TEHNILINE KOMMUNIKATSIOON - of / [www.ene.ttu.ee]

TEHNILINE KOMMUNIKATSIOONSISUKORDEessõna 4Sissejuhatus 4Tehnilise dokumentatsiooni aine ja selle eesmärk 4Joonestusalastest standarditest ja arvutiprogrammidest 5Geomeetriline joonestamine 5Joonestustehnika 5Joonestamisvahendid ja joonestamistarkvara 5Jooniste vormistamine 6Joonte liigid ja kasutamine 6Kirjanurk 7Mõõtkava 8Mõõtmete kandmine joonistele 8Üldjuhiseid mõõtmete märkimiseks 8Geomeetrilisi konstruktsioone 13Sirglõigu jaotamine võrdseteks osadeks 13Nurga jaotamine võrdseteks osadeks 13Ringjoone jaotamine võrdseteks osadeks 14Korrapäraste kõõlhulknurkade ehitamine ringjoone sisse 14Joonte sujuvühendamine 15Ovaal 16Lekaalkõveraid 17Ringjoone evolvent 17Sinusoid 18Kalle ja koonilisus 18Projektsioonjoonestamine 19Projektsiooni mõiste 19Aksonomeetria 19Ringjoone aksonomeetrilised kujutised 21Geomeetriliste kehade kujutamine. Punkt keha pinnal 23Prisma ja selle kujutamine 23Püramiid ja selle kujutamine 23Silinder ja selle kujutamine 24Koonus ja selle kujutamine 25Kera ja selle kujutamine 26Keha lõikamine tasapinnaga 27Prisma lõikamine tasapinnaga 27Püramiidi lõikamine tasapinnaga 28Silindri lõikamine tasapinnaga 29Koonuse lõikaine tasapinnaga 30Kehade lõikumine 32Kahe prisma lõikumine 32Kahe silindri lõikumine 321

Silindri ja prisma lõikumine 33Silidri ja koonuse lõikumineCADKEY algkursus 34Harjutus 1. Käsk Joon 34Harjutus 2. Käsud Ring ja Kaar 35Harjutus 3. Käsud Ristkülik ja Trim 35Harjutus 4. Käsk Kumerus 37Harjutus 5. Käsud Zoom ja Viirutus 38Harjutus 6. Käsud Peegel ja Delta 40Harjutus 7. Käsud Lineaarmõõtmed ja Radiaalmõõtmed 42Harjutus 8. Käsud Tekst ja Pööramine 42Harjutus 9. Käsud Kihid ja Trükkimine 44Solid Edge algkursus 45Solid Edge töökeskkonnad 45Kasutaja liides 46Menüü 46Käsuread 47Aknad 51Akendamise käsud 51Dünaamiliste vaadete käsud 52Varjundamine 53Solid Edge mudelite loomine 56Dokumentide loomine 59Dokumentide salvestamine 61Abi 63Tagasivaade 66Ulesanne 1. Profiili ristlõike loomine. Põhitunnuse loomine 67Ülesanne 2. Pöörd protrusiooni loomine 80Tehniline joonestamine 89Kujutised 89Kujutiste liigid 89Põhilised vaated 89Vaadete pealkirjastamine 90Lõiked 92Lõiked mitme tasapinnaga 93Astmeline lõge 93Murdlõige 94Kohtlõiked 96Väljatoodud elemendid 97Lihtsustused ja tinglikkused joonisel 97Šabloonid 102Baasi mõiste 103Pinnastruktuuri joonisel kujutamine ISO 1302-1978 järgi 1062

EESSÕNAÕppematerjal “Tehniline kommunikatsioon” on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes.Õppevmaterjali koostamisel on võetud aluseks “Mehhatroonika” eriala õppekava ja“Tehnilise kommunikatsiooni” aineprogramm.Õppematerjal on kooskõlas Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO)standardite nõuetega.SISSEJUHATUSKutseõppeasutuses on aine “Tehniline dokumentatsioon” üks põhilistest erialastestõppeainetest. Selles õppeaines saadavad teadmised ja oskused on aluseks ning täiendavadteiste tehniliste ja reaalainete, nagu lukksepatööd, masinlõketööd, keevitamistööd, elektritööd,pneumaatika, hüdraulika, masinaehitusmaterjalid, loogika ja programmeerimine,automatiseerimine, samuti üldaineid, nagu matemaatika, füüsika, keemia omandamist.Olulisem on aga see, et aine “Tehniline kommunikatsioon” võimaldab õppeaja kestelomndada kutseoskusi ja teadmisi kõikidel metallitöö- ja automaatikaga seotud erialadel.“Tehnilise kommunikatsiooni” kursuse läbinud oskavad lugeda ja koostada masinaehituslikkedetaili- ja koostejooniseid, elektri-, pneumo-, hüdroskeeme. Selleks on suur rõhk asetatudruumilise mõtlemise arendamisele.Aines “Tehnilise dokumentatsioon” õpitakse tundma ISO ja Eesti standardeid.Mis tahes tootmine, hooldus, teenindamine ei ole tänapäeval mõeldav jooniste ja skeemideta.Neilt saab enamuse informatsioonist objekti kohta, selgituse seadmete ehitusest jatööpõhimõttetest, erinevate detailide ja sõlmede koostööst.Jooniselt selguvad detaili kuju, mõõtmed, materjal ja teised vajalikud andmed, nagupinnakaredus, tolerants, kõvadus, termotöötlus, pinna katmise viisid jneDetailjooniste alusel valmistatakse detailid, seejärel koostatakse nendest koostejooniste järgisõlmed, seadmed, masinad,mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdroskeemide aluselkoostatud juhtorganitega.Õppeaine “Tehnilise dokumentatsioon” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmistekinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta. Selles aitabki nii õpilasi kuiõpetajaid käesolev õppematerjal.Tehnilise dokumentatsiooni aine ja eesmärkTehniline dokumentatsioon aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikketeadmisi ja oskusi. Tehnilise dokumentatsiooni peaeesmärk on õpetada joonist ja skeemilugema ja kasutama, anda õpilastele oskus õigesti valida tolerantse ja iste lähtudesmasinadetailide ekspluatatsiooni tingimustest, õpetada antud täpsuse kontrollimismeetodeidning selleks kasutatavate mõõteriistade ehitust ja võimalusi, oskust lahendada teisi erialaseidküsimusi, mis on tihedalt seotud joonestamisega ning tehnilise mõõtmise ja vastastikusevahetatavusega.Joonis on tehnikakeel. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid,arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi.3

Geomeetriline joonestamineJoonestustehnikaTänapäeva kutseõppeasutustes valmistatakse jooniseid nii pliiatsiga paberil kui ka kasutatesarvutigraafikaprogramme, s.o. AutoCad, CAD/CAM, CAD/KEY, Solid Edge, MasrerCAM jt.Joonise käsitsi valmistamisel kasutatakse joonestamisvahendeid ja materjale: pliiatsid,joonestuspaber, kustutuskumm, joonlaud, joonestuskolmnurgad, sirklikarp, lekaalid.PliiatsPeenjoonte tegemiseks sobivad pliiatsid kõvadusega 2H, H, F. Jämejoonte ja kirjadetegemiseks – HB, B.JoonestuspaberJoonestuspaberi formaatide suurused millimeetrites on: A4-210x297; A3- 297x420;A2-420x594; A1-594x841; A0-841x1189.KustutuskummKustutuskumm on töökõlbik siis kui ta on pehme, ei kraabi, ei määri paberit.JoonlaudJoonlaud peab olema sirge ning ilma täketeta. Mõõtjoonlaudu kasutatakse pikkusteülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks.JoonestuskolmnurgadJoonestuskolmnurki on kahesuguseid: teravnurkadega 30º ja 60º ning teravnurkadega 45º.Joonestamisel läheb tarvis mõlemat kolmnurka, kusjuures eriti täpne peab olema nendetäisnurk.SirklikarpMitmesuguse suuruse ja riistade hulgaga karpidest on meile sobivad sirklikarbid, mis onmõeldud konstrueerimistööks pliiatsiga.LekaalidMitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse puidust võiplastmassist šabloone – lekaale.4

Jooniste vormistamineJoonte liigid ja kasutusaladRahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, märates ära ühtlasi nendevõimalikud kasutusalad.5

KirjanurkKirjanurk asub joonisel alumises parempoolses nurgasVasstavalt standarditele ISO 7200 ja ISO 7573 leiab iga firma ise endale kõige sobivamakirjanurga vormi.20 25 15 15 15170TeostasKontrollisKinnitasNimiAllkiriTallinna TööstushariduskeskusKupäev(1) leht(2)MaterjalMõõtkava10 1540210Sele 1. Joonise esimese lehe kirjanurk. 1- joonise (skeemi) tähis; 2- detaili (koostu) nimetus.17020 25 15 15 15TeostasKontrollisNimiAllkiriTallinna TööstushariduskeskusKuupäevLeht1525210Sele 2. Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk. 1- joonise (skeemi) tähis; 2-detaili (koostu) nimetus.6

MõõtkavaEseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava.Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted:Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1;Loomuliku suuruse puhul 1:1;Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000.Joonisele kirjutatakse tingimata eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, midaeseme kujutamisel kasutati.Mõõtmete kandmine jooniseleEseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed.Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled,kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud.Mõõtmestamise olulisimad geeglid:1.Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonteomavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm.2. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks.3. Väikseim mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal.4. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainultüks kord.5. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale,suunaga vasakult paremale või alt üles,6. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5või 5 mm).7. Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) janurgamõõtmete (nurgakraadid) vahel.8. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures mõõtarv näitabalati joonisel kujutatud eseme tegelikku suurust, s. t. ei sõltu joonise mõõtkavast.Ühiku sümbolit (mm) mõõtarvu juurde ei märgita.9. Ringjoone diameetri mõõtarvu ette kirjutatakse läbimõõdumärk ¬, raadiusemõõtarvu ette aga täht RIstude ja tolerantside märkimine joonisele toimub standatdite ISO 406 ja ISO 129 järgi.Üldjuhiseid mõõtmete märkimiseksSele 3. Mõõt- ja distantsjooned.Sele 4. Mõõtjoone ots7

Sele 5. Mõõt- ja distantsjoonte elementide suhted.Sele 6. Nurga mõõtmestamine.Sele 7. Nurga mõõtmestamine.Sele 8. Kaare mõõtmestamine.Sele 9. Kõõlu mõõtmestamine8

Sele 10. Raadiuste tähistamine.Sele 11. Ümardusraadiuste märkimineSele 12. Läbimõõdumärk. Läbimõõtude märkimine jooniselSele 13. Sfäärilise ehk kerakujulise pinna mõõtmestamine.9

Sele 14. Mõõtmestamine juhul kui mõõtjoon on liiga lühikene.Sele 15. Mõõtmestamine10

Sele 16. Ruudumärk ja selle kasutamine.Sele 16. Detaili elementide mõõtmestamineSele 17. Kõvera profiiliga elementide mõõtmestamine11

Sele 18. Mõõtarvu kirjutamine sõltuvalt mõõtjoone asendist12

Geomeetrilisi konstruktsiooneSirglõigu jaotamineSele 19. Sirglõigu jaotamine: a-sirglõigu poolitamine; b – sirglõigu jaotamine etteantudarvuga võrdseteks osadeks.Sele 20. Nurga poolitamine (a) ja täisnurga jaotamine kolmeks võrdseks osaks13

Ringjoone jaotamine võrdseteks osadeksKorrapäraste kõõlhulknurkade ehitamine ringjoone sisseKorrapärane kõõlhulknurk saadakse ringjoone sees ristdiameetrite otspunktide järjestikuselühendamisel kõõludega. Tekkiv nelinurk on ruut.Sele 21. Korrapärane kõõlkolmnurk ja kuusnurkSele 22. Korrapärane kõõlviisnurk14

Joonte sujuvühendamineSujuvühendid konstrueeritakse valdavalt sirge ja sirkliga tõmmatava kaarjoone või mitmekaarjoone omavahelise üleminekuna. Kõikidel punktidel tuleb leida ülemineku punkt jaühenduskaare tsenter.Sele 23. Sirge ja ringikaare sujuvühend; nurga ümardamine; puutuvate ringjoontesujuvühendidSele 24. Kahe ringikaare sujuv ühendamine kolmandaga.15

Sele 25. Kahe ringikaare sujuvühendamine kolmandaga nn. segaühendi abil.OvaalOvaal on piklik kahtepidi sümmetreline kõverjoon, mis koosneb sujuvalt liidetudringikaartest.Sele 26. Ovaali konstrueerimine etteantud pooltelgede järgi puuterombi sisse16

LekaalkõveradPidevaid sujuvkõveraid, mida ei saa joonestada tavalise sirkliga, kuna nad ei koosneringkaartest, nimetatakse lekaalkõverateks.Ellips on taspinnaline kõverjoon, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist,fookustest – annavad konstantse summa.Sele 27. Ellipsi punktide leidmine telgringjoonte võttegaRigjoone evolventRigjoone evolvent on tasapinnaline kõverjoon, mille kujundab sirgjoone punkt, kui sirgjoonveereb ümber paigalseisva ringjoone.Sele 28 . Ringjoone evolvent17

SinusoidSinusoid on tasapinnaline kõverjoon, mis kujutab nurga α siinusfunktsiooni muutumistsõltuvalt tema argumendi , s.o. nurga α muutumist.Sele 29. SinusoidKalle ja koonilisusKaldeks nimetatakse kaldpinna kõrguse h ja aluse b suhetKoonilisuseks K nimetatakse koonuse põhja läbimõõdu D ja koonuse kõrguse H suhet.Tüvikoonuse puhul arvutatakse põhjade läbimõõdu vahe D – d ja kõrguse h suhtena.Sele 30. Kalle. Koonilisus (a ja b).18

ProjektsioonjoonestamineProjektsiooni mõisteKujutise saamise toimingut nimetatakse projekteerimiseks. Esemest tehtud kujutisttasapinnale nimetatakse selle eseme projektsiooniks.Kujutise tekitamiseks projektsioonipinnale ehk ekraanile suunatakse mõttes läb esesmeiseloomulike ja seda eset määravate punktide projekteerivad kiired ehk kujutamiskiired.Kui kujutamiskiired kulgevad paralleelsetena, on projekteerimise tulemusenaparalleelprojektsioon. Ekraanile kaldu langevad paralleelkiired annavad kaldprojektsiooniSele 31. Paralleelprojektsiooni tekkimineAksonomeetriaTehnikas kasutatakse esemest piltkujutise saamiseks aksononomeetrilist kujutamisviisi.Esemele antakse teljestiku suhtes mingi kindel asend ning projekteeritakse seejärelparallelsete kiirtega ekraanile.Piltkujutist, mille konstrueerimisel kasutatakse teljestiku kujutist, nimetatakseaksonomeetriliseks kujutiseks.Kõige sagedamini kasutatakse aksonomeetriliste kujutiste liike – ristisomeetria jakalddimeetria19

Sele 32. Ristisomeetria teljedSele 33. Detaili aksonomeetrilise kujutise tuletamine.20

Aksonomeetriliste kujutiste joonestamine on tunduvalt lihtsam kui peetakse silmas järgmisipõhimõtteid:1. Eseme aksonomeetriline kujutis konstrueeritakse üldjuhul selle eseme oluliste punktidekoordinaatlõikude järgi;2. Kui esemel on sümmeetriatelg (näiteks pöördkehal), tuleb eseme sidumisel teljestikugasuunata üks koordinaattelg mööda sümmeetriatelge;3. Kui esemel on sümmeetriatasapind, on otstarbekas siduda ese teljestikuga nii, etsümmeetriatasapind ühtiks ühe koordinaatpinnaga;4. Aksonomeetriliste kujutiste joonestamisel tuleb hoolega silmas pidada kõikiparalleelprojektsioonide omadusi. Näiteks, kui esemel on paralleelseid servi, tuleb kanende kujutised joonestada paralleelsetena. Kui esemel on ekraaniga paralleelseid tahke,projekteeruvad nad moondevabalt.Ringjoone aksonomeetrilised kujutisedRingjoon projekteerub üldjuhul kinniseks kõverjooneks, mida nimetatakse ellipsiks.Kuubi ristisomeetrilisel kujutisel on kuubi tahud projekteerunud võrdseteks rombideks, millelühem diagonaal võrdub rombi küljega. Seejures projekteeruvad kuubitahkudele joonestatudringjooned, mis puudutavad ruudukülgi võrdseteks ellipsiteks. Need ellipsid erinevadüksteisest ainult oma asendi poolest.Sele 34. Kuup ja selle tahkudel asetsevad ringjooned ristisomeetrias.21

Sele 34. Silindri ristisomeetrilised kujutised.22

Geomeetriliste kehade kujutamine. Punkt keha pinnalPrisma ja selle kujutaminePrisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhjatahud) on paralleelsed ja ülejäänud tahud(külgtahud) on rööpkülikud.Sele 35. Püstprisma. Punkt prisma välispinnal.Püramiid ja selle kujutaminePüramid on tahukas, mille põhjaks on mistahes külgede arvuga hulknurk ja külgtahkudeksühise tipuga kolmnurgadSele 35 . a – püramiid; b – tüvipüramiid.23

Sele 36. Püramiid. Punkt püramiidi pinnalSilinder ja selle kujutamineSilinder on pöördkeha. Pöördsilindriline ruumikujund tekkib ristkülikulise tasapinnapööramisel ümber ühe tema külje.Sele 37. Silindri moodustamineSele 38.Silinder. Punkt silindri välispinnal.24

Koonus ja selle kujutamine.Koonus on pöördkeha. Pöördkoonuseline ruumikujund tekib täisnurkse kolmnurkse pinnapöörlemisel ümber ühe oma kaateti.Sele 39. Koonilise pinna moodustamine.Sele 40. Koonus. Punkt koonuse välispinnal.25

Kera ja selle kujutamine.Kera on poordkeha. Kera tekib poolringikujulise tasapinna pöörlemisel ümber telje, mis ühtibpoolringi diameetriga.Kera pinda nimetatakse sfääriks.Sele 41. Kera. Punkt kera välispinnal.26

Keha lõikamine tasapinnagaMasinaehituses esineb detaile, mille lõplik vorm on moodustatud mingi geomeetrilise keha jatasapinna lõikumisel. Lõikekujund on keha ja teda läbinud tasapinna ühiste punktide koguühisosa.Prisma lõikamine tasapinnagaLõikame kolmvaates antud prismat tasapinnaga. Tasapind on esiekraaniga risti ning läbibprisma kõiki kügtahke ja servi. Iseloomulikeks ja ühtlasi lõikekujundit määravatekspunktideiks osutuvad tasapinna ja prisma püstservade ühispunktid. Kuna prismat lõikavtasapind ei ole ühegi ekraaniga paralleelne, siis ei selgu ka üheltki ekraanilt tasapinna japrisma ühisosa tõeline kuju. Lõikekujundi originaalvorm on joonisel tuletatud lisaekraanimeetodil.Sele 42. Korrapäratu püstprisma lõikamine tasapinnaga, aksonomeetriline kujutis japinnalaotus.27

Püramiidi lõikamine taspinnagaPütamiidi lõikamisel taspinnaga võib tekkiv ühisosa olla mitmesuguse kujuga hulknurk.Tasapind on esiekraani suhtes risti ja läbib püramiidi kõiki tahke ja servi. Lõikekujundioriginaalvorm on leitud lisaekraani võttega.Sele 43. Püramiidi lõikamine tasapinnaga, ristisomeetriline kujutis ja pinnalaotus.28

Silindri lõikamine tasapinngaPöördsilindri lõikamisel tasapinnaga võib lõikekujundiks tulla kas ring, kui lõikav pind onsilindri teljega risti, ellips, kui lõikav pind on telje suhes kaldu, või ristkülik, kui lõikav pindon teljega paralleelne.Joonisel on pöördsilinder lõigatud tasapinnaga, mis on silindri telje suhtes kaldu, ühtlasi onpind esiekraaniga risti ja läbib silindri kõiki moodustajaid.Sele 43. Pöördsilindri lõikamine tasapinnaga, ristisomeetrililne kujutis ja pinnalaotus.29

Koonuse lõikamine tasapinnagaPöördkoonuse lõikamisel tasapinnaga võib tekkiv lõikekujund olla piiratud kõveratega: ellips,parabool või hüperbool.Vaatleme pöördkoonuse lõikamist tasapinnaga, mis lõikab kõiki moodustajaid, on esiekraanisuhtes projekteeruv ja koonuse teljega kaldu. Tekkinud lõikekujundit piirav ellipsprojekteerub esiekraanile sirglõiguks.Lõikekujundi originaalvorm on joonisel leitud lisaekraani võttega.Sele 44. Pöördkoonuse lõikamine.30

Sele 45. Pöördkoonuse lõikamine, ristisomeetriline kujutis ja pinnalaotus.31

Kehade lõikumineTehnilised detailid kujutavad endast geomeetriliste kehade (prisma, püramiid, silinder,koonus, kera jt) lõikumist. Joonestuslikult on siin oluline kahe keha pinna ühisjoonekonstrueerimine. Tuleb leida teatud hulk ühisjoont määravaid punkte, mis kuuluvadüheaegselt mõlemale pinnale.Sele 46. Kahe prisma lõikumine.Sele 47. Kahe silindri lõikumine.32

Sele 48. Silindri ja prisma lõkumine.Sele 49. Silindri ja koonuse lõikumine33