12.07.2015 Views

TEHNILINE JOONESTAMINE - of / [www.ene.ttu.ee]

TEHNILINE JOONESTAMINE - of / [www.ene.ttu.ee]

TEHNILINE JOONESTAMINE - of / [www.ene.ttu.ee]

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Sele 54. Lisavaade.Sele 55. a - pööratud lisavaade; b - pööramismärgi geom<strong>ee</strong>triline kuju.Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise tähttähisele juurde pööramisemärk.Sele 56. Kohtvaated91


LõikedLõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga,kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole.Sele 57. a – lõike märgistamine ja tähistamine lähtekujutise juures; b – tähttähisedlõikekujutise all või selle kohal üleval.Sele 58. Horisontaalse tasapinnaga tehtud lõige.92


Lõiked mitme tasapinnagaLiitlõiked on tehtud kahe või enama lõikepinnaga.Astmeline lõigeLõikepinnad paiknevad astmeliselt ja on eset läbides üksteisega parall<strong>ee</strong>lsed. Kõikideleastmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasapinnal asuvatena, kusjuures astmetevahejooni ei joonestata.Sele 59. Astmeline lõige.MurdlõigeS<strong>ee</strong> on liitlõike liik, kus lõikepinnad omavahel lõikuvadSele 60. A-A on horisontaalsete tasapidadega tehtud astmeline lõige;B-B on vertikaalsete tasapindadega tehtud murdlõige.93


Sele 61. A-A on murdlõige; B-B on lõige horisontaalse tasapinnaga; C-C on pööratud lõige;D on kohtvaade; E on vaade (sümm<strong>ee</strong>trilisi objekte kujutatakse osaliselt).Sele 62. Poolvaatlõige; üks ääriku avadest on tinglikult toodud lõikesse.94


Väljatoodud elemendidKui eseme üheltki kujutiselt ei selgu teatud elemendi konstruktsioon või ei saa väikesemõõtsuhte tõ<strong>ttu</strong> sinna juurde märkida mõõtmeid ja muud tarviliku, tuleb s<strong>ee</strong> element joonisevabale pinnale suurendavas mõõtsuhtes välja tuua. N<strong>ee</strong>d iseärasused ümbritsetakse pe<strong>ene</strong>pidevjoonega (joon B) ja identifits<strong>ee</strong>ritakse suure tähega. Ümbritsetud ala joonestataksekindlaksmääratud suuremas mõõtkavas ja varustatakse sama tunnustähega.Sele 66. Väljatoodud elemendid.Lihtsustused ja tinglikkused jooniselJoonestamisel rakendatakse mitmesuguseid tinglikke ja lihtsustavaid kujutamisvõtteid.96


Sele 67. KatkestusedSele 68. Ketasfr<strong>ee</strong>si hammaste kujutamineSele 69 Korduvate elementide(kodarate) kujutamineSele 70. Sümm<strong>ee</strong>trilised kujutised97


Sele 71. Sümm<strong>ee</strong>triliste lõigete näitamine jooniselSele 72. Sümm<strong>ee</strong>triliste vaadete ja lõigete kujutamine joonisel98


Sele 73. Lõikepinna ette jääva elemendi näitamine jooniselSele 74. Rihvelduse näitaminejooniselSele 75. Laotatud kujutisemärk99


Sele 75. Õhukesest materjalist detaili pinnalaotusSele 76. Silindrilise pinnaga tehtud lõige, mis esitatakse laotatud kujul100


ŠabloonidSagedamini käsitletakse kaht šablooni: raadiusemõõdikut ja k<strong>ee</strong>rmekammi.Sele 77. Šabloonid: a- raadiusemõõdik; b- k<strong>ee</strong>rmekamm m<strong>ee</strong>terk<strong>ee</strong>rme sammu määramiseks;c- k<strong>ee</strong>rmekamm tollk<strong>ee</strong>rme sammmu määramiseks101


Baasi mõisteKõikide mõõtmete kandmisel joonisele juhindutakse eseme konstruktsioonist ja tematöötlemise tehnoloogiast. Võidakse silmas pidada mõõtmete kasutamise sobivust valmistootekontrollimisel või hilisemal paigaldamisel.Sele 78. Tehnoloogilise ja konstruktiivsebaasi kombin<strong>ee</strong>ritud rakendamineSele 79. Töödeldud ja töötlemata pindademõtmestamineSele 80. Mõõtmete märkimine kasutatavuse printsiibil treimisel102


Sele 81. Fr<strong>ee</strong>situd soone, puuritud ava ja treitud sisesoone mõõtmestamineSele 82. Sise- ja väliselementide mõõtmete grup<strong>ee</strong>rimine. Mõõmestamine katkestatudmõõtjoontega103


104


Sele 83. Faasi mõõtmestamine105


Pinnastruktuuri kujutamine joonisel ISO 1302-1978 järgi106


107


108


109


110


KASUTATUD KIRJANDUS1. ISO 128:1982 Technikcal drawings – G<strong>ene</strong>ral principles <strong>of</strong> presentation (Tehnilisedjoonised: Kujutamise põhialsed).2. ISO 129:1985 Technical drawings - G<strong>ene</strong>ral principles, definitions, methods <strong>of</strong> executionand special indications (Tehnilised joonised. Mõõtmestamine. Üldalused, teostusviisid,jaerinõuded).3. ISO 406: 1987 Technikcal drawings – Tolerancing <strong>of</strong> linear and angular dimensions(Tehnilised joonised. Joon- ja nurgamõõtmete tolerantside tähistamine).4. ISO 1101: 1983 Technical drawings – Geometrical tolerancing – Tolerancing <strong>of</strong> form,orientation and runout – G<strong>ene</strong>ralities, definitions, symbols, indications on drawings(Tehnilised joonised. Geom<strong>ee</strong>triliste parm<strong>ee</strong>trite tolerantsid. Kuju, suuna ja viskumisetolerantsid. Üldalused, määrangud, tingmärgid, märkime joonistele).5. ISO 1302: 1987 Technikcal drawings - Method <strong>of</strong> indicating surface texture on drawings(Tehnilised joonised. Pinnakareduse tähistamise r<strong>ee</strong>glid.).6. ISO 5457: 1980 Technical drawings – Sizes and layout <strong>of</strong> drawings sh<strong>ee</strong>t (tehnilisedjoonised. Formaadid ja ja nende vormistamine).7. ISO 5459: 1981 Technical drawings - Geometrical tolerancing – Datums and datumssystems for geometrical tolerances (Tehnilised joonised. Baasid ja mõõtmetoerantsidemääramise süstemid).8. ISO 6410: 1981 Technical drawings – Conventional representation <strong>of</strong> threaded parts(Tehnilised joonised. K<strong>ee</strong>rmestatud detailide tinglik kujutamine).9. Jaan Riives Andri Teaste Rein Mägi – Tehniline joonis. Õppeotstarbelinekäsiraamat.Tln. : Valgus 1996. 176 lk.10. H. Aasmäe E. Targo K. Tippo H Täär Tolerantsid, istud ja tehniline mõõmine. Tln. :Valgus 1996. 520 lk.111

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!