Majandusaasta aruanne 2010 - Haaslava Vald
Majandusaasta aruanne 2010 - Haaslava Vald
Majandusaasta aruanne 2010 - Haaslava Vald
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD<br />
Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused<br />
Käesolev raamatupidamise aast<strong>aruanne</strong> on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga ning valla- ja<br />
linnaeelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning<br />
selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja<br />
antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.<br />
Raamatupidamise aasta<strong>aruanne</strong> on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.<br />
Raamatupidamise aasta<strong>aruanne</strong> on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.<br />
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks<br />
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine<br />
kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.<br />
Raha ja raha ekvivalendid<br />
Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pangas olevat arvelduskontode jääke.<br />
Finantsinvesteeringud<br />
Kajastatakse aktsiaid. Finantsinvesteeringuid aktsiatesse kajastatakse nende soetusmaksumuses.<br />
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded<br />
Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid<br />
kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest.<br />
Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni<br />
kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumiste tõenäosust hinnatakse grupi baasil.<br />
Ebatõenäoliseselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud,<br />
eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse<br />
lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja<br />
kantud.<br />
Varud<br />
Varudena on kajastatud varutud küttepuud.<br />
Tooraine ja materjalivarud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks) ja muudest<br />
soetamisega seotud otsestest kulutustest.<br />
Rakendatakse FIFO meetodid st. et esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena ostetud küttepuud. Varude<br />
lõppjääki jääb viimasena ostetud ja veel kulutamata varud soetusmaksumuses.<br />
Kinnisvarainvesteering<br />
Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hooned), mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja<br />
mida aruandekohustuslane ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering on bilansis algselt arvele võetud tema<br />
soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid (s.o notaritasud, riigilõivud ja muud<br />
kulutused). Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid analoogselt põhivaraga (vt Materiaalne põhivara).<br />
Materiaalne põhivara<br />
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates<br />
30 000 kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varade korral alates 10 000 kroonist). Varad, mille kasulik tööiga on üle 1<br />
aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni<br />
väheväärtusliku inventarina ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku<br />
inventaride üle on peetud arvestust bilansiväliselt. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada<br />
vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.<br />
Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses. Põhivara parendusväljaminekud on lisatud<br />
põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjektina. Parenduse käigus asendatud varaobjekti või<br />
selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum on kantud bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on<br />
kajastatud tulemiaruandes.<br />
Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja<br />
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.<br />
Amortisatsiooni arvestamisel on kasutatud lineaarset meetodit, lähtudes üldjuhul järgmistest eeldatavatest kasulikest<br />
eluigadest:<br />
- Hooned ja rajatised 10-50 aastat<br />
- Masinad ja seadmed 5-10 aastat
Change language