Age oru hoiuala kaitsekorralduskava

Age oru hoiuala 

kaitsekorralduskava 

2010-2019

2 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 

1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................... 5 

1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5 

1.2. KAITSE-EESMÄRK .......................................................................................... 5 

1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND ........................................................................ 6 

1.4. KASUTUSKOORMUS ..................................................................................... 8 

2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE-EESMÄRGID ............. 9 

2.1. ELUPAIGATÜÜBID......................................................................................... 9 

2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12 

2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA................ 14 

2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED ..................................................... 18 

3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18 

3.1. METS ............................................................................................................ 18 

3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD................................................................ 19 

3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE ............................................... 19 

3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE.......................................................................... 20 

3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20 

3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU .............................................................. 20 

3.7. SEIRE............................................................................................................ 21 

4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE.......................................................................... 24 

KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS ........................................................ 24

3 

SISSEJUHATUS 

Kaitsekorralduskava on koostanud Andres Tõnisson 2008. aastal, lähtudes Riikliku 

Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni (alates 01.02.2009 õigusjärgne asutus 

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon) ja FIE Andres Tõnissoni vahel sõlmitud 

töövõtulepingust nr 60 (05.12.2006). Kaitsekorralduskava koostamisel on arvestatud 

soovitusliku juhendmaterjali (2008), teadaolevate uuringute ja kavadega. 

Juhendmaterjalile on lähenetud valikuliselt – väikese pindalaga ja suhteliselt selgete 

probleemidega hoiuala kaitsekorralduskavas pole paratamatult mitmete 

(looduskaitsealadele tüüpiliste) küsimuste käsitlemine vajalik. Kaitsekorralduskava 

vormistust kaasajastas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise 

spetsialist Kristel Tatsi, kontrollides ka vastavust Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a 

määrusele nr 60 “Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning 

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”. 

Age oru hoiuala seisundit võib lugeda heaks. Hoiuala loodusväärtused ei ole otseses 

ohus, külastuskoormuse püsimisel tänasel tasemel ei ole negatiivsete mõjude suurenemist 

ka ette näha. Vajaliku tegevusena hoiualal saab nimetada vaid purrete regulaarset 

hooldamist ja rakendusuuringuna paljandite elupaigatüübi täpsemat kirjeldamist. 

Vajadus hoiuala laiema tutvustamise või siis külastajatele paremate tingimuste loomise 

järele puudub. 

Töö sisulises osas on kasulikke soovitusi andnud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 

kaitse planeerimise spetsialistid Ain Vellak ja Maris Paju, kellele Andres Tõnisson avaldab 

suurt tänu. Kaitsekorralduskava lõppvariandi vormistamisel on arvestatud kava 

retsensendi Piret Kiristaja märkustega ja keskkonnaministeeriumi vastavas komisjonis 

29.04.2008 toimunud arutluskoosoleku ettepanekutega.

5 

1. AGE ORU HOIUALA ÜLDISELOOMUSTUS 

1.1. ÕIGUSLIK ALUS 

Tartumaal Haaslava vallas paiknev Age oru hoiuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 

01.06.2006. a määrusega nr. 129 (RT I 2006, 27, 203). Hoiuala pindala on 22,4 ha, alal 

kehtib üldine, looduskaitseseadusega kehtestatud, piiranguvööndi kaitserežiim. 

Nimetatud seaduses on antud ka tegevuste loetelu (§ 32 ja 33), mille puhul tuleb 

maaomanikul Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile (edaspidi KA regioon) esitada 

kindla vormiga nn hoiuala teatis. 

Hoiuala moodustamisele eelnes ala esitamine Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja 

(Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615-k: RTL 2004, 111, 1758) Age oru 

loodusalana. Varem ei ole Age org looduskaitse alla kuulunud, küll on aga 2001. aastal 

Tartumaa keskkonnateenistuse tellimusel koostatud Age oja maastikukaitseala kaitseeeskirja 

eelnõu 1 . 

Tartumaa väärtuslike maastike teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) liidab Age oru 

kohaliku tähtsusega Kurepalu-Vooremäe väärtusliku maastiku koosseisu koos üldiste 

ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega. Rohevõrgustiku maakondlik 

teemaplaneering (kehtestatud 2006. a) määratleb piirkonna piirkondliku tähtsusega 

rohekoridoriks. Sama rõhutab ka maakonna teemaplaneering Tartu linna ja selle lähiala 

territoriaalseid seoseid. 

Haaslava valla arengukava aastateks 2004-2012 ja üldplaneering ei näe ette tegevusi, 

mis mõjutaksid Age orgu. Nimetatud dokumendid rõhutavad Vooremäe puhkeala 

väljaarendamise vajadust. 

Mõra jõgi on avalikult kasutatav veekogu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a 

määrusega nr 191), see tähendab igaühe õigust liikumaks jõe kallasrajal (4 m veepiirist). 

Kõikjal hoiualal tuleb juhinduda ka asjaõigusseadusest, see tähendab respekti 

maaomaniku privaatsuse suhtes. 

1.2. KAITSE-EESMÄRK 

Vastavalt hoiuala moodustamise määrusele esinevad Age oru hoiualal järgmised EL-ile 

olulised elupaigatüübid: 

• 3260 – jõed ja ojad (see elupaigatüüp puudus 2004. aasta Natura 2000 võrgustiku 

alade nimekirjas Age oru loodusala elupaigatüüpide hulgast) 

• 8220 – liivakivipaljandid 

• 9050 – rohunditerikkad kuusikud 

Neist viimased on kaitsealal esindatud väga väikesel pindalal ning seetõttu ebastabiilses 

seisundis ja madala looduskaitselise väärtusega. 

1 

Sepp, Silvia. 2001. Age oja maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus. Tartu, 13 lk.

6 

1.3. MAAKASUTUS JA -OMAND 

Age oru hoiuala on piiritletud orgu ja metsakõlvikuid arvestades, katastripiir on seejuures 

olnud teisejärguline. Ala paikneb 95% ulatuses eramaal, tagastamata on vaid Kõivukülas 

olev maatükk Age oru vasakkaldal. Hoiuala maa kuulub 13-le maaomanikule (vt lk 6). 

Suurema pindalaga ulatuvad hoiualale Oru maaüksus Mõra külas, Udre maaüksus 

Kõivukülas ning Ees-Age maaüksus Kurepalu külas. Otseselt hoiualal elamuid ei ole, küll 

aga ulatuvad hoiualale mitmed hoonestatud elamukrundid – eraldi paiknev ajalooline 

Taga-Age ja seitse nõukogude perioodil ridakülana Mõra jõe kaldale rajatud elamut 

Kurepalu külas. Viimaste kuulumine hoiualasse on kahetsusväärne eksitus – sisuliselt on 

tegemist elamualadega, kus kaitstavad elupaigatüübid puuduvad, puudub ka kõrvaliste 

isikute juurdepääs. 

Hoiualaga külgnevad valdavalt põllumaad (kultuurrohumaa), hoiuala seevastu on 

kaetud metsaga. Maade sihtotstarbelist kasutamist piirab hoiuala kaitserežiim 

minimaalselt - metsa raieks on vaja kaitseala valitseja luba (samas ei ole ulatusliku raie 

teostamine järsunõlvalises orus kuigi tõenäoline). Metsaomanikel on 2008. aastast 

avanenud kompensatsioonivõimalus (SA Erametsakeskus – PRIA), mis lubab hoiuala 

metsaomanikel taotleda 940 kr/ha kohta. Lisaks kehtib hoiuala maaomanikele 50%-line 

maamaksusoodustus (alus: maamaksuseadus § 4 lg 2). Seega puudub hoiualal vajadus 

maa omandamiseks riigi poolt. 

Kaart 1 Roiu-Kurepalu piirkond 

1935. aasta kaardil. Suuremad 

muudatused hoiuala naabruses 

seonduvad uuselamutega Mõra 

jõe kaldal. Kunagine 

ülesõidukoht Mõra jõest Age 

talude vahel on tänaseks 

hääbunud.

KAART 2 Age oru hoiuala asukoht ja katastriüksuste piirid 

7

8 

1.4. KASUTUSKOORMUS 

Age oru hoiuala on puhkealana suhteliselt tundmatu. Paiknedes küll Vooremäe 

naabruses, on org seni leidnud vaid juhuslikku kasutamist (Noorkotkad, kohalikud 

elanikud). Ka Vooremäe (seni põhiliselt suusaradade) kasutajate hulk on koos 

omandiprobleemide püsimisega pidevalt vähenenud. Probleeme külastuskoormusega 

seega ei ole, siiski võib hoiuala staatusega seonduvalt ennustada külastuse teatud 

elavnemist. Külastuskoormus võib kasvada ka Vooremäe terviseradade projekti 

elluviimise järel (Postimees, 5. märts 2007). 

Metsade vastupidavust tallamisele on uuritud varasematel aastatel Eesti Metsainstituudis 

(Margus, 1978), kus koostati ka kasvukohatüüpide vastav klassifikatsioon, milles 70 

metsakasvukohatüüpi on grupeeritud tallamiskindluse alusel viide rühma. Kuusikute 

tallamiskindlus varieerub selle käsitluse järgi tallamisõrnast (naadi-, sõnajala-, lodu 

kasvukohatüüp) kuni suhteliselt tallamiskindlani (näiteks sinilille kasvukohatüüp). Orus 

fragmentidena esinevad sõnajalasanglepikud on selle käsitluse kohaselt suhteliselt 

tallamisõrnad. Age oru hoiuala tallamiskindluse ligikaudselgi kalkuleerimisel ei ole see 

skaala siiski hästi kasutatav, kuna enamik inimesi hoiualal liigub mööda rada, mitte hajali 

metsas. Ka ei ole Ages ühte ja domineerivat kasvukohatüüpi: mets raja ümber varieerub 

kiiresti laane-, salu- ja sürjametsa (kohati ebatüüpiliste) kasvukohtadena. 

Hiiumaal Kõpu poolsaare loodusturismi ruumilise planeerimise käigus (Leito, 2003) 

arvestati metsa suurimate mõjutajatena liikumisviise (tabel 1), kusjuures peab arvestama, 

et tegemist on üldistatud skaalaga, mis eri metsatüüpides suuresti varieerub. 

TABEL 1 Metsakoosluste stabiilsuse mõjutajad (Leito, 2003) 

Liikumisviis 

Mõju hindamine 

- ratsutajad, mägijalgratturid Oluline mõju juba üksikute külastuste järel 

- jalgratturid Mõju väheoluline kuni 100 külastuse puhul 

nädalas 

- jalutajad, tervisejooksjad, 

Mõju algab alates 100-st külastusest nädalas 

loodusvaatlejad 

Age oru kontekstis tulevad kõne alla vaid jalgsi liikuvad inimesed. Tõenäoliselt ei ulatu 

tänane külastuskoormus saja inimeseni nädalas ka mitte suvisel ajal. Kaitse korraldamise 

seisukohalt ongi oluline vastata küsimusele, kas me soovime orgu senisest enam 

tutvustada ja siia külastajaid juurde meelitada või piirdume tänase, suuresti 

isereguleeruva, külastuskorraga. Erinevate ekspertide poolt hinnatuna kasvatavad 

viidad ja suunavad rajamärgised paiga külastatavust 5 kuni 10 korda. Mida väiksem on 

senine külastuskoormus, seda suurem on ka võimalik kasv. Mõõdukas külastuskoormuse 

suurenemine tuleneb juba ka Roiu ja Kurepalu elanikkonna kasvust ja lihtsama 

liikumisharjumuse taasavastamisest.

9 

2. KAITSEVÄÄRTUSED – NENDE OHUTEGURID JA KAITSE- 

EESMÄRGID 

Age oru hoiuala puhul on ametlikes dokumentides looduskaitselisteks väärtusteks 

nimetatud üleeuroopalise tähtsusega elupaigatüübid (3 tk). Nende kõrval omab Age org 

tähtsust ka linnalähedase puhkekoha, rohevõrgustiku ala, ökoloogilise puhvrina Mõra jõe 

suhtes. Oru kallastel paljanduv liivakivi ja oruveerus avanev koobas omavad 

looduskaitselist väärtust ka geoloogilise objektina (kui vaadelda neid kooslustest eraldi). 

Loodusega seotud kaitseväärtused ei ole Age oru puhul uuritud sellise tasemeni, et neid 

saaks hinnata kogu Eesti kontekstis. Väärtuste edasine esiletoomine on seega pigem 

hinnanguline. 

2.1. ELUPAIGATÜÜBID 

Lisaks kolmele hoiuala moodustamise määruses loetletud elupaigatüübile on Age orus 

kirjeldatud ka lammi-lodumetsade (91E0) ja lamminiitude (6450) elupaigatüüpe (Sepp, 

2001; Palo, 2007). Need fragmentaarselt paiknevad kooslused on siiski pindalaliselt kas 

liiga väikesed või üleminekulised ning neid ei ole ametlikult keskkonnaregistris eraldi 

registreeritud. 

Hoiuala väikese pindala tõttu ei oma siinsed kooslused (v.a 8220) erilist kaalu vastavate 

elupaigatüüpide üleriiklikus arvestuses. Kõik Natura andmebaasis olevad elupaigad (st 

9050 ja 8220) on kirjeldatud Age orus ja Mõra jõe vasakkaldal (vt kaart ↓3). Mõra jõe 

paremkaldal andmebaasi alusel kaitseväärtusi ei esine, küll aga leiame sealt lammilodumetsa 

ja lamminiidu fragmente. Anneli Palo (2007) on nimetanud ka rusukalde 

metsa (9180*) võimalikku eraldamist rohundirikka kuusiku asemel – see taandub juba 

üldise kaardistamistäpsuse küsimusele (rusukalde mets on levinud küllalt väikeste 

ribadena) ja ei oma kaitse korraldamise seisukohalt erilist tähtsust. 

Kirjeldatud elupaigatüüpide hoiuala-sisene väärtustamine on paratamatult ebatäiuslik 

seni, kui meil pole täielikku ülevaadet ühe või teise elupaigatüübi levikust Eestis, eraldi ka 

Tartu maakonnas. Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas (2004) on jõgede-ojade 

elupaigatüüp märgitud 100-l, rohundirikka kuusiku elupaigatüüp 115-l ja liivakivipaljandi 

elupaigatüüp 13-l juhul. Kuna viimase levikuala on juba geoloogilise eeltingimuse tõttu 

piiratud Lõuna-Eestiga, ei saa ka liivakivipaljandeid lugeda automaatselt Age oru kõige 

väärtuslikumateks kooslusteks. Jõgede-ojade elupaigatüübis on kõrvuti Emajõgi ja Age 

org, ka neid on raske võrrelda. 

Elupaigatüüpide puhul võib kõrgeima (I) tasandi vääriliseks hinnata ikkagi 

liivakivipaljandeid, mida esineb suhteliselt vähe nii Eestis kui Tartu maakonnas (vastavalt 

13-l ja 3-l alal). Liivakivipaljandid Ages (0,16 ha) moodustavad pindalaliselt 28% Tartu 

maakonna ja 6% kogu Eesti vastava elupaigatüübi pindalast. Ages on nende 

esinduslikkust hinnatud kõrgeima – A kategooriaga. Age oru paljandid on kirjeldatud ka 

2007. a valminud üleriigilises Natura aruandes. Selles elupaigatüübis on ka Age koobas, 

mida võiks omaette määratleda ka koobaste tüübi esindajana (8310), mis samuti on 

Eestis suhteliselt vähe esindatud.

10 

Madalama tasandi vääriliseks saab pidada rohundirikaste kuusikute ja jõe-oja (II) ning 

lammi-lodumetsa ja lamminiidu (III) elupaigatüüpe. Elupaigatüüpi 9050 on Ages 

inventeeritud 14,2 ha suurusel pinnal, mis moodustab alla 1% Tartu maakonna ja 

kaduvväikse osa kogu Eesti vastava elupaigatüübi esindatusest. Elupaigatüüp 9050 on 

Ages hinnatud D kategooriaga. 

OHUTEGURID: 

- paljandite osas kinnikasvamine, vt. pt. 2.2. 

- oja ja jõe osas ohutegurid kas puuduvad või ulatuvad kaugele väljapoole hoiuala 

(veerežiimi võimalik muutus Mõra jõe valgalal) 

- kuusikute puhul võimalik tormimurd, üraskikahjustused 

- lamminiidu osas: Age oja suubumiskohas Mõra jõkke (u. 0,15 ha) ja endise jõeületuskoha 

juures (u. 0,2 ha) toimub niidu kinnikasvamine 

KAITSE-EESMÄRK on enamuse koosluste puhul arengu jätkumine põhiliselt loodusliku 

protsessina. Minimaalne hooldus on samas soovitatav. Metsa osas on vajalik mõõdukas* 

hooldamine ehk kuivanud puude valikuline eemaldamine. Kahe Mõra jõe vasakkalda 

niidulapi puhul (Edeage ja Udre maaüksused) on vajalik niitmise taastamine. 

Niidulappidel Mõra jõe paremkaldal pole niitmise jätkamine vähemalt puhkemajanduse 

seisukohalt nii oluline – külastajaid sinna ei satu. 

* mõõdukas hooldamine – kaitsekorralduskavas loominguliselt kasutatav termin, mis 

tähistab hooldustöid (kooslused, paljandid, matkarada) ulatuses, mis ei mõjuta 

märkimisväärselt looduslikke protsesse ja mis ei paranda pikemas perspektiivis ala 

külastusmugavusi.

KAART 3 Natura 2000 elupaigatüübid Age oru hoiualal 

11

12 

2.2. TAIMESTIK 

Age oru taimestikku on uuritud MKA kaitse-eeskirja ja Natura inventuuri koostamise ajal 

(Sepp, 2001); alljärgnev ülevaade tuginebki nimetatud tööle. 

Age sälkoru nõlvadel kasvab saluilmeline kuuse-lehtpuu segamets, kus lehtpuud on 

umbes 50-aastased, okaspuud paarikümne aasta võrra vanemad. Leidub ka üksikuid 

vanu, umbes 100 aasta vanuseid puid. Puurindes domineerivad h. kuusk (Picea abies) ja 

arukask (Betula pendula), laiguti esineb h. haaba (Populus tremula), h. pärna (Tilia 

cordata) ja h. mändi (Pinus sylvestris). Alumetsas kasvavad h. pihlakas (Sorbus 

aucuparia), h. sarapuu (Corylus avellana), mage sõstar (Ribes alpinum), h. toomingas 

(Padus avium). Järelkasvus leidub ka noori h. vahtraid (Acer platanoides), h. tammi 

(Quercus robur) ja h. saari (Fraxinus excelsior). Alustaimestikus domineerivad koldnõges 

(Galeobdolon luteum), õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), salu-tähthein (Stellaria 

nemoreum), kohati on ohtralt sõnajalgu: laanesõnajalg (Matteuccia strutiopteris), 

naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), ka h. 

metspipart (Asarum eurpaeum), h. sinilille (Hepatica nobilis) ja jänesekapsast (Oxalis 

acetosella). Tähelepanuväärsetest liikidest leidub harilikku näsiniint (Daphne mezereum). 

Mõra jõe kaldal ja Age oja suudmes kasvab kitsa ribana keskealine lammimets. Puurindes 

domineerib seal hall lepp (Alnus incana), aga leidub ka haabu, raagremmelgaid (Salix 

caprea), kuuski. Kohati leidub kaldavõsas h. humalat (Humulus lupulus), mida peetakse 

meil lammimetsade tüüpiliseks liigiks. Alustaimestikus valitsevad kõrvenõges (Urtica 

dioica) ja h. naat (Aegopodium podagraria), lisaks leidub veel h. maajalga (Gelchoma 

hederacea), h. angervaksa (Filipendula ulmaria), h. naistesõnajalga. Puutüvedel 

kasvavad mitmed samblaliigid: h. korbik (Radula complanata), tutikud (Orthotrichum 

spp.), tüvealustel laiub lamelehik (Homalia trichomanoides). Ka nimeta oru nõlvadel 

kasvab halli lepa enamusega lammimetsa sarnane mets. Taolise metsa väärtus ei ole 

suur, kuid selle funktsioon on eelkõige veekogude, orgude ja paljandite kaitses. Orgudest 

kaugemal leidub laikudena ka noort kuni keskealist, ilmselt inimtekkelist männimetsa, mis 

esialgu suurt väärtust ei oma, kuid aastakümnete möödumisel inimese vahelesegamiseta 

võib kujuneda loodusmetsaks. 

Mõra jõe ääres leidub fragmentidena ka lamminiite, kus kasvavad päideroog (Phalaris 

arundinacea), sale, mätas- ja lünktarn (Carex acuta, C. cespitosa, C. disticha), 

metskõrkjas (Scirpus sylvaticus), koera-orashein (Elymus caninus), h. naat, h. angervaks, 

seaohakas (Cirsium oleraceum), soo-kurereha (Geranium palustre) jt. Kuigi lamminiidud 

on väikesed ja osalt võsastumiseks liiga märjad, vajaks vähemalt kuivemad osad 

säilimiseks hooldust (eelkõige jõe vasakkaldal). 

Mõra jões leidub jõgitakjaid (Sparganium spp.) ning allikmailast (Veronica anagallisaquatica), 

samblaid ei täheldatud. Age oja veepiiril kasvavad peamiselt samblad: 

vesipirnik (Pohlia wahlenbergii), h. koonik (Conocephalum conicum) ja sõnajalgnöörsammal 

(Cratoneuron filicinum), ojas kividele kinnitunult vesi-tömpkaanik 

(Amblystegium fluviatile). 

Paljandite seintel leiavad sobiva kasvukoha nii valguse ja kuivalembesemad kui ka varjuja 

niiskusenõudlikumad samblakooslused. Esindatud on nii väikese saletipiku (Leptobryum 

pyriforme) kui ka h. kooniku kooslused. 

OHUTEGURID ja KAITSE-EESMÄRK on samad eelmises punktis kirjeldatuga.

14 

2.3. ORG, PALJANDID, KOOBAS GEOLOOGILISE MÄLESTISENA 

Age org Mõra jõe oru vaskkalda kõrvaloruna paistab silma järsu langu ja sälkoru-laadse 

ristprofiiliga. Oru ja veenõva, mis maanteest lõuna pool väljendub kraavina, üldpikkuseks 

võib hinnata u. 3 km (sellest hoiualal u. 1,2 km) ja valgala suuruseks umbes 3 km². Mõra 

jõe kogupikkus ja valgala on vastavalt 25 km ja 88 km². Age oru suubumiskohal on Mõra 

jõel suudmeni (Emajõeni) veel 6 km. 

Oma märkimisväärse languse (70-33 meetrini) võlgneb Age org Vooremäele. Org on 

kujunenud Vooremäe laugema läänenõlva kohale ja oru profiili ongi mõjutanud 

Vooremäelt lähtunud veetulvad (äkilisemad sula- ja vihmaveed). Oma langu poolest (ligi 

10 m/km kohta) on Age org võrreldav Kagu-Eesti väiksemate kõrvalorgudega. 

Pikaajaline kulutustegevus on oru põhja jätnud suuri maakivikamakaid, mis on moreenist 

uuristuse tagajärjel väljapestud. Allpool Age oru suubumist suubub hoiuala piires Mõra 

orgu veel kolm järsemat ent lühikest külgorgu (tsori). 

OHUTEGURID: Kinnikasvamine määrani, kus orus on liikumine raskendatud 

KAITSE-EESMÄRK: oru hoidmine ürgseilmelises seisundis, kus liikumine on siiski võimalik (jalgsi 

ja ilma eriliste mugavusteta). 

FOTO 1 Mõra jõgi Age oru hoiualal 

Liivakivipaljandeid on Eestis arvel ligikaudu 260 (Kleesment, 2001), päris väikeste 

avamuste lisandumisega võib see arv küll mitmekordistuda. Järk-järgult on täpsustunud 

meie ettekujutus paljandite mõõtmete, nende eripära ja kaitset vajavate väärtuste 

kohta. Age oru paljandeid (suuremaid on kümmekond, arv sõltub sellest, kui suurt 

paljandunud aluspõhja avamust iseseisvaks paljandiks lugeda) võib lugeda 

väikepaljandite hulka – enamasti ei ületa nende kõrgus 5 meetrit ja paljandunud

15 

kompaktse ala pindala paarikümmet m². Paljandite üldpindala on hinnanguliselt 300 m² 

(Ain Vellak). Enamik paljandeid on kujunenud oru paremkaldale. 

OHUTEGURID: Peamised ohud, mis paljandeid ähvardavad, tulenevad nende 

kinnikasvamisest. Siin on tegemist paratamatu protsessiga, mille osad on: 1) oja uuristuse 

vähenemine, millele on ilmselt eelnenud ka äravoolu üldine hajutamine drenaaži ja 

kraavituse kaudu); 2) inimtegevuse lakkamine orus (katkenud on näiteks küttepuude 

varumine) 

KAITSE-EESMÄRK: paljandite püsimine. Selleks on vajalik nende mõõdukas hooldamine. 

Vaadete avamist ja paljandite ulatuslikumat puhastamist mitte ette näha. 

Age koopad. Looduslike koobaste üldarv meie liivakivialal küünib paarikümneni 

(Kleesment, 2003a). Varisemisega koos on teada ka üksikute uute koobaste lisandumine 

viimastel aastakümnetel (Allikukivi, Vaabina). Üldise tendentsina näib siiski valdav olevat 

koobaste kinnivarisemine, nende pikkuse kahanemine (Kleesment, 2003b). Sellise väikese 

üldarvu juures on iga koobas väärtus omaette, mis peaks kuuluma looduskaitse alla 

kasvõi üksikobjektina. Aruküla lademe koobaste seas on Age koopa lähemad naabrid 

Aruküla ja Tartu kalmistu tehiskoopad, Kallaste panga koopad, Vapramäe koopad, 

Viljandimaa koopad: Matu Põrgu, Kullamäe, Lopa Põrgu, Vaida ning Allikukivi koopad 

Pärnumaal. 

Age pikema koopa puhul on tegemist klassikalise, liivakivilõhe uuristamise käigus 

kujunenud tunnelikujulise koopaga. Koopa pikkuseks on varasematel aastatel (Heinsalu, 

1987) saadud 11 meetrit, kordusmõõtmistel (Leesment, 2003a) aga 13,5 m. Pikkuse järgi 

on Age koobas nimetatud autorite töödes Eesti looduslike koobaste esikümnes 

(liivakivikoobaste seas 6. järjestus). Koopa kõrguse ja laiusena on Ülo Heinsalu andnud 

vastavalt 1,5 ja 2 m, Anne Kleesment 1,4 ja 1,7 m. Olulist varisemist Age koopa puhul 

seega märgata ei ole, koopa pikkuse kasvamine on pigem haruldane kui tavaline – 

Anne Kleesmendi ja Ülo Heinsalu võrreldavate andmete kohaselt on vaid ligi 15% Eesti 

Devonikoobastest ilmutanud tendentsi kasvamisele (ilmselt pole küll ka mõõtmised päris 

üheselt võrreldavad). 

Age pikema koopa väljavooluallikas (u. 0,1...0,2 l/s) on mineraalaineterikas (elektrijuhtivus 

= 620 µS cm²) ja sellisena võrreldav lubjakiviala allikatega. Sarnane allikas suubub ka 

Mõra jõkke (vasakkallas, umbes 30 m Age orust allpool). 

OHUTEGURID: igasugune veerežiimi muutmine (põhjavee taseme alandamine) koobaste 

lähistel, allika veekogumisalal, võib kahandada allika deebitit ja soodustada nii koopa 

järk-järgulist kinnivarisemist. Ka voolutakistus koopa suudmes, kui see kahandab 

liivaosakeste väljakannet, soodustab koopa ummistumist. 

KAITSE-EESMÄRK: koopa-esine on voolutakistustest puhas, allika tagamaal (hinnanguliselt 

u. 1 km² suurusel, maantee ja Mõra jõega piiritletud alal) ei teostata kuivendustöid.

FOTO 2 Koobas Age oru hoiualal 

16

17 

TABEL 2 Age oru hoiuala väärtuste koondtabel 

Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed Oodatavad 

tulemused 

LK-väärtuse tasand 

Geoloogiline objekt 

Koobas allikaga LP Prahistumine, 

ummistumine 

Mõõdukas hooldus Looduslik protsess I 

Natura 2000 elupaigatüübid 

Oja ja jõgi - 3260 LP Prahistumine, 

ummistumine 

Mõõdukas hooldus Looduslik protsess II 

Liivakivipaljandid – 

8220 

LP 

Prahistumine, 

vananemine 


Puhkeala 

Väärtuslik 

puhkemaastik, 

loodushariduse 

võimalused 

LS 

Ülekasutus, 

prahistumine 

Mõõdukas 

matkaraja hooldus 

Külastuskoormus ei 

kasva 

III 

LP – valdavalt loodusliku protsessi jätkumine, LS - loodusliku seisundi säilitamine, LK - looduskaitse

18 

2.4. PUHKEMAJANDUSLIKUD VÄÄRTUSED 

Age oru hoiuala omab ka puhkemajanduslikku väärtust, eriti kohaliku elanikkonna jaoks. 

Massilise külastuse korraldamiseks siin puuduvad aga eeldused (eramaa, raskendatud 

ligipääs, võimaliku matkaraja alguse ja lõpu paiknemine eraldi jne) ja ka vajadus 

(aktiivpuhkuseks sobiv Vapramäe on naabruses, hästi ettevalmistatud Taevaskoja ja Elva- 

Vitipalu matkarajad pole samuti kaugel). Age oru puhkemajanduslik kasutamine võiks ka 

edaspidi piirduda põhiliselt individuaalkülastuste ja siit füüsilist pingutust otsivate 

inimestega. Age org noorkotkaste treening- ja laagrialana on väga hea lahendus – veel 

parem on muidugi teatud pikaajalise koostööleppe sõlmimine maaomanike, KA ja 

Noorkotkaste vahel, mis võimaldaks lihtsamini korraldada esmast hooldust. 

Hoiuala väärtuste eksponeerimine ei tohiks olla eesmärgiks omaette. Külastajate arvu 

kasv viib kiiresti probleemideni nagu liigtallamine, erosioon, vandaalitsemine, 

prahistamine jne. Igasugune viidastamine (va hoiuala tähistamine, milleks piisab ühest 

tahvlist Udre talukoha juures) ja teabetrükiste tootmine-levitamine on siinkohal üleliigne. 

Kui eesmärk on hoiuala väärtuste säilitamine, pole õige tegeleda samal ajal nende 

kahjustamise soodustamisega. Olemasolevat matkarada (5-6 purret) tuleks korrastada 

pidevalt, järk-järgult, vältides nii suuremaid ehitustöid. 

OHUTEGURID: Liigne kasutuskoormus eelkõige suvel: tallamine, rattasõit kitsastel radadel, 

visuaalse ohutegurina kohatine prahistamine. Tormimurdudest tingitud (ja korrastamata) 

rajakahjustused. 

KAITSE-EESMÄRK: puhkajate mõistlik suunamine, nende arvu hoidmine tänasel tasemel. 

3. TEGEVUSKAVA 

3.1. METS 

Looduskaitseseaduse § 32-st tulenevalt on hoiualal metsaraie keelatud, kui see võib 

rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste 

liikide säilimist. Age orus ei ole vajalik täieliku raiekeelu kehtestamine, org võib seeläbi 

muutuda täiesti läbimatuks. Oleks aktsepteeritav kui maaomanikud sooviksid metsast 

varuda näiteks küttepuud. Selleks sobib metsakuiva koristamine ja kohati ka tihedamate 

puistu osade hõrendamine. Hinnanguliselt võiks Age orust koristada igal aastal u. 10 tm 

kuivanud või siis murdunud puitu, soovitav on seda teha ilma motoriseeritud väljaveota 

orust (st. metsaveorada ei tohiks laskuda orgu). Metsaseaduse kohase metsateatise 

menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki – mõõdukas raie eesmärki 

(9050 kaitse) ei kahjusta. Ei ole mõistlik raiet rangelt keelustada, kuna tegemist on üldjuhul 

suhteliselt noorte metsakooslustega, millest osad on pioneerkooslused – 30-40. a vanused 

sanglepikud ning kaasikud. Kuusikud esinevad alal väga väikeste (0,2-0,7 ha) ja 50-80. a 

erivanuseliste fragmentidena, inimtegevusest mõjutatud alade ning vanade

19 

põllumassiivide keskel ja seetõttu ei saa neid lugeda selle ala kaitse-eesmärgiks. Pigem 

seisneb metsade väärtus Age oru hoiualal veekogule puhvriks olemises ning 

liivakivipaljandite liivade kinnitajatena. Eeltoodust tulenevalt tuleks selgitada 

elupaigatüübiks 9050 kvalifitseeruvate puistute tegelik pindala ning andmeid Natura 2000 

andmebaasis korrigeerida. 

Omaette teema on maaomanike huvi metsa koristamise ja väljaveoga tegeleda. 

Loodushoiutoetus metsa elupaikadele võib maaomanikke kallutada ka seni nö 

mittemajanduslikele raietele. Et summad on siiski väikesed ja toetuse saamisega koos ei 

kaasne otseseid kohustusi, ei pruugi metsaga aga ka midagi juhtuda. Hoiuala valitseja 

peaks igatahes metsaomaniku vajadusi maksimaalselt arvestama, viimase huvi 

puudumise korral tuleks metsa koristustööd (maaomaniku nõusoleku saades) tellida 

väljastpoolt. 

3.2. LAMMINIIDUD, JÕED JA OJAD 

Pindalalise väiksuse (kokku ligi 0,5 ha, mitmes lahustükis) tõttu ei ole hoiuala lamminiidud 

eristatud omaette elupaigatüübina. Nende püsimine lagedana teenib siiski oru ja 

paljandite vaadeldavuse huve. Niitude hooldamine maaomanike poolt oleks ideaalne 

lahendus. Selle töö tarvis – lamminiidu puhastamine kuni 1,5 m kõrgusest võsast – saab 

taotleda näiteks loodushoiutoetust. Toetuse taotlemise kord ja hinnakiri on toodud 

keskkonnaministri 01. juuni 2004. a määruses nr 62. Vastavalt uuendatud määruses (RTL, 

2009, 11, 131) toodud hinnakirjale maksab see töö 3600 kr/ha. Kas Udre ja Edeage 

omanikud sellega tegeleda soovivad, ei ole kahjuks teada. Majanduslikus mõttes pole 

see töö kindlasti kuigi ahvatlev, seda enam, et hooldatud niit võib kohale meelitada ka 

ebasoovitavaid külastajaid. 

Maaomanike huvipuuduse korral tuleks KA-l leida teostaja lamminiidu hooldustööde 

tarvis, makstes seejuures aga ilmselt enam kui loodushoiutoetus võimaldab (ligi 0,15 ha 

suuruse niidulapi taastamine Age oja suudmes maksaks ametliku toetussumma kohaselt 

ligi 500 krooni, mis ei pruugi maaomanikku veel innustada. 

Jõe ja oja osas kaitsekorralduslikult tegevusi vaja teha ei ole, oluline on nende säilitamine 

looduslikult, olemasoleval kujul. 

3.3. PALJANDI-ELUPAIKADE INVENTEERIMINE 

Liivakivipaljandid elupaigatüübina ei ole Eestis kuigi tavalised (kaitse all 13 Natura ala 

koosseisus, lisaks üksikobjektidena). Andmestik paljandite suuruse osas on küllalt lünklik 

(täpsemad andmed on olemas Viljandi maakonna paljandite kohta – vt. ka Vellak & 

Tõnisson, 1999). Andmestik paljandite kui elupaikade kohta on veelgi lünklikum, kusjuures 

teatud üldistusi on tehtud Põhja-Eesti paekalda ja kitsamalt sammalde osas (vt. Vellak, 

2001). Igati loomulik oleks algatada ka botaanilis-geomorfoloogiline uuring ka Age oru 

paljanditel, seda enam, et sellelaadne teave oleks õieti ainuke alus jälgimaks 

kaitsekorralduse tõhusust ja elupaigatüübi seisundit. Age orus on vajalik esmalt 

olemasolevate paljandite täpsem mõõdistus (hinnanguliselt 15 tuhat krooni), misjärel 

saab edasi minna elupaiga-teemalise ülesande püstitamisega (liikide arv, katvus, 

naabrussuhted sõltuvalt paljandi suurusest, eksponeeritusest, vanusest jne.). Age org on

20 

selliste tööde tarvis suuremate paljandialadega võrreldes eelisseisuses, seda tänu oma 

kompaktsusele ja eriilmeliste paljandite lähestikku paiknemisele (+ seni minimaalne 

inimmõju). Hinnanguline tööde maksumus on samuti 15 tuhat krooni, millest peaks 

tulenema juba ülesande ja seiresammu täpsustumine ning võimalik ka edasine 

finantseerimine Teadusfondi või siis sihtfinantseeritava uurimisteema kaudu. Kaitse 

korraldamise mõttes on esmatähtis elupaika 8220 iseloomustava(te) indikaatori(te) 

väljaselgitamine ja juhiste (metoodika) saamine nende lihtsamaks jälgimiseks. 

Inventeerimiste järel saab koostada ka hoiuala iseloomustava lihtsama infolehe, mis on 

suunatud eelkõige maaomanikele. 

3.4. HOIUALA LÄBIV JALGTEE 

Senine Haaslava valla ja noorkotkaste poolt rajatud matkarada (1 km) väärib hoidmist ja 

korrastamist. Seda määrani, kus mugavused rajal liikujale ei kasva ning rada säilitab 

looduslähedase ja sportliku üldilme. Raja kapitaalne uuendamine toob kaasa külastajate 

hulga olulise suurenemise, mis pole hoiuala huvides. Otstarbekas on igal aastal (või ka üle 

aasta) vahetada välja osa purretest (6 tk) ja teostada muid raja läbitavust toetavaid 

töid. Tööde järk-järgulisus ei paranda liikumisvõimalusi liiga otsustavalt ning aitab hoida 

külastamist mõõdukana. Raja tähistamine või sellele Roiu-Kõivuküla maanteelt viitamine 

ei ole soovitav. Raja hooldamise maksumuse määrab minimaalne kogus vajaminevat 

puitmaterjali (n neli servatud prussi: d=20 cm, p=3 m), transport ning kohapealne töö, mis 

kokku ei ületa 5000 krooni aastas. 

3.5. VASTUTUS 

Age oru hoiuala käekäigu eest vastutavad Haaslava vallavalitsus, KA ja maaomanikud. 

KA kohustus on selgitada hoiuala eesmärki ja kaasata maaomanikke vajalike tegevuste 

teostamisse (või siis saada nende nõusolek tegevuste tellimiseks väljastpoolt). On väga 

hea, kui KA-l on võimalik saavutada mõne maaomanikuga (või ka mõni MTÜ, Vooremäe 

radade hooldajad, noorkotkad) pikaajaline kokkulepe hoiuala pideva jälgimise osas. 

Nimetatud tegevus on osa hoiuala rutiinsest korraldamisest ja sellele ei saa eraldi kulusid 

ette näha. 

3.6. VAJALIKUD TEGEVUSED KOKKU 

Age oru hoiuala toimimiseks lähiaastatel vajalikud tegevused on väikesemahulised ja 

mitmel puhul lahendatavad teiste analoogsete ettevõtmistega paralleelselt (näiteks ühe 

hoiuala tähise püstitamine Udrele – enamaks puudub vajadus, regulaarsed reidid raja 

ülevaatamiseks). Võttes eesmärgiks külastuskoormuse hoidmise tänasel tasemel jäävad 

loodetavasti tulemata prügistamise ja vandaalitsemisega seotud probleemid. Punktides 

3.1.-3.5. kirjeldatud vajalikud tegevused koos prioriteetsusklasside (1-3) ja hinnangulise 

maksumusega on antud tabelis 3. Maksumus on hinnanguline ja arvestab tänase 

hinnatasemega.

21 

3.7. SEIRE 

Seire vajadus Age oru hoiualal täpsustub pärast paljandite (kui elupaikade) 

inventeerimist ja (eriti) sobiva seiremetoodika selgitamist (tegevus 3.3.). Ilma esmase 

teabeta on raske otsustada seire sammu, ulatuse ja vajaduse üle tervikuna. Arvestades 

8220 elupaigatüübi suhteliselt piiratud levikut ja tulevase seire prognoositavalt lihtsat 

teostust (tegemist on ikka ruutmeetrite ja üksikute liikidega, seda enam on oluline aga 

pädeva metoodika väljatöötamine) tuleks seire vajadusega arvestada – seetõttu on ka 

tegevuste tabelis 3 ette nähtud 5-aastase sammuga paljandite kordusanalüüs. 

Teiste elupaikade jälgimine ei eelda spetsiaalse vaatlusrea algatamist Age orus. Kui 

selleks on teaduslik huvi, on see loomulikult teretulnud. Formaalselt ei ole mõtet seiret 

planeerida. Seda enam, et üleval on mitmeid põhimõttelisi vaidlusi seire informatiivsuse ja 

indikaatorite osas. Põhja- ja Baltimaades läbiviidud projekt (Kuris & Ruskule, 2006) 

boreaalsete metsade looduslikult soodsa seisundi määratlemiseks jõudis tõdemuseni, et 

„Natura 2000 metsa elupaigatüüpide kaitsekorralduse hindamise täiuslik 

monitooringusüsteem puudub“. Mõra oja (elupaigatüüp 3260) seire vaid hoiuala lõigul ei 

ole mõistlik.

22 

TABEL 3 Vajalikud tegevused AGE oru hoiualal aastatel 2010-2019 (eelarve, tuhat krooni) 

Planeeritav Prior 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Hinnangulin Rahastu Teostaja 

tegevus 

e 

maksumus 

s 

Külastusobjekti ja koosluse hooldamine 

Olemasoleva I X X X X X 25 RMK RMK 

matkaraja 

hooldus 

Niitmise 

korraldamine 

(0,5 ha) 

II X X X X X X X X X 18 RE KA 

Hoiuala tähise 

paigaldamine 

Udrel 

Kaitsekorraldu 

s-kava 

uuendamine 

Paljandite 

morfomeetrili 

ne 

kirjeldamine 

Paljandielupaikade 

analüüs 

Elupaigatüübi 

9050 

täpsustav 

inventuur 

Tähistamine 

I X 1 RMK RMK 

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine ja kaitsekorralduskava uuendamine 

III X 20 RE KA 

(tellitav 

töö) 

Rakendusuuringud ja inventuurid 

I X 15 KIK TÜ 

I X X 30 KIK TÜ 

I X 10 RE KA 

(tellitav 

töö) 

Loodusharidus

23 

Infoleht 

hoiuala 

väärtustest 

III X 20 KIK KA 

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, TÜ - Tartu Ülikool, KA – Keskkonnaamet, RE – 

riigieelarve

24 

4. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE 

Hoiuala valitseja (KA) ja kaitse korraldaja (RMK) töö tulemuslikkust on Age oru hoiuala 

puhul õige hinnata maastiku üldise seisundi alusel. Loodusteadusliku seire (kui see 

käivitub) alusel pole kümneaastase perioodi jooksul võimalik selgeid järeldusi teha. 

Hoiuala peamine oht on seotud ikkagi radade ja puhkepaikade kas ülekasutuse või 

hoolimatu kasutusega. 

Kui metsaalune ja rajad on korras, siis järelikult on ka valitseja ja korraldaja oma tööd hästi 

teinud. Töö hindamisel on sobiv arvestada järgmiste üldiste näitajatega: 

• Looduse kaitseväärtusi ei kahjustata 

• Kuusiku pindala on endine (14 ha) 

• Hoiuala külastuskoormus ei kasva oluliselt 

• Lamminiidu (Mõra vasakkaldal) taastamisega on alustatud 

• Rajaümbruse hooldus toimub regulaarselt 

KASUTATUD JA MUU OLULINE KIRJANDUS 

Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk. 

Kaitsekorralduskavade koostamise juhend. 2006, 10 lk 

Kleesment, A., koostaja (2001). Ekskursioon Lõuna-Eesti devoni paljanditesse. 17- 

18.08.2001. Ekskursioonijuht. Tallinn, 21 lk. 

Kleesment, A. 2003a. Lõhest liivakivis saab koobas. – Eesti Loodus, 7/8: 358-361. 

Kleesment, A. 2003b. Koopad Devoni liivakivis – teke ja areng. – Eluta loodusmälestiste 

uurimine ja kaitse. Tallinn: 51-63. 

Kuris, M., Ruskule, A. 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring, 

assessment, management. BEF-Estonia. Tallinn, 40 lk. 

Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine. 

Kärdla, 20 lk. 

Management Planning for Protected Areas. E.T. Idle & T.J.H. Bines. Darwin Initiative & 

Eurosite, 2005, 37 p. 

Margus, M. (koostaja). 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest 

külastamise koormusele. - Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8, 7 lk. 

Natura 2000 alade kaitsekorraldus. LD 92/43 EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat. 

Euroopa Komisjon / Keskkonnaministeerium, 2001, 60 lk. 

Paal, J. 2004. „Loodusdirektiivi“ elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn, 239 lk. + lisad. 

Palo, A. 2007. Age oru hoiuala. – Eesti Loodus, 3: 138-139. 

Vellak, K. 2001. Samblad „seintel“ . Samblasõber 4: 7-11. 

Vellak, A., Tõnisson, A. 1999. Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhaudu. - Eesti 

Loodus, 6: 244-247.



2010-2019

2 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 


1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5 






2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12 



3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18 

3.1. METS ............................................................................................................ 18 




3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20 


3.7. SEIRE............................................................................................................ 21 



3 

SISSEJUHATUS 
























5 













eelnõu 1 . 























1 


6 



























hääbunud.


7

8 























Liikumisviis 




nädalas 













9 


EESMÄRGID 








hinnanguline. 































10 






OHUTEGURID: 
















külastusmugavusi.


11

12 













































14 
























15 







varumine) 











Pärnumaal. 





















16

17 



tulemused 




ummistumine 




ummistumine 



8220 

LP 

Prahistumine, 

vananemine 


Puhkeala 

Väärtuslik 

puhkemaastik, 


võimalused 

LS 

Ülekasutus, 

prahistumine 

Mõõdukas 



kasva 

III 


18 























3.1. METS 














19 










































20 





















3.5. VASTUTUS 







ette näha. 









hinnatasemega.

21 

3.7. SEIRE 















ole mõistlik.

22 



tegevus 

e 

maksumus 

s 



matkaraja 

hooldus 

Niitmise 

korraldamine 

(0,5 ha) 



paigaldamine 

Udrel 


s-kava 

uuendamine 

Paljandite 

morfomeetrili 

ne 

kirjeldamine 


analüüs 


9050 

täpsustav 

inventuur 

Tähistamine 

I X 1 RMK RMK 



(tellitav 

töö) 




I X 10 RE KA 

(tellitav 

töö) 

Loodusharidus

23 

Infoleht 


väärtustest 



riigieelarve

24 




































Loodus, 6: 244-247.



2010-2019

2 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 


1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5 






2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12 



3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18 

3.1. METS ............................................................................................................ 18 




3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20 


3.7. SEIRE............................................................................................................ 21 



3 

SISSEJUHATUS 
























5 













eelnõu 1 . 























1 


6 



























hääbunud.


7

8 























Liikumisviis 




nädalas 













9 


EESMÄRGID 








hinnanguline. 































10 






OHUTEGURID: 
















külastusmugavusi.


11

12 













































14 
























15 







varumine) 











Pärnumaal. 





















16

17 



tulemused 




ummistumine 




ummistumine 



8220 

LP 

Prahistumine, 

vananemine 


Puhkeala 

Väärtuslik 

puhkemaastik, 


võimalused 

LS 

Ülekasutus, 

prahistumine 

Mõõdukas 



kasva 

III 


18 























3.1. METS 














19 










































20 





















3.5. VASTUTUS 







ette näha. 









hinnatasemega.

21 

3.7. SEIRE 















ole mõistlik.

22 



tegevus 

e 

maksumus 

s 



matkaraja 

hooldus 

Niitmise 

korraldamine 

(0,5 ha) 



paigaldamine 

Udrel 


s-kava 

uuendamine 

Paljandite 

morfomeetrili 

ne 

kirjeldamine 


analüüs 


9050 

täpsustav 

inventuur 

Tähistamine 

I X 1 RMK RMK 



(tellitav 

töö) 




I X 10 RE KA 

(tellitav 

töö) 

Loodusharidus

23 

Infoleht 


väärtustest 



riigieelarve

24 




































Loodus, 6: 244-247.



2010-2019

2 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 


1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5 






2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12 



3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18 

3.1. METS ............................................................................................................ 18 




3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20 


3.7. SEIRE............................................................................................................ 21 



3 

SISSEJUHATUS 
























5 













eelnõu 1 . 























1 


6 



























hääbunud.


7

8 























Liikumisviis 




nädalas 













9 


EESMÄRGID 








hinnanguline. 































10 






OHUTEGURID: 
















külastusmugavusi.


11

12 













































14 
























15 







varumine) 











Pärnumaal. 





















16

17 



tulemused 




ummistumine 




ummistumine 



8220 

LP 

Prahistumine, 

vananemine 


Puhkeala 

Väärtuslik 

puhkemaastik, 


võimalused 

LS 

Ülekasutus, 

prahistumine 

Mõõdukas 



kasva 

III 


18 























3.1. METS 














19 










































20 





















3.5. VASTUTUS 







ette näha. 









hinnatasemega.

21 

3.7. SEIRE 















ole mõistlik.

22 



tegevus 

e 

maksumus 

s 



matkaraja 

hooldus 

Niitmise 

korraldamine 

(0,5 ha) 



paigaldamine 

Udrel 


s-kava 

uuendamine 

Paljandite 

morfomeetrili 

ne 

kirjeldamine 


analüüs 


9050 

täpsustav 

inventuur 

Tähistamine 

I X 1 RMK RMK 



(tellitav 

töö) 




I X 10 RE KA 

(tellitav 

töö) 

Loodusharidus

23 

Infoleht 


väärtustest 



riigieelarve

24 




































Loodus, 6: 244-247.



2010-2019

2 

SISUKORD 

SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 


1.1. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................. 5 






2.2. TAIMESTIK.................................................................................................... 12 



3. TEGEVUSKAVA.................................................................................................. 18 

3.1. METS ............................................................................................................ 18 




3.5. VASTUTUS.................................................................................................... 20 


3.7. SEIRE............................................................................................................ 21 



3 

SISSEJUHATUS 
























5 













eelnõu 1 . 























1 


6 



























hääbunud.


7

8 























Liikumisviis 




nädalas 













9 


EESMÄRGID 








hinnanguline. 































10 






OHUTEGURID: 
















külastusmugavusi.


11

12 













































14 
























15 







varumine) 











Pärnumaal. 





















16

17 



tulemused 




ummistumine 




ummistumine 



8220 

LP 

Prahistumine, 

vananemine 


Puhkeala 

Väärtuslik 

puhkemaastik, 


võimalused 

LS 

Ülekasutus, 

prahistumine 

Mõõdukas 



kasva 

III 


18 























3.1. METS 














19 










































20 





















3.5. VASTUTUS 







ette näha. 









hinnatasemega.

21 

3.7. SEIRE 















ole mõistlik.

22 



tegevus 

e 

maksumus 

s 



matkaraja 

hooldus 

Niitmise 

korraldamine 

(0,5 ha) 



paigaldamine 

Udrel 


s-kava 

uuendamine 

Paljandite 

morfomeetrili 

ne 

kirjeldamine 


analüüs 


9050 

täpsustav 

inventuur 

Tähistamine 

I X 1 RMK RMK 



(tellitav 

töö) 




I X 10 RE KA 

(tellitav 

töö) 

Loodusharidus

23 

Infoleht 


väärtustest 



riigieelarve

24 




































Loodus, 6: 244-247.

Age oru hoiuala kaitsekorralduskava

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?