NAFTA â MUST KULD - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna TehnikaÃ¼likool

More documents

Recommendations

Info

4. Nafta ilmingud EestisEsmakordselt on looduslike bituumenite esinemist Eestis mainitud juba 19. sajandi keskel.1905. aastal saadi Hiiumaal Vaemla mõisa lähedal kaevu puurimisel naftalaadset vedelikku.Nafta otsingud selles piirkonnas jätkusid vaheaegadega aastatel 1912-1924, kuid tulemusedon jäänud kirja panemata.[3]Tänapäeval on teada üle 150 väikese nafta-bituumeniilmingu. Tinglikult eraldatakse 2suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminuvorm,kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis.Kirde-Eestis on leitud tahkete bituumenite (asfaltiidi) väikesi läätsi alamkambriumi ningalam- ja kekordoviitsiumi settekivimites.Lääne-Eesti (eriti Hiiumaa) on teine bituumeniilmingute piirkond. Nende levik on kesk- jaülemordoviitsiumi ning siluri settekivimites. Levikusügavus ulatub maapinna ülemisteskihtides 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta 80%, harvemesineb tahket asfalti 15% või vedelat, tõrvarikast naftat 5%.Bituumeni sisaldus kivimis pole kõrge: protsendi murdosast 2-3%-ni biohermseteslubjakivides ja 9-10% liivakivi õhukestes vahekihtides. Bituumenitel on geokeemilinesarnasus ning neid võib vaadelda kui normaalse hüpergeense rea järgi muutunud naftiide.Bituumeniilmingute hulk suureneb vaadeldaval alal lääne suunas, eriti Hiiumaa lääneosas,mis viitab naftaleiukohtade leidmise võimalikkusele. Teatavasti on Balti sünekliisiloodepoolsel serval (gotlandi saarel), Eestile sarnase geoloogilise ehitusega piirkonnas väikesitööstuslikke naftaleiukohti, kus nafta pole eritisügaval (400-600m). Need on seotudordoviitsiumi karbonaatse kivimikompleksi riffidega. Naftastruktuuride esinemise ja levikuselgitamiseks on vajalik spetsiaalsete geoloogiliste ja geofüüsikaliste uuringute tegemineSaaremaa ning Hiiumaa lääneosas ja Läänemere šelfialal.10
5. Nafta tulevikKui Marion King Hubbert 1956 lavale astus oli tal seljataga telefonikõne oma ülemusteltShellist, kes palusid tal mitte oma ettekannet pidada. Põhimõttelise ja jäärapäise mehena tegita selle siiski teoks – tema väide mida ta naftatööstuse konverentsil edastas oli järgmine -Ameerika Ühendriigid jõuavad oma naftakasutustippu aastaks 1970-1972. Shelli juhtkonnarõõmuks osutus ta selle väitega teiste valdkonna tegijate seas naerualuseks. Sel hetkel oliUSA maailma suurim naftatootja ning see väide tundus täiesti uskumatu. Möödus kuusteistaastat enne kui näod hakkasid tõsisemaks minema ning saadi aru, et võib-olla oli see naerveidi enneaegne ja ülioptimistlikke USGS ennustusi oleks parem olnud mitte uskuda.[4]1970'ndate keskel selgus kui täpne see ennustus oli olnud - seda arusaamist võimendas ka1974 aasta OPECi embargost põhjustatud naftakriis – mis oli nii akuutne seetõttu, et üharohkem ja rohkem tuli seda väärtuslikku vedelikku mujalt ilmast sisse vedada. Hubbertihoiatust ei oldud kuulda võetud.Joonis 5.1 ASPO nafta tulevikustsenaarium graafina11
Page 1: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLMäeinstitu
Page 4 and 5: 1. SISSEJUHATUSNafta on oma avastam
Page 6 and 7: Nüüdisajal toodetakse naftat eran
Page 8 and 9: 1979 - Iraani revolutsioon. Nafta k
Page 12 and 13: Võrdluseks 1974 National Geographi
Page 14 and 15: Probleem selle joonisega on selles,
Page 16 and 17: 7. NAFTA LÕPPEMISE SEADUS«Ainuke
Page 18 and 19: 7.4 NukkumineKõiki fossiilkütusei
Page 20 and 21: KASUTATUD KIRJANDUS1. Eesti Entsük
Page 22: Lisa 1. 1974 National Geographicus

NAFTA â MUST KULD - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna TehnikaÃ¼likool

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

NAFTA â MUST KULD - of / [www.ene.ttu.ee] - Tallinna TehnikaÃ¼likool