eesti riikliku kompleksse geoloogilise kaardistamise - Maa-amet

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 00011.1.2. Gravimeetriline andmestik..........................................................................16911.2. Maavarade teemakaardi tärkandmed ............................................................. 16911.2.1. Perspektiivalad............................................................................................ 17011.3. Faktiline materjal ........................................................................................... 17211.3.1. Puuraugud ...................................................................................................17311.3.2. Puurkaevud .................................................................................................17511.3.3. Paljandid ja vaatluspunktid.........................................................................17611.3.4. Puuraukude, paljandite ja vaatluspunktide geoloogiline informatsioon .....17812. Kaardilehe seletuskiri................................................................................................ 17912.1. Kaas................................................................................................................ 17912.2. Tiitelleht......................................................................................................... 18012.3. Annotatsioon.................................................................................................. 18012.4. Sisukord ......................................................................................................... 18012.5. Sissejuhatus.................................................................................................... 18012.6. Sisu................................................................................................................. 18112.7. Lisad............................................................................................................... 183Maa-amet 2006 3

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000SissejuhatusGeoloogiline kaart tagab riigile vajaliku informatsiooni Eesti geoloogilisest ehitusest,maavarade ja põhjavee levikust, hulgast ning kvaliteedist ja geoloogilise keskkonnaseisundist, võimaldamaks selle ratsionaalset kasutamist ning kaitset. Geoloogilise kaardiabil kirjeldatakse graafiliselt geoloogiliste nähtuste 1 ruumilist levikut.2003. aastast alates on riikliku geoloogilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) tellijaksning kaardiandmete haldajaks ja levitajaks Maa-amet (edaspidi Tellija). Käesoleva juhendi(edaspidi Juhend) versioon 1.2. on koostatud geoloogilise kaardistamise raamesteostatavate riigihangete läbiviimise eesmärgil alates 2006. aastast.Geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1 : 50 000 kätkeb endas:o varasema geoloogilise kaardistusmaterjali (mõõtkavas 1 : 50 000)digitaliseerimist,o varasemate geoloogiliste uuringuandmete revideerimist ja valikulistdigitaliseerimist,oovälikaardistamist (e välitöid),varasema kaardistus- ja geoloogiliste andmete ning uute välitööde andmeteanalüüsil geoloogiliste kaartide ning läbilõigete koostamist ja digitaliseerimist.Geoloogilise baaskaardi tootmise skeem on toodud joonisel 1.Joonis 1. Geoloogilise kaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) tehnoloogiline skeem.Geoloogilise baaskaardi kooseisu kuuluvad:o aluspõhja geoloogiline,o pinnakatte geoloogiline,o hüdrogeoloogiline,o põhjavee kaitstuse,o maavarade,1 Nähtus – kaardistatav, looduses eksisteeriv objekt või sündmus.Maa-amet 2006 4

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000oooooogeomorfoloogiline,aluspõhja reljeefi,pinnakatte paksuse,aeromagnetiliste anomaalite,Bouguer’ anomaaliate teemakaart ningfaktiline materjal.Eelmise versiooniga (1.1) võrreldes on Juhendis tehtud järgmised olulisemad muudatused:(i) tabelisse 3 on lisandunud uued nähtusklassid 2 (Dreimani kihistu, Vaki kihistu; Aserikihistu on ümber nimetatud Kandle kihistuks);(ii) muudetud on peatükke 7.2 Pinnakatte geoloogilise teemakaardi läbilõiked ja 11.3Faktiline materjal;(iii) lisandunud on peatükk 11.2.1 Perspektiivalad, kus kirjeldatakse perspektiivaladetärkandmetele esitatavaid nõudeid;(iv) kuna Maa-amet ei telli enam trükivalmis maavarade teemakaarti, siis on peatükist10.2 Taustfailide järjekord kustutatud maavarade teemakaardiga seonduvate failidenimestik;(v) tabelites 3 ja 6 on kõikide nähtus- ja objektiklasside nimed tõlgitud inglise keelde,sest trükikaartidel dubleeritakse kõikide seal esinevate objektide nimed inglisekeeles;(vi) kustutatud on kõik gravimeetriliste jääkanomaaliatega seonduv.Kui kaardistamise käigus ilmneb uusi asjaolusid Eesti geoloogilise ehituse kohta, onkaardistustööde teostaja (edaspidi Teostaja) ning teiste geoloogiliste organisatsioonidekirjalikul initsiatiivil võimalik Juhendit muuta ja parandada. Parandusettepanekud palumesaata Maa-ameti üldaadressil (Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn; maaamet@maaamet.ee).Juhendi koostamisel on osalenud inimesed Maa-ametist, Eesti Geoloogiakeskus OÜst,Tartu Ülikooli geoloogia instituudist, Tartu Ülikooli geograafia instituudist, TallinnaTehnikaülikooli Geoloogia Instituudist ning Eesti Stratigraafia Komisjonist.2 Nähtusklass – kaardistatav, looduses eksisteerivate ühesuguste omadustega nähtuste grupp (nt nähtusklassi“Viivikonna kihistu” moodustavad selle kihistu üksteisest eraldatud avamused).Maa-amet 2006 5

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0001. Lähtematerjalid ja abivahendid.Geoloogilise baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) lähte- ja abimaterjalidena edastab TellijaTeostajale:ooEesti baaskaardil põhinevad topograafilise sisuga failid:• ****tex.top (asulate, saarte, poolsaarte jms tekst),• ****vesiala.top (mõõtkavalised siseveekogud ja meri),• ****vesijoon.top (veekogude kaldajooned, vooluvete telgjooned),• ****vesitekst.top(veekogude nimed tekstina),• ****lin.top (teede telgjooned jms),• ****vork.top (kaardi raamjoon, võrgustik),• ****rel.top (baaskaardi reljeef);( **** tähistab siin ja edaspidi baaskaardi lehe numbrit)Eesti põhikaardil põhinevad failid:• ****astangud.dgn (järsakud kaldega üle 45º),• ****kivid.dgn (rändrahnud ja kivikülvid);o hanke teostamiseks vajaliku, Tellija kasutuses oleva baaskaardilehe geoloogiliseinformatsiooni;ooooojoonte stiilifaili:• GB50_06.rsc;sümbolite teegid (cell library):• GB50_06.cel,• RAM_06.cel;värvitabeli:• GB50_06.tbl;perspektiivalade tärkandmete mall-faili:• Perspektiivala.mdb;faktilise materjali tärkandmete mall-faili:• Faktika.mdb.Lähte- ja abimaterjalide üleandmise tingimused (ajagraafik, andmete formaat jms)täpsustatakse töövõtulepingus.Maa-amet 2006 6

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KATALOOG(järg)****_XXXXKAARDIFAILTÄRKANDMETEFAILRASTERKAARDIFAILJA SELETUSKIRIPÕHJAVEE KAITSTUSE TEEMAKAARTMAAVARADE TEEMAKAART****PVK.ram****PVK.geo****PVK_hyps.geo****PVK_tasak.geo****PVK_tasak_kuj.geo****PVK_veekompl.geo****PVK_veekompl_kuj.geo****PVK.leg****MV_persp-ala.geo****MV_leviala.geo****MV_leiukoht.geo****MV_info.geoGEOMORFOLOOGILINE TEEMAKAART****GM.ram****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.legALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAART****APR.ram****APR.geo****APR_astang.geo****APR_org.geo****APR_org_kuj.geo****APR_info.geo****APR.legPINNAKATTE PAKSUSE TEEMAKAARTFAKTILINE MATERJAL****QP.ram****QP.geo****QP_info.geo****QP.legGEOFÜÜSIKALISED TEEMAKAARDID****_Perspektiivala.mdb****_Faktika.mdb****_PDF****_MIF****_XLS****MG.mif****GRB.mif****_MG.xls****_GR.xls****MG.pdf****GRB.pdfJoonis 3. Koostatavate failide nimekiri ja kataloogide struktuur. **** = kaardilehe number;XXXX = kaardilehe nimi.Maa-amet 2006 9

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0003. KaardistusnõudedTellija ei esita Teostajale tingimusi töö käigus kasutatava tarkvara, nähtusklasside nimede,nende koodide ja kategooriate osas. Alltoodud nõuded kehtivad vaid üleantava lõppproduktikohta, kusjuures töökorraldus ja töö vaheproduktide vormistamine jääb Teostajaotsustada. Teostaja tööd normeeritakse vaid sedavõrd, kui on tarvis andmete kvaliteedi jakonverteeritavuse tagamiseks.Geoloogilist kaardistamist viiakse läbi Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) lehtede (vtjoonist 4) kaupa.Joonis 4. Eesti baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) lehtede jaotus ja numeratsioon.Üldnõuded Teostaja poolt üleantavate kaardifailide andmetele:oooookaardifailid tuleb üle anda kahemõõtmelises MicroStation V8 dgn-formaadis(va aeromagnetiliste ja Bouguer’ anomaaliate kaardifail),andmed peavad olema L-EST’97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis,kõrgused peavad olema Balti kõrgussüsteemis (1977. a.) meetrites,dgn-failide tööühikute resolutsioon peab olema 100 alamühikut ühe põhiühikukohta,dgn-failides võivad esineda elemenditüübid: sümbol (cell), joon (line),murdjoon (line string), tekst (text), tekstiviit (text node), pind (shape),komplekspind (complex shape) või ühendmurdjoon (complex chain).Elemenditüübid nagu kõverjoon (curve), ellips (ellipse) ja kaar (arc) võivadesineda vaid sümbolite koosseisus juhul, kui sümboleid kasutatakseMaa-amet 2006 10

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ooleppemärkidena (aukudega pindobjekti 3 (cell) koosseisus kõverjoont ja ellipsitesineda ei tohi),sümbolid ei tohi olla jagatud (peavad olema “non-shared”),komplekspinnad peavad olema loodud joonte baasil,o elemendid peavad dgn-failides omama antud juhendis (vt tabeleid 3, 4 ja 5)ettenähtud võtmeatribuute 4 . Võtmeatribuutideks on:• sümboli nimi (cell name) - dgn-faili sümbolite puhul,• värvikood – pind-tüüpi graafiliste elementide (sh aukudega alad) puhul,• värvikood ja kihi number - joonte ja tekstide puhul.oDigitaalkaardil ei tohi olla elemente, mille elemendi tüüp ja võtmeatribuut eivasta juhendis toodule (vt tabeleid 3, 4 ja 5),kaardistustulemused peavad olema salvestatud juhendis ettenähtud failidesse(vt tabeleid 3, 4 ja 5).3.1. VälikaardistusnõudedVälikaardistuse all mõistetakse kaardistamisel teostatavaid töid maismaalistelvälimarsuutidel. Välimarsuudid jagunevad: (i) kontrollmarsuudid, varem kaardistatud aladekontrolliks teostatavad välitööd (ii) kaardistamata aladel teostatavad välitööd ning(iii) olemasolevate või kaardistamise käigus puuritud puursüdamike kirjeldamine.Üldnõuded maismaa-aladel läbiviidavatele välikaardistustöödele (vt ka peatükki 11.3Faktiline materjal):oookaardilehega külgnevatel aladel peab teostama välitöid ja arvestamageoloogiliste andmetega vähemalt kahe kilomeetri ulatuses. Teisel pool riigipiirioleva geoloogilise andmestikuga ei pea arvestama, kuid võimalusel sedatehakse,aluspõhja geoloogilise kaardi tarbeks peab kasutama vähemalt ühe aluskordaavava puuraugu andmeid baaskaardi lehe, millel esineb täies ulatusesgeoloogiline läbilõige (v a kaardilehed, mille kaardistatav ala moodustab 25 %või vähem kogu kaardilehe pindalast), kohta. Aluskorda avava puuraugupuudumisel kooskõlastatakse puuraugu rajamise vajadus ning asukoht Tellijaga,aluspõhja geoloogilise kaardi puhul peab kasutama vähemalt ühe aluspõhja(Paleosoikumi settekivimeid) avava puuraugu või paljandi andmeid iga 25 km 2suuruse kaardistatud ala kohta,3 Objekt – geoloogilist nähtust andmebaasis või kaardipildis kirjeldav kindlate atribuutidega element võielementide kogum.Objektiklass – sarnased, mingi tunnuse järgi klassifitseeritud objektid (nt Väo kihistu avamused, pinnakattepuuraugud jne.) Andmebaasis või kaardipildil vastab objektiklass looduses eksisteerivale nähtusklassile.4 Võtmeatribuut – objektiklassi ja seda moodustavate elementide atribuut, mille abil dgn-failis üheobjektiklassi objekte on võimalik eristada teiste objektiklasside objektidest.Atribuut – nähtuse või objekti tunnus (mõõtmed, asukoht jms).Elemendi (elementide kogumi) atribuudid – kiht, värv, joone jämedus, joone- või kirjastiil, kirjasuurus,nurk (musterelemendi atribuudid: scale, pattern cell, row spacing, column spacing, angle).Maa-amet 2006 11

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000opinnakatte geoloogilise kaardi puhul peab kasutama vähemalt ühe pinnakatettäies ulatuses läbiva puuraugu või pinnakatet täies ulatuses avava paljandi (võikaeve) andmeid iga 25 km 2 suuruse kaardistatud ala kohta,o pinnakatte geoloogilise kaardi tarbeks luuakse ning kirjeldataksevälimarsruutidel vähemalt 10 pinnakatet avavat vaatluspunkti 1 km 2kaardistatava ala kohta,oooohüdrogeoloogilise kaardi koostamisel tuleb lähtuda vähemalt ühest puurkaevust,mis avab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi, millel on määratuderideebit, põhjavee survetase, põhjavee mineraalsus ja mille veel on määratudFe üld sisaldus, iga 25 km 2 suuruse kaardistatud ala kohta,aluspõhja reljeefi kaardi koostamisel peab kasutama vähemalt ühte, kuidolemasolu korral enamat, pinnakatet läbivat andmepunkti (s o puurauk,puurkaev, paljand või vaatluspunkt), iga 25 km 2 kaardistatud ala kohta,aeromagnetiliste anomaaliate kaardi koostamisel tuleb lähtuda vähemalt 30-stmõõtepunktist 1 km 2 kohta ning lennumarsruutide vahekaugus ei tohi ollasuurem kui 500 m,Bouguer’ anomaaliate kaardi koostamisel tuleb lähtuda vähemalt 4-stmõõtepunktist 1 km 2 kohta).3.2. DigitaliseerimisnõudedKaardimaterjali digitaliseerimise kaudu luuakse digitaalne geoloogiline baaskaart.Üldnõuded:odigitaliseerimisel ei tohi muuta (nihutada) topograafilisi lähteandmeid (va tekstijuhul, kui kaardikiri ületab raamjoont),o topograafilised lähteandmed peavad olema kujundatud ja salvestatud tabelis 6toodud korra järgi,o digitaliseeritud nähtused tuleb salvestada tabelites 3, 4 ja 5 kirjeldatudfailidesse,oooooofailides ei tohi esineda nähtusklasse ja elemente, mida Juhend ette ei näe,kaardistatav ala piirneb Eesti Vabariigi piiriga,geoloogilised nähtused peavad paiknema loogiliselt õigesti (nt ei tohi sooseteteavamus ulatuda järve alale),geoloogilised pind- ja joonobjektid, mis jätkuvad külgnevatel kaardilehtedel,peavad ulatuma täpselt kaardilehe servani,läbilõikel esinev geoloogiline informatsioon peab ulatuma täpselt läbilõikevertikaalskaala telgedeni ja läbilõike horisontaalne ulatus peab olema võrdneläbilõike joone pikkusega kaardiväljal,legendis peavad olema esindatud kõik kaardiväljal või läbilõikel kujutatudnähtusklasside leppemärgid koos kirjeldustega,Maa-amet 2006 12

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0003.2.1. KaardifailidTeostajalt Tellijale üle antavate failide loend, failide nimed ja kataloogid, kuhu failidsalvestatakse, on esitatud joonistel 2 ja 3. Failides sisalduvad objektid ja elemendid ningnende atribuudid on määratletud tabelites 3, 4 ja 5.Dgn-failide nimes kajastub järgnev informatsioon:oookaardilehe number,teemakaardi lühend:• AP - aluspõhja geoloogiline,• Q - pinnakatte geoloogiline,• HG - hüdrogeoloogiline,• PVK - põhjavee kaitstuse,• GM - geomorfoloogiline,• MV - maavarade,• APR - aluspõhja reljeefi,• QP - pinnakatte paksuse.vajadusel tähekombinatsioon viitamaks failis sisalduvatele objektiklassidele(nt ****HG_hyps.geo – lühend “hyps” viitab isohüpsidele),o täiend viitamaks faili salvestatud informatsiooni tüübile (vt ka tabelit 3):• kuj - täitemustriga alade täitemuster või kompositsioonielemendid, mis onvajalikud trükikaardi kujundamiseks (kasutatakse vaid laiendiga geo ja llfailide puhul),• info - sümbolid, läbilõikejoon, geoloogilised indeksid jms (vt tabelit 3),• abi - läbilõigetele omased abistava iseloomuga elemendid (nt läbilõikeskaala),olaiend:• geo - kaardiväljal asuv geoloogiline informatsioon,• top - topograafiline informatsioon (e geoloogilise kaardi kaardiväljalkasutatavad lähteandmed) ja kaardivõrk koos kaardiraamiga,• ll - läbilõikel kujutatud nähtused ja elemendid,• leg - teemakaardi legendi elemendid,• ram - kaardiraamivälised kirjad ja elemendid, va läbilõige ja legend.Maa-amet 2006 13

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0003.2.2. PunktobjektidPunktobjektiga (cell) tähistatakse mittemõõtkavalisi geoloogilisi nähtusi, kaardiväljalesinevaid geoloogilisi indekseid ja ram-failides korduvaid tekste. Punktobjektide abiltähistatavad nähtused, geoloogilised indeksid ja ram-failides korduvad tekstid onmääratletud tabelites 3, 4 ja 5. Punktsümbolite kasutamisel tuleb lähtuda järgnevatestnõuetest:ooooopunktobjekti kinnituspunkt (cell origin) peab vastama nähtuse geomeetrilisekeskpunkti asukohale looduses,orienteeritud punktobjekti kaardistamisel tuleb sümbolit pöörata nii nagu onkirjeldatud tabeli 3 lahtris “Märkused”,joonobjektidega seotud punktobjektid (nt läbilõike puuraugud või puurkaevud)peavad olema snäpitud punktobjekti kinnituspunktiga vastava joonobjekti külge,joonobjektidega seotud geoloogilised indeksid (nt põhjavee voolusuunalelisatud veekompleksi geoloogiline indeks) peavad asuma vastava joonobjektikohal ja olema orienteeritud joonobjekti sihis,pindobjektidega seotud geoloogilised indeksid peavad asuma eelistatult vastavapindobjekti keskel. Läbilõikel on eelistatud geoloogiliste indeksite paigutuminetulpa. Kui geoloogiline indeks ei mahu alale, tuleb kasutada viitejoont.3.2.3. JoonobjektidJoonobjektidega kirjeldatavad nähtusklassid ja objektid on määratletud tabelites 3, 4 ja 5.Joonobjektide kasutamisel tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest:ooooooooooorienteeritud joonobjekti (nt maetud aluspõhjaline astang) puhul on olulinedigitaliseerimise suund (vt tabeli 3 lahtrit “Märkused”),täitevärviga pindobjektide piire tähistavad jooned peavad olema snäpitudpindobjekti verteksite külge,ühendmurdjoone (complex chain) osalõigud – jooned (line) ja murdjooned (linestring) – peavad olema omavahel otsapidi snäpitud,isojooned ei tohi olla väärtuse sisestamise eesmärgil katkestatud,isojoon peab olema suletud joon, välja arvatud juhtudel, kui isojoont katkestabkaardilehe serv, rannajoon või riigipiir,jooned ei tohi moodustada silmuseid,langujoon peab olema ühest otsast ühendatud isojoonega, kuid ei tohi asudasellega samal kihil,suletud joontel peavad ja tohivad kokku puutuda vaid joone otspunktid,jooned, mis ulatuvad kaardilehe servani ja jätkuvad loogiliselt külgnevalkaardilehel, peavad ulatuma täpselt kaardilehe servani,maetud või avanevat astangut märkivat joont lõikavaid isohüpse jasamamineraalsuse isojooni lõikumiskohas ei katkestata. Astangu joonegaühtivad (liituvad) pinnakatte paksuse isojooned esitatakse jätkuvana ningMaa-amet 2006 14

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000snäpitakse kogu ühtiva osa ulatuses maetud või avanevat astangut märkivajoone külge.3.2.4. PindobjektidPindobjektidega (e aladega) kirjeldatakse tabelis 3 toodud nähtusklasse. Pindnähtusedjagunevad kaardistamisel täitevärviga aladeks (e peamised) ja täitemustriga või ilma täitetaaladeks (e teisesed).Peamised alad:oooooooTeisesed alad:ooooooei tohi ühes dgn-failis kattuda,peavad ühes dgn-failis katma kogu kaardilehe kaardistatava ala,millest on eraldatud topograafilste lähtematerjalide põhjal veealad, ei tohiulatuda veealadele ja vastupidi. Kõnealuste alade ja veealade vahel ei tohi ollaalakatteid,ei tohi moodustada kildpolügoone, alade piirjooned ei tohi sisaldadatopeltvertekseid, tagasidigimisi ja väljakiiluvaid piikeliidetakse ümbritseva(te) ala(de)ga juhul, kui nad on miinimummõõtudestväiksemad (vt pt 5 Objektide kriitilised mõõdud),mis on moodustatud aukude sisalduse tõttu cell-tüüpi elemendina, peab objekti(cell header) värvikood olema sama, mis antud ala moodustavatel elementidel(shape, complex shape),ei tohi koosneda ühendmurdjoon(t)est (complex chain).täitemustriga alade täitemuster peab olema salvestatud alast erinevasse dgn-faili,kuid samale kihile kui vastav peamine ala,täitemustriga või täiteta alad võivad kattuda, va pinnakatte geoloogiliseteemakihi litoloogiliste settetüüpide puhul (faili ****Q_lito.geo objektid),ei tohi moodustada kildpolügoone, alade piirjooned ei tohi sisaldadatopeltvertekseid, tagasidigimisi ega väljakiiluvaid piike,liidetakse ümbritseva(te) ala(de)ga juhul, kui nad on miinimummõõtudestväiksemad või ei kaardistata üldse (nt üksikud sooalad, vt pt 5 Objektidekriitilised mõõdud),mis on moodustatud aukude sisalduse tõttu cell-tüüpi elemendina, peab objekti(cell header) värvikood olema sama, mis antud ala moodustavatel elementidel(shape, complex shape),ei tohi koosneda ühendmurdjoon(t)est (complex chain).Maa-amet 2006 15

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0003.3. Nõuded kaardikirjadeleKaardikirjad jagunevad topograafilise ja geoloogilise sisuga kirjadeks. Geoloogilise sisugakaardikirjade loetelu ja kujundus on esitatatud tabelites 3, 4 ja 5. Topograafilise sisugakaardikirjade loetelu ja kujundus on toodud tabelis 6.Geoloogilise sisuga kaardikirjad peavad vastama järgmistele nõuetele:ooooostiil ja suurus peab vastama Juhendis kirjeldatule,nimi kirjutatakse sümboli juurde sellisele kohale, kus see ei halvenda muudekaardielementide loetavust ja samal ajal oleks selge, millise objekti juurde takuulub. Nime (numbri) paigutamisel tähistatava punktobjekti juurde järgitaksetava (eelistatuse järjekorras): 1. kirdenurk 2. kagunurk 3. loodenurk 4. edelanurk5. punktsümboli kohal 6. punktsümboli all.3.4.5.6.Alade puhul asetatakse kiri soovituslikult ala keskele; kui see halvendab kaardiloetavust või ei mahu alale ära, siis asetatakse kiri alast väljapoole ningkasutatakse viitejoont.isojoonte numbrilised väärtused asetatakse igale isojoonele ja kirjutataksejoonega paralleelselt. Number asetatakse isojoonele alusega väiksemaväärtusega isojoone suunas. Pikematele isojoontele võib lisada numbriliseväärtuse mitu korda. Number paikneb failis isojoonest erineval kihil.tekstide sõrendamisel ei tohi kasutada tühikuid.1.2.3.4. Nõuded tärkandmetele ja seletuskirjaleNõuded kaardistamisega kaasnevate tärkandmete koosseisu ja vormi kohta, faktilisematerjali teemakihi tabelite struktuuri ja andmete koosseisu kohta ning kaardistusegaesitatava seletuskirja kohta esitatakse peatükkides 11 Kaardistamisel üleantavadtärkandmed ja 12 Kaardilehe seletuskiri.Maa-amet 2006 16

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0004. Kvaliteedinõuded4.1. Kaardistuse kvaliteedi hindamineTellija kontrollib geoloogilise baaskaardi kvaliteeti. Kontrollitakse:ooooooasukohatäpsust,graafilisi atribuute,loogilist õigsust,täielikkust,temaatilist õigsust ningkülgnevatel kaardilehtedel esitatud geoloogilise info ühilduvust.Protsendi arvutamisel võetakse 100% määraks kontrollitaval alal Teostaja poolt kaardilekantud:ooooopindobjektide pindala,joonobjektide kogupikkus,punktobjektide arv,tekstide arv võitärkandmete puhul esitatud andmeväljade (e tabeli täidetud lahtrite) arv.Tellija tagastab töö vigade parandamiseks juhul, kui tuvastatakse süsteemne mittevastavusJuhendiga või kaardistus ei vasta alljärgnevatele nõuetele.4.2. AsukohatäpsusAsukohatäpsus kirjeldab nähtuste kaardistatud koordinaatide vastavust tegelikelekoordinaatidele. Kontrollitakse:o looduses jälgitavate punktobjektide (tarbepuurkaevud, allikate, karstiaugud, jms)kaardikoordinaatide vastavust tegelikkusele,o looduses jälgitavate joonobjektide (nt voore piirjoon) ja pindobjektide piirjoonte (ntmadalsooturba ala piir) kaardikoordinaatide vastavust tegelikkusele.Kaardistustulemused loetakse kõlbulikuks, kui objektide plaaniline viga ei ületa tabelis 1toodud suurusi.Maa-amet 2006 17

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Tabel 1. Kaardistatud objekti plaaniline viga meetrites.Keskmine ruutviga (m) Lubatud viga (m)Looduses jälgitavad punktobjektid 50 100Looduses jälgitavad joonobjektid ja pindobjektidpiirjooned50 100Tarbepuurkaevud 2 4Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks ning saadetakse Teostajale parandamiseks tagasi, kuikontrollitud objektidest 5% või rohkem ei vasta lubatud veale ja viga ei tulenelähtematerjalidest.4.3. AtribuuditäpsusAtribuuditäpsus kirjeldab nähtusele omistatud atribuudi väärtuse õigsust. Kaardistusloetakse vastuvõetamatuks kui:o tarbepuurkaevu suudme kõrgus (Z) ei vasta lähtematerjali reljeefi andmestikule(nt faktilise materjalina esitatakse tarbepuurkaev, mille suudmekõrgus onmärgitud 17 m ümp, kuid tarbepuurkaev asub 20 ja 25 m reljeefisamakõrgusjoone vahel),o kaardil kujutav nähtus on põhjendamatult vastuolus faktilise materjaliandmestikuga (näiteks 0,5 g/l väärtusega samamineraalsusjoon asubpuurkaevude vahel, kus ühes puurkaevus on põhjavee mineraalsus väärtuseks0,7 ja teises 0,9 g/l),o tänapäevase- ja aluspõhja reljeefi vahe ja pinnakatte paksuse andmestiku vahelesineb vastuoksusi, mis ületavad 2 m,o perspektiivala pindala tärkandmete failis ****_Perspektiivala.mdb ja vastavaruumikuju pindala (failis ****persp-ala.geo) erinevus on suurem kui 10 %.Faktilisele materjalile esitatavaid nõudeid kirjeldatakse lähemalt peatükis 11.3.4.4. Loogiline õigsusLoogiline õigsus kirjeldab objektide omavaheliste seoste vastavust reaalselt võimalikule jaJuhendis lubatule. Loogilise õigsuse korral hinnatakse kaardistuse topoloogiat ja formaati.Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks kui:topoloogias:oooooühe teemakaardi ühes geo- või ll-laiendiga dgn-failis esineb 5 või rohkemsnäpiviga,geo- või ll-laiendiga dgn-failis esineb süstemaatilisi snäpivigu,geo-laiendiga failis ei moodusta täitevärviga alad 100% konkreetse teemakaardipindalast,****Q_lito.geo failis esineb alade kattumisi 10 või enama objekti vahel,geo-laiendiga failis esineb 5 või enam objekti, mis ületavad kaardiraami,Maa-amet 2006 18

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000oooogeo-laiendiga failis esineb 5 või enam objekti, mis peaksid loogiliselt jätkumanaaberkaardilehel, kuid ei ulatu kaardiraamini,geo- või ll-laiendiga dgn-failis pindobjektide piirjoontes esineb topeltjooni 4 võienamal korral,geo- või ll-laiendiga dgn-failis joonobjekte on kujutatud topeltlõikudega 4 võienamal korral,geo- või ll-laiendiga dgn-failis joonobjektid või pindobjektide äärjoonikujutavad joonobjektid sisaldavad mõttetult väikeseid lõike (lühemad kui 1m) 4või enamal korral.formaadis:o kaardifailis esineb lubamatuid elemente (kõverjoon, ellips või kaar),o kaardifailis esineb tundmatu võtmeatribuudiga objekte,o esineb vale projektsiooniinfoga kaardifaile,o tärkandmetes esineb vale projektsiooniga koordinaate,o andmed ei ole Juhendi poolt ettenähtud failis,o vale orientatsiooniga leppemärke esineb 1% või rohkem.4.5. TäielikkusTäielikkus kirjeldab andmete põhjendatud vastavust Juhendis toodud valikukriteeriumitele.Täielikkuse hindamisel mõõdetakse puuduvaid ja liigseid objekte või andmevälju.Puuduvaks objektiks loetakse selline miinimummõõtmetest suurem nähtus, mis loodusesesineb, kuid kaardil puudub – looduses jälgitav pind-, joon- ja punktnähtus ei olekaardipildis vastava objektiga esitatud. Liigseks loetakse selline nähtus, mis looduses eiesine, kuid on kaardistatud – kaardipildis on esitatud pind-, joon- või punktobjekt, millelevastavat nähtust ei ole võimalik looduses jälgida. Puuduvaks andmeväljaks loetakse sellineandmeväli, mis esineb andmebaasides või eelnevate geoloogiliste uuringutööde aruannetes,kuid esitatud faktilise materjali tärkandmetes puudub põhjendamatult.Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks, kui puuduvate ja liigsete objektide või andmeväljadeosa on või ületab kontrollitavas failis alljärgneva:ooopõhjendamatult puudub või on liigne 1 (tk) või rohkem aluspõhja ja/võialuskorda avav puurauk, puurkaev, aluspõhjaline paljand, perspektiivala,põhjendamatult puudub või on liigne 5 % või rohkem andmevälju ühestärkandme tabelis,10 % - ülejäänud looduses jälgitavate punkt- ja joonnähtusi.Maa-amet 2006 19

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0004.6. Temaatiline õigsusTemaatiline õigsus kirjeldab kaardistuse sisulist vastavust käesolevale Juhendile.Temaatilise õigsuse korral kontrollitakse:ooonähtuse vastavust Juhendi nõuetele ja esitatud faktilise materjali andmestikule(näiteks: (i) kui Juhend nõuab Viivikonna ja Pihla kihistu avamuse kujutamisteraldi aladena (objektidena), kuid kaardifailis esinevad mõlemad avamusedpõhjendamatult ühe alana või (ii) kui faktilise materjali andmestiku aluselavaneb Viivikonna kihistu, kuid kaardil esitatud objekti atribuutide jageoloogilise indeksi alusel pole tegemist Viivikonna kihistuga),tekstide õigekirja,geoloogiliste indeksite kasutamise õigsust.Kaardistamisel tuleb juhinduda tabelis 3 toodud nähtuste määratlustest.Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks kui:ooooovalesti klassifitseeritud nähtused moodustuvad 5% või rohkem kaardilehelkaardistatud nähtustest,aluspõhja geoloogilisel teemakihil on valesti klassifitseeritud 2 või rohkemkivimkeha,hüdrogeoloogilisel teemakihil on valesti klassifitseeritud 2 või rohkem erinevaveeandvusega ala,pinnakatte geoloogilisel teemakihil on valesti klassifitseeritud 2 või rohkemstratigraafilis-geneetilise või litoloogilise settetüübi avamust,avastatakse süsteemne mittevastavus Juhendiga.4.7. Külgnevate kaardilehtede ja läbilõigete ühildatavusErinevate kaardilehtede ning läbilõigete ühildatavuse eesmärgil tuleb lähtuda järgnevatestnõuetest:ooookülgnevate kaardilehtede geo-laiendiga failides peavad sama nähtust tähistavadpind- või joonobjektid ulatuma kaardilehti eraldava kaardiraamini, kusjuuresnaaberkaardilehtedel paiknevad objektid on snäpitud üksteise külge kaardiraamipuutepunktis,külgnevate kaardilehtede failides olevad objektid peavad olema ühtemoodiklassifitseeritud,looduses sirge objekti korral ei tohi naaberkaardilehtede kõrvutamisel tekkidakaardiraamil murdekohta,kaardiraamil ei tohi suunaga joonobjekti suund muutuda vastupidiseks,Maa-amet 2006 20

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000oläbilõigete asukoha planeerimisel tuleb arvestada konkreetse kaardilehegakülgnevate kaardilehtede läbilõigetega – erinevate kaardilehtede põhja-lõunaning ida-lääne suunalised läbilõiked peavad olema ühildatavad,Ühe kaardistuslepingu järgi kaardistatava piirkonna välispiiril tuleb tagada võimalikult heaservade ühilduvus külgneva kaardistuspiirkonna failidega. Vajadusel tuleb teha parandusika varasemasse kaardistusandmestikku. Varem kaardistatud piirkondade servaalademuutmise vajadusest teavitab Teostaja Tellijat kirjalikult, tuues ära muudatuse põhjuse ningdetailse kirjelduse.Kaardistus loetakse vastuvõetamatuks, kui kaardileht ei ühildu külgneva lehega Teostajavigade tõttu 1% või enamal määral kontrollitaval alal.Maa-amet 2006 21

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0005. Objektide kriitilised mõõdudAllpool kirjeldatavad nähtuste kriitilised mõõdud ei kehti kaardiraamiga piirnevatekülgneva(te)l kaardileh(ted)el jätkuvatele joon- ja pindobjektidele.5.1. Pindobjektide miinimumsuurusPindobjekti minimaalseks pindalaks on 0,01 km 2 , väiksema pindalaga nähtusi eikaardistata. Nõue ei kehti maavarade perspektiiv- ja levialade kaardistamisel.5.2. Punktobjekti maksimumsuurusPunktobjektina kaardistatava joon- või pindnähtuse maksimaalne suurus looduses on 0,01km 2 (erandiks nähtusklass “allikate grupp”), millest suurema pindalaga nähtusedkaardistatakse vastavalt joon- või pindobjektina.5.3. Joonobjekti miinimumpikkusJoonobjekti minimaalseks pikkuseks on 50 m; v a Baltimere staadiumite rannaastanguteminimaalne pikkus (500 m). Nimetatud miinimumpikkustest lühemaid nähtusi eikaardistata.5.4. Objektide miinimumkõrgused, paksused ja sügavusedAlljärgnevalt on antud objektide looduslikud mõõtmed, alla mille nähtust ei kaardistata:ooookarstiauk: 0,5 m sügav,õhukese pinnakattega ala, Baltimere staadiumite rannaastangud, joaastang,avanev aluspõhjaline astang, settekehad pinnakatte kaardi läbilõikel: 1 m paksvõi kõrge,ühe erideebiti väärtusvahemikuga kivimkeha hüdrogeoloogilisel läbilõikel: 2 mpaks,kivimkeha aluspõhja kaardi läbilõikel: 2 m paks.5.5. Objektide laiusedAlljärgnevalt on antud objektide looduslikud mõõtmed, millest väiksemaid nähtusi eikaardistata. Juhul kui pindobjekti laius väheneb alla sätestatud mõõtme, objektkatkestatakse.o aluspõhja geoloogilisel teemakaardil kivimkeha avamuse laius: 50 m,opinnakatte geoloogilisel teemakaardil stratigraafilis-geneetiliste ja litoloogilistesettetüüpide avamuste laius: 50 m,o hüdrogeoloogilisel teemakaardil pindobjektide laius: 50 m,o põhjavee kaitstuse teemakaardil pindobjektide laius: 100 m,o aluspõhja reljeefi teemakaardil maetud orgude laius: 50 m.Maa-amet 2006 22

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0006. Nähtused, objektid geoloogilistel teemakaartidelKaardistamisel grupeeritakse geoloogilised nähtused neile iseloomulike tunnuste abilnähtusklassidesse. Käesolevas Juhendis (vt tabelit 3) on ära toodud nähtusklasside nimed,definitsioonid ja koodid. Samuti on määratletud nähtusi kaardil ja legendis kujutavadobjektid, objektide (ja neid moodustatavate elementide) atribuudid ning failid, kuhu nadsalvestatakse (vt tabelit 4). Tabelis 5 kirjeldatakse kaartidel esinevad tekste ja nendekujundust, tabel 6 annab ülevaate sellest, milliseid Eesti baaskaardi objekte näidataksegeoloogilistel teemakaartidel.Nähtusklasside definitsioonid aitavad nähtust klassifitseerida (identifitseerida) välitöödel jainterpreteerida teadaolevat geoloogilist informatsiooni. Samas, definitsioon ei pretendeerierinevate geoloogiliste nähtusklasside sarnasuse tõttu täiusele, kusjuures geoloogilise kaardikoostamisel tuleb nähtuse klassifitseerimisel langetada iseseisvaid otsuseid. Tabelis 3toodud nähtusklasside nimestik pole lõplik, kaardistamise käigus moodustatakse vastavaltvajadusele uusi nähtusklasse. Nähtusklasside paremaks mõistmiseks ja Juhendiselgitamiseks lisatakse Juhendile seletuskiri.Nähtusklassi ID koodGeoloogilistele nähtusklassidele on tabelis 3 antud unikaalsed koodid. Koodi kolm esimestnumbrit viitavad teemakaardile, millel nähtusklass kaardistatakse ja nähtusklassi kujutavaobjektiklassi geomeetrilisele tüübile (vt tabelit 2). Järgnevad numbrid tähistavadnähtusklassi järjekorranumbrit vastaval teemakaardil.Tabelites 3, 4, 5 ja 6 kasutatavad lühendid:oooooVA - võtmeatribuut (e värvikood) või värvikood ja kihi number või sümbolinimi,K - kiht (level),LK - leppemärgi kujundusElemenditüübid:• S – Pind (shape),• CS – Komplekspind (complex shape),• L - Joon (line),• LS – Murdjoon (line string),• CC – Ühendmurdjoon (complex chain),• C – Sümbol (cell),• T- tekst (text).Tekstide kujundus on märgitud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jadana, kusnumber tähistab:(i) kirjastiili numbrit (font) MicroStation´i kirjastiilide failis,(ii) teksti kõrgust (height) põhiühikutes,(iii) teksti laiust (width) põhiühikutes.NB! Sümbolitena esinevate geoloogiliste indeksite puhul on tekstid erineva stiiliga.Tekstide stiile kirjeldatakse numbrijadaga, analoogselt tavaliste tekstide stiili kirjeldustele.oSümbolite puhul esitatakse leppemärgi kujunduse lahtris sümboli nime järelkaldkriipsudega eristatud numbrite jada, kus number tähistab:Maa-amet 2006 23

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000oo(i) sümboli sisestamisel nurk kraadides (active angle) võrreldes sümboliteegis oleva sümboliga,(ii) sümboli skaaleerimist x-telje suunal (võrreldes sümboli teegis olevaga),(iii) sümboli skaaleerimist y-telje suunal (võrreldes sümboli teegis olevaga).Joonte kujundust on kirjeldatud kaldkriipsudega eraldatud numbrite jadana, kusnumber tähistab:(i) joone värvikoodi värvitabelis,(ii) joone stiili (vt joone stiilifaili),(iii) joone paksust (vt joone stiilifaili).Alade täitemusterite (pattern) kujundust on kirjeldatud kaldkriipsudegaeraldatud numbrite jada abil. Numbrite jada tähistab:• lihtviirutuse (hatching) puhul:(i) vahemaa viirutusjoonte vahel (spacing) põhiühikutes,(ii) joonte nurk horisontaaltelje suhtes (angle) kraadides,• ristviirutuse (cross-hatching) puhul:(i)ühtpidi kaldu viirutuse viirutusjoonte vaheline kaugus (spacing)põhiühikutes,(ii) ühtpidi kaldu viirutuse viirutusjoonte nurk horisontaaltelje suhtes(angle) kraadides ja(iii) teistpidi kaldu viirutuse viirutusjoonte vaheline kaugus (spacing)põhiühikutes,(iv) teistpidi kaldu viirutuse viirutusjoonte nurk horisontaaltelje suhtes(angle) kraadides,NB! Viirutusjoote atribuudid peavad olema samad kui viirutatud ala piirjoonel.o• Sümbolitena salvestatud täitemustri (e pinnamustri) puhul,(i) sümboli (pattern cell) nimi,(ii) sümboli suhteline suurus (scale) võrreldes sümboli teeki salvestatudsümboli tõelise suurusega,(iii) maatriksi ridade vahe (row spacing) tööühikutes,(iv) maatriksi veergude vahe (column spacing) tööühikutes,(v) maatriksi veergude paigutuse nurk kraadides (angle)Värvi puhul on antud elemendi värvikood (e värvinumber). Värvikoodi järel onantud sulgudes värvi RGB kood, nii nagu ta on defineeritud värvitabelis (vtabivahendite värvitabelit).Maa-amet 2006 24

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Tabel 2. Nähtusklasside koodide süsteem.GeomeetrilinetüüpTeemakaartAluspõhja geoloogilinePinnakate geoloogilineHüdrogeoloogilinePõhjavee kaitstuseMaavaradeGeomorfoloogilineAluspõhja reljeefiPinnakatte paksuseAeromagnetilisteanomaaliatePunktobjektid 110 210 310 410 510 610 710 810 - 121Joonobjektid 120 220 320 420 520 620 720 820 920 102 -Peamised alad 131 231 331 431 531 - 731 831 - - -Teisesed alad - 232 332 432 532 632 - - - - -StatistilisedpinnadBouger´anomaaliate- - - - - - - - 940 104 -Faktiline materjalMaa-amet 2006 25

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Tabel 3. Geoloogilisel baaskaardil kujutatavad nähtusklassid. VA = võtmeatribuut; K = kiht (level); LK = leppemärgi kujundus. Sinises kirjasesitatakse nähtusklassid, mis on kas (i) dubleeritud ja mille kujundust on muudetud, eesmärgiga kasutada neid teiste teemakaartide kujundamisel või(ii) ümber nimetatud antud teemakaardi nähtusklassideks, kuid mida kujutatakse teiste teemakaartide objektide abil.KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedALUSPÕHJA GEOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID131571315613155PļaviņasekihistuPļaviņasformationAmata kihistuAmataformationGauja kihistuGaujaformationS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCÜlem-Devoni ladestiku Pļaviņase kihistulubjakivi, dolomiit, domeriit savi ja harvadealeuroliidi ja liivakivi vahekihtidega.Ülem-Devoni Pļaviņase kihistugeoloogiline indeks.Kesk-Devoni ladestiku Amata kihistualeuroliit, liivakivi ja savi.Kesk-Devoni ladestiku Amata kihistugeoloogiline indeks.Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistuliivakivi õhukeste aleuroliidi ja savivahekihtidega.Kesk-Devoni ladestiku Gauja kihistugeoloogiline indeks.151D3PL150D2AM149D2GJ1095 D 3 pl1085 D 2 am1075 D 2 gjTäitevärv: 151(252/224/167)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 150(250/216/165)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 149(250/212/165)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 26

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131541315313152NähtusklassBurtniekikihistuBurtniekiformationAruküla kihistuArukülaformationNarva kihistuKernavė kihistikNarvaformation,KernavėmemberElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Devoni ladestiku Burtneki kihistuliivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega.Kesk-Devoni ladestiku Burtneki kihistugeoloogiline indeks.Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistuväga peeneteraline ja peeneteraline liivakivialeuroliidi, savi ja domeriidi vahekihtidega.Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistugeoloogiline indeks.Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistuKernavė kihistiku valdavalt vägapeeneteraline liivakivi aleuroliidi, domeriidija savi vahekihtidega.Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistuKernavė kihistiku geoloogiline indeks.148D2BR147D2AR146D2NRK1065 D 2 br1055 D 2 ar1045 D 2 nrKLeppemärgikirjeldusTäitevärv: 148(247/204/163)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 147(245/198/162)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 146(245/192/162)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 27

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131511315013149NähtusklassNarva kihistuVadja ja LeivukihistikudNarvaformation,Vadja and LeivumembersPärnu kihistuPärnuformationLemsi jaRēzeknekihistudLemsi andRēzekneformationsElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Devoni ladestiku Narva kihistu Vadjaja Leivu kihistike dolomiidi- jadomeriidikihtide vaheldumine savi- võialeuroliidi vahekihtidega.Kesk-Devoni ladestiku Narva kihistu Vadjaja Leivu kihistike geoloogiline indeks.Kesk-Devoni ladestiku Pärnu kihistuliivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega,lamamis tihti õhuke dolomiidikihtKesk-Devoni ladestiku Pärnu kihistugeoloogiline indeks.Alam-Devoni ladestiku Lemsi ja Rēzeknekihistute liivakivi õhukeste aleuroliidi jasavi vahekihtidega, Rēzekne kihistuülemises osas võib esineda domeriidikompleks.Alam-Devoni ladestiku Lemsi ja Rēzeknekihistute geoloogiline indeks.145D2NRVL144D2PR155D12LMRZ1035102D 2 nrV-L5 D 2 pr1015 D 1 lm-rzLeppemärgikirjeldusTäitevärv: 145(242/186/160)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 144(240/180/160)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 155(220/145/35)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 28

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood13148131471314613145NähtusklassTilžė ja ĶemerikihistudTilže andĶemeriformationsÜlem-RaikkülaalamkihistuUpper-RaikkülasubformationAlam-RaikkülaalamkihistuLower-RaikkülasubformationÕhne kihistuÕhne formationElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAlam-Devoni ladestiku Tilžė ja Ķemerikihistute liivakivi, aleuroliit, savi õhukestedolomiidi vahekihtidega.Alam-Devoni ladestiku Tilžė ja Ķemerikihistute geoloogiline indeks.Siluri ladestu Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu detriitne, afaniitnelubjakivi, korall-lubjakivi, savikas dolomiit.Siluri ladestu Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu geoloogiline indeks.Siluri ladestu Llandovery ladestiku Alam-Raikküla alamkihistu korall-lubjakivi,detriitne lubjakivi, afaniitne lubjakivi,savikas dolomiit.Siluri ladestu Llandovery ladestiku Alam-Raikküla alamkihistu geoloogiline indeks.Siluri ladestu Llandovery ladestiku Õhnekihistu mergel, domeriit, lubjakivi mugulad.154D1TZKM131S1RK2130S1RK11291005 D 1 tz-km635 S 1 rk 2625 S 1 rk 161LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 154(205/130/55)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 131(195/230/160)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220 ja53/110/110Täitevärv: 130(190/225/150)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220 ja53/110/110Täitevärv: 129(200/235/165)Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 29

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood13144NähtusklassVarbola kihistuVarbolaformationElemenditüüpCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKSiluri ladestu Llandovery ladestiku Õhnekihistu geoloogiline indeks.Siluri ladestu Llandovery ladestiku Varbolakihistu detriitne savikas muguljas lubjakivimergli vahekihtidega ja mikrokristallilinelubjakiviSiluri ladestu Llandovery ladestiku Varbolakihistu geoloogiline indeks.S1OH128S1VR5 S 1 õh605 S 1 vrLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 128(184/220/143)Tekst:53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.13143Salduse kihistuSaldusformationS, CS, CÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Saldusekihistu mergel, purd-, ooid- ja liivlubjakivi,domeriit.11647Täitevärv: 116(190/255/205)****AP.geo,****AP.ll1314213141Ärina kihistuÄrina formationAdila kihistuAdila formationCS, CS, CCS, CS, CÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Saldusekihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistupurd-, detriitne, biohermne, liivakas, ooidnelubjakivi, dolomiit ning kerogeenne mergel.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Ärina kihistugeoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Adila kihistusavikas ja detriitne lubjakivi.O3SL94O3AR935 O 3 sl455 O 3 är44Tekst:53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 94(182/255/200)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 93(177/255/197)****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 30

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131401313913138NähtusklassHalliku kihistuHallikuformationMoe kihistuMoe formationJonstorpi jaJelgava kihistudJonstorp andJelgavaformationsElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Adila kihistugeoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hallikukihistu hallikas, kohati punaselaigulinemergel ja savikas lubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hallikukihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistuhallikas ja pruunikashall muguljaslubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistugeoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Jonstorpi jaJelgava kihistute punakas võipunaselaiguline savikas lubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Jonstorpi jaJelgava kihistute geoloogiline indeks.O3AD111O3HL92O3MO110O3JNJL5 O 3 ad435 O 3 hl435 O 3 mo475 O 3 jn-jlLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 111(160/205/160)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 92(173/255/194)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 110(170/255/193)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 31

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood13137131361313513134NähtusklassKõrgessaarekihistuKõrgessaareformationFjäcka kihistuFjäckaformationSaunja kihistuSaunjaformationPaekna kihistuPaeknaformationElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaarekihistu muguljas või savikas lubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaarekihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Fjäckakihistu hall mergel ja must argilliit.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Fjäckakihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunjakihistu afaniitne lubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunjakihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Paeknakihistu lubjakivi ja savikas lubjakiviüksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega.91O3KS109O3FJ90O3SN89425 O 3 ks465 O 3 fj415 O 3 sn40LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 91(168//255/192)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv:109(124/165/143)Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 90(163/248/189)Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 89(158/242/187)Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 32

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131331313213131NähtusklassMõntu kihistuMõntuformationRägaverekihistuRägavereformationVariku kihistuVarikuformationElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Paeknakihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mõntukihistu lubjakivi, savikas lubjakivi jamergel glaukoniidiga.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mõntu kihistugeoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägaverekihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Rägaverekihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Varikukihistu mergel, mikrokristalliline jabiomorfne lubjakivi.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Varikukihistu geoloogiline indeks.O3PK108O3MN88O3RG107O3VR5 O 3 pk185 O 3 mn395 O 3 rg175 O 3 vrLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 108(156/240/185)Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 88(154/235/184)Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 107(96/148/118)Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 33

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood13130131291312813126NähtusklassHirmuse kihistuHirmuseformationMosseni kihistuMossenformationKahula 2Kahula 2Kahula 1Kahula 1ElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmusekihistu savikas lubjakivi ja mergel.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Hirmusekihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mossenikihistu hall savikas mergel ja must argilliit.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Mossenikihistu geoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahulakihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keilakihistu) savikas peene- ja mikrokristallilinelubjakivi ja mergel metabentoniidivahekihtidega.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahulakihistu kaardistatav üksus 2 geoloogilineindeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahulakihistu kaardistatav üksus 1 (varem Jõhvikihistu) savikas lubjakivi ja mergel.87O3HR106O3MS86O3KH285385 O 3 hr165 O 3 ms375 O 3 kh 236LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 87(149/229/182Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 106(162/179/144)Tekst: värv 1,(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 86(145/222/179)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220 ja53/110/110Täitevärv: 85(140/216/177)Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 34

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood1312513124NähtusklassTatruse kihistuja KahulakihistuVasaverekihistikTatruseformation andVasaveremember of theKahulaformationViivikonnakihistuViivikonnaformationElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahulakihistu kaardistatav üksus 1 geoloogilineindeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Tatrusekihistu ja Kahula kihistu Vasavere kihistikudetriitne või savikas lubjakivi ja mergel K-metabentoniidi vahekihtidega.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Tatrusekihistu ja Kahula kihistu Vasavere kihistikugeoloogiline indeks.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonnakihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidivahekihtidega.Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonnakihistu geoloogiline indeks.O3KH184O3TTVSV95O3VV5 O 3 kh 135534O 3 ttkhV5 O 3 vvLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220 ja53/110/110Täitevärv: 84(136/209/174)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220 ja53/220/220Täitevärv: 95(230/212/153)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 35

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood13161131231312213121NähtusklassDreimanikihistuDreimaniformationKõrgekaldakihistuKõrgekallasformationVäo kihistuVäo formationStirna jaTaurupekihistudStirna andTaurupeformationsElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Dreimanikihistu detriitne lubjakivi ja mergelÜlem-Ordoviitsiumi ladestiku Dreimanikihistu geoloogiline indeks.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekaldakihistu savikas lubjakivi ja mergel.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekaldakihistu geoloogiline indeks.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistulubjakivi, detriitne lubjakivi, dolomiit(“ehituslubjakivi”).Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistugeoloogiline indeks.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Stirna jaTaurupe kihistute kirjuvärviline savikaslubjakivi, lubjakivi.156O3DR83O2KR82O2VA105675 O 3 dr335 O 2 kr325 O 2 vä14LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 156(108/158/97)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 83(131/203/172)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 82(127/196/169)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 105(160/200/180)Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 36

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131581315913160NähtusklassKandle kihistuKandleformationSillaoru jaLoobu kihistudSillaoru andLoobuformationsToila kihistuToila formationElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Ordoviitsiumi ladestiku Stirna jaTaurupe kihistute geoloogiline indeks.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandlekihistu ooidlubjakivi.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandlekihistu geoloogiline indeks.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Sillaoru jaLoobu kihistute oiidne mergel ja lubjakivining mergel ja lubjakivi glaukoniidiga.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Sillaoru jaLoobu kihistute geoloogiline indeks.Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestikuToila kihistu hall ja kirju dolomiidistunudlubjakivi glaukoniidiga.Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestikuToila kihistu geoloogiline indeks.O2STTR124O2KN125O2SLLB126O12TL5 O 2 st-tr645 O 2 kn655 O 2 sl-lb665 O 1-2 tlLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 124(125/193/166)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 125(124/188/164)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 126(120/186/160)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusestLäbilõikel0,45 sümbolisuurusestLäbilõikel0,45 sümbolisuurusestMaa-amet 2006 37

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131201311913118NähtusklassToila, Sillaoru,Pakri, Loobu,Rokiškise jaKandle kihistudToila, Sillaoru,Pakri, Loobu,Rokiškis andKandleformationsBaldone jaSegerstadikihistudBaldone andSegerstadformationsTürisalu,Varangu jaLeetse kihistudTürisalu,Varangu andLeetseformationsElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Ordoviitsiumi ladestiku Toila,Sillaoru, Pakri, Loobu, Rokiškise ja Kandlekihistute glaukoniitlubjakivi, ooidlubjakivi,lubjakivi, liivakas lubjakivi ja lubiliivakivi.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Toila,Sillaoru, Pakri, Loobu, Rokiškise ja Kandlekihistute geoloogiline indeks.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Baldone jaSegerstadi kihistute punakaspruunlubjakivi, dolomiit ja domeriit.Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Baldone jaSegerstadi kihistu geoloogiline indeks.Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu,Varangu ja Leetse kihistuteglaukoniitlubjakivi ja glaukoniitliivakivi,diktüoneemakilt, aleuroliit ning savi.81O2TLKN104O2BLSG8031530O 1-2 tlkn5 O 2 bl-sg13LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 81(122/190/167)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 104(150/188/166)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 80(118/184/165)Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 38

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131171311613115NähtusklassZebre, Kriukaija ŠakynakihistudZebre, Kriukaiand ŠakynaformationsÜlgase, Tsitre,KallaverekihistudÜlgase, Tsitre,KallavereformationsPetseri kihistuPetseriformationElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAlam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu,Varangu ja Leetse kihistute geoloogilineindeks.Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestikuZebre, Kriukai ja Šakyna kihistutepunakaspruun ja hall lubjakivi, dolomiit,domeriit ning savi.Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi ladestikuZebre, Kriukai ja Šakyna kihistutegeoloogiline indeks.Kambriumi ladestu Furongi ladestikuÜlgase ja Tsitre kihistute ning Furongi jaAlam-Ordoviitsiumi ladestike Kallaverekihistu biodetriitne liivakivi, liivakivi,aleuroliit, esinevad õhukesed savi- jaargilliidi vahekihid.Kambriumi ladestu Furongi ladestikuÜlgase ja Tsitre kihistute ning Furongi jaAlam-Ordoviitsiumi ladestike Kallaverekihistu geoloogiline indeks.Kambriumi ladestu Furongi ladestikuPetseri kihistu hall väga peene kunijämedateraline liivakivi ja aleuroliit ningrohekashall aleuriitne savi.O1TRLT103O1ZBSK99CAYLKL1025 O 1 tr-lt12529511O 1 zb-O 2 skCa 3 ül-O 1 klLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 103(55/140/135)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 99(170/255/255)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 102(150/190/206)Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest..Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 39

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131141316213113NähtusklassPaala kihistuPaala formationVaki kihistuVaki formationTiskre kihistuTiskreformationElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKambriumi ladestu Furongi ladestikuPetseri kihistu geoloogiline indeks.Kesk-Kambriumi ladestiku Paala kihistuhele väga peeneteraline kvartsliivakivi.Kesk-Kambriumi ladestiku Paala kihistugeoloogiline indeks.Alam-Kambriumi ladestiku Vaki kihistuhele väga peene ja peeneteralineglaukoniitisisaldav nõrgalt tsementeerunudliivakivi rohekashallide ja lillakate savikatevahekihtidega.Alam-Kambriumi ladestiku Vaki kihistugeoloogiline indeks.Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistuhele väga peene ja peeneteralinepolümineraalne liivakivi, rohekashallidesavikate vahekihtidega (Põhja-Eestistruktuur-fatsiaalses vööndis);polümineraalne väga peenteraline liivakivi(Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis)CA3PT101CA2PL157CA1VK985 Ca 3 pt105 Ca 2 pl685 Ca 1 vk28LeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 101(153/192/225)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 157(100/173/223)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 98(163/240/245),Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 40

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131121311113110NähtusklassLükati kihistuLükatiformationLontova kihistuLontovaformationAlam-Kambriumiealiste kivimiteavamusLowerCambrianoutcrop beltElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAlam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistugeoloogiline indeks.Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihisturohekas-hall aleuriitne savi ja aleuriitneliivakivi (Põhja-Eesti struktuur-fatsiaalsesvööndis); rohekas-hall savi ja hall aleuroliit(Lääne-Eesti struktuur-fatsiaalses vööndis).Alam-Kambriumi ladestiku Lükati kihistugeoloogiline indeks.Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall,violetne või kirju savi aleuroliidi jaliivakivi vahekihtidega; Kagu-Eesti vööndisesineb lasumis murenemiskoorikut.Alam-Kambriumi Lontova kihistugeoloogiline indeks.Alam-Kambriumi rohekas-hall ja kirju savi,väga peene ja peeneteraline liivakivi,aleuriitne liivakivi; kaardistatakseavamusena akvatooriumis.CA1TS97CA1LK96CA1LN1005 Ca 1 ts275 Ca 1 lk265 Ca 1 ln19LeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 97(156/225/235),Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 96(150/211/225),Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 100(210/255/255),Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 41

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131091310813107NähtusklassKotlini jaVoronkakihistudKotlin, VoronkaformationsGdovi kihistuGdov formationKroodi kihtkondKroodi groupElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAlam-Kambriumi geoloogiline indeks.Vendi kompleksi (Ediacara ladestu) Kotlinija Voronka kihistute liivakivi, aleuroliit,aleuriitne savi, savi.Vendi kompleksi (Ediacara ladestu) Kotlinija Voronka kihistute geoloogiline indeks.Vendi kompleksi (Ediacara ladestu) Gdovikihistu segateraline polümineraalneliivakivi, kirju aleuroliit, savi.Vendi kompleksi (Ediacara ladestu) Gdovikihistu geoloogiline indeks.Vendi kompleksi (Ediacara ladestu) Kroodikihtkonna peene- ja keskmiseteralineliivakivi ja aleuroliit üksikute savikaaleuroliidi vahekihtidega.Vendi kompleksi (Ediacara ladestu) Kroodikihtkonna geoloogiline indeks.CA1113V2KTVR112V2GD114V2KR5 Ca 1245 V 2 kt-vr215 V 2 gd255 V 2 krLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110Täitevärv: 113(255/185/250),Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 112(255/168/235)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Täitevärv: 114(255/177/243),Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110 ja131/220/220Fail****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 42

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood131061310513104NähtusklassVendikompleksi(Ediacaraladestu)merepõhjaavamusVendian(Ediacaran)outcrop on seabottomPaleoproterosoikumPaleoproterozoicPaleoproterosoilistekivimiteavamus merepõhjasPaleoproterozoicoutcrop on seabottomElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPeene- ja keskmiseteraline liivakivi jaaleuroliit, savi. Kaardistatakse avamusenaakvatooriumisVendi kompleksi (Ediacara ladestu)geoloogiline indeks.Paleoproterosoiliste tard- jamoondekivimite avamus maismaal ja levikläbilõikel.11515V2 5 V 2118C Paleoproterosoikumi geoloogiline indeks. PP 5 PPS, CS, CPaleoproterosoiliste tard- jamoondekivimite avamus akvatooriumis.12087LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 115(255/215/255),Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220 ja53/110/110Täitevärv: 118(255/160/170)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220Täitevärv: 120(255/215/215)Fail****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.geo,****AP.llMärkusedLäbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Geoloogilineindeks sama,misPaleoproterosoikumikivimitel.Maa-amet 2006 43

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood13103131021310112004NähtusklassMesoproterosoilisedkivimiteavamus merepõhjasMesoproterozoicoutcrop on seabottomMesoproterosoilisedkivimidMesoproterozoicrocksPinnakatealuspõhjaläbilõikelQuaternarydeposits on thebedrock crosssectionKindlakstehtudrikeIdentified faultElemenditüüpS, CS, CS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKMesoproterosoiliste tardkivimite avamusakvatooriumis.Mesoproterosoiliste tardkivimite avamus jalevik läbilõikel.117119C Mesoproterosoikumi geoloogiline indeks. MP 5 MPS, CSPinnakatte levik (e kvaternaari setted)läbilõikel.123C Pinnakatte tähis (Q) Q 5 QL, LS, CCAluspõhja kivimeis esinev tektooniline rikeamplituudiga >5 m. Kaardile kantakserikkevööndi keskjoon.2/63646LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 117(245/210/210)Täitevärv: 119(255/181/191)Tekst: värv 1(0/0/0),53/220/220Täite värv: 123(255/255/64)Tekst: värv 1(0/0/0),53/100/100Joon: 2/0/2RGB: 255/0/0Fail****AP.geo,****AP.ll****AP.geo,****AP.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP.ll****AP_info.ll*****AP_rike.geo,****AP_info.llMärkusedGeoloogilineindeks sama,misMesoproterosoikumikivimitel.Läbilõikel0,45 sümbolisuurusest.Maa-amet 2006 44

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood12003110041100311002NähtusklassOletatav rikePresumablefaultStratotüüpStratotypeLademestratotüüpStage stratotypeValitudandmepunktData sourceElemenditüüpL, LS, CCTCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAluspõhja kivimeis esinev oletatav võiväljasuiduv tektooniline rike.Rikke nimi (lisatakse nime omavakindlakstehtud ja/või oletava rikke juurde)Litostratigraafilise üksuse stratotüübi (võihüpostratotüübi) asukoht.Lademe stratotüübi (või hüpostratotüübi)asukoht.Läbilõikel asuva puuraugu või valitudaluspõhja avava puuraugu asukoht.2/71/7STRATOSTRA_LANDMEP77ASERIRIKE3 S 1 vr3 Ork360LeppemärgikirjeldusJoon: 2/3/2RGB: 255/0/0Tekst: värv 1(0/0/0),131/250/250STRATO:0/1/1, värv 1(0/0/0)STRA_L:0/1/1, värv 1(0/0/0)ANDMEP:0/1/1, värv 1(0/0/0)Fail****AP_rike.geo****AP_rike.geo****AP_info.geo****AP_info.geo****AP_info.geo,****APR_info.geo,****QP_info.geoMärkusedLäbilõikel eiesine.Tekstorienteeritudobjektigasamas sihis.Tekstis igatähe vahelüks tühik,kahe sõnavahel kolmtühikut.Geoloogilineindeksvastavaltstratotüübilesümbolina 3.kihil.Geoloogilineindeksvastavaltlademeindeksilesümbolina 3.kihil.Maa-amet 2006 45

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood1200212001NähtusklassLäbilõikejoonCross-sectionlineAvamuse piirMargin of theoutcrop areaElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKL Läbilõike puurauk joonena läbilõikel 1/60 60TL, CCTL, LSNähtusklassi “Valitud andmepunkt”(11002) juurde kuuluva puuraugu number(või indeks).Läbilõike asukohta tähista(vad) joon(ed)kaardiväljal.Läbilõike joonte algus ja lõpp-punktidetähised.Kaardiväljal esinevate avamuste võiläbilõikel esinevate kihistute jakivimkomplekside piirjooned.1/61 61 F-1641/881/9 91/22A, B,C, DLeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/0,RGB 0/0/0Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Joon: 1/0/1,RGB: 0/0/0Tekst:53/300/300,värv 1 (0/0/0)Joon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Fail****AP_info.ll****AP_info.geo,****AP_info.ll****AP_info.geo****AP_info.geo****AP_kuj.geo,****AP_kuj.llMärkusedPuuraugud,mis suuresügavusetõttu ei mahuläbilõikele,katkestatakseja nendejuurdekirjutataksepuuraugusügavusmeetritestäpsusega 1koht pealekoma.Vajalikudvaid kaardikujundamiseks.Maa-amet 2006 46

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKGeoloogiliste indeksite viitejooned:kaardistatava kivimkeha geoloogiliseindeksi abijoon (viitejoon).1/5 5S 1vrLeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Fail****AP_info.geo,****AP_info.llMärkusedKasutataksejuhul, kuiindeks eimahu avamuselevõiläbilõikelkihistule võikivimkompleksile.CLäbilõike A-B pealkiri.LL_AB55LäbilõigeA-BTekst:53/250/250,värv 1 (0/0/0)****AP_abi.llAsubläbilõikekohal keskelCLäbilõike C-D pealkiri.L _CDL Läbilõike skaalajooned. 1/55 55TLäbilõikejoone algus- ja lõpp-punktidetähised skaalajoonte kohal.L551/56 56LäbilõigeC-DA, B, C,DTekst:53/250/250,värv 1 (0/0/0)Jooned: 1/0/0,RGB 0/0/0Tekst:53/200/200,värv 1 (0/0/0)****AP_abi.ll****AP_info.ll****AP_info.llAsubläbilõikekohal keskelHorisontaalsedjoonedon snäpitudvertikaaljoonekülge.AsuvadskaalavertikaaljoonekohalMaa-amet 2006 47

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood11001NähtusklassMetamorfsedkivimkompleksidja plutoonidMetamorphicrocks andplutonsTektoonilinerikeTectonic faultElemenditüüpTTNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLäbilõike muu tekst: skaalajoonteabsoluutkõrgusi tähistavad numbrid,skaalajoonte kohal asuvad absoluutkõrguseühiku tähis (meeter), läbilõikel orientiiritähtsusega geograafiliste asukohtade (jõed,rabad. pinnavormid) nimed.ja katkestatudpuuraukude sügavus meetrites (täpsusegaüks koht peale koma, tekst asetsebpuuraugu põhja lähistel).Metamorfsete kivimkomplekside (Jägala,Tapa, Jõhvi, Lõuna- ja Lääne-Eestikompleks ja Alutaguse vöönd) japlutoonide (Riia, Märjamaa, Neeme,Naissaare, Taebla, Ereda, Kloostri, AbjaTaadikvere ja Virtsu) nimed.1/56 561/56 56MunamägiJÄGA-LAKOMP-LEKSLeppemärgikirjeldusTekst:53/125/125,131/125/125värv 1 (0/0/0)Tekst:suured tähed:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Fail****AP_abi.ll****AP_info.llTRÜKIKAARDI TARBEKS DUBLEERITUD ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSIDL, LS, CCNähtusklasside (12004) kindlakstehtud rikeja (12003) oletatav rike jooned aluspõhjageoloogilisel kaardil.1/66Joon: 1/3/2,RGB: 0/0/0****AP_rike_kuj.geoMärkusedVeekogudenimed onfondiga 131.Maa-amet 2006 48

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkused23122HolotseenitehnogeensedsettedHolocenetechnogeneousdepositsS, CS, CPINNAKATTE GEOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSIDInimtekkeline aheraine ja/või täitepinnas.Tehnogeensete setetena ei kanta kaardileteetamme, kaisid ega asulate aluseidtäitepinnaseid.182Täitevärv 18(126/89/0)****Q.geo****Q.llCTehnogeensete setete geoloogiline indeks.TIV54 tIVTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125****Q_info.ll23121HolotseenisoosettedHolocene marshdepositsS, CS, CViimase liustiku taandumisjärgsel ajaltekkinud soosetted (madalsoo- jarabaturvas, muda, limoniit).83Täitevärv 8(212/212/212)****Q.geo****Q.llCHolotseeni soosetete geoloogiline indeks.BIV54 bIVTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125****Q_info.ll23120HolotseenijõesettedHolocenealluvial depositsS, CS, CViimase liustiku taandumisjärgsel ajaltekkinud jõesetted (veerised ja munakad,kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, muda).64Täitevärv 6(235/255/168)****Q.geo****Q.llCHolotseeni jõesetete geoloogiline indeks.AIV54 aIVTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125****Q_info.llMaa-amet 2006 49

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood23119231182311723116NähtusklassHolotseenijärvesettedHolocenelacustrinedepositsHolotseenituulesettedHoloceneaeolian depositsLimneameresettedLimnea SeadepositsLitoriinameresettedLittorina SeadepositsElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKViimase liustiku taandumisjärgsel ajaltekkinud järvesetted (liiv, aleuriit, saviliiv,liivsavi, järvemuda, järvelubi).Holotseeni järvesetete geoloogiline indeks.Holotseenis tekkinud tuulesetted, peamiseltliiv. Seotud Baltimere erinevatearengusaadiumite randadega.Holotseeni tuulesetete geoloogiline indeks.Limneamere basseinis või rannal settinudmeresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv,liivsavi, meremuda).Limneamere setete geoloogiline indeks.Litoriinamere basseinis või rannal settinudmeresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv,liivsavi, meremuda).Litoriinamere setete geoloogiline indeks.10LIV4VIV7MIVLM9MIVLT654 lIV554 vIV754 mIVlm854 mIVltLeppemärgikirjeldusTäitevärv 10(134/255/255)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125Täitevärv 4(255/255/0)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125Täitevärv 7(200/255/255)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125Täitevärvi 9(119/232/255)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125Fail****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.llMärkusedMaa-amet 2006 50

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood23115231142311323112NähtusklassAntsülusjärvesettedAncylus LakedepositsJoldiameresettedYoldia SeadepositsPleistotseenituulesettedPleistoceneaeolian depositsVõrtsjärvealamkihistujääjärvesettedGlaciolacustrine deposits of theVõrtsjärvesubformationElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAntsülusjärve basseinis või rannal settinudjärvesetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv,liivsavi, järvemuda).Antsülusjärve setete geoloogiline indeks.Joldiamere basseinis või rannal settinudmeresetted (liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi,meremuda).Joldiamere setete geoloogiline indeks.Pleistotseeni tuulesetted, seotud peamiseltBalti jääjärve randadega.Pleistotseeni tuulesetete geoloogilineindeks.Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted(veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit,saviliiv, liivsavi, savi).11LIVAN19MIVY13VIIIJR12954 lIVan1054 mIVy1154 vIIIjr 312LeppemärgikirjeldusTäitevärv 11(188/255/223)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125Täitevärv 19(150/220/255)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125Täitevärv 13(192/214/63)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125;131/80/80Täitevärv 12(238/182/255)Fail****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.llMärkusedMaa-amet 2006 51

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood2311123110NähtusklassVõrtsjärvealamkihistuglatsiofluviaalsedsettedGlaciofluvialdeposits of theVõrtsjärvesubformationVõrtsjärvealamkihistuglatsiogeensedsettedGlacier depositsof theVõrtsjärvesubformationElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKVõrtsjärve alamkihistu jääjärveliste setetegeoloogiline indeks.Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsedsetted (veerised ja munakad, kruus, liiv).Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsetesetete geoloogiline indeks.Võrtsjärve alamkihistu liustikusettede moreenid (saviliiv, liivsavi, veerised jamunakad).Võrtsjärve alamkihistu liustikusetetegeoloogiline indeks.LGIIIJ14FIIIJR15GIIIJR54 lgIIIjr 31354 fIIIjr 31454 gIIIjr 3LeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125131/80/80Täitevärv 14(175/236/57)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125;131/80/80Täitevärv 15(189/154/119)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125;131/80/80Fail****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.llMärkusedMaa-amet 2006 52

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood231092310823107NähtusklassValgjärvealamkihistujääjärvesettedGlaciolacustrine deposits of theValgjärvesubformationValgjärvealamkihistuglatsiofluviaalsedsettedGlaciofluvialdeposits of theValgjärvesubformationValgjärvealamkihistuglatsigeensedsettedGlacier depositsof the ValgjärvesubformationElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKValgjärve alamkihistu jääjärvesetted (liiv,aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi).Valgjärve alamkihistu jääjärvesetetegeoloogiline indeks.Valgjärve alamkihistu glatsiofluviaalsedsetted (veerised ja munakad, kruus, liiv).Valgjärve alamkihistu jääjärve- jaglatsiofluviaalsete setete geoloogilineindeks.Valgjärve alamkihistu glatsiogeensed settede moreenid (Põhja-Eestis hall, Lõuna-Eestisvioletjashall saviliiv ja liivsavi, veerised jamunakad).26LGIII120FIII1212754 lgIIIjr 12054 fIIIjr 121LeppemärgikirjeldusTäitevärv 26(220/200/240)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125;131/80/80Täitevärv 20(153/191/158)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125;131/80/80Täitevärv 21(189/144/125)Fail****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.llMärkusedMaa-amet 2006 53

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood231062310523104NähtusklassKelnasealamkihistusettedDeposits of theKelnasesubformationPrangli kihistusettedDeposits of thePrangliformationKesk-PleistotseenijääjärvesettedMiddlePleistoceneglaciolacustrinedepositsElemenditüüpCS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKValgjärve alamkihistu glatsiogeensetesetete geoloogiline indeks.Kelnase alamkihistu setted (liiv, aleuriit,savi, viirsavi).Kelnase alamkihistu setete geoloogilineindeks.Prangli kihistu meresetted (liiv, aleuriit,saviliiv, liivsavi, savi) ja soo-, järve- ningjõesetted (turvas, järvemuda, liiv, aleuriit,saviliiv, liivsavi, savi).Prangli kihistu mere-, soo-, järve- jajõesetete geoloogiline indeks.Kesk-Pleistotseeni jääjärvesetted (liiv,aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi).GIII122IIIKL23IIIPR2454 gIIIjr 12254 IIIkl2354 IIIpr25LeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125;131/80/80Täitevärv 22(84/210/210)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125Täitevärv 23(180/180/180)Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125;131/125/125Täitevärv 24(204/170/234)Fail****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.ll****Q_info.ll****Q.geo****Q.llMärkusedMaa-amet 2006 54

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedCKesk-Pleistotseeni jääjärvesetetegeoloogiline indeks.LGII54 lgIITekst: värv 1(0/0/0),53/125/125****Q_info.ll23103Kesk-PleistotseeniglatsiofluviaalsedsettedMiddlePleistoceneglaciofluvialdepositsS, CS, CKesk-Pleistotseeni glatsiofluviaalsed setted(veerised ja munakad, kruus, liiv).2526Täitevärv 25(153/230/0)****Q.geo****Q.llCKesk-Pleistotseeni glatsiofluviaalsete setetegeoloogiline indeks.FII54 fIITekst: värv 1(0/0/0),53/125/125****Q_info.ll23102Kesk-PleistotseeniglatsiogeensedsettedMiddlePleistoceneglacier depositsS, CS, CKesk-Pleistotseeni glatsiogeensed settede moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised jamunakad).2728Täitevärv 27(189/136/136)****Q.geo****Q.llCKesk-Pleistotseeni glatsiogeensete setetegeoloogiline indeks.GII54 gIITekst: värv 1(0/0/0),53/125/125****Q_info.llMaa-amet 2006 55

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood23101220022321523214NähtusklassÕhukesepinnakattega alaThinQuaternarycoverStratigraafilisgeneetilistesettetüüpideavamuste piiridOutcropmargins of thegeneticstratigraphicsediment typesJärvelubiLacustrine limeVeerised jamunakadCobbles, smalland mediumbouldersElemenditüüpS, CS, CL, LS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAla kaardiväljal, kus pinnakattesetetepaksus on alla 1 m; läbilõikel aluspõhi.Kaardiväljal esinevate stratigraafilisgeneetilistesettetüüpide avamusi piiritlevadjooned või läbilõikel esinevatestratigraafilis-geneetiliste settetüüpidepiirjooned.Järvelubi on Holotseeni järvenõgudessettinud heledavärviline karbonaatnesetend, mille CaO sisaldus on üle 40%.161/62C “Järvelubi” ala täitemuster. 1/33 33S, CS, CPurdsete valdava osiste läbimõõduga64...1024 mm, milles võib peenemat ja/võijämedamat fraktsiooni leiduda

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedC“Veerised ja munakad” ala täitemusterVEERIS35VEERIS:1/0/0/0,värv 1 (0/0/0)****Q_lito_kuj.geo,****Q_lito_kuj.ll23213KruusPebbleS, CS, CPurdsete valdava osiste läbimõõduga2...64 mm, milles võib peenemat ja/võijämedamat fraktsiooni leiduda

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood23210232092320823207NähtusklassEriteraline liivSand of differentgrain sizeAleuriitSiltSaviClayMadalsooturvasFen peatElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPurdsete valdava terasuurusega0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/võijämedamat fraktsiooni leiduda

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedHÜDROGEOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID331133311233111Kvaternaariveekompleks_3Quaternaryaquifersystem_3Kvaternaariveekompleks_2Quaternaryaquifersystem_2Kvaternaariveekompleks_1Quaternaryaquifersystem_1S, CS, CS, CS, CS, CS, CKaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaariveekompleksi tsentraalselt tarbitavateveekihtide levik, veeandvusega>1,0 ls -1 m -1 ja (ii) aluskorda lõikavateürgorgude Kvaternaari veekompleksiveekihtide levik, veeandvusega>1,0 ls -1 m -1 . Läbilõikel esinevadKvaternaari veekompleksi veekihid,veeandvusega >1,0 ls -1 m -1 .Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaariveekompleksi tsentraalselt tarbitavateveekihtide levik, veeandvusega0,5...1,0 ls -1 m -1 ja (ii) aluskorda lõikavateürgorgude Kvaternaari veekompleksiveekihtide levik, veeandvusega0,5...1,0 ls -1 m -1 . Läbilõikel esinevadKvaternaari veekompleksi veekihid,veeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1 .Kaardiväljal kaardistav (i) Kvaternaariveekompleksi tsentraalselt tarbitavateveekihtide levik, veeandvusega0,1...0,5 ls -1 m -1 ja (ii) aluskorda lõikavateürgorgude Kvaternaari veekompleksiveekihtide levik, veeandvusega0,1...0,5 ls -1 m -1 . Läbilõikel esinevadKvaternaari veekompleksi veekihid,veeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1 .176177178234Täitevärv: 176(245/245/0)Täitevärv: 177(255/255/100)Täitevärv: 178(255/255/200)****HG.geo,****HG.ll****HG.geo,****HG.ll****HG.geo,****HG.llMaa-amet 2006 62

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood331103310933108NähtusklassLiivakiviveekompleks_3Sandstoneaquifersystem_3Liivakiviveekompleks_2Sandstoneaquifersystem_2Liivakiviveekompleks_1Sandstoneaquifersystem_1ElemenditüüpCS, CS, CS, CS, CS, CS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKvaternaari veekompleksi geoloogilineindeks.Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi, Kambrium-Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendiveekihtide (need on Voronka-, Gdoviveekihid) liivakivid ja aleuroliididveeandvusega >1,0 ls -1 m -1 .Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi, Kambrium-Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendiveekihtide (need on Voronka-, Gdoviveekihid) liivakivid ja aleuroliididveeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1 .Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi, Kambrium-Vendi veekompleksi ja Kambrium-Vendiveekihtide (need on Voronka-, Gdoviveekihid) liivakivid ja aleuroliididveeandvusega

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Alam-Devoni veekompleksigeoloogiline indeks.H_D125 D 2-1LeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125,53/80/80Fail***HG_info.llMärkusedCOrdoviitsium-Kambriumi veekompleksigeoloogiline indeks.H_OCA5 O-CaTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125***HG_info.llCCCKambrium-Vendi veekompleksigeoloogiline indeks.Voronka veekihi geoloogiline indeks.Gdovi veekihi geoloogiline indeks.H_V2GD H_V2VR H_CAV5 Ca-V5 V 2 vr5 V 2 gdTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125,53/80/80131/125/125Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125,53/80/80131/125/125***HG_info.ll***HG_info.ll***HG_info.llKasutatakseläbilõigetel,kus puudubGdovi- jaVoronkavahel Kotliniveepide.Kasutatakseläbilõigetel,kus Voronkaveekiht oneristatavGdoviveekihist.Kasutatakseläbilõigetel,kus Gdoviveekiht oneristatavVoronkaveekihist.Maa-amet 2006 64

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3310733106331053310433103NähtusklassKarbonaatsetekivimiteveekompleks_5Carbonaterocks’ aquifersystem_5Karbonaatsetekivimiteveekompleks_4Carbonaterocks’ aquifersystem_4Karbonaatsetekivimiteveekompleks_3Carbonaterocks’ aquifersystem_3Karbonaatsetekivimiteveekompleks_2Carbonaterocks’ aquifersystem_2Karbonaatsetekivimiteveekompleks_1Carbonaterocks’ aquifersystem_1ElemenditüüpS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Devoni veekompleksi, Narvaveepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) jaSiluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksilõhelised ja karstunud kivimidveeandvusega >5,0 ls -1 m -1 .Ülem-Devoni veekompleksi, Narvaveepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) jaSiluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksilõhelised ja karstunud kivimidveeandvusega 1,0...5,0 ls -1 m -1 .Ülem-Devoni veekompleksi, Narvaveepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) jaSiluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksilõhelised ja karstunud kivimidveeandvusega 0,5...1,0 ls -1 m -1 .Ülem-Devoni veekompleksi, Narvaveepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) jaSiluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksilõhelised ja karstunud kivimidveeandvusega 0,1...0,5 ls -1 m -1 .Ülem-Devoni veekompleksi, Narvaveepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) jaSiluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksilõhelised ja karstunud kivimidveeandvusega

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood33102NähtusklassOlulisepõhjaveevarutaveekihidAquifers withoutconsiderablegroundwaterresourcesElemenditüüpCCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Devoni veekompleksi geoloogilineindeks.Silur-Ordoviitsiumi veekompleksigeoloogiline indeks.Kvaternaari veekompleksi veekihidveeandvusega

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood33101NähtusklassVeepideAquitardElemenditüüpS, CS, CCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKSetted ja kivimid transversaalsefiltratsioonimooduliga

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKNarva veepide (e Leivu ja Vadja kihistu)geoloogiline indeks.Silur-Oroviitsiumi veepideme geoloogilineindeks.H_D2NRH_SO5 D 2 nr5 S-OLeppemärgikirjeldusTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125,53/80/80131/125/125Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125Fail***HG_info.geo***HG_info.ll***HG_info.geo***HG_info.llMärkusedCCCCAlam-Ordoviitsiumi Türisalu ja Varangukihistust moodustuva veepidemegeoloogiline indeks.Lükati-Lontova kihistutest moodustuvaveepideme geoloogiline indeks.Voronka kihistu Sirgala kihistiku alumiseosast ja Kotlini kihistust moodustuvaveepideme geoloogiline indeks.Aluskorra kivimitest moodustuva veepidemegeoloogiline indeks.H_OH_CALNH_KTVRH_PP5 O55Ca 1 lklnV 2 vrSkt5 PP-MPTekst: värv 1(0/0/0),53/125/125Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125,53/80/80131/125/125Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125,53/80/80131/125/12553/125/125Tekst: värv 1(0/0/0),53/125/125***HG_info.geo***HG_info.ll***HG_info.geo***HG_info.ll***HG_info.geo***HG_info.ll***HG_info.geo***HG_info.llMaa-amet 2006 68

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood32024NähtusklassAluspõhjaliseveekompleksiavamuse piirOutcrop marginof the bedrockaquifer systemElemenditüüpL, LSCCCCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Devoni-, Kesk-Devoni-, Kesk-Alam-Devoni-, Silur-Ordoviitsiumi-, -Ordoviitsium-Kambriumi- ja Kambrium-Vendi veekompleksi lamava pinna jaaluspõhja reljeefipinna lõikejoon.Ülem-Devoni veekompleksi geoloogilineindeks.Kesk-Devoni veekompleksi geoloogilineindeks.Kesk-Alam-Devoni veekompleksigeoloogiline indeks.Silur-Ordoviitsiumi veekompleksigeoloogiline indeks.Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksigeoloogiline indeks.Kambrium-Vendi veekompleksigeoloogiline indeks.3/16HG_D3HG_D2HG_D21HG_SOH G_OCAHG_CAV1617 D 317 D 217 D 2-117 S-O17 O-Ca17 Ca-VLeppemärgikirjeldusJoon: 3/0/3RGB: 0/255/0Tekst: värv 3(0/255/0),53/150/150,53/80/80Tekst: värv 3(0/255/0),53/150/150,53/80/80Tekst: värv 3(0/255/0),53/150/150,53/80/80,Tekst: värv 3(0/255/0),53/150/150Tekst: värv 3(0/255/0),53/150/150Tekst: värv 3(0/255/0),53/150/150Fail****HG_veehor.geo****HG_veehor.geo****HG_veehor.geo****HG_veehor.geo****HG_veehor.geo****HG_veehor.geo****HG_veehor.geoMärkusedAsetataksejoone kohaleja joone sihisAsetataksejoone kohaleja joone sihisAsetataksejoone kohaleja joone sihisAsetataksejoone kohaleja joone sihisAsetataksejoone kohaleja joone sihisAsetataksejoone kohaleja joone sihisMaa-amet 2006 69

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood320233202232021NähtusklassVeetutekarbonaatkivimite ala piirOutcrop marginof the waterlesscarbonate rocksKambrium-VendiveekompleksiisohüpsContour line ofthe Cambrian-Vendian aquifersystemOrdoviitsium-KambriumiveekompleksiisohüpsContour line ofthe Ordovician-Cambrianaquifer systemElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCTL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKVett läbilaskvad Siluri-Oroviitsiumiveekompleksi karbonaatsed kivimid, mis eisisalda gravitatsioonilist vett (dreenitud)kogu veekompleksi vertikaalses ulatuses.Kambrium-Vendi veekompleksi survepinnasamakõrgusjooned, määratletakseabsoluutse kõrgusega merepinnast.Kambrium-Vendi veekompleksi isohüpsiväärtus meetrites üle merepinna.Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksisurvepinna samakõrgusjooned,määratletakse absoluutse kõrgusegamerepinnast.189/18170/26170/27170/24182627 1024LeppemärgikirjeldusJoon: 189/0/3RGB:102/102/102Joon: 170/4/1,RGB:126/0/140Tekst:53/125/125,värv 170(126/0/140)Joon: 170/3/1,RGB:126/0/140Fail****HG_veehor.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geoMärkusedKaardistataksealapiirjoont.Number onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepooltja asubjoone sihis.Maa-amet 2006 70

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood32020NähtusklassSilur-OrdoviitsiumiveekompleksiisohüpsContour line ofthe Silurian-Ordovicianaquifer systemElemenditüüpTL, LS, CCTNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKOrdoviitsium-Kambriumi veekompleksiisohüpsi väärtus meetrites üle merepinna.Silur-Ordoviitsiumi veekompleksisurvepinna samakõrgusjooned,määratletakse absoluutse kõrgusegamerepinnast.Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi isohüpsiväärtus meetrites üle merepinna.170/25170/22170/2325 152223 25LeppemärgikirjeldusTekst:53/125/125,värv 170(126/0/140)Joon: 170/0/1,RGB:126/0/140Tekst:53/125/125,värv 170(126/0/140)Fail****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geoMärkusedNumber onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepooltja asubjoone sihis.Number onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepooltja asubjoone sihis.Maa-amet 2006 71

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3201932018NähtusklassKesk-Alam-DevoniveekompleksiisohüpsContour line ofthe Middle-LowerDevonianaquifer systemKesk-DevoniveekompleksiisohüpsContour line ofthe MiddleDevonianaquifer systemElemenditüüpL, LS, CCTL, LS, CCTNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Alam-Devoni veekompleksisurvepinna samakõrgusjooned,määratletakse absoluutse kõrgusegamerepinnast.Kesk-Alam-Devoni veekompleksi isohüpsiväärtus meetrites üle merepinna.Kesk-Devoni veekompleksi survepinnasamakõrgusjooned, määratletakseabsoluutse kõrgusega merepinnast.Kesk-Devoni veekompleksi isohüpsi väärtusmeetrites üle merepinna.170/28170/29170/30170/312829 353031 45LeppemärgikirjeldusJoon: 170/ 2/1,RGB:126/0/140Tekst:53/125/125,värv 170(126/0/140)Joon: 170/ 6/1,RGB:126/0/140Tekst:53/125/125,värv 170(126/0/140)Fail****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geoMärkusedNumber onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepooltja asubjoone sihis.Number onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepooltja asubjoone sihis.Maa-amet 2006 72

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3201732016NähtusklassÜlem-DevoniveekompleksiisohüpsContour line ofthe UpperDevonianaquifer systemKambrium-VendiveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe Cambrian-Vendian aquifersystem on thecross-sectionElemenditüüpL, LS, CCTL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKÜlem-Devoni veekompleksi veekompleksisurvepinna samakõrgusjooned,määratletakse absoluutse kõrgusegamerepinnast.Ülem-Devoni veekompleksi isohüpsiväärtus meetrites üle merepinna.Kambrium-Vendi veekompleksi keskmistsurvetaseme pinda tähistav joon läbilõikel.170/32170/332/183233 5518LeppemärgikirjeldusJoon: 170/1/1,RGB:126/0/140Tekst:53/125/125,värv 170(126/0/140)Joon: 2/0/1,RGB: 255/0/0Fail****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_veetase.llMärkusedNumber onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepooltja asubjoone sihis.Maa-amet 2006 73

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3201532014NähtusklassOrdoviitsium-KambriumiveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe Ordovician-Cambrianaquifer systemon the crosssectionSilur-OrdoviitsiumiveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe Silurian-Ordovicianaquifer systemon the crosssectionElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKOrdoviitsium-Kambriumi veekompleksikeskmist survetaseme pinda tähistav joonläbilõikel.Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi keskmistsurvetaseme pinda tähistav joon läbilõikel.5/173/161716LeppemärgikirjeldusJoon: 5/0/1,RGB: 0/0/255Joon: 3/0/1,RGB: 0/255/0Fail****HG_veetase.ll****HG_veetase.llMärkusedMaa-amet 2006 74

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood320133201232011NähtusklassKesk-Alam-DevoniveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe Middle-LowerDevonianaquifer systemon the crosssectionKesk-DevoniveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe MiddleDevonianaquifer systemon the crosssectionÜlem-DevoniveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe UpperDevonianaquifer systemon the crosssectionElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Alam-Devoni veekompleksi keskmistsurvetaseme pinda tähistav joon läbilõikel.Kesk-Devoni veekompleksi keskmistsurvetaseme pinda tähistav joon läbilõikel.Ülem-Devoni veekompleksi keskmistsurvetaseme pinda tähistav joon läbilõikel.190/19212/4410/45194445LeppemärgikirjeldusJoon: 190/0/1,RGB: 168/0/0Joon: 212/0/1,RGB:248/196/0Joon: 10/0/1,RGB:134/255/255Fail****HG_veetase.ll****HG_veetase.ll****HG_veetase.llMärkusedMaa-amet 2006 75

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3201031017NähtusklassKvaternaariveekompleksiveetaseläbilõikelWater table ofthe Quaternaryaquifer systemon the crosssectionPõhjaveeliikumise suundGroundwaterflow directionElemenditüüpL, LS, CCCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKvaternaari veekompleksi keskmistsurvetaseme pinda tähistav joon läbilõikel.Maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi põhjavee voolamise suundveekompleksi avamusel.Ülem-Devoni veekompleksi geoloogilineindeks.Kesk-Devoni veekompleksi geoloogilineindeks.169/15PVNOOLHV_D3HV_D2152121 D 321 D 2LeppemärgikirjeldusJoon 169/0/1,RGB:255/0/255PVNOOL:orienteeritudsümbol/1/1,värv 170, RGB:126/0/140Tekst:53/125/125,53/80/80, värv170 (126/0/140)Tekst:53/125/125,53/80/80, värv170 (126/0/140)Fail****HG_veetase.ll****HG_pvsuund.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geoMärkusedSümbolpaigutataksevoolusuunasihis, nooleots osutabvee liikumisesuunale.Sümbolitekst paigutataksejoone(e noole)kohale joonesihis.Sümbolitekst paigutataksejoone(e noole)kohale joonesihis.Maa-amet 2006 76

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood33209NähtusklassPõhjaveeülevoolupiirkondArea ofgroundwateroverflowElemenditüüpCCCCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKesk-Alam-Devoni veekompleksigeoloogiline indeks.Silur-Ordoviitsiumi veekompleksigeoloogiline indeks.Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksigeoloogiline indeks.Kambrium-Vendi veekompleksigeoloogiline indeks.Piirkond, kus maapinnalt esimesealuspõhjalise kompleksi põhjavee survetaseon püsivalt üle maapinna.HV_D21HV_SOHV_OCAHV_CAV16921 D 2-121 S-O21 O-Ca21 Ca-V20LeppemärgikirjeldusTekst:53/125/125,53/80/80, värv170 (126/0/140)Tekst:53/125/125, värv170 (126/0/140)Tekst:53/125/125, värv170 (126/0/140)Tekst:53/125/125, värv170 (126/0/140)Joon: 169/0/0,RGB:255/0/255Fail****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_hyps.geo****HG_ylevool.geoMärkusedSümbolitekst paigutataksejoone(e noole)kohale joonesihis.Sümbolitekst paigutataksejoone(e noole)kohale joonesihis.Sümbolitekst paigutataksejoone(e noole)kohale joonesihis.Sümbolitekst paigutataksejoone(e noole)kohale joonesihis.Alal täidepuudub.Maa-amet 2006 77

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3200831016310153101431013NähtusklassPõhjaveeveelaheGroundwaterwatershedAllikas_1Spring_1Allikas_2Spring_2Allikas_3Spring_3Allikate gruppGroup ofspringsElemenditüüpLL, LS, CCCCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Põhjavee ülevoolu piirkond” alatäitemuster (lihtviirutus).Maapinnalt esimese põhjavee veekompleksipõhjavee alam-vesikondade valgaladepiirid.Allikas hinnangulise vooluhulgaga alla-10,1 ls , (vooluhulga määrab kaardistajavisuaalselt). Kaardistatakse keskmise suviseveetaseme juures selgelt märgatavad võiüldiselt tuntud allikad.Allikas hinnangulise vooluhulgaga 0,1...1,0-1ls , (vooluhulga määrab kaardistajavisuaalselt). Kaardistatakse keskmise suviseveetaseme juures selgelt märgatavad võiüldiselt tuntud allikad.Allikas hinnangulise vooluhulgaga üle-11,0 ls , (vooluhulga määrab kaardistajavisuaalselt). Kaardistatakse keskmise suviseveetaseme juures selgelt märgatavad võiüldiselt tuntud allikad.Mitmete allikate koos esinemine väikesel2maa-alal (pindalaga 0,1 km ja vähem).Kaardistatakse keskmise suvise veetasemejuures selgelt märgatavad või üldiselttuntud allikad.169/20169/21ALLIK1ALLIK2ALLIK3AGRUPP202115161718LeppemärgikirjeldusViirutus:200/135Viirutusjoon:169/0/0; RGB:255/0/255Joon:169/veelahe/1,RGB:255/0/255ALLIK1: 0/1/1,värv: 171(90/0/90)ALLIK2: 0/1/1,värv: 171(90/0/90)ALLIK3: 0/1/1,värv: 171(90/0/90)AGRUPP:0/1/1, värv: 171(90/0/90)Fail****HG_ylevool_kuj.geo****HG_ylevool.geo****HG_allikas.geo****HG_allikas.geo****HG_allikas.geo****HG_allikas.geoMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scalefactor) 0,5.Maa-amet 2006 78

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood320073320833207NähtusklassPõhjaveemineraliseerumisejoonIsoline ofgroundwatermineralizationÜldraudpõhjaveesIron ingroundwaterKarstiväliKarst fieldElemenditüüpL, LS, CCTS, CS, CLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPõhjavee mineraalsus on maapinnaltesimeses aluspõhja veekihis/kompleksis võitsentraalselt tarbitavas Kvaternaari veekihisvõi aluskorda lõikavates orgudes olevatesKvaternaari kruusades liivades levivaspõhjavees sisalduv lahustunud soolade hulk-1(mõõtühikuga gl ).Põhjavee mineraalsust kujutataksekaardiväljal samamineraalsusjoontega(isojoontega), väärtusega 0,5 gl -1 ja 1,0 gl -1 .Põhjavee mineraliseerumise joone väärtusPiirkonnad, kus maapinnalt esimesepõhjavee veekihi/veekompleksi põhjavee-1üldraua sisaldus ületab >1,0 mgl .“Üldraud põhjavees” alade täitemuster(lihtviirutus)172/34172/35172172/36S, CS, C Karstivormide laialdane esinemisala 173 40343536360,5 ja1,0LeppemärgikirjeldusJoon: 172/0/3,RGB:198/108/0Tekst:53/150/150,värv 172(198/108/0)Joon: 172/0/1,RGB:198/108/0Viirutus:200/135Viirutusjoon:172/0/1,RGB:198/108/0Joon: 173/0/0,RGB:0/160/191Fail****HG_min.geo****HG_min.geo****HG_min.geo****HG_min_kuj.geo****HG_karst.geoMärkusedNumber onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustepoolt jaasub joonesihis.Alal täidepuudub.Alal täidepuudub.Maa-amet 2006 79

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood310123101132006NähtusklassKarstiaukKarst cavityPinnaveeneelduminekarstiSurface watersubmerging intokarstMaa-alune jõgiUndergroundriverElemenditüüpLCCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Karstiväli” ala täitemuster (lihtviirutus).Karstiauk on karstiprotsesside tulemuseltekkinud auk (negatiivne pinnavorm).Kaardistatakse vähemalt 0,5 m sügavusi jaalla 0,1 km² pindalaga karstiauke.Voolava pinnaveekogu (nt oja, kraavi, jõevms) karsti neeldumise koht.Hinnanguline piirkond, kus vooluveekogujätkab oma teekonda maa all (ala vooluveekogukarsti neeldumise ja maapinnaletaasilmumise koha vahel).173/40KARSTNEELD245/3740393837LeppemärgikirjeldusViirutus 100/90Viirutusjoon:173/0/0,RGB:0/160/191KARST: 0/1/1,värv: 191,(0/128/255)NEELD:orienteertudsümbol/1/1,värv: 191(0/128/255)Joon: 245/3/1,RGB:0/125/178Fail****HG_karst_kuj.geo****HG_karst.geo****HG_karst.geo****HG_karst.geoMärkusedSümbolikinnituspunkt snäpitudmaa-alusejõe joonekülge,orienteeritudnii, etsümboli kaaravanebmaapealsejõe suunas.Jooned onsnäpitudpinnaveeneelduminekarsti sümbolikülge.Maa-amet 2006 80

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood31010310093100831007NähtusklassRiiklikupõhjaveeseirepuurkaevNationalgroundwatermonitoringborewellÜlevoolavpuurkaevOverflowingborewellMineraalveepuurkaevMineral waterborewellLäbilõikepuurkaevBorewell on thecross-sectionElemenditüüpCTCTCTCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKRiikliku põhjaveeseire informatsioonikogumise tarbeks kasutatav puurkaev.Riikliku põhjaveeseire puurkaevu numberriiklikus põhjaveekatastris.Puurkaev, kus avatavapõhjaveekihi/kompleksi survetase ületabsuudme absoluutse kõrguse taseme.“Ülevoolava puurkaevu” number riiklikuspõhjaveekatastris”.Mineraalvett tootev või mineraalveekihteavav puurkaev.“Mineraalvee puurkaevu” numberriiklikus põhjaveekatastris.Läbilõike koostamiseks kasutatudpuurkaev. Kaardiväljale kantaksepuurkaevu suudme asukoht.PASEIR121/13 13 1926PA_YLE81/9 9 7004PA_MIN101/11 11 14005PA_PK6LeppemärgikirjeldusPASEIR: 0/1/1,värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)PA_YLE:0/1/1, värv 2(255/0/0)Tekst:1/53/125/125,värv 1 (0/0/0)PA_MIN:0/1/1, värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)PA_PK: 0/1/1,värv 2(255/0/0)Fail****HG_info.geo****HG_info.geo****HG_info.geo****HG_info.geo****HG_info.geo****HG_info.geo****HG_info.geoMärkusedMaa-amet 2006 81

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpLTCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLäbilõike koostamiseks kasutatud puurkaev.Hüdrogeoloogilisel läbilõikel kujutataksepuurkaevu telgjoonena.“Läbilõike puurkaevu” sügavus (antaksemeetrites täpsusega üks koht peale koma).“Läbilõike puurkaevu” poolt avatavintervall.Avatud intervall on põhjaveesurvetasemest allapoole jääv manteltorugaümbritsemata või filtertorudegamanteldatud puurkaevu osa, milles toimubpuurkaevu varustamine veega.1/60 601/59 59 101,11/6 6LeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/0,RGB: (0/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Joon: 1/0/0,RGB: (0/0/0)Fail****HG_info.ll****HG_info.ll****HG_info.llMärkusedÜlemine LK:telgjoonelõppu onsnäpitudkeskkohagahorisontaalnejoonpikkusega 58põhiühikut.Alumine LK:lühendatudpuurkaevutelgjoon.Asetatakseläbilõikepuuraugupõhja allakeskele.Raamjoonevertikaalneulatus vastabavatavaleintervallile,raamjoonelaius on 58põhiühikut.Paremalkujutatudlühendatudvariant (LK).Maa-amet 2006 82

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpLTTTNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Läbilõike puurkaevu” survetase.Survetaset kujutav joon algab avatavaintervalli ülemisest osast ja lõppeb noolegasurvetaseme kõrgusel antudhüdrogeoloogilisel läbilõikel.-1“Läbilõike puurkaevu” erideebit (lsmtäpsusega üks koht peale koma) riiklikupõhjaveekatastri andmetel.“Läbilõike puurkaevu” vee mineraalsus-1(gl , täpsusega üks koht peale koma)riikliku põhjaveekatastri andmetel.“Läbilõike puurkaevu” number riiklikuspõhjaveekatastris.1/5 51/5 5 4,31/5 5 0,31/7 7 10584LeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Fail****HG_info.ll****HG_info.ll****HG_info.ll****HG_info.geo,****HG_info.llMärkusedSnäpitudläbilõikepuurkaevupoolt avatavintervalltähistavaraamjooneülemiseparemanurga punktikülge.Asetatakseavatavaintervalliraamjoonestvasemalekeskele.Asetatakseavatavaintervalliraamjoonestparemalekeskele.Hüdrogeoloogiliselläbilõikelasetataksepuuraugusuudmekohalekeskele.Maa-amet 2006 83

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3100631005NähtusklassLäbilõikepuuraukBorehole on thecross-sectionVeehaare_1Water intake_1ElemenditüüpCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKANDMEP_HGLäbilõike koostamiseks kasutatud puurauk:L Hüdrogeoloogilisel läbilõikel kujutatakse 1/60 60puurauku telgjoonena.TTCLäbilõike koostamiseks kasutatud puurauk.“Läbilõike puuraugu” sügavus (antaksemeetrites kümnendiku täpsusega).“Läbilõike puuraugu” number (või indeks)sulgudes.Veehaare, kus vee erikasutusloagamääratud põhjaveevõtt jääb vahemikku3 -15...50 m d . (Veehaare on ehitis veevõtmiseks veekogust või põhjaveekihist.Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks onriiklik põhjaveekataster.1/591/61TARVE16059 101,161 (M50)46LeppemärgikirjeldusANDMEP_HG:0/1,25/1,25;värv 1 (0/0/0)Joon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)TARVE1:0/1/1, värv 2(255/0/0)Fail****HG_info.geo****HG_info.ll****HG_info.ll****HG_info.geo,****HG_info.ll****HG_veevott.geoMärkusedÜlemine LK:telgjoonelõppu onsnäpitudkeskkohagahorisontaalnejoonpikkusega 58põhiühikut.Alumine LK:lühendatudpuuraugutelgjoon.Asetatakseläbilõikepuuraugupõhja allakeskele.Maa-amet 2006 84

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood310043100331002NähtusklassVeehaare_2Water intake_2Veehaare_3Water intake_3Veehaare_4Water intake_4ElemenditüüpTCTCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Veehaare_1” puurkaevu(de) numb(rid)erriiklikus põhjaveekastris.Veehaare, kus vee erikasutusloagamääratud põhjaveevõtt jääb vahemikku3 -150...100 m d . (Veehaare on ehitis veevõtmiseks veekogust või põhjaveekihist.Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks onriiklik põhjaveekataster.“Veehaare_2” puurkaevu(de)katastrinumb(rid)er riiklikuspõhjaveekastris.Veehaare, kus vee erikasutusloagamääratud põhjaveevõtt jääb vahemikku3 -1100...500 m d . (Veehaare on ehitis veevõtmiseks veekogust või põhjaveekihist.Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks onriiklik põhjaveekataster.1/47 47 1926TARVE2TARVE34849 1927“Veehaare_3” puurkaevu(de) numb(rid)erT 1/51 51 1928riiklikus põhjaveekastris.CTVeehaare, kus vee erikasutusloagamääratud põhjaveevõtt jääb vahemikku3 -1500...1000 m d . (Veehaare on ehitis veevõtmiseks veekogust või põhjaveekihist.Põhjaveevõtu informatsiooni aluseks onriiklik põhjaveekataster.“Veehaare_4” puurkaevu(de) numb(rid)erriiklikus põhjaveekastris.1/49TARVE450521/53 53 1930LeppemärgikirjeldusTekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)TARVE2:0/1/1, värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)TARVE3:0/1/1, värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)TARVE4:0/1/1, värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Fail****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geoMärkusedMaa-amet 2006 85

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood31001NähtusklassKinnitatudpõhjaveevarugaveehaareWater intakefrom approvedgroundwaterresourcesElemenditüüpCTCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKKeskkonnaministri poolt kinnitatudpõhjaveevaruga veehaare teatud põhjaveeveekompleksil (aluseks on riiklikpõhjaveekataster).PVVARU“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”3 -1 2/54 54 700kinnitatud varu suurus m d .“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”poolt avatava Ülem-Devoni veekompleksigeoloogiline indeks.“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”poolt avatava Kesk-Devoni veekompleksigeoloogiline indeks.HK_D3HK_D25454 D 354 D 2LeppemärgikirjeldusPVVARU:0/1/1, värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,53/80/80, värv2 (255/0/0)Tekst:53/125/125,53/80/80, värv2 (255/0/0)Fail****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geoMärkusedAsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonealla keskele.AsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonekohalekeskele.AsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonekohalekeskele.Maa-amet 2006 86

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”poolt avatava Alam-Kesk-Devoniveekompleksi geoloogiline indeks.“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”poolt avatava Silur-Ordoviitsiumiveekompleksi geoloogiline indeks.“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”poolt avatava Ordoviitsium-Kambriumiveekompleksi geoloogiline indeks.HK_D21HK_SOHK_OCA54 D 2-154 S-O54 O-CaLeppemärgikirjeldusTekst:53/125/125,53/80/80, värv2 (255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)Fail****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geoMärkusedAsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonekohalekeskele.AsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonekohalekeskele.AsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonekohalekeskele.C“Kinnitatud põhjaveevaruga veehaarde”poolt avatava Kambrium-Vendiveekompleksi geoloogiline indeks.HK_CAV54 Ca-VTekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)****HG_veevott.geoAsetataksesümboliPVVARUraami sissekeskjoonekohalekeskele.Maa-amet 2006 87

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood32005NähtusklassPõhjaveealanduslehterDecline ofgroundwaterlevelElemenditüüpL, LS, CCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPõhjavee alanduslehter on intensiivsepõhjaveetarbimisega piirkond või kaevandusala,kus põhjaveetase on lehtrikujuliseltalanenud. Kaardile kantakse alanduslehtripiir (joon, kus veekihi või -kompleksitänapäevane püsiv survetase saavutabtarbimis- või kaevandamiseelsesurvetaseme) ning selle veekompleksigeoloogiline indeks, milles alanduslehteresineb.Kesk-Devoni põhjavee veekompleksisesineva põhjavee alanduslehtri geoloogilineindeks.Alam-Kesk-Devoni põhjavee veekompleksisesineva põhjavee alanduslehtri geoloogilineindeks.2/55 55HK_D2HK_D2154 D 254 D 2-1LeppemärgikirjeldusJoon: 2/0/2,RGB: 255/0/0Tekst:53/125/125,53/80/80, värv2 (255/0/0)Tekst:53/125/125,53/80/80, värv2 (255/0/0)Fail****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geoMärkusedAsetataksepõhjaveealanduslehtrijoonele joonesihis jaalusegaalanduslehtrikeskmesuunas.Asetataksepõhjaveealanduslehtrijoonele joonesihis jaalusegaalanduslehtrikeskmesuunas.Maa-amet 2006 88

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKSilur-Ordoviitsiumi põhjavee veekompleksisesineva põhjavee alanduslehtri geoloogilineindeks.Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveeveekompleksis esineva põhjaveealanduslehtri geoloogiline indeks.Kambrium-Vendi põhjavee veekompleksisesineva põhjavee alanduslehtri geoloogilineindeks.HK_SOHK_OCAHK_CAV54 S-O54 O-Ca54 Ca-VLeppemärgikirjeldusTekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)Tekst:53/125/125,värv 2(255/0/0)Fail****HG_veevott.geo****HG_veevott.geo****HG_veevott.geoMärkusedAsetataksepõhjaveealanduslehtrijoonele joonesihis jaalusegaalanduslehtrikeskmesuunas.Asetataksepõhjaveealanduslehtrijoonele joonesihis jaalusegaalanduslehtrikeskmesuunas.Asetataksepõhjaveealanduslehtrijoonele joonesihis jaalusegaalanduslehtrikeskmesuunas.33206KaevandusalaMining areaS, CS, CKaevandusala on piirkond, kus ontoimunud või toimub aluspõhjalistekivimite kaevandamine (sh karjäärid jaallmaakaevandused).19042Joon: 190/0/0,RGB: 168/0/0****HG_kaevand.geoAlal täidepuudub.Maa-amet 2006 89

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood320043200332002NähtusklassAllmaakaevandusUndergroundmineHüdrogeoloogilise läbilõikejoonLine of hydrogeologicalcross-sectionTektoonilinerike hüdrogeoloogiliselläbilõikelTectonic faulton hydrogeologicalcross-sectionElemenditüüpLS, CS, CL, LS,CCTL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Kaevandusala” täitemuster (lihtviirutus).Allmaakaevanduste (sh likvideeritudkaevanduste) piirjoon.Läbilõike asukohta tähistav(ad) joon(ed)kaardiväljal. Ühendatakse “läbilõikepuuraugu” ja/või “läbilõike puurkaevu”suudmest suudmeni.“Hüdrogeoloogilise läbilõike joone”algus ja lõpp-punkti tähis.Hüdrogeoloogilisel läbilõikel kaardistatudaluspõhja kivimeis esinev tektooniline rikeamplituudiga 5 ja enam meetrit.190/42381/574243571/58 581/66A, B, C,DLeppemärgikirjeldusViirutus: 200/45Viirutusjoon:190/0/0; värv 190(168/0/0)Joon: 38/2/2,RGB: 255/0/0Joon: 1/0/1,RGB: 0/0/0Tekst:53/200/200,värv 1 (0/0/0)Joon: 1/3/2,RGB: 0/0/0Fail****HG_kaevand_kuj.geo****HG_kaevand.geo****HG_info.geo****HG_info.geo****HG_info.llMärkusedMaa-amet 2006 90

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood32001NähtusklassErinevaveeandvusegapõhjaveekihtidepiirjoonMargin betweenaquifers ofdifferentproductivityElemenditüüpL, LS, CCCCTTLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKErineva veeandvusega põhjaveekihtideavamuste piirjoon ja erinevaveeandvusega põhjaveekihtide vahelinepiir läbilõikel.Läbilõike A-B nimi.Läbilõike C-D nimi.Läbilõike joone algus ja lõpp-punktidetähised skaala joonte kohal.Läbilõike muu tekst on: skaalajoonteabsoluutkõrgused meetrites, skaala joontekohal kohal asuv absoluutkõrguse ühik(meeter) ja läbilõikel orientiiri tähtsusegageograafiliste asukohtade (jõed, rabad.pinnavormid) nimed.Läbilõike vertikaaljooned ja skaalajoonedabsoluutkõrguste tähistamiseks.1/62LL_ABLL_CD6255551/56 56LäbilõigeA-BLäbilõigeC-DA, B, C,D1/56 56 Altja1/55 55LeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/0RGB: 0/0/0Tekst:53/250/250,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/250/250,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/200/200,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/125/125131/125/125Jooned: 1/0/0,RGB: 0/0/0Fail****HG_kuj.geo,****HG_kuj.ll****HG_abi.ll****HG_abi.ll****HG_abi.ll****HG_abi.ll****HG_abi.llMärkusedAsubläbilõikekohalkeskel.Asubläbilõikekohalkeskel.Asuvadskaalavertikaaljoone kohalVeekogudenimed onfondiga131.Horisontaalsed joonedon snäpitudvertikaaljoone külge.Maa-amet 2006 91

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood3320533204NähtusklassKvaternaarisetted võivadkohati ollaalternatiivsedaluspõhjaveekihileQuaternarydeposits maybe alternativeto the bedrockaquiferKvaternaarisetted onalternatiivsedaluspõhjaveekihileQuaternarydeposits arealternative tothe bedrockaquiferElemenditüüpS, CS, CS, CS, CLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKMattunud orud, milles võivad olla (kuidpuurimisandmed puuduvad)glatsiofluviaalsed liivad ja kruusad, misolemasolu korral on alternatiivsedaluspõhjalisele veekihile. Kaardistatakse“mattunud orgude” piires; ei eraldata väljaakvatooriumis.Mattunud orud, milles olevadglatsiofluviaalsetes liivades kruusadespaiknevad veekihid on alternatiivsedaluspõhja veekihile. Kaardistatakse“mattunud orgude” piires; ei eraldata väljaakvatooriumis.“Kvaternaari setted on alternatiivsedaluspõhja veekihile” ala täitemuster(lihtviirutus).1/611/6061601/60 60LeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/1RGB: 0/0/0Joon: 1/0/1RGB: 0/0/0Viirutus: 300/30Viirutusjoon:1/0/1, , RGB:0/0/0Fail****HG_org.geo****HG_org.geo****HG_org_kuj.geoMärkusedMaa-amet 2006 92

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood332033320233201NähtusklassGlatsiofluviaal-sed settedaluspõhjaveekihilGlaciofluvialdeposits on thebedrockaquiferAluspõhjaveekihidkaetudpinnakattesavigaQuaternaryclay on thebedrockaquiferSooaladMarshElemenditüüpS, CS, CCL, LS,CCLS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAluspõhjalised veekihid on kaetudglatsiofluviaalsete liivade ja kruusadega(vaid setete avamusel). Moodustataksepinnakatte geoloogilise teemakaardi erivanustega glatsiofluviaalsete seteteavamustest.“Glatsiofluviaalsed setted aluspõhjaveekihil” ala täitemuster.Kvaternaari saviga kaetud aluspõhjalisedveekihid (vaid pinnakattesavideavamused). Moodustatakse pinnakattegeoloogilise teemakaardi litoloogilisesettetüübi “savi” avamustest.“Aluspõhja veekihid kaetud pinnakattesaviga” ala täitemuster (lihtviirutus).Maismaalised märgalad. Moodustataksepinnakatte geoloogilise teemakaardinähtusklassi “Holotseeni soosetted”avamustest, kustutades ära alla 0,5 km 2suuruse pindalaga soosetete avamused.191FLUVIO1/575658571/57 57559LeppemärgikirjeldusJoon: 191/0/0,RGB:0/128/255FLUVIO:1/150/150/0,värv 191(0/128/255)Joon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Viirutus: 40/0Viirutusjoon:1/0/0, RGB:0/0/0Joon: 5/0/0,RGB: 0/0/255FailHG_kvat.geoHG_kvat_kuj.geoHG_kvat.geoHG_kvat_kuj.geoHG_kvat.geoMärkusedAlalpuudubtäide.Tegemistsuletudpiirjoonega.Alal puudubtäide.Maa-amet 2006 93

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedC“Sooalade” täitemuster.SOO59SOO:1/100/100/45,värv: 5(0/0/255)HG_kvat_kuj.geoPÕHJAVEE KAITSTUSE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID4310543104Kaitsmata alaUnprotectedareaNõrgalt kaitstudalaWeaklyprotected areaS, CS, CS, CS, CVaadeldavas piirkonnas põhjaveelooduslik kaitstus maapinnalt lähtuvapunkt- või hajureostuse suhtes praktiliseltpuudub. Tegemist on põhjavee kaitstusehinnanguga, kus vaadeldavaks(e kaitstavaks) põhjaveeks on (i)maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselttarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesivõi (iii) aluskorda lõikuvates orgudesaluskorral lasuvate kvaternaari liivadeskruusadeslevivate veekihtide põhjavesi.Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesilooduslikult nõrgalt kaitstud maapinnaltlähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.Tegemist on põhjavee kaitstusehinnanguga, kus vaadeldavaks(e kaitstavaks) põhjaveeks on (i)maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselttarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesivõi (iii) aluskorda lõikuvates orgudesaluskorral lasuvate kvaternaari liivadeskruusadeslevivate veekihtide põhjavesi.16016134Täitevärv: 160,(255/144/200)Täitevärv: 161,(255/176/216)****PVK.geo****PVK.geoMaa-amet 2006 94

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood4310343102NähtusklassKeskmiseltkaitstud alaModeratelyprotected areaSuhteliseltkaitstud alaRelatively wellprotected areaElemenditüüpS, CS, CS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKVaadeldavas piirkonnas on põhjavesilooduslikult keskmiselt kaitstudmaapinnalt lähtuva punkt- võihajureostuse suhtes. Tegemist on põhjaveekaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks(e kaitstavaks) põhjaveeks on (i)maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselttarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesivõi (iii) aluskorda lõikuvates orgudesaluskorral lasuvate kvaternaari liivadeskruusadeslevivate veekihtide põhjavesi.Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesisuhteliselt hästi looduslikult kaitstudmaapinnalt lähtuva punkt- võihajureostuse suhtes. Tegemist on põhjaveekaitstuse hinnanguga, kus vaadeldavaks(e kaitstavaks) põhjaveeks on (i)maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselttarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesivõi (iii) aluskorda lõikuvates orgudesaluskorral lasuvate kvaternaari liivadeskruusadeslevivate veekihtide põhjavesi.16216356LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 162,(255/255/144)Täitevärv: 163,(176/255/176)Fail****PVK.geo****PVK.geoMärkusedMaa-amet 2006 95

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood431014320543204NähtusklassKaitstud alaWell protectedareaVeerikkadkvaternaarisettedWater-abundantQuaternarydepositsPoorsetekivimitepõhjaveekihidAquifers inporous rocksElemenditüüpS, CS, CS, CS, CCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKVaadeldavas piirkonnas on põhjavesilooduslikult väga hästi kaitstud maapinnaltlähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.Tegemist on põhjavee kaitstusehinnanguga, kus vaadeldavaks(e kaitstavaks) põhjaveeks on (i)maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi põhjavesi, (ii) tsentraalselttarbitava Kvaternaari veekihi põhjavesivõi (iii) aluskorda lõikuvates orgudesaluskorral lasuvate kvaternaari liivadeskruusadeslevivate veekihtide põhjavesi.Tsentraalselt tarbitavate Kvaternaariveekihtide leviala või aluskorda lõikuvatesorgudes aluskorral lasuvate kvaternaariliivades-kruusades levivate veekihtideleviala kaardiväljal. (Hüdrogeoloogiliselteemakihil kaardistatavad nähtusklassidKvaternaari veekompleks_1, Kvaternaariveekompleks_2, Kvaternaariveekompleks_3)“Veerikkad kvaternaarisetted” alatäitemuster.Kesk-Devoni veekompleksi, Kesk-Alam-Devoni veekompleksi, Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi, ja Kambrium-Vendi veekompleksi erinevateveeandvusega veekihtide avamused.164168PINNAK1657181815LeppemärgikirjeldusTäitevärv: 164,(144/255/144)Joon: 168/0/0,RGB: 60/166/0PINNAK:1/75/75/45Värv 168(60/166/0)Joon: 165/0/0,RGB: 0/160/0Fail****PVK.geo****PVK_veekompl.geo****PVK_veekompl_kuj.geo****PVK_veekompl.geoMärkusedAladelpuudub täide.Aladelpuudub täide.Maa-amet 2006 96

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood43203NähtusklassLõheliste jakarstunudkivimitepõhjaveekihidAquifers infissured andkarst rocksElemenditüüpCS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Poorsete kivimite põhjaveekihid” alatäitemuster.Ülem-Devoni veekompleksi, Narvaveepideme (e Leivu ja Vadja kihistu) jaSilur-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksilõheliste ja karstunud kivimite erinevaveeandvusega veekihtide avamused.LIIVAK1661516LeppemärgikirjeldusLIIVAK:1/150/150/45,värv 165(0/160/0)Joon: 166/0/0,RGB: 0/96/0;Fail****PVK_veekompl_kuj.geo****PVK_veekompl.geoMärkusedAladelpuudub täide.C“Lõheliste ja karstunud kivimitepõhjaveekihid” ala täitemuster.LUBJAK16LUBJAK:1/0/0/0, , värv166 (0/96/0)****PVK_veekompl_kuj.geo43202MaapinnaltesimenealuspõhjalineveepideFirst bedrockaquitard fromthe groundsurfaceS, CS, CSnetnaja Gora kihistiku ja Amata kihistudolomiidi ja domeriidi ning savikaaleuroliidi; Narva veepideme ehk Leivu jaVadja kihistu massiivse dolomiidi,domeriidi, savi ja aleuroliidi; Siluri jaOrdoviitsiumi massiivsete karbonaatsetekivimite ning Alam-Ordoviitsiumi Türisaluja Varangu kihistu diktüoneemakilde;Lükati-Lontova kihistu savi ja liivsavi;Kotlini kihistu savi, Voronka kihistuSirgala kihistiku alumise osa aleuriitse savi,aluskorra lõhedete ja murenematakristalsete kivimite avamus.16717Joon: 167/0/0,RGB: 0/80/40****PVK_veekompl.geoAladelpuudub täide.Maa-amet 2006 97

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood4200143201NähtusklassMaapinnaltesimesealuspõhjaliseveekompleksiisohüpsidContour linesof the firstbedrockaquitard fromthe groundsurfaceTasakaalualaEquilibriumareaElemenditüüpLL, LS, CCTS, CS, CLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Maapinnalt esimene aluspõhjalineveepide” ala täitemuster (lihtviirutus).Maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekomplekside survetasemetesamaväärtusjooned veekihtide avamusel võialuspõhjalise veepideme avamusel.Maapinnalt esimese aluspõhjaliseveekompleksi isohüpsi absoluutkõrguseväärtus meetrites.Piirkond kus: (i) põhjavee ülevoolualadevahel esinevad oosid, (ii) sandurid, kuslevib arvukalt savikihte või (iii) oniseloomulik liivsavimoreenide esineminekaitstuse seisukohalt vaadeldavapõhjaveekihi lasumis.“Tasakaaluala” täitemuster (lihtviirutus).167/17171171/23170170/19172223 251919LeppemärgikirjeldusViirutus: 150/0Viirutusjoon:167/0/0, , RGB:0/80/40Joon: 171/0/1,RGB: 90/0/90Tekst:53/125/125,värv 171(90/0/90)Joon: 171/0/0,RGB:126/0/140Viirutus: 100/0Viirutusjoon:170/0/0, , RGB:126/0/140Fail****PVK_veekompl_kuj.geo****PVK_hyps.geo****PVK_hyps.geo****PVK_tasak.geo****PVK_tasak_kuj.geoMärkusedNumber onõiges asendisvaadatunaväiksemateväärtustegahüdroisohüpsidepoolt.Aladelpuudub täide.Maa-amet 2006 98

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkused53112531115311053109TurbaperspektiivalaPerspectivearea of peatJärvemudaperspektiivalaPerspectivearea of gyttjaJärvelubjaperspektiivalaPerspectivearea oflacustrine limeKruusaperspektiivalaPerspectivearea of gravelS, CS, CMAAVARADE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID(NB! TEOSTAJA EI ESITA VALMISKUJUL KAARTI)Geoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varuga turbalasundiala, mis on keskkonnaregistris kinnitamata208 2ning ei külgne maardlaga.T Turba perspektiivala nimi. 1/2 2 HinoS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varugajärvemudalasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.T Järvemuda perspektiivala nimi. 1/3 3 MülkaS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varugajärvelubjalasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.T Järvelubja perspektiivala nimi. 1/4 4 LubjakaS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varuga kruusalasundiala, mis on keskkonnaregistris kinnitamataning ei külgne maardlaga.209221212348Joon: 208/2/2,RGB:(143/85/69)Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 209/2/2,RGB:132/195/38Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 221/2/2,RGB:230/127/131Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 212/2/2,RGB:248/196/0****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geoKaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Maa-amet 2006 99

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood531085310753106NähtusklassLiivaperspektiivalaPerspectivearea of sandPinnakatte saviperspektiivalaPerspectivearea ofQuaternary clayAluspõhja saviperspektiivalaPerspectivearea of bedrockclayElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKT Kruusa perspektiivala nimi. 1/8 8 KarliS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varuga liivalasundiala, mis on keskkonnaregistris kinnitamataning ei külgne maardlaga.211T Liiva perspektiivala nimi. 1/7 7 LihviS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varuga pinnakattesavilasundi ala, mis on keskkonnaregistriskinnitamata ning ei külgne maardlaga.T Pinnakatte savi perspektiivala nimi. 1/6 6 SaareS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varuga aluspõhjasavilasundi ala, mis on keskkonnaregistriskinnitamata ning ei külgne maardlaga.210219T Aluspõhja savi perspektiivala nimi. 1/34 34 Lohu7634LeppemärgikirjeldusTekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 211/2/2,RGB:255/254/0Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 210/2/2,RGB:5/124/195Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 219/2/2,RGB:0/124/195Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Fail****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geoMärkusedNimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Maa-amet 2006 100

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood53105531045310353102NähtusklassKristalliinseehituskiviperspektiivalaPerspectivearea ofcrystalline rocksfor buildingPõlevkiviperspektiivalaPerspectivearea of oil shaleFosforiidiperspektiivalaPerspectivearea ofphosphoriteLubjakiviperspektiivalaPerspectivearea oflimestoneElemenditüüpS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varuga kristaliinseehituskivilasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.T Kristalliinse ehituskivi perspektiivala nimi. 1/35 35 MaarduS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varugapõlevkivilasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.220217T Põlevkivi perspektiivala nimi. 1/32 32 ViruS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varugafosforiidilasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.T Fosforiidi perspektiivala nimi. 1/33 33 FantaS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varugalubjakivilasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.21821635323330LeppemärgikirjeldusJoon: 220/2/2,RGB:114/112/112Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 217/2/2,RGB:252/127/63Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 218/2/2,RGB:153/71/121Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 216/2/2,RGB:0/175/153Fail****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_persp-ala.geoMärkusedKaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Maa-amet 2006 101

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood53101520125201152010NähtusklassDolokiviperspektiivalaPerspectivearea ofdolostoneTurbalasundilevialaArea of peatdepositsJärvemudalasundilevialaArea of gyttjadepositsJärvelubjalasundilevialaArea oflacustrine limedepositsElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKT Lubjakivi perspektiivala nimi. 1/30 30 KureS, CS, CGeoloogiliste otsingu- või uuringutöödetulemusena hinnatud varugadolokivilasundi ala, mis onkeskkonnaregistris kinnitamata ning eikülgne maardlaga.T Dolokivi perspektiivala nimi. 1/5 5 AntsuS, CS, CS, CS, CS, CS, CGeoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatud turbalasundiala, mis ei ole registreeritudkeskkonnaregistris ja mille kvaliteet jakvantiteet lubab eeldada maavaravaruolemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatudjärvemudalasundi ala, mis ei oleregistreeritud keskkonnaregistris ja millekvaliteet ja kvantiteet lubab eeldadamaavaravaru olemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatudjärvelubjalasundi ala, mis ei oleregistreeritud keskkonnaregistris ja millekvaliteet ja kvantiteet lubab eeldadamaavaravaru olemasolu.222208/12209/13221/195121319LeppemärgikirjeldusTekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 222/2/2,RGB:66/147/159Tekst:174/120/120,värv 1 (0/0/0)Joon: 208/6/2,RGB:143/85/69Joon: 209/6/2,RGB:132/195/38Joon: 221/6/2,RGB:230/127/131Fail****MV_info.geo****MV_persp-ala.geo****MV_info.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geoMärkusedNimelelisataksesulgudes ID.Kaasnevadtärkandmed(vt pt11.2.1).Nimelelisataksesulgudes ID.Maa-amet 2006 102

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood5200952008520075200652005NähtusklassKruusalasundilevialaArea of graveldepositsLiivalasundilevialaArea of sanddepositsPinnakattesavilasundilevialaArea ofQuaternary claydepositsAluspõhjasavilasundilevialaArea of bedrockclay depositsKristalliinseehituskivilasundilevialaArea ofcrystalline rocksfor buildingElemenditüüpS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKGeoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatudkruusalasundi ala, mis ei ole registreeritudkeskkonnaregistris ja mille kvaliteet jakvantiteet lubab eeldada maavaravaruolemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatud liivalasundiala, mis ei ole registreeritudkeskkonnaregistris ja mille kvaliteet jakvantiteet lubab eeldada maavaravaruolemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatud pinnakattesavilasundi ala, mis ei ole registreeritudkeskkonnaregistris ja mille kvaliteet jakvantiteet lubab eeldada maavaravaruolemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatud aluspõhjasavilasundi ala, mis ei ole registreeritudkeskkonnaregistris ja mille kvaliteet jakvantiteet lubab eeldada maavaravaruolemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatud kristaliinseehituskivilasundi ala, mis ei oleregistreeritud keskkonnaregistris ja millekvaliteet ja kvantiteet lubab eeldadamaavaravaru olemasolu.212/18211/17210/16219/44220/451817164445LeppemärgikirjeldusJoon: 212/6/2,RGB:248/196/0Joon: 211/6/2,RGB:255/254/0Joon: 210/6/2,RGB:5/124/195Joon: 219/6/2,RGB:0/124/195Joon: 220/6/2,RGB:114/112/112Fail****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geoMärkusedMaa-amet 2006 103

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood520045200352002520015101151010NähtusklassPõlevkivilasundilevialaArea of oil shaledepositsFosforiidilasundilevialaArea ofphosphoritedepositsLubjakivilasundilevialaArea oflimestonedepositsDolokivilasundilevialaArea ofdolostonedepositsPinnakatte savileiukohtDiscovery ofQuaternary clayAluspõhja savileiukohtDiscovery ofbedrock clayElemenditüüpS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CS, CCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKGeoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatudpõlevkivilasundi ala, mis ei oleregistreeritud keskkonnaregistris ja millekvaliteet ja kvantiteet lubab eeldadamaavaravaru olemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatudfosforiidilasundi ala, mis ei oleregistreeritud keskkonnaregistris ja millekvaliteet ja kvantiteet lubab eeldadamaavaravaru olemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatudlubjakivilasundi ala, mis ei oleregistreeritud keskkonnaregistris ja millekvaliteet ja kvantiteet lubab eeldadamaavaravaru olemasolu.Geoloogilise kaardistamise või maavaradeotsingu käigus välja eraldatuddolokivilasundi ala, mis ei ole registreeritudkeskkonnaregistris ja mille kvaliteet jakvantiteet lubab eeldada maavaravaruolemasolu.Pinnakatte savilasundi leiukoht, kus savikvaliteet vastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.Aluspõhjalise savilasundi leiukoht, kus savikvaliteet vastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.217/42218/43216/40222/41LK_QSVLK_APS424340411644LeppemärgikirjeldusJoon: 217/6/2,RGB:252/127/63Joon: 218/6/2,RGB:153/71/121Joon: 216/6/2,RGB:0/175/153Joon: 222/6/2,RGB:66/147/159LK_QSV:0/1/1, sümbolitäitevärv: 210(5/124/195)LK_APS:0/1/1, sümbolitäitevärv 219(0/124/195)Fail****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leviala.geo****MV_leiukoht.geo****MV_leiukoht.geoMärkusedMaa-amet 2006 104

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood51009NähtusklassDolokivileiukohtDiscovery ofdolostoneElemenditüüpCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKDolokivi leiukoht, kus dolokivi kvaliteetvastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.LK_DOL41LeppemärgikirjeldusLK_DOL: 0/1/1,sümbolitäitevärv 222(66/147/159)Fail****MV_leiukoht.geoMärkused51008LubjakivileiukohtDiscovery oflimestoneCLubjakivi leiukoht, kus lubjakivi kvaliteetvastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.LK_LUB40LK_LUB:0/1/1, sümbolitäitevärv 216(0/175/153)****MV_leiukoht.geo51007Liiva leiukohtDiscovery ofsandCLiiva leiukoht, kus liiva kvaliteet vastabmaavaradele esitatud kvaliteedinõuetele,kuid lasundi levik on täpsemalt piiritlemata.LK_LII17LK_LII: 0/1/1,sümbolitäitevärv 211(255/254/0)****MV_leiukoht.geo51006Kruusa leiukohtDiscovery ofgravelCKruusa leiukoht, kus kruusa kvaliteetvastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.LK_KR18LK_KR: 0/1/1,sümbolitäitevärv 212(248/196/0)****MV_leiukoht.geo51005JärvelubjaleiukohtDiscovery oflacustrine limeCJärvelubja leiukoht, kus järvelubja kvaliteetvastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.LK_JLB19LK_JLB: 0/1/1,sümbolitäitevärv 221(230/127/131)****MV_leiukoht.geo51004JärvemudaleiukohtDiscovery ofgyttjaCJärvemuda leiukoht, kus järvemudakvaliteet vastab maavaradele esitatudkvaliteedinõuetele, kuid lasundi levik ontäpsemalt piiritlemata.LK_JMD13LK_JMD:0/1/1, sümbolitäitevärv 209(132/195/38)****MV_leiukoht.geo51003MaagaasileiukohtDiscovery ofnatural gasCMaagaasi esinemise piirkond.LK_GAS24LK_GAS:0/1/1, sümbolipiirjoone värv 1(0/0/0)****MV_leiukoht.geoMaa-amet 2006 105

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood51002NähtusklassRaua- jamangaanikonkretsioonideleiukohtDiscovery ofiron andmanganeseconcretionsElemenditüüpCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKRaua- ja mangaanikonkretsioonideesinemise piirkond.LK_KOK25LeppemärgikirjeldusLK_KOK:0/1/1, sümbolivärv 215(75/75/75),raam 1 (0/0/0)Fail****MV_leiukoht.geoMärkused51001VärvipigmendileiukohtDiscovery ofnaturalpigmentsCUlatuslikum pinnakattes esinev, peamiseltrauahüdroksiididest ja purdsetenditestkoosnev lasund.LK_PIG29LK_PIG: 0/1/1,täitevärv 213(205/105/105)****MV_leiukoht.geo62028Jäätmete hoidlapiirMargin of thewaste-disposalsiteL, LS, CCGEOMORFOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSIDJäätmete hoidmiseks mõeldud alad (üle0,1 km 2 ), tuhamäed ja settebasseinid (ntSillamäe jäätmehoidla jms). Kaardilekantakse hoidla piirjoon.18/5 5Joon:18/jaatmehoidla/3,RGB: 126/86/0****GM.geoJoondigitakse nii,et ristkriipsudjäävad hoidlaalastväljapoole.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)10Maa-amet 2006 106

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkused61005MeteoriidikraaterMeteorite craterCLöögi- või plahvatuskraater pinnakattes võialuspõhja kivimites.METKRT57METKRT:0/1/1, värv 1(0/0/0)****GM.geo610046100362027JoaastangWaterfall benchTermokarstThermokarstLimneamererannajoonCoastline of theLimnea SeaCCL, LS, CCJõel asuv vähemalt 1 m kõrgune astang.Setetesse mattunud irdjää pangastesulamisel tekkinud negatiivsedpinnavormid, milledes võivad esinedajärved (osa nähtusklassist “järvenõgu”).Limneamere maksimaalse ulatuserannajoon. Määratletakse Limneamerestaadiumi rannavormide maksimaalseabsoluutkõrguse või Limneamere seteteavamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi.Kaardistatakse vaid kindlalt teadaolevaidrannajoone asukohti.TKARST JUGA28/76517JUGA: sümbolorienteeritud.Suurusvastavaltsümboli teegisolevale. Värv 2(255/0/0)TKARST:0/1/1, värv 2(255/0/0)Joon: 28/0/3,RGB:0/165/165****GM.geo****GM.geo****GM.geoSümbolipikimkülg onristi jõetelgjoonegaja nürinurkon joalangemisesuunas.Sümbolijuhtpunktasetataksenegatiivsepinnavormikeskele.Maa-amet 2006 107

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood62026620256202462023NähtusklassLimneamererannaastangCliff of theLimnea SeaLimneamererannavallBeach ridge ofthe Limnea SeaLimneameremaasäärSpit of theLimnea SeaLimneamerepõiksäärBay-mouth barof the LimneaSeaElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLimneamere poolt pinnakattesseabradeeritud silmatorkav (vähemalt 1 mkõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv.Limneamere lainetuse poolt rannalekuhjatud positiivne pinnavorm, millepikitelg järgib kunagist rannajoont.Kaardistatakse rannavalli piirjoont.Limneamere saare taha või lahe servaleühe- või kahepoolse sette pikirände pooltmoodustunud künnisekujuline rannavorm,mis oli ühest otsast ühendatud kunagisemaismaaga. Kaardile kantakse maasäärepiirjoon.“Limneamere maasääre” telge tähistavjoon (kasutatakse kujunduselemendina).Limneamere kitsa lahe või jõesuudmemõlemast servast alguse saanud ja lahe võisuudme keskosa suunas arenenud künnisjadrannavormid. Kaardile kantakse põiksäärepiirjoon.28/828/928/10891028/10 1028/1111LeppemärgikirjeldusJoon:28/rannaastang/3, RGB:0/165/165Joon: 28/0/3,RGB:0/165/165Joon: 28/0/3,RGB:0/165/165Joon: 28/0/3,RGB:0/165/165Joon: 28/0/3,RGB:0/165/165Fail****GM.geo****GM.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geoMärkusedJoonedigimiseljäävadristjoonedastanguavanemisesuunas.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)1.Maa-amet 2006 108

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood620226202162020NähtusklassLitoriinamererannajoonCoastline of theLittorina SeaLitoriinamererannaastangCliff of theLittorina SeaLitoriinamererannavallBeach ridge ofthe LittorinaSeaElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Limneamere põiksääre” telge tähistavjoon (kasutatakse kujunduselemendina).Litoriinamere maksimaalse ulatuserannajoon. Määratletakse Litoriinamerestaadiumi rannavormide maksimaalseabsoluutkõrguse või Litoriinamere seteteavamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi.Kaardistatakse vaid kindlalt teadaolevaidrannajoone asukohti.Litoriinamere poolt pinnakattesseabradeeritud silmatorkav (vähemalt 1 mkõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv.Litoriinamere lainetuse poolt rannalekuhjatud positiivne pinnavorm, millepikitelg järgib kunagist rannajoont.Kaardile kantakse rannavalli piirjoon.28/11 1129/1229/1329/14121314LeppemärgikirjeldusJoon:28/poiksaar/3,RGB:0/165/165Joon: 29/0/3,RGB: 0/80/187Joon:28/rannaastang/3, RGB:0/80/187Joon: 29/0/3,RGB: 0/80/187Fail****GM_kuj.geo****GM.geo****GM.geo****GM.geoMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scale factor)15.Joonedigimiseljäävadristjoonedastanguavanemisesuunas.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)1.Maa-amet 2006 109

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood620196201862017NähtusklassLitoriinameremaasäärSpit of theLittorina SeaLitoriinamerepõiksäärBay-mouth barof the LittorinaSeaAntsülusjärvekaldajoonShoreline of theAncylus LakeElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLitoriinamere saare taha või lahe servaleühe või kahepoolse sette pikirände pooltmoodustunud künnisekujuline rannavorm,mis oli ühest otsast ühendatud kunagisemaismaaga. Kaardile kantakse maasäärepiirjoon.“Litoriinamere maasääre” telge tähistavjoon (kasutatakse kujunduselemendina).Litoriinamere kitsa lahe või jõesuudmemõlemast servast alguse saanud ja lahe võisuudme keskosa suunas arenenud künnisjadrannavormid. Kaardile kantakse põiksäärepiirjoon.“Litoriinamere põiksääre” telge tähistavjoon (kasutatakse kujunduselemendina).Antsülusjärve maksimaalse ulatusekaldajoon. Määratletakse Antsülusjärvestaadiumi rannavormide maksimaalseabsoluutkõrguse või Antsülusjärve seteteavamuse sisemaa poolseima piirjoone järgi.Kaardile kantakse ainult kindlaltteadaolevad kaldajooned.29/151529/15 1529/161629/16 1630/1717LeppemärgikirjeldusJoon: 29/0/3,RGB: 0/80/187Joon: 29/0/3,RGB: 0/80/187Joon: 29/0/3,RGB: 0/80/187Joon:29/poiksaar/3,RGB: 0/80/187Joon: 30/0/3,RGB: 0/60/60Fail****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geoMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scale factor)15.Maa-amet 2006 110

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood62016620156201462013NähtusklassAntsülusjärvekaldaastangCliff of theAncylus LakeAntsülusjärvekaldavallBeach ridge ofthe AncylusLakeAntsülusjärvemaasäärSpit of theAncylus LakeAntsülusjärvepõiksäärBay-mouth barof the AncylusLakeElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAntsülusjärve poolt pinnakattesseabradeeritud silmatorkav (vähemalt 1 mkõrgune ja 500 m pikkune) järsknõlv.Antsülusjärve lainetuse poolt kaldalekuhjatud positiivne pinnavorm, millepikitelg järgib kunagist kaldajoont. Kaardilekantakse kaldavalli piirjoon.Antsülusjärve saare taha või lahe servaleühe või kahepoolse sette pikirände pooltmoodustunud künnisekujuline rannavorm,mis oli ühest otsast ühendatud kunagisemaismaaga. Kaardile kantakse maasäärepiirjoon.“Antsülusjärve maasääre” telge tähistavjoon (kasutatakse kujunduselemendina).Antsülusjärve kitsa lahe või jõesuudmemõlemast servast alguse saanud ja lahe võisuudme keskosa suunas arenenud künnisjadkaldavormid. Kaardile kantakse põiksäärepiirjoon.30/1830/1930/2018192030/20 2030/21 21LeppemärgikirjeldusJoon:28/rannaastang/3, RGB:0/60/60Joon: 30/0/3,RGB: 0/60/60Joon: 30/0/3,RGB: 0/60/60Joon: 30/0/3,RGB: 0/60/60Joon: 30/0/3,RGB: 0/60/60Fail****GM.geo****GM.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geoMärkusedJoonedigimiseljäävadristjoonedastanguavanemisesuunas.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)1.Maa-amet 2006 111

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood620126201162010NähtusklassLiigestamatajääjärve jaJoldiamererannavallBeach ridge ofthe Balic IceLake and YoldiaSeaLiigestamatajääjärve jaJoldiameremaasäärSpit of the BalicIce Lake andYoldia SeaLiigestamatajääjärve jaJoldiamerepõiksäärBay-mouth barof the Balic IceLake and YoldiaSeaElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Antsülusjärve põiksääre” telge tähistavjoon (kasutatakse kujunduselemendina).Balti jääjärve või Joldiamere lainetuse pooltrannale kuhjatud positiivne pinnavorm,mille pikitelg järgib kunagist rannajoont.Kaardile kantakse rannavalli piirjoon.Balti jääjärve või Joldiamere saare taha võilahe servale ühe või kahepoolse settepikirände poolt moodustunudkünnisekujuline rannavorm, mis oli ühestotsast ühendatud kunagise maismaaga.Kaardile kantakse maasääre piirjoon.“Liigestamata jääjärve ja Joldiameremaasääre” telge tähistav joon (kasutataksekujunduselemendina).Balti jääjärve või Joldiamere kitsa lahe võijõesuudme mõlemast servast alguse saanudja lahe või suudme keskosa suunasarenenud künnisjad rannavormid.Kaardistatakse põiksääre piirjoont.30/21 2131/2531/26252631/26 2631/2727LeppemärgikirjeldusJoon:30/põiksäär/3,RGB: 0/60/60Joon: 30/0/3,RGB:148/0/211Joon: 30/0/3,RGB:148/0/211Joon: 30/0/3,RGB:148/0/211Joon: 30/0/3,RGB:148/0/211Fail****GM_kuj.geo****GM.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geoMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scale factor)15.Maa-amet 2006 112

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood63205620296200962008NähtusklassGlatsiolimnilinemõhnastikGlaciolacustrine kame fieldOosEskerMarginaalneoosMarginal eskerTunnelorgTunnel valleyElemenditüüpL, LS, CCS, CS, CLL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Balti jääjärve ja Joldiamere põiksääre”telge tähistav joon (kasutataksekujunduselemendina).Peamiselt jääjärvesetetest koosnevadpositiivsete pinnavormide (kühmude,künniste, seljakute ja kuplite) ehk mõhnadekogum (sh moreensed ja lasuvad limnomõhnad).“Glatsiolimniline mõhnastik” alatäitemuster (ristviirutus).Glatsiofluviaalsetest setetest koosnevseljaku või vallilaadne positiivnepinnavorm. Kaardile kantakse oosi piirjoon.Marginaalne oos on oos, mis on tekkinudjääkeele servaga külgneval alal.“Marginaalse oosi” piirjoone sisest alatähistav lihtviirutus (kasutataksekujunduselemendina).Pinnakatte sees esinev väljavenitatudkujuga, glatsiofluviaalsetest setest koosnevsettekeha. Kaardile kantakse tunnelorupiirjoon.31/27 2737 5837/58 5832/3032/31303132/31 3132/3434LeppemärgikirjeldusJoon:30/põiksäär/3,RGB:148/0/211Joon: 37/0/0,RGB:148/50/211Viirutus:200/45 ja200/-45Viirutusjoon:37/0/1, RGB:148/50/211Joon: 32/0/3,RGB: 0/105/0Joon: 32/0/3,RGB: 0/105/0Viirutus:200/90Viirutusjoon:32/0/3, RGB:0/105/0Joon: 32/0/3,RGB: 0/105/0Fail****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geoMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scale factor)15.Maa-amet 2006 113

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood62007620066320463203NähtusklassUhtekuhikAlluvial coneGlatsiofluviaalnelavaGlaciofluvialplainGlatsiofluviaalnedeltaGlaciofluvialdeltaGlatsiofluviaalnemõhnastikGlaciofluvialkame fieldElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Tunneloru” telgjoont ja kunagist veevoolusuunda tähistav nooleotsaga joon(kasutatakse kujunduselemendina).Uhtekuhik on tunneloru otsas esinevglatsiofluviaalsetest setetest koosnevpositiivne pinnavorm. Kaardile kantakseuhtekuhiku piirjoon.“Uhtekuhiku” telgjooni kujutavad jooned(kasutatakse kujunduselemendina).Ulatuslik, lameda laega glatsiofluviaalsetestsetetest koosnev mõhn. Kaardile kantaksemõhna piirjoon.32/34 3432/333332/33 3332/32L “Glatsiofluviaalne lava”ala täitemuster. 32/32S, CS, CCS, CS, CLiustike sulamisvete poolt moodustunuddelta- ja sandurisetetest koosnev positiivnepinnavorm.“Glatsiofluviaalne delta” ala täitemuster.Valdavalt glatsiofluviaalsetest setetestmoodustuv kühmude, künniste, seljakute jakuplite ehk mõhnade kogum.33DELTA323232363635LeppemärgikirjeldusJoon:32/tunnelorg/3,RGB: 0/105/0Joon: 32/0/3,RGB: 0/105/0Joon: 32/2/3,RGB: 0/105/0Joon: 32/0/3,RGB: 0/105/0Viirutus: 100/0Viirutusjoon:32/0/1, RGB0/105/0Joon: 33/0/0,RGB: 0/105/0DELTA:1/600/600/45,värv 33(0/105/0)Joon: 32/0/0,RGB: 0/105/0Fail****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geoMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scale factor)1.Maa-amet 2006 114

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood620056200462003NähtusklassVoorDrumlinMoreenküngasja seljandikTill hill andridgePõikmoreenTransverse tillridgeElemenditüüpLL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Glatsiofluviaalne mõhnastik” alatäitemuster.Valdavalt moreenist koosnev voolujoonelineseljak või künnis, mille pikitelgon kunagise listiku liikumise suunagaparalleelne. Kaardile kantakse voorepiirjoon.“Voore” telge kujutav joon(kujunduselement).Mõõtkavaline moreenist koosnev positiivnepinnavorm, mida pole määratletud voorena,põik- või otsamoreenina. Kaardile kantaksepinnavormi piirjoon.Liustiku serva ette tekkinud peamiseltmoreenist koosnev vall, mis avaldubtänapäevases reljeefis positiivsepinnavormina. Otsamoreenid on tekkelt kassurvelised või kuhjelised, kaardistamiselneid üksteisest ei eristata. Kaardile kantaksepinnavormi piirjoon.32/35 3534/404034/40 4034/4134/42L “Põikmoreen” ala täitemuster. 34/42 424142LeppemärgikirjeldusViirutus:200/45 ja200/-45,Viirutusjoon:32/0/1,RGB: 0/105/0Joon: 34/0/3,RGB: 50/0/0Joon: 34/0/3,RGB: 50/0/0Joon: 34/0/3,RGB: 50/0/0Joon: 34/0/3,RGB: 50/0/0Viirutus:200/90Viirutusjoon:34/0/3, RGB:50/0/0Fail****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM.geo****GM_kuj.geoMärkusedMaa-amet 2006 115

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood63202632016200261002NähtusklassLainjasmoreentasandikUndulating tillplainKünklikmoreenreljeefHilly till reliefLiustikustaadiumi piirMargin of thedeglacial stageSuur rändrahnLarge erraticboulderElemenditüüpS, CS, CCS, CS, CLL, LS, CCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKSilmatorkavalt lainja reljeefiga valdavaltmoreenist koosnev tasandikuala. Üksikuidreljeefivorme välja ei eraldata.“Lainjas moreentasandik” ala täitemuster.Silmatorkavalt künkliku reljeefiga valdavaltmoreenist koosnev tasandikuala. Üksikuidreljeefivorme välja ei eraldata.“Künklik moreenreljeef” ala täitemuster(ristviirutrus).Taanduva liustiku pikemaajalist seisakuttähistavate marginaalsete pinnavormideleviku järgi välja eristatud piir. Kaardilekantakse vaid sellised liustike staadiumitepiirid, mis on selgelt äratuntavad.Objektide kaardile kandmisel võetaksealuseks Tellijalt Teostajale edastatud failkivid.dgn, mis omakorda tugineb põhikaardiobjektiklassil “kivi”. Kaardile kantakse (i)kaitsealused, (ii) kõik üle 2 m kõrgused ja(iii) orientiiri tähtsusega üle 1 m kõrgusedrändrahnud nii maismaal kui vees. Veesoleva kivi kõrgust arvestatakse veepinnast.34MORLAI3543434435/44 442/46 46RAHN48LeppemärgikirjeldusJoon: 34/0/0,RGB: 50/0/0MORLAI:1/700/700/0/0,värv 34(50/0/0)Joon: 34/0/0,RGB: 50/0/0Viirutus: 200/0ja 200/90Viirutusjoon:35/0/1, RGB:50/0/0Joon: 2/2/3,RGB: 255/0/0RAHN: 0/1/1,värv 1 (0/0/0)Fail****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM_kuj.geo****GM.geo****GM.geoMärkusedMaa-amet 2006 116

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood61001NähtusklassKivikülvBoulder fieldElemenditüüpTCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Suure rändrahnu” nimi. Kasutatakselooduskaitsealuste rahnude puhul. Nimedsaadakse failist “kivid.dgn”.Objektide kaardile kandmisel võetaksealuseks Tellijalt Teostajale edastatud failkivid.dgn, mis omakorda tugineb põhikaardiobjektiklassil “kivine ala”. See on ala, kusüle 0,5m kõrgusega kivide vahekaugus on

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedGEOMORFOLOOGILISE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID, MIDA KUJUTATAKSE PINNAKATTE GEOLOOGILISE TEEMAKAARDIOBJEKTIKLASSIDE VÕI EESTI BAASKAARDILT “LAENATUD” TOPOGRAAFILISTE OBJEKTIKLASSIDE ABILReljeefivormLandformTehisreljeefTechnogeneousreliefMadalsootasandikFen plainRabatasandikBog plainJärvetasandikLacustrine plainJärvenõguLacustrinedepressionLimneamereakumulatiivneterrassAccumulativeterrace of theLimnea Sea-----Pinnakatte geoloogilise teemakaardinähtuse või topograafilise objektiklassikirjeldus“Holotseeni tehnogeensed setted” (23122),avamusena.“Holotseeni soosetted” (23121) ja“madalsooturvas” (23207) avamusena.“Holotseeni soosetted” (23121) ja“rabaturvas” (23206) avamusena.“Holotseeni järvesetted” (23119)avamusena.- - - -- -- - - - ---- - - - -- - - - - -Baaskaardi seisuveekogu. - - - - - -- “Limneamere setted” (23117), avamusena. - - - - - -Maa-amet 2006 118

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassLitoriinamereakumulatiivneterrassAccumulativeterrace of theLittorina SeaAntsülusjärveakumulatiivneterrassAccumulativeterrace of theAncylus LakeHolotseeni luideja luiteahelikHolocene duneand dune ridgeJääjärvelineakumulatiivneterrassAccumulativeterrace of theice lakeHilis-Pleistotseeniluide jaluiteahelikLate Pleistocenedune and duneridgeElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldus- “Litoriinamere setted” (23116), avamusena. - - - - -- “Antsülusjärve setted” (23115), avamusena. - - - ----“Holotseeni tuulesetted” (23118),avamusena.“Võrtsjärve alamkihistu jääjärvesetted”(23112) avamusena.“Pleistotseeni tuulesetted (23113)”,avamusena.---Fail- - -- -- - -- -- - -- --Märkused--Maa-amet 2006 119

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassGlatsiofluviaalnereljeefGlaciofluvialreliefMoreentasandikTill plainElemenditüüp--Nähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LK“Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsedsetted” (23111), avamusena.“Võrtsjärve alamkihistu glatsiogeensedsetted” (23110), avamusena--LeppemärgikirjeldusFail- - -- -- - - --MärkusedÕhukesepinnakattega alaThinQuaternarycover-”Õhukese pinnakattega ala” (23101),avamusena.-- - - --72004AluspõhjareljeefisamakõrgusjoonmaismaalContour line ofthe bedrockrelief on landL, LS, CCTALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSIDMaismaal asuva aluspõhja pinna ühelkõrgusel olevaid punkte ühendav joon.Mõõdetakse meetrites alates absoluutsestnulltasapinnast (BK-77). Samakõrgusjoontevaheline intervall maismaal on 5 m.“Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoonmaismaal” väärtused. Antaksetäisarvuliselt meetrites üle/alla merepinna.121/14121/15141520Joon: 121/0/2,RGB: 75/0/0Tekst:6/110/110,värv: 121(75/0/0)****APR.geo****APR.geoKui kõikidesamajoontetõmbamisekspole piisavaltteavet võipaiknevadjooned liigatihedalt koos,on intervall10 m.Number asubõiges asendisväiksemaväärtusegaisojoonesuunas.Maa-amet 2006 120

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood7200373101NähtusklassAluspõhjareljeefisamakõrgusjoonakavatooriumisContour line ofthe bedrockrelief in thearea ofseawaterMattunud orgBuried valleyElemenditüüpL, LS, CCTS, CS, CNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAkvatooriumis asuva aluspõhja pinna ühelkõrgusel olevaid punkte ühendav joon.Mõõdetakse meetrites alates absoluutsestnulltasapinnast (BK-77). Samakõrgusjoontevaheline intervall meres on 10 m.“Aluspõhja reljeefi samakõrgusjoonakvatooriumis” väärtused. Antaksetäisarvuliselt meetrites alla merepinna.Kvaternaarisetetega täitunud aluspõhjalisedorud. Mattunud orud piiritletakse aluspõhjareljeefi liigestatuse alusel kaardistaja poolt.121/16121/17122161718-20LeppemärgikirjeldusJoon: 121/2/2,RGB: 75/0/0Tekst:6/110/110,värv121(75/0/0)Täitevärv: 122(255/214/168)Fail****APR.geo****APR.geo****APR_org.geoMärkusedAlatesväärtusest-20 m võibkasutada 20-meetristintervalli.Number asubõiges asendisväiksemaväärtusegaisojoonesuunas.Maa-amet 2006 121

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood7200272001NähtusklassMattunudastangaluspõhjasBuriedescarpment inbedrockAvanev astangaluspõhjasExposedescarpment inbedrockElemenditüüpL, LS, CCL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKMaetud aluspõhjalised astangud on:(i) maapealse klindi (kaljujärsak) jätked,mis on maetud pinnakatte setete alla,(ii) eraldatud välja aluspõhja reljeefi aluselmattunud orgude nõlvadel või mujal, kusaluspõhja pind langeb lühikesel distantsiljärsult (ca 100 m peal 10 või enam meetrit)või (iii) kohad, kus aluspõhja geoloogiliselkaardil kahe või enam kaardistatavakivimkeha avamuse laius kahaneb ühespiirkonnas alla 50 m (looduses).Liivakivi-, paekivipaljand või liiva- võipaekivist karjääriservad kaldega >45º, milleminimaalne kõrgus on 1 m, minimaalnepikkus 50 m. Objektide kaardile kandmiselvõetakse aluseks Tellijalt Teostajaleedastatud fail astangud.dgn, mis omakordatugineb põhikaardi objektiklassil“kaljujärsak”. Lisaks kaardistatakseastangud, mida pole failis astangud.dgnnäidatud.1/111/101110LeppemärgikirjeldusJoon:1/mastang/0,RGB: 0/0/0Joon:1/astang/0RGB: 0/0/0Fail****APR_astang.geo****APR_astang.geoMärkusedJoonedigimiseljäävadristjoonedastanguavanemisesuunas.Mattunudastang, mison avanevaastangu (shBalti klindi)jätkuks onsnäpitudavanevaklindijoonekülge. Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)10.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)5.Teostaja võibvajaduselkustutada jamuuta failisastangud.dgntoodud jooni.Maa-amet 2006 122

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood71001NähtusklassAluspõhjareljeefivormidenimedNames of thebedrocklandformsMattunud orupiirMargin of theburied valleyElemenditüüpTTNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKAluspõhja reljeefivormide nimetused(klindilahed, klindiplatood, klindineemikud,klindipoolsaared, klindisaared, pangad,terrassid, klindi orud ja mattunud orud) jaürgorgude nimed.Nähtusklassi “valitud andmepunkt”(11002)aluspõhja reljeefi absoluutkõrgus meetrites(täpsusega üks koht peale koma).1/1919 Ööbiku1/62 62 25,1LeppemärgikirjeldusTekst:131/150/150,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/120/120värv 1 (0/0/0)Fail****APR_info.geo****APR_info.geoTRÜKIKAARDI TARBEKS DUBLEERITUD ALUSPÕHJA RELJEEFI TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSIDL, LS, CCNähtusklassi “mattunud org” (73101) alaväline piirjoon. Nähtusklassi kujutataksegeomorfoloogilisel ja põhjavee kaitstuse(trüki)kaardil.2/1818Joon: 2/0/3,RGB: 255/0/0****APR_org_kuj.geoMärkusedTekstasetataksereljeefivormikeskeleorienteeritultpikema teljesuunas.Tekstidesõrendamiselei tohikasutadatühikuid.Orusuudmetes piirjoont eijoonistataMattunud orupiirjoone siseneviirutusHatching withinthe margin ofthe buriedvalleyL“Mattunud org” piirjoone sisene viirutus.(lihtviirutus). Nähtusklassi kujutataksegeomorfoloogilisel ja põhjavee kaitstuse(trüki)kaardil.2/1818Viirutus:500/45Viirutusjoon:2/0/0, RGB:255/0/0****APR_org_kuj.geoViirutuspiirneb oruvälispiirjoonegajaoru suudmepiiriga.Maa-amet 2006 123

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedPINNAKATTE PAKSUSE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID.820308202982028Pinnakatte140 mpaksusjoon140 m isopachof theQuaternarydepositsPinnakatte140 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the140 m isopachof theQuaternarydepositsPinnakatte120 mpaksusjoon120 m isopachof theQuaternarydepositsL, LS, CCLTL, LS, CCJoon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 140 m.Pinnakatte 140 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 140 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 120 m.17/4617/45 4517/44 4417/43Joon: 17/0/2,46 ****QP.geoRGB: 51/26/043140Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0****QP.geo****QP.geo****QP.geoMaa-amet 2006 124

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood8202782026NähtusklassPinnakatte120 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the120 m isopachof theQuaternarydepositsPinnakatte100 mpaksusjoon100 m isopachof theQuaternarydepositsElemenditüüpLTL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPinnakatte 120 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 120 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 100 m.17/4217/41424117/40 40120LeppemärgikirjeldusJoon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkused82025Pinnakatte100 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the100 m isopachof theQuaternarydepositsLPinnakatte 100 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.17/39 39Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.****QP.geoMaa-amet 2006 125

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood820248202382022NähtusklassPinnakatte 80 mpaksusjoon80 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 80 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the80 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 60 mpaksusjoon60 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpTL, LS, CCLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPinnakatte 100 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 80 m.Pinnakatte 80 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.17/3817/36 36Pinnakatte 80 m paksusjoone numbrilineT 17/35 35väärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakatteL, LS, CC 17/34paksus on 60 m.3817/37 373410080LeppemärgikirjeldusTekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 126

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood820218202082019NähtusklassPinnakatte 60 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the60 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 50 mpaksusjoon50 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 50 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the50 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPinnakatte 60 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.17/33Pinnakatte 60 m paksusjoone numbrilineT 17/32 32väärtus.L, LS, CCLTJoon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 50 m.Pinnakatte 50 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 50 m paksusjoone numbrilineväärtus.17/3117/3033313017/29 296050LeppemärgikirjeldusJoon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 127

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood82018820178201682015NähtusklassPinnakatte 40 mpaksusjoon40 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 40 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the40 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 30 mpaksusjoon30 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 30 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the30 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKJoon, mis ühendab kohti, kus pinnakatteL, LS, CC 17/28paksus on 40 m.LTL, LS, CCLPinnakatte 40 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 40 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 30 m.Pinnakatte 30 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.17/2717/2617/2517/24282726252440LeppemärgikirjeldusJoon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 128

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood820148201382012NähtusklassPinnakatte 25 mpaksusjoon25 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 25 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the25 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 20 mpaksusjoon20 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpTL, LS, CCLTL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPinnakatte 30 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 25 m.Pinnakatte 25 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 25 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 25 m.17/23 2317/2217/21222117/20 2017/19193025LeppemärgikirjeldusTekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 129

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood8201182010NähtusklassPinnakatte 20 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the20 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 15paksusjoon15 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 15 mpaksusjoonelangujoon82009 Drop line on the15 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpLTL, LS, CCLTNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldus VA K LKPinnakatte 20 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 20 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 15 m.Pinnakatte 15 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 15 m paksusjoone numbrilineväärtus.17/18 1817/17 1717/16 1617/1517/1415142015LeppemärgikirjeldusJoon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 130

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood82008820078200682005NähtusklassPinnakatte 10 mpaksusjoon10 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 10 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the10 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 5 mpaksusjoon5 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 5 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the5 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpL, LS, CCLTL, LS, CCLNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusJoon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 10 m.Pinnakatte 10 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 10 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 5 m.Pinnakatte 5 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.VA K LK17/13 1317/12 1217/11 1117/10 1017/9 910LeppemärgikirjeldusJoon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 131

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood820048200382002NähtusklassPinnakatte 2 mpaksusjoon2 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 2 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the2 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakatte 1 mpaksusjoon1 m isopach ofthe QuaternarydepositsElemenditüüpTL, LS, CCLTL, LS, CCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusPinnakatte 5 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 2 m.Pinnakatte 2 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 2 m paksusjoone numbrilineväärtus.Joon, mis ühendab kohti, kus pinnakattepaksus on 1 m.VA K LK17/8 817/7 717/6 617/5 517/2 452LeppemärgikirjeldusTekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)Joon: 17/0/2,RGB: 51/26/0Fail****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geo****QP.geoMärkusedMaa-amet 2006 132

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood8200181001NähtusklassPinnakatte 1 mpaksusjoonelangujoonDrop line on the1 m isopach ofthe QuaternarydepositsPinnakattepaksus valitudandmepunktisThickness of theQuaternarydepositsaccording to thedata sourceElemenditüüpLTCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusPinnakatte 1 m paksusjoone küljes asuvjoon, mis viitab pinnakatte paksusevähenemise suunale. Kasutatakseväiksemate suletud joonte ja varieeruvapaksusega pinnakatte piirkondades. NB!Langujoon on samapaksusjoonegaühendatud sellelt poolt, kus pinnakattepaksus väheneb.Pinnakatte 1 m paksusjoone numbrilineväärtus.Puurauk, kus on määratud pinnakattepaksus.VA K LK17/3317/4 2ANDMEP_QP601LeppemärgikirjeldusJoon: 17/0/2,RGB: 51/26/0,pikkusega 50 mlooduses.Tekst:6/110/110,värv: 17(51/26/0)ANDMEP_QP:0/1/1, värv 1(0/0/0)Fail****QP.geo****QP.geo****QP_info.geoMärkusedTPinnakatte paksus valitud andmepunktismeetrites (täpsusega üks koht peale koma).1/59 59 15,3Tekst:53/120/120värv 1 (0/0/0)****QP_info.geoMaa-amet 2006 133

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusVA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedAEROMAGNETILISTE ANOMAALIATE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID9400192001Aeromagnetiliseanomaaliastatistiline pindStatisticalsurface of theaeromagneticanomalyAeromagnetiliseanomaaliaisoanomaalIsoline of theaeromagneticanomaly-PolylineAeromagnetilise anomaalia punktväärtustealusel loodud maatriksi (sammuga125 × 125 m, maatriksi loomiselkasutatakse interpolatsioonimudelitotsinguraadusega 3 km) alusel genereeritudaeromagnetiliste anomaaliate statistilinepind.Aeromagnetilise anomaalia punktväärtustealusel loodud maatriksi (sammuga125 × 125 m, maatriksi loomiselkasutatakse interpolatsioonimudelitotsinguraadusega 3 km) alusel genereeritudaeromagnetiliste anomaaliate statistilisepinna isoanomaalid, sammuga 50 nT, alates0-isoanomaalist.-1/1- - - ****MG.pdf1Joon 1/0/0,RGB: 0/0/0****MG.mifTAeromagnetilise anomaalia isoanomaaliväärtus (nanoTeslades vastavaltisoanomaali väärtusele).1/2 2 -100Tekst: arial,suuurus 9 pt,värv 0/0/0****MG.mifNumberasetatakseisoanomaalileõigesasendisväiksemaväärtusegaisoanomaalisuunas.Maa-amet 2006 134

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusVA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkused1040110201Bouguer’anomaaliastatistiline pindStatisticalsurface of theBouguer’anomalyBouguer’anomaaliaisoanomaalIsoline of theBouguer’anomaly-PolylineTBOUGUER´ANOMAALIATE TEEMAKAARDI NÄHTUSKLASSID.Parandatud raskuskiirenduse punktväärtustealusel loodud maatriksi (maatriksi samm on125 × 125 m ja maatriksi loomiselkasutatakse interpolatsioonimudelit- - - - ****GRB.pdfotsinguraadusega 1,5 km) aluselgenereeritud Bouguer´ anomaaliastatistiline pind.Parandatud raskuskiirenduse punktväärtustealusel loodud maatriksi (maatriksi samm on125 × 125 m ja maatriksi loomiselkasutatakse interpolatsioonimudelitJoon 1/0/0, ****GRB.mi- -otsinguraadusega 1,5 km) aluselRGB: 0/0/0 fgenereeritud Bouguer´ anomaalia statistilisepinna isoanomaalid, sammuga 0,5 mGal,alates 0-isoanomaalist.Bouguer´ anomaalia isoanomaali väärtus(milliGal´ides vastavalt isoanomaaliväärtusele).- - 0,5Tekst: arial,suuurus 9 pt,värv 0/0/0****GRB.mifNumberasetatakseisoanomaalile,õigesasendisväiksemaväärtusegaisoanomaalisuunas.Maa-amet 2006 135

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000KoodNähtusklassElemenditüüpNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusVA K LKLeppemärgikirjeldusFailMärkusedFAKTILISE MATERJALI NÄHTUSKLASSID(NB! TEOSTAJA ESITAB VAID TÄRKANDMED)121071210612105PinnakattepuuraukQuaternaryboreholeAluspõhjapuuraukBedrockboreholeAluskorrapuuraukPrecambrianboreholeCCCVaid pinnakatet avav puurauk (shmaavarade otsingu- ja uuringu puuraukning ehitusgeoloogiline puurauk), milleandmeid on kasutatud geoloogilisebaaskaardi tootmisel.Aluspõhja kivimeid avav puurauk, milleandmeid on kasutatud geoloogilisebaaskaardi tootmisel.Aluskorra kivimeid avav puurauk, milleandmeid on kasutatud geoloogilisebaaskaardi tootmisel.- 1- 1- 1GeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbol CircleFilled,Suurus: 12,Värvi RGB0/255/0GeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbol CircleFilled,Suurus: 12,Värvi RGB0/0/0)GeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbol CircleFilled,Suurus: 12,Värvi RGB255/0/0****_Faktika.mdb****_Faktika.mdb****_Faktika.mdbTärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).TärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).TärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).Maa-amet 2006 136

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kood12104121031210212101NähtusklassPuurkaevBorewellPinnakattepaljandQuaternaryoutcropAluspõhjapaljandBedrockoutcropVaatluspunktStationElemenditüüpCCCCNähtusklassi definitsioon, objekti kirjeldusPinnase- või põhjavee tarbimiseks võiuurimiseks loodud mantel- ja/võifiltertoruga kindlustatud hüdrogeoloogilinepuurauk, mis on registreeritud riiklikuspõhjaveekatastris.Looduslik või tehislik pinnakattesetetepaljandumine kraavinõlvas, nõlvas,teekaeves, šurfis, vundamendiaugus,elektriposti puurimisaugus, salvkaevus vm,mille geoloogilist kirjeldust on kasutatudgeoloogilise baaskaardi loomisel.Looduslik või tehislik aluspõhjakivimitepaljandumine (võib avada ka pinnakattesetteid)astangus, nõlvas, avamuspinnanarannal, teekaeves, šurfis, vundamendiaugus,elektriposti puurimisaugus, salvkaevus vm,mille geoloogilist kirjeldust on kasutatudgeoloogilise baaskaardi loomisel.Pinnakatte kaardistamise (mõõtkavas1:50 000) välimarsruudil tehtud ajutinekaeve (kaevatud labidaga) või käsipuurigatehtud sondeerimispunkt.VA K LK- 1- 1- 1- 1LeppemärgikirjeldusGeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbol CircleFilled,Suurus: 12,Värvi RGB0/0/255GeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbolTriangle FilledSuurus: 12,Värvi RGB0/255/0GeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbolTriangle FilledSuurus: 12,Värvi RGB0/0/0GeoMediasümboli failistgeometry.fsm,sümbol CircleFilledSuurus: 6,Värvi RGB0/0/0Fail****_Faktika.mdb****_Faktika.mdb****_Faktika.mdb****_Faktika.mdbMärkusedTärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).TärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).TärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).TärkandmedMS Accessitabelina (vtpt nr 11.3).Maa-amet 2006 137

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0007. LäbilõikedLäbilõiked annavad lisainformatsiooni kaardivälja piiresse jääva ala geoloogilise ehitusekohta. Läbilõikel esinev informatsioon peab vastama kaardiväljal esinevaleinformatsioonile.Läbilõigetel kaardistatavad geoloogilised nähtusklassid ja neid kujutavate objektideatribuudid on toodud tabelis 3.Läbilõike elemendid salvestatakse ll-laiendiga failidesse. Läbilõiked loetakse kaardikujunduselemendiks.Läbilõiked kuuluvad:o aluspõhja geoloogilise,o pinnakatte geoloogilise jao hüdrogeoloogilise teemakaardi juurde.Läbilõiked koostatakse üldiselt vaid maismaa-alade kohta, peamiselt puuraukude võipuurkaevude kirjelduste alusel. Läbilõike puuraukude/kaevude vahele jääv ala kaetakseinterpoleerides, arvestades puuraukude/kaevude andmete ja muu olemasoleva geoloogiliseinformatsiooniga. Läbilõike horisontaalne ulatus peab vastama 1:1 kaardiväljal esinevaleläbilõikejoone pikkusele. Läbilõigete koostamisel kasutatakse ülekõrgendust. Läbilõikeidkoostatakse iga kaardilehe kohta üks või kaks: soovituslikult põhja-lõuna ja ida-läänesuunalistena. Ühe läbilõike esitamise korral valitakse läbilõike suund risti peamistegeoloogilistele struktuuride väljavenitatuse suunale.Põhja-lõuna suunaline läbilõige tähistatakse tähtedega A (läbilõike alguspunkt, läbilõigealgab põhjapoolseima punktiga) ja B (läbilõike lõpp-punkt, läbilõige lõppeblõunapoolseima punktiga). Ida-lääne suunaline läbilõige tähistatakse tähtedega C (läbilõikealguspunkt, läbilõige algab läänepoolseima punktiga) ja D (läbilõike lõpp-punkt, läbilõigelõppeb idapoolseima punktiga).NB! Läbilõigete asukoha planeerimisel tuleb arvestada antud kaardilehega külgnevatekaartilehtede läbilõigetega – erinevate kaardilehtede põhja-lõuna ning ida-lääne suunalisedläbilõiked peavad olema ühildatavad ühelt kaardilehelt teisele.Läbilõige piiratakse vasakult ja paremalt vertikaalse skaalajoonega, millele kaardiväljalvastab läbilõikejoone algus- ja lõpp-punkt. Läbilõike skaalajooned lõpetavad läbilõikelesinevad geoloogilisi nähtusi kujutavad punkt-, joon- ja pindobjektid. Joon- ja pindobjektid,mis looduses jätkuvad lateraalselt kaugemale kui läbilõike horisontaalne ulatus, peavadolema snäpitud läbilõike skaalajoonte külge.Läbilõike ülesehitust on kirjeldatud joonisel 5.Maa-amet 2006 138

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Joonis 5. Läbilõike osad (lilla tekstiga ja nooltega) ja nende paigutus läbilõikel.7.1. Aluspõhja geoloogilise teemakaardi läbilõikedAluspõhja geoloogilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiget, mille vertikaalnemõõtkava on 1 : 5000. Läbilõigetel kujutatakse pinnakatet alana, mida detailselt eiiseloomustata. Proterosoilist aluskorda kujutatakse kaardil vähemalt 1 cm laiuse ribana.Aluspõhja geoloogilise kaardi läbilõikel esinevad geoloogilised nähtusklassid ja objektid onkirjeldatud tabelis 3. Tööde teostamisel salvestatakse need vastavalt tabelis 3 toodud korrajärgi ll-laiendiga failidesse.7.2. Pinnakatte geoloogilise teemakaardi läbilõikedPinnakatte geoloogilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiget, millevertikaalmõõtkava on 1:1000. Läbilõigetel kujutatud nähtusklassid on toodud tabelis 3.Läbilõigetel kujutatakse setete litoloogilisi ja stratigraafilis-geneetilisi settetüüpe, v.aakvatooriumile jäävad läbilõike osad, kus näidatakse ainult litoloogilisi settetüüpe.7.3. Hüdrogeoloogilise teemakaardi läbilõikedHüdrogeoloogilise kaardi juurde kuulub üks või kaks läbilõiget, mille vertikaalne mõõtkavaon 1 : 2500. Läbilõige algab maapinnalt ja lõpeb aluskorra kivimitest veepidemekujutamisega alana, mille laius on trükikaardil vähemalt 1 cm.Maa-amet 2006 139

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0008. LegendLegend koostatakse iga teemakaardi kaardilehele individuaalselt. Legendis esitatakseleppemärgid 5 vaid antud trükikaardi kaardiväljal ja sellega kaasnevatel läbilõigetelesinevate geoloogiliste nähtusklasside kohta. Legendis esinevate leppemärkide kujundusvastab kaardiväljal või läbilõikel esitatavate objektide kujundusele (vt tabelit 3).Hüdrogeoloogilise ja põhjavee kaitstuse kaardi legendis esitatakse ka veekogusid kujutavateobjektide kujundus (vt tabelit 6).Legend koosneb järgmistest osadest:(i)(ii)(iii)(iv)pealkiri,alapealkiri (parema loetavuse eesmärgil jaotatakse legendis esinevad leppemärgidgruppideks),leppemärgi raam,leppemärgi kiri (leppemärgi poolt kaardil või läbilõikel kujutatava nähtusklassinimi, vajadusel koos selgituse ja mõõtühikutega).Joonis 6. Legendi osad (nimetused sinises kirjas) hüdrogeoloogilise kaardi legendi näitel.Kõik legendis esinevad kirjad (va legendi pealkiri) esitatakse ka inglise keeles (inglisekeelne tekst on kursiivis).Teemakaartide legendides esinevate objektide loend, objektide võtmeatribuudid ja kujundusning fail, kuhu teemakihi legendi objekt salvestatakse, on toodud tabelis 4. Legendi osadelõplik paigutus sõltub antud legendis esinevatest leppemärkidest ja nende kirjadest.Leppemärgid ei tohi ületada leppemärgi raami.5 Leppemärk on kaardiväljal või läbilõikel kaardistatavat nähtusklassi kujutava objekti või objektide kujutislegendis.Maa-amet 2006 140

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0008.1. Aluspõhja geoloogilise kaardi legendAluspõhja geoloogilise kaardi legend koosneb kahest osast:oostratigraafiline tabel, kuhu on asetatud kaardiväljal ja läbilõikel kaardistatudkivimkehade leppemärgid,muud kaardiväljal kujutatavate nähtusklasside leppemärgid ja leppemärkidekirjad (avamuste jooned, läbilõikejoon, läbilõike puurauk, stratotüüp, lademestratotüüp, avanev aluspõhjaline astang, mattunud aluspõhjaline astang), misasuvad stratigraafilise tabeli all.LADESTUSystemLADESTIKSeriesLADEStageLITOSTRATI-GRAAFILINEÜKSUSLithostratigraphicalunitINDEKSIndexKIVIMIKIRJELDUSRockdescriptionKVATER-NAARQuaternaryQKvaternaarisetted (ainultläbilõigetel0-50 m)Quaternarydeposits (only oncross-sections)SILURSilurianPridoliKAUGA-TUMALÕO KIHIDS4kgLMergellubjakivikihtidegaMarl withlimestoneinterbedsJoonis 7. Aluspõhja geoloogilise kaardi legendis toodud stratigraafilise tabeli näide.Stratigraafilise tabeli lahtrisse “Litostratigraafiline üksus” märgitakse kaardistatavatkivimkeha moodustavate konkreetsete litostratigraafiliste üksuste nimed, neile lisataksevastav üksuse tüüp (kihistu, kihistik või kihid). Kui kaardistatav kivimkeha koosneb vaidkihistutest, siis märgitakse lahtrisse “Litostratigraafiline üksus” vastavate kihistute nimed.Lahtrisse “Indeks” asetatakse leppemärgi raamjoone sisse kaardistatava kivimkehaleppemärk ja selle keskele kivimkeha tähistav indeks. Lahtrisse “Kivimi kirjeldus”märgitakse kaardistatud kivimikeha litoloogiline lühikirjeldus antud kaardilehe kaardiväljalja selle juurde kuuluval läbilõikel.8.2. Pinnakatte geoloogilise kaardi legendPinnakatte geoloogilise kaardi legendis esinevad alapealkirjad (mis on nummerdatud jadubleeritud inglise keeles) jaotavad legendis olevad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse:Maa-amet 2006 141

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000i. HOLOTSEENI SETTEDHolotseeni ladestiku stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide leppemärgid ja kirjad.ii.ÜLEM-PLEISTOTSEENI SETTEDÜlem-Pleistotseeni stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide leppemärgid. Leppemärgikirjades näidatakse ära, millise kihistu ja alamkihistu setet antud leppemärk kujutab.iii.KESK-PLEISTOTSEENI SETTEDKesk-Pleistotseeni stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide leppemärgid ja nende kirjad.Viimasena tuuakse ära nähtusklassi ”Õhukese pinnakattega ala” leppemärk koos kirjaga“Õhukese pinnakattega (

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000iii. PÕHJAVESI JA ALLIKADAluspõhjaliste veekomplekside isohüpse (koos väärtustega), põhjavee liikumise suunda,põhjaveeülevoolu alasid ja allikaid kujutavad leppemärgid koos vastavate kirjadega.iv. PÕHJAVEE KVALITEETPõhjavee mineraliseerumise isojooni (koos väärtustega) ning üldraua sisaldust põhjaveeskujutavad leppemärgid ja leppemärkide kirjad.v. PINNAVESI JA KARSTVooluveekogusid ja nähtusklasse “pinnavee neeldumine karsti”, “maa-alune jõgi”,“sooala”, “karstiauk” ja “karstiväli” kujutavad leppemärgid.vi. PÕHJAVEERAJATISED JA LOODUSLIKU PÕHJAVEEREŽIIMIMUUTUSEDLäbilõike puurkaeve ja -auke, riikliku põhjaveeseire-, mineraalvee puurkaeve,ülevoolavaid puurkaeve, veehaardeid, kinnitatud põhjaveevaruga veehaardeid,kaevandusalasid, allmaakaevanduse piirjooni ja alanduslehtreid kujutavad leppemärgidkoos vastavate kirjadega.vii.TEISED LEPPEMÄRGIDSellesse gruppi kuuluvad järgmised leppemärgid: “erineva veeandvusega põhjavee kihtidepiirjoon”, “hüdrogeoloogilise läbilõike joon”, “kvaternaari setted võivad kohati ollaalternatiivsed aluspõhja veekihile”, “kvaternaari setted on alternatiivsed aluspõhjaveekihile”, “lasuvad glatsiofluviaalsed setted aluspõhja veekihil”, “aluspõhja veekihidkaetud pinnakatte saviga”, “sooalad”, “tektooniline rike”.viii. TÄIENDAVAD LEPPEMÄRGID LÄBILÕIKELLäbilõigetel näidatud erinevate aluspõhjaliste veekomplekside veetaset kujutavadleppemärgid ning kirjad, mis annavad lisainformatsiooni läbilõike puurkaevude kohta.8.4. Põhjavee kaitstuse kaardi legendPõhjavee kaitstuse kaardi legendis esinevad alapealkirjad (alapealkirjad on nummerdatud jadubleeritud inglise keeles) jaotavad legendis olevad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse:i. MAAPINNALT ESIMESE ALUSPÕHJALISE VEEKOMPLEKSIPÕHJAVEE LOODUSLIKU KAITSTUSE (REOSTUSOHTLIKKUSE)HINNANGNähtusklasse (“kaitsmata ala”, “nõrgalt kaitstud ala”, “keskmiselt kaitstud ala”, “suhteliseltkaitstud ala”, “kaitstud ala”) ja pinnakatte samapaksusjooni kujutavad leppemärgid ningleppemärkide kirjad.Maa-amet 2006 143

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ii.MAAPINNALT ESIMESE ALUSPÕHJALISE VEEKOMPLEKSI ISELOOMNähtusklasse – “veerikkad kvaternaari setted”, “poorsete kivimite põhjaveekihid”,“lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid” ja “maapinnalt esimene aluspõhjalineveepide” – kujutavad leppemärgid ning nende kirjad.iii.PÕHJAVESILeppemärgid, mis kujutavad maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi isohüpse japõhjavee voolamise suunda koos veekompleksi indeksiga, ning leppemärkide kirjad.iv.PÕHJAVEE KVALITEETPõhjavee mineraliseerumise jooni ja nende väärtusi kujutavad leppemärgid ja kirjad.v. PINNAVESI JA KARSTVoolu- ja seisuveekogusid kujutavad leppemärgid, nähtusklasse “pinnavee neelduminekarsti”, “maa-alune jõgi”, “sooala”, “karstiauk” ja “karstiväli” kujutavad leppemärgid ningnende kirjad.vi.TEISED LEPPEMÄRGIDNähtusklasse “aluspõhja veekihid kaetud pinnakatte saviga”, “tasakaaluala”, “ülevooluala”ja “mattunud org” kujutavad leppemärgid ning vastavad kirjad.8.5. Geomorfoloogilise kaadi legendGeomorfoloogilise kaardi legendis esinevad alapealkirjad (nummerdatud ja dubleeritudinglise keeles) jaotavad legendis olevad leppemärgid järgnevatesse gruppidesse:i. HOLOTSEENI RELJEEFIVORMIDEsitatakse leppemärgid, mis kujutavad geomorfoloogilise kaardi nähtusklasse “tehisreljeef”,“jäätmete hoidla piir”, “sootasandik”, “järvetasandik”, “järvenõgu”, “jõeorg”, “Limneamereakumulatiivne terrass”, “Litoriinamere akumulatiivne terrass”, “Antsülusjärveakumulatiivne terrass”, “luide ja luiteahelik”, “meteoriidikraater”, “joaastang”,“termokarst”, “Limneamere rannajoon”, “Limneamere rannaastang”, “Limneamererannavall”, “Limneamere maasäär”, “Limneamere põiksäär”, “Litoriinamere rannajoon”,“Litoriinamere rannaastang”, “Litoriinamere rannavall”, “Litoriinamere maasäär”,“Litoriinamere põiksäär”, “Antsülusjärve rannajoon”, “Antsülusjärve rannaastang”,“Antsülusjärve rannavall”, “Antsülusjärve maasäär” ja “Antsülusjärve põiksäär”.ii.HILIS-PLEISTOTSEENI RELJEEFIVORMIDEsitatakse leppemärgid, mis kujutavad geomorfoloogilise kaardi nähtusklasse “liigestamatajääjärve ja Joldiamere akumulatiivne terrass”, “liigestamata jääjärve ja Joldiamererannavall”, “liigestamata jääjärve ja Joldiamere maasäär”, “liigestamata jääjärve jaJoldiamere põiksäär”, “luide ja luiteahelik”, “glatsiolimniline mõhnastik”,“glatsiofluviaalne reljeef”, “oos”, “marginaalne oos”, “tunnelorg”, “uhtekuhik”,“glatsiofluviaalne lava”, “glatsiofluviaalne delta”, “glatsiofluviaalne mõhnastik”, “voor”,Maa-amet 2006 144

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000“moreenküngas ja seljandik”, “põikmoreen”, “moreentasandik”, “lainjas moreentasandik”,“kivikülv”, “liustiku staadiumi piir”, “suur rändrahn” ja “künklik moreenreljeef”.iii.JÄÄTUMISEELSED RELJEEFIVORMIDEsitatakse leppemärgid, mis kujutavad geomorfoloogilise kaardi nähtusklasse “kõvik”,“õhukese pinnakattega ala”, “paljanduv astang aluspõhja kivimeis”, ”mattunud astangaluspõhja kivimeis”, “mattunud org”, “karstilehter” ja “karstiväli”.8.6. Aluspõhja reljeefi kaardi legendAluspõhja reljeefi kaardi legendis leppemärke alapealkirjade abil ei grupeerita. Esitatakseleppemärgid, mis kujutavad aluspõhja reljeefi kaardi nähtusklasse: “aluspõhja reljeefisamakõrgusjoon maismaal”, “aluspõhja reljeefi samakõrgusjoon akavatooriumis”,“mattunud org” ning “mattunud astang aluspõhjas”.8.7. Pinnakatte paksuse kaardi legendPinnakatte paksuse kaardi legendis leppemärke alapealkirjade abil ei grupeerita. Üheleppemärgi raami sees tuuakse ära pinnakatte samapaksusjoont, samapaksusjoonelangujoont ja samapaksusjoone väärtust kujutavad leppemärgid.8.8. Aeromagnetiliste ja Bouguer´ anomaaliate kaardi legendNendel teemakaartidel esitatakse legendis isoanomaalide leppemärk koos isoanomaaliväärtusega ja kaardistatud geofüüsikalise välja intensiivsust kajastava värviskaala jamõõtühikute suhe (näide on toodud joonisel 8).-0.4 -0.3 -0.2 -0.1 0.0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 mGalJoonis 8. Aeromagnetilise ja Bouguer´ anomaalia kaardi legendis edastatav värviskaalavastavus kaardistatud geofüüsikalise välja intensiivsusega.Maa-amet 2006 145

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Tabel 4. Legendis esinevate objektide atribuudid ja kujundus (VA =võtmeatribuut; K = kihi number (level); LK = leppemärgi kujundus).Objekti nimiElemenditüüpLegendi pealkiri C Pealkiri “LEGEND”.Alapealkiri(eesti keeles)Alapealkiri(inglise keeles)TTObjekti kirjeldus VA K LKAlapealkirjad (eesti keeles), misgrupeerivad legendis lepppemärke (shaluspõhja geoloogilise kaardi legendisoleva stratigraafilise tabeli päiste kirjadja ladestute nimed).Alapealkirjad (inglise keeles), misgrupeerivad legendis lepppemärke (shaluspõhja geoloogilise kaardi legendisoleva stratigraafilise tabeli päiste kirjadja ladestute nimed).LEGEND1/31/3333LEGENDPÕHJAVESINDWATE RROUGLeppemärgikirjeldusTekst:53/250/250,värv 1 (0/0/0)Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Tekst:131/125/125,värv 1 (0/0/0)Fail****AP.leg,****APR.leg,****GM.leg,****HG.leg,****PVK.leg,****Q.leg,****QP.leg****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.leg,****APR.leg,****GM.leg,****HG.leg,****PVK.leg,****Q.leg,****QP.leg****AP.leg,****APR.leg,****GM.leg,****HG.leg,****PVK.leg,****Q.leg,****QP.legMärkusedSümbol asub sümboliteegis RAM_06.Geofüüsikalistekaartide kujundamiselkasutatakse sümbolile“LEGEND” analoogsekujundusega teksti.”Maa-amet 2006 146

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiLeppemärgiraamLeppemärgi kiri(eesti keeles)Leppemärgi kiri(inglise keeles)Stratigraafilisetabeli raamjoonElemenditüüpCTTLObjekti kirjeldus VA K LKLegendis esinevat leppemärki ümbritsevraamjoon.Legendis esinevate leppemärkideseletavad kirjad eesti keeles.Legendis esinevate leppemärkideseletavad kirjad inglise keeles.Aluspõhja legendis esinevad, stratigraafilisttabelit moodustavad, jooned.KAST1/31/31/4Leppemärgikirjeldus2 KAST: 0/1/13 Kivi3 Rock4Tekst:53/125/125,värv 1 (0/0/0)Tekst:131/125/125,värv 1 (0/0/0)Joon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Fail****AP.leg,****APR.leg,****GM.leg,****HG.leg,****PVK.leg,****Q.leg,****QP.leg****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.leg,****APR.leg,****GM.leg,****HG.leg,****PVK.leg,****Q.leg,****QP.leg****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.leg,****APR.leg,****GM.leg,****HG.leg,****PVK.leg,****Q.leg,****QP.leg****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.legMärkusedSümbol asubsümboliteegisRAM_06.Geofüüsikalistekaartide kujundamiselkasutatakse sümbolile“KAST” analoogsekujundusega elemenditüüpi “Ristkülik”.Maa-amet 2006 147

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0009. KaardikompositsioonKaardikompositsioon kirjeldab trükikaardil asetsevate kaardiosade paigutust (küljendust) jakirjeldab ram-laiendiga failides esinevaid objekte (tabel 5). Kaardiosade täpne paigutussõltub kaardilehel esitava informatsiooni hulgast (sõltuvalt kaardistatava ala geoloogilisestehitusest on läbilõigete ulatus ja legendis esinevate leppemärkide hulk varieeruv).Ram-laiendiga fail on emafailiks trükikaardile, millele loetakse taustaks teised andmefailid(digitaalkaardi ülesehitust kirjeldab täpsemalt peatükk 10.2 Taustfailide järjekord).Kaardikompositsiooni ja ram-laiendiga failidesse salvestatatavate objektide nimetusiillustreerib joonis 9. Ram-faili salvestatud objektide atribuudid on toodud tabelis 5.NB! Geofüüsikaliste kaartide küljendus on analoogne teiste teemakaartide küljendusele.Kuna geofüüsikalised kaardid kujundatakse tarkvarapaketi “Surfer” abil, siis ei kasutatageofüüsikaliste kaartide kujundamisel MicroStationi sümboleid (ehk sümboliteegiRAM_06.cel sümboleid).NB! Kaardi (ram-faili) lõplikul kujundamisel tuleb arvestada, et kaarti oleks võimalik väljaprintida maksimaalselt A0-formaadis paberile, seega, kaardilehe laius (e kaardikujundusraamide laius) ei tohi ületada 840 mm. Kaardiosad (legend, läbilõiked ja ram-failiobjektid) tuleb paigutada kaardivälja suhtes nii, et kaart oleks võimalikult selgelt loetav jakaardil esineks võimalikult vähe tühja ruumi.Joonis 9. Geoloogilise kaardi kompositsioon (küljendus). Suurte lillade tähtedega on toodudram-failis sisalduvate objektide nimed (tabel 5).Maa-amet 2006 148

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Tabel 5. Kaardi ram-laiendiga failis esinevad objektid ja nende atribuudid (VA = võtmeatribuut; K = kihi number (level); LK – leppemärgikujundus).Objekti nimiKaardikujundusraamidvälimineKaardikujundusraamidsisemineKaardilehenumber ja nimiElemenditüüpSSTObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedKaardilehte (e kõiki kaardi osiseid)piirava raami välimine joon.Kaardilehte (e kõiki kaardi osiseid)piirava raami sisemine joon.Antud kaardilehe number ja nimi, mille allkeskel asub baaskaardi numbrilinemõõtkava.1/21/21/32 Joon: 1/0/22 Joon: 1/0/03 Tekst: 53/500/500****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdfGeofüüsikalistekaartide puhul onelemendi tüübiks“Ristkülik”.Asub 1 mm kaardikujundusraamivälimisestraamjoonestseespool.Geofüüsikalistekaartide puhul onelemendi tüübiks“Ristkülik”.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Maa-amet 2006 149

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiTeemakaardinimi_APTeemakaardinimi_QTeemakaardinimi_HGTeemakaardinimi_PVKTeemakaardinimi_GMTeemakaardinimi_APRElemenditüüpCCCCCCObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedAluspõhja geoloogilise teemakaardi nimieesti ja inglise keeles.Pinnakatte geoloogilise teemakaardi nimieesti ja inglise keeles.Hüdrogeoloogilise teemakaardi nimi eesti jainglise keeles.Põhjavee kaitstuse teemakaardi nimi eesti jainglise keeles.Geomorfoloogilise teemakaardi nimi eestija inglise keeles.Aluspõhja reljeefi teemakaardi nimi eesti jainglise keeles.K_APK_QK_HGK_PVKK_GMK_APR333333Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)****AP.ram****Q.ram****HG.ram****PVK.ram****GM.ram****APR.ramAsub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Maa-amet 2006 150

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiTeemakaardinimi_QPTeemakaardinimi_MGTeemakaardinimi_GRBAluspõhjageoloogilisekaardimõõtkavaPinnakattegeoloogilisekaardimõõtkavaElemenditüüpCTTCCObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedPinnakatte paksuse teemakaardi nimi eestija inglise keeles.Aeromagnetiliste anomaaliate teemakaardinimi eesti ja inglise keeles.K_QPBouguer’ anomaaliate teemakaardi nimieesti ja inglise keeles. -Aluspõhja geoloogilise kaardi numbrilinejajoonmõõtkava koos numbrilise läbilõikevertikaalse mõõtkavaga (1:5000).Pinnakatte geoloogilise kaardi numbrilinejajoonmõõtkava koos numbrilise läbilõikevertikaalse mõõtkavaga (1:1000).3- -MOOTAPMOOTQ-11Tekst (eesti k):53/250/250;Tekst (inglise k):131/250/250; värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k): TimesNew Roman, suurus 16 pt;Tekst (inglise k): TimesNew Roman; kursiivis,suurus 16 pt; värvi RGB:0/0/0Tekst (eesti k): TimesNew Roman, suurus 16 pt;Tekst (inglise k): TimesNew Roman; kursiivis,suurus 16 pt; värvi RGB:0/0/0MOOTAP: 0/1/1, värv 1(0/0/0)MOOTQ: 0/1/1,Värv 1 (0/0/0)****QP.ram****MG.pdf****GRB.pdf****AP.ram****Q.ramAsub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub kaardipõhjaraami kohalkeskel.Asub läbilõigete allkeskel.Asub läbilõigete allkeskel.HüdrogeoloogilisekaardimõõtkavaCHüdrogeoloogilise kaardi numbriline- jajoonmõõtkava koos numbrilise läbilõikevertikaalse mõõtkava (1:2500).MOOTHG1MOOTHG: 0/1/1,Värv 1 (0/0/0)****HG.ramAsub läbilõigete allkeskel.Maa-amet 2006 151

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiBaaskaardimõõtkavaElemenditüüpCAbikaart_AP -Abikaart_MG -Abikaart_GRB -Objekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedLäbilõiketa geoloogiliste kaartidenumbriline- ja joonmõõtkava.Aluspõhja geoloogilise kaardi juurdekuuluv abikaart, kus on kujutatudvähendatud kujul (mõõtkavas 1:100 000)aluspõhja reljeefi kaart.Abikaardil kujutatakse kaardiväljaaeromagnetiliste anomaaliate pinda (mustvalgena)varjutatud reljeefina, mis on“valgustatud” kirdest ja kaardiraami kooskaardivõrgu ja koordinaatidega mõõtkavas1 : 200 000.Abikaardil kujutatakse kaardiväljaBouguer´anomaalia pinda (must-valgena)varjutatud reljeefina, mis on “valgustatud”kirdest ja kaardiraami koos kaardivõrgu jakoordinaatidega mõõtkavas 1 : 200 000.MOOT1MOOT: 0/1/1,Värv 1 (0/0/0)****APR.ram,****GM.ram,****PVK.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdf- 5 - ****AP.ram- -- -- ****MG.pdf- ****GRB.pdfAsub kaardivälja allkeskel.Geofüüsikalistekaartidekujundamiselesitatakse dgnfailidesümbolileMOOT analoogsekujundusegamõõtkava, milleelemendi tüüp polesümbol.Asub kaardiväljastparemal, legendi all.Asub kaardilehe ülalparemal legendi allvõi kõrval paremal.Asub kaardilehe ülalparemal legendi allvõi kõrval paremal.Abikaart_APnimiCAbikaart_AP nimi (eesti ja inglise k):ALUSPÕHJA RELJEEFBEDROCK RELIEFABI_K5ABI_K: 0/1/1, värv 1(0/0/0)****AP.ramAsub abikaardipõhjaraami kohalvasakul.Maa-amet 2006 152

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiAbikaartide MGja GRB nimiAbikaart_APmõõtkavaAbikaartide MGja GRBmõõtkavaAsendiskeemElemenditüüpTC-CObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedGeofüüsikaliste abikaartide nimi (eesti jainglise k):VARJUTATUD RELJEEF (“valgustatud”kirdest)SHADED RELIEF (lighting “ from NE)Abikaart_AP numbriline- ja joonmõõtkava(mõõtkavas 1:100 000)Geofüüsikaliste abikaartide numbriline- jajoonmõõtkava (mõõtkavas 1 : 200 000)Kaardistatud kaardilehe skemaatiline asetusteiste kaardilehtede suhtes (mõõtkavas ca1 : 4 000 000)- -MOOT10-****AS3-4Tekst (eesti k): TimesNew Roman, suurus 10 pt;Tekst (inglise k): TimesNew Roman, suurus 10 pt;värvi RGB 0/0/0MOOT10: 0/1/1, värv 1(0/0/0)Jooned ja tekstid mustavärvi (0/0/0), teksti stiilTimes New Roman,suurus 5 pt****AS: 0/1/1****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.ram****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdfAsub abikaardipõhjaraami kohalvasakul.Asub abikaardilõunaraami allkeskel.Asub abikaardilõunaraami allkeskel.Sümbol vastavaltkaardilehe numbrile.Geofüüsikalistekaartidekujundamisel esinebdgn-failidesümbolile ****ASanaloogsekujundusegaasendiskeem, milleelemendi tüüp ei olesümbol.Maa-amet 2006 153

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiKasutatudmaterjalideskeemMuud kirjadElemenditüüpCCObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedTeemakaardi koostamisel kasutatudpeamiste algandmete lühiviited tekstina jaskemaatilisel kaardiväljal (mõõtkavas1 : 500 000 kaardiraam koos mererannajoonega) näidatud peamiste kasutatudalgandmete piirkonnad (näidatuderaldusjoontega ja/või numbritega).Tekstina esitatud lühiviite järgi sulgudestuuakse algallika andmestikku sisaldavaGeoloogiafondi (EGF) aruande number jalühend EGF.Viited (eesti ja inglise keeles) kaardilkasutatud:a) topograafilise aluse päritolule,b) kaardi projektsioonile ja ellipsoidile,c) koordinaatvõrgule,d) kõrgussüsteemile.****KMTOPOT44****KM: 0/1/1,Sümbolis:Tekst: 53/125/125Kaardiraami joon: 1/0/1Mere rannajoon jaeraldusjoonjoon: 1/0/0Värv kõigil 1 (0/0/0)TOPOT:Tekst (eesti k):53/125/125; Tekst(inglise k): 131/125/125;värv 1 (0/0/0)****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdfEsineb ram-failissümbolina, mille onteinud Teostaja jasalvestanudsümboliteekiRAM_06.Geofüüsikalistekaartidekujundamiselesitatakse dgnfailidesümbolile****KM analoogsekujundusegakasutatud materjaliskeem, milleelemendi tüüp ei olesümbol ja mida eisümboliteeki eisalvestata.Asuvad kaardileheall paremal.Geofüüsikalistekaartidekujundamiselesitatakse dgnfailidesümbolileTOPOT sümbolileanaloogsekujundusega, kuidesineb tekstina.Maa-amet 2006 154

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiMuud kirjad_1Muud kirjad_2Muud kirjad_3ElemenditüüpTTTObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedViide kaardile (teaduslikus vormis viide,mis sisaldab teksti “Viide kaardile:”, millelejärgneb kaardi autori(te) perekonnanimi(ed)koos eesnime initsiaaliga, aasta (kaardivalmimise aasta); teemakaardi nimi,baaskaardi lehe number ja nimi,kaardistanud organisatsiooni nimi. Kaardivalmimise asukoht).Aeromagnetiliste anomaaliate kaardil lisaksmuud kirjad, muud kirjad_1 viidetele kaviited (eesti ja inglise keeles) kaardilkasutatud:a) isoanomaalide sammule,b) keskmisele lennukõrgusele,c) kaardi koostamisel kasutatudrahvusvahelise globaalse magnetvälja(IGRF/DGRF) andmestikuleBouguer´ anomaaliate kaardi puhul lisaksmuud kirjad_1 viidetele ka viited (eesti jainglise keeles) kaardil kasutatud:a) isoanomaalide sammule,b) kasutatud vahekihi tihedusele,c) normaalvälja arvutus valemitele jad) kasutatud kõrgussüsteemile1/44- ---Tekst (eesti k):53/125/125Tekst (inglise k):131/125/125, värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/125/125Tekst (inglise k):131/125/125, värv 1(0/0/0)Tekst (eesti k):53/125/125Tekst (inglise k):131/125/125, värv 1(0/0/0)****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdf****MG.pdf****GRB.pdfAsuvad kaardileheall paremal.Asuvad kaardileheall paremal.Asuvad kaardileheall paremal.Maa-amet 2006 155

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiElemenditüüpObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedKaardi on koostanud /teostaja nimi/Maa-ameti tellimuselThe map is compiled by /name ofcompiler/ by an order of the EstonianLand BoardMuud kirjad_4TTeostaja nimiName of compilerTeostaja postiaadressTeostaja kontakttelefonTeostaja faxTeostaja E-mailTeostaja kodulehekülgMaa-ametEstonian Land BoardMustamäe tee 5110602 Tallinn, EstoniaTel: (372) 665 0600Faks: (372) 665 0604E-mail:maaamet@maaamet.eeURL: http://www.maaamet.ee1/4 4Tekst (eesti k):53/125/125Tekst (inglise k):131/125/125, värv 1(0/0/0)****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdfAsuvad kaardileheall paremal.Maa-amet 2006 156

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Objekti nimiKaardistanudettevõtte logoElemenditüüpCLogo CObjekti või teksti kirjeldus VA K LK Fail MärkusedKaardistanud ettevõtte logoMaa-ameti logo.LOGOLOGO_MA3LOGO: 0/1/13 LOGO_MA: 0/1/1****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdf****AP.ram,****APR.ram,****GM.ram,****HG.ram,****PVK.ram,****Q.ram,****QP.ram,****MG.pdf,****GRB.pdfAsub kaardilehepõhjaraami kohalparemal.Geofüüsikalistekaartidekujundamiselkasutatakse dgnfailidesümbolileLOGO analoogsekujundusega objekti,mis ei ole sümboltüüpielementAsub kaardilehepõhjaraami kohalvasakul.Geofüüsikalistekaartidekujundamiselkasutatakse dgnfailidesümbolileLOGO_MAanaloogsekujundusega objekti,mis ei ole sümboltüüpielement.Maa-amet 2006 157

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 00010. TrükikaartTrükikaart on:ooopaberkaart,ram-laiendiga dgn-fail, millele on taustaks loetud kaardivälja, läbilõike jalegendi dgn-failid ning mille väljatrükk annab korrektse paberkaardi,****MG.pdf ja ****GRB.pdf failid (ehk aeromagnetiliste anomaaliate jaBouguer’ anomaaliate rasterkaart).Trükikaartidel esinevate objektide kujundust kirjeldasid Juhendi eelnevad peatükid (6, 7, 8ja 9). Trükikaardil kasutatavate topograafiliste andmetega kaardifailide, failides esinevateobjektide loetelu ja kujundus esitatakse järgmises peatükis.10.1. Trükikaardi topograafilised objektid, kaardikirjad janende kujundusTrükikaardil kujutatakse lisaks eelnevalt kirjeldatud objektiklassidele ka lähteandmetenasaadud Eesti baaskaardi objektiklasse ja kaardikirju.Trükikaardil kujutatud topograafilised objektid ja kaardikirjad salvestatakse järgnevatessetop-laiendiga dgn- failidesse:ooooooo****vesiala.top****vesijoon.top****vesitekst.top****lin.top****rel.top****tex.top****vork.topEesti baaskaardi topograafiliste objektiklasside ja kaardikirjade nimekiri ning kujundus onkirjeldatud tabelis 6.Maa-amet 2006 158

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Tabel 6. Trükikaardil näidatud Eesti baaskaardi topograafiliste objektiklasside ning dubleeritud geoloogiliste objektiklasside atribuudid ja kujundus(VA = võtmeatribuut; K = kihi number (level); LK = leppemärgi kujundus).ObjektiklassinimiMeriSeaSisemineseisuveekoguStagnant waterbodyJõgiRiverJõe kaldajoonRiver bankJärve kaldajoonLake shoreVäike jõgi, ojaStream, brookMere, väina,lahe nimiName of thesea, strait, bayJõe nimiName of theriverVäikese jõe, ojanimiName of thestream, brookElemenditüüpObjektiklassi või teksti kirjeldus VA K LKS, CS, C Mere ala (akvatoorium). 242 38S, CS, CMõõtkavalised siseveekogud (järv javeehoidla).243 39S, CS, C Mõõtkavalised jõed. 245 42L, LS, CC Suure jõe kaldajoon.L, LS, CC Järve või veehoidla kaldajoon.L, LS, CC Väikese jõe või oja telgjoon.TTTMere, väina, lahe nimi.Jõe nimi.Väikese jõe või oja nimi.245/6245/31245/11245/26245/36245/406311126Koplilaht36 Pedja j40KonnaoLeppemärgikirjeldusTäitevärv: 242,RGB: 230/255/255Täitevärv: 243,RGB: 188/228/243Täitevärv: 245/0/0,RGB: 118/139/179Joon: 245/0/0,RGB: 118/139/179Joon: 245/0/0,RGB: 118/139/179Joon: 245/0/0,RGB: 118/139/179Tekst: värv 245(118/139/179);22/230/160;22/155/105;22/130/90;22/100/70Tekst: värv 245(118/139/179);22/100/70; 22/130/90Tekst: värv 245(118/139/179);22/100/70Fail****vesiala.top****vesiala.top****vesiala.top****vesijoon.top****vesijoon.top****vesijoon.top****vesitekst.top****vesitekst.top****vesitekst.topMärkusedTeksti suurussõltub veekogusuurusest.Teksti suurussõltub veekogusuurusest.Maa-amet 2006 159

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ObjektiklassinimiJärve nimiName of thelakeSoo nimiName of themarshRiigipiirState borderTartu Rahu piirState border bythe Tartu PeaceTreatyLaiarööpmeline-,haru- jaelektriraudteeBroad-gauged,electricrailway,railway branchAutomagistaal(kiirtee)HighwayElemenditüüpTTObjektiklassi või teksti kirjeldus VA K LKJärve või veehoidla nimi.Soo nimi.L, LS, CC Eesti Vabariigi piir.L, LS, CCTartu Rahulepingu järgne Eesti Vabariigipiir Venemaaga.L, LS, CC Laiarööpmeline-, haru- ja elektriraudtee.L, LS, CC Automagistaal (kiirtee).245/41245/442/28414428240 29240/5240/151MaardujvKakerdi rabaLeppemärgikirjeldusTekst: värv 245(118/139/179);22/130/90;22/155/105;22/100/70Tekst: värv 245(118/139/179);22/100/70; 22/130/90;22/155/105Joon: 2/riigipiir/0,RGB:255/0/0Joon: 240/riigipiir/0,RGB:35/35/35Joon: 240/raudtee/0,RGB:35/35/35Joon: 240/0/4,RGB:35/35/35Fail****vesitekst.top****vesitekst.top****lin.top****lin.top****lin.top****lin.topMärkusedTeksti suurussõltub veekogusuurusest.Teksti suurussõltub soosuurusest.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)2,5.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)2,5.Joonesisestamiselskaala faktor(scale factor)0,75.Maa-amet 2006 160

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ObjektiklassinimiPõhi- võitugimaantee(riigimaantee)Main roadKohalikmaantee(kohalik tee)Local roadKohalik tee(metsatee)Forest roadElektriliinElectric lineKallas (mererannajoon)Shore orcoastlineKallas (järv,ebamäärasekaldajoonegajärv)Uncertainshoreline of thelakeJõgiRiverKraavDitchElemenditüüpObjektiklassi või teksti kirjeldus VA K LKL, LS, CC Põhi- või tugimaantee (riigimaantee).L, LS, CC Kohalik maantee (kohalik tee).L, LS, CC Kohalik tee (metsatee).L, LS, CC Elektriliin.L, LS, CC Kallas (mere rannajoon).LSKaldajoon (järve veepiir, ebamääraserannajoonega järv kallas).L, LS, CC Jõe telgjoon.L, LS, CC Kraavi telgjoon.240/2240/3240/4240/12240/30240/31240/14240/11342Leppemärgikirjeldus240/0/3,RGB:35/35/35Joon: 240/0/1,RGB:35/35/35Joon: 240/2/0,RGB:35/35/35Fail****lin.top****lin.top****lin.top12 Joon: 240/elektriliin/0 ****lin.top30311411Joon: 240/0/1,RGB:35/35/35Joon: 240/0/0,RGB:35/35/35Joon: 240/0/0,RGB:35/35/35Joon: 240/0/0,RGB:35/35/35****lin.top****lin.top****lin.top****lin.topMärkusedJoonesisestamiselskaala faktor(scale factor)1.Maa-amet 2006 161

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ObjektiklassinimiKõrgusjoonContour lineKõrgusjooneväärtusValue of thecontour lineLangujoonDrop lineSügavusjoonDepth lineSügavusjooneväärtusValue of thedepth lineSüg_langujoonDrop line onthe depth lineLinnCity, townAlev, alevikSmall townKülaVillageMeri, väin, lahtSea, strait, bayElemenditüüpObjektiklassi või teksti kirjeldus VA K LKL, LS, CC Reljeefi samakõrgusjoon maismaal.TLReljeefi samakõrgusjoone väärtusmeetrites üle merepinna.Kõrgusjoone langujoon.L, LS, CC Merepõhja samasügavusjoon.TLTTTTMerepõhja samasügavusjoone väärtusmeetrites.Sügavusjoone langujoon.Linna nimi.Alevi või aleviku nimi.Küla nimi.Mere, väina või lahe nimi.241/20241/21241/225/235/245/25240/7240/8240/9240/26202122232425557 Tartu8 Nõo9 Nava26 Riia lLeppemärgikirjeldusJoon: 241/0/0, RGB:51/15/0Tekst: 1/80/80, RGB:51/15/0Joon: 241/0/0, RGB:51/15/0Joon: 5/0/0, RGB:0/0/255Tekst: 1/80/80, RGB:0/0/255Joon: 5/0/0, RGB:0/0/255Tekst: värv 240(35/35/35),180/125/125;22/155/105;22/130/90; 22/80/55Tekst: värv 240(35/35/35)22/130/90; 22/100/70Tekst: värv 240(35/35/35), 22/130/90Tekst: 22/230/160;22/155/105;22/130/90; 22/100/70Fail****rel.top****rel.top****rel.top****rel.top****rel.top****rel.top****tex.top****tex.top****tex.top****tex.topMärkusedMaa-amet 2006 162

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ObjektiklassinimiPoolsaar, neem,säärPeninsula,cape, spitPankCliffSaar, laidIsland, isletJõgiRiverVäike jõgi, ojaStream, brookJärvLakeSooMarshMägi, org,karjäärMountain,valley, quarryLeetseljak,madalSandbank,shoalElemenditüüpTTTTTTTTTObjektiklassi või teksti kirjeldus VA K LKPoolsaare, neeme või maasääre nimi.Panga (kaljujärsaku) nimi.Saare või laiu nimi.Jõe nimi.Väikese jõe või oja nimi.Järve nimi.Soo nimi.Mäe, oru või karjääri nimi.Leetseljaku või meremadala nimi.240/27240/37240/32240/36240/40240/41240/44240/47240/48273732364041444748ViimsipsÜügupkManilaidNarvajKonnaoHarkujvKakerdirabaMunamägiHiiumadalLeppemärgikirjeldusTekst: värv 240(35/35/35),22/100/70; 22/130/90Tekst: värv 240(35/35/35), 22/100/70Tekst: värv 240(35/35/35), 22/80/55;22/100/70Tekst: värv 240(35/35/35),22/100/70; 22/130/90Tekst: värv 240(35/35/35), 22/100/70Tekst: värv 240(35/35/35),22/130/90;22/155/105;22/100/70Tekst: värv 240(35/35/35),22/100/70; 22/130/90;22/155/105Tekst: värv 240(35/35/35), 22/100/70Tekst: värv 240(35/35/35), 22/100/70Fail****tex.top****tex.top****tex.top****tex.top****tex.top****tex.top****tex.top****tex.top****tex.topMärkusedMaa-amet 2006 163

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ObjektiklassinimiKaardiraamjoonBorder of themapKilomeetervõrkKilometer gridKilomeetervõrk_tekstKilometergrid_textKraadivõrk_joonDegreegrid_lineKraadivõrk_tekstDegreegrid_textElemenditüüpObjektiklassi või teksti kirjeldus VA K LKL, LS Kaardivälja raamjoon.LTLTKilomeetervõrgustiku jooned, intervalliga5 km.Kilomeetervõrgustiku joonte kaugus (km)ristkoordinaatide telgedestGeograafiliste koordinaatide viitejoon.Kujutatakse iga 5 minuti tagant.Geograafiliste koordinaatide viitejooneväärtus kraadides ja minutites1/601/611/615/625606161 5556262 25º10´LeppemärgikirjeldusJoon: 1/0/0, RGB:0/0/0Joon: 1/0/0,RGB: 0/0/0Tekst: 6/100/100,värv 1 (0/0/0)Joon: 5/0/0, värv 5(0/0/255)Tekst: 6/100/100,värv 5 (0/0/255)Fail****vork.top****vork.top****vork.top****vork.top****vork.topMärkusedAlgab ja lõpebkaardi raamjoonega.Tõmmatakseiga 5 kmtagant.Asub 2 mmväljaspoolkaardiraamjoont,kilomeetervõrgu joonegasamas sihis.Joon algabkaardiraamjoonel jaon 2 mm pikkAsubkraadivõrgujoonega risti jajoone otsast1 mmkaugusel.Jooneots jääbkraadi ja minutivaheleMaa-amet 2006 164

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 00010.2. Taustfailide järjekordTrükikaart kombineeritakse ram-laiendiga dgn-faili (e emafaili) geo-, ll- ja leg-laiendigadgn-failide taustaks lugemise teel. Ram-failis esinevate objektide ja teiste kaardiosade(mille moodustavad emafaili taustaks loetavate failide objektid) paigutust kaardilehel onkirjeldatud peatükis 9 Kaardikompositsioon.Järgnevalt on antud teemakaartide kaupa ram-faili loetavate taustfailide järjekord (referencefile sequence) emafailis. Esitatavas järjekorras kehtib põhimõte - esimene taustfail onkõige alumine kaardikiht.Aluspõhja geoloogilise kaardi emafailiks on ****AP.ram, mille taustaks loetaksejärjekorras:i. ****AP.geoii. ****rel.topiii. ****lin.topiv. ****tex.topv. ****AP_rike.geovi. ****AP_kuj.geovii. ****AP_info.geoviii. ****APR_astang.geoix. ****AP.llx. ****AP_kuj.llxi. ****AP_info.llxii. ****AP_abi.llxiii. ****AP.legxiv. ****vork.topPinnakatte geoloogilise kaardi emafailiks on ****Q.ram, mille taustaks loetaksejärjekorras:i. ****Q.geoii. ****Q_kuj.geoiii. ****rel.topiv. ****lin.topv. ****tex.topvi. ****Q_lito_kuj.geovii. ****Q_lito.geoviii. ****Q_info.geoix. ****vork.topx. ****Q.llxi. ****Q_kuj.llxii. ****Q_lito_kuj.llxiii. ****Q_lito.llxiv. ****Q_info.llxv. ****Q_abi.llxvi. ****Q.legMaa-amet 2006 165

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Hüdrogeoloogilise kaardi emafailiks on ****HG.ram, mille taustaks loetakse järjekorras:i. ****HG.geoii. ****HG_kuj.geoiii. ****rel.topiv. ****HG_kvat_kuj.geov. ****HG_min_kuj.geovi. ****HG_org.geovii. ****HG_org_kuj.geoviii. ****HG_kaevand_kuj.geoix. ****HG_ylevool_kuj.geox. ****HG_ylevool.geoxi. ****HG_karst_kuj.geoxii. ****vesiala.topxiii. ****lin.topxiv. ****vesijoon.topxv. ****HG_min.geo (NB! Taustfailil suletud kiht 36)xvi. ****HG_kaevand.geo (NB! Taustfailil suletud kiht 42)xvii. ****HG_hyps.geoxviii. ****HG_pvsuund.geoxix. ****HG_veehor.geoxx. ****AP_rike_kuj.geoxxi. ****tex.topxxii. ****vesitekst.topxxiii. ****HG_karst.geoxxiv. ****HG_allikas.geoxxv. ****HG_veevott.geoxxvi. ****HG_info.geoxxvii. ****vork.topxxviii. ****HG.llxxix. ****HG_kuj.llxxx. ****HG_veetase.llxxxi. ****HG_info.llxxxii. ****HG_abi.llxxxiii. ****HG.legPõhjavee kaitstuse kaardi emafailiks on ****PVK.ram, mille taustaks loetakse:i. ****PVK.geoii. ****PVK_veekompl_kuj.geoiii. ****HG_kvat_kuj.geoiv. ****APR_org_kuj.geov. ****PVK_tasak_kuj.geovi. ****HG_ylevool_kuj.geovii. ****HG_ylevool.geoviii. ****HG_kaevand_kuj.geoix. ****HG_karst_kuj.geox. ****vesiala.topxi. ****lin.topxii. ****QP.geo (NB! Taustaks loetud failil avatud ainult kihid 5-19; 29-31; 38-40.)Maa-amet 2006 166

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000xiii. ****vesijoon.topxiv. ****HG_min.geo (NB! Taustfailil suletud kiht 36)xv. ****PVK_hyps.geoxvi. ****HG_pvsuund.geoxvii. ****tex.topxviii. ****vesitekst.topxix. ****HG_karst.geoxx. ****HG_veevott.geo (NB! Suletud kihid 47, 49, 51, 53, 54)xxi. ****vork.topxxii. ****PVK.legGeomorfoloogilise kaardi emafailiks on ****GM.ram, mille taustaks loetakse järjekorras:i. ****Q.geoii. ****vesiala.top (NB! Kihid 38 ja 42 kinni)iii. ****Q_kuj.geoiv. ****rel.topv. ****lin.topvi. ****Q_lito_kuj.geo (NB! Avatud ainult kihid 30 ja 31)vii. ****Q_lito.geo (NB! Avatud ainult kihid 30 ja 31)viii. ****APR_org_kuj.geoix. ****HG_karst_kuj.geox. ****HG_karst.geo (NB! kihid 37 ja 38 kinni)xi. ****GM_kuj.geoxii. ****GM.geo (NB! Kihid 35, 36, 43, 44 kinni)xiii. ****APR_astang.geoxiv. ****tex.topxv. ****vork.geoxvi. ****GM.legAluspõhja reljeefi kaardi emafail ****APR.ram, mille taustaks loetakse järjekorras:i. ****APR_org.geoii. ****rel.topiii. ****lin.topiv. ****tex.topv. ****APR.geovi. ****APR_astang.geovii. ****APR_info.geoviii. ****APR.legix. ****vork.topPinnakatte paksuse kaardi emafailiks on ****QP.ram, mille taustaks loetakse järjekorras:i. ****rel.topii. ****lin.topiii. ****tex.topiv. ****APR_astang.geov. ****QP.geovi. ****QP_info.geovii. ****vork.geoviii. ****QP.legMaa-amet 2006 167

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Aeromagnetilise ja Bouguer´ anomaalia trükikaardidNimetatud trükikaardid esitatakse ****MG.pdf ja ****GRB.pdf failidena (rasteriseeritudkaardilehed) ja paberkandjal. Kaardid kujundatakse tarkvarapaketi “Surfer” abil.Kaardistavad nähtusklassid ja nende kujundus on toodud tabelis 3. Kaartide legendiülesehitus (kirjeldatud peatükis 8 Legend) on analoogne teiste teemakaartidekompositsioonile (vt pt 9 Kaardikompositsioon).Geofüüsikalistel kaartidel kasutatakse topograafilise informatsiooni kuvamiseks failide****lin.top, ****tekst.top ja ****vork.top andmeid tabelis 6 esitatud kujundusega.Kaardikihtide järjekord (alates alumisest) on järgmine:i. geofüüsikaline andmekiht,ii. faili ****lin.top andmekiht,iii. faili ****tekst.top andmekiht,iv. faili ****vork.top andmekiht.11. Kaardistamisel üleantavad tärkandmedKaardistamisega üleantavad tärkandmed esitatakse teemakaartide koostamisel järgnevatefailidena (vt ka jooniseid 2 ja 3):Geofüüsikalised teemakaardid:oo****_MG.xls****_GR.xlsMaavarade teemakaart:o****_Perspektiivala.mdbFaktiline materjal:o****_Faktika.mdb11.1.Geofüüsikaliste teemakaartide tärkandmedIga kaardilehe kohta annab Teostaja Tellijale muuhulgas üle kaks MS Exceli formaadisfaili: ****_MG.xls ning ****_GR.xls. Esimene neist kuulub aeromagnetiliste anomaaliatekaardi juurde, teine sisaldab Bouguer’ anomaaliate infomatsiooni. Kaardistamisel kasutatudvarasemate mõõtmistulemuste puhul tuleb “Loe_mind” failides viidata kasutatudoriginaalandmetele ja neis tehtud parandustele. Geofüüsikalisi meetodeid on lähemaltkirjeldatud Juhendi Seletuskirjas.11.1.1. Aeromagnetiliste anomaaliate andmestikAeromagnetiliste anomaaliate kaardi koostamisel kasutatud korrigeeritudmõõtmistulemused esitatakse ****_MG.xls failis. Faili salvestatakse tulpadena järgnevadandmed iga mõõtmispunkti kohta:Maa-amet 2006 168

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000oooooo”x” - mõõtmispunkti x-koordinaat (L-Est koordinaatsüsteemis),“y” - mõõtmispunkti y-koordinaat (L-Est koordinaatsüsteemis),“MG_TOTL” - totaalvektori intensiivsus mõõtmispunktis (ühik nanoTeslades(nT), täpsusega ±1 nT),“MG_N” - normaalvälja väärtus mõõtmispunktis (ühik nanoTeslades (nT), vavarasemate aeromagnetiliste mõõtmisandmete kasutamisel)“MG_ANO” - aeromagnetiline anomaalia väärtus mõõtmispunktis (ühiknanoTeslades (nT)),“Aasta” - mõõdistuse aasta.11.1.2. Gravimeetriline andmestikBouguer’ anomaaliate kaardi koostamisel kasutatud korrigeeritud mõõtmistulemusedesitatakse ****_GR.xls failis. Faili on salvestatud tulpadena järgnevad andmed igamõõtmispunkti kohta:oooooo”MARSRUUT” - marsruudi nimi (indeks või number), millel mõõtepunkt asub,“PUNKT” - mõõtepunkti number,“h” - mõõtepunkti kõrgus (väärtus on meetrites, Balti kõrgussüsteemis,täpsusega 2 kohta peale koma),o “REL_PRND” - reljeefi parand (kui reljeefi parandit pole kasutatud siis 0),oo“x” - mõõtmispunkti x-koordinaat (L-Est koordinaatsüsteemis),“y” - mõõtmispunkti y-koordinaat (L-Est koordinaatsüsteemis),“g” - mõõtmispunktis mõõdetud Maa raskuskiirenduse väärtus (ühikmilliGallides (mGal) täpsusega 2-kohta peale koma),“GRB_267” - Bouguer anomaalia (mGal, vahekihi parandile 2,67 kgm -3 ),arvutatud GRS80 raskuskiirenduse normaalvälja valemi alusel (IGSN71gravimeetriline süsteem),“GRB_23” - Bouguer anomaalia (mGal, vahekihi parandile 2,3 kg/m -3 ),arvutatud GRS80 raskuskiirenduse normaalvälja valemi alusel (IGSN71gravimeetriline süsteem)o “GRB_267_H” - Bouguer anomaalia (mGal, vahekihi parandile 2,67 kgm -3 ),arvutatud Helmerti 1901-1909 a. raskuskiirenduse normaalvälja valemi alusel,o “GRB_23_H”Bouguer anomaalia (mGal, vahekihi parandile 2,3 kg/m -3 ),arvutatud Helmerti 1901-1909 a. raskuskiirenduse normaalvälja valemi alusel,o“Aasta_Objkt” - Gravimeetrilise mõõdistuse objekti nimi või mõõdistustöödeaasta arv(ud).11.2. Maavarade teemakaardi tärkandmedMaavarade teemakaart koosneb viiest failist (vt joonist 3). Tärkandmed peab Teostajaedastama ainult perspektiivalade kohta. Tellija annab koos teiste abimaterjalidegaTeostajale üle MS ACCESSi mall-faili Perspektiivala.mdb, mida kasutatakse andmeteMaa-amet 2006 169

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000salvestamisel. Iga kaardilehe perspektiivalade kohta koostab Teostaja faili****_Perspektiivala.mdb. Perspektiivala, mis asub mitmel kaardilehel, kirjeldatakse äraselle kaardilehe juures, mille piiresse jääb suurim osa tema pindalast.11.2.1. PerspektiivaladFaili ****_Perspektiivala.mdb moodustavad kaks omavahel seostatud tabelit: Üldandmedja Varu kategooria. Kui tabeli täitmisel aluseks võetud aruannete järgi pole võimalik mõndaandmevälja täita, sisestatakse number-tüüpi andmeväljadele “-9999” ja tekst-tüüpiandmeväljadele “NA”.Tabel ÜldandmedIga perspektiivala kohta on tabelis üks kirje (rida). Tabelis on järgnevad veerud:i. “NUMBER” – igale perpektiivalale antakse unikaalne number, mis ei tohikokku langeda ühegi keskkonnaregistrisse kantud maardla või varemkaardistatud perspektiivala numbriga. Perspektiivala number on 5-kohaline arv,mis algab 5ga;ii.iii.iv.“NIMI” – geoloogilise uuringu aruandes perspektiivalale antud nimi (sama nimiesineb failis ****MV_info.geo);“FOND” – andmekogu, kust on pärit geoloogilise uuringu aruanne (3-tähelinelühend, kus “EGF” – tähistab Eesti Geoloogiafondi, muude andmekogude puhultuleb esitada kolmetäheline lühend ning teavitada lühendile vastav andmekogunimi Maa-ametile);“FNR” – aruande inventarinumber andmekogus (kuni 5-kohaline arv),publikatsioonide puhul kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”;v. “Massiivi indeks” – vastavalt aruandes kirjeldatud (põhi)maavarale sisestatakseüks täht:B - järvemudaC - lubjakiviD - dolomiitF - fosforiitG - kristalliinne ehituskiviJ - järvelubiK - kruusL - liivM - meremudaP - põlevkiviS - saviT - turvasNB! Pinnakatte savi (nähtusklass 53107) ja aluspõhja savi (53106) perspektiivalaleomistatakse mõlemal juhul massiivi indeks “S” ehk “savi”;vi.vii.“Pindala” – aruandes välja eraldatud lasundi (kõikide varukategooriate ja põhiningkaasmaavarade) kogupindala hektarites (täpsusega 2 kohta peale koma);“Varu” – aruandes esitatud maavara summaarne varu tuhandetes kuupmeetritesvõi tonnides (kõikide varu kategooriate ja põhi- ning kaasmaavaradesummaarne varu täpsusega 1 koht peale koma);Maa-amet 2006 170

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ooviii. “Kasuliku kihi paksus” – aruandes esitatud tüüpläbilõigete abil arvutatudlasundi (põhi- ja kaasmaavara lasundite) keskmine paksus meetrites (täpsusega1 koht peale koma);ix.“Kaasmaavarad” – kui esineb kaasmaavarasid, sisestatakse kaasmaavaramassiivi indeks (vt Mass. indeks), kui kaasnevat maavara pole, kirjutatakselahtrisse “NA”;x. “Kattekihi paksus” – tüüpläbilõigete abil leitud kasulikku lasundit katva kihikeskmine paksus meetrites (täpsusega 1 koht peale koma);xi.xii.“Kattekihi maht” – aruandes esitatud andmete alusel arvutatud kattekihi mahttuhandetes kuupmeetrites (täpsusega 1 koht peale koma);“Põhjaveetase” – aruandes esitatud puuraukude, šurfide või tüüpläbilõigetevms andmete alusel leitud põhjavee keskmine tase maapinnast meetrites (0-tasemeks on maapind) täpsusega 1 koht peale koma;xiii. “Aasta” – aruande valmimise aasta;xiv. “Märkused” – informatsioon perspektiivala objektide digitaliseerimise kohta(max 255 tähemärki):Andmed, millel baseeruvad digitaliseeritud perspektiivala koordinaadid. Teisisõnu,kas objektide koordinaadid saadi:a) aruannetes toodud koordinaatide teisendusest,b) suhteliste koordinaatide arvutustest – sel juhul lisada suhteliste koordinaatidealguspunkt (geodeetiline reeper) ja selle algkoordinaadid,c) topograafilise situatsiooni alusel – sel juhul lisada, millist topograafilist aluskaartikasutati perspektiivala lokeerimisalusena.aruande plaanilise materjali mõõtkava, mille alusel perspektiivala ruumikujudigitaliseeriti.Tabel Varu kategooriaIga perspektiivala lasundis välja eraldatud varu kategooria kohta on tabelis üks kirje (rida).Tabelis on järgnevad veerud:i. “ID” – programmi MS Access poolt automaatselt loodud identifikaator, mislisatakse sulgudes failis MV_info.geo toodud vastava perspektiivala nime järele;ii.iii.iv.“Number” – igale perspektiivalale omistatud unikaalne number (vt TabelÜldandmed i. Number;“Kategooria” – aruandes näidatud varu kategooria indeks. Kategooria indeksidon tavaliselt järgmised: A, B, C 1 ; C 2 ; P 1 , P 2 või P 3 . Kui aruandes pole kategooriaindeksit täpsustatud alaindeksiga (nt on toodud kategooria “P” või “C”), siiskantakse ka tabelisse samasugune indeks;“Varu” – aruandes kategooriale omistatud varu tuhandetes kuupmeetrites võitonnides (täpsusega 1 koht peale koma);v. “Pindala” – aruandes välja eraldatud lasundi vastava varukategooria pindalahektarites (täpsusega 2 kohta peale koma);vi.“Kasutusala” – sisestatakse aruandes maavarale omistatud kasutusala(tekstina). Maavara kasutusalad ja koodid on järgmised:0100 - põlevkivi,0201 - hästilagunenud turvas,Maa-amet 2006 171

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 0000202 - vähelagunenud turvas,0301 - järvemuda põlluväetiseks,0302 - järvemuda lisasöödaks,0303 - järvemuda raviotstarbeks,0400 - meremuda,0500 - järvelubi (järvekriit),0600 - fosforiit,0801 - tsemendilubjakivi,0802 - tehnoloogiline lubjakivi,0803 - ehituslubjakivi,0804 - täitematerjali lubjakivi,0901 - tehnoloogiline dolokivi,0902 - viimistlusdolokivi,0903 - ehitusdolokivi,0904 - täitematerjali dolokivi,1000 - kristalliinne ehituskivi,1101 - tsemendisavi,1102 - raskeltsulav keraamiline savi,1103 - kergeltsulav keraamiline savi,1104 - keramsiidisavi,1201 - tehnoloogiline liiv,1202 - puiste- ning täitematerjali liiv,1203 - ehitusliiv,1205 - ehituskruus1206 - täitematerjali kruusvii.“Kasutusala kood” – sisestatakse aruandes maavarale omistatud kasutusalakood (4-kohaline arv, vt vi. Kasutusala);viii. “Maavara tüüp” – kui tegemist on põhimaavaraga, sisestatakse andmeväljatekst “põhimaavara”, kaasmaavara korral tekst “kaasmaavara”.ix.“Märkused” – muu äramärkimist vääriv informatsioon (max 255 tähemärki).11.3. Faktiline materjalFaktiline materjal on geoloogiline andmestik, mille alusel koostatakse geoloogilinebaaskaart. Tellija edastab Teostajale koos teiste abimaterjalidega MS ACCESSi mall-failiFaktika.mdb, mida kasutatakse andmete salvestamisel. Käesolev peatükk kirjeldab faktilistmaterjali sisaldavate failide nimestikku, failides olevate tabelite struktuuri ja andmetekoosseisu.Faktilise materjali tabelid esitatakse eraldi iga kaardilehe kohta. Varem esitatud faktilistmaterjali võib edasiste tööde alusel täpsustada ja täiendada. Kaardistustööde teostaja peabTellijat informeerima uute andmete saamisest ja kokkulepitud ajal need talle edastama.Faktilise materjali nähtusklassid on järgmised andmepunktid (vt ka tabeli 3 alapeatükkiFaktilise materjali nähtusklassid):ooooopinnakatte puurauk,aluspõhja puurauk,aluskorra puurauk,hüdrogeoloogiline puurkaev,pinnakatte paljand,Maa-amet 2006 172

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000ooaluspõhja paljand,vaatluspunkt.NB! Varem kaardistatud alade kohta (mõõtkavas 1 : 50 000 kaardistatud alad, millel ei tehtavälitöid) ei pea esitama faktilist materjaliooopinnakatte paljandite,aluspõhja paljandite ningvaatluspunktide kohta.Faktiline materjal sisaldab nende andmepunktide informatsiooni, mida on kasutatudgeoloogilise baaskaardi loomisel. Tärkandmed salvestatakse Teostaja poolt MS Accessifaili ****_Faktika.mdb nelja tabelisse. Tabelite täitmisel tuleb stratigraafiliste üksustegeoloogiliste indeksitena kasutada mall-faili tabelis Indeksid toodud variante. Teostaja võibseda tabelit kokkuleppel Tellijaga täiendada. Sama tingimus kehtib tabeli Litoloogia kohta.Seal on toodud pinnakatte settetüüpide litoloogilised kirjeldused, mida kasutataksepuuraukude, paljandite ja vaatluspunktide iseloomustamisel.11.3.1. PuuraugudPinnakatte puurauk on vaid pinnakatet avav puurauk (sh pinnakatteliste maavaradeotsingu- ja uuringupuurauk).Aluspõhja puurauk on aluspõhja kivimeid (v.a aluskord) avav puurauk.Aluskorra puurauk on aluskorra kristalliinseid kivimeid avav puurauk.Pinnakatte, aluspõhja või aluskorra puuraukude andmed salvestatakse MS Accessi faili****_Faktika.mdb tabelitesse ****PA ja ****Geol. Esimene neist sisaldab puuraukudeasukoha- ja üldandmeid, selle täitmine on kohustuslik kõikide kaardistamisel kasutatudpuuraukude kohta. Teine tabel (****Geol) sisaldab puursüdamike, paljandite, javaatluspunktide geoloogilisi kirjeldusi. Iga kaardilehe faktilise materjali hulgas esitataksegeoloogiline kirjeldus vähemalt ühe aluskorra puuraugu kohta; iga 25 km 2 suurusekaardistatud ala kohta antakse vähemalt ühe pinnakatte ja ühe aluspõhja puuraugu kirjeldus.Tabelis ****Geol peavad olema ära toodud kõikide pinnakatte ja aluspõhja kaartideläbilõigetel näidatud puuraukude geoloogilised kirjeldused.Tabel ****PATabelis ****PA on iga pinnakatte-, aluspõhja- ja aluskorra puuraugu kohta üks rida.Tabelis on järgnevad veerud:i. “NIMI” – kaardistamise käigus puuraugule omistatud unikaalne nimi (vt allpooltoodud näiteid);ii.iii.“NIMI_FNR” – originaalaruandes toodud puuraugu nimi;“TYYP” – puuraugu tüüp: pinnakatte puuraugu puhul kirje “PAQ”, aluspõhjapuuraugu puhul “PAAP” ja aluskorra puuraugu korral “PAAK”;iv. “X” – puuraugu suudme x-koordinaat L-Est süsteemis, täpsusega 1 m;v. “Y” – puuraugu suudme y-koordinaat L-Est süsteemis, täpsusega 1 m;Maa-amet 2006 173

vi.Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000“Z” – puuraugu suudme absoluutkõrgus meetrites (BK-77) sajandiku täpsusega(veekogudesse puuritud puuraukude suudme kõrguseks on veekogu pinnaabsoluutkõrgus);NB! Aruannetes esitatud puuraukude x, y ja z-koordinaadid kontrollitakse ja vajaduselparandatakse Teostaja poolt.vii. “PA_D” – puuraugu sügavus meetrites sajandiku täpsusega. Juhul, kui puuraugukirjeldus on toodud ära tabelis ****Geol, siis peab sügavuse väärtus olema võrdnevastava puuraugu kõikide sette- ja kivimkehade paksuste summaga;viii. “PZ_Z” – aluspõhja lasuva pinna absoluutkõrgus (BK-77) sajandiku täpsusega(pinnakatte puuraugu korral kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”);ix.“QP” – pinnakatte paksus meetrites sajandiku täpsusega (pinnakatte puuraugupuhul kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga puuraugu poolt läbitava pinnakattepaksuse väärtus meetrites kümnendiku täpsusega);x. “AVAMUS_Q_LITO” – puuraugu poolt avatava pinnakatte litoloogilinesettetüüp. Võimalikud settetüüpide variandid on toodud mall-faili tabelis Litoloogia.Õhukese pinnakattega aladel – kohtades, kus pinnakatte paksus on alla 1 meetri –pinnakatte litoloogilist settetüüpi ei määrata ning lahtrisse kirjutatakse “Q”; moreenivõi Holotseeni jõesetteid avava puuraugu puhul kirjutatakse lahtrisse vastavalt”moreen” või ”jõesetted”. Kui pinnakatte paksus on üle 1 m, kuid litoloogilinesettetüüp pole teada, kirjutatakse lahtrisse ”NA”. Kui pinnakate puudub, kirjutatakselahtrisse ”AP”;xi.“AVAMUS_Q_GENEES” – puuraugu poolt avatava pinnakatte stratigraafilisgeneetilisesettetüübi geoloogiline indeks (võimalikud variandid on näidatud mallfailitabelis Indeksid). Õhukese pinnakattega aladel – kohtades, kus pinnakattepaksus on alla 1 meetri – pinnakatte stratigraafilis-geneetilist settetüüpi ei määrataning lahtrisse kirjutatakse “Q”. Kui puuraugu kirjelduses pole pinnakatetstratigraafilis-geneetiliselt kirjeldatud, kirjutatakse lahtrisse “NA”. Kui pinnakatepuudub, kirjutatakse ”AP”;xii. “AVAMUS_AP” – puuraugu poolt avatava kõige ülemise aluspõhjalisekaardistatava kivimkeha geoloogiline indeks (võimalikud variandid on näidatudmall-faili tabelis Indeksid). Juhul, kui kivimkeha geoloogiline indeks pole teada võipaljand/vaatluspunkt ei ava aluspõhja, kirjutatakse lahtrisse “NA”.xiii. “PZ_D” – aluspõhjakivimite paksus meetrites sajandiku täpsusega (pinnakattepuuraukude puhul kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”; aluspõhja puuraukudekorral kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga puuraugu poolt avatava aluspõhjakivimite paksuse väärtus meetrites sajandiku täpsusega). Aluspõhjakivimite paksuseväärtus peab olema võrdne vastava puuraugu kõikide aluspõhjaliste kivimkehadepaksuste summaga (kivimkehad ja nende paksused esitatakse tabelis ****Geol);xiv. “PC_Z” – aluskorra pinna absoluutkõrgus meetrites (BK-77) sajandikutäpsusega (aluspõhja ja pinnakatte puuraugu puhul kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”);xv.“FOND” – andmekogu, mille aruandest on pärit puuraugu originaalkirjeldus(kolmetäheline lühend, kus “EGA” tähistab Ehitusgeoloogia andmekogu, “EGF”Eesti Geoloogiafondi, “PUB” publikatsiooni; muude andmekogude puhul tulebesitada kolmetäheline lühend ning teavitada Tellijat selle tähendusest);xvi. “FNR” – andmekogu (millest puuraugu originaalkirjeldus on pärit)inventarinumber. Publikatsioonide puhul kirjutatakse lahtrisse “NA”.Maa-amet 2006 174

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Kaardistamise käigus kasutatud puuraukudele antakse nimi järgnevalt:ooopinnakatte puuraugu nimi (näide 6443Q_12)• kaardilehe number,• lühend “Q”,• alakriips,pinnakatte puuraugu järjekorranumber antud kaardilehel (järjekorra määrabTeostaja);aluspõhja puuraugu nimi (näide 6443AP_2121)• kaardilehe number,• lühend “AP”,• alakriips,• aluspõhja puuraugu järjekorra number antud kaardilehel (järjekorramäärab Teostaja);aluskorra puuraugu nimi (näide 6443AK_21)• kaardilehe number,• lühend “AK”,• alakriips,• aluskorra puuraugu järjekorra number antud kaardilehel (järjekorramäärab Teostaja).11.3.2. PuurkaevudPuurkaev on pinnasesse puuritud kaev, mis on ehitatud vee võtmiseks põhjaveekihist.Puurkaevude faktiline materjal salvestatakse MS Accessi faili ****_Faktika.mdb tabelisse****PK.Tabelis ****PK on järgnevad veerud:i. “NUMBER” – puurkaevu number riiklikus põhjaveekatastris;ii. “X” – puurkaevu suudme x-koordinaat L-Est süsteemis täpsusega 1 m;iii. “Y” – puurkaevu suudme y-koordinaat L-Est süsteemis täpsusega 1 m;iv.“Z” – puurkaevu suudme absoluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendikutäpsusega;NB! Lubatud viga tarbepuurkaevude asukoha positsioneerimisel on 4 m (vt tabel 1).Puurkaevude x, y ja z-koordinaadid kontrollitakse ja vajadusel parandatakse Teostajapoolt.v. “PK_D” – puurkaevu sügavus meetrites kümnendiku täpsusega;vi.vii.“QP” – pinnakatte paksus meetrites kümnendiku täpsusega (kui puurkaev eiläbi pinnakatet täies ulatuses, kirjutatakse lahtrisse miinusmärgiga puuraugupoolt läbitava pinnakatte paksuse väärtus meetrites sajandiku täpsusega);“PZ_Z” – aluspõhja pinna absoluutkõrgus meetrites (BK-77) kümnendikutäpsusega (puurkaevude puhul, mis ei ava aluspõhja, kirjutatakse lahtrisseväärtus “-9999”);viii. “PK_YL_Z” – puurkaevu poolt avatava intervalli lasuva pinna absoluutkõrgusmeetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega;Maa-amet 2006 175

ix.Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000“PK_AL_Z” – puurkaevu poolt avatava intervalli lamava pinna absoluutkõrgusmeetrites (BK-77) kümnendiku täpsusega;x. “FUNKT” – puurkaevu funktsioon tekstina:o TPK - tarbepuurkaev,o UPK - uuringu puurkaevo RSPK - riiklik seirevõrgu puurkaev,o PSPK - piirkondliku seirevõrgu puurkaev,o ESPK - ettevõtte seirevõrgu puurkaev,o MINPK - mineraalvee puurkaev;Järgnevates veergudes salvestatakse andmed puuraugu poolt avatava veekompleksi japõhjavee omaduste kohta. NB! Andmeid ei salvestata puurkaevude puhul, mis avavad kahtevõi enamat aluspõhjalist, üksteisest veepideme(te)ga eraldatud, veekompleksi.xi.xii.xiii.xiv.“VEEK” – puurkaevu poolt avatava veekompleksi geoloogiline indeks;“ERIDEEBIT” – puurkaevu erideebit (lsm -1 ) sajandiku täpsusega;“SURVET” – põhjavee survetaseme absoluutkõrgus meetrites (BK-77)kümnendiku täpsusega. Juhul, kui survetaseme kohta andmed puuduvad,kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”;“MINER” – põhjavee mineraalsus (gl -1 ) sajandiku täpsusega. Juhul, kuimineraalsust pole määratud, kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”;xv. “RAUD” – põhjavees määratud üldraua sisaldus (mgl -1 ehk milligrammi liitrikohta) sajandiku täpsusega. Juhul, kui üldraua sisaldust pole puuraugu veesmääratud, kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”;xvi. “VEEVT” – veevõtt puurkaevust (m 3 d -1 ) kümnendiku täpsusega. Juhul, kuiandmed puuduvad, kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”. Juhul, kui veevõttu eitoimu, kirjutatakse lahtrisse “0”;xvii. ”SN_ALA” – puurkaevu sanitaarkaitseala (hooldeala) raadius meetrites(määratletud puurkaevu projektis või vee erikasutusloas). Kui sanitaarkaitsealavõi hooldeala puudub, kirjutatakse lahtrisse väärtus ”-9999”;xviii. ”LIKV” – puurkaevu likvideerimise aasta (puurkaevu likvideerimise projektialusel). Kui puurkaev pole likvideeritud, kirjutatakse lahtrisse väärtus “-9999”;xix. ”AASTA_PK” – puurkaevu rajamise aasta;xx.“AASTA” – riiklikus põhjaveekatastris puurkaevu kohta tehtud viimasesissekande aasta.11.3.3. Paljandid ja vaatluspunktidPinnakatte paljandi all mõistetakse Juhendis nii looduslikku kui ka tehislikku, ainultpinnakatte materjali (e kvaternaarisetete) paljandumist nõlval, teekaeves, šurfis,vundamendiaugus, elektriposti puurimisaugus, salvkaevus vm.Aluspõhja paljandina käsitletakse looduslikku või tehislikku aluspõhjakivimitepaljandumist astangul, nõlval, teekaeves, šurfis, vundamendiaugus, salvkaevus vm.Vaatluspunkt on enamasti pinnakatte kaardistamise käigus tehtud ajutine kaeve võikäsipuuri sondeerimispunkt. Vaatluspunktid on eelkõige vajalikud pinnakatte kaardikoostamisel, samas võivad nad anda infomatsiooni ka aluspõhja geoloogilise ehituse kohta.Vaatluspunktides on soovitav anda pinnakatte kirjeldus vähemalt 1 m sügavuseni.Maa-amet 2006 176

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Pinnakatte- ja aluspõhja paljandite ning vaatluspunktide faktiline materjal salvestatakseMS Accessi faili ****_Faktika.mdb tabelitesse ****PL_VP ja ****Geol. Esimene neistsisaldab paljandite ja vaatluspunktide asukoha- ja üldandmeid. Teine tabel seostatakseesimesega ning sisaldab kõikide kaardistamisel kasutatud paljandite ja vaatluspunktidegeoloogilisi kirjeldusi. Seostajana kasutatakse tabelites veergu “NIMI”.Tabel (****PL_VP)Tabelis ****PL_VP on järgnevad veerud:i. “NIMI” – kirjeldatud paljandile/vaatluspunktile antud unikaalne nimi,NB! Paljanditel ja vaatluspunktidel on ühine numeratsioonisüsteem. Nimi saadaksejärgnevalt (näide 6443_1):• kaardilehe number,• alakriips,• paljandi/vaatluspunkti järjekorranumber antud kaardilehel (peab olemakaardilehe piires unikaalne).ii.iii.iv.“TYYP” – paljandi/vaatluspunkti tüüp; pinnakatte paljandi puhul sisestatakselahtrisse kirje “PLQ”, aluspõhja paljandi puhul “PLAP”, pinnakattevaatluspunkti korral ”VPQ” ning aluspõhja avava vaatluspunkti puhul ”VPAP”;“X” – paljanduva läbilõike ülemise pinna/vaatluspunkti x-koordinaat L-Estsüsteemis täpsusega 1 m;“Y” – paljanduva läbilõike ülemise pinna/vaatluspunkti y-koordinaat L-Estsüsteemis täpsusega 1 m;v. “Z” – paljanduva läbilõike ülemise pinna/vaatluspunkti absoluutkõrgus (BK-77)meetrites sajandiku täpsusega;NB! Paljandite/vaatluspunktide x-, y- ja z-koordinaadid omistatakse nende asukohtatähistavale punktile paljanduva läbilõike ülemisel pinnal/vaatluspunktis. Lubatud vigapunkti horisontaalse asukoha positsioneerimisel on 100 m (vt tabel 1).vi.vii.“D” – kirjeldatud paljandi/vaatluspunkti osa paksus meetrites sajandikutäpsusega. Väärtus peab olema võrdne tabelis ****Geol toodud vastavapaljandi/vaatluspunkti kivim- ja/või settekehade paksuste summaga;“PZ_Z” – aluspõhja pinna absoluutkõrgus (BK-77) sajandiku täpsusega.Pinnakatte paljandi/vaatluspunkti puhul kirjutatakse lahtrisse “-9999”;viii. “QP” – pinnakatte paksus meetrites sajandiku täpsusega. Pinnakattepaljandi/vaatluspunkti korral kirjutatakse lahtrisse “miinusmärgiga” läbitavapinnakatte paksuse väärtus meetrites sajandiku täpsusega;ix.“AVAMUS_Q_LITO” – paljandi/vaatluspunkti poolt avatava pinnakattelitoloogiline settetüüp. Võimalikud settetüüpide variandid on toodud mall-failitabelis Litoloogia. Õhukese pinnakattega aladel – kohtades, kus pinnakattepaksus on alla 1 meetri – pinnakatte litoloogilist settetüüpi ei määrata ninglahtrisse kirjutatakse “Q”; moreeni või Holotseeni jõesetteid avavapaljandi/vaatluspunkti puhul kirjutatakse lahtrisse vastavalt ”moreen” või”jõesetted”. Kui pinnakatte paksus on üle 1 m, kuid tema litoloogiline settetüüppole teada/määratud, kirjutatakse lahtrisse ”NA”. Kui pinnakate puudub,kirjutatakse lahtrisse ”AP”;x. “AVAMUS_Q_GENEES” – paljandi/vaatluspunkti poolt avatava pinnakattestratigraafilis-geneetilise settetüübi geoloogiline indeks (võimalikud variandidMaa-amet 2006 177

xi.xii.Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000on näidatud mall-faili tabelis Indeksid). Õhukese pinnakattega aladel –kohtades, kus pinnakatte paksus on alla 1 meetri – pinnakatte stratigraafilisgeneetilistsettetüüpi ei määrata ning lahtrisse kirjutatakse “Q”. Kuipaljandi/vaatluspunkti kirjelduses pole pinnakatet stratigraafilis-geneetiliseltkirjeldatud, kirjutatakse lahtrisse “NA”. Kui pinnakate puudub, kirjutatakse”AP”;“AVAMUS_AP” – paljandi/vaatluspunkti poolt avatava kõige ülemisealuspõhjalise kaardistatava kivimkeha geoloogiline indeks (võimalikudvariandid on näidatud mall-faili tabelis Indeksid). Juhul, kui kivimkehageoloogiline indeks pole teada või paljand/vaatluspunkt ei ava aluspõhja,kirjutatakse lahtrisse “NA”.“AUTOR” – paljandi/vaatluspunkti kirjeldaja perekonnanimi ja eesnimeinitsiaal;xiii. “AASTA” – paljandi/vaatluspunkti kirjeldamise aasta.11.3.4. Puuraukude, paljandite ja vaatluspunktide geoloogiline informatsioonTabel (****Geol)Tabel ****Geol sisaldab tabelites ****PA, ja ****PL_VP toodud andmepunktidegeoloogilisi andmeid. Puuraugu, paljandi ja vaatluspunkti geoloogiline kirjeldus peabhõlmama vastava andmepunkti täielikku sügavust (täpsusega 1 cm), kirjelduses on lubatudkasutada vaid neid litostratigraafilisi üksusi, mis on määratletud mall-faili (Faktika.mdb)tabelis Indeksid. Geoloogilised indeksid ei tohi ühe andmepunkti kirjelduses korduda.Iga tabeli ****Geol rida tähistab ühte andmepunktis kirjeldatud pinnakattelist settekeha võialuspõhjas/aluskorras esinevat kivimkeha. Tabelis on järgnevad veerud:i. “NIMI” – kaardistamise käigus andmepunktile antud unikaalne nimi.NB! Nimi peab olema identne sellega, mis on toodud tabelis ****PA või****PL_VP;ii.iii.iv.“YKSUS” – pinnakatte litoloogilise või stratigraafilis-geneetilise settekeha võialuspõhja/aluskorra kivimkeha geoloogiline indeks (võimalikud variandid onnäidatud mall-faili tabelis Indeksid).“YKSUS_Z” – pinnakatte litoloogilise või stratigraafilis-geneetilise settekeha,aluspõhja või aluskorra kivimkeha lasuva pinna absoluutkõrgus meetrites (BK-77) sajandiku täpsusega. Aluseks võetakse kirje tabeli ****PA või ****PL_VPveerus "Z";“YKSUS_D” – pinnakatte litoloogilise või stratigraafilis-geneetilise settekeha,aluspõhja või aluskorra kivimkeha paksus meetrites sajandiku täpsusega. Kuiandmepunktis ei läbita üksust täielikult, kirjutatakse lahtrisse miinusmärgigaläbitud üksuse paksus meetrites sajandiku täpsusega.v. “AUTOR” – üksuse kirjeldaja (perekonnanimi ja eesnime initsiaal) kirjutatakselahtrisse juhtudel, kui:oooon kasutatud publikatsioonist pärit geoloogilist kirjeldust,andmepunkt kirjeldatakse kaardistamise käigus uuesti,andmepunkti erinevad intervallid on kirjeldatud erinevate autorite poolt,Maa-amet 2006 178

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000okirjeldaja äramärkimine on geoloogilisest seisukohast oluline.Teistel juhtudel kirjutatakse lahtrisse “NA”.NB! Kaardistamisel kasutatud publikatsioonidele tuleb viidata vastava kaardileheseletuskirjas.“AASTA” – andmepunkti originaalkirjeldust sisaldava aruande koostamise,publitseerimise või geoloogilise kaardi valmimise aasta (viimane variant esinebvaid juhul, kui andmepunkt on kaardistamise käigus taaskirjeldatud).12. Kaardilehe seletuskiriSeletuskirja koostamise vajadus kooskõlastatakse Tellijaga. Juhul, kui kaardistatav alahõlmab alla 25 % kaardilehe pindalast (nt on tegemist saare või piiriäärse alaga), esitatakseseletuskiri koos mõne külgneva kaardilehe seletuskirjaga. Juhul, kui kaardistustöödtoimuvad etapiti, koostatakse ja esitatakse seletuskiri kaardistustööde lõpus peale kõikideteemakaartide valmimist. Seletuskiri koostatakse eesti keeles, lisatakse inglisekeelneannotatsioon. Tabelite, jooniste ning fotode allkirjad antakse nii eesti kui ka inglise keeles.Seletuskirjade koostamisel on soovitav kasutada ühtset geoloogilist terminoloogiat ningstandardset struktuuri.Seletuskiri esitatakse Tellijale paberkujul (spiraalköites) ja digitaalselt failina****Seletuskiri.pdf (trükivalmis kujul). Seletuskirja põhiteksti kirjastiil on Times NewRoman, kirja suurus 12 pt, ridade vahe on 1,5-kordne.12.1. KaasSeletuskirja kaanel peavad sisalduma alljärgnevad tekstid:EESTI GEOLOOGILINE BAASKAARTGEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIAKAARDILEHE NUMBERKAARDILEHE NIMISELETUSKIRIEXPLANATION TO THE MAPSTEOSTAJAASUKOHT, AASTAKaas illustreeritakse kaardistatavat ala iseloomustava fotoga (vt joonist 10).Maa-amet 2006 179

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Joonis 10. Näide seletuskirja kaanest.12.2. TiitellehtTiitellehel esitatakse Teostaja ning seletuskirja koostanud kaardistajate nimed, tekst“BAASKAARDI (kaardilehe nimi ja number) LEHE SELETUSKIRI” ja esilehe all keskelnäidatakse ära seletuskirja valmimise asukoht ning aasta.12.3. AnnotatsioonTeadusartikli annotatsiooni vormis struktureeritud lühikokkuvõte seletuskirja sisust nii eestikui ka inglise keeles.12.4. SisukordSisukorra lõpus esitatakse geoloogiliste teemakaartide (mille kohta ja millega koosseletuskiri esitatakse) nimestik.12.5. SissejuhatusSissejuhatuses iseloomustatakse lühidalt teemakaartide koosseisu, kaardistamise aluseksolnud riigihanget ning antakse ülevaade kaardistatud ala loodusest ja majandusgeograafiast.Maa-amet 2006 180

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 00012.6. SisuSeletuskirja tekstiline osa koosneb järgnevatest peatükkidest:1. ALUSPÕHIKRISTALNE ALUSKORDSETTEKIVIMILINE PEALISKORD (järgnevad alapeatükkidena kõikkaardiväljal avanevad ja/või läbilõigetel esinevad ladestud)Ediacara ladestu (Vendi kompleks)Kambriumi ladestuJneALUSPÕHJA RELJEEF JA STRUKTUURID2. PINNAKATE JA PINNAMOODPLEISTOTSEENKesk-PleistotseenÜlem-PleistotseenHOLOTSEENPINNAKATTE PAKSUS3. HÜDROGEOLOOGIA JA PÕHJAVEE KAITSTUSKVATERNAARI VEEKOMPLEKSALUSPÕHJA JA ALUSKORRA VETTANDVAD JA –PIDAVAD KIHIDPÕHJAVEE TARBEVARU JA SELLE KASUTAMINEPÕHJAVEE RIIKLIK VAATLUSVÕRK JA PÕHJAVEE TASEMEMUUTUMINEPÕHJAVEE KAITSTUSPÕHJAVEE KOOSTIS4. MAAVARADALUSPÕHJA MAAVARADPINNAKATTE MAAVARAD5. GEOFÜÜSIKALISED VÄLJAD6. KASUTATUD MATERJALIDOlenevalt kaardilehe poolt hõlmatava ala geoloogilisest ehitusest võib seletuskirjaülesehitus varieeruda. Peatükid koostatakse iga teemakaardi kohta eraldi. Neis kirjeldataksekaartide paremaks mõistmiseks algandmete päritolu, kvaliteeti, hulka ja kaardistamiselkasutatud informatsiooni kogumise meetodeid. Peatükkides iseloomustatakse lähemaltteemakaartidel esinevat informatsiooni ja esitatakse selgitavaid andmeid (tekstide, tabelite,jooniste ja fotodena). Seletuskiri peab avama teemakaartide vahelised seosed, kirjeldamageoloogiliste tingimuste vertikaalset ja lateraalset muutlikkust ning informeerima kaardikasutajat geoloogiliste nähtuste majanduslikust tähtsusest.Aluspõhja peatükis antakse ülevaade aluskorra ehitusest ja iseloomustatakse temakivimkomplekse. Settekivimilise pealiskorra peatükk jaotatakse kaardistatud ladestutealusel alapeatükkideks ning informatsioon esitatakse esinevate kihistute, kihistike võikihtide tasemel. Kirjeldatakse litostratigraafiliste üksuste litoloogiat, tõelisi paksusi ningMaa-amet 2006 181

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000levikut. Aluspõhja reljeefi ja aluspõhja struktuure iseloomustavas peatükis kirjeldataksealuspõhja reljeefivorme ja pinnastruktuure.Pinnakatet ja pinnamoodi käsitlevates peatükkides iseloomustatakse lähemalt pinnakatte,geomorfoloogilise ja pinnakatte paksuse kaardil esitatud informatsiooni kooslisaandmetega. Ladestike kaupa järjestatud peatükkides kirjeldatakse detailselt kaardistatudsettekehasid kihistute ja alamkihistute tasemel. Holotseeni ladestiku peatükis esitatakselisaandmeid stratigraafilis-geneetiliste settetüüpide kaupa. Settekehade puhul edastatakseteave setete litoloogia ja geneesi kohta. Antakse ülevaade ala geomorfoloogiast jageoloogilisest arengust Kvaternaari ajastul. Pinnakatte paksuse peatükis iseloomustataksepinnakatte paksuse levikut ja kaardi koostamisel kasutatud andmeid.Hüdrogeoloogia ja põhjavee kaitstuse peatükis antakse ülevaade ala hüdrogeoloogilisestehitusest ja põhjavee kaitstusest. Iseloomustatakse kaardiväljal ja läbilõikel kaardistatudKvaternaari veekompleksi ning aluspõhja ja aluskorra vettandvaid ja -pidavaid kihte.Kvaternaari veekompleksi peatükis iseloomustatakse iga Kvaternaari veekompleksi veekihtieraldi. Aluspõhja veekomplekside puhul iseloomustatakse nende paksusi, veeandvust,põhjaveerežiimi ja teisi omadusi. Veepidemete puhul esitatakse andmed nende paksuste jafiltratsioonikoefitsentide kohta. Eraldi peatükkidena iseloomustatatakse põhjavee tarbimist,varusid, koostist ja vastavust joogivee nõuetele. Viimati mainitud peatükis kirjeldatakse kakarstivormide ja allikate levikut. Põhjavee kaitstuse puhul iseloomustatakse kasutatudandmeid ja esitatakse lisainformatsiooni reovee levimiskiiruste ja -suundade kohtavõimaliku reostuse korral.Maavarade peatükis antakse informatsiooni maavarade teemakaardi aluspõhjaliste japinnakatteliste maavarade perspektiivalade, levialade ja leiukohtade kohta. Perspektiivaladedetailsed andmed tuuakse ära failis ****_Perspektiivala.mdb (vt pt 11.2.1), seetõttu poleinformatsiooni dubleerimine vajalik. Piisab sellest, kui antakse perspektiivaladelühiiseloomustus. Kindlasti tuleb seletuskirjas anda informatsiooni kõikide kaardistamisekäigus avastatud ja uuritud maavarade levialade ja leiukohtade kohta (sh väljaeraldamisepõhjused, lasundite hinnangulised mahud, kvaliteet jne). Võimalusel antakse teavet suletudkarjääride seisukorrast ning iseloomustatakse perspektiiv- ja levialade kasutuselevõtuvõimalusi.Geofüüsikalisi välju käsitletavas peatükis edastatakse lisainformatsiooni aeromagnetiliste jaBouguer´ anomaaliate kaardi koostamisel kasutatud materjalide kohta. Antaksekaardistajate nägemus seostest geofüüsikaliste väljade ning ala geoloogilise ehituse vahel.Peatükis “Kasutatud materjalid” nimetatakse ära kõik seletuskirjas viidatud publikatsioonid,geoloogiliste uuringute aruanded, kaardid jms. Kasutatud materjalid esitatakse eesti võiinglise keeles alljärgnevas vormis:Eestikeelne uuringuaruanne:Autor A., Autor B. ja Autor C., 2004. Töö pealkiri. Väljaandja, väljaandmise koht, EGF####, ## lk.Kaart:Autor A., 2004. Kaardi pealkiri. Väljaandja. Väljaandmise koht.Muukeelne uuringuaruanne (pealkiri eestikeelsena EGF nimestiku alusel):Maa-amet 2006 182

Juhend Eesti geoloogiliseks digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000Autor A. ja Autor B., 2004. Töö pealkiri. Väljaandja, väljaandmise koht, EGF ####, ## lk.Eestikeelne artikkel:Autor A., 2004. Töö pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäigu number, ##-##.Muukeelne artikkel:Author A. and Author B., 1999. Pealkiri (originaalkeeles). Ajakirja nimi, aastakäigunumber, ##-##.Eestikeelne raamat:Autor A., 1957. Pealkiri. Kirjastus, väljaandmise koht, ### lk.Muukeelne raamat:Author A., 1957. Pealkiri (originaalkeeles). Kirjastus, väljaandmise koht, ### lk.Eestikeelne abstrakt:Autor A., 1957. Pealkiri. Raamat (kogumik):Muukeelne abstrakt:Author A., 1957. Pealkiri (originaalkeeles). Toimetaja A. ja Toimetaja B. Kogumikupealkiri. Kirjastus, väljaandmise koht, lk ##-##.12.7. LisadSeletuskirja lisad sisaldavad aluspõhja geoloogilise kaardi tugipuuraugu südamiku detailsetkirjeldust, kaardilehe asendiskeemi ning muud Teostaja arvates olulist informatsiooni.Tugipuuraugu südamiku geoloogilises kirjelduses esitatakse puuraugu:o nimi ja number,o suudme koordinaadid (L-EST’97, täpsusega ±1 m),o suudme absoluutkõrgus meetrites (sajandiku täpsusega),o sügavus meetrites (sajandiku täpsusega),o puurimise aeg (kuu, aasta),o kirjeldajate nimed,o puursüdamiku asukoht.Järgnevalt esitatakse südamiku geoloogiline kirjeldus:o kirjeldatava kivim- või settekeha esinemise vahemik (lasuva ja lamava pinnaabsoluutkõrgus meetrites sajandiku täpsusega),o kirjeldatava kivim- või settekeha kronostratigraafiline kuulvus lademe tasemel jalitostratigraafiline kuuluvus kihistu, kihistike või kihtide tasemel,o kirjeldatava kivim- või settekeha litoloogiline või petroloogiline kirjeldus javajadusel kirjeldatud üksuse piirpindade kirjeldus.Kaardilehe asendiskeem, kus kujutatakse Eesti rannajoone, riigipiiri ning baaskaardivõrgustiku taustal kaardistatud kaardilehe asukohta. Asendiskeemile lisatakse legend, kuskirjeldatakse skeemil esinevaid leppemärke.Maa-amet 2006 183