Majandusaasta aruanne 2010 - Haaslava Vald

HAASLAVA VALLAVOLIKOGU 

O T S U S 

Kurepalu . 13 .mai 2011 nr 44 

Haaslava valla 2010. aasta majandusaasta 

aruande kinnitamine 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 1 ja § 39¹ lõike 2; valla-ja linnaeelarve 

seaduse § 26 ja Haaslava Vallavolikogu 26. märtsi 2010 määruse nr 7 „Haaslava valla põhimäärus” 

§ 46 lõike 4 alusel ning olles ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse, Haaslava Vallavolikogu 

otsustab: 

1. Kinnitada Haaslava valla 2010. aasta majandusaasta aruanne (dokument lisatud). 

2. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel ja vallamajas. 

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 

4. Käesoleva otsuse peale võib esitada Haaslava Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses 

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud 

otsusest teada saama või esitada kaebus Tartu Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus sätestatud 

korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. 

Taivo Kirm 

Volikogu esimees

2010 AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE 

Nimetus: 

HAASLAVA VALLAVALITSUS 

Reg.nr. 75008255 

Aadress: 

Kurepalu 

62113 Tartumaa 

Telefon: 7 446 523 

Faks: 7 446 524 

E-post: 

Interneti kodulehekülg: 

vald@haaslava.ee 

http://www.haaslava.ee 

Majandusaasta algus: 01.01.2010 

Majandusaasta lõpp: 31.12.2010 

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest 

ja hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta. 

Dokument koosneb 27 leheküljest.

Sisukord 

TEGEVUSARUANNE................................................................................................................... 4 

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE................................................................................ 7 

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON............................................................................. 7 

BILANSS .................................................................................................................................... 8 

TULEMIARUANNE .................................................................................................................. 9 

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................... 9 

RAHAVOOGUDE ARUANNE............................................................................................... 10 

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................. 11 

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused............... 11 

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid.......................................................................................... 12 

Lisa 3 Maksunõuded ............................................................................................................. 13 

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu .................................................................................................. 13 

Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed....................................................................................... 14 

Lisa 6 Varud.......................................................................................................................... 14 

Lisa 7 Pikaajalised finantsinvesteeringud ............................................................................. 14 

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud........................................................................................... 14 

Lisa 9 Materiaalne põhivara.................................................................................................. 14 

Lisa 10 Lühiajalised kohustused ........................................................................................... 15 

Lisa 11 Laenukohustused...................................................................................................... 15 

Lisa 12 Teenuste müük ......................................................................................................... 16 

Lisa 13 Muud tulud............................................................................................................... 17 

Lisa 14 Saadud toetused........................................................................................................ 18 

Lisa 15 Antud toetused ......................................................................................................... 18 

Lisa 16 Tööjõukulud ............................................................................................................. 20 

Lisa 17 Majandamiskulud..................................................................................................... 21 

Lisa 18 Maksu- ja lõivukulud ............................................................................................... 21 

Lisa 19 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ................................................................ 21 

Lisa 20 Kasutusrent............................................................................................................... 22 

Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega................................................................................... 22 

Lisa 22 Eelarve täitmise aruanne .......................................................................................... 23 

Lisa 23 Reservfondi kasutamise aruanne.............................................................................. 26 

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ................................................................... 28

TEGEVUSARUANNE 

Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes Mäksa, 

idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes Ülenurme vallaga. Haaslava 

valla pindala 110 km2, mis moodustab 3,6% Tartumaast. Maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunal on 15 km ja 

laius 14 km. Valla halduskeskus asub Kurepalus. 

Elanike arv seisuga 01.01.2006 oli 1765, 01.01.2007 1751, 01.01.2008 1777, 01.01.2009 1830, 01.01.2010 

1856 ja seisuga 01.01.2011 1865. Kuni 13.12.1997 kehtinud administratiiv-territoriaalse jaotuse järgi on 

vallas 15 asulat (Aardla, Haaslava, Tõõraste, Lange, Igevere, Mõra, Kurepalu, Metsanurga, Koke, Kitseküla, 

Kriimani, Aadami, Uniküla, Ignase külad ja Roiu alevik). Alates 1.01.1998 on taastatud endised Aardlapalu, 

Alaküla, Kõivuküla, Paluküla ja Päkste külad. 

Hallatavad asutused on: Sillaotsa Põhikool, Roiu Lasteaed „Kukupai”, Roiu Raamatukogu, Sillaotsa 

Spordihoone. 

Valla juhtimine 

12.10.2009.a toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. 

Haaslava valla kohaliku omavalitsuse kõrgeim võimuorgan – vallavolikogu on 9 liikmeline. Volikogus on 

esindatud 2 valimisliitu (6+3 liiget). Volikogu on moodustanud 5 alatist komisjoni: 

- eelarvekomisjon 

- revisjonikomisjon 

- maa- ja majanduskomisjon 

- tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkomisjon 

- kultuuri- ja spordikomisjon 

Volikogu poolt ametisse kinnitatud täitevvõim – vallavalitsus – on 3 liikmeline. Vallavalitsuse struktuuris oli 

2010.aasta kuni 01.04 10 ametikohta, mis kõik olid täidetud. 01.04.2010 koondati maa- ja arendusnõuniku 

ametikoht, struktuuri jäi 9 ametikohta. Ehitusnõunik nimetati ümber maa- ja ehitusnõunikuks, 

majandusnõunik majandus- ja keskkonnanõunikuks ning kultuuri- ja spordinõunik kultuurinõunikuks. 

Aruandeaastal on vallavanemale arvestatud tasud 196 tuhat krooni, mis koosneb ametipalgast. 2009.aastal oli 

arvestatud 276 tuhat krooni, mis koosnes ametipalgast 176 tuhat krooni, kasutamata jäänud põhipuhkuse 

hüvitus 68 tuhat krooni, lisatasust teenistusaastate eest 18 tuhat krooni ja puhkusetoetusest 14 tuhat 

krooni.Volikogu esimehele arvestatud tasu aruandeaastal on 72 tuhat krooni, 2009.aaastal oli arvestatud 42 

tuhat krooni. 

Valla arengu planeerimine 

Valla arengu planeerimise aluseks on valla arengukava aastateks 2004-2013. Arengukavas on fikseeritud 

eesmärgid koos vajalike tegevuste ja nende rahastamise kavandamistega. 

Valla eelarve 

Haaslava valla 2010.aasta kinnitatud eelarve oli 19 223 116 krooni. Aasta jooksul laekus sihtotstarbelisi 

eraldisi 1 158 685 krooni. Seega aasta lõpuks kujunes eelarve kogumahuks 20 381 801 krooni.Võrreldes 

2009.aastaga vähenes eelarve maht 9 215 189 krooni (31,1%) võrra. Vähenemine on sihtotstarbeliste toetuste 

laekumises põhivahendite soetamiseks (kooli renoveerimine, laululava ja puhkekeskuse soetamine) ning 

füüsilise isiku tulumaksu laekumises. 2010.aasta eelarve täideti tulude osas 103,2% ja kulude osas 96,1%. 

Kulude osatähtsus tegevusalade järgi 2010.a 2009.a 2008.a 

Üldvalitsemine 9,6% 6,9% 9,9% 

Avalik kord ja julgeolek 0,1% 0,1% 0,2% 

Majandus 6,3% 4,2% 10,9% 

Keskkonnakaitse 1,0% 8,7% 1,3% 

Elamu- ja kommunaalmajandus 4,1% 3,1% 2,7% 

Tervishoid 0,3% 0,1% 0,3% 

Kultuur ja sport 16,7% 12,0% 16,3% 

Haridus 48,2% 56,6% 47,4% 

Sotsiaalne kaitse 10,0% 6,6% 9,1% 

Finantseerimistehingud 3,7% 1,7% 1,9% 

2010.aasta eelarve kinnitatud reservfondi suuruseks oli 269 530 krooni. Reservfondist kulutati 269 530 

krooni. 

Haridus ja vaba aja veetmine

1.septembrist 2010 lõpetasid ümberkorralduse järel tegevuse Sillaotsa Põhikool ja Roiu lasteaed Kukupai 

ning tegevust alustas Sillaotsa Kool (lasteaed-põhikool). 

Suuremad kultuuriüritused olid Haaslava valla laste- ja noorte lauluvõistlus „Helisev muusika”; Priiuse 

seltsimajas emadepäeva ja isadepäeva kontsert-aktus, kus astusid üles lasteaed Kukupai lapsed, Sillaotsa PK 

õpilased ja segakoor Priius; V Kadripäeva taidlejate tänuõhtu. Traditsiooniliselt oli emadepäeval kutsutud 

vallavanema vastuvõtule pisikesed vallakodanikud, kes olid sündinud ajavahemikul mai 2009 - aprill 2010. 

Tunnustati valla tublisid lapsi ja noori preemiaga „Tuleviku tähed“. 

Toetatud on MTÜ Kuuste Naiskoori, Haaslava Meeskoori, segakoori Priiuse, MTÜ Kurepalu Külaseltsi, 

Võnnu kiriku tegevusi. 

Toetatud on Avatud Noortekeskuse projekti „Üheskoos on parem“22 500 krooni ulatuses. Tartu Maavalitsus 

toetas projekti 86 660 krooni ulatuses (2009.a 50 400 krooni ja 2010.a 36 260 krooni). Projekt loeti lõpetatuks 

2010.aastal. 

Spordiüritustest toimus traditsiooniline jüriöö jooks (seekord Roiul), osaleti Vooremäe mängudel Haaslava 

vallas, korraldati IV Haaslava valla külademängud Aardla külas, osaleti KOV suvemängudel Pärnumaal. 

Sillaotsa Spordihoones toimuvad võrkpalli- ja korvpallikohtumised. 

Vooremäe Tervisekeskuse arendamiseks Kultuuriministeeriumilt saadi toetast 2009-2010.aastal 673 300 

krooni, valla omaosalus oli 202 000 krooni. 2010.aastal antud vahendid kasutati teede ja parklate ehituseks, 

välisvalgustuse liitumistasuks, jalgteede rajamiseks, Mõra jõe suusasilla projektiks, suusaradade 

planeerimiseks, välikäimlate ehituseks ja MTÜ Tartu Suusaklubile (välisvalgustuse kilbi paigaldamiseks). 

Päevakeskuses toimusid igaesmapäevased ja –neljapäevased pensionäride kokkusaamised. 

Ringidest tegutsesid Haaslava meeskoor, Priiuse segakoor, line-tantsu rühm, pensionäride Teeklubi, 

seenioride tantsurühm „Krüsanteem“. Iga kvartal toimusid pensionäride peod Priiuse seltsimajas. 

Majandus 

Talvel teostati lumetõrjet kõigil vallateedel, samuti era- ja sissesõiduteedel. Suvel hooldati kruusateid ja 

niideti teeääri. Vahendite puudumisel ei olnud võimalik teid rekonstrueerida. 

Hajaasutuse veeprogrammiga on algust tehtud 2008.aastast. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt on raha 

saadud 350 000 krooni ja omaosalus on 350 000 krooni. 2010.aasta lõpuks oli eraldatud toetust 14 projektile, 

nendest lõpetatud on 9 projekti. 

Avati viies lasteaiarühm 16 lapsele kooli ruumides. EAS-lt saadi 276 347 krooni ja valla omaosalus oli 48 

770 krooni. 

Sotsiaalkorterite remonttöid on teostatud 11 110 krooni ulatuses. 

Toetatud on autokaupluse kulusid. 

Maakorraldus 

Teostati 7 maa ostueesõigusega erastamise toimingut füüsililistele ja juriidilistele isikutele, hulgaliselt 

kinnistute jagamisi reaalosadeks, maa sihtotstarvete määramisi ning muutmisi. Lõpule viidi 3 hoonestusõiguse 

seadmist ning alustati menetlused 2 hoonestusõiguse seadmiseks. Kinnistati 4 munitsipaalmaa ning alustati 2 

maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemist. Algatati 5 detailplaneeringu koostamine ja kehtestati 4 

detaliplaneeringut.Väljastati tingimusi detailplaneeringute koostamiseks, projekteerimistingimusi uute 

tootmishoonete ja elamute ehitamiseks ning olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks. Väljastati hulgaliselt 

ehitus- ja kasutuslubasid. 

2011.aastaks kavandatud tegevused 

2011.aastaks vastuvõetud eelarve on mahus 1 285 739 € ehk 20 117 444 krooni. 

Investeeringuteks on eraldatud 41 674 € ehk 652 056 krooni. 

Priiuse seltsimajale on eraldatud 5 015 € ehk 78 470 krooni omaosaluse katteks vaba aja pargi II etapi 

ehitustöödeks ja 9 590 € ehk 150 050 krooni seltsimaja hoone renoveerimiseks.

Mänguväljakute täiendamiseks on eraldatud 2 560 € ehk 40 055 krooni. 

Lasteaia sõimerühma õuealale liumäe ja vedrukiigu soetamiseks 4 000 € ehk 62 500 krooni. 

Taotluse koostamiseks Aardla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise rahastamiseks 5 113 € ehk 

80 000 krooni. 

Jäätmemaja ehituseks 1 280 € ehk 20 000 krooni. 

Turupaviljoni ehituseks Roiule 1 920 € 30 000 krooni. 

Ageoru matkaraja täiendamiseks 1 916 € ehk 30 000 krooni. 

Tänavavalgustuse laiendamiseks 1 280 € ehk 20 000 krooni.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON 

Haaslava Vallavalitsuse tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 6 kuni 27 toodud Haaslava 

Vallavalitsuse 2010 aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, 

et: 

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea 

raamatupidamistavaga; 

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, 

majandustulemust ja rahavoogusid; 

Priit Lomp Vallavanem 19.04.2010 

Ida Talbonen Rahandusjuht-pearaamatupidaja 19.04.2010 

Heiki Tooming Maa- ja ehitusnõunik 19.04.2010

BILANSS 

tuhandetes kroonides 

31.12.2010 31.12.2009 

Lisa 

VARAD 

Käibevara 

Raha ja pangakontod 2 1 441 1 500 

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 1 348 1 196 

Nõuded ostjate vastu 4 54 46 

Muud nõuded ja ettemaksed 5 420 311 

Varud 6 0 6 

Käibevara kokku 3 263 3 059 

Põhivara 

Finantsinvesteeringud 7 1 764 1 764 

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 4 16 

Kinnisvarainvesteeringud 8 1 879 2 104 

Materiaalne põhivara 9 33 785 35 078 

Põhivara kokku 37 432 38 962 

Varad kokku 40 695 42 021 

KOHUSTUSED JA NETOVARA 

Lühiajalised kohustused 

Võlad tarnijatele 10 301 319 

Võlad töötajatele 10 256 479 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 10 156 235 

Laenukohustused 11 513 490 

Kapitalirendikohustused 11 258 258 

Lühiajalised kohustused kokku 1 484 1 781 

Pikaajalised kohustused 

Laenukohustused 11 2 633 3 146 

Kapitalirendikohustused 11 6 179 6 436 

Pikaajalised kohustused kokku 8 812 9 582 

Kohustused kokku 10 296 11 363 

Netovara 

Akumuleeritud ülejääk 30 658 24 231 

Aruandeaasta tulem -259 6 427 

Netovara kokku 30 399 30 658 

Kohustused ja netovara kokku 40 695 42 021

TULEMIARUANNE 


Lisa 2010 2009 

Tegevustulud 

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3 11 137 11 470 

Kaupade ja teenuste müük 12 796 832 

Muud tulud 13 974 673 

Saadud toetused 14 6 887 16 233 

Tegevustulud kokku 19 794 29 208 

Tegevuskulud 

Antud toetused 15 -1 697 -1 738 

Tööjõukulud 16 -7 931 -8 220 

Majandamiskulud 17 -6 768 -8 453 

Muud tegevuskulud 18 -992 -2 318 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 19 -2 377 -1 597 

Tegevuskulud kokku -19 765 -22 326 

Tegevustulem 29 6 882 

Finantstulud ja -kulud 

Intressikulu 11 -291 -542 

Intressitulud deposiitidelt 2 4 88 

Valuutakursi kahjum 11 -1 -1 

Finantstulud ja -kulud kokku -288 -455 

Aruandeperioodi tulem -259 6 427 

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 


Aruande Akumulee- Netovara 

perioodi ritud kokku 

tulem 

ülejääk 

Saldo seisuga 31.12.2008 1 868 22 363 24 231 

Eelmise perioodi tulem -1 868 1 868 0 

Aruandeperioodi tulem 6 427 0 6 427 

Saldo seisuga 31.12.2009 6 427 24 231 30 658 

Eelmise perioodi tulem -6 427 6 427 0 

Aruandeperioodi tulem -259 0 -259 

Saldo seisuga 31.12.2010 -259 30 658 30 399

RAHAVOOGUDE ARUANNE 


Lisa 2010 2009 

Rahavood põhitegevusest 

Tegevustulem 29 6 882 

Korrigeerimised: 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 8,9,19 2 377 1 597 

Kasum/kahjum põhivara müügist 8 0 30 

Pikaajalised maksunõuded 3 12 -16 

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14 -598 -6 432 

Kokku korrigeerimised 1 791 -4 821 

Korrigeeritud tegevustulem 1 820 2 061 

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 3,4,5,6 -263 -41 

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 10 -320 92 

Kokku rahavood põhitegevusest 1 237 2 112 

Rahavood investeerimisest 

Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 9 -859 -5 989 

Laekunud materiaalse põhivara müügist 8 0 150 

Laekunud finantstulud 2 4 88 

Kokku rahavood investeerimisest -855 -5 751 

Rahavood finantseerimisest 

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 14 598 4 519 

Saadud laene (sildlaen) 11 0 2 500 

Laenude tagasimaksed 11 -490 -2 967 

Kapitalirendikohustuste tagasimaksed 11 -258 -198 

Makstud intressid 11 -291 -542 

Kokku rahavood finantseerimisest -441 3 312 

Puhas rahavoog -59 -327 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 1 500 1 827 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 1 441 1 500 

Raha ja selle ekvivalentide muutus -59 -327

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused 

Käesolev raamatupidamise aastaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ning valla- ja 

linnaeelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning 

selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja 

antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. 

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks 

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine 

kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. 

Raha ja raha ekvivalendid 

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pangas olevat arvelduskontode jääke. 

Finantsinvesteeringud 

Kajastatakse aktsiaid. Finantsinvesteeringuid aktsiatesse kajastatakse nende soetusmaksumuses. 

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded 

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid 

kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. 

Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni 

kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumiste tõenäosust hinnatakse grupi baasil. 

Ebatõenäoliseselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, 

eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse 

lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja 

kantud. 

Varud 

Varudena on kajastatud varutud küttepuud. 

Tooraine ja materjalivarud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks) ja muudest 

soetamisega seotud otsestest kulutustest. 

Rakendatakse FIFO meetodid st. et esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena ostetud küttepuud. Varude 

lõppjääki jääb viimasena ostetud ja veel kulutamata varud soetusmaksumuses. 

Kinnisvarainvesteering 

Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hooned), mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja 

mida aruandekohustuslane ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering on bilansis algselt arvele võetud tema 

soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid (s.o notaritasud, riigilõivud ja muud 

kulutused). Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid analoogselt põhivaraga (vt Materiaalne põhivara). 

Materiaalne põhivara 

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 

30 000 kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varade korral alates 10 000 kroonist). Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 

aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni 

väheväärtusliku inventarina ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku 

inventaride üle on peetud arvestust bilansiväliselt. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada 

vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. 

Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses. Põhivara parendusväljaminekud on lisatud 

põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjektina. Parenduse käigus asendatud varaobjekti või 

selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum on kantud bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on 

kajastatud tulemiaruandes. 

Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja 

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 

Amortisatsiooni arvestamisel on kasutatud lineaarset meetodit, lähtudes üldjuhul järgmistest eeldatavatest kasulikest 

eluigadest: 

- Hooned ja rajatised 10-50 aastat 

- Masinad ja seadmed 5-10 aastat

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 3-5 aastat 

- Inventar ja tööriistad 5-10 aastat 

Maad , kunstiväärtusi ja raamtuid ei amortiseerita. 

Põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, on klassifitseeritud ümber müügiootel 

põhivaraks ja kajastatud bilansis käibevarana. 

Maa on hinnatud kehtiva maa maksustamishinna järgi. 

Renditud varad 

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad 

üle rentnikule. Aruandekohustuslane on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara 

õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. 

Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. 

Ümberhindlused 

Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi ühekordne põhivarade ümberhindamine (sh kinnisvarainvesteeringud, materiaalne 

põhivara), mis tulenes vajadusest korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises ja võtta arvesse enne 1996.a 

toimunud hüperinflatsiooni. Alates 2006.aastast viiakse täiendavaid ümberhindlusi läbi aruandeperioodil maakatastrisse 

kantud maade ja muude varade osas, mis on jäänud varasemalt arvele võtmata või ümber hindamata. Ümberhindluse 

läbiviimiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objekti korral, millele turuväärtus puudub, kasutatakse 

jääkasendusmaksumuse meetodit. Lihtsustatult on lubatud hinnata maad, kasutades maa maksustamishinda. 

Müügiootel põhivara 

Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara või kinnisvarainvesteeringut, mis müüaks väga 

suure tõenäosusega lähema 12 kuu jooksul, mille korral on alustatud aktiivset müügitegevust ning millele on määratud 

realistlik hind. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja vara klassifitseeritakse ümber käibevarade gruppi. 

Seda kajastatakse kuni müügi toimumiseni kahest madalamas, kas bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses (miinu 

müügikulutused). 

Sihtfinantseerimine 

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral 

sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, 

kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinanatseerimine 

leiab aset. 

Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil 

soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. 

Maksude arvestus 

Põhivara ja varude soetamisel tasutud käibemaks on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade 

soetusmaksumuse koosseisus. 

Tulude arvestus 

Kogutud maksude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele 

tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes 

valmidusastme meetodist.Lõivutulu kajastatakse kassapõhiselt, kuna lõivude määr on väike ja ajavahemik lõivude 

laekumisest kuni toimingu teostamiseni on lühike. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. 

Kulude arvestus 

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud 

kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. 

Eelarve täitmise aruanne 

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes 

aruannetes kajastatud andmetega. Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara 

müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise 

aruandes ei kajastata. Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata 

sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna 

(tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud). 

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid 

Kirjel raha ja pangakontod on kajastatud raha jääk pangas avatud arvelduskontol ja sularaha jääk kassas. Vallavalitsusel 

on SEB Pangas avatud 2 (kaks) arvelduskontot.

Pangas oli raha jääk järgmine: 

Seisuga 31.12.2009 arvelduskontol raha jääk 1 500 tuhat krooni, seisuga 31.12.2010 arvelduskontol raha jääk 1 441 tuhat 

krooni. 

Aruandeperioodil saadi intressitulu deposiitidelt 3,8 tuhat krooni, 2009 aastal 87,6 tuhat krooni. Raha jääki kassas 

aruandeperioodi lõpul ei ole. 

Lisa 3 Maksunõuded 

Tuhandetes kroonides 

Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud 2010.a. 

Lühiajalised Aruandeperioodil Lühiajalised 

nõuded arvestatud laekumised nõuded 

seisuga tulu seisuga 

31.12.2009 31.12.2010 

Tulumaks 1 113 10 580 10 501 1 192 

Maamaks 34 557 570 21 

Kokku maksud 1 147 11 137 11 071 1 213 

Loodusressurside 

kasutamise ja saastetasud 49 974 888 135 

Kokku 1 196 12 111 11 959 1 348 

Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud 2009.a. 

Lühiajalised Aruandeperioodil Lühiajalised 

nõuded arvestatud laekumised nõuded 

seisuga tulu seisuga 

31.12.2008 31.12.2009 

Tulumaks 1 290 10 901 11 078 1 113 

Maamaks 29 569 564 34 

Kokku maksud 1 319 11 470 11 642 1 147 

Loodusressurside 

kasutamise ja saastetasud 163 702 816 49 

Kokku 1 482 12 172 12 458 1 196 

Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu on 

kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. 

Bilansis maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 4 tuh krooni on pikaajaline üksikisiku tulumaksu nõue, 2009.a 16 tuh krooni. 

Nõuded loodusressurside kasutamisest ja saastetasudest on saadud vastavalt Keskkonnameti poolt esitatud teatise alusel. 

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 


Nõuded 31.12.2010 31.12.2009 

Füüsilised isikud 46 37 

Residendid,äriühingud 8 9 

Nõuded ostjate vastu kokku 54 46 

Muutused ebatõenäoliselt laekuvate arvete allahindluses 31.12.2010 31.12.2009 

Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses 0 -19 

Aruandeaastal ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 0 0 

Kantud lootusetuteks 0 15 

Aruandeaastal laekunud ebatõenäolisi nõudeid 0 4 

Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi lõpuks 0 0 

Ebatõenäoliselt laekuvate füüsiliste isikute nõuetena oli 2009.aastal kajastatud elanikkonna vee ja kanalisatsiooni eest 

tasumata arved.

Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed 


31.12.2010 31.12.2009 

Ettemakstud toetused 202 228 

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 218 83 

Kokku muud nõuded ja ettemaksed 420 311 

Ettemakstud toetused summas 202 tuhat krooni on seotud Hajaasustuse veeprogrammi lõpetamata töödega. 

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud summas 218 tuhat krooni on Sillaotsa PK võimla remondimaksed. Remondikulu 

komponent, mida hakati maksma alates 15.04.2009.a (remondi hind on 2 kr/m2 kuus). Leping Riigi Kinnisvara AS-ga. 

Lisa 6 Varud 


31.12.2010 31.12.2009 

Tooraine ja materjalivaru 0 6 

Lisa 7 Pikaajalised finantsinvesteeringud 


Aktsiad 

AS Emajõe Veevärk 

AS Kagu-Eesti 

Jäätmekeskus KOKKU 

arv maksumus arv maksumus arv maksumus 

Seisuga 31.12.2008 1 176 1 764 200 0 1 376 1 764 

Seisuga 31.12.2009 1 176 1 764 200 0 1 376 1 764 

Seisuga 31.12.2010 1 176 1 764 0 0 1 176 1 764 

2008 aasta aastaaruande koostamisel kanti maha AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus aktsiate soetusmaksumus, sest detsembris 

otsustati nimetatud äriühing likvideerida. Ettevõte on Äriregistrist kustutatud 20.01.2010. 

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 


2010 2009 

Soetusmaksumus perioodi algul 2 597 2 797 

Müük 0 -200 

Mahakandmine -114 0 

Soetusmaksumus perioodi lõpul 2 483 2 597 

Akumuleeritud kulum perioodi algul -493 -374 

Kulum ja allahindlus -136 -139 

Mahakantud kulum 25 20 

Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -604 -493 

Jääkmaksumus perioodi algul 2 104 2 423 

Jääkmaksumus perioodi lõpul 1 879 2 104 

Aruandeperioodil kanti maha kinnisvarainvesteeringud, mille soetusmaksumus oli alla 30 tuhande krooni. 


Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 48 44 

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 54 50 

Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest -6 -14 

2010 aastal remonditi sotsiaalkortereid 11 tuhande krooni väärtuses ja 2009 aastal 31 tuhande krooni väärtuses. 

Kasum/kahjum põhivara müügist 2010 2009 

Laekumine põhivara müügist (rahaline) 0 150 

Müüdud kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus 0 -180 

Kokku kasum/kahjum põhivara müügist 0 -30 

Lisa 9 Materiaalne põhivara 

Tuhandetes kroonides

Maa Hooned ja 

rajatised 

Masinad 

ja 

seadmed 

Muu 

põhivara 

Lõpetamata 

põhivara 

Kokku 

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2008 3 22 716 562 1 013 917 25 211 

Soetused ja parendused 41 12 343 497 0 0 12 881 

Mitterahaline põhivara 

sihtfinantseerimine 

0 917 0 0 -917 0 

Tasuta üleantud 0 1 913 0 0 0 1 913 

Mahakandmine 0 -61 0 -141 0 -202 

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2009 44 37 828 1 059 872 0 39 803 

Soetused ja parendused 0 849 0 0 10 859 

Mahakandminee 0 -100 -37 -426 0 -563 

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2010 44 38 577 1 022 446 10 40 099 

Akumuleeritud kulum 

Seisuga 31.12.2008 0 -2 316 -308 -845 0 -3 469 

Kulum ja allahindlus 0 -1 288 -96 -46 0 -1 430 

Mahakandmine 0 33 0 141 0 174 

Seisuga 31.12.2009 0 -3 571 -404 -750 0 -4 725 

Kulum ja allahindlus 0 -1 975 -85 -32 0 -2 092 

Mahakandmine 0 40 37 426 0 503 

Seisuga 31.12.2010 0 -5 506 -452 -356 0 -6 314 

Jääkväärtus seisuga 31.12.2008 3 20 400 254 168 917 21 742 

Jääkväärtus seisuga 31.12.2009 44 34 257 655 122 0 35 078 

Jääkväärtus seisuga 31.12.2010 44 33 071 570 90 10 33 785 

Aruandeperioodil kanti maha materiaalse põhivara objektid, mille soetusmaksumus oli alla 30 tuhande krooni. 

Lisa 10 Lühiajalised kohustused 


Võlad tarnijatele 31.12.2010 31.12.2009 

Kohalikud omavalitsused 0 3 

Avalikku sektorisse kuuluvad äriühingud 39 42 

Äriühingud 262 274 

Võlad tarnijatele kokku 301 319 

Võlad töötajatele 31.12.2010 31.12.2009 

Puhkustasude kohustus 256 479 

Võlad töötajatele kokku 256 479 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 31.12.2010 31.12.2009 

Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 156 235 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 156 235 

2008.aastal saadi 200 tuhat krooni sihtfinantseerimiseks vahendeid Hajaasustuse veeprogrammi tarbeks. 

2009.a 184 tuhat krooni on Hajaasustuse veeprogrammi tarbeks, mis on kasutamata ja kandub 2010.aastasse. 51 tuhat 

krooni on saadud vahendid Avatud Noortekeskuste raames projekti „Üheskoos on parem“ ellu viimiseks. Projekti 

lõpetamise tähtaeg on 30.05.2010. 

2010.a 156 tuhat krooni on kasutamata Hajaasustuse Veeprogrammi vahendeid, mis kandub 2011.aastasse. 

Lisa 11 Laenukohustused 


Antud laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Laenukohustused 

perioodi lõpus 

31.12.2010 

Tähtajaga 

kuni 1 aasta 

Tähtajaga 1- 

2 aastat 

Tähtajaga 

2-3 aastat 

Tähtajaga 

3-4 aastat 

Tähtajaga 

4-5 aastat 

Tähtajaga 

üle 5 aasta 

Kokku 

Pangalaenud 513 538 564 591 619 321 3 146 

Kapitalirent 258 263 269 275 282 5 090 6 437 

Kokku 771 801 833 866 901 5 411 9 583 

Laenukohustused 

perioodi alguses 

31.12.2009 

Tähtajaga 

kuni 1 aasta 

Tähtajaga 1- 

2 aastat 

Tähtajaga 

2-3 aastat 

Tähtajaga 

3-4 aastat 

Tähtajaga 

4-5 aastat 

Tähtajaga 

üle 5 aasta 

Kokku 

Pangalaenud 490 513 538 564 591 940 3 636 

Kapitalirent 258 263 268 274 279 5 352 6 694 

Kokku 748 776 806 838 870 6 292 10 330 

Toimunud liikumised 2010 2009 

Saadud pangalaen 0 2 500 

Tagasi makstud pangalaenu -490 -2 967 

Tagasi makstud kapitalirendikohustust -258 -198 

Valuutakursi kahjum -1 -1 

Finantslepingutega seotud kulud 

Intressikulu 2010 2009 

Pangalaenudelt 162 219 

Intressikulu kapitalirendikohustusest 129 323 

Kokku intressikulu 291 542 

2006.aastal sõlmiti laenuleping summale 209 506 EUR-i, intressimääraga Euro 6 kuu EURIBOR + 0,25% aastas. 

Laenutähtpäev on 29.06.2026. aasta. 2005 aastal sõlmiti laenuleping summale 1 525 000 krooni, intressimääraga Eesti 

krooni laenude baasintress + 0,35% aastas. Laenutähtpäev on 30.12.2025. aasta. 18.09.2007 sõlmiti laenuleping, kus 

liideti kaks eelnevalt sõlmitud lepingud ja lühendati laenutähtpäeva. Laenutähtpäev on 29.06.2016.aasta. Laenusumma on 

304 781 EUR-i, fikseeritud intress 4,65%. 

2009.a sõlmiti laenuleping summas 2 500 miljonit krooni. Laenu kasutamise otstarve oli Sillaotsa Põhikooli 

rekonstrueerimise sildfinanatseerimine. Intressimäär on 6 kuu EURIBOR + 2,3 % aastas. Laenu tagastamise tähtpäev oli 

28.12.2009.a. 

Alates 01.01.2009 on Sillaotsa PK spordihoone kapitali kulu üles võetud kapitaalrendi kohustusena Riigi Kinnisvara AS 

ees summas 6 892 tuhat krooni. Üüri suuruse muutmise aluseks on Eesti tarbijaindeksi muutumine, 12-kuu EURIBORi 

muutumine, riigihangete pakkumismenetluse tulemused ning Omanikukohustuse summa muutmine. 

Pangalaenude tagatiseks on Haaslava valla eelarve. 

Lisa 12 Teenuste müük 


2010 % 2009 % 

Riigilõivud 64 8 90 11 

Tulud haridusalasest tegevusest 554 70 482 58 

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 66 8 39 5 

Tulud spordialasest tegevusest 21 3 23 3 

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 6 1 7 0 

Elamu-ja kommunaaltegevuse tulud 43 5 49 6 

Üür ja rent 37 5 18 2 

Muu toodete ja teenuste müük 5 0 124 15 

Kokku teenuste müük 796 100 832 100 

Haridusalased tulud moodustavad valdadelt laekunud tegevuskulude katteks laekunud tulud (kooli ja lasteaia toidurahad 

ning õppemaksud).

Lisa 13 Muud tulud 


2010 % 2009 % 

Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa 9) 0 0 -30 -4 

Kaevandamisõiguse tasu (vt lisa 3) 955 98 661 98 

Tasu vee erikasutusest (vt lisa 3) 19 2 19 3 

Saastetasu (vt lisa 3) 0 0 22 3 

Muud tulud 0 0 1 0 

Kokku muud tulud 974 100 673 100

Lisa 14 Saadud toetused 


2010 % 2009 % 

Rahaline sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 

Kultuuriministeeriumilt-Vooremäe Tervisespordikeskuse 

arendamiseks 363 0 

Ettevõtluse Arendamise SA (välisabi)-kooli renoveerimine 0 4 222 

Ettevõtluse Arendamise SA-lasteaia renoveerimine 235 297 

Mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 

Lõuna Regionaalne Maanteeamet-jalgtee jalakäijatele ja 

jalgratturitele 0 1 913 

Kokku laekunud aruandeperioodil põhivara soetamiseks 598 9 6 432 40 

Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 

Kultuuriministeeriumilt-Vooremäe Tervisespordikeskuse 

tegevuskuludeks 0 310 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt-teede 

renoveerimiseks 351 322 

PRIA-lt Kurepalu laululava ja puhkeplats 0 545 

Ettevõtluse Arendamise SA-kooli renoveerimine (km) 41 838 

Ettevõtluse Arendamise SA-lasteaia renoveerimine (km) 0 54 

Ettevõtluse Arendamise SA-hajaasustuse veeprogramm 78 116 

Rahandusministeeriumilt-õppelaenude ja maksude kustutamiseks 129 155 

Tartu LV Kultuuriosakond -Vooremäe suusaradade hooldus 34 0 

SA Archimedes-Comeniuse projekt 0 29 

KIK-lt Roiu paisregulaatori renoveerimiseks 0 1 948 

Tartu Maavalitsus- 

Avatud Noorte Keskuse projekt 87 0 

Lapsehoiuteenus 33 3 

Ujumise algõpetus 2 4 

PRIA-lt koolipiima toetus 23 30 

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus- 

Sillaotsa PK mudilaskoori juhendaja lisatasu ja maksud 0 8 

Sega- ja meeskoori tegevuseks 0 15 

Tartumaa Omavalitsuste Liit-kunstiolümpiaad 0 3 

Tartumaa Omavalitsuste Liit-laulupeo transpordi kompensatsioon 0 11 

Eesti Kooriühing -kollektiivide toetuseks 10 0 

Kultuuriministeerium -Teater maal 4 0 

Sotsiaalkindlustusamet - matusetoetus 5 0 

Õppereis projekt „A.Learning Triangle“ 3 0 

Kokku laekunud sihtfinantseerimise tegevuskuludeks 800 12 4 391 27 

Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine 

Riigieelarvest* 5 356 5 349 

Sponsoritelt -Vooremäe suusaradade hoolduseks 34 0 

Sponsoritelt - ürituste korraldamiseks 55 20 

Tartu Vallavalitsus-raamatukogule raamatud 44 42 

Kokku laekunud mittesihtotstarbelised toetused 5 489 79 5 411 33 

Kokku saadud toetused 6 887 100 16 233 100 

* Vastavalt iga-aastasele riigieelarveseadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi, 

hariduskuludeks, haridus- ja kultuuritöötajate palkadeks, toimetulekutoetusteks ning hooldajatoetusteks kehtestatud 

valemite alusel kindlaksmääratud summa, mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale liigitatakse 

nimetatud toetus mittesihtotstarbeliseks ning kajastatakse kassapõhiselt tuluna. 

Lisa 15 Antud toetused 


Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele 2010 % 2009 % 

Toimetulekutoetused 506 334 

Õppetoetused 120 281 

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele 120 194 

Peretoetused 245 243 

Muud sotsiaalabitoetused 187 130

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 59 115 

Preemiad ja stipendiumid 10 17 

Kokku sotsiaaltoetused 1 247 73 1 314 76 

Tegevuskulude sihtfinantseerimine 

AS Emajõe Veevärk-tegevuskuludeks 49 67 

Tartumaa Omavalitsuste Liit-ühisüritusteks 18 0 

Ettevõtluse Arendamise SA-hajaasustuse veeprogramm 78 28 

MTÜ Tartu Suusaklubi - tegevuskuludeks 27 0 

Kokku tegevuskulude sihtfinantseerimine 172 10 95 5 

Muud toetused 

Liikmemaksud 100 97 

MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 59 57 

Eesti Maaomavalitsuse Liit 22 22 

Tartumaa Arendusselts 16 16 

Eesti Meestelaulu Selts 3 2 

Muud toetused 100 116 

SA Maarja Küla-tegevuskuludeks 24 24 

EELK Võnnu Jakobi Kogudus-remondiks 15 15 

MTÜ Kuuste Naiskoor-tegevuskuludeks 24 30 

Haaslava Meeskoor-tegevuskuludeks 14 19 

MTÜ Priius-Kurepalu Külaseltsi tegevuskuludeks 1 6 

Kauplusauto- tegevuskuludeks 18 19 

MTÜ I.Kuperjanovi Selts 1 0 

Osavõtumaksud-õpilaste spordilaager;rahvatantsijad 3 3 

Kokku muud toetused 200 12 213 12 

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 

Hajaasustuse veeprogramm-lõpetud tööd ( MV osa) 78 116 

Kokku põhivara soetuseks 78 5 116 7 

Kokku antud toetused 1 697 100 1 738 100

Lisa 16 Tööjõukulud 


Töötasukulud 2010 2009 

keskmine töötasu keskmine töötasu 

töötajate kokku töötajate kokku 

arv 

arv 

Ametnikud 

Valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud 1,00 315 1,00 316 

Volikogu 0,00 105 0,00 94 

Vallavalitsus 1,00 210 1,00 222 

Kõrgemad ametnikud 5,25 911 5,89 1 003 

Vanemametnikud 3,00 321 3,00 365 

Kokku ametnikud 9,25 1 547 9,89 1 684 

Töötajad 

Juhid 3,39 538 4,25 581 

Õpetajad 17,73 1 991 16,04 1 938 

Tippspetsialistid 1,24 173 2,27 249 

Keskastme spetsialistid 6,38 478 5,70 447 

Töölised ja abiteenistujad 13,43 955 13,24 982 

Kokku töötajad 42,17 4 135 41,50 4 197 

Ajutised töötajad 117 114 

Kokku töötasukulud 51,42 5 799 51,39 5 995 

Erisoodustused 2010 2009 

Õppelaenude kustutamine 76 92 

Sõidukulud 0 14 

Muud erisoodustused 3 4 

Kokku erisoodustused 79 110 

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 2010 2009 

Sotsiaalmaks töötasudelt 1 919 1 984 

Sotsiaalmaks erisoodustustelt 33 46 

Tulumaks erisoodustustelt 21 29 

Töötuskindlustusmaksed 80 56 

Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 2 053 2 115 

Kokku tööjõukulud 7 931 8 220

Lisa 17 Majandamiskulud 


2010 % 2009 % 

Õppevahendite ja koolituse kulud 2 397 35 2 567 29 

Kinnistute,hoonete js ruumide majanduskulud 1 403 21 1 324 19 

Sõidukite ülalpidamise kulud 605 9 554 6 

Administreerimiskulud 326 5 323 4 

Rajatiste majandamiskulud 734 11 2 411 27 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 262 4 266 3 

Inventari majandamiskulud 172 3 174 2 

Toiduaind 332 5 319 4 

Kultuuriürituste korraldamise kulud 207 3 177 2 

Sotsiaalabialased teenused 80 1 86 1 

Koolituskulud 107 1 82 1 

Teavikud 76 1 71 1 

Uurimis- ja arendustööd 0 0 7 0 

Meditsiini- ja hügieenikulud 38 1 36 1 

Eri- ja vormiriietus 19 0 22 0 

Tootmiskulud 0 0 14 0 

Muud majandamiskulud 10 0 20 0 

Kokku majandamiskulud 6 768 100 8 453 100 

Lisa 18 Maksu- ja lõivukulud 


2010 % 2009 % 

Käibemaks 991 100 2 317 100 

Riigilõivud 1 0 1 0 

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 0 0 0 

Kokku maksu- ja lõivukulud 992 100 2 318 100 

Lisa 19 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 



Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (lisa 8) 225 139 

Materiaalse põhivara amortisatsioon (lisa 9) 2 092 1 430 

Materiaalse põhivara mahakandmine ja tasuta võõrandamine (lisa 9) 60 28 

Kokku põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 2 377 1 597

Lisa 20 Kasutusrent 


31.12.2010 31.12.2009 

Makstud kasutusrendimakseid perioodi jooksul 203 158 

Järgmiste perioodide kasutusrendimaksed mittekatkestatavatest lepingutest: 589 792 

s.h kuni 1 aasta 199 209 

1-5 aastat 390 583 

2006.aastal on sõlmitud kaks kasutusrendilepingut: 

1. Autobuss IVECO DAILY. Rendiobjekti kogumaksumus 856 tuhat krooni koos käibemaksuga. Renditähtaeg oli 

24.02.2011. 11.03.2009 lõpetati ennetähtaegselt kasutusrendileping ja sõlmiti 28.05.2009 uus kasutusrendileping 

tähtajaga 28.05.2009-15.05.2014. Rendiobjekti kogumaksumus on 887 tuhat krooni koos käibemaksuga. 

Aruandeperioodil on rendikulu tasutud 161 tuhat krooni, järgmiste perioodide rendikulu 551 tuhat krooni (koos km-ga). 

2. Sõiduauto Citroen Berlingo. Aruandeperioodil on rendikulu 42 tuhat krooni (koos km-ga), järgmiste perioodide 

rendikulu 38 tuhat krooni (koos km-ga). Rendiobjekti kogumaksumus 213 tuhat krooni koos käibemaksuga. Renditähtaeg 

on 15.11.2011. 

Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega 

Haaslava Vallavalitsuse aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 

a) vallavalitsuse ja volikogu liikmed 

b) eespoolloetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid 

ettevõtteid 

Haaslava Vallavalitsus on 2010.aastal ostnud teenuseid seotud osapooltelt: 


Ostud Müügid Ostud Müügid 

Seotud osapooled 57 0 35 0 

Mäesagara OÜ 5 0 0 0 

Teenuste ost kokku 62 0 35 0 

Jagunemine seotud osapoolte lõikes: 

Ostud: 2010 2009 

Sulase PT OÜ (teede hooldus) 57 0 

Mäesagara OÜ (majandusveod) 5 0 

TÜ Udre (remonttööd) 0 35 

Kokku 62 35 

Vallavalitsuse ja volikogu liikmetele arvestatud tasud on toodud lisas 16.

Lisa 22 Eelarve täitmise aruanne 


Eelarveklassifikaatori nimetus 

Eelarve 

esialgne 

Lõplik 

eelarve 

Eelarve 

täitmine 

2009a 

tegelik 

Tulud 

MAKSUD 10 783 10 783 11 084 11 625 

Füüsilise isiku tulumaks 10 243 10 243 10 514 11 062 

Maamaks 540 540 570 563 

KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 654 688 789 807 

RIIGILÕIVUD 80 80 65 89 

TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST 549 568 680 582 

Laekumine haridusasutuste majandustegevusest 418 437 543 466 

Laekumine kultuuriasutuste majandustegevusest 45 45 68 38 

Laekumine spordiasutuste majandustegevusest 35 35 18 22 

Tulud sotsiaalasutuste majandustegevusest 10 10 6 7 

Laekumine elamu- ja kommunaalasutuste 

maj.tegevusest 41 41 45 49 

ÜÜR JA RENT 25 40 44 136 

Üüri ja renditulud 17 26 33 11 

Muu kaupade ja teenuste müük 8 14 11 125 

SAADUD TOETUSED 5 650 6 774 6 762 14 316 

Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 143 735 720 3 506 

Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 323 599 599 5 441 

Mittesihtotstarbelised toetused 5 184 5 440 5 443 5 369 

MUUD TULUD 636 636 892 1 056 

Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 0 0 0 150 

Tulud varadelt 631 631 887 882 

Muud tulud 5 5 5 24 

VABA JÄÄGI SUUNAMINE KULUDE KATTEKS 1 500 1 500 1 500 1 827 

TULUD KOKKU 19 223 20 381 21 027 29 631 

Kulud 

Eelarve 

esialgne 

Lõplik 

eelarve 

Eelarve 

täitmine 

2009a 

tegelik 

ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 2 148 1 957 1 914 1 939 

Vallavolikogu 183 183 146 128 

Personalikulud 175 175 141 125 

Majandamiskulud 8 8 5 3 

Vallavalitsus 1 307 1 385 1 380 1 476 

Personalikulud 1 003 1 016 1 014 1151 


Reservfond 269 0 0 0 

Muud üldised teenused 0 0 0 20 



Muud üldised valitsussektori teenused 97 97 97 94

Kulud järg 

Eelarve 

esialgne 

Lõplik 

eelarve 

Eelarve 

täitmine 

2009.a 

tegelik 

Mitteotstarbelised eraldised 97 97 97 94 

Valitsussektori võla teenindamine 291 291 291 220 

Intressi- ja viivisekulud võetud laenudelt 162 162 162 220 

Intressi- ja viivisekulud kapitaliliisingult 129 129 129 0 

AVALIK KORD JA JULGEOLEK 19 19 14 20 

Muu avalik kord ja julgeolek 19 19 14 20 



MAJANDUS 1 191 1 284 1 250 1173 

Ettevõtluse arengu toetamine 5 5 0 0 

Eraldised muudele residentidele 5 5 0 0 

Maakorraldus 178 148 137 282 



Metsamajandus 0 0 14 14 


Ehitus 270 261 258 270 



Muu põllumajandus 15 15 15 15 


Vallateede ja tänavate korrashoid 623 749 743 494 

Materiaalsete põhivarade soetamine 0 0 0 161 


Liikluskorraldus 17 17 12 18 


Transpordikorraldus 60 65 64 57 



Kaubandus ja laomajandus 24 24 21 23 


KESKKONNAKAITSE 220 212 208 2 447 

Jäätmekäitlus (prügivedu) 70 46 45 70 


Heitveekäitlus 0 0 0 47 



Maksu-,riigilõivu- ja trahvikulud 0 0 0 0 

Heakord 150 166 163 2 330 


Majandamiskulud 63 71 69 2 248 

ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 728 829 616 861 

Elamumajanduse arendamine 75 45 40 78 



Veevarustus 239 381 179 439 


Aktsiate ja osade ost 0 92 0 0

Kulud järg 

Eelarve Lõplik Eelarve 2009.a 

esialgne eelarve täitmine tegelik 

Tänavavalgustus 75 60 57 69 


Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine 324 328 329 265 



Hulkuvate loomadega seotud tegevus 15 15 11 10 


TERVISHOID 80 60 57 49 

Apteek 11 14 13 9 


Üldmeditsiiniteenused 24 26 26 23 


Hambaraviteenused 45 20 18 17 


VABAAEG,KULTUUR JA RELIGIOON 2857 3 405 3 106 3 392 

Sporditegevus 1 314 1 729 1 568 1 274 

Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 20 855 701 0 



Majandamiskulud 1 075 654 620 1 056 

Laste huvialamajad ja keskused 280 300 297 271 


Noorsootöö ja noortekeskused 83 133 125 26 

Preemiad 20 20 10 17 


Personalikulu 22 46 46 0 


Raamatukogu 314 326 323 288 



Kultuurimaja 503 509 424 1 163 




Regionaalteenused 15 15 15 15 


Kultuuriüritused 131 153 151 146 



Seltsitegevus 140 161 128 147 




Ringhäälingu ja kirjastamisteenused 77 79 75 62 



HARIDUS 9 312 9 824 9 729 15 916 

Eelharidus (lasteaed) 2 981 3 346 3 339 3 075 

Kulud järg 

Eelarve 

esialgne 

Lõplik 

eelarve 

Eelarve 

täitmine 

2009.a 

tegelik 


Personalikulud 2 175 2 152 2 148 1 913 


Arvlemine teiste KOV 450 450 442 571 


Põhikool 4 053 4 105 4 026 10 089 

Materiaalsete põhivarade soetamine ja renoveerimine 0 0 0 5 917

Personalikulud 2 969 2 961 2 901 3 026 

Majandamiskulud 1 084 1 144 1 125 1 146 

Arvlemised teiste KOV 1 400 1 488 1 488 1 589 

Majandamiskulud 1 400 1 488 1 488 1 589 

Õpilasveo eriliin 428 435 434 567 

Õppetoetused 100 90 89 251 



Muu haridus 0 0 0 25 


SOTSIAALNE KAITSE 1 815 2 044 1 944 1 867 

Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 394 343 334 447 

Toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele 140 125 120 189 

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 90 60 59 115 



Päevakeskus 170 170 167 164 



Muu eakate sotsiaalne kaitse 50 50 50 50 

Muud sotsiaalabitoetused 50 50 50 50 

Laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused 24 24 24 24 

Eraldised sihtasutustele 24 24 24 24 

Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 300 417 383 325 

Sotsiaaltoetused ja muud eraldised füüsilistele isikutele 300 417 383 325 

Riiklik toimetulekutoetus 413 572 528 370 

Toimetulekutoetus ja täiendavad sotsiaaltoetused 387 545 503 335 



Muu sotsiaalste riskirühmade kaitse 36 36 36 36 

Muud sotsiaaltoetused 36 36 36 36 

Muu sotsiaalne kaitse sh haldus 428 432 422 451 



KULUD KOKKU 18 370 19 634 18 838 27 664 

FINANATSEERIMISTEHINGUD 

Kohustuste vähenemine -748 -748 -747 -467 

Võetud laenude tagasimaksmine -490 -490 -490 -467 

Kapitaliliisingu maksed -258 -258 -258 0 

FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU -748 -748 -748 -467 

TULUDE ÜLEKAAL KULUDEST 1 441 1 500 

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatud muid erinevaid arvestuspõhimõtteid ning 

ei ole tekkepõhiste aastaaruande osadega võrreldav. 

Lisa 23 Reservfondi kasutamise aruanne 


Selgitus 2010a 2009a 

KINNITATUD RESERVFOND 270 322 

ERALDATUD RESERVFONDIST 

Vallavalitsus 60 82 

Töötasud 0 57 

Personalikuludega kaasnevad maksud 0 25 

Majandamiskuludeks 60 0 

Valitsussektori võla teenindamine 0 42 

Intressid võetud pangalaenult 0 42 

Vallateede- ja tänavate korrashoid 34 0 

Majandamiskulud 34 0

Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 0 26 


Elamu- ja kommunaalmajandus 15 0 

Majandamiskulud 15 0 

Veevarustus 102 0 

Aktsiad ja osad 102 0 

Hulkuvate loomadega seotud tegevus 0 10 


Rahva- ja kultuurimajad 0 24 

Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 24 

Lasteaed KUKUPAI 59 57 

Rajatiste ja hoonete soetamine ja renoveerimine 0 57 


Põhikool 0 19 


KOKKU KULUTATUD 270 260 

JÄÄK 0 62

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE 

Haaslava Vallavalitsuse 31.12.2010 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, 

raamatupidamise aruandest ja audiitori järeldusotsusest. 

Majandusaasta aruande on koostanud Haaslava Vallavalitsus. 

Majandusaasta aruande on kinnitanud Haaslava Vallavolikogu oma 13. mai 2011 otsusega nr 44. 

Vallavanem Priit Lomp .................... 

Vallavolikogu esimees Taivo Kirm ......................

Majandusaasta aruanne 2010 - Haaslava Vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?