siin - Haaslava Vald

Loodushoiu Ühing LUTRA 

Strateegilise Keskkonnamõju Hindamise 

ARUANNE 

KRIISAPÕLLU KINNISTU DETAILPLANEERINGULE 

ARENDAJA JA KSH TELLIJA: Kriisapõllu Kala- ja Vähikasvatus OÜ 

KSH TEOSTAJA : Loodushoiu Ühing LUTRA 

Vastutav ekspert: Nikolai Laanetu 

TARTU, 2011. 

1

SISUKORD 

SISSEJUHATUS 

SISU KOKKUVÕTE 5 

1. ÜLDOSA 7 

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 7 

1.2. Planeeringu koht ja mõjuala 7 

1.3. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ning kõrgematest 

arengudokumentidest 7 

1.4. Detailplaneeringu koostamise osapooled ja huvitatud isikud 9 

2. MÕJUTATAV KESKKOND 11 

2.1. Detailplaneeringu ala kirjeldus 11 

2.2. Ülevaade olemasolevast olukorrast ning vähi- ja kalakasvatuse 

üldised põhimõtted 16 

2.2.1. Vähikasvatuse üldised põhimõtted 16 

2.2.2. Kriisapõllu vähi ja kalakasvatuse eripäradest ning 

soovitused selle arendamiseks. 18 

3. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA NEGATIIVSETE 

KESKKONNAMÕJUDE VÄLTIMINE 23 

3.1. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele 23 

3.2. Mõju maastikule (geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele 

sh. arenduse visuaalsed mõjud) 24 

3.3. Mõju põhja- ja pinnaveele 24 

3.4. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 25 

3.5. Mõju elanike heaolule ja tervisele (sh valgus-, müra-, õhusaaste) 26 

3.6. Jäätmeteke ja pinnase kasutamine 26 

3.7. Muud võimalikud keskkonnamõjud 27 

3.7.1.Veekasutus 27 

3.7.2. Olmereovee käitlus 29 

3.7.3. Sademetevesi ja drenaaž 29 

3.7.4. Võimalikud riskid vähikasvatusele ja keskkonnale. 30 

3.7.5. Vähitiikide veevarustuse häired 31 

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 32 

4.1. Kavandatav tegevus 33 

4.2. KSH metoodika 34 

4.3. Alternatiivsed lahendused 35 

4.4. Kavandatava tegevuse mõju hindamine erinevatele keskkonna 

väärtustele lähtuvalt alternatiivsetest lahendustest. 36 

4.4.1. Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine 37 

4.4.2. Detailplaneeringu projekti teostamise maksumus 38 

2

4.4.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine 38 

4.4.4. Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele 39 

4.4.5. Mõju hüdroloogilistele tingimustele 40 

4.4.6. Mõju elupaigalisele ja liigilisele mitmekesisusele 41 

4.4.7. Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele 42 

4.4.8. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja 

arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal). 42 

5. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE 44 

6. LEEVENDAVAD MEETMED JA SOOVITUSED NEGATIIVSETE 

KESKKONNAMÕJUDE VÄLTIMISEKS NING JÄLGIMISEKS 45 

6.1. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks 46 

6. 2. Seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks 46 

7. ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISEST JA ARUANDE 

KOOSTAMISEL ESINENUD RASKUSTEST 47 

KOKKUVÕTE 49 

ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID: 50 

LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi: 

"Tartumaa Haaslava Valla Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu 

detailplaneeringule" algatamine 51 

Lisa 2 KSH programmi avalikustamisega seotud materjalid 68 

LISA 3 KSH programmi täiendava avalikustamisega seotud materjalid 74 

LISA 4 KSH ARUANDE avalikustamisega seotud materjalid 82 

3

SISSEJUHATUS 

Eestis on väheseid riike kus esineb looduslikult ainult üks vähiliik - jõevähk, ehk väärisvähk 

Astacus astacus . Eesti oli 20 sajandi alguses tuntumaid vähieksportijaid Euroopas. Enne II 

maailmasõda eksporditi vähki põhiliselt Rootsi, keskmine kogus oli 100 000 - 150 000 tükki 

aastas, suurim kogus eksporditi 1929.aastal, ligikaudu 31 tonni so umbes miljon vähki. Alates 

eelmise sajandi algusest hakkasid vähivarud järjest vähenema - põhjuseks eelkõige vähikatk, 

mis mitme lainena hävitas vähid enamuses veekogudest. Vähikatku peamiseks levitajaks on 

olnud inimene, kes nakatunud vähkide või haigustekitajaga saastunud püüniste ja vee 

ümberpaigutamise teel levitas seda erinevatele veekogudele. Vähivarudele on kahjustavalt 

mõjunud ka reostus, melioratsioon, vähist toituvad loomad, saarmas, mink ja ka röövpüük. 

Jõevähki ohustavate ka meie naabermaades juba esinevad võõrliigid - signaalvähk 

Pacifastacus leniusculus, ogapõskne vähk Orconectes limosus ja kitsasõraline vähk Astacus 

leptodactylus. Elusate võõrvähiliikide Eestisse sissetoomine on keelatud ja majanduslikult 

ebaotstarbekas. 

Vähikasvatus on Eestis uus tegevusala. Eestis on kümmekond vähikasvandust, kus selle liigi 

kasvatamisega tegeldakse. Peamiselt on kasvatatud asustusmaterjali ja ka juba 

kaubanduslikku vähki. Asustusmaterjali ostjaks on olnud valdavalt Eesti riik. Kaubavähki on 

müüdud Soome ja ka kodumaisel turul. Huvi vähikasvatuse vastu on Eestis aasta-aastalt 

tõusnud. Vähikasvanduste rajamise hoogustumisele on oluliselt kaasa aidanud EL 

toetusfondid. 

Tänaseks on tekkinud olukord, kus looduslikes veekogudes on vähivarude seisund halb ja 

selle nõuetekohaseks taastamiseks napib asustusmaterjali. Samas on huvi ja püügi surve selle 

liigi vastu järjest kasvanud. Jõevähi tähtsus on veekogude ökosüsteemis erakordselt suur, 

seetõttu on selle liigi varuda taastamine ja kaitse tänapäeval erakordselt aktuaalne, seepärast 

tuleb igati tervitada püüdlusi selle liigi varude taastamiseks ja püügikoormuse 

vähendamiseks. Selleks on igati vajalik kaasaegsete vähikasvatuste rajamine ja selle liiki 

kasvatamise tehnoloogiate arendamine. 

Kriisapõllu kala- ja vähikasvatuse rajamine on üks samm selle valdkonna arendamise suunas. 

Käesolev detailplaneering käsitleb üldistes joontes vähikasvatuse kompleksi arendamise 

võimalusi ja Keskkonnamõju strateegilise hindamine püüab käsitleda vähikasvatuse üldiseid 

põhimõtteid ning sellega seonduvaid nõudlusi ja tingimusi ja sellega seoses planeeringu 

elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. 

Käesolev KSH on kohustuslikuks osaks samanimelisele detailplaneeringule. 

KSH aruande koostaja tänab Haaslava vallavalitsust, Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regiooni, 

detailplaneeringu koostajat Priit Alekandu ja veemajanduse spetsialisti Siim Volkmanni 

vajalike soovituste, tehtud märkuste ja ekspertnõustamise eest. 

KSH juhtivekspert: 

Nikolai Laanetu 

4

SISU KOKKUVÕTE 

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on koostatud Kriisapõllu 

Kala- ja Vähikasvatus OÜ tellimusel vähi- ja kalakasvatuse kompleksi detailplaneeringule. 

Detailplaneeringu ja KSH algatas Haaslava Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostamise 

aluseks on Tartu Haaslava vallavalitsuse korraldusega 02. veebruar 2010 nr 14 kinnitatud 

planeeringu koostamise tingimused ja Kriisapõllu maaüksuse keskkonnamõju strateegiline 

hindamine algatati Haaslava Vallavalitsuse 07.09. 2010 korraldusega nr. 119. 

Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH aruande koostajad on Taevane OÜ ja 

Loodushoiu Ühing LUTRA. 

Kriisapõllu vähi- ja kalakasvatuse rajamiseks koostatud detailplaneeringu strateegilise 

keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli välja selgitada arendustegevuseks optimaalseim 

alternatiiv ja selle teostamiseks sobivaimad tingimused. 

Arendaja ja detailplaneeringu tellija on Kriisapõllu Kala- ja Vähikasvatus OÜ kelle sooviks 

on planeeringualas asuvale kinnistule tervikliku ja kvaliteetse vähi- ja kalakasvatuse 

kompleksi rajamine. 

Detailplaneeringu ala paikneb Tartu Maakonna Haaslava vall Tõõraste külas (joonis 1). 

Kriisapõllu katastriüksusel, mille maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa; pindala 

5,15 ha. Maaüksus külgneb Kriisa maaüksusega, Kruusa maaüksusega ja lõunas piirneb 

kinnistu endise kruusakarjääri alaga (riigimaa). 

Kriisapõllu vähikasvatuse planeeringus määratakse kinnistule sihtotstarve ning ehitusõigus 

tootmis- ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. Lahendatakse kruntidele 

juurdepääsutee, tehnovõrkudega varustamine, veevarustus, tiikide rajamine, haljastus ning 

heakorrastus. 

Planeerinu teostamisel ei ilmne piiriülest mõju, puudub mõju ka Natura 2000 aladele. Mõju 

ruderaalmaastiku piirkonnas paiknevale kinnistu pinnamoele ilmneb eelkõige vähitiikide 

rajamise ja siit pinnase eemaldamisega, mille tulemusena moodustub endise kruusakarjääri 

servavalale kala- ja vähikasvatuse kompleks. Mõju maastiku visuaalsele seisundile ei ole 

suure negatiivne kui tegevus viiakse ellu projektiga kavandatu ja soovituste kohaselt. 

Mõju põhjaveele ei ole oluline, kuna rajatava vähikasvatuse tiikide ja külgneva karjääriala 

põhja sügavus on oluliselt suurem, seetõttu ei prognoosita siin põhjavee täiendavat langust. 

Mõju pinnavee ringele muutub vähe, sest enamus sademete veest akumuleerub tiikides. 

Mõju elustikule ja piirnevatele elupaikadele ei ole oluline ja negatiivne mõju enamusele 

elustiku rühmadele ja elupaikadele puudub. 

Kaevetöödega kaasnev müra on piirataud ulatusega, kuna enamuses toimuvad kaevetööd 

maapinnast madalamal ja seetõttu müra levik kaugemale on tõkestatud. 

5

Õhusaastet ei saa prognoosida, sest see on lokaalne ja tuleneb mehhanismide töö perioodil 

eralduvatest heitgaasidest. Selle kontsentratsioonid ei ületa lubatud tasemeid, sest tegevus 

võib toimuda tehniliselt korras masinatega. 

Tegevusega ei kaasne valgus, kiirgus ega ka toksilist saastumist, sest töö protsess ja 

kasutatavad vahendid ning materjalid ei anna alust selliste mõjude ilmnemiseks. 

Kaasaegse vähikasvatuse väljaarendamisega ning kaubavähi tootmisega seoses laieneb 

kaudne positiivne mõju esmajoones lähiala sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja tulenevalt 

kvaliteetse asustusmaterjali tootmise vahendusel võib ilmneda positiivne mõju 

vähipopulatsiooni seisundile kogu Eestis. 

KSH kasutatud metoodika kohaselt hinnati kahte võimalikku alternatiivi: 0 ja I. 

Kokkuvõtlikest hinnangu tulemustest selgub, et eelistada tuleks alternatiivi I. Selle kohaselt 

on hinnanguline ja kaalutletud väärtus küll negatiivne, vastavalt -0,13 ja -1,1, kuid samas "0" 

alternatiiv on kokkuvõttes veelgi suurema negatiivse tulemiga, vastavalt -0,6 ja -2,4. 

Hindamistulemustes lähtuvalt tuleks rajada vähikasvatuse tiigid kaevatud süvikusse ja 

vettpidavate savikate kihtide sisse. See vähendab hilisemaid ekspluatatsiooni kulusid, 

vähendab veekasutust ning tagab tiikidele ja kogu kompleksile parema mikrokliima. 

Kaevetöödega eemaldatava pinnase kui loodusliku ressurssi ratsionaalse kasutuse vahendusel 

on võimalik kompenseerida vähikasvatuse rajamiseks tehtavaid kulutusi. Null alternatiiv on 

ilmselt madalama hinnangulise tulemusega mille määrab eelkõige eesmärkida mitte täitumine 

Võttes arvesse paikkonna eripära ja piirnemist endise suure karjäärikompleksiga ning 

keskkonnale avalduvate mõjudega, siis ei ole Kriisapõlli kinnistule vähikasvatuse rajamine 

vastuolus keskkonnanõuetega ega ka valla ning üldise arengu suundumustega. 

Juhtiv ekspert: 


6

2. ÜLDOSA 

Aruande selles peatükis esitatakse olulised ja üldised andmed kavandatava tegevuse 

eemärkide, asukoha, osapoolte ja keskkonna seisundi ning siin leiduvate kaitsekorralduslike 

väärtuste kohta. 

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualas asuvale kinnistule terviklik ja kvaliteetne 

vähi- ja kalakasvatuse kompleksi kujundamine. Kaasaegse vähikasvatuse rajamine on vajalik 

esmajoones kahaneva vähipopulatsiooni varude taastamiseks selleks sobiva asustusmaterjali 

kasvatamise kaasabil. Väheoluline ei ole ka kaubandusliku jõevähi kasvatamine, kuna selle 

liigi järele on kasvanud oluliselt nõudmine. Kodumaise jõevähi suurem pakkumine vähendab 

ka võõrvähi liikide sissetoomise ohtu. 




heakorrastus. 

1.2. Planeeringu koht ja mõjuala 

Detailplaneeringu ala paikneb Tartu Maakonna Haaslava vall Tõõraste külas (joonis 1). 

Kriisapõllu katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) - omanik: ECOBAY Ehitus OÜ; 

maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa; pindala 5,15 ha. Maaüksus külgneb Kriisa 

maaüksusega (kat. tunnus 18501:001:0409) 100% maatulundusmaa, Kruusa maaüksusega 

(kat. tunnus 18501:001:0413) 100% maatulundusmaa. Lõunas piirneb kinnistu endise 

kruusakarjääri aladega (riigimaa). Tegevuse mõjuala piirneb kinnistuga ja selle vahetu 

lähialaga (joonis 1). 

Piiriülene mõju puudub ja puudub mõju ka Natura 2000 alade võrgustikule. Kaasaegse 

vähikasvatuse väljaarendamisega ning kaubavähi tootmisega seoses laieneb kaudne mõju 

esmajoones lähiala sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja tulenevalt kvaliteetse asustusmaterjali 

tootmise vahendusel positiivselt ka vähipopulatsioonide seisundile kogu Eestis. 

7

Joonis 1. Detailplaneeringu ala maastikuline paiknemine ja sellega piirnevad kinnistud 

1.3. Ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ning kõrgematest 

arengudokumentidest 

Põhiseaduse paragrahv 32 lõige kaks kohaselt: "Igal ühel on õigus enda omandit vabalt 

vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused kehtestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste 

huvide vastaselt." 

Tulenevalt eespoolöeldust esitatakse viited seadustest tulenevatele detailplaneeringu ja ka 

käesoleva aruande nõuetele, mis on vajalik otsustajale piirangute ja tingimuste esitamiseks 

ning keskkonnanõuete täitmiseks. 

1. Planeeringuga ei kavandata riigikaitselisi maaalasid, tegevusi ega rajatisi mis võiks 

mõjutada riigikatselisi huve. 

2. Kuritegevuse riskide vähendavate nõuete ja tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809- 

1:2002, mille alusel kuulub planeeritav ala elamupiirkonda. Planeeritud piirkonnas peab 

arvestama järgmiste tingimustega hoonete projekteerimisel ja paigutamisel: 

• piirkonna hea nähtavus ja valgustatus ning elav keskkond; 

• omanikutunde tekitamine eravalduse selge eristamise ja piiramisega; 

• eravaldusele selgelt eristatav juurdepääs, sissepääsude arvu piiramine; 

• planeeritava ala jälgitavus; 

• eraautode parkimine vahetult elamute juures. 

8

3. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende 

ulatus: 

* kohaliku tee (Kantsi tee) kaitsetsoon 20m. 

*. krundile pos. 12 planeeritud jalgtee on avalikuks kasutuseks. 

* elektri keskpinge õhuliini kaitsetsoon on 10m laiune maa-ala ja õhuruum mõlemal 

pool liini teljest. 

* planeeritud tehnovõrkude kaitsetsoonid on näidatud joonisel (joonis nr.4.) 

4. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine: juhul kui 

planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud 

hüvitama vastava krundi igakordne omanik. 

5. Planeeringu rakendamise võimalused: 

* Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti 

omavalitsusega. 

* Ühendused tehnovõrkudega rajab piirkonna arendaja kokkuleppel tehnovõrke 

valdava ettevõttega. 

* Planeeringuga kavandatud tänava, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja 

sadevete kanalisatsiooni väljaehitaja kruntidel on koostöös vallavalitsusega piirkonna 

arendaja. Tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamine toimub korraga. 

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse koostatud detailplaneeringu 

projektlahendusest ning sellega kaasnevatest otsestest ja kaudsetest mõjudest ning on 

detailplaneeringu osaks.. 

KSH aruande koostamisel lähtutakse seadusega kehtestud nõuetest ja heakskiidetud KSH 

programmi seisukohtadest. 

1.4. Detailplaneeringu koostamise osapooled ja huvitatud isikud 

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 3 kohaselt tuleb 

nimetada isikud ja asutused, keda tegevus võib mõjutada või huvitada. 

Detailplaneeringu ja KSH algataja, korraldaja ja kehtestaja on: 

Haaslava Vallavalitsus 

Kurepalu; 62113; Tartumaa 

7446 524, e-post:vald@haaslava.ee 

Detailplaneeringust huvitatud isik (arendaja): 

Kriisapõllu Kala- ja Vähikasvatus OÜ (Reg. kood:11396709) 

Rävala pst 4 a. Laikmaa tn 15 ; Tallinn 10143 

Kontaktisik, juhatuse liige: Aivo Hintser (Tel: 55581485) 

KSH järelvalve teostaja: 

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon 

Aleksandri tn 14; 51014 Tartu 

Detailplaneeringute järelevalvet teostab Maavanem. 

9

Kuna vähikasvatusega on seotud riigiasutustest PRIA ja Põllumajandusamet, siis on 

nimetatud asutused asjast huvitatud isikud ja on otstarbekas teavitada neid asutusi KSH 

avalikustamistest ja tulemustest. 

Strateegilise planeerimisdokumendi KSH programmi ja aruande koostaja andmed 

Detailplaneeringu koostaja: 

Taevane OÜ 

Kirde tn 2; Elva; Tartumaa 

Kontaktisik: Priit Alekand. 

Tel. 5144738 e- post: priit@punk.ee 

KSH teostaja: 

Loodushoiu Ühing LUTRA (Rk; 80001918) 

Kalevi 69-1; 50103; TARTU 

Kontaktisik Nikolai Laanetu 

telefon: 5112991 e-post: nlaanetu@hotmail.com 

Ekspertrühma koosseis: 

Nikolai Laanetu: töörühma juht litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents:KMH0095), 

Priit Alekand: projekteerija ning planeeringuspetsialist. 

Juhtekspert Nikolai Laanetu on litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents:KMH0095), kes on 

lõpetanud Tartu Ülikooli ja omab magistri teaduskraadi ning pikaajalist kogemust (üle 3 

aasta) keskkonnamõju hindamisel (KMH litsents väljastatud 17.06.2003). 

Litsents annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: 

Tegevusvaldkonnad: 

1) jahindus 2) kalandus 3) veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine 

4)maaparandus 5) veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete 

ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus 

Mõjuvaldkonnad: 

1) maismaa loomastik 2) vee-elustik 3) kaitstavad loodusobjektid 4) maismaa taimestik 5) vee 

saaste ja veetase 6) inimese tervis 7) inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja 

toksikoloogiaga. 

Seoses detailplaneeringu eesmärgist tulenevate tegevustega peetakse vajalikuks märkida, et 

ekspert on 2000-2004 aastali jõevähi töörühma juht ja tänaseni selle töörühma liige. 

Koostanud jõevähi veekogude hindamise metoodilise juhendi ja kaitsekorralduskavad jõevähi 

kaitseks ja varude kasutamiseks ning nõustanud vähikasvatuste rajamist . 

10

2. MÕJUTATAV KESKKOND 

2.1. Detailplaneeringu ala kirjeldus 

Kriisa maaüksus asub Tõõraste külas mis on üks väiksematest valla küladest valla lääne 

servas. Tõõraste (ca´ 70 inimesega) küla piirneb Tartu - Petseri raudteega, külas asub II 

maailmasõja järgsel ajal rajatud jaamakompleks. Külas asuvad kõrge väärtusega põllumaad. 

Planeeringuala külgneb põhjast ja idast valla kohaliku teega ja lõunast vana kruusakarjääriga, 

mis on rekultiveeritud kuid lõunapoolses osas kasutatakse vanade kummide ja ehitusjäätmete 

ladustamise kohana. 

Planeeringuala reljeef on tasane põllumaa, kergelt kumera lõunapoole langeva profiiliga. 

Lõunapoolsel küljel asub vana karjääri järsk nõlv, mis on karjääri sulgemise järgselt 

servaalade piirkonnas silutud ja praeguseks võsastumas. Paiguti esineb endise karjääri alal 

prügi reostust (fotod 1-5). 

Planeeringualal asuv põllumaa on kuivendamata, kahkjalt leetunud (LP) muldadega. 

Maaparandusobjekte, tehnovõrke planeeringualal ei ole. Pealmise moreenkatte alla paikneb 

vettpidav savikas kiht, mille tõttu püsib põllu lohkudes liigniiskeid kohti (foto 5). Maastiku 

tüübilt on tegemist mõõdukalt künkliku alaga mille punakate ja paiguti kahkjate leetmuldade 

alla jääb kruusane savikas moreen mille all 3-6 meetri sügavusele paikneb lõunasuunalise 

langusega savikas kiht. 

Planeeringualale pääseb Haaslava-Vana-Kuuste kõrvalmaanteelt (22141) kohaliku kruusatee 

kaudu. Ühinemine elektrivõrguga on võimalik 450 m kaugusel asuva Reola: KUS 20kV 

õhuliinist uue alajaama rajamisega. Praeguseks elektrivarustus korraldatud ja elektrialajaam 

asub kinnistu servas. Tuletõrjeveevarustus planeeringualal puudub. Tulevikus saaks 

planeeritud maanteeäärsest tiigist tuletõrje vee nii planeeringuala kui ka naaberkinnistud. 

Reoveekäitlemise süsteem planeeringualal ja selle lähiümbruses puudub. Veevarustus antud 

piirkonnas on lahendatud lokaalsete (pinnavee) salvkaevude baasil. Planeeringuala asub 

hajaasustuse alal, kus paiknevad hõredalt talukompleksid. 

Planeeritava maaüksuse ja ümbritsevate üksuste kasutusotstarve on maatulundusmaa. 

Planeeringuala hõlmab 5,15 ha suurust Kriisapõllu maaüksust, millest enamus on põllumaa. 

Põllumaa on reljeefilt tasane ja mullad on kahkjalt leetunud punamullad (foto 4), ei vaja 

kuivendust. Maaparandussüsteemid ja hoonestus puudub. Elektrivarustus ja tsentraalne veening 

kanalisatsioonivõrk puudub. Juurdepääs on tagatud kohalikult kruusateelt. Lähim 

bussipeatus asub 500m kaugusel. 

Planeeringu alal ei esine kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuseid looma ega taimeliike ning 

nende elupaiku ja kasvukohti. 

Looduskaitselised kitsendused planeeringualal puuduvad. 

11

Joonis 1. Paikkonna üldine asend ja maastikutüüp. 

Joonis 2. Planeeringuala talude ja karjääriala paiknemine. 

12

Joonis 3. Kriisapõllu kinnisti katastriüksuse piirid ja piirnevad kinnistud 

Foto 1. Endine ammendatud karjääriala. 

13

Foto 2. Endise karjääri lõunaservas paikneb ehitusjäätmete ja vanade kummide ladustuspaik. 

Foto 3. Kinnistuga piirneva karjääri servaala on risustatud olmeprahiga. 

14

Foto 4. Uruhiirtel välja kaevatud punakad leetmullad on iseloomulikud planeeringuala 

mullastikule. 

Foto 5. Planeeringuala serva kavandatav tee. Pinnase alla jäävad suhteliselt hästi vett pidavad 

savikad kihid 

15

2.2. Ülevaade olemasolevast olukorrast ning 

vähi- ja kalakasvatuse üldised põhimõtted 

Kõnealune Kriisapõllu vähi-ja kalakasvatus on arendaja soovidest lähtuvalt orienteeritud 

peamiselt vähikasvatuse arendamisele ja soodsate tingimuste korral kaalutakse ka 

kalakasvatuse võimalusi. Arvestada tuleb aga asjaoluga, et vähitiikides ei saa kasvatada 

röövtoidulisi kalu. Haaslava vallas asub aga juba suure tootmisvõimsusega karpkalakasvatus, 

siis siin pole sellelaadse tegevusega perspektiivne alustada. Võimalikuks osutub üksnes ühe 

või kahe jahedaveelise tiigi kasutamine sisseostetud forelli (vikerforell) hoidmiseks 

harrastuspüügi ja kohapeal toiduks kasutamise teenuse pakkumiseks. Seda tuleb käsitleda kui 

ühte täiendavat ja perspektiivset võimalust. Tulenevalt sellest pööratakse alljärgnevas 

ülevaates peamine tähelepanu vähikasvatusele ja selle arendamise üldistele põhimõtetele. 

2.2.1. Vähikasvatuse üldised põhimõtted 

Vähikasvatuse rajamine eeldab vajalikke teadmisi jõevähi bioloogiast, selle liigi ökoloogilistest 

nõudlustest elukeskkonna suhtes, aga ka jõevähki ohustavatest teguritest, eelkõige vähihaigustest 

ja nende ärahoidmise võimalustest. 

Ülevaate koostamisel on lähtutud mitmetest Eestis avaldatud ja käsikirjalistest allikatest ning 

selle liigi kohta avaldatud mitmetest kirjalikest allikatest ning aruande koostaja enda kogemustest 

ja teadmistest millede kohta leiate viiteid olulisematele lähtematerjalidele kasutatud kirjanduse ja 

materjalide loetelus. 

Vähikasvatus on Eestis suhteliselt uus tegevusala. Esimesed katsed vähimarja inkubeerita ja 

kasvatada sobivaks jõgedesse lahtilaskmiseks teostatid Rutikvere kalakasvatuses 1977-1978 

aastal. Lähtematerjaliks olid Põltsamaa jõest püütud marjaga emavähid. Tulemused osutusid 

tagasihoidlikeks seoses poegade hulgas esineva kannibalismiga suure asustustiheduse korral. 

Esimese toodanguna müüs samasuviseid vähipoegi asustusmaterjaliks Kalatalu Härjanurmes 

alates 1996. aastast. Eestis on tänaseks rajatud kümmekond vähikasvandust. 2005-2007 on 

toodangut müünud 3-6 kasvandust, kusjuures on valdavalt müüdud asustusmaterjali. Ostjaks 

on olnud peamiselt Eesti riik. Kaubavähki on müüdud vähem. Huvi vähikasvatuse vastu on 

Eestis aasta-aastalt tõusnud. Vähikasvanduste rajamise hoogustumisele on oluliselt kaasa 

aidanud EL toetusfondid. 

Vähikasvatuses on looduslikest tingimustest sõltuv. Intensiivset vähikasvatust takistab 

esmajoones meie oludes pikk talveperiood ja madal vee temperatuur ning liigile omane 

kannibalism, mis ei luba vähke tihedalt koos pidada. Intensiivselt saab kasvatada peamiselt 

jõevähi asustusmaterjali, kuid ka sellises juhul oleks vaja talvel sooja vett. 

Ekstensiivne vähikasvatus põhineb vähkide pidamisel neile sobivas veekogus ja väljapüügis kui 

nad on jõudnud kasvada vajaliku suuruseni. See on suhteliselt lihtne ja võib olla tulus, kui 

vähkide kasvuks on sobivad tingimused. Kuid paraku tulu ei teki kiiresti. 

Poolintensiivne kaubavähi kasvatus toimub selleks rajatud tiikides ja vähkide söötmise ning 

sorteerimise abil, kuid on samuti suhteliselt aeglase käibe ja väikese toodanguga. Kaubavähi 

suuruseks kasvab vähk 4–5 aastat. Vähikasvatuseks pole vaja keerulisi ja kalleid rajatisi. 

16

Vähitiigid võivad olla väikesed ja lihtsa konstruktsiooniga, pindalaga kuni 0,2 ha, tarvitatav vee 

kogus on vähene – 5 l minutis 1000 vähi kohta, erilisi söötasid pole vaja. Seega on vähikasvatus 

sobiv ka talunikele. Kaubavähi toodang võib olla meie kliimas kõige rohkem 5-10 tk/m2, 

vähipoegadel 40-60 tk/m2. Hea võimalus on kombineerida asustusmaterjali tootmine kaubavähi 

kasvatamisega. Tiikides asustustiheduse vähendamiseks 2-3 aastased vähid müüakse 

asustusmaterjaliks. 

Ringleva vee vajadus on vähene. Soome vähikasvatajate hinnangul on see 5 l minutis 1000 

vähi kohta, Eesti praktika näitab poole suuremat veevahetuse vajadust so 10 l/ minutis ehk 

0.1-0,2 l/s. Veevõtuks tuleb eelistada kaevu või allikat, jõest või järvest vee võtmine on 

seotud haiguste ja reostuse ohuga. Väikeseid vähikoguseid saab kasvatada ka täiesti ilma 

läbivooluta tiikides. 

Vähikasvatuse tiikides on vajalikud vee optimaalne temperatuur vahemikus (kasvuperioodil) 

15-25o C; optimaalne pH 7-8; hapnik - talvel min 2 mg/l, suvel 5 mg/l; kaltsium - min 5 

mg/l, optimaalne 50 mg/l. Ohtlikud on vits ja silomahlad ning mürgid (eriti putukamürgid) ja 

raskemetallid. Vee kvaliteedi parandamiseks kasutatakse aereerimist, filtreerimist, lupjamist. 

Vähkide paljundamiseks on mitmeid mooduseid. Üheks nendest on marja inkubeerimine emavähi 

laka all ja reeglina peetakse marjaga emavähke puurides. Kui noored lahkuvad ema laka alt, 

eemaldatakse emased tiigist koos puuriga. Suured isavähid on agressiivsed ja neid pole mõtet 

suguloomadena säilitada. Vastsed jäävad tiikidesse, kus nad toituvad planktonist. 

Teine võimalus on eraldada marjaterad emavähi laka alt ja panna haudeaparaati, kus nad soojas 

vees kooruvad varem. See kiirendab tootmist esimesel kasvuaastal ja laseb saada suuremaid 

samasuviseid noorvähki. 

Vähke söödetakse prügikala, juurvilja (kartul, porgand), umbrohu ja isegi kaerahelvestega. Erilist 

vähisööta kasutatakse harva, sest see on kallis. Noor vähk vajab päevas toitu umbes 30% oma 

kehakaalust, suured vähid aga alla 10%. 

Vähivarude suurendamiseks on vaja taastada haiguste tõttu või inimtegevuse tulemusena rikutud 

veekogude vähivarud. See eeldab veekogude tervendamist ja kvaliteetse asustusmaterjali tootmist. 

Asustamine võimaldab luua ka uusi asurkondi uutes veekogudes veehoidlates, karjäärides, 

tiikides. Seepärast on levinud ka vähi asustusmaterjali kasvatamine. Kui aastatel 1996-2000 

asustati veekogudesse enamasti vaid samasuvist kasvanduse vähki, siis alates 2001. aastast on 

vähikasvandustel pakkuda ka vanemat (kahe- ja kolmesuvised) asustusmaterjali. Väikeste 

samasuviste vähkide asustamine veekogudesse, kus on rohkelt röövkalu ja -putukaid (ujurid, 

kiilivastsed) võib osutuda väheefektiivseks, sest nad süüakse ära. 

Riigi poolt on viimastel aastatel jõevähi asustusmaterjali nõudlus suurenenud ja seda on tellitud 

peamiselt vähikasvatustest: Kalatalu Härjanurmes (Jõgevamaa), OÜ Paadi Pagar (Võrumaa), OÜ 

Vähilakk (Saaremaa), OÜ Veteko (Saaremaa). Aastatel 1996-2005 oli riigi tellimisel asustatud 

Eesti vetesse 200300 vähki, nendest 174 900 tk samasuviseid ja 25 400 tk kahesuviseid ja 

vanemaid. Asustusvähi tükihind on olnud samasuvise puhul vähil 5-6 kr, kahesuvise ja vanema 

puhul 9-14 kr ümber. Lisaks asustusmaterjalile toodavad Eesti kasvandused ka kaubavähki, mille 

hind on oluliselt kõrgem. 2005 aasta seisuga eksporditi üle 11 cm pikkusi vähke Soome hinnaga 

üle 2,8 EUR. Vähikasvandusi rajatakse juurde ja seda on mõistlik igati soodustada, sest see 

vähendab vähipüügi koormust looduslikel veekogudel, kus selle liigi varud on tugevasti 

kahanenud. 

17

2.2.2. Kriisapõllu vähi ja kalakasvatuse eripäradest ning soovitused selle 

arendamiseks. 

Detailplaneeringu kohaselt kavandatakse vähikasvatuse kompleks koos selle juurde kuuluva 

infrastruktuuriga (joonis 4) Kriisapõllule planeeritava vähi ja kalakasvatuse veepeegli 

kogupindala on planeeritud ligikaudu 2,2 hektarit ja tiikide vee maht 39 000-40 000 m3. Tiikide 

esmane täitumine on planeeritud valguva pinnavee baasil, mille täienduseks ja vee puudujäägi 

leevendamiseks kasutatakse puurkaevu vett. Arvestades Eesti keskmist sademete hulka mis on 

600-700 mm aastas. Tartu lähedasele piirkonnale on iseloomulik sademete kogus 550-600 (Simm, 

1975) ja aurustumine maa ja veepinnalt on keskmiselt Eesti 450-473 mm aastas (Pes. pov, vod 

SSSR , 1972). Positiivne sademete bilanss pinnaühikule on seega ligikaudu 50-100 mm aastas. 

Avavee pinnalt aurustumise intensiivsus sõltub suurel määral vee ja õhu temperatuurist ja tuule 

kiirusest ning õhu relatiivsest niiskusest. Rajatavad tiigid asuvad pinnase süvikus ja on tuulte eest 

varjatud kuid siinsete tiikide pinnalt on aurustumine siiski pisut suure ja sõltud asjaolust, et 

siinsetes madalaveelistes tiikides soojeneb vesi kiiremini kui teistes veekogudes, siis võib 

arvestada aurustumise hulgaks ligikaudu 470-500 mm aasta. Seega on aasta keskmine arvestuslik 

vee aurustumine 11000 m3. Sademete näol on tiikide pinnale tulevate sademete vee hulk vastavalt 

12 650m3. Seega tiikide pinna kohta on sademetest saadav arvestuslik vee ülejääk 1100- 1200 m3 

aastas millele lisandud servaaladelt valguva vee kogused mida tuleb arvestada esmajoones 

lumesulamise perioodil. Arvestades aga pinnasesse imbuva vee koguseid, siis vee üldine bilanss 

kujuneb tõenäoliselt sademete vee suhtes negatiivseks, see tähendab, et me peame tiikide veevaru 

täiendama puurkaevu veega. Täiendava vee vajadus võib tekkida nii suvel kui ka talvel. Tiikides 

normaalveetaseme hoidmiseks on täiendava vee vajadus ilmne, kuid milline see saab olema, 

selgub täpsemalt peale tiikide täitumist ja nende käikulaskmist. Kui filtratsioon pinnasesse on 

liiga suur, tuleb väikesed ja kõrgemal paiknevad vähitiigid rajada geokile isolatsiooniga mille 

peale paigaldatakse sobiv peenveeris ja tehisvähiurud. Geokile kasutamise vajadus võib tekkida 

ka suure vähitiigi rajamisel. Täiendava vee vajadus sõltub seega tiikide rajamise tehnoloogilistest 

lahendustest. Alumise suure tiigi täitumine ja hilisem täiendav veega varustamine põhineb 

esmaste arvestuste kohaselt pinnasest valguva ja sademete vee kasutusel ning ülevalpool 

paiknevatest tiikidest täiendava vee lisandumisega. 

Alumine suur tiik on soovitav rajada kahe või kolme pikisüvikuga mille vahele jäävad 

madalaveelised või kitsa eraldusega ribad (joonis 5,6,7). Sellised tiigid on soodsad jõevähile 

arenguks ja siin toimub ka efektiivsemalt vee isepuhastumine bioloogiliste protsesside 

tulemusena. Väikeste vähitiikide ringes olev vesi puhastatakse spetsiaalse veepuhasti vahendusel 

mille tüüp valitakse vastavalt vajadustele. Enamasti on selleks liiva filtrid ja lubja lisamise 

vajaduse korral ka lubja manustamise kiht. 

Tiikide rajamisel on soovitav järgida vähikasvatustes enim kasutatavaid tiikide lahendusi. 

Taastootmisega vähikasvatuse kompleksis on vajadus vähimaimude kasvatamise tiikide ja 

müügivähi kasvatuseks planeeritud tiikide järele. Meie klimaatilistes tingimustes on otstarbekas 

rajada vähimaimude kasvatamiseks ka vee eelsoojendusega inkubeerimishoone. Samas on 

soodsates tingimustes avavee tiikides ka vähimaimude ja noorjärkude ekstensiivne kasvatamine 

suhteliselt edukas (Leoki vähikasvatus Võrumaa kruusakarjääris). 

Pidades silmas peamist suundumust vähikasvatuse arendamiseks, siis on soovitav Kriisapõllu 

suur ja tasapinnaliselt madalamale jääv vähitiik kujundada kahe või kolme sektoriga (joonis 

5,6). See annab vähi kasvatuseks enam sobivat põhja pinda ja ka tiigi vee maht väheneb ligi 

kaks korda. Sellega vähenevad ka eraldatava savika pinnase kogused ning kulutused 

tehtavatele kaevetöödele. 

18

Joonis 4. Kriisapõllu detailplaneeringuga kavandatud kala- ja vähikasvatuse üldine plaan 

19

Haiguspuhangute võimalikkuse korral on vajalik tiikide veega varustamine rajada selliselt, et tiike 

oleks võimalik eraldada (isoleerida) puhastamiseks, desinfitseerimiseks, ja asurkonna 

hooldamiseks ning väljapüügiks. Kavandatav Kriisapõllu vähikasvatus on autonoomse 

veevarustusega ja vett ei juhita siit kuskile mujale, vaid tiikides kasutuses olev vesi on 

korduvkasutusega ja looduslike protsesside ning spetsiaalsete filterseadmete vahendusel 

puhastatav (joonis 8). 

Suures tiigis toimub vee puhastumine looduslike protsesside vahendusel (vetikad ja täiendav 

aeratsioon ning sellega kaasnevad oksüdatsiooniprotsessid). Ringlusse suunatavast veest võetakse 

valdav osa suurest tiikide kompleksist ja puurkaevu vett lisatakse vastavalt vajadusele kas veevaru 

täienduseks või veetemperatuuri reguleerimiseks vee liigse soojenemise perioodil suvel. Meie 

klimaatilistes tingimuses on soe periood lühike ja enamasti on vajadus vee soojendamiseks, 

seetõttu on soodus vähitiikide paiknemine pinnase süvikus ja valgusele eksponeeritud kohas. Vee 

ülemäärase soojenemise takistamiseks on võimalik kasutada vajadusel veepinna varjutamist ja 

jaheda puurkaevu vee lisamist. 

Puurkaevu vee kvaliteedist olenevalt võib tekkida vajadus raua eraldamiseks spetsiaalse filtri 

kasutamiseks. Tiikides ringleva vee puhastamine toimub spetsiaalselt rajatud ja looduslikest 

materjalidest valmistatud filterelementidega puhastite vahendusel. Puhastussüsteemide rajamise 

spetsiifika sõltub selle reaalsetest vajadustest ja võimalustest. Soovituslikeks tüüpideks peetakse 

kinniseid ja avatud puhastuskolonne (joonis), selle dimensioonid sõltuvad reaalsetest vajadustest. 

Nimetatud küsimused on vähikasvatuse rajamise detailsed probleemid ja seda tuleb arendajal 

tööprojektide koostamisel arvestada. Käesoleva detailplaneeringu KSH koostamisel pööratakse 

peamine tähelepanu mõjudele mis võivad ilmneda tegevuse elluviimisel ja kirjeldatakse reaalseid 

lahendusi, et anda otsustajale parem ülevaade kavandatava tegevuse spetsiifilistest probleemidest. 

Joonis 5. Suur vähitiik on soovitav rajada kahe või kolme seltsiooniline, see suurendab oluliselt 

sobivat elupaigalist ruumi ja võimaldab rajada rohkem varjeid vähile ning suurendab põhja 

mosaiiksust. 

20

Joonis 6. Vähitiigi sektorite võimalik paiknemine (pealtvaade) 

Joonis 7. Vähitiikide rajamisel on vajalik eelnevalt kujundada tiikide veevarustuse süsteem. See 

on oluline eelkõige vähimaimude kasvatamiseks kavandatud tiikides (Mannonen &Paaver 2001 

järgi) 

21

Joonis 8. Avatud (ülal) ja suletud (all) veepuhastus kolonnid vähikasvatuses ringleva vee 

puhastamiseks (Mannonen &Paaver 2001 järgi). 

22

3. KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS JA 

NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE VÄLTIMINE 

Siinkohal peatutakse lühidalt peamistel mõjuvaldkondadel kus võib ilmneda oluline 

keskkonnamõju 

3.1. Mõju elustikule ja ökosüsteemidele 

Taimkate ja taimestik 

Detailplaneeringu ala on suhteliselt väike ja paikneb endise karjääri servaalal. Eesti taimkatte 

kasvukohatüüpide klassifikatsiooni kohaselt kuulub ala ruderaaltaimkonda, mida 

iseloomustavad 7.1. Prahipaikade taimestu; 7.2. Õuede ja teeservade taimestu ja 7.3. 

Mahajäetud põldude taimestu (Paal, 1977). Endise karjääri servas on mitmes kohas prügi 

mahapaneku kohad mis on tekkinud sinna enam kui kümme aastat tagasi. Siin kasvavad 

enamasti pajud, kask ja üksikud noored männid. Taimestikus domineerivad kõrrelised. Valdav 

osa kinnistust on lage, endine põllumaa, mis on olnud mitmed aastad põllumajanduslikust 

kasutusest välja lülitunud. Siin kasvad suhteliselt toiteainete vaesele pinnasele omane 

taimestik kus domineerivad orashein, kerahein jmt. teised kõrrelised. Kinnistu kahes servas 

kulgeb kruusatee ja selle servades on iseloomulik teeservade taimestik kus lisaks kõrrelistele 

kasvad ka puju ja naistepuna. Looduskaitseliselt väärtuslikke kasvukoha tüüpe ega ka 

kaitstavaid taimeliike siit ei leitud. 

Selgrootute faunat pole siin uuritud ja seetõttu ei saa selle kohta anda täpsustavat ülevaadet. 

Arvestades planeeringuala paiknemist endise karjääriala servas, siis siin leiti kevadel mitmete 

tavaliste liblikaliikide (suur koerliblikas, lapsuliblikas, leinaliblikas ja mitmed ööliblikaliigid) 

esinemine. Ka leidub siin juhuslikult mitmeid mardikaliike ja maismaa tigusid. Planeeringu 

ala ei kuulu kaitstavate selgrootute elupaikade hulka ja siin pole ka selleks erilisi perspektiive. 

Linnustik. Kuna ala on suhteliselt väike ja mahajäetud lage põlluala, siis siin ei leitud 

paigalist linnustikku. Lähialal ja võimalik, et ka kinnistu piires võib pesitseda lõoke ja 

kiivitaja. Teisi liike siin ei leitud. Lähialal ja karjääri servapiirkonnas pesitseb talvike, 

kadakatäks ja kivitäks. Linnustiku seisukohast ei ole piiranguid ala planeeringu teostamiseks. 

Imetajad. Imetajatest leiti planeeringu ja sellega vahetult piirneval alal mitmete imetajate 

tegutsemise jälgi. Nendest arvukamalt oli põlduruhiire urge ja kaeveid. Siin võib esineda 

kuhja uruhiir, kaelushiir ja karjääri servaaladel ka pisihiir ja metskarihiir. Karjääri servaaladel 

leidus halljänese ekskremente ja närimisjälgi. Planeeringu ala ei kuulu imetajate väärtuslike 

elupaikade hulka ja siin ei tuvastatud ka kitsealuseid liike ja nende püsielupaiku, mistõttu 

mõju ka imetajaliikidele puudub või on see väga väike. 

23

3.2. Mõju maastikule (geomorfoloogilistele ja edaafilistele 

tingimustele sh. arenduse visuaalsed mõjud) 

Planeeringu ala on väikese lõuna suunalise kaldega lage ala, mille põhja-kirde ja ida servas 

kulgeb kruusa tee ja lõuna pool endine võsastuma hakkav risustatud kruusakarjääri serv. 

(joonis 1-3 ja fotod 1-5). Maastikuliselt on tegemist ruderaalmaastikuga, mis peale projekti 

teostamist ja sobiva haljastuse rajamist muutub oluliselt väärtuslikumaks inimtekkeliseks 

puhkemaastikuks. 

Kuna tegemist on eraõigusliku kinnistuga, siis vähitiikide ja ala kaitseks ning valve 

korraldamiseks rajatakse kinnistu ümber aed ja sobivad piirdehekid. Selle tulemusena lülitub 

kõnealune maastiku fragment välja avalikust kasutusest, kuid jääb omalaadse 

maastikukujundusliku elemendina ilmestama siinset piirkonda. 

Vähikasvatuse arendamisega on paratamatult vajalik välja kujundada sobilik infrastruktuur 

vajalike rajatiste ja kommunikatsioonidega, mis muudab kindlasti teataval määral ala ilmet. 

Paraku on planeeritud see viia olemasolevast maapinnast madalamale. Maastiku üldise 

vaatelisuse seisukohalt ei kavandata ala häirivaid rajatisi peale piirdeaedade ja hekkide. 

Mõju maastiku visuaalsele seisundile ei ole suure tõenäosusega negatiivne, kui tegevus 

viiakse ellu projektiga kavandatu ja soovituste kohaselt. 

Kuna tiikide rajamisel on vajalik eemaldada suurtes kogustes pinnast ja selle ladustamine pole 

kinnistule võimalik, seega tuleb osa pinnasest kasutada väljaspool kinnistut. Tulenevalt 

Maapõue seaduse § 60 lg 3 kohaselt on selleks vajalik Keskkonnaameti nõusolek, mis tuleb 

taotleda ja saada enne ehitustööde algust. 

3.3. Mõju põhja- ja pinnaveele 

Seoses pinnase pealmiste kihtide eemaldamisega kuni vettpidava savikihini, mille sisse 

rajatakse vähitiikide süvendid, siis avatakse selles piirkonnas põhjavee ülemine horisont ja 

toimub teatavas ulatuses vee valgumine savikasse moreeni kaevatud tiikidesse. Kuna 

rajatavad vähitiigid paiknevad olemasolevast rekultiveeritud karjäärist 4-5 meetrit kõrgemal, 

ja tiikide servaalad täidetakse ja tihendatakse savika pinnasega siis ei ole oodata lähialal 

põhjavee arvestatavat langust ega pinnase liigset kuivamist. Ka ei mõjusta see lähiala 

salvkaevude veetaset, kuna nende süvis on oluliselt suurem ja paiknevad vee valgumissuunas 

rajatavatest tiikidest madalamal. Mõneti võib ilmneda mõju kaevu vee tasemele kinnistu 

läheduses asuvale Kirepi kinnistul oleva kaevu vee tasemele, kuid ka siin on tegemist 

kaevuga, mis paikneb juba varemalt kaevatud karjääriala läheduses ja pidanuks valguma veest 

tühjaks. Käesoleva kevadel ulatus kaevu veetase maa pinnani ja kelder täitus veega kuid suvel 

alaneb veetase oluliselt kuid kaev pole jäänud kuivaks. Kaevude kontrollmõõdistamisel selgus 

(tabel 12), et siinsed kaevud on rajatud piisava süvisega ja senini pole kaevudest vesi 

kadunud, küll aga täheldatakse kevadises ja suvises veetasemes suuri kõikumisi. Siin on 

tegemist vettpidavasse kihti rajatud kaevudega ja nende toide on valgumisega lõuna suunas, 

seetõttu toimub kaevude täitumine vaatamata lähiala karjääri suurele sügavusele võrreldes 

maapinnaga. Kui aga juhtub, et kaevudest kaob vesi, siis tuleb tagada selle kinnistu veega 

varustamine puurkaevu baasil. Juuni alguse kaevude seisund on fikseeritud 09. juuni 2011 a 

seisuga ja esitatud pt: 6. 2. Seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks (tabel 12). 

24

Põhjavee kasutuse vajadus tuleneb esmajoones tiikide veevarustuse stabiilsuse tagamiseks. 

Selleks tuleb rajada puurkaev. Tulenevalt Veeseaduse (16.06.1994) § 8 Vee erikasutus punkt 

1 kohaselt peab vee erikasutuseks kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutuse 

korral ka maaomaniku nõusolek. Punkt 2 lõige 2 kohaselt peab olema vee erikasutusluba kui 

võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas. 

Põhjavee kasutuse vajadus enam kui 5 m3 ööpäevas on vajalik juhul kui tiikide täitmine 

toimub põhjaveega. Sellisel juhul on põhjavee tarve suurem (vt pt. 3.7.1.Veekasutus) ja vee 

erikasutusluba vajalik. Puurkaevu rajamise projektiga määratletakse vee võtmise lubatud 

kogused, aeg ja põhjavee kiht. Siinsed põhjaveekihid on hästi kaitstud. 

Tulenevalt veeseaduses §28 Veehaarde sanitaarkaitseala, punkt 3 kohaselt ei moodustata 

sanitaarkaitseala, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja 

vajaduseks. Sellise veevõtu hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. 

Kui aga kasutatakse põhjavett enam kui 10 m3 /p, siis on sanitaarkaitseala suurus 30 meetrit 

ja kui põhjavee kihid on hästi kaitstud. 

Kavandatavast puurkaevust vee tarbimise koguseks planeeritakse alla10 m3 ööpäevas ja vee 

kasutamine on planeeritud ühe kinnistu tarbeks, seetõttu puudub sanitaartsooni eraldamiseks 

vajadus, kuid see on siiski mõistlik jätta vähemalt 10 m raadiuses, soovitavalt 30 meetrit. 

Vähitiikide rajamise ja tegevusega kaasnevate toimingute tulemusena ei tohi ilmneda 

naaberkinnistute maa soostumist, pinnase erosiooni ega maalihet. Antud tegevuse korral on 

nendele ohtudele juhitud tähelepanu juba eelnevalt Keskkonnaameti pool. Kuna tegemist on 

madalaveeliste tiikidega ja vee ringkasutusega siis vee pinnasesse imbumise ja selle 

äravalgumise tõkestamiseks on vajalik rakendada vajalikke meetmeid, sest vee kaod ei tohi 

olla pinnasesse suured. Vastasel juhul tuleb suurendada puurkaevu vee kasutust mis pole 

otstarbekas ja osutub pikemas perspektiivis ka kalliks. Seetõttu tuleb tiikide rajamisel pöörata 

olulist tähelepanu tiikide isolatsioonimaterjalide kasutamisele ja vee säästlikule kasutusele. 

Nõuetekohaselt rajatud tiikide korral ei nimetatud ohud prognoositavad. 

Mõju pinnaveele pole oluline, sest siin toimub pinnavee valgumine lumesula perioodil lõuna 

suunas ja tasasest ning suure filtratsioonivõimega liivastest pinnastest tingituna imbud suur 

osa sademeteveest pinnasesse. Vähitiikide rajamise järel akumuleerub suurem osa pinnaveest 

tiikidesse. 

Negatiivne mõju lähiala põllumaadele ei ole tõenäoline, sest olemasoleva karjääri servaaladel 

püsib taimekasvuks vajalik niiskusrežiim, seega võib järeldada, et see püsib samalaadsena ka 

vähitiikide süvendi servaaladel. 

3.4. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 

Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ilmneb eelkõige arendustegevuse laienemise läbi 

valla selles piirkonnas. Obligatoorseks tingimuseks on 2-4 töökoha moodustamine peale 

vähikasvatuse valmimist. Ehitusperioodil aga leiab rakendamist oluliselt enam inimesi. 

Nõuetekohaselt väljaarendatud vähikasvatus kombineeritult kalapüügi võimaluste loomisega, 

võimaldab ka toitlustuse ja piiratud ulatuses turismi arengut. Kuna rajatav vähikasvatus 

paikneb Lennundusmuuseumi läheduses, siis on head perspektiivid ka turismi ja külastajate 

teeninduse korraldamiseks. See pole aga praeguse kava kohaselt planeeritud. Mõju 

sotsiaalmajandusliku olukorra elavnemisele on positiivne. 

25

3.5. Mõju elanike heaolule ja tervisele (sh valgus-, müra-, 

õhusaaste) 

Mõju elanikkonna ja lähiala elanike heaolule ning tervisele ei ole kavandatava tegevusega 

üldjoontes arvestatavalt suur. Siinkohal tuleb vaadelda siiski võimalikke mõjusid, millised 

võivad ilmneda tööde perioodil ja sellele järgnevalt. 

Üheks olulisemaks teguriks võib olla häirimisfaktor, mida põhjustab kaevetööde perioodil 

esinev müra ja liikluse suurenemine seoses pinnase äraveoga. Nimetatud häiriva mõju 

leevendamiseks on vajalik jälgida, et töid ei teostata öösel. Tegemist on siiski suhteliselt 

eraldi asuva kohaga ja lähialal esineb vaid kaks talu, keda tegevus võib otseselt häirida, 

seetõttu tuleb arendajal saavutada kokkulepe tööde teostamise perioodil lähitalude elanikega. 

Kaevetöödega kaasnev müra on piirataud ulatusega, kuna enamuses toimuvad kaevetööd 

maapinnast madalamal ja seetõttu müra levik kaugemale on tõkestatud. 

Õhusaastet ei saa prognoosida, sest see on lokaalne ja tuleneb mehhanismide töö perioodil 

eralduvatest heitgaasidest. Selle kontsentratsioonid ei ületa lubatud tasemeid, sest tegevus 

võib toimuda tehniliselt korras masinatega. 

Tegevusega ei kaasne valgus, kiirgus ega ka toksilist saastumist, sest töö protsess ja 

kasutatavad vahendid ning materjalid ei anna alust selliste mõjude ilmnemiseks. 

3.6. Jäätmeteke ja pinnase kasutamine 

Tegevusega ei kaasne keskkonnale kahjulikke jäätmeid. Kuid ehitustegevuse perioodil 

kasutatakse erinevaid ehitus ja isolatsioonimaterjale siis nende jääkide utiliseerimine peab 

toimuma kooskõlas jäätmeseaduse normide ja nõuetega. Sellest tulenevalt tuleb tekkinud 

jäätmed koguda ja kasutada otstarbekalt või utiliseerida prügiveo firmade abil. 

Seoses tiikide rajamisega kavandatakse eemaldada pindmine mulla ja selle alla jääv pinnase 

kiht kuni savika pinnaseni. Nimetatud pinnased on piisavalt väärtuslikud ja sellest üks osa, 

esmajoones mullakiht, tuleb jätta kinnistule edaspidiseks kasutamiseks vähikasvatuse tiikide 

vahealade ja servapiirkondade heakorrastusel ja haljastustöödel. Üks osa sellest on otstarbekas 

kasutata raadatud pinnaste katmiseks teistes ehituspiirkondades või kasvupinnasena 

haljastuses. 

Mullakihi alla jääv pinnas on jämeliivane või kruusane, paiguti rohke savi sisaldusega, 

seetõttu sobib see pinnase liik täiteks ehitustegevuses aga ka teede ehitusel. 

Tiikide süvendid kaevatakse savikasse pinnasesse, mistõttu see pinnase liik leiab vähem 

kasutust ehituste ja rajatiste juures, küll aga on see hea kattematerjal prügilate katmisel, 

paisutuste tammimulde kindlustamisel. Suur osa savikast pinnasest leiab kasutust 

vähikasvatuse tiikide ala servavallide kindlustamisel ning endise karjääriserva katmiseks. 

Tegemist on tänapäeval väärtusliku ressurssi liigiga, mistõttu on seda vajalik kasutada 

otstarbekalt. 

26

Tulenevalt Maapõueseaduse (01.04. 2005) §59 punkt 1 kohaselt on kinnisasja omanikul või 

kinnisasja kasutusõigust omaval isikul õigus maapõue kasutada üldgeoloogilise uurimistöö 

loata, uuringuloata või kaevandamisloata, kui seda tingib kinnisasja kasutamise vajadus ja see 

ei ole vastuolus seadusega. Sama paragrahvi punkt 2 kohaselt on füüsilisest isikust kinnisasja 

omanikul oma kinnisasja piires õigus kaevandamisloata võtta maavaru või looduslikku 

kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaruna arvele võetud, isikliku 

majapidamise tarbeks, kui seadus ei sätesta teisiti. 

Suur osa kaevisest on vajalik eemaldada ja kasutada väljaspool kinnisasja, siis tulenevalt 

Maapõueseaduse §60 punkt 1 kohaselt on kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust 

omaval isikul õigus käsutada, kaasaarvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde 

või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist ja punkt 3 kohaselt: Kui kaevist 

võõrandatakse või kasutatakse seda väljaspool kinnisasja, on võõrandamine või väljaspool 

kinnisasja kasutamine vaja eelnevalt kooskõlastada kaevise tekkimise asukoha 

keskkonnaametiga. 

3.7. Muud võimalikud keskkonnamõjud 

Tegevusega kaasnevad mitmed otsesed ja kaudsed mõjud. Tööde perioodil suureneb müra ja 

liikluse suurenedes ka üldine häirimisfaktor. Suureneb teataval määral tööhõive, sest 

vähikasvatuse rajamisel ja selle hooldamisel on vajalik luua mitmeid töökohti. Planeeringuga 

ilmnevad mitmed mõjud ka veekasutuses ja vee puhastuse ning mitmete teistegi 

keskkonnafaktorite suhtes. Siinkohal peetakse vajalikuks käsitleda järgmisi probleeme ja 

võimalikke tegevusi millega võivad kaasneda keskkonnamõjud: 

3.7.1.Veekasutus 

Veekasutus on rajatava vähikasvatuse üks olulisemaid ja komplitseeritumaid küsimusi. 

Seetõttu peetakse vajalikuks käsitleda probleeme, mis puudutavad veevajadust rajatavale 

kompleksile, vee puhastamise vajadust ja meetodeid ning vähi- ja kalakasvatuses tekkiva 

heitvee käitlemist: taaskasutatava vee puhastus ja selle jääkide käitlus, heitvee ärajuhtimine 

jm.. 

Veevajadus tiikide täitumise perioodil on rajatavale kompleksile suur. Projekti kohaselt on 

tiikide vee maht 41390 m3. Pidades silmas aga tiikide kujundamist täielikult vähikasvatuse 

eesmärkidest lähtuvalt, siis suure tiigi: pindalaga 12350 m2 ja planeeritud vee mahuga 28350 

m3, kujundamise järel kolme sektoriga tiigiks, väheneb vee maht poole võrra ja vee mahuks 

jääb ligikaudu 15 000 m3. Seega oleks vähikasvatuseks sobivate tiikide üldine vee maht 28 

000-29 000m3 (28040m3). 

Vähikasvatuse stabiilse veega varustamise tagamiseks rajatakse puurkaev. Vee tarve on 

suurim tiikide täitumise perioodil. See toimub esmalt põhja ja ka pinnavee valgumise 

tulemusena. Täiendav vesi saadakse puurkaevust. Isevalgumise teel tiikide täitumine võtab 

aega savikates ja vett halvasti läbilaskvates pinnastes harilikult aasta. Enamasti täituvad tiigid 

kevadise lumesulamise perioodi järgselt. 

Kui me tahame tagada tiikide täitmist üksnes puurkaevu veega aasta jooksul, siis on vee 

vajadus 113 m3 /p so 4,7 m3 /t. Kavandatava puurkaevu tootlikkus on kuni 10 m3 /p. Tiikide 

27

täitmisel üksnes puurkaevu veega tuleks arvestada sellisel juhul 11,3 aastaga. Tegelikult on 

vähitiikide vee tarve soovitusliku lahenduse korral oluliselt väiksem (28040m3), sellisel juhul 

on ööpäevane vee tarve 75-80 m3/p so. 3, 25 m3/t. ka sellisel juhul kuluks meil veega 

täitumiseks üle 7,5 aasta. 

Suure tõenäolisusega ei ole tiikide täitmine vajalik üksnes puurkaevu veega, vaid suur osa 

veest valgub siia pinnasest ja täitub sademete veega. Seda kinnitavad lähiala kaevu veetaseme 

kohta saadud täpsustavad andmed, mille kohaselt oli Kirepi kinnistu kaevu 2011 a. kevadine 

veetase maapinnaga samal kõrgusel ja kelder täitus veega. Tiikide täitmine veega ei ole 

vajalik ühe aasta jooksul, see võib toimuda 2-3 aasta jooksul sest vähikasvatuse arendamist on 

otstarbekas planeerida esmalt asustatusmaterjali tootmiseks oma kasvanduse tarvis 

väiksematel pindadel ja alles seejärel tekib vajadus suuremate kasvutiikide järele. Väiksemaid 

tiike saab täita nii puurkaevu veega ja hiljem vastavalt vajadusele ka alumisse kogujatiiki 

valgunud ja kogunenud veega. 

Vee vajadus tiikide veevaru taastamiseks: Rajatavad tiigid asuvad pinnase süvikus ja on 

tuulte eest varjatud kuid siinsete tiikide pinnalt on aurustumine siiski pisut suurem ja sõltub 

asjaolust, et siinsetes madalaveelistes tiikides soojeneb vesi kiiremini kui teistes veekogudes, siis 

võib arvestada aurustumise hulgaks ligikaudu 470-500 mm aasta. Seega on aasta keskmine 

arvestuslik vee aurustumine 10 000-11 000 m3 aastas. Sademete näol on tiikide pinnale tulevate 

sademete vee hulk vastavalt 12 650m3. Seega tiikide pinna kohta on sademetest saadav 

arvestuslik vee ülejääk 1100- 1200 m3 aastas. Sellele lisandud ringkraavi suunatav lumesulamise 

ja sademete veed, mis küll osaliselt imbuvad pinnasesse, kuid seda, suhteliselt puhast vett on 

võimalik kasutada täiendavalt tiikide vee täiendamiseks. Milliste kogustega võiks sellisel juhul 

arvestada. Lumesulamise veed valguvad siinsesse ringkraavi. Pinna suuruse kohaselt võib 

arvestada 2,5 hektari suuruse täiendava sademetevee pindmise valgumisega. Seega võib kasutada 

tiikide veevaru täiendamiseks kuni 14375 m3 veega. Osa veest valgub pinnasesse kuid ligikaudu 

10 000 m3 vett, esmajoones lumesulamise vett võib kasutada tiikide veega täitmiseks aastas. 

Üksnes sademete veega võib täita tiigid veega kahe aasta jooksul (arvestamata pindmise põhjavee 

valgumist ümbritsevalt alalt tiikidesse) 

Tuleb arvestada aga asjaolu, et osa veest imbub savikasse põhjakihiti ja sealt edasi põhjavee 

sügavamasse horisonti, siis tekib täiendava vee vajadus nii suvel kui ka talvel. Tiikides normaalse 

veetaseme hoidmiseks on täiendava vee vajadus ilmne, kuid milline see saab olema, selgub 

täpsemalt peale tiikide täitumist ja nende käikulaskmist. Kui filtratsioon pinnasesse on liiga suur, 

tuleb väikesed vähitiigid rajata geokile isolatsiooniga mille peale paigaldatakse sobiv peenveeris 

ja tehisvähiurud. Sama tuleks teha ka suure tiigiga, kuid siin tuleb arvestada, et geokile ülemine 

nivoo jääb vajalikule ja planeeritavale veetaseme kõrgusele, mille tõttu ülemäärane vesi saab 

imbuda ümbritsevasse pinnasesse. Alumise tiigi normaalse täitumise korral kui vee pinnasesse 

imbumine tõkestada, siis puudud täiendavalt puurkaevuvee vajadus või on selle lisamine vajalik 

üksnes põuaperioodidel. 

Vee puhastamise vajadus on tiikide vee kvaliteedi tagamiseks vähikasvatuse nõuetest 

lähtuvalt möödapääsmatu. Ringluses oleva vee puhastamine korduvkasutuse korral eeldab 

sellekohase süsteemi rajamist. Kuna tiikide toide on planeeritud põhjavee kasutamisele, siis 

puurkaevu vee puhastamise vajadus sõltud selle keemilisest koostisest. Liigse raua sisalduse 

korral on vajalik raua erastamine, kuid enamasti puudub selleks vajadus. Puurkaevu vesi 

suunatakse jaotustiiki eelsoojenemiseks, millest suundub vesi vähitiikidesse. Nendest üle 

voolav vesi suundub suurde vähitiiki kus toimub selle puhastumine looduslike protsesside 

(vetikate jt veeorganismide) kaasabil. Kui tekib vajadus suure tiigi vee kasutamiseks 

väiksemate vähitiikide veega varustamiseks, siis toimub selle täiendav puhastamine ja 

28

vajadusel ka desinfitseerimine. Selleks tuleb rajada pumplast väljuva vee täiendavaks 

puhastamiseks spetsiaalsed liivast ja lubjarikastusega filter kolonnid või filtratsiooni basseinid 

(vt. eespool vähikasvatus). Sinna pumbatakse suurest tiigist võetav vesi, mis imbud läbi 

puhastavate kihtide ja suunatakse veevaru täiendamiseks ettenähtud tiikidesse. Nimetatud 

vähikasvatuste üksikasjadega peab arendaja täiendavalt tutvuma mõnes Eesti aga soovitavalt 

ka Soome kaasaegsetes vähikasvatustes. Täpsemate tööprojektide koostamisel tuleb arvestada 

vähikasvatusega seotud riskide ja vee kvaliteedi tagamise nõuetega. 

Puhastusfiltrid täituvad vetikate ja orgaaniliste jääkidega, seetõttu on vajalik filtrite regulaarne 

hooldus. Sagedamini vajab puhastamist filtrite pindmine kiht. Pealmine vetikatega 

ummistunud kiht eemaldatakse perioodiliselt teatud aja jooksud ja vastavalt vajadusele 

vahetatakse välja ka filtreeriv liivakiht ja vee karedust reguleerivad komponendid (lubjakiht). 

Kuna tegemist pole keskkonnale ohtlike komponentidega siis seda võib utiliseerida ning 

kasutada vastavalt võimalustele kas pinnase katteks või selle lohkude täiteks. tegemist on 

puhta liiva sisse absorbeerunud ja sinna setitatud orgaaniliste ainesega. Seetõttu on 

filtrikolonni materjal kasutuskõlbulik ka kasvupinnase lisandina. Kuna tekkivad kogused on 

väikesed, siis selle ladustamine ja ka kasutamine ei ole probleemiks ega põhjusta kahjulikku 

keskkonnamõju. 

Vähikasvatuse tiikide vette ei juhita lähialadele, vaid see on ringkasutuses ja vajab 

prognoositavalt täiendust puurkaevu veest. Vähikasvatuse tiikides ei teki heitvett ja heitvee 

ärajuhtimiseks puudub vajadus. Ära veetakse üksnes olmereoveed ja fekaalid. 

3.7.2. Olmereovee käitlus 

Tootmishoone olmereovesi tekib töötajate ning valvuri tualettidest ja kätepesust ning 

dušširuumist. Detailplaneeringu projekti kohaselt on orienteeruv olmereovee maht 1,8 m³/d. 

Reovee puhastamiseks on detailplaneeringu kohaselt planeeritud kaks septikut ja imbpeenar 

krundi lõunaservale pumpla juurde. Puhasti imbsüsteemi kujaks on määratud 20 m. Kuna 

planeeringu alal on valitsevaks pinnase tüübiks pindmiselt punakad leetunud mullad ja all 

kruusane moreen, siis on tegemist suure filtratsiooniga pinnase tüübiks. Sellest tulenevalt ja 

Vaberiigi Valitsuse määrusest 16.05.2001. nr. 171 Kanalisatsiooni veekaitse nõuded §7 

kohaselt peaks ole na kuja vähemalt 30-50 m. Kuna pinnase kallak on minimaalne, siis peaks 

see olema vähemalt 30 m. 

Olmevee käitlemisel on vajalik arvestada asjaoluga, et vähikasvatuse tiikide lähialal ei saa 

pidada lubatavaks imbsüsteemidel põhinevat olmereovee puhastamist ja pinnasesse juhtimist, 

kuna läbi pinnase võib toiteainete rikas vesi imbuda tiikidesse ja kahjustada vee kvaliteeti. 

Seda võib lubada siis kui tiigid kaetakse geokilega ja pinnasest tiikidesse vett ei imbu. Selles 

tulenevalt on vajalik olmereovee käitlemisel kasutada kuivkäimlat (-aid) ja suletud süsteemi 

reovee äraveoga. Viimati nimetatud põhimõtte rakendamine eeldab vee otstarbekat ja 

säästlikku kasutamist, st reovee tekke minimiseerimist. 

3.7.3. Sademetevesi ja drenaaž 

Hoonete katuse sadeveed on planeeritud juhtida piirdekraavi. Sõidutee on planeeritud ilma 

äärekivideta kaldega piirdekraavi. Haljasalat tulev pinnavesi juhitakse samuti piirdekraavi kus 

see imbub pinnasesse. Kraavidest ülevool on planeeritud vanasse kruusakarjääri, kuhu 

valguvad praegugi sulaveed ja suuremad vihmaveed. Tiikide valmimise järel enamus 

sademetest säilivad tiikides ja vee valgumine olemasolevasse kruusakarjääri väheneb. Vee 

29

otstarbeka kasutamise eesmärgil on vajalik tiikide vee täiendamiseks planeerida kraavidesse 

koguneva vee juhtimine suurde tiiki, kus toimub vee settimine ja osaline puhastumine. 

Arvestades planeeringu ala pinnase iseärasusi, selle suurt vee läbilaske võimet, siis spetsiaalse 

drenaaži rajamine kuivendamise seisukohast lähtuvalt pole vajalik. Küll aga on soovitav 

sademete vee kogumiseks ja juhtimiseks kraavi spetsiaalse torustiku paigaldamine. 

3.7.4. Võimalikud riskid vähikasvatusele ja keskkonnale. 

Võimalikke riske, mis ohustavad kavandatavat vähikasvatus on mitmeid, kuid need ei 

põhjusta enamasti olulist negatiivset keskkonnamõju. Arvestatavateks ilminguteks võivad olla 

vähihaigused ja parasiidid, puurkaevu rike, vee korduskasutuse ja puhastussüsteemide rike, 

vee desinfitseerimise vajadused haiguste korral vähkidest toituvate lindude tõrje ja muu 

vähem oluline mõju. Vähikavatuse otsene mõju keskkonnale on seotud peamiselt vähitiikide 

rajamisega ja selle järgselt tiikide ekspluatatsiooni ja hooldusega. Kaudne mõju on vaid 

üldjoontes prognoositav, millest tuuakse alljärgnevalt detailsem käsitlus. 

Vähihaigused: vähihaigustest on kõige patogeensem ka meie looduses esinev vähikatk, mis 

võib ohustada ja hävitada lühikese aja jooksul kogu vähiasurkon elupaikadeks on ka 

vähikasvatuste tiigid. Nagu eespool öeldud, on vähi haigustest kõige patogeensemad 

katkuseen Aphanomyces astaci. Katkuseen tapab vähid lühikese aja, 2-3 nädala jooksul 

(täsemalt vt. Lisa 1) 

Teiseks vähihaiguseks on portselantõbi, mille tekitajaks on Thelohania contejeani. See on 

algloom kes parasiteerib vähi lihaskoes, põhjustades lõpuks vähi hukkumise. 

Nähtavaid kahjustusi kutsub esile lapihaigust põhjustavad parasiitseened ja tugeva 

infektsiooni korral ka vähi surma. Teised haigused ja parasiidid on küll teatava 

patogeensusega kuid ei ole vähile otseselt ohtlikud - Psorospermium elab vähi organismis, 

põhjustamata vähile nähtavaid vaevusi. 

Vähi ektoparasiitidest on tuntud vähikaanid Branchiobdella astaci. B. pentodonta ja B. 

parasita. Nakatumise korral ei põhjusta nad peremeesorganismi hukkumist. Suurima 

patogeensusega kolmest liigist on siiski B. astaci, mis parasiteerib vähi lõpustel. Massilise 

esinemise korral põhjustab see lõpuste nekrotiseerumise ja sõltuvalt kahjustuse ulatusest võib 

põhjustada vähi hukkumise. Kindlasti peab asustusmaterjal olema sellest parasiidist vaba. B. 

astaci tõrjeks võib vähid asetada lühiajaliselt 10%-lise keedusoola lahusega vanni. 

Lõpuseparasiidid nõrgestavad oluliselt vähi organismi ja loovad eeldused sekundaarseksbakteriaalseks 

infektsiooniks. 

Vähihaiguste mõju ümbritsevale keskkonnale avaldub esmajoones kasvatusest pärinevate 

haigete vähkide levitamise korral meie jõgedesse, seetõttu ei või kasutada asustusmaterjalina 

vähki kui kasvatuses esineb vähihaigusi või kui nad on nakatunud välisparasiitidega. 

Vähihaiguste tõrjeks ei ole efektiivseid meetodeid ega sobivaid preparaate, seetõttu ei 

kasutata tiikide desinfitseerimiseks üldiselt keemilisi vahendeid. Parimaks mooduseks on 

haigustest vabanemiseks tiikide kuivana hoidmist suvel umbes kuu aja jooksul, mil tiigi põhi 

kuivab ja päikesele avatud kohtades soojeneb ning hävitab vähihaigusi tekitavad organismid. 

Kui aga haigus ilmneb üksikus tiigis, siis on võimalik see isoleerida teistest ja nii tõkestada 

haiguse levikut kogu kasvanduses. Paraku on vee ringkasutuse korral see komplitseeritud ning 

30

on soovitav mitte tuua kasvatusse juba eelnevalt haigestunud eksemplare. Vähikasvatuste 

tiikide vesi ei vaja üldjoontes veevahetust ja sobiva aeratsiooni korral on see kasutuskõlbulik 

aastaid. 

3.7.5. Vähitiikide veevarustuse häired 

Veevarustuse häiretest võivad kõne alla tulla puurkaevu rike, vee korduskasutuse ja 

puhastussüsteemide rike, vee desinfitseerimise vajadused haiguste korral jne. On juhitud 

tähelepanu ka 10 tiigist ehk nn. suures kasvutiigist ülejääva heitvee ärajuhtimisele. 

Vähitiikides ei teki heitvett reostatud vee mõistes ja kuna on tegemist vee korduvkasutusega 

siis ei teki vajadust vee ärajuhtimiseks vaid on ilmne vajadus pinnasess imbuva vee 

täiendamiseks ning ringleva vee puhastamiseks. 

Puurkaevu rikke korral tagatakse vee varustus ja ringlus suurte tiikide vee kasutusega. 

Arvestades asjaolu, et vähitiikides püsib suhteliselt stabiilsena vesi, siis veevarustuse 

seisukohas omab esmast tähtsust veevarude täiendamine ja tiikides optimaalse veetaseme 

hoidmine. Selle lahendamine ei ole kiireloomuline probleem. Puurkaevu riketest on enam 

tuntud pumpade rikked, mis on kõrvaldatavad reaalselt mõne tunni, päeva või halvemal juhul 

nädalaga. Selle perioodi vältel ei juhtu tiikide täiendamisel veega midagi eriti kriitilist, sest 

väiksemaid tiike saab varustada vajadusel veega alumisest suure vee mahtuvusega tiigist, mis 

on lülitatud vee korduvkasutuse ja puhastuselementidega varustatud ringlussüsteemi. 

Puhastussüsteemide riketest võivad olla filtratsioonipinnase läbilaske võime langus ja 

filterelementide ummistumine. Selle leevendamiseks tuleb filtratsioonikolonnid või -alad 

puhastada ja vajadusel välja vahetada filtreerivad elemendid ja substraadid. Nimetatud ohud 

annavad aegsasti märku ja nõuetekohase hoolduse korral ei tohiks tekkida probleeme ja 

avariilisi olukordi. Filtreerimiseks kasutatavad substraadid ei ole keskkonnaohtlikud ja nende 

kogused on piiratud, mistõttu nende ladustamisega ei kaasne kahjulikku keskkonnamõju ega 

ületamatuid probleeme. Puudub vajadus nende ladustamiseks naaberaladele. 

Vee desinfitseerimise vajadused haiguste korral. Vähitiikides haiguspuhangute ilmnedes 

ja suremuse kasvades on vajalik haigestunud tiigi asurkond isoleerida ja see tiik lülitada välja 

ühise veekasutuse süsteemist. Nimetatud küsimused lahendatakse veevarustusprojekti 

koostamise käigus. Võib tekkida vajadus tiiki tühjendada ja haiged vähid välja püüda ning 

allesjäänud vähid desinfitseerida sõltuvalt haiguse iseärasustest. Selle teostamine eeldab tiigi 

veest tühjendamist. Võimalik on pumbata tiigi vesi ümbritsevasse kraavi kus see imbub 

pinnasesse ja puhastub, osa valgub ülevoolu kaudu külgnevale karjääri alale. 

Autonoomse veevarustusega ja teistest veekogudest isoleeritud vähikasvatuste tiigid loovad 

eelduse haiguspuhangute vältimiseks. Vähile letaalse vähihaiguse, vähikatku tekitaja 

sattumise vähitiikidesse võib aset leida siiski enamasti inimtegevuse kaasabil kas nakatunud 

püüniste või vähkide ja kalade transportimisel kasutatud veega. Nimetatud ohuallikaid 

vältides on vähe tõenäoline tõsiste haiguspuhangute levikuks vähikasvatusse. 

Vähikasvatuse arendamise ja selle nõuetekohase hoolduse ning veterinaarsete tingimuste 

täitmise korral ei ilmne ümbritsevale keskkonnale negatiivset mõju. 

Vähikasvatuse tiigid meelitavad kohale vähist toituvaid kajakaid, hallhaigrut ja ka valget 

toonekurge. Nende liikide tõrje on vajalik ja meetodid arendaja valida, millede teostamisel 

tuleb arvestades seadusandlikke piiranguid. 

31

4. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 

Tulenevalt eesmärkidest ja asukoha eripäradest ning tegevusega kaasnevatest 

suuremahulistest töödest peetakse siinkohal vajalikuks käsitleda esmajoones neid 

keskkonnamõjusid, mis ilmnevad tööde käigus ja millel on mõju teistele aladele või millised 

võivad ilmneda hiljem. Andmaks hinnanguid kavandatavatele tegevustele, peetakse 

vajalikuks tutvustada olulisemaid tegevusi ja sellega kaasnevaid mõjusid, KSH kasutatavat 

metoodikat ja võimalikke alternatiivseid lahendusi ning analüüsitakse võimalikke 

keskkonnamõjusid ja hinnatakse nende mõju vastavalt metoodikale erinevate alternatiivsete 

lahenduste lõikes. 

4.1. Kavandatav tegevus 

Detailplaneeringus kavandatud tegevusi on mitmeid, milledest osa on seotud otseselt tööalaste 

tegevustega, osa neist on aga õiguslikud ja tegevust korraldavad. Siinkohal tuuakse 

olulisematest ülevaade: 

1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ja kruntide ehitusõigus. Kriisapõllu kinnistu 

maaüksusele on kavandatud rajada vähikasvatus mistõttu muutub maa sihtotstarva 

tulundusmaast tootmismaak. Seoses vähikasvatuse rajamisega on tulevikus tegemist 

tootmiseesmärgil kasutatav maaga (tootmismaa -003; T) mis lähtub Vabariigi Valitsuse 23. 

oktoobri 2008. a määrusega nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise 

kord” tingimustest 

2. Krundi hoonestusala piiritlemine. Planeeritud ehitusalad on seotud ja sõltuvad 

vähikasvatustiikide ja tootmistehnoloogia vajadustest. Lähemal kui 19 m ühtegi hoonestusala 

kinnistu piirist ei asu. 

3. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Planeeringualale pääseb Haaslava- 

Vana-Kuuste kõrvalmaanteelt (22141) kohaliku kruusatee kaudu. Kinnistule on planeeritud 

kaks sissepääsu, üks kirdenurgast ja teine kagunurgast. Esimene on ettenähtud juurdepääsuks 

haudemaja juurde ning teine juba projekteeritud ja ehitusloaga tee kaudu pääseb pumpla ja 

kalakasvatustiigi juurde. Haudemaja juurde on planeeritud kõvakattega parkla kuni 17-le 

sõiduautole. Parklale tuleb rajada sademetevee kanalisatsioon ja õlipüüdur. 

Pumpla juurde on planeeritud „ajutine roheparkla” killustikuga stabiliseeritud murukattega 

parkla kuni 64-le sõiduautole. Analoogsed roheparklaga on planeeritud ka tiikide vahelised 

teenindusteed. Tee konstruktsioonis kasutada geotekstiili ja –võrku. 

4. Vähikasvatustiikide planeerimine ja rajamine. Vähitiikide read rajatakse kolmel 

kõrgustasapinnal ja väikese lõunasuunalise kaldega, mis võimaldab tiikide vahel omavoolset 

veevahetust. Vähitiikide rajamisel eemaldatakse pindmine pinnakate kuni savika 

moreenkihini mille sisse kaevatakse tiikide süvendid. 

5. Haljastus ja vertikaalplaneerimine. Kõrghaljastust planeeringualal ei ole. Planeeringu 

põhijoonisele kantud haljastus on soovituslikku laadi. Planeeringu ala piirile on lubatud 

läbipaistvad võrkpiirded kõrgusega 2,5 meetrit koos 3.5 kõrguse okaspuuhekiga. 

32

Vertikaalplaneerimisel on lubatud olemasolevast maapinda koorida (eemaldada) kuni 7m ehk 

kõrgusarvuni 63,00m. Vertikaalplaneeringu põhimõte on, et kinnistu idapoolsest piirist 

hakkab planeeritav maapind langema lääne suunas kuni kõrgusarvuni 66,00m, millele 

lisanduvad tiigid sügavusega 3m. Kaevatavast pinnasest (ca 130 tuh. m³) ehitatakse 

vahetammid, kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja ülejääv osa kasutatakse teede, platside ja 

tammide ehituseks muudes arenduspiirkondades. Kinnistu piirile moodustuv nõlv tuleb kaitsta 

erosiooni eest kas tehismaterjalidega või haljastusega. 

6. Tehnovõrkude ja rajatiste ehitamine. Antud kinnistul tehnovõrgud puuduvad. 

Planeeritud on elektrivõrk, veevõrk ja olmereovesi. Kavandatud on rajada vähikasvatuse 

kompleks koos selle juurde kuuluvate vajalike hoonetega ja tehnovõrgustikuga. 

(Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on antud detailplaneeringus, joonisel nr. 4.) 

Olulisema keskkonnamõjuga on tiikide rajamine ja sellele eelnev pinnase koorimine, 

ladustamine ja äravedu ning pinnase kasutamine. Kuna tegemist on saastumata pinnastega, 

siis nende kasutamisega ei kaasne looduskeskkonnale olulist keskkonnamõju. 

7. Veevarustus. Hoonete ja tiikide veega varustamiseks on planeeritud ehitusalale rajada 

puurkaev. Planeeritav veetarve on 1,8m³/d on olmeveeks ja tiikide täitmiseks ning aurumisest 

tingitud veekao kompenseerimiseks kokku ligikaudu 10m³/d. Puurkaevu sanitaartsoon on 

planeeritud 10m. Tiikide täitumine on planeeritud pinna ja põhjavee valgumise teel ning 

täiendavalt puurkaevu vee kasutuse vahendusel. Tiikide vesi on korduvkasutuses, mille 

ringluse tagamiseks kasutatakse pumplat ja vee puhastamiseks spetsiaalseid filtreid (joonis 7). 

8. Tuletõrje veevõtuks on planeeritud tuletõrje veevõtukaevud tiikidest. 

9. Sademetevesi ja drenaaž. Hoonete katuse sadeveed juhitakse planeeritud piirdekraavi. 

Sõidutee on planeeritud ilma äärekivideta kaldega piirdekraavi. Haljasalat tulev pinnavesi 

juhitakse samuti piirdekraavi kus see imbub pinnasesse. Enamus sadeveest jääb tiikide vee 

täienduseks. 

10. Reovee kanalisatsioon. Tootmishoone olmereovesi tekib töötajate ning valvuri (3-4 

inimest) tualettidest ja kätepesust ning dušširuumist. Reovee puhastamiseks on planeeritud 

kaks septikut ja imbpeenar krundi lõunaservale pumpla juurde. Arvestades tekkiva reovee 

väikest kogust ja imbsüsteemi ohtlikkust tiikide veele, siis tuleb reovee käitlus korraldada 

suletud süsteemina ja reovee äraveoga. 

11. Elektrivarustus ja välisvalgustus. Ühinemine elektrivõrguga on võimalik planeeringuala 

kirdenurka rajatud alajaama kaudu. Jõukaablid süvistatakse krundi piirist 1m kaugusele 

haljasribale. Välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus. 

12. Soojavarustus. Hoonete küte on kavandatud lokaalsete kütteseadmetega 

13. Sidevarustus. Planeeritava ala sidevarustus on ettenähtud kasutades traadita sidevõrku 

14. Võimalikud täiendavad tegevused. Täiendavate ja spetsiifiliste tegevustena tulevad 

kõne alla mitmed vähikasvatuses tehtavad spetsiifilised ehitustööd ja seadmete paigaldus. 

Seda pole siin võimalik käsitleda, kuna enamasti on see tööprojektide põhine ja sellega ei 

kaasne olulist keskkonnamõju. 

33

4.2. KSH metoodika 

KSH eesmärgiks ja otseseks ülesandeks on vajaliku info edastamine otsustajale 

keskkonnatingimuste kehtestamiseks planeeringu koosesisus tagamaks era ja avalike huvide 

ning keskkonna jätkusuutliku arengu. 

Igal arendustegevusel on oma kindel spetsiifika mille teostamisega kaasnevad konkreetsed 

mõjud keskkonnale ja kaitstavatele väärtustele. Keskkonnamõju strateegiline hindamine 

põhineb sellele, et hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist 

keskkonnamõju. KSH käigus hinnatakse detailplaneeringu ja selle alternatiivide 

rakendamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid olulisemate keskkonnamõjude lõikes. 

Traditsiooniliselt ei hinnata 0-alternatiivi ehk olukorda kui tegevust ei toimu või võetakse see 

alternatiivide võrdlemisel olukorra lähteparameetrina võrdseks „nulliga“. Tegemist on 

inimese pool mõjustatud piirkonnaga ja seetõttu tuleb vaadelda toimuvaid protsesse pidavas 

ajalises muutumises. Kui me ei rakenda arendustegevuse käigus täiendavalt vajalikke 

meetmeid, siis võib halveneda keskkonna olukord jätkuvalt. Arendustegevuse piiramine on 

aga paljudel juhtudel kahjulik eelkõige arendajale aga ka avalikke huvisid silmas pidades. 

Seetõttu on vajalik hinnata olukorda ka siis, kui arendustegevust ei toimu või see on 

takistatud. 

Planeeritud tegevustega on kavandatud vähi-ja kalakasvatuse rajamine mille eesmärgiks on 

kasvatada kauba vähki ja asustusmaterjali Eesti veekogude vähivarude taastamiseks. 

Arendustegevus peab silmas ka miljööväärtuse säilimist ja sotsiaalmajandusliku olukorra 

paranemist ning puhkemajanduslike võimaluste avardumist. See on arendaja aga ka avalik 

huvi ja selle arvestamine on üks olulisi hindamise parameetreid. Sellest põhimõttest lähtuvalt 

hinnatakse kõiki põhilisi keskkonnaväärtusi mida kavandatud tegevus mõjustab ja millised 

ilmingud vahetult või kaugemas perspektiivis leiavad aset keskkonnas. 

Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral 

olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes. Keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang mõju 

suurusele ja selle olulisusele. 

Mõju olulisus on väärtushinnang, mis tuleneb tegevusega kaasneva mõju tähtsusest 

mõjutatava keskkonna mingile parameetrile või süsteemile tervikuna (tabel 1). 

Mõju suurus on tegevusega otseselt või kaudselt avalduv mõju keskkonna erinevatele 

parameetritele (tabel 2). 

Mõju kaal ehk mõjule antav hinnang on mõju suuruse ja selle olulisuse korrutis. 

Hinnangu diapasoon on valitud mõju suuruse hindamisel pluss ja miinus skaalal mõlemas 

suunas viiepallises süsteemis. Kusjuures mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või 

tegevusega kaasneb väheoluline mõju tasakaalustub sellele järgneval perioodil. Mõju 

hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju kaitstavatele 

väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Hindamise tulemusena moodustub 

hinnangute koondhinne, mille tulemusena on parimaks ja eelistatuimaks alternatiiviks 

kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. 

34

TABEL 1 Keskkonna väärtusele avalduva mõju olulisus 

5 väga tähtis 

4 tähtis 

3 keskmiselt tähtis 

2 mõõdukalt tähtis 

1 vähetähtis 

TABEL 2 Erinevatele keskkonna väärtustele avalduva mõju iseloom ja suurus 

positiivne mõju puudub 0 0 negatiivne mõju puudub 

positiivne mõju väike 1 -1 negatiivne mõju väike 

positiivne mõju mõõdukas 2 -2 negatiivne mõju mõõdukas 

positiivne mõju keskmine 3 -3 negatiivne mõju keskmine 

positiivne mõju suur 4 -4 negatiivne mõju suur 

positiivne mõju väga suur 5 -5 negatiivne mõju väga suur 

4.3. Alternatiivsed lahendused 

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise 

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi 

alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades planeerimisdokumendi eesmärke 

ja käsitletavat territooriumi. Sellest vaatepunktist on esmatähtis omada informatsiooni 

kavandatavatest tegevustest ja võimalikest alternatiivsetest lahendustes mis võimaldavad 

strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke saavutada. 

Tulenevalt kavandatava tegevuse eesmärkidest on planeeritud rajada kala- ja vähikasvatuse 

kompleks koos selle juurde kuuluva infrastruktuuriga (nn. taristuga). Keskkonna mõjude 

seisukohast tulenevalt omavad suurimat tähendust vähi ja kalatiikide rajamisega seonduvad 

tööd ja sellega kaasnevad tagajärjed. 

Detailplaneeringu eelselt käsitleti mitmeid alternatiivseid võimalusi tegevuse optimaalseks 

teostamiseks. Sellest vaatepunktist analüüsiti kala- ja vähikasvatuse rajamise võimalusi 

lähialale või selleks sobivamatesse kohtadesse mujal. Ühe võimalusena kaaluti ka piirneva 

kruusakarjääri ala kasutamist sellel eesmärgil. Nimetatud valikud langesid ära seoses 

asjaoluga, et ei ole võimalik planeerida tegevust võõrale maale ja nende maade ost ei ole 

lähitulevikus võimalik. Seetõttu jäi valikus kaalule tegevuse arendamine planeeritaval 

Kriisapõllu kinnistul, mis kuulub arendajale. 

35

Pidades silmas vähikasvatuse spetsiifikat ja selleks sobivate tiikide olemasolu, liigi nõudlusi 

vee kvaliteedi ja mitmete teiste ökoloogiliste tegurite suhtes, siis jäädi alternatiivsete valikute 

kaalutlemisel esitaud detailplaneerinu projektiga kavandatud lahenduse juurde. See tähendab, 

et vähikasvatuse tiikide haldamine ja veega varustamine saab toimuda efektiivselt ja 

ökonoomselt juhul kui tiigid rajatakse vettpidava savi kihi sisse ja tiikide täitumine toimub 

enamasti põhja- ja osaliselt ka pinnavee valgumise kaasabil. Täiendav veevarustus tagatakse 

puurkaevu vee lisamise teel pinnasesse imbumise ja aurustumise kompenseerimiseks. 

Tiikide rajamine maapinnaga samale tasandile pole mõeldav ilma suurte kulutusteta ja suure 

koguse põhjavee tarbimiseta. Tiikide täitmine veega puurkaevu baasil selle alternatiivi korral 

pole mõeldav, sest siin esinev pinnas on suure filtratsiooni võimega ja seetõttu ilma geokile ja 

tugirajatisteta pole tiikide täitmine veega mõeldav. See on aga väga kallis ja reaalse 

alternatiivse lahendusena ei tule vaatluse alla 

Eespool välja toodud kaalutlustele tuginevalt käsitletakse KSH aruandes järgmisi alternatiive: 

Nulle alternatiiv (0) – On olukord kui tegevust ei toimu ja säilib väljakujunenud olukord. 

Planeeringueelse krundijaotuse kohaselt on planeeritud jagada 15 eraldi krundiks ja säiliks 

100% maatulundusmaa (011M). Selle kohaselt detailplaneeringu alal säilib olemasolev 

geomorfoloogiline olukord ja Kriisapõllu katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) 

maakasutuse sihtotstarve säilib 100% maatulundusmaana - planeeringuala pindala 5,15 ha ja 

kala- ning vähikasvatuste ei rajata, arendustegevus soikub ning piirkonna sotsiaalmajanduslik 

olukord pigem halveneb ja endise karjääri servaala ei korrastata. 

Alternatiiv I - Detailplaneeringu kohaselt rajatakse kinnistule terviklik ja kvaliteetne vähi- ja 

kalakasvatuse kompleks. Planeeringus määratakse kinnistule sihtotstarve ning ehitusõigus 


juurdepääsutee, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning heakorrastus. Vähi ja kalatiikide 

veevarustuse stabiilsuse tagamiseks rajatakse puurkaev ja olme- ning reovee puhastus. 

Tegevusega kaasneb paikkonna sotsiaalmajanduslik arengu seisukohast elavnemine ja 

võimalused puhkemajanduse arenguks ning kodumaise toodangu rikastamiseks jõevähi ja kala 

näol. Jõevähk on ka üks olulisi ekspordi artikleid. 

4.4. Kavandatava tegevuse mõju hindamine erinevatele 

keskkonna väärtustele lähtuvalt alternatiivsetest lahendustest. 

Tegevuse tulemusena avalduv mõju keskkonnale on erinev nii käsitletavate parameetrite 

lõikes kui ka mõju spetsiifikast ja selle ulatusest tulenevalt, seetõttu peetakse vajalikuks 

hinnata mõju olulisematele keskkonna väärtustele. Kriisapõllu kinnistu detailplaneeringuga 

kavandatavate tegevuste kohaselt ilmnevad mõjud esmajoones vahetu ala geomorfoloogilisele 

ja hüdroloogilisele olukorrale ning selle piirkonna sotsiaalmajanduslikele väljavaadetele. 

Paraku tuleb pöörata tähelepanu ka teistele keskkonna väärtustele. Tagamaks olulisemate 

keskkonnamõjude adekvaatsema käsitluse, peeti vajalikuks tuua esile järgmised, olulisemad 

hindamisele kuuluvad parameetrite rühmad: 

36

- Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine 

- Projekti teostamise maksumus 

- Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine 

- Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele tingimustele 

- Mõju planeeringuala hüdroloogilistele tingimustele 

- Mõju elupaigalisele ja liigilisele mitmekesisusele 

- Mõju inimesele ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele 

- Muud võimalikud mõjud 

4.4.1. Eesmärgi saavutamine ja vajaduste rahuldamine 

Arendaja huviks on ajakohase vähi- ja kalakasvatuse rajamine Kriisapõllu kinnistule, mis on 

arendaja omand ja arendustegevus tema põhiseaduslik õigus kui see on kooskõlas 

seadusandlusega ega riiva avalikku huvi. Võttes arvesse varemalt korraldatud avaliku arutelu 

käigus väljaöeldud arvamusi ning pidades silmas loodushoiu ja regionaalarengu üldiseid 

põhimõtteid, siis ei ole kavandatavale tegevusele seadusandlikke piiranguid ega ka 

avalikkuse vastuseisu. 

Eesmärkide saavutamise ja arendustegevuse vajaduste rahuldamiseks tuleb kaaluda järgmisi 

eesmärgilisi parameetreid ja kriteeriume (tabel 3). 

Tegevuse eemärkideks on: 

*- Ajakohase vähi- ja kalakasvatuse rajamine 

*- Kaubavähi kasvatamine 

*- Vähivarude taastamiseks vajaliku asustusmaterjali tootmine 

TABEL. 3 Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse eesmärgi 

saavutamist ja vajaduste rahuldamist. 

Hinnatav kriteerium või Mõju olulisus ALT 0 ALT 1 

parameeter 

hinne mõju kaal hinne mõju kaal 

Ajakohase vähi- ja 5 -4 -20 4 20 

kalakasvatuse rajamine 

Kaubavähi kasvatamine 4 -3 -12 3 12 

Vähivarude taastamiseks 4 -3 -12 3 12 

vajaliku asustusmaterjali 

tootmine 

KOKKU 13 -10 -44 10 44 

Eesmärkide ja vajaduste 

rahuldamine 

4,3 -3,3 -14,7 3,3 14,7 

37

4.4.2. Detailplaneeringu projekti teostamise maksumus 

Raha olemasolu on mistahes projekti teostamise üheks eelduseks ja seetõttu on projekti 

teostamisel väga oluline selleks tehtavate kulutuste määr. 

Arendaja huvi on teostada projekt madalaima hinnaga, kuid parimad tulemused saavutatakse 

optimaalse rahastamise tingimustes. Planeeritud maksumuse kasvades ettenägematute 

kulutuste tõttu, võib projekti teostumine peatuda või hoopiski ära jääda. Tavaliselt on sel juhul 

põhjusteks kas valesti koostatud projekt või loodusõnnetused e. nn. vääramatud jõud. 

Käesoleva detailplaneeringu korral lähtutakse esitatud lahendustest ja selles maksumuse 

analüüsist kus 100 000 EUR - vastab ühele tinglikule hindepallile. 

Eelprojekti kohaselt oleksid erinevate alternatiivsete lahenduste maksumused järgmised: 

0 alternatiiv sellise juhul ei planeerita töid ja maksumus on 0 

I alternatiiv- Kaevetööde maksumus tiikide rajamiseks -4 

Kulutused tiikide veepidavuse tagamiseks -1 

Rajatiste ja infrastruktuuri ehitamise maksumus -5 

Pinnase müügist laekuvad vahendid +5 

Kogumaksumus -5 

Lähtuvalt tööde maksumusest ja sellest, et projekti teostamine saab võimalikuks üksnes 

vajalikul tasemel rahastamise korral, on projekti maksumust peetud väga oluliseks -5 (tabel 

4). 

TABEL 4. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral kui arvestatakse projekti 

teostamise maksumust. 

Hinnatav kriteerium Olulisus ALT 0 ALT 1 

(parameeter) 


Maksumus 5 0 0 -5 -25 

4.4.3. Avalikkuse ja huvigruppide suhtumine 

Avalikkuse huvi on kavandatava tegevuse suhtes tagasihoidlik. Kohalikke inimesi kes 

kavandatuga otseselt kokku puuduvad on lähialal vaid neli talu. Kinnistuomanike huvi 

tegevuse suhtes on neutraalne (ükskõikne) kuid pigem positiivne. Hindamisel käsitletakse 

seda neutraalsena (0). Valla otsene huvi seisneb selles, et arendustegevus on valla arengule 

enamasti positiivse tulemiga. Laiemas tähenduses omab vähikasvatuse rajamine suuremat 

tähtsust esmajooned kvaliteetse asustusmaterjali tootmise seisukohast ja teiseks järjest 

suureneva nõudluse kasvades kaubavähi järele. Seetõttu tuleb antud kriteeriumi olulisust 

pidada keskmise kuni olulise tähtsusega (3-4 ) parameetriks. 

Hinnatavateks kriteeriumiteks ja allparameetriteks on: 

38

* - Elanikkonna ja piirnevate kinnistuomanike suhtumine, 

* - Valla huvi ja suhtumine 

* - Asustusmaterjali tootmine - vähiasurkonna taastamiseks Eestis 

* - Kaubavähi kasvatamine - suureneva nõudluse rahuldamiseks ja loodusliku 

vähipopulatsioonile koormuse vähendamiseks. 

Huvigruppide arvamusele hinnangu andmisel tuginetakse avalike koosolekul välja öeldud 

mõtetele ja arvamustele, samuti arvestatakse looduskaitse poliitilisi suundumusi ja jõevähi 

arengukavast tulenevaid nõudeid ja kavandatud tegevusi. (tabel 5) . 

TABEL 5. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse avalikkuse ja 

huvigruppide suhtumist. 

Hinnatav kriteerium, Olulisus ALT 0 ALT 1 

parameeter 


Elanikkonna ja 

3 0 0 0 0 

kinnistuomanike suhtumine 

Valla huvi ja suhtumine 3 -1 -3 1 3 

Asustusmaterjali tootmine 3 -3 -9 3 9 

Kaubavähi kasvatamine 3 -2 -6 2 6 

KOKKU 12 -6 -18 6 18 

Avalikkuse ja huvigruppide 

suhtumine 

3 -1,5 -4,5 1,5 4,5 

4.4.4. Mõju planeeringuala geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele 

Arvestades siinse piirkonna pinnase eripära, siis domineerivaks on punakad leetunud mullad 

ja selle alla jäävad jämedama fraktsioonilised liiva ja kruusa erimid ning planeeringu ühes 

servas 2-3 ja teises servas 5-6 meetri sügavusel savikad pinnased. 

Kuna kaevatava pinnase kogused on suured, siis rajatavad tiigid ja ladustatavate pinnase 

tulemusena kujuneb kinnistul eriline geomorfoloogiline olukord, mis erineb külgneva karjääri 

alast selle poolest, et siia kujundatakse vähikasvatuse tiikide kompleks. Enamus pinnasest 

veetakse ära ja kasutatakse otstarbekalt vastavalt nõudlusele teede ehitusel või täite- ning 

kattepinnastena. 

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei mõjusta oluliselt konkreetse paikkonna 

geomorfoloogilist olukorda ega pinnavorme, kuna see on juba eelnevalt suuresti muutunud. 

Tulenevalt sellest on ka selle tegevuse olulisus hinnatud keskmiseks (3). Suuremad 

muudatused ja ulatuslikum mõju on kinnistu pinnasele ja pinnavormidele tuleb ilmsiks 1 ja 

mõnevõrra väiksem 1A alternatiivi korral. Kas kavandatava tegevuse mõju on olemasolevale 

olukorrale positiivne või negatiivne, see sõltud tööde tegemise kvaliteedist ja tööprojektiga 

kavandatud tehnilistest ning maastikuökoloogilistest lahenduses. 

Järgnevalt hinnatakse: 

* - Mõju üldisele geomorfoloogilisele olukorrale 

* - Mõju edaafilistele tingimustele (tabel 6 ). 

39

TABEL 6. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral kui arvestatakse mõju 

geomorfoloogilistele ja edaafilistele tingimustele. 

Hinnatav kriteerium või Olulisus ALT 0 ALT 1 

parameeter 


Mõju geomorfoloogilistele 

tingimustele 

3 0 0 -2 -6 

Mõju edaafilistele tingimustele 3 0 0 -1 -3 

KOKKU 6 0 0 -3 -9 

Mõju geomorfoloogi-listele ja 

edaafilistele tingimustele 

3 0 0 -1,5 -4,5 

4.4.5. Mõju hüdroloogilistele tingimustele 

Kriisapõlli vähikasvatuse on kavandatud rajada pinnase süvendisse. Selleks eemaldatakse 

savika vettpidava kihi pealsed pinnase erimid ja tiigid kaevatakse savikasse vettpidavasse 

kihti, seega avaneb senisest laiemalt põhjavee ülemine horisont, mis mõjustab teataval määral 

põhjavee taset vahetult selle lähialadel. Kui pidada silmas külgneva karjääri senist mõju 

põhjaveele, mille sügavus on neli kuni viis meetrit madalam kavandatud vähitiikide põhja 

nivoost, siis ei ole suure tõenäosusega mõju põhjavee tasemele oluliselt suurem kui see on 

juba praegu olemas. 

Peale tiikide täitumist veega hakkavad need toimima teatava filtratsiooni tõttu kui põhjavett 

kompenseerivad rajatised. Salvkaevude veetasemele ei ole kavandataval tegevusel olulist 

mõju, sest vee valgumine toimub savikate pinnastel lõuna suunas ja selles suunas paiknevatele 

kahele talukaevule pole see tõenäoline. Lähialal oleva kaevu veetaseme muutus võib olla 

võimalik. Sellisel juhul tuleb tagada veevarustus puurkaevu veega. 

Puurkaevu veevõtt toimub põhjavee sügavatest kihtidest, mistõttu selle mõju salvkaevudele 

puudub. Tiikide veega täiendamisel ja filtratsiooni tulemusena täieneb mõningal määral 

ülemise põhjavee horisondi varu. 

Pinnavee osa tiikide täitumisel veega on sesoonne ja see tuleb arvesse peamiselt 

lumesulamisvete ja sademetevee lisandumisega tiikidesse. Ülemäärane vesi juhitakse tiikidest 

piirdekraavi kus see imendub pinnasesse ja kompenseerib täiendavalt põhjaveevaru. 

Kavandatava tegevuste korral on mõju hüdroloogilisele olukorrale mõõdukas ja keskmiselt 

oluline (3). 

Hüdroloogilistele tingimustele avalduva mõju seisukohast hinnatakse: 

*- mõju põhjaveele, 

*- mõju pinnaveele 

*- mõju lähiala salvkaevude veetasemele (tabel 7 ) 

40


hüdroloogilistele tingimustele. 

Hinnatav kriteerium parameeter Olulisus ALT 0 ALT 1 


Mõju põhjaveele 3 0 0 -2 -6 

Mõju pinnaveele ja 3 0 0 0 0 

Mõju salvkaevude veetasemele 3 0 0 -1 -3 

Kokku 9 0 0 -3 -9 

Mõju hüdroloogilistele 

tingimused 

3 0 0 -1 -3 

4.4.6. Mõju elupaigalisele ja liigilisele mitmekesisusele 

Selle mõju valdkonna alla on koondatud elusloodusele avalduv mõju. Et mitte üle tähtsustada 

erinevate alakriteeriumide osa, on toodud nende kohta kriitiline hinnang ühtses tabelis, 

kusjuures mõju olulisus on erinevate parameetrite lõikes erinev ja selle kohta esitatakse 

analüüs alljärgnevalt (tabel 8). 

Olulisemateks eluslooduse parameetriteks on: 

* - Mõju taimkattele on väike, kuna siin ei esine kaitsealuseid kiike ja tegemist on 

ruderaalmaastiku ja selle taimkonnaga. 

*- Mõju vee-elustikule. Praegu vee-elustik puudub ja seetõttu mõju puudub. Perspektiivis on 

see aga olemas ja seda positiivses suunas. Eelkõige on see kaudselt positiivne kui hakatakse 

kasutama vähikavatuse produktsiooni asustusmaterjalina vähivarude taastamiseks. 

*- Mõju amfiibidele ja reptiilidele puudub või on see minimaalne. Vähitiigid kujunevad selle 

piirkonna olulisteks kudemispaikadeks, mistõttu on oodata amfiibidele teatavat positiivset 

mõju. 

*- Mõju veelinnustikule puudub ja see ei saa olla ka tulevikus oluline, kuna siin ei saa lubada 

röövlindudel käia toitumas. 

*- Mõju imetajatele on minimaalne või see puudub. 


elupaigalisele ja liigilisele mitmekesisusele. 

Hinnatav kriteerium parameeter Olulisus ALT 0 ALT 1 


Mõju taimkattele 1 0 0 -1 -1 

Mõju vee-elustikule 1 0 0 1 1 

Mõju amfiibidele ja reptiilidele 1 0 0 1 1 

Mõju veelinnustikule 1 0 0 0 0 

Mõju imetajatele 1 0 0 0 0 

KOKKU 5 0 0 1 1 

Mõju elupaigalisele ja 

liigilisele mitmekesisusele 

1 0 0 0,2 0,2 

41

4.4.7. Mõju inimesele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele 

Mõju inimese tervisele ja tema sotsiaalmajanduslikule tegevusele on väike kuid 

üldkokkuvõttes soodne. Sellest lähtuvalt on kavandatud tegevusega kaasnevaid mõjusid 

peetud keskmiselt oluliseks (3) kuid erinevate kriteeriumide korral on see erineva mõju 

suurusega (tabel 9). 

Hinnangu andmisel on toodud esile järgmised olulisemad kriteeriumid: 

*- Mõju inimese tervisele ei ole otseselt prognoositav, küll on aga perspektiivselt 

prognoositav puhkamisvõimaluste avardumine. 

*- Maastiku miljööväärtus on paraneb seoses heakorrastatud piirkonna tekkimisega 

mahajäetud karjääri serva alale. See ilmestab antud piirkonda ja ergutab ehk ka riigile kuuluva 

karjääriala funktsionaalselt mõtestatud kasutussuundade arendamisele. 

*- Maa hind ja kinnisvara väärtus. Tõenäoliselt suureneb huvi antud piirkonna suhtes ja 

kasvab piirneva maa hind ja huvi kinnisvara arenduseks. 

*- Majanduslik, kaasaarvatud puhkemajanduslik potentsiaal. Majanduslik ja 

puhkemajanduslik potentsiaal kasvab ja on positiivne valla arengu seisukohast ning rahuldab 

avalikku ja eraõiguslikku huvi. 

TABEL 9. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mõju inimesele 

ja sotsiaalmajanduslikule tegevusele. 

Hinnatav parameeter Olulisus ALT 0 ALT 1 


Mõju inimese tervisele 3 0 0 1 3 

Maastiku miljööväärtus 3 0 0 1 3 

Maa hind ja kinnisvara väärtus 3 0 0 1 3 

Majanduslik ja 

puhkemajanduslik potentsiaali 

3 0 0 1 3 

KOKKU 12 0 0 4 12 

Sotsiaal-majanduslik 

potentsiaal 

3 0 0 1 3 

4.4.8. Muud võimalikud mõjud (olemasolevad planeeringud ja 

arengukavad, keskkonnakaitselised ja muud piirangud planeeritaval alal). 

Tegevusega mõjustatava ala kohta ei ole koostatud detailplaneeringuid ja kavandatav tegevus 

ei ole vastuolus looduskaitseliste piirangutega ega üldiste sotsiaalmajanduslike 

suundumustega. Nimetatud küsimusi on käsitletud põhijoontes eespool, seetõttu vaadeldaks 

siinkohal mõningaid mõjusid, mis võivad ilmneda esmajoone tööde perioodil. Tähelepanu 

tuleks pöörata mõnele vähemolulisele mõjule (1), mis tegevusega võivad kaasneda. 

Nendest olulisemateks peetakse: (tabel 10): 

*- Müra ja häirimisfaktori suurenemine tuleb kõne alla esmajoones ehitus- ja kaevetööde 

perioodil. Kuna lähialal on kaks talu, siis ei ole mõju ulatuslik ja kodanike huvisid arvestades 

võib piirata töid öösel ja puhkepäevadel. 

Tingituna enamasti kaevetööde teostamisega maapinna süvendis. siis müra levimine on 

piiratud ja ei ole oluline. 

42

*- Pinnase paigaldamisega kaasnevad probleemid. Pinnase kaevetöödega ei kaasne haisu 

ega radioaktiivset saastet. Pinnase äraveoks peab taotlema arendaja Keskkonnaametist 

nõuetekohase loa. 

*- Veekasutuse suurenemine. Vähitiikide vee kasutus on planeeritud vee korduv ja 

ringkasutusele siis vee suurem tarve on tiikide täitumise perioodil. Veevaru täiendamiseks on 

vajalik puurkaevu rajamine. Seoses puurkaevu vee kasutusega tarvitatakse enam piirkonna 

põhjavee ressurssi. Kuna kasutatavad vee kogused on suhteliselt väikesed, siis taastub 

põhjaveevaru kiiresti ja depressioonoilehtrit, mis võiks mõjustada piirkonna põhjavee üldist 

olukorda negatiivselt ei teki. 

* - Vähitiikide veevarustuse häired ja avariid. Sellisteks võivad olla pumpade rikked või 

vajadus tiike tühjendada nende korrastamiseks või desinfitseerimiseks. Selleks on kavandatud 

ringkraavide süsteem millesse pumbatud vesi valgub pinnasesse või juhitakse see osaliselt 

lähiala karjääri piirkonda. Kuna tegemist ei ole keskkonnale ohtliku ja reostunud veega, siis ei 

ole selle mõju lähikeskkonnale ohtlik ja oluline. 

*- Võimalikud riskid vähikasvatusele ja keskkonnale Vähihaiguste mõju ümbritsevale 

keskkonnale avaldub esmajoones kasvatusest pärinevate haigete vähkide levitamise korral 

meie jõgedesse, seetõttu ei või kasutada asustusmaterjalina vähki kui kasvatuses esineb 

vähihaigusi või kui nad on nakatunud välisparasiitidega. Vähikasvatuse mõju keskkonnale on 

perspektiivselt positiivne. 

*- Olmereovee käitlus. Tootmishoone olmereovesi tekib töötajate ning valvuri tualettidest ja 

kätepesust ning dušširuumist. Olmevee käitlemisel on vajalik arvestada asjaoluga, et 

vähikasvatuse tiikide lähialal ei saa pidada lubatavaks imbsüsteemidel põhinevat olmereovee 

puhastamist ja pinnasesse juhtimist, kuna läbi pinnase võib reostunud ja toiteainete rikas vesi 

imbuda tiikidesse ja kahjustada vee kvaliteeti. Seega planeeringu kohaselt mõju puudub või 

on see minimaalne. 

*- Sademetevesi ja drenaaž. Hoonete katuse sadeveed ja haljastusest tulev pinnavesi on 

planeeritud juhtida piirdekraavi kus see imbub pinnasesse. Kraavidest ülevool on planeeritud 

vanasse kruusakarjääri, kuhu valguvad praegugi sulaveed ja suuremad vihmaveed. Tiikide 

valmimise järel enamus sademetest säilivad tiikides ja vee valgumine olemasolevasse 

kruusakarjääri väheneb, seega on mõju väike. 

TABEL 10. Hinnang tegevusele erinevate alternatiivide korral, kui arvestatakse mitmeid teisi 

vähemolulisi ja võimalikke mõjusid. 

Hinnatav kriteerium parameeter Olulisu ALT 0 ALT 1 

s hinne mõju kaal hinne mõju kaal 

Müra ja häirimisfaktor tööde 3 

perioodil 

0 0 -1 -3 

Pinnase paigaldamisega 

kaasnevad probleemid 

3 0 0 4 12 

Veekasutuse suurenemine 3 0 0 -1 -3 

Vähitiikide veevarustuse häired ja 

avariid 

2 0 0 0 0 

Võimalikud riskid 

3 0 0 

vähikasvatusele ja keskkonnale 

1 3 

Olmereovee käitlus 2 0 0 0 0 

Sademetevesi ja drenaaž 2 0 0 0 0 

KOKKU 15 0 0 3 9 

Muud mõjud 2,5 0 0 0,45 1,3 

43

5. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE 

Hinnang kavandatud tegevusele erinevate mõjuvaldkondade lõikes ja erinevate alternatiivsete 

lahenduse korral on leidnud käsitlemist eelnevas peatülis. Järgnevaga esitatakse eespool 

toodud hinnangute analüüsi koondandmed, mille alusel selgitatakse välja erinevate 

alternatiivsete tegevuste eelistused (tabel 11). 

TABEL 11. Hinnangulised näitajad mõjudele, mis kaasnevad erinevate tegevuste korral 

erinevatele keskkonnaväärtustele ja parameetritele. 

Nr Hinnatav kriteerium või 

parameeter (selle keskmine 

hinne ja kaal) 

1 Eesmärkide ja vajaduste 

rahuldamine 

MÕJU 

OLU- 

LISUS 

ALT 0 ALT 1 


4,3 -3,3 -14,7 3,3 14,7 

2 Maksumus 5 0 0 -5 -25 

3 Avalikkuse ja huvigruppide 

suhtumine 

3 -1,5 -4,5 1,5 4,5 

4 Mõju geomorfoloogi-listele 

ja edaafilistele tingimustele 

3 0 0 -1,5 -4,5 

5 Mõju hüdroloogilistele 

tingimused 

3 0 0 -1 -3 

6 Mõju elupaigalisele ja 

liigilisele mitmekesisusele 

1 0 0 0,2 0,2 

7 Sotsiaal-majanduslik 

potentsiaal 

3 0 0 1 3 

8 Muud mõjud 2,5 0 0 0,45 1,3 

HINNANGULISTE 

VÄÄRTUSTE SUMMA 

24,8 -4,8 -19,2 -1,05 -8,8 

KESKMINE VÄÄRTUS 3,1 -0,6 -2,4 -0,13 -1,1 

Kokkuvõtlikest hinnangu tulemustest selgub, et eelistada tuleks alternatiivi I mille kohaselt 

tegevuste hinnanguline ja kaalutletud väärtus on küll negatiivne, vastavalt -0,13 ja -1,1, samas 

"0" alternatiiv on kokkuvõttes veelgi suurema negatiivse tulemiga, vastavalt -0,6 ja -2,4. 

Hindamistulemustes lähtuvalt tuleks rajada vähikasvatuse tiigid kaevatud süvikusse ja 

vettpidavate savikate kihtide sisse. See vähendab hilisemaid ekspluatatsiooni kulusid, 

vähendab veekasutust ning tagab tiikidele ja kogu kompleksile parema mikrokliima. 

Kaevetöödega eemaldatava pinnase kui loodusliku ressurssi ratsionaalse kasutuse vahendusel 

on võimalik kompenseerida vähikasvatuse rajamiseks tehtavaid kulutusi. Null alternatiiv on 

ilmselt madalama hinnangulise tulemusega mille määrab eelkõige eesmärkida mitte täitumine 

Võttes arvesse paikkonna eripära ja piirnemist endise suure karjäärikompleksiga ning 

keskkonnale avalduvate mõjudega, siis ei ole Kriisapõlli kinnistule vähikasvatuse rajamine 

vastuolus keskkonnanõuetega ega ka valla ning üldise arengu suundumustega. 

44

6. LEEVENDAVAD MEETMED JA SOOVITUSED 

NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE VÄLTIMISEKS 

NING JÄLGIMISEKS 

Negatiivseteks keskkonnamõjudeks võib klassifitseerida: pinnamoe muutust, põhjavee 

suurenevat kasutust, ja häirimisfaktori suurenemist tööde perioodil. Kõnealused mõjud on 

lokaalse tähtsusega ja selle mõju ei ulatu arvestatavalt kaugemale kinnistu piiridest. 

Keskkonnamõjud mis ulatuvad kaugemale on enamasti positiivsed (vähivarude suurenemise 

võimalused, tööhõive ja sotsiaalmajandusliku tegevuse elavnemine, arendustegevuse kasv). 

Valdaval ei ilmne kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju. Käesolevaga juhitakse 

tähelepanu eelkõige negatiivsete tagajärgedega keskkonnamõjudele, sellejälgimise ja 

leevendamise meetmete rakendamise vajalikkuse. 

6.1. Soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks 

1. Olmevee käitlemisel on vajalik arvestada asjaoluga, et vähikasvatuse tiikide lähialal ei saa 

pidada lubatavaks imbsüsteemidel põhinevat olmereovee puhastamist ja pinnasesse juhtimist, 

kuna läbi pinnase võib toiteainete rikas vesi imbuda tiikidesse ja kahjustada vee kvaliteeti. 

Seda võib lubada siis kui tiigid kaetakse geokilega ja pinnasest tiikidesse vett ei imbu. Selles 

tulenevalt on vajalik fekaalide reostuse ärahoidmiseks kasutada kuivkäimlat (-aid). 

Arvestades tekkiva reovee väikest kogust ja imbsüsteemi ohtlikkust tiikide veele, siis tuleb 

reovee käitlus korraldada suletud süsteemina ja reovee äraveoga 

2. Lumesulamise ja sademete veed on enamasti puhtad ja nende kasutamine on mõistlik 

kujundada läbi spetsiaalse settetiigi tiikide veevarustuse täiendamiseks. Liigsed veehulgad aga 

on soovitav juhtida piirde kraavidesse, kus see imbub pinnasesse ja ülemäärane vesi 

võimaldada valguda endisele karjääri alale, kuhu liigveed valguvad ka praegu. 

3. Vähitiikides hea vee kvaliteedi tagamiseks on vajalik ringleva ja korduvkasutuses oleva vee 

regulaarne puhastamine liigsetest toitainetest ja vajadusel rikastada hapnikuga. Hapniku 

defitsiit võib tekkida talveperioodil, seetõttu on vee tsirkulatsiooni tagamine vajalik ja 

pumplate korrashoid selle eelduseks. 

4.Tiikide rajamisel on vajalik eemaldada suurtes kogustes pinnast ja selle ladustamine üksnes 

detailplaneeringu alale pole võimalik, seega tuleb osa pinnasest kasutada väljaspool kinnistut. 

Ressurssi ratsionaalse kasutamise seisukohast lähtuvalt on soovitav kasvupinnas (muld), 

kruus ja savikad pinnased kasutada maksimaalselt rajatava kompleksi kujundamisel ja 

ülejäänud materjal kasutada otstarbekalt teiste ehitiste ja rajatiste varustamiseks vajaliku 

toormega ning osa pinnasest säilitada võimaluse korral ladustatud varuna kinnistul. Tulenevalt 

Maapõue seaduse § 60 lg 3 kohaselt on selleks vajalik Keskkonnaameti nõusolek, mis tuleb 

saada enne ehitustööde algust. 

5. Põhjavee, kui olulise ja väärtusliku ressurssi kasutamise seisukohast omab suurt tähtsust 

vee korduvkasutus, seetõttu tuleb vältida vee kadusid tiikidest ja selle reostumist pinnase ning 

õhu kaudu. Puurkaevule peetakse otstarbekaks tagada 10-30 meetrine sanitaarkaitsetsoon, 

seetõttu on otstarbekas selle asukohta muuta ja rajada see kinnistu piirile tiikide ja parkla 

45

piirkonnas. Tagamaks puurkaevule nõutavat kaitse tsooni tuleks haudemaja lähiala parkla 

planeerida teise kohta. 

6. Reaalselt võib vähitiikide rajamine ohustada lähialal asuva salvkaevu vee taset, seetõttu 

tuleb arendajal arvestada vajadusel kaevu süvendamisega või veevarustuse tagamisega 

puurkaevu vee baasil. 

7. Vähikasvatustiikide rajamisel ja selle teenindusrajatiste ning infrastruktuuri 

(veevarustussüsteem, pumplad, puhastussüsteemid, tiikide veekasutuse järjestus jm ) 

väljaarendamisele eelnevalt on vajalik koguda täpsustavat informatsiooni hästi toimivatest 

vähikasvatustest 

8. Vähikasvatuse tiikidesse ei ole soovitav sisse tuua ja kasvatada röövtoidulisi kalu aga 

reeglina ka teisi kalaliike. Keelatud on ka võõrvähiliikide kasvatamine. 

9 Tiikide ümbruse ja kaldaservade erosiooni vältimiseks on vajalik haljastustööd pinnase 

kinnistamiseks ja ala piirdeks sobivate tarade rajamine. 

10. Pidades silmas peamist suundumust vähikasvatuse arendamiseks, siis on soovitav 

Kriisapõllu suur ja tasapinnaliselt madalamale jääv vähitiik kujundada kahe või kolme 

sektoriga (joonis 5,6). See annab vähi kasvatuseks enam sobivat põhja pinda ja ka tiigi vee 

maht väheneb ligi kaks korda. Sellega vähenevad ka eraldatava savika pinnase kogused ning 

kulutused tehtavatele kaevetöödele. 

6. 2. Seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks 

Seiremeetmetest tuleks jälgida lähiala salvkaevudes (3 kaevu) veetaseme muutusi. Selleks on 

vajalik fikseerida olemasolev kaevude veetase kindlatel kuupäevadel enne tööde algust ja seda 

teostada igal aastal samadel perioodidel. Soovitav on mõõtmisi teostada juunis. See 

iseloomustab põhjavee üleminekuperioodi keskmist veetaset. Mõõtmiste kohustus jääb 

kooskõlastatult kaevu omanikuga arendajale. Seda võib teostada kokkuleppel arendajaga 

veespetsialist või kaevu omanik, sest kaevu omanik on ise huvitatud veetaseme muutuste 

negatiivsetest ilmingutest. 

Tabel 12. Talukaevude veetasemed ja süvise näitajad 09. juuni 2011 aastal teostatud 

mõõtmiste järgi (Mõõtmisi teostasid Siim Volkman ja Nikolai Laanetu) 

Kaevu nimetus Kaevu sügavus (sm) Veetaseme näit mõõdetuna: Kaevuvee 

Kinnist järgi rakke servast maapinnalt rakke servast maapinnast sügavus 

Kirepi 770 725 340 295 430 

Kriisa 2130 2060 1803 1733 327 

Raudteeääre 1215 1175 555 515 660 

46

7. ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISEST JA ARUANDE 

KOOSTAMISEL ESINENUD RASKUSTEST 

KSH üheks oluliseks valdkonnaks on avalikkuse informeerimine kavandatavatest tegevustest. 

Kuna antud detailplaneeringu korral on tegemist paikkondliku ja suhteliselt kitsalt piiritletud 

tegevusega, seetõttu peeti vajalikuks informeerida lähiala elanikke ja avalikkust avalikes 

väljaannetes, Haaslava valla kodulehel ja infoportaalides, mis võimaldasid asjast huvitatud 

isikutel tutvuda kavandatava tegevusega ja sellega kaasnevate võimalike keskkonna 

mõjudega. 

KSH algatamine kuulub Haaslava Vallavalitsuse pädevusse, seetõttu tellis vald KSH 

algatamise vajalikkuse selgitamiseks vastavasisulise ekspertarvamuse (vt lisa 1: 

"Eksperthinnang: Tartumaa Haaslava Vald Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu 

detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta". 

Tulenevalt tegevuse mahukusest ja võimaliku keskkonnamõju ilmnemise võimalikkusest 

algatas Haaslava vallavalitsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (Haaslava 

Vallavalitsuse korraldus 07.09.2010 nr. 119 ) 

Peale programmi valmimist esitati see tutvumiseks ja küsiti arvamust Haalava Vallavalitsuselt 

ja Keskkonnaameti Jõgeva -Tartu regioonist. 

Elektroonilised teated saadeti täiendavalt (01.03. 2011.a.) veel Keskkonnaametile, PRIA-le, 

Põllumajandusametile ja Tartu Maakonnale. 

Täiendavate märkustega saadi vastus Põllumajandusametilt ja Keskkonnaameti Jõgeva -Tartu 

regioonilt, mille soovitused viidi sisse programmi täiendustena. 

Peale KSH programmi täienduste sisseviimist esitati see avalikuks väljapanekuks Haaslava 

Valda. Programmi projekt täies mahus oli kättesaadav ka Valla kodulehel. 

Programmi avalikust väljapanekust avaldati teated: 

Ametlikud teatanded - Keskkonnamõju hindamise teade 28.02.2011. (lisa 2 -1) 

Teade Haaslava Valla kodulehel: Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude 

strateegiline hindamine (lisa 2 - 2) 

Asjakohane teade esitati ka ajalehte "Postimees", kui hiljem selgus, et seda teadet ei 

avaldatud eksperdile teadmata asjaolude ja segatuste tõttu. 

Avalik arutelu koosoleku toimus Haaslava Vallamajas 06. aprill. 2011.a mille sisulise arutelu 

tulemuste kohta on esitatud koosoleku protokoll ja osalejate nimestik lisas 2-3 

Arutelul tunti huvi põhjavee võimalike muutuste kohta ja vee võimaliku alanemise või 

kadumise kohta kaevudes. Programmile parandusi ega täiendusi ei esitatud. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm suunati 12. aprillil. 2011.a. 

heakskiitmiseks Keskkonnaameti Jõgeva -Taretu regiooni. (Lisa 2.-4) 

47

Keskkonnaameti Jõgeva -Taretu regiooni kirjaga 14.04. 2011. nr JT 5-8/2139-5 jäeti 

programm heakskiitmata, sest ei ole täidetud programmi avalikustamise kõiki nõudeid: 

asjakohast teadet ei ole ilmunud avalikes väljaannetes ja seetõttu tuli korraldada KSH 

programmi korduv väljapanek ning avalikustamine. 

KSH programmi täiendava avalikustamisega seoses esitati juba kontrollitult kõik vajalikud 

avalikustamise nõuetele vastavad teatised ja informatsioon. Nende materjalide kohta on 

esitatud koopiad aruande lisas 3 vastavate punktide all: 

1. Keskkonnamõju hindamise teated 19.04.2011 (Ametlikud teadanded) 

2. Avalik teadanne Haaslava valla infolehes: "TEATAJA" Nr 4 aprill 2011. 

3. Asjaosalistele Haaslava Vallavalitsuse polt väljasaadetud kirjalik teatis 

19. aprill 2011 nr 9-3.1/157-1 

4. Elektrooniliselt saadetud kirja koopia 19.04. 2011. 

5. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osalejate nimekiri 31.05. 2011.a. 

6. Loodushoiu Ühing LUTRA kiri Keskkonnameti Jõgeva- Tartu regioonile 

7. Keskkonnameti Jõgeva- Tartu regiooni otsus KSA programmi heakskiitmise kohta. 

02.06.2011.a. 

Peale programmi heakskiitmist koostati KSH aruanne, mis esitati avalikuks väljapanekuks 

Haaslava Vallavalitsusele 10 juunil 2011.a. 

Juhtivekspert: 


48

KOKKUVÕTE 

Detailplaneeringu ala paikneb Tartu Maakonna Haaslava vall Tõõraste külas Kriisapõllu 

katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) - omanik: ECOBAY Ehitus OÜ; maakasutuse 

sihtotstarve: 100% maatulundusmaa; pindala 5,15 ha. 

Kriisapõllu vähi- ja kalakasvatuse rajamiseks koostatud detailplaneeringu strateegilise 

keskkonnamõju hindamise eesmärgiks oli välja selgitada arendustegevuseks optimaalseim 

alternatiiv ja selle teostamiseks sobivaimad tingimused. 

Arendaja ja detailplaneeringu tellija on Kriisapõllu Kala- ja Vähikasvatus OÜ kelle sooviks 

on planeeringualas asuvale kinnistule tervikliku ja kvaliteetse vähi- ja kalakasvatuse 

kompleksi rajamine 




heakorrastus. 

Planeeringu teostamisel ei ilmne piiriülest mõju, puudub mõju ka Natura 2000 alade 

võrgustikule. Ruderaalmaastiku piirkonnas paiknevale endise kruusakarjääri servavalale kalaja 

vähikasvatuse kompleksi rajamisega maastiku visuaalne seisund suure tõenäosusega ei 

halvene, kui tegevus viiakse ellu projektiga kavandatu kohaselt. 

Mõju põhjaveele ei ole oluline ega prognoosita põhjavee langust. Mõju pinnavee ringele 

muutub vähe, sest enamus sademete veest akumuleerub tiikides. 

Mõju elustikule ja elupaikadele ei ole oluline ja enamusele elustikule see puudub. 

Kaevetöödega kaasnev müra on piirataud ulatusega, kuna kaevetööd toimuvad maapinnast 

madalamal ja seetõttu müra levik kaugemale on tõkestatud. 

Õhusaaste on lokaalne ja tuleneb mehhanismide töö perioodil eralduvatest heitgaasidest. Selle 

kontsentratsioonid ei ületa lubatud tasemeid, sest tegevus võib toimuda tehniliselt korras 

masinatega. Tegevusega ei kaasne valgus, kiirgus ega ka toksilist saastumist, sest töö 

protsessis kasutatavad vahendid ning materjalid ei võimalda selliste mõjude ilmnemist. 

Kaasaegse vähikasvatuse väljaarendamisega ning kaubavähi tootmisega seoses laieneb 

kaudne positiivne mõju esmajoones lähiala sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja tulenevalt 

kvaliteetse asustusmaterjali tootmise vahendusel ilmneb positiivne mõju vähipopulatsiooni 

seisundile kogu Eestis. 

Hindamise tulemusena osutus eelistatumaks alternatiiviks I alternatiiv, mille kohaselt on 

soovitav rajada vähikasvatustiigid pinnase süvendi savikatesse kihtidesse. See tagab parimad 

võimalused vee kasutuseks ja loob soodsamad mikroklimaatilised tingimused vähikasvatuse 

piirkonnas ning on arendajale soodsam haldusökonoomilistest kaalutlustest lähtuvalt. 

49

ARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD MATERJALID: 

Bioloogia retsnõh rakob vodojemov Litvõ. Akademija Hauk Litobskoi SSR Institut 

Zooloogii i parasitologii, Vilnius "MOKSLAS" 1979. lk. 148 (Artiklite kogum jõevähi 

bioloogiast Leedus) 

Cudemo Rolf 1989. Reprotuctsion and Growth in the Noble Crayfish Astacus astacus L. 

Haaslava valla üldplaneering, kehtestatud 31.08.2007; 

Fedotov V. P. 1993. Razvedenije Rakov. Sankt-Peterburg, c 107. 

Järvekülg A. 1958. JÕEVÄHK EESTIS Bioloogia ja töönduslik tähtsus. ENSV Teaduste 

akadeemis Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu, lk. 187. 

Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. 

RAVUNVILJELY menetelmät ja kannattavuus. Riistan- ja Kalatutkimus. Helsinki 1996. 

lk. 11 

KALAKASVATUSE TAASTOOTMISE PROGRAMM. Programm "Riiklikku kaitset 

vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmine (2002-2010)". Tartu, 

2002. Koostanud ja toimetanud Tiit Paaver . 

Laanetu ,N. 1977. Ondatra (Ondatra zibethica L) Põltsamaa jõel. Tartu, 1977. 58 lk 

Laanetu, N. 2002. Metoodiline juhend vähiveekogude hindamiseks ja jõevähi leviku 

selgitamiseks. Tartu. 42 lk. (käsikiri) 

Laanetu, N. 2004. TEGEVUSKAVA JÕEVÄHI ( Astacus astacus L.) KAITSEKS, 

VARUDE TAASTAMISEKS JA KASUTAMISEKS EESTIS. Töögrupp: Kukk, L., 

Tuusti, J., Hurt, M., Paaver, T. Kivistik, M., Ärmus, J. Laanetu, N. Töö tellija: EV 

Keskkonnaministeerium. Tartu, lk63 (käsikiti) 

Maastik, A. 1984. Veekaitse põllumajanduses. Tallinn "Valgus", lk296. 

Mannonen, A ja Paavet, T. 2001. Vähk ja Vähikasvatus. Vähikasvatuse seminari 

Jäneda. 15.-16. 2001 õppematerjal. lk 55. (käsikiri) 

Paal, J. 1977. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon . Rmt.: Eesti looduse 

mitmekesisus. Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut. Tallinn. lk 297. 

Paaver, T., Hurt, M., Kaldre, K., Pukk, L., Kõiv, K., ja Gross, R. 2009. 

VÄHIKASVATUSE TEHNOLOOGIA VÄLJAARENDAMINE EESTIS. 

Põllumajanduslike rakendusuuringute projekti Lõpparuanne. Eesti Maaülikool. 

Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut Kalakasvatuse osakond. Projekti juht: 

Tiit Paaver, Tartu, 45 lk (käsikiri). 

Paaver, T. Hurt, M. JÕEVÄHK, VÄHIMAJANDUS JA -KASVATUS. EMÜ VLI 

Resursõ poverhnostnõh vod SSSR, t.4. Pribaltiiskii raion, võp. I Estonia.L, 1972, 554 c. 

Simm, H. 1975. Eesti pinnavete hüdrikemia. Tallinn "Valgus", 299 lk. 

Tulonen J., Erkamo E., Järvenpää T., Westman K., Savolainen R., ja Mannonen A. 

1998. Rapuvedet tuottaviksi. Riistan- ja Kalatutkimus. Helsinki 1998. lk. 152. 

Vingisaar, P., Karise, V. Kink, H., Maastik, A., Savitskaja, L., Savitski, L., Viigand, 

A. 1978. Eesti põhjavete seisun, kasutamine ja kaitse. kogumik: Põhjavee kasutamisest ja 

kaitsest Eesti NSV-s. Eesti NSV Teaduste akadeemia Looduskaitse komisjon. Tallinn, lk 

7-19. 

50

LISA 1 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi: 

"Tartumaa Haaslava Valla Tõõraste küla Kriisapõlu 

kinnistu detailplaneeringule" 

algatamine 

1.Eksperthinnang: Tartumaa Haaslava Vald Tõõraste küla Kriisapõlu 

kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta 

2. KSH algatamine Haaslava Vallavalitsuse korraldusega 07.09.2010 nr. 

119. 

3. KSH programmi suunamine tutvumiseks ja seisukohavõttudeks: 

- Haaslava Vallavalitsuse 

- Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon 

- Elektroonilised teated saadeti täiendavalt 01.03. 2011.a. veel Keskkonnaametile, 

PRIA-le, Põllumajandusametile ja Tartu Maakonnale. 

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud 

ettepanekud ja seisukohad 

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 

51

1. Eksperthinnang 

Tartumaa Haaslava Vald Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu 

detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta 

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: 

Vähikasvatus OÜ 

Otsustaja ja KMH algataja: Haaslava Vallavalitsus 

Kriisapõllu Kala- ja 

Planeeringu koostamise alus 

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Haaslava vallavalitsuse korraldusega 02. 

veebruar 2010 nr 14 kinnitatud planeeringu koostamise tingimused. 

Planeeringu eesmärk ja andmed olemasolevate kruntide kohta 

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualas asuvale kinnistule tervikliku ja kvaliteetse 

vähi- ja kalakasvatuse kompleksi kujundamine. Planeeringus määratakse kinnistule 

sihtotstarve ning ehitusõigus tootmis- ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. 

Lahendatakse kruntidele juurdepääsutee, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning 

heakorrastus. 

Planeeringuga hõlmatava maaüksuse info: 

Tõõraste küla Kriisapõllu katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) - omanik: ECOBAY 

Ehitus OÜ; maakasutuse sihtotstarve: 100% maatulundusmaa; pindala 5,15 ha. Maaüksus 

külgneb Kriisa maaüksusega (kat. tunnus 18501:001:0409) 100% maatulundusmaa, Kruusa 

maaüksusega (kat. tunnus 18501:001:0413) 100% maatulundusmaa. 

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja sellest tulenevalt 

keskkonnamõju hindamise vajalikkus. 

Arvestades kala- ja vähikasvatuseks kavandatud tiikide kompleksi rajamisega ning selle 

teenindamiseks rajatava infrastruktuuriga toimuvad mitmed keskkonda mõjutavad tegevused. 

Olulisemaks nendest on kala- ja vähikasvatustiikide rajamine mille käigus kaevatakse tiikide 

süvendid ja teisaldatakse suures koguses pinnast. 

Tulenevalt KMH ja KJS seaduse § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus kohaselt 

hinnatakse keskkonnamõju, kui: 

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise 

põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 

2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt 

oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. 

Kõnealuse tegevuse puhul ei ilmne eeldatavalt mõju Natura 2000 aladele, kuid tegevusega 

kaasneb piiratud ulatuses lokaalne kekskonnamõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja 

lähiala pinnase niiskusrežiimile. 

52

Olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulga § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus” - punkt 1 

lg 17 kohaselt „…veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit …“ ei saa 

tegevust seaduse tähenduses otseselt liigitada, kuna tegemist ei ole veekogu süvendamisega, 

vaid toimud tehisveekogude (kala-ja vähikasvatustiikide) rajamine. Kuna teisaldatavad 

pinnase mahud ületavad eespool nimetatud pinnase mahtu ja tehisveekogu rajamisel, siis saab 

teha soovitavaks KMH teostamist. 

KMH ja KJS seaduse § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus” - punkt (2) kohaselt – „Lisaks 

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on otsustaja kohustatud analüüsima käesoleva 

paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriteeriumide alusel, kas järgmiste valdkondade tegevusel on 

oluline keskkonnamõju”. 

Kavandatava planeeringu korral tuleb analüüsida punkt (2) all esitatud järgmisi küsimusi: 

1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 

12) turismimajandus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 

22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. 

Tõõraste küla Kriisapõllu katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) - omanik: ECOBAY 

Ehitus OÜ; maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa; pindala 5,15 ha. Planeering 

kavandab maa sihtotstarbe muutmist 100% tootmismaaks (003 T). Planeering ei ole seotud 

otseselt metsa- ega ka kalamajandusega, kuigi kala ja vähikasvatus on üks vesiviljeluse 

valdkondi mis peab tulevikus leevendama kalanduse produktsiooni langusega seostud 

probleeme elanikkonna varustamisel kalatoormega, siis on kaudne seos ka kalamajandusega. 

Lõige 10)- infrastruktuuri ehitamine või kasutamine ;12)- turismimajandus ja 19) puhke-, 

spordi- või virgestusalade rajamine; kohaselt on planeering suunatud perspektiivselt 

nimetatud valdkondade arendamisele ja selle tõttu vajavad nimetatud küsimused tähelepanu. 

Vee erikasutus (lõige 18) ei ole piiravaks kuna planeeringu kohaselt ei ületa aastane vee 

kasutus 4000-5000 m3. Vee erikasutuse luba on vajalik juhul kui põhjavee kasutus on suurem 

kui 200 000 m3 (Sama seaduse punt (2) lõige18) põhjavee võtmine üle 200 000 kuupmeetri 

aastas;) 

KMH ja KJS seaduse § 6 punkt (2) lõige 22) kohaselt – „ muu tegevus, mis võib kaasa tuua 

olulise keskkonnamõju.” kohustab pöörama tähelepanu kõigile planeeringuga kavandatud 

tegevustele ja sellega kaasnevatele mõjudele. 

Võttes aluseks eespool toodud kaalutlusi ja seaduses esitatud nõudeid, peab ekspert vajalikuks 

Keskkonnamõju hindamist, mis on samas ka Keskkonnamõju strateegilise hindamise 

pädevuses. 

Ekspertarvamuse koostas: 

Litsents: KMH 0095; 


13.08. 2010.a. 

53

2. HAASLAVA VALLAVALITSUSE KORRALDUS 

HAASLAVA VALLAVALITSUS 

KORRALDUS 

Kurepalu 07. september 2010 nr 119 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise 

algatamine 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistule tervikliku ja kvaliteetse 

vähi- ja kalakasvatuse kompleksi kujundamine, mille käigus kaevatakse tiikide süvendid ja 

teisaldatakse suures koguses pinnast. Kõnealuse tegevusega kaasneb piiratud ulatuses 

lokaalne keskkonnamõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja lähiala pinnase 

niiskusrežiimile. 

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 1, § 35 lg 2 järgi ja 

kooskõlas Haaslava Vallavalitsuse 02.02.2010 korraldusega nr 14 kinnitatud 

detailplaneeringu koostamise tingimustega ning arvestades Nikolai Laanetu poolt koostatud 

eksperthinnanguga ”Kriisapõllu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise 

vajalikkuse kohta”, annab Haaslava Vallavalitsus korralduse: 

1. Algatada Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 

3. Korralduse peale võib esitada vaide Haaslava Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses 

sätestatud korras 30 päeva jooksul alates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal 

oleks pidanud sellest teada saama, või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule 

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul alates korralduse 

teatavakstegemisest. 

Priit Lomp 

Vallavanem 

Ene Silla 

Vallasekretär 

54

3. KSH programmi suunamine tutvumiseks ja seisukohavõttudeks: 



7446 524, 

e-post:vald@haaslava.ee 

11.01.2011.a. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamine seisukohavõtuks 

ja ettepanekute tegemiseks 

Käesolevaga esitatakse Tartumaa Haaslava valla Tõõraste küla Kriisapõllu katastriüksus (kat. 

tunnus 18501:001:0412) detailplaneeringu Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) 

programmi eelnõu Haaslava Vallavalitsusele kui KSH algatajale ja otsustajale tutvumiseks ja 

seisukohavõtuks. 

Keskkonnamõju strateegilist hindamist teostab Loodushoiu Ühing LUTRA (Rk:80001918) 

aadressil Kalevi 69 – 1 50103 Tartu. nlaanetu@hotmail.com; telefon: 5112991 

Kirja lisad: KSH programmi eelnõu 9lk. 

KSH juhtiv ekspert: 




11.01.2011.a. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamine seisukohavõtuks 

ja ettepanekute tegemiseks 



programmi eelnõu Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile kui KSH järelvalve teostajale 

tutvumiseks ja seisukohavõtuks. 



Kirja lisad: KSH programmi eelnõu 9lk. 



Elektroonilised teated saadeti täiendavalt 01.03. 2011.a. veel Keskkonnaametile, PRIAle, 

Põllumajandusametile ja Tartu Maakonnale. 

55

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud 

ettepanekud ja seisukohad 


nlaanetu@hotmail.com 

Teie 11.01.2011 

Meie 19.01.2011 nr JT 6-8/2139-2 

Arvamus Kriisapõllu kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju 

strateegilise hindamise programmi kohta 

Keskkonnaamet on läbi vaadanud esitatud strateegilise keskkonnamõju hindamise (edaspidi 

KSH) programmi ning esitame selle kohta järgmised seisukohad: 

1. Hindamisel tuleb tähelepanu pöörata vähi ja kalakasvatuses 

tekkiva heitvee käitlemisele (olmereovee käitlus, vajalikud kujad, taaskasutatava 

vee puhastus ja selle jääkide käitlus, heitvee ärajuhtimine). 

2. Hinnata tuleks veevajadust rajatavale kompleksile (kas ühe 

puurkaevuga on võimalik saada piisav kogus vett, vee puhastamise vajadus ja 

meetodid jmt). 

3. Hindama peaks riske, mis võivad ohustada kavandatavat 

kasvatus ja esile kutsuda täiendava keskkonnamõju (haigused, puurkaevu rike, 

korduskasutuse rike, vee desinfitseerimine haiguste korral jne). 

4. Detailplaneeringust ega KSH programmist ei selgu tiikide 

konstruktsioon, ega taaskasutusvee puhastamise lahendused. Hindamise 

tulemusena peaks selguma konstruktsioonilised ja tehnoloogilised soovituslikud 

lahendused, mis tagaksid keskkonnale vähima negatiivse mõju ja optimaalseima 

tehnoloogia. 

5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 

seaduse § 36 lg 2 p 3 kohaselt tuleb nimetada isikud ja asutused, keda tegevus 

võib mõjutada või huvitada. Kuna detailplaneeringute järelevalvet teostab 

Maavanem, oleks otstarbekas teavitada ka planeeringu järelevalvajat. Kuna 

vähikasvatusega on seotud riigiasutustest PRIA ja Põllumajandusamet, oleks 

otstarbekas teavitada ka neid asutusi. 

Lugupidamisega 

/Allkirjastatud digitaalselt/ 

Rainis Uiga 

Juhataja 

Ivo Ojamäe 730 2252 

ivo.ojamae@keskkonnaamet.ee 

56

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 

Tartumaa Haaslava Valla Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu 

detailplaneeringule 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse 

kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise 

hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja 

aruande koostamisel. 

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt, asukoht ja planeeringu 

realiseerimisega kaasneva mõju ulatus 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Tartumaa Haaslava valla 

Tõõraste küla Kriisapõllu katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) detailplaneering. 

Planeeringu objekti omanik on: ECOBAY Ehitus OÜ; maakasutuse sihtotstarve: 100% 

maatulundusmaa; planeeringuala pindala 5,15 ha (joonis 1 ja 2). 

Planeeringu alaga külgneb Kriisa maaüksusega (kat. tunnus 18501:001:0409) 100% 

maatulundusmaa ja Kruusa maaüksusega (kat. tunnus 18501:001:0413) 100% 

maatulundusmaa. Lõuna suunas külgneb endise kruusakarjääri alaga (riigimaa) ja põhjas 

maatulundusmaaga (kat. tunnus 18501:001:0616) 

Detailplaneeringuga kavandatud tegevus on lokaalse mõjuga ja võib ulatuda vahetult 

piirnevatele kinnistutele. Mõju teistele piirkondadele puudub või on see vähe tõenäoline ja 

kaudne. 

Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualas asuvale kinnistule tervikliku ja kvaliteetse 

vähi- ja kalakasvatuse kompleksi kujundamine. Planeeringus määratakse kinnistule 

sihtotstarve ning ehitusõigus tootmis- ja abihoonete projekteerimiseks ning ehitamiseks. 

Lahendatakse kruntidele juurdepääsutee, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning 

heakorrastus. 

2. Strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneering) elluviimisega 

eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus 

Kala- ja vähikasvatuseks kavandatud tiikide kompleksi rajamisega ning selle teenindamiseks 

rajatava infrastruktuuriga kaasnevad mitmed lokaalsed muutused ja keskkonda mõjutavad 

tegevused. Olulisemaks nendest on kala- ja vähikasvatustiikide rajamine mille käigus 

kaevatakse tiikide süvendid ja teisaldatakse suures koguses pinnast. 

57

Kavandatava tegevusega võib kaasneda keskkonnamõju järgmistele keskkonna väärtustele: 

*- Pinnas ja pinnamood - Pinnase teisaldamisega seotud mõjud ja pinnamoe muutused. 

*- Pinna- ja põhjavesi - veekasutuse ning tiikide vee puhastuse ja ärajuhtimisega seotud 

mõjud keskkonnale 

*- Majanduslik keskkond - maakasutuse ja infrastruktuuride arendamisega kaasnevad mõjud 

looduskeskkonnale. 

*- Inimese heaolu ja tervis – vee kvaliteedi muutused, müra, õhusaaste. 

*- Sotsiaalmajanduslik keskkond - detailplaneeringuga seotud mõjud sotsiaal-majanduslikule 

keskkonnale. 

Kavandatava tegevuse puhul ei ilmne piiriülest keskkonnamõju ega ka eeldatavalt mõju 

Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatava tegevusega kaasneb piiratud ulatuses lokaalne 

kekskonnamõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja lähiala pinnase niiskusrežiimile. 

KMH ja KJS seaduse § 6 „Olulise keskkonnamõjuga tegevus” - punkt (2) kohaselt peetakse 

vajalikuks käsitleda täiendavalt punkt (2) all esitatud järgmisi küsimusi: 

1) põllu-, metsa- ja kalamajandus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 12) 

turismimajandus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 

22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. 

KSH käigus hinnatakse ka planeeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist 

keskkonnamõju Haaslava valla arengule. Ühtlasi pakutakse KSH aruandes välja leevendavad 

meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja 

vähendamiseks. 

KSH osana kaalutakse võimalikke alternatiivseid lahendusi teisaldatava pinnase 

kasutamiseks. 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja 

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele 

KSH aruande ühe osana käsitletakse olemasolevat olukorda, sealhulgas kirjeldatakse 

detailplaneeringuga hõlmatava maa-ala looduslikke tingimusi. 

3. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel 

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada ja kellel võib olla 

põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu 

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib 

eeldatavalt mõjutada, on esitatud tabelis 1. 

Planeeringu koostamisest huvitatud isik on Kriisapõllu Kala- ja 


Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haaslava vallavalitsuse korraldusega 02. veebruaril 

2010 nr 14 kinnitatud planeeringu koostamise tingimused. 

Planeeringu koostamise tingimustest lähtuvalt on koostatud detailplaneering Taevane OÜ. 

60

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja st. otsustaja ja ka KSH algataja on 

Haaslava Vallavalitsus. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise teostaja Loodushoiu Ühing LUTRA. 

1. Tabel 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud osapooled 

Osapool ja pädevus Nimi Kontaktandmed 

Detailplaneeringu ja KSH 

algataja, vastuvõtja ja kehtestaja 

Haaslava Vallavalitsus Kurepalu; 62113; Tartumaa 

7446 524, 

Detailplaneeringu tellija ja KSH 

korraldaja: Kriisapõllu Kala- ja 


Detailplaneeringu- 

Planeerimisdokumendi koostaja 

Keskkonnamõju strateegilise 

hindamise teostaja (koostaja) 

Keskkonnamõju strateegilise 

hindamise järelevalve teostaja 

Teised huvitatud osapooled 

Piirnevate kinnistute omanikud 

Kohalikud elanikud 

Põllumajandusamet 

Kontaktisik, juhatuse liige: 

Aivo Hintser T: 55581485 

Taevane OÜ; Kontaktisik: 

Priit Alekand. 

Loodushoiu Ühing 

LUTRA (Rk; 80001918) 

Keskkonnaameti Jõgeva- 

Tartu regioon 

e-post:vald@haaslava.ee 

Rävala pst 4 a. Laikmaa tn 15 ; 

Tallinn 10143 

Kirde tn 2: Elva, Tartumaa 

priit@punk.ee Tel: 5144738 


Telefon: 5112991 

Email:nlaanetu@hotmail.com 


tartu@keskkonnaamet.ee 

Tartu Keskus 

Kooli 13, 50409 Tartu7 460 

hannes.puu@pma.agri.ee 610/ 7 460 612 

PRIA pria@pria.ee Narva mnt. 3, Tartu 51009 

Strateegilise planeeringu 

järelevalve teostaja 

Tartu Maavalitsus 

mv@tartumaa.ee 

Planeeringu koostamisest huvitatud isikute ja asutuste teavitamine 

Riia 15: 51010 Tartu. 

730 5200 

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib 

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle planeerimisdokumendi vastu, 

on esitatud alljärgnevas tabelis 2. 

Tabel 2. Isikud ja asutused, keda planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib 

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud planeerimisdokumendi vastu. 

Isik või asutus 

Teavitamise viis 

Keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regioon 

Haaslava vallavalitsus 

Valitsusvälised organisatsioonid ja 

keskkonnaühendused http://www.eco.org.ee 

Piirnevate kinnistute omanikud 

Kohalikud elanikud 

Põllumajandusamet, 

PRIA 

Strateegilise planeeringu järelevalve teostaja 

Tartu maa maavanem 

Kirjalik teade (e- post) 

Kirjalikult 

e-post 

Kirjalik teade posti teel 

Teade väljaandes Ametlikud Teadaanded: 

Teade valla kodulehel 




61

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teatab keskkonnamõju strateegilise hindamise 

programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes 

Ametlikud Teadaanded ja valla interneti koduleheküljel. Samuti teavitatakse huvitatud isikuid 

posti või e-posti teel. 

4. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivide lühikirjeldus 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus kaalutakse järgmisis alternatiive: 

Nulle alternatiiv (0) – Detailplaneeringu alal säilid olemasolev olukord. Kriisapõllu 

katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) maakasutuse sihtotstarve säilib 100% 

maatulundusmaana - planeeringuala pindala 5,15 ha 

Alternatiiv I - Detailplaneeringu kohaselt rajatakse kinnistule terviklik ja kvaliteetne vähi- ja 

kalakasvatuse kompleks. Planeeringus määratakse kinnistule sihtotstarve ning ehitusõigus 


juurdepääsutee, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ning heakorrastus. Vähi ja kalatiikide 

veevarustuse stabiilsuse tagamiseks rajatakse puutkaev ja olme- ja reovee puhastus. 

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus käsitletakse järgmisi teemasid: 

- Mõju elustikule ja ökosüsteemidele 

- Mõju maastikule (sh arenduse visuaalsed mõjud) 

- Mõju põhja- ja pinnaveele 

- Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 

- Mõju elanike heaolule ja tervisele (sh valgus-, müra-, õhusaaste) 

- Hinnang jäätmetekke ja pinnase kasutamise kohta 

Muud küsimused 

1. Hindamisel pööratakse tähelepanu vähi ja kalakasvatuses tekkiva heitvee käitlemisele 

(olmereovee käitlus, vajalikud kujad, taaskasutatava vee puhastus ja selle jääkide 

käitlus, heitvee ärajuhtimine). 

2. Hinnatakse veevajadust rajatavale kompleksile, vee puhastamise vajadust ja meetodeid 

jmt. 

3. Hinnatakse võimalikke riske, mis võivad ohustada kavandatavat kasvatus ja esile 

kutsuda täiendava keskkonnamõju. Nendeks võivad olla haigused, puurkaevu rike, 

korduskasutuse rike, vee desinfitseerimise vajadused haiguste korral jne. 

4. Käsitletakse tiikide konstruktsioonilisi ja taaskasutusvee puhastamise lahendusi. 

Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud tiikide rajamisel sobivate lahenduste 

valimiseks, mis tagaksid keskkonnale vähima negatiivse mõju ja optimaalseima 

tehnoloogia. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koosneb järgnevatest osadest: 

- kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus; 

- ülevaade tegevusega seotud õigusaktidest ning kõrgematest arengudokumentidest; 

- ülevaade olemasolevast olukorrast ja mõjutatava keskkonna kirjeldus; 

- kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete lahenduste kirjeldus; 

- tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs ja vajalikud leevendavad meetmed 

negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks; 

62

- alternatiivsete lahenduste võrdlus; 

- seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks; 

- ülevaade avalikkuse kaasamisest ja aruande koostamisel esinenud raskustest; 

- aruande hindamistulemuste kokkuvõte. 

6. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatav hindamismetoodika 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk planeeringu elluviimise aluseks olevat 

strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab planeeringu kehtestajale enne otsuse 

tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on 

otsustajale vajaliku info edastamine ja selle tulemusel keskkonna jätkusuutlikku arengut 

tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus. 

Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu 

elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju. Keskkonnamõju on „Keskkonnamõju 

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt 

ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või 

seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tõenäosuse hindamisel 

lähtutakse planeerimisseaduse kohase planeeringu elluviimise tõenäolisusest. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatakse detailplaneeringu ja selle 

alternatiivide rakendumisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse 

tabelis 2 toodud skaala alusel. 

Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju hinnatakse erinevate alternatiivide korral 

olulisemate keskkonnaväärtuste lõikes. Keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang mõju 

suurusele ja selle olulisusele. 

Mõju suurus on tegevusega otseselt või kaudselt avalduv mõju keskkonna erinevatele 

parameetritele (tabel 3). 

Mõju olulisus on väärtushinnang, mis tuleneb tegevusega kaasneva mõju tähtsusest 

mõjutatava keskkonna mingile parameetrile või süsteemile tervikuna. Olulisust hinnatakse 

samuti viiepallises süsteemis, kusjuures olulisus kasvab 1-5-n. 

Mõju kaal ehk mõjule antav hinnang on mõju suuruse ja selle olulisuse korrutis. 

Tabel 3 Erinevatele keskkonna väärtustele avalduva mõju iseloom ja suurus 

positiivne mõju puudub 0 0 negatiivne mõju puudub 

positiivne mõju väike 1 -1 negatiivne mõju väike 

positiivne mõju mõõdukas 2 -2 negatiivne mõju mõõdukas 

positiivne mõju keskmine 3 -3 negatiivne mõju keskmine 

positiivne mõju suur 4 -4 negatiivne mõju suur 

positiivne mõju väga suur 5 -5 negatiivne mõju väga suur 

63

Hinnangu diapasoon on valitud mõju suuruse hindamisel pluss ja miinus skaalal mõlemas 

suunas viiepallises süsteemis. Kusjuures mõju 0 väärtuseks on olukord, kui mõju puudub või 

tegevusega kaasneb väheoluline mõju tasakaalustub sellele järgneval perioodil. 

Mõju hindamisel arvestatakse kõiki olulisemaid keskkonna parameetreid ning mõju 

kaitstavatele väärtustele ja kaitsekorraldusega seatud prioriteetidele. Hindamise tulemusena 

moodustub hinnangute koondhinne, mille tulemusena on parimaks ja eelistatuimaks 

alternatiiviks kõrgeima positiivse koondhinde saanud lahendus. 

Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide 

hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. 

7. KSH ajakava ja protsessis osalevad isikud 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks oleva Tõõraste küla Kriisapõllu 

katastriüksus (kat. tunnus 18501:001:0412) detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline 

hindamine. KSH on algatatud Haaslava Vallavalitsuse korraldusega 07.09.2010 nr. 119. 

KSH läbiviimise orienteeruv ajakava on esitatud tabelis 4. 

Tabel 4. KSH läbiviimise orienteeruv ajakava 

KSH etapp 

Teostamise aeg (orienteeruv) 

KSH algatamine 

07.september.2010 

KSH programmi eelnõu koostamine Jaanuar 2011 

Seisukohtade küsimine KSH programmi sisu Jaanuar 2011 

kohta pädevatelt asutustelt 

KSH programmi avalik väljapanek Veebruar 2011 

KSH programmi avalik arutelu Haaslava vallamajas Kurepalu; 62113; 

Tartumaa Veebruar 2011 

KSH programmi esitamine heakskiitmiseks Veebruar 2011 

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile 

KSH aruande koostamine Veebruar-Märts 2011 

KSH aruande avalik väljapanek ja avalik 

arutelu 

Haaslava vallamajas Kurepalu; 62113; 

Tartumaa Aprill 2010 

Esitatud ettepanekute ja soovituste 

Aprill 2010 

arvestamine ja aruande täiendamine 

KSH aruande esitamine heakskiitmiseks Aprill- Mai 2011 

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile 

Strateegilise planeerimisdokumendi Mai- Juuni 2010 

kehtestamisest teavitamine 

Ajakava võib muutuda ettenägematute takistuste ilmnemisel. 

64

Detailplaneeringu ja KSH algataja, korraldaja ja kehtestaja: 



7446 524, e-post:vald@haaslava.ee 

Detailplaneeringust huvitatud isik (arendaja): 

Kriisapõllu Kala- ja Vähikasvatus OÜ (Reg. kood:11396709) 

Rävala pst 4 a. Laikmaa tn 15 ; Tallinn 10143 

Kontaktisik, juhatuse liige: Aivo Hintser (Tel: 55581485) 

KSH järelvalve teostaja: 



Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja programmi koostanud eksperdi andmed 

Detailplaneeringu koostaja: 

Taevane OÜ 

Kirde tn 2; Elva; Tartumaa 

Kontaktisik: Priit Alekand. 

Tel. 5144738 e- post: priit@punk.ee 

KSH teostaja: 

Loodushoiu Ühing LUTRA (Rk; 80001918) 


Kontaktisik Nikolai Laanetu 

telefon: 5112991 e-post: nlaanetu@hotmail.com 

Ekspertrühma koosseis: 

Nikolai Laanetu: töörühma juht litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents:KMH0095), 

Priit Alekand: projekteerija ning planeeringuspetsialist. 

Juhtekspert Nikolai Laanetu on litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents:KMH0095), kes on 

lõpetanud Tartu Ülikooli ja omab magistri teaduskraadi ning pikaajalist kogemust (üle 3 

aasta) keskkonnamõju hindamisel (KMH litsents väljastatud 17.06.2003). 

Litsents annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: 

Tegevusvaldkonnad: 

1) jahindus 2) kalandus 3)veeökosüsteemide korrashoid ja veekogude saneerimine 4) 

maaparandus 5)veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse 

tahkete ainete kaadamine 6) puhkemajandus ja haljastus 

Mõjuvaldkonnad: 

1) maismaa loomastik 2) vee-elustik 3)kaitstavad loodusobjektid 4)maismaa taimestik 5) vee 

saaste ja veetase 6) inimese tervis 7)inimese ja loomastiku kaitse seoses keskkonnasaaste ja 

toksikoloogiaga. 

65

Seoses detailplaneeringu eesmärgist tulenevate tegevustega peetakse vajalikuks märkida, et 

ekspert on 2000-2004 aastali jõevähi töörühma juht ja tänaseni selle töörühma liige. 

Koostanud jõevähi veekogude hindamise metoodilise juhendi ja kaitsekorralduskavad jõevähi 

kaitseks ja varude kasutamiseks ning nõustanud vähikasvatuste rajamist . 

Vajaduse tekkimisel kaasatakse KSH programmi või aruande koostamise protsessi täiendavalt 

lisaeksperte ja/või –spetsialiste. 

8. Projektiga seotud olevate pädevate asutuste seisukohad 

Käesoleva KSH programmiga on otseselt seotud Keskkonnateenistuse Jõgeva –Tartu regioon 

ja Haaslava vallavalitsus kelledelt on küsitud ka seisukohavõttu ja täpsustavate arvamuste ja 

soovituste esitamist programmi eelnõu täiendamiseks. 

Arvamuse ja täpsustavad märkused esitas Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon kirjaga 

19.01.2011 nr JT 6-8/2139-2 (lisa 1), milles esitatud märkused ja soovitused on viidud 

täiendavate punktidena KSH programmi. 

Haaslava Vallavalitsusel ei ole täiendavaid ettepanekuid ja märkusi programmi eelnõu 

täiendamiseks ja teeb seda vajadusel programmi avalikustamise käigus. 

KSH programmi koostas: 

Juhtekspert: Nikolai Laanetu 

66

LISA 2 

KSH programmi avalikustamisega seotud materjalid 

1. Ametlikud teadanded Keskkonnamõju hindamise teade 28.02.2011. 

2. Teade Haaslava Valla kodulehel: Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu 

keskkonnamõjude strateegiline hindamine 

3. Avaliku arutelu koosoleku protokoll: Keskkonnamõju strateegilise hindamise 

programmi Tartumaa Haaslava Valla Tõõraste küla Kriisapõlu kinnistu 

detailplaneeringule Haaslava Vallamajas 06. aprill. 2011.a. ja osalejate nimekiri 

4. Loodushoiu Ühing LUTRA kiri Keskkonnaametile 

5. Keskkonnaameti Jõgeva -Taretu regiooni kiri 14.04. 2011. nr JT 5-8/2139-5 

programmi heakskiitmata jätmise kohta. 

67

1. Ametlikud teadanded 

28.02.2011 Keskkonnamõju hindamise teated 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine 

Haaslava Vallavalitsus teatab Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu strateegilise hindamise 

programmi avalikust väljapanekust. 

Planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk: 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu eesmärk on planeeritaval maa-alal kala- ja 

vähikasvatus- tiikide rajamiseks ehitusõiguse ja maakasutustingimuste määramine. 

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja: 

Haaslava Vallavalitsus (Tartumaa, Haaslava vald, Kurepalu küla, tel 744 6524, e-post: 

vald@haaslava.ee) ning kehtestaja Haaslava Vallavalitsus. 

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: 

Taevane OÜ, Elva linn, Kirde tn 2, tel 5144738. Keskkonnamõju strateegilise hindamise 

teostaja: 

Loodushoiu Ühing LUTRA (rk; 80001918), Tartu linn, Kalevi 69-1, tel 511 2991. 

Strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumise aeg ja viis: 

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Haaslava Vallavalitsuses aadressil Tartumaa, 

Haaslava vald, Kurepalu küla, vallamaja lahtioleku aegadel E,T,N,R 8.00-16.00; K: 8.00- 

18.00. Informatsiooni võib küsida lisaks Haaslava Vallavalitsuse telefonil 7446 525. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvumise aeg ja koht: 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga on võimalik tutvuda Haaslava 

Vallavalitsuses ajavahemikul 21. märts - 04. aprill vallavalitsuse lahtioleku aegadel. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja 

küsimuste esitamise tähtaeg ja viis: 

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaeg on 04. aprill 2011. Ettepanekud, 

vastuväited ja küsimused tuleb esitada kirjalikult elektroonselt või lihtkirjaga Haaslava 

Vallavalitsusele. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu toimumise aeg ja koht: 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub Haaslava 

Vallavalitsuses 06. aprillil 2011 kell 16:00. 

Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus: 

Detailplaneeringu rakendumisel tekkivat võimalikku piiriülest keskkonnamõju ei ole näha. 

Lisaks on võimalik keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvuda Haaslava 

valla veebilehel www.haaslava.ee 

68

2. Teade Haaslava Valla kodulehel 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline 

hindamine 

Haaslava Vallavalitsus teatab Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu strateegilise hindamise 

programmi avalikust väljapanekust. 

Planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk: Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu eesmärk 

on planeeritaval maa-alal kala- ja vähikasvatus- tiikide rajamiseks ehitusõiguse ja 

maakasutustingimuste määramine. 


Haaslava Vallavalitsus (Tartumaa, Haaslava vald, Kurepalu küla, tel 7446 524, e-post: 

vald@haaslava.ee) ning kehtestaja Haaslava Vallavalitsus. 

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja:Taevane OÜ, Elva linn, Kirde tn 2, tel 5144738. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise teostaja: 

Loodushoiu Ühing LUTRA (rk; 80001918),Tartu linn, Kalevi 69-1, tel 5112991. 

Strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumise aeg ja viis:Detailplaneeringuga on võimalik 

tutvuda Haaslava Vallavalitsuses aadressil Tartumaa, Haaslava vald, Kurepalu küla, vallamaja 

lahtioleku aegadel E,T,N,R 8.00-16.00; K: 8.00-18.00. Informatsiooni võib küsida lisaks 

Haaslava Vallavalitsuse telefonil 7446 525. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvumise aeg ja koht: Keskkonnamõju 

strateegilise hindamise programmiga on võimalik tutvuda Haaslava Vallavalitsuses 

ajavahemikul 21. märts - 04. aprill vallavalitsuse lahtioleku aegadel. Keskkonnamõju 

strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise 

tähtaeg ja viis: 

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaeg on 04. aprill 2011. Ettepanekud, 





Vallavalitsuses 06. aprillil 2011 kell 16:00. 

Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus: Detailplaneeringu rakendumisel tekkivat 

võimalikku piiriülest keskkonnamõju ei ole näha. 


valla veebilehel www.haaslava.ee 

69

3. Avaliku arutelu koosoleku protokoll 

Avaliku arutelu koosoleku protokoll 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi Tartumaa Haaslava Valla Tõõraste 

küla Kriisapõlu kinnistu detailplaneeringule 

Koosolek toimus Haaslava Vallamajas 06. aprill. 2011.a. 

Koosoleku algus 16 oo ja lõpp 17 oo 

Koosolekut juhatas: Heiki Tooming Haaslava valla maa- ja ehitusnõunik 

Koosoleku juhataja tutvustas kohalolijatele KSH algatamise ja detailplaneeringu üldisi 

seisukohti ja põhimõtteid ning andis ülevaate senini toimunud protseduurilistest toimingutest. 

KSH programmile on laekunud üks kirjalik teade Põllumajandusametilt. Teisi ettepanekuid 

ega küsimusi pole laekunud. Juhataja andis seejärel sõna ettekandeks Keskkonnamõju 

strateegilise hindamise juhtiveksperdile Nikolai Laanetule. 

N. Laanetu: Ekspert tutvustas programmi sisu ja planeeringuga seotud probleeme ning 

kekskonnamõjusid mis on seotud kaasaegse kala-ja vähikasvatuse rajamisega. Toodi ülevaade 

eesmärkidest, tegevuse ja mõjuala paiknemisest ning detailplaneeringu elluviimisega seotud 

keskkonnariskidest. Tutvustati planeeringu projektjooniseid ning kala- ja vähitiikide 

paiknemist ja kavandatud mahtusid. Peamine suund on arendajal võetud vähikasvatuse 

arendamisele, mistõttu on tegemist veekasutuses kinnise ringega ja peamine veevarustus 

põhineb tiikide täitumise perioodil pinnavee valgumisest rajatavatesse tiikidesse ja 

väiksemate vähitiikide veevarustus saab täienduse puurkaevu veest. Vee vahetus tiikides 

toimub sund tsirkulatsioonil mille käigus toimub ka vee puhastamine hõljumist liiva ja lubja 

sisaldusega filterelementide vahendusel. Täpsem tehnoloogia valitakse projekt rakendamise 

perioodil. Reovee teke on seotud üksnes vähikasvatuse hoolduspersonali olmevee ja 

fekaalidega ja selleks on planeeritud väike biopuhasti koos filtratsiooniväljakuga.Kavandatud 

tegevuse mõju piirdub otseselt planeeringuala kinnistuga ja seda pinnavormi muutusega 

seoses. Arvestatavat keskkonnamõju looduskaitselistele ja keskkonna väärtustele ei ole ette 

näha. 

H. Tooming: Kas on küsimusi, ettepanekuid või arvamusi eksperdile? 

Küsimuste korras kerkis üles probleem, kas tiikide rajamisega ei kaasne vee kadumine 

kaevudes või põhjavee langus. 

N. Laanetu: Kuna tiigid rajatakse savi horisonti ja nende languse poolsed servaalad 

täiendavalt tõstetakse ja tihendatakse savi pinnasega siis ei mõju tiikide rajamine kaevude 

veetasemele. Siinsed talude kaevud on pinnavee kaevu ja paiknevad tiikides suhtes languse 

alapoolel siis ei mõjusta tiikide rajamine kaevude veetaset. Ka ei ole tiikide mõju põhjaveele 

negatiivne, pigem toimub tiikide arvel põhjavee teatav täienemine vee imbumist tõttu läbi 

savi kihi. 

H. Tooming: Kas on veel küsimusi või täpsustusi? Rohkem küsimusi ei olnud ja koosolek 

kuulutati selles küsimusest lõppenuks. 

Koosolekut protokollis: 

Heiki Tooming 

70

4. Loodushoiu Ühing LUTRA kiri Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile 

Keskkonnaameti 

Jõgeva-Tartu regioon 


12.04.2011.a. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamine heakskiitmiseks 



programm peale avalikku arutelu, täiendusettepanekuid ja programmi sisse viidud täiendusi 

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile, kui KSH järelevalve teostajale läbivaatamiseks ja 

heakskiitmiseks. 



Kirja lisad: 

1. KSH programm 10lk. 

2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni arvamus (1lk) 

3. Avaliku koosoleku protokoll ja osalejate nimekiri (2 lehte) 

4. Põllumajandusameti Tartu keskuse info katastriüksusele võimalike maaparandusrajatistest 

tulenevate piirangute kohta 



71

5. Keskkonnaameti Jõgeva -Taretu regiooni kiri 14.04. 2011. nr JT 5-8/2139-5 

programmi heakskiitmata jätmise kohta (4 lk). 

72

LISA 3 

KSH programmi 

täiendava avalikustamisega seotud materjalid 

1. Keskkonnamõju hindamise teated 19.04.2011 (Ametlikud teadanded) 



19. aprill 2011 nr 9-3.1/157-1 





02.06.2011.a. 

73

1 Ametlikud Teadaanded 

19.04.2011 Keskkonnamõju hindamise teated Prindi 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 

Haaslava Vallavalitsuse 07.09.2010 korraldusega nr 119. 

Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu lahenduse kohaselt kavandatakse kinnistule 

tervikliku ja kvaliteetse vähi- ja kalakasvatuse kompleksi kujundamist, mille käigus 

kaevatakse tiikide süvendid ja teisaldatakse suures koguses pinnast. Kõnealuse tegevusega 

kaasneb piiratud ulatuses lokaalne keskkonnamõju ala geomorfoloogilistele tingimustele ja 

lähiala pinnase niiskusrežiimile. 

Haaslava Vallavalitsus teatab Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju 

strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust. 

Planeerimisdokumendi nimetus ja eesmärk: Kriisapõllu maaüksuse detailplaneeringu 

eesmärk on planeeritaval maa-alal kala- ja vähikasvatus- tiikide rajamiseks ehitusõiguse ja 

maakasutustingimuste määramine 


Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Haaslava Vallavalitsus (Tartumaa, 

Haaslava vald, Kurepalu küla, tel 744 6524, e-post: vald@haaslava.ee) ning kehtestaja 

Haaslava Vallavalitsus. 

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Taevane OÜ, Elva linn, Kirde tn 2, tel 514 

4738. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise teostaja: Loodushoiu Ühing LUTRA (rk 

80001918),Tartu linn, Kalevi 69-1, tel 511 2991 

Strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumise aeg ja viis: Detailplaneeringuga on võimalik 

tutvuda Haaslava Vallavalitsuses aadressil Tartumaa, Haaslava vald, Kurepalu küla, vallamaja 

lahtioleku aegadel E,T,N 8.00-16.00; K: 8.00-18.00; R: 8.00-14.00. Informatsiooni võib 

küsida lisaks Haaslava Vallavalitsuse telefonil 744 6525. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga tutvumise aeg ja koht: Keskkonnamõju 

strateegilise hindamise programmiga on võimalik tutvuda Haaslava vallamajas ajavahemikul 

11. mai - 25. mai 2011 vallavalitsuse lahtioleku aegadel. Keskkonnamõju strateegilise 

hindamise programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaeg ja viis: 

Ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaeg on 25. mai 2011. Ettepanekud, 





Vallavalitsuses 31. mail 2011 kell 14:00. 

Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus: Detailplaneeringu rakendumisel tekkivat 

võimalikku piiriülest keskkonnamõju ei ole näha. 


valla veebilehel www.haaslava.ee. 

74


75


19. aprill 2011 nr 9-3.1/157-1 

76


77


78


Keskkonnaameti 

Jõgeva-Tartu regioon 


01.06.2011.a. 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi esitamine heakskiitmiseks 



programm peale II avalikku arutelu Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile, kui KSH 

järelevalve teostajale läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks. 

Programm esitatakse muutmate kujul, kuna ettepanekuid ja täiendusi projektile ei esitatud. 



Kirja lisad: 

1. KSH programm 10lk. 

2. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni arvamus (1lk) 

3. Avaliku koosoleku protokoll ja osalejate nimekiri (2 lehte) 

4. Informatiivne teade Ametlikud Teated (1 leht) 

5. Info avalikus väljaande "TEATAJA" Haaslava valla infoleht (1 leht) 

6. Haaslava Vallavalitsuse teatis asjasse puutuvatele isikutele (näidis 2lk) 

7. Informatsiooni Haaslava Valla kodulehel (2 lehte) 

Käesolevaga ei esitata varemalt programmi heakskiitmiseks esitatud materjale. 

Lugupidamisega 



79


02.06.2011.a. (4 lk) 

80

LISA 4 

KSH ARUANDE 

avalikustamisega seotud materjalid 

81

siin - Haaslava Vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?