Magistritöö - Raivo Uukkivi 2008 - Eesti Linnade Liit

Küsitlus koosnes seitsmest osast, millest esimene (üldine) osa andis hinnanguidharidus ja tööhõive valdkondadele. Teine, kolmas, neljas ja viies osa käsitlesidomavalitsuste toimivat koostööd ja koostöövajadust naaberomavalitsustega ningTallinnaga. Kuuendas osas küsiti seisukohti piirkondlike organiseeritud ühistegevustekohta ja viimases osas uuriti seisukohti e-omavalitsuse teemadel. Uurimistöö tulemusipresenteeriti Tallinna Visioonikonverentsil 2007.a ning käesoleva töö autor esinesuurimistööd kokkuvõtva ettekandega Valdade ja Linnade päevadel 2008.a.Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtted täidetud küsimustikest.2.2. Üldised küsimused2.2.1 HaridusHaridusalane koostöö väljendub kõige enam asjaolus, et ühe omavalitsuse registrisregistreeritud koolieelikud ja/või kooliõpilased kasutavad teistele omavalitsustelekuuluvaid haridusasutusi. Põhjused, miks kasutatakse teise omavalitsuseharidusasutusi, on erinevad:• Ühel omavalitsusel puudub vajalik haridusasutuste ressurss, teisel on ressursskasutamatao Muukeelsed koolido Valglinnastumise tagajärjel tekkinud lasteaia ja/või koolikohtade põud• Kodanike liikumine ühe omavalitsuse territooriumilt teise territooriumileseoses elukoha vahetusega, kuid selle liikumise fikseerimata jätminerahvastikuregistris.Eeltoodust johtuvalt on tegemist nii reaalse koostööga kui ka seaduse täitmatajätmisest 20 tuleneva fiktiivse koostööga, milles kohalikud omavalitsused on pigemkannataja rollis. Haridusalast koostööd reguleerivad koolieelse lasteasutuse seadusning põhikooli ja gümnaasiumi seadus, mis sätestavad muuhulgas kuludekompenseerimise mehhanismi teenust pakkuvale omavalitsusele.20 Rahvastiku registri seaduse § 39 1 . Isiku kohustuse hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest(1) Rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eestrahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi.(2) Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elamaasumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.23