NAFTA – MUST KULD - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLMäeinstituutAKG8200Kaupo LepiskNAFTA – MUST KULDReferaatTallinn 2004

SISUKORD1. Sissejuhatus-----------------------------------------------------------------------------32. Nafta-------------------------------------------------------------------------------------52.1 Definitsioon ja keemilised omadused----------------------------------------------52.2 Nafta tekkimine-----------------------------------------------------------------------52.3 Ajalugu---------------------------------------------------------------------------------52.4 Ajaloolisi daatumeid nafta ajaloos-------------------------------------------------63. Nafta töötlemine-----------------------------------------------------------------------94. Nafta ilmingud Eestis----------------------------------------------------------------105. Nafta tulevik---------------------------------------------------------------------------116. Mis on ASPO?-------------------------------------------------------------------------157. Nafta lõppemise seadus -------------------------------------------------------------167.1 Hinnad väljuvad kontrolli alt ------------------------------------------------------167.2 Nõudlus nafta järele kasvab--------------------------------------------------------177.3 Millest jääme ilma nafta lõppedes?-----------------------------------------------177.4 Nukkumine---------------------------------------------------------------------------188. Kokkuvõte------------------------------------------------------------------------------193

1. SISSEJUHATUSNafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilmasellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi mesellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus:soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber.Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veelprognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata.4

2. NAFTA2.1 Definitsioon ja keemilised omadusedNafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamastifluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Tihedus 0,73-1,05 (harilikult 0,80-0,95- Mg/m3,eripõlemissoojus 43,5-46,0 MJ/kg (10 400-11 000 kcal/kg), hangumistemperatuur -60 kuni -25 `C, keemise algtemperatuur tavaliselt 30-100 `C, vees ei lahustu, lahustub orgaanilisteslahustites. [1]Naftat leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (naftakõrvalgaasiga). Sisaldab 82-87% süsinikku, 11-14% vesinikku, 0,1-5% väävlit, kuni 1,7%lämmastikku, kuni 1,2% hapnikku, vähesel hulgal (harilikult alla 0,001%) vanaadiumi,fosforit, kaaliumi, rauda ja muid taolist elementi.Koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningateleiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisiväävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) jalämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Toornaftas on kuni 4%lahusutnud nafta kõrvalgaasi, 0,5-10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli.Tehnoloogiliselt klassifitseeritakse naftasid tiheduse, tõrvaine- ja väävlisisalduse ning nnvõtmefraktsioonis (fraktsioonis, mille keemistemperatuur on 250-300`C) ülekaalus olevatesüsivesinike keemilise struktuuri järgi.2.2 Nafta tekkimineNafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja –taimede ning alamate organismide miljoniteaastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustesbakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Maailmateadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 kordasuurem. Endise NSVL suurimad nafta leiukohad asusid Siberis, Volga-Uurali nafta rajoonis jaKaukaasias.2.3 AjaluguNaftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikulthakati seda tootma USA-s 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastanikahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati.5

Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasisurvel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkestiammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel.Joonis 2.1 Naftaplatvorm2.4 Ajaloolisi daatumeid nafta ajaloos5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid, Asüürlased ja Babüloonlased.Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises.[2]4 sajand – Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud.1852 – naftast sünteesitakse keroseen (kasutatakse lambiõlina).1859 – esimene puurauk Pensylvanias Ühendriikides.1882 – esimene suurem naftatööstus Bakuus, suur osa sealsetest naftaväljadest kuulub Robertja Alfred Nobelile. Bakuu kuulsus ‘musta kulla’ pealinnana levib.1892 – ‘hobuseta vanker’ võetakse käiku, bensiin (mis seni visati kui mõttetu kõrvalproduktminema) leiab kasutuse. Paraleelselt kasutatakse kütusena ka piiritust (näit Ford T mudel võismõlemal sõita).1904 – Iraani esimene naftaleid.6

1910-1920 ‘Seitse õde’ Exxon, Shell, Mobil jt. uurivad Lähis-ida naftavarusid.1911 – Briti laevastik läheb kivisöelt üle naftale. Enamus maailma sõjalaevastikest järgibeeskuju.1920 – Alkoholi keeluaeg algab Ühendriikides. Üks projekti sponsoreerijatest oli John D.Rockefeller. Ühtlasi muutus auto ainsaks (legaalseks) kütuseks bensiin.1926 – Exxon kirjutas alla lepingu saksa kontserni I.G.Farbeniga jätkates koostööd ka teisemaailmasõja ajal.1936 – Nailoni süntees: esimesed plastikud naftast.1952 – President Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks. Järgmine aasta takukutatakse.1956 – Marion King Hubbert ennustab Ühendriikide naftapuurimise tipphetkeks 1969-1970.Ühendriigid on maailma suurim naftatootja ja eksportija (nagu Saudi-Araabia täna). Hubbertianalüüsi ei võeta tõsiselt.1961 - Organization of Petroleum Exporting Countries (OPEC) rajati järgnevate riikide poolt:Iraan, Iraak, Kuwait, Saudi Arabia, and Venetsuela.1964 – maailma naftaleidude tippaasta (selgub ligi kolmkümmend aastat hiljem).1967 – Araabiariikide embargo Ühendriikide vastu, toetuse pärast Iisraelile kuuepäevasessõjas. Jääb lühiajaliseks ja ei saavuta olulist mõju.1970 – nafta tipphetk saabub Ühendriikides, üha rohkem hakatakse importima Lõuna-Ameerikast ja Lähis-Idast. Aastaks 1973 veetakse sisse juba 35% energiast.1973-1974 OPECi naftaembargo & energiakriis, mistõttu hind tõuseb $80 (praeguselhinnatasemel). Nixoni valitsus hakkab kütust jaokaupa jagama. Kiirteed on tühjad.1974 – Henri Kissinger saavutab kokkuleppe kuningas Faisaliga Saudi Araabias peetudkriisinõupidamisetel pärast Süüria-Iisraeli rahuläbirääkimisi, mille tagajärjel lubavadÜhendriigid Saudi perekonnale sõjalist toetust ja kaitset vastutasuks naftahinna ja voostabiilse hoidmise eest (Matthew Simmons ütles käesoleval aastal, et nad on olnud kuldaväärtstabiilsuse hoidjad sellest saadik).1974 – ennustab Hubbert naftatippu aastaks 1995 juhul kui sama kasutustempo jätkub1975 – SPR (strateegiline naftareserv) loodud Ühendriikides kriisiolukordade varuks.National Academy of Sciences vabandab Hubberti ees ja tunnistab, et tema stsenaarium olitõene.1976 – Ühendriikides kuulutatakse välja elektriauto programm, et vähendada sõltuvustsisseveetavast naftast.7

1979 – Iraani revolutsioon. Nafta kuulutatakse riiklikuks. Lääneriigid loobuvad Iraani naftast.Teine kriis.1981 – Reagan lõpetas hinnapiiride kehtivuse naftatoodete puhul.1989 – suurim naftatankeriõnnetus Alaska lähedal, veerand miljonit barrelit voolab merre.1991 – Iraagi sõda. Ühendriigid kasutavad esimest korda SPRi varusid.2000 – Prantsuse kalalaevad blokeerisid kütusehinna protestiks Briti kanali ning takistasidnaftatransporti. Selle tagajärjed levisid kiiresti Suurbritanniasse – suleti poed, osa tööstusestpeatati, haiglad olid häireolukorras, inimeste usaldus valitsuse vastu langes järsult. Põhjusekspaaripäevane katkestus naftavoos.2000 – Saksamaal Claustahalli ülikoolis räägib Dr. Campbell naftatipust ning avaldab muretvõimaliku sõjalise interventsiooni pärast lähis-idas.2001 – Brasiilias upub pärast plahvatust ja tulekahjut maailma suurim naftaplatform.2003 – Iraagi sõda II. Esimesena võetakse kaitse alla puuraugud ning BaghdadisNaftaministeerium.2004 – Shell tunnistab, et ta on oma reserve üle hinnanud 4,47 miljardit barrelit (23%).Yukose skandaal. Iraagi rahutused. Saudi-Araabia kasvav ebastabiilsus. Hind ületab $50taseme.8

3. NAFTA TÖÖTLEMINEKogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks,näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse katoorainena nafta keemias.[1]Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega jatorujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistestühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotataksekeemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevastdestilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli võisolaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki – masuuti – kuumutatakse uuestitoruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakseharilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni.Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusirakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) võikasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutuselesisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail, kuikonstrueeriti toruahjud. Aastast 1912 hakati USA-s rakendama nafta termilist ja aastast 1936katalüütilist krakkimist.9

4. Nafta ilmingud EestisEsmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel.1905. aastal saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku.Nafta otsingud selles piirkonnas jätkusid vaheaegadega aastatel 1912-1924, kuid tulemusedon jäänud kirja panemata.[3]Tänapäeval on teada üle 150 väikese nafta-bituumeniilmingu. Tinglikult eraldatakse 2suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminuvorm,kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis.Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite (asfaltiidi) väikesi läätsi alamkambriumi ningalam- ja kekordoviitsiumi settekivimites.Lääne-Eesti (eriti Hiiumaa) on teine bituumeniilmingute piirkond. Nende levik on kesk- jaülemordoviitsiumi ning siluri settekivimites. Levikusügavus ulatub maapinna ülemisteskihtides 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta 80%, harvemesineb tahket asfalti 15% või vedelat, tõrvarikast naftat 5%.Bituumeni sisaldus kivimis pole kõrge: protsendi murdosast 2-3%-ni biohermseteslubjakivides ja 9-10% liivakivi õhukestes vahekihtides. Bituumenitel on geokeemilinesarnasus ning neid võib vaadelda kui normaalse hüpergeense rea järgi muutunud naftiide.Bituumeniilmingute hulk suureneb vaadeldaval alal lääne suunas, eriti Hiiumaa lääneosas,mis viitab naftaleiukohtade leidmise võimalikkusele. Teatavasti on Balti sünekliisiloodepoolsel serval (gotlandi saarel), Eestile sarnase geoloogilise ehitusega piirkonnas väikesitööstuslikke naftaleiukohti, kus nafta pole eritisügaval (400-600m). Need on seotudordoviitsiumi karbonaatse kivimikompleksi riffidega. Naftastruktuuride esinemise ja levikuselgitamiseks on vajalik spetsiaalsete geoloogiliste ja geofüüsikaliste uuringute tegemineSaaremaa ning Hiiumaa lääneosas ja Läänemere šelfialal.10

5. Nafta tulevikKui Marion King Hubbert 1956 lavale astus oli tal seljataga telefonikõne oma ülemusteltShellist, kes palusid tal mitte oma ettekannet pidada. Põhimõttelise ja jäärapäise mehena tegita selle siiski teoks – tema väide mida ta naftatööstuse konverentsil edastas oli järgmine -Ameerika Ühendriigid jõuavad oma naftakasutustippu aastaks 1970-1972. Shelli juhtkonnarõõmuks osutus ta selle väitega teiste valdkonna tegijate seas naerualuseks. Sel hetkel oliUSA maailma suurim naftatootja ning see väide tundus täiesti uskumatu. Möödus kuusteistaastat enne kui näod hakkasid tõsisemaks minema ning saadi aru, et võib-olla oli see naerveidi enneaegne ja ülioptimistlikke USGS ennustusi oleks parem olnud mitte uskuda.[4]1970'ndate keskel selgus kui täpne see ennustus oli olnud - seda arusaamist võimendas ka1974 aasta OPECi embargost põhjustatud naftakriis – mis oli nii akuutne seetõttu, et üharohkem ja rohkem tuli seda väärtuslikku vedelikku mujalt ilmast sisse vedada. Hubbertihoiatust ei oldud kuulda võetud.Joonis 5.1 ASPO nafta tulevikustsenaarium graafina11

Võrdluseks 1974 National Geographicus ilmunud graaf (Lisa 1)- hilisemad täpsustused ei oleHubberti ennustust muutnud rohkem kui nihutanud tippu kümmekond aastat edasi"Oil - The Dwindling Treasure" (M. King Hubbert andmetel. Juuni 1974).Põhimõte kuidas ta seda tõestas on lihtne – iga mitteuuenev loodusvara nagu nafta läbib omakasutamise jooksul tõusu ja langusekõvera (see kehtib nii üksiku välja, riigi kui ka kogumaailma kohta) – mis nüüd Hubberti kõvera nime kannab. Seejärel uurides täpselt leitudväljade andmeid tuletas ta selle põhjal kui kiiresti need leiud oma kasutustipu läbivad.Naftakriisi järel kui temaatika õhus oli tegi Hubbert järgmise ennustuse kogu maailmanaftakasutuse kohta, mis ilmus National Geographic’us juulis 1974. Seal paigutas ta maailmaharipunkti vahemikku 1995 – 2000. Järgnenud 30 aastat koos täpsemate mudelite jaandmetega ei ole seda ennustust oluliselt muutnud. Näiteks paigutas Dr. Colin Campbell, keson 1990’ndatest aastatest Hubberti tööd jätkanud, selle aastasse 2008. Aastal 2000 rajas takoos geofüüsik Jean H. Laherrère’ga organisatsiooni nimega ASPO kes selle mudelitäpsustamisega tegeleb.Joonis 5.2 K. S. Deffeyes kommentaarKõver kirjeldab muidugi ideaalset liikumist, mille praktikas muudavad ebaühtlasemaksmajanduslikud, tehnilised ja poliitilised tegurid.Mitmete riikide näitel võib öelda, et leidude haripunktile järgneb umbes 40 aastase nihkegakasutuse kõrgpunkt. Leidude haripunkt jäi 1960'ndate keskele. Nüüd läbivad riik riigi järeloma tootmise haripunkte - viimasena tegi seda Norra. Tänasel päeval väheneb langusesolevate naftaväljade toodang üle miljoni barreli päevas. Seda peavad kompenseerima teisedveel mitte languses olevad riigid – eelkõige OPEC ja Venemaa. See tähendab ühtlasi, et ühasuurem hulk tootmist nihkub Lähis-Itta – ning selle regiooni olulisus kasvab.12

Joonis 5.3 Nafta reservide jaotus üle maailma aastal 2002IEA (Internationa Energy Agency) ja USGS (US Geological Survey) on järjekindlaltesinenud ebatäpsete ennustustega kuna on suure poliitilise surve all et näidata võimalikultpositiivset tulevikustsenaariumi. Samas oli aastal 1998 avaldatud analüüsis peidus kodeeritudsõnum neile kes asjaga kursis, nimelt tekkis seal andmetesse selline mõiste nagu‘unindentified unconventional’ (määramatu mittekonventsionaalne), mis kasvas 19 miljardibarrelini aastaks 2020. Tegemist oli nn. Tambovi konstandiga, mis oli eufemism tähistamakspuudujääki. Kui ebatäpsed nende ennustused on näitab ka see kui palju nende varasemadennustused (nn. keskmine stsenaarium) on reaalsest palju optimistlikumast osutunud. Lühidalt- on oht, et USGS ja IEA jäävad ise oma rahustavat retoorikat uskuma ja valitsused kespõhjendavad oma samme nendest andmetest lähtuvalt ei käitu mõistlikult tulevasi ohtehinnates.Joonis 5.4 USGS hinnang uute nafta varude leidmise võimalikkusest13

Probleem selle joonisega on selles, et 1995 aasta ennustuse põhjal kus on antud kolm varianti- madal (95% tõenäoline); kõrge (5% tõenäoline - see on päris laest võetud); ning keskmine(mis on samuti ebarealistlik sest see saab mõjutatud kõrgest stsenaariumist). MatthewSimmons ütles ühel naftatööstuse konverentsil sel aastal, et see 5% kõrge stsenaarium onumbes sama tõenäoline, kui see et ta elab 2010 aastal kuul. Joonisel on näha kuidas seni onreaalselt läinud.Eraldi auhinna peene vihje eest saab BP, kes muutis oma logo päevalilleks ja ütles, et BPtähistab nüüd Brittish Petroleum asemel Beyond Petroleum (naftast edasi).Uut informatsiooni tuleb sel teemal päevast päeva juurde, mis kaldub toetama ASPOseisukohti. Tänu järjest kasvavale hinnale on see teema ka laias ilmas üha suuremattähelepanu võitnud. Kui oluline on selle väärtusliku vedeliku tähendus, mis majandusevereringet käimas hoiab, ei ole vist vaja üle rõhutada. Lisaks toidutootmisele,keemiatööstusele ja transpordile kasutatakse seda umbes 10 000 eri tüüpi toote valmistamisel- lühidalt viimase saja aasta kasv on võimalik olnud tänu selle nö 'fossiilse panga'olemasolulening üha kiirenevale tühjendamisele.Naftaajastu vaikne hääbumine tipphetke järel ei tähenda tingimata energia jamajandussüsteemide kokkukukkumist, kuigi sellelaadseid stsenaariumeid on viimase viieaasta jooksul ohtralt tekkinud. Seda on võimalik vältida ainult eeldusel, et lähenevat ohtuvõetakse piisavalt tõsiselt ning ettevalmistusi süsteemi ümberhäälestuseks hakatakse tegemaküllalt varakult. Võimalik, et oleme jätnud esimesed ohu märgid 1974 aasta kriisi näol tähelepanemata ja raisanud 30 aastat mille jooksul oleksime saanud paremini valmistuda.Joonis 5.5 M. Simmons kommentaarKui oleme liialt optimistlikud käivitub pessimistide stsenaarium.Kui soovime käia positiivsemat teed siis ei tohi jääda käed rüpes ootama lootes et küll asi iselaheneb vaid rakendama selget tegutsemistahet ...14

6. MIS ON ASPO?ASPO (Association for the Study of Peak Oil and Gas) Nafta ja maagaasi kasutuse haripunktiuurimise ühendus on teadlaste võrgustik, mis ühendab Euroopa institutsioone ja ülikoole.ASPO eesmärgiks on kindlaks teha millal naftakasutuse kõrghetk aset leiab ning missugunetuleb sellele järgnev langus. Osalevad riigid on Austria, Taani, Soome, Prantsusmaa,Saksamaa, Iiirimaa, Itallia, Holland, Norra, Portugal, Hispaania, Shveits, Rootsi jaSuurbritannia.[5]Asutajad on Dr. Colin Campbell ja Jean H. Laherrère, kes on töötanud naftatööstuses üle 40aasta. Pärast doktorikraadi geoloogias, mille ta tegi Oxfordi, töötas Campbell Texacos,uurimisgeoloogina ning hiljem Amoco peageoloogina Ekvadoris. Tema tööde tulemuseks onkolm raamatut ja kümneid uurimusi. Laherrère’I varjane töö seismiliste murdumiste uuringuilaitas kaasa Aafrika suurima naftavälja leidmisele. Töötades Prantsuse Total’is tegutses tauurimistehnoloogiate arendamist üle maailma.Veel kuuluvad uurimisgruppi:Rui Rosa, Portugal, Prantsusmaa, Pierre-Réné Bauquis, Prantsusmaa, Peter Gerling, Saksa,Kjell Aleklett, Rootsi, Roger W. Bentley, Suurbritannia, Hans G. Jud, Shveits, Werner Zittel,Saksamaa, Pertti Sarkomaa, Soome, Klaus Illum, Taani, Ugo Bardi, Itaalia.ASPO missioonideks on:1. määrata kindlaks maailmas olemasolevad nafta ja maagaasi varud2. modelleerida kui kiiresti kasutamine kulgeb arvestades nõudlust, majandust, tehnoloogiat japoliitikat3. levitada teadmist tõsiste tagajärgede kohta mis selle punkti läbimisel inimkonnale osakssaavad ning milleks tuleb valmistuda15

7. NAFTA LÕPPEMISE SEADUS«Ainuke asi, mida juurde ei toodeta, on maa,» ütles Mark Twain. Sama käib suuresti kamaaõli ehk nafta kohta. Eks mõni barrel (põhiline naftakoguse mõõtühik - 42 gallonit ehk 159liitrit) naftat päevas tekib maapõues vast ka juurde, kuid välja pumbatakse üle 80 miljonibarreli päevas, mis mahub ligi nelja tuhandesse rongikoosseisu, millest igas on 50kuuekümnetonnist tsisternvagunit. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbespooleteise päevaga.[6]Naftatootmise tipu ('peak oil') temaatika on jõudnud tasapisi peavoolu meediasse niimaailmas kui nüüd ka Eestis eelkõige tänu ühendusele nimega Association for the Study ofPeak Oil&Gas - ASPO. Selle on asutanud geoloog Colin Campbell ning ASPO-sse kuulubmitmeid suurte naftatootmise ja naftaäri kogemustega spetsialiste.Mida siis ASPO räägib? Räägib lühidalt seda, et naftatootmise tipp on kas juba käes võisaabub lähima viie aasta jooksul. Tõde saame loomulikult teada tagantjärele.7.1 Hinnad väljuvad kontrolli altKui algab selgelt tõestatav langus naftatootmises, siis väljuvad hinnad täiesti kontrolli alt,sest igaüks praeguses naftanäljas maailmas püüab endale kindlustada varusid nii pikaks ajakskui võimalik. Lisaks suurenevad spekulatsioonid. Näiteks kui augustis käis barrelihind 50dollari peal (aasta alguses pisut üle 30), siis väideti, et sellest 7 dollarit on puhas spekulantidepanus.Millele ASPO toetub? Võtmeks on siin Saudi-Araabia ja Lähis-Ida laiemalt. Saudi-Araabiaon ainuke riik, kes suudab oluliselt ning lühikese ajaga tõsta nafta tootmist ning sealsed varudon maailma suurimad. Sisuliselt on nafta üliodav hind püsinud saudi varudel jareservvõimsusel. Lisaks on Saudi-Araabia pikka aega müünud USA-le naftat turuhinnastodavamalt, saades USA-lt vastu turvateenust ning valitseva kuningakoja stabiilsuse garantii.Viimastel nädalatel on tulnud aga signaale, et Saudi-Araabia suurendab müüki Hiinasse ningseda ilmselt USA arvelt, kellega suhted enam nii pilvitud ei ole.Aga ka Saudi-Araabia sees koondub naftatootmine küllalt kitsale maa-alale, kus paikneb 4-5maailma suurimat naftavälja, mis avastati eelmise sajandi keskpaigas. Hiljem pole suurtmidagi juurde leitud. Maailma suurim naftaväli Ghawar annab märgatava osa kogu maailmanaftast.Saudi-Araabiast ei saa naftatootmise kohta praktiliselt mingit informatsiooni, agaolemasolevate infokildude ja kaudse info põhjal väidavad ASPO inimesed ja MatthewSimmons (maailma suurima energia investeerimisgrupi Simmons & Comapny Internationalrajaja, endine USA valitsuse nõustaja), et nii Ghawar kui teised Saudi väljad onammendumise äärel, aga see võib juhtuda nii kohe kui ka 10 aasta pärast. Kui vesi tungibnaftamaardlasse, siis tootmine langeb kohe suurusjärgu võrra. Millal see saudidel juhtub, eitea keegi.16

7.2 Nõudlus nafta järele kasvabPõhjameri ammendub umbes kümne aasta jooksul. Nigeeriast, Liibüast, Alzheeriast,Mehhikost, Venetsueelast, Ecuadorist ja teistest lõunariikidest ikka üht-teist tuleb, aga seeläheb valdavalt USA-sse. Ainuke, kellel veel omajagu reservi ja mõju, on Venemaa. Aga kaseal jätkub naftat heal juhul umbes 40 aastaks.Nagu sellest veel vähe oleks, tõuseb maailma naftavajadus tohutu kiirusega ning seda veabeelkõige Hiina. Seega praktiliselt ei ole enam olukorda, et pakkumine tuleneb nõudlusest, sestnõudlus on juba suurem.Praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Saudi reservvõimsus, midapraegu hakatakse rakendama, on 1-2 miljonit barrelit päevas. Ja see on ka praktiliselt kõik.Nagu näha, on see vaid tilk (nafta)merre.Nii et küsimuseks ei ole, kas tootmisetipp tuleb, vaid millal ta tuleb või kas ta on juba käes?Kuna kogu meie elu põhineb praegusel ajal suuresti odaval naftal, siis on ette näha suurimuutusi maailma elukorralduses. Nüüd sõltub paljuski ühiskonna, eriti selle aktiivsema osa,ettenägemisvõimest ja tahtest, kas eesseisvad muutused on talutavad või hukutavad.Tsivilisatsioon, mis toimib muudel energiakandjatel, on täiesti võimalik.7.3 Millest jääme ilma nafta lõppedes?Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin,õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad,autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed,koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid,kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha,jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv,juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus,reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid,ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid,langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid,kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud,prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad,dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid,telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta,grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid, vihmavarjud, polster,pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. * Nimetatud asjuvalmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik.[7]17

7.4 NukkumineKõiki fossiilkütuseid ning naftat eriti võib vaadelda inimkonnale antud krediidina millegisaavutamiseks. Eks tulemusi ju on, maailmasõdadest kuni kvantmehhaanikani välja. AgaMaakera koos inimkonnaga on selgelt ebastabiilses seisundis, millest väljumise teid ning uusitasakaalupunkte on ilmselt mitu – inimesega ja inimeseta.[8]Elisabet Sahtouris toob oma raamatus „Maailmatants“ ühiskonna muutumises paralleeliliblika moondega, mil röövikust saab nukk ja nukust liblikas. Nukkudes tekivad röövikukehasse uued keskused, mis hakkavad üksteist närvijätketega otsima ning ühendusi tekitama.Samal ajal töötab rööviku immuunsüsteem uute rakkude vastu. Kui uued rakud suudavad luuapiisavalt korralikke ühendusi, siis ühel hetkel muutub kogu rööviku keha ühtlaseks lahuseks(välja arvatud uue organismi algvõrgustik) ning hakkab kasvama uus. Mõne aja pärastväljubki nukust liblikas.18

8. KOKKUVÕTEKas liblikas sünnib või mitte, seda saame näha veel oma eluajal. Odav nafta ja odavpõlevkivi on varsti kaunis minevik, kuid elu läheb ju edasi. Tuleviku ennustamine on alatitänamatu töö, aga juba araabia vanasõna ütleb, et peale lennukeid tulevad taas kaamelid. Eksnäis.[8]19

KASUTATUD KIRJANDUS1. Eesti Entsüklopeedia nr 6. – Tallinn: Valgus, 1992. – 760 lk.2. Interneti lehekülg: http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=71613. Eesti maapõue rikkusi. – Tallinn, RE Eesti Geoloogiaksekus, 1993. -63 lk.4. Interneti lehekülg: http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=71615. Interneti lehekülg: http://www.greengate.ee/index.php?page=9&id1=71616. Interneti lehekülg: http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=847. Interneti lehekülg: http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=308. Interneti lehekülg: http://ergo.inspiral.ee/index.html?id=8520

L I S A D21

Lisa 1. 1974 National Geographicus ilmunud graaf nafta tarbimise kohta22