Magistritöö - Raivo Uukkivi 2008 - Eesti Linnade Liit

Teades eelmises alapeatükis kirjeldatud mudeleid on lihtne kohandada neid tänaseleTallinna ja Tallinna tagamaa - Harjumaa - näitele.Tallinna linn oma administratiivpiirides on unitaarne kohaliku omavalitsuse üksus,Tallinna linnaosad ei ole iseseisvad kohaliku omavalitsuse üksused. Seevastu Tallinnaja Harjumaa kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd võib väga selgelt vaadelda kuihajamudeli näidet: kohaliku omavalitsuse üksused teevad omavahel vabatahtlikkukoostööd (nt Harjumaa Ühistranspordikeskus, HOL), kuid koostöö saab põhinedavaid kõikide osapoolte tahtel.Eesti ja Tallinna seisukohalt võib välja tuua järgmised perspektiivsedarengustsenaariumid:1. Vabatahtliku koostöö stsenaariumSee stsenaarium tähendab sisuliselt endise olukorra jätkumist. Tallinna arengulisiprobleeme see ei lahenda ning senine kaootiline areng jätkub.2. „Suur-Helsingi” stsenaariumTeine variant tähendaks analoogiliselt Helsingile regionaalse kohustuslikukoostöövormi sätestamist Tallinna ja ümbritsevate naaberomavalitsuste vahel.Vastavalt käesoleva töö punkti 1.4 alapunktis 1.4.2 toodule ja arvestades ka käesolevatöö peatükis kaks tehtud järeldusi, saab öelda, et võimalikud valdkonnad oleksid:• Teedevõrgustiku ja kergliikluse planeerimine;• Ühistransport;• Keskkonnaküsimused (näiteks ühised jäätmekorraldushanked, jäätmevedu,prügila);• Keskkonnamonitooring• Keskkonnakaitse (Tallinna ja Harjumaa rohevõrgustik)Jällegi peame kordama põhilist küsimust - missugune on see Tallinna tagamaa, misvõiks koostöösse haaratud olla. Kas selleks on ainult Tallinnaga vahetult piirnevadvallad või ka kaugem, kuid seotud tagamaa ?Üheks kriteeriumiks võiks olla näiteks elektriraudtee kulgemine.Probleemi puuduseks on ja jääb erinevate osapoolte esindatus koostööorganis ja kunakoostööorganisse kuuluvad liikmed on oma valla/linna esindajad, siis võivad16