NAFTA – MUST KULD - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna Tehnikaülikool

2. NAFTA2.1 Definitsioon ja keemilised omadusedNafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamastifluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Tihedus 0,73-1,05 (harilikult 0,80-0,95- Mg/m3,eripõlemissoojus 43,5-46,0 MJ/kg (10 400-11 000 kcal/kg), hangumistemperatuur -60 kuni -25 `C, keemise algtemperatuur tavaliselt 30-100 `C, vees ei lahustu, lahustub orgaanilisteslahustites. [1]Naftat leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (naftakõrvalgaasiga). Sisaldab 82-87% süsinikku, 11-14% vesinikku, 0,1-5% väävlit, kuni 1,7%lämmastikku, kuni 1,2% hapnikku, vähesel hulgal (harilikult alla 0,001%) vanaadiumi,fosforit, kaaliumi, rauda ja muid taolist elementi.Koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningateleiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisiväävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) jalämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Toornaftas on kuni 4%lahusutnud nafta kõrvalgaasi, 0,5-10% vett ja kuni 0,5% mineraalsooli.Tehnoloogiliselt klassifitseeritakse naftasid tiheduse, tõrvaine- ja väävlisisalduse ning nnvõtmefraktsioonis (fraktsioonis, mille keemistemperatuur on 250-300`C) ülekaalus olevatesüsivesinike keemilise struktuuri järgi.2.2 Nafta tekkimineNafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja –taimede ning alamate organismide miljoniteaastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustesbakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Maailmateadaolev nafta varu oli 1989 aasta lõpus 136 miljardit tonni, oletatav varu kuni 10 kordasuurem. Endise NSVL suurimad nafta leiukohad asusid Siberis, Volga-Uurali nafta rajoonis jaKaukaasias.2.3 AjaluguNaftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikulthakati seda tootma USA-s 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastanikahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati.5