TEHNILINE KOMMUNIKATSIOON - of / [www.ene.ttu.ee]

MõõtkavaEseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava.Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted:Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1;Loomuliku suuruse puhul 1:1;Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja1:10000.Joonisele kirjutatakse tingimata eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, midaeseme kujutamisel kasutati.Mõõtmete kandmine jooniseleEseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed.Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad(nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud.Mõõtmestamise olulisimad geeglid:1.Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonteomavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm.2. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks.3. Väikseim mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal.4. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainultüks kord.5. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkohalähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles,6. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5või 5 mm).7. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) janurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel.8. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitabalati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast.Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita.9. Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk ¬, raadiusemõõtarvu ette aga täht RIstude ja tolerantside märkimine joonisele toimub standatdite ISO 406 ja ISO 129 järgi.Üldjuhiseid mõõtmete märkimiseksSele 3. Mõõt- ja distantsjooned.Sele 4. Mõõtjoone ots7