<br />
monitooringusüsteem puudub“. Mõra oja (elupaigatüüp 3260) seire vaid <strong>hoiuala</strong> lõigul ei<br />
ole mõistlik.
22<br />
TABEL 3 Vajalikud tegevused AGE <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>l aastatel 2010-2019 (eelarve, tuhat krooni)<br />
Planeeritav Prior 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Hinnangulin Rahastu Teostaja<br />
tegevus<br />
e<br />
maksumus<br />
s<br />
Külastusobjekti ja koosluse hooldamine<br />
Olemasoleva I X X X X X 25 RMK RMK<br />
matkaraja<br />
hooldus<br />
Niitmise<br />
korraldamine<br />
(0,5 ha)<br />
II X X X X X X X X X 18 RE KA<br />
Hoiuala tähise<br />
paigaldamine<br />
Udrel<br />
Kaitsekorraldu<br />
s-kava<br />
uuendamine<br />
Paljandite<br />
morfomeetrili<br />
ne<br />
kirjeldamine<br />
Paljandielupaikade<br />
analüüs<br />
Elupaigatüübi<br />
9050<br />
täpsustav<br />
inventuur<br />
Tähistamine<br />
I X 1 RMK RMK<br />
Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja <strong>kaitsekorralduskava</strong> uuendamine<br />
III X 20 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Rakendusuuringud ja inventuurid<br />
I X 15 KIK TÜ<br />
I X X 30 KIK TÜ<br />
I X 10 RE KA<br />
(tellitav<br />
töö)<br />
Loodusharidus
23<br />
Infoleht<br />
<strong>hoiuala</strong><br />
väärtustest<br />
III X 20 KIK KA<br />
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, TÜ - Tartu Ülikool, KA – Keskkonnaamet, RE –<br />
riigieelarve
24<br />
4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE<br />
Hoiuala valitseja (KA) ja kaitse korraldaja (RMK) töö tulemuslikkust on <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong><br />
puhul õige hinnata maastiku üldise seisundi alusel. Loodusteadusliku seire (kui see<br />
käivitub) alusel pole kümneaastase perioodi jooksul võimalik selgeid järeldusi teha.<br />
Hoiuala peamine oht on seotud ikkagi radade ja puhkepaikade kas ülekasutuse või<br />
hoolimatu kasutusega.<br />
Kui metsaalune ja rajad on korras, siis järelikult on ka valitseja ja korraldaja oma tööd hästi<br />
teinud. Töö hindamisel on sobiv arvestada järgmiste üldiste näitajatega:<br />
• Looduse kaitseväärtusi ei kahjustata<br />
• Kuusiku pindala on endine (14 ha)<br />
• Hoiuala külastuskoormus ei kasva oluliselt<br />
• Lamminiidu (Mõra vasakkaldal) taastamisega on alustatud<br />
• Rajaümbruse hooldus toimub regulaarselt<br />
KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS<br />
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk.<br />
Kaitsekorralduskavade koostamise juhend. 2006, 10 lk<br />
Kleesment, A., koostaja (2001). Ekskursioon Lõuna-Eesti devoni paljanditesse. 17-<br />
18.08.2001. Ekskursioonijuht. Tallinn, 21 lk.<br />
Kleesment, A. 2003a. Lõhest liivakivis saab koobas. – Eesti Loodus, 7/8: 358-361.<br />
Kleesment, A. 2003b. Koopad Devoni liivakivis – teke ja areng. – Eluta loodusmälestiste<br />
uurimine ja kaitse. Tallinn: 51-63.<br />
Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring,<br />
assessment, management. BEF-Estonia. Tallinn, 40 lk.<br />
Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine.<br />
Kärdla, 20 lk.<br />
Management Planning for Protected Areas. E.T. Idle & T.J.H. Bines. Darwin Initiative &<br />
Eurosite, 2005, 37 p.<br />
Margus, M. (koostaja). 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest<br />
külastamise koormusele. - Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8, 7 lk.<br />
Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat.<br />
Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk.<br />
Paal, J. 2004. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, 239 lk. + lisad.<br />
Palo, A. 2007. <strong>Age</strong> <strong>oru</strong> <strong>hoiuala</strong>. – Eesti Loodus, 3: 138-139.<br />
Vellak, K. 2001. Samblad „seintel“ . Samblasõber 4: 7-11.<br />
Vellak, A., Tõnisson, A. 1999. Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. - Eesti<br />
Loodus, 6: 244-247.