23. aprill - Viimsi vald

23. aprill 2011 7Peeter Vähi: Armastan Aasiat4. mail avatakse RannarahvaMuuseumis PeeterVähi fotonäitus “See onAasia“. Sel puhul vastabViimsi Teataja küsimustelehelilooja ja rännumeesPeeter Vähi.Milliseid reise ja paiku kajastabsee näitus?Kuigi mu viimane kirkaimreisielamus ning vastav fotoseeriaon seotud Põhja- ja Lõuna-Ameerikaning Antarktisemandritega, saavad need pildideksponeerimisküpseks allesjuulis Tartus toimuvaks näituseks.Käesoleva, RannarahvaMuuseumis asetleidva näitusepealkiri “See on Aasia” peakskõnelema iseenda eest. NingAasia teema oli antud juhulpeaaegu et kohustuslik, sestkoos näituse kuraatori MarionOtsaga otsustasime väljapanekusiduda või vähemalt ajastadapeatselt algava Ida muusikafestivaliga Orient.Käeolevas valikus on pildid,mis on tehtud ajavahemikus2007. aasta sügisest 2009.aasta kevadeni Hiinas, Indias,Tiibetis, Koreas, Pakistanis,Iraanis, Türkmenistanis. Kuidsee oleks liiga lihtne... Jah, Uiguuriaehk Ida-Turkestan asubküll Hiina Rahvavabariigiterritooriumil, kuid selle piirkonnarahvas ja kultuur eristubmuust Hiinast kardinaalselt.Sama lugu on Arunachal Pradeshija Nagalandiga, millel onIndia “emamaaga” üpris väheühist. Või Hunza versus Pakistan.Seega üksnes riiginimedeloetelu meid reisisihtide mõistmiselepalju lähemale ei vii.Miks just need maad olid reisisihiks?Lühike, lihtne ja kõige täpsemvastus oleks: ARMAS-TAN AASIAT. Armastan sealseidmägesid, inimesi, kultuuri,muusikat, uskumusi... RännudAasia mägipiirkondadesse –need on mu jaoks sportlikudettevõtmised, kultuuriekspeditsioonid,inspiratsiooniallikad japalverännakud samaaegselt.Mis paneb Sind rändama?Öeldakse, et mõnel inimeselon reisipisik sees ja teisespole seda mitte. Küllap kuulunesimeste hulka.Reisipisiku sain külge tudengipõlves,mil käisin igalaastal jalgsi-, jalgratta-, suusa-või mägimatkadel tollaseNõukogude Liidu eri paigus:Tjan-Šanis, Pamiiri-Alais, Taimõripoolsaarel, Valge mereääres, Kamtšatkal ja mujal.Hiljem tulid juba kontsertreisidkoos ansambliga Vitamiin.Ja veelgi hiljem, kui raudneeesriie kerkis ja riigipiirid polnudenam taksituseks, oli reisikirgevõimalik rahuldada jubavastavalt spetsiifilisematelesoovidele ning muuhulgas osavõtta grandioossetest reisiprojektidest,nagu “Rolling Estonians”,“Siiditee Tuur 2007” jaPeeter Vähi Phiyangi kloostris puhub koos munkadega tiibeti pasunaid (dung-chen).“Arktika-Antarktika 2010”.Aga ikkagi miks? Kindlastion põhjuseid mitu. Esiteks,soov aeg-ajalt eemal viibidaülemäära tsiviliseeritudEuroopast, soov veeta aegaväljaspool mobiili- ja e-levi.Teiseks soov tundma õppidavõõraid eksootilisi rahvaid,kultuure, muusikat. Ja kolmandaksveel mõned väga isiklikkulaadi põhjused, mida ma eisoovi avalikult lehelugejategajagada. Antagu mulle andeks,peab ju igaühele jääma miski,mis on avalikkuse eest varjul.Reisid ja Su looming – millisedon seosed?Reiside ja loomingu teemavõiks jagada üldjoontes kaheks.Helilooja töö on juba selline,et seoses teoste ettekannetegatuleb ikka mitu kordaaastas reisida kord kaugemale,kord lähemale. Nõnda on tulnudkäia Jaapanis, Venemaal,USAs, Rootsis, Saksamaal,Lätis jne, aga mitte ainult,muusika esitustega seoses tulebvahel ette võtta ka Tartu,Pärnu või Jõhvi tee.Miks peab helilooja mõnikordise kohale sõitma, ta onju oma töö varem teinud, teoson ju lõpetatud? Jah, tunnistagem,ka heliloojad on inimesedja teatud edevus on omanemeilegi. Näha saalitäie publikuovatsioone, kummardada,vastu võtta lilli, nautida kiiduavaldusi,jagada autogramme– see kõik on ju väga tore jaahvatlev, aga mida aeg edasi,seda vähem oluline see näibolevat. Eelkõige sõidan kohaleproovide pärast. Paremakunstilise tulemuse nimel onautori otsene kontakt dirigendi,orkestrantide või lauljategaäärmiselt vajalik, seda eriti esmaettekannetepuhul.Ütlesin eespool, et selleteema võiks jagada kaheks.Mis on siis see teine pool?Nimelt, paljud mu teosed, võimalikisegi, et parimad teosedon valminud väljaspool Eestit.Näiteks “Supreme Silence”(“Ülim vaikus”) ideeline kontseptsioonkujunes eemal linnakärast,Tiibeti kloostrimüüridevahel, “Green Tārā” (“RohelineTārā”) valmis seilates möödaLõuna-India jõgesid, “AChant of Bamboo” (“Bambuselaul”) telgis Keenia savannis,“Call of Sacred Drums” (“Iidsetetrummide kutse”) rännatesmööda ajaloolist Siiditeed.Kahtlemata on kodusestargipäevast ning rutiinsetesttegemistest eemal olles võimalikrohkem loomingusse süvenedaja sellele täiega pühenduda,aga kindlasti pole kaugedmaad tähtsusetud ka otseseinspiratsiooniallikana.2011 ida muusika festivalOrient on saanud tõuke rändudestpaljudesse Aasia maadesse.Järelikult on reisidelka palju kokkupuuteid muusikaga?Tõepoolest, nii on see nüüd– aastal 2011 – ja nii on see olnudka varem. Näiteks eelmineOrient kandis alapealkirja“Siiditee sõnum” ja oli kõigeotsesemalt seotud Siiditee ekspeditsioonilkogetu, nähtu jakuulduga. Tänavused esinejadon pärit Bhutanist, Pakistanist,Süüriast, Aserbaidžaanist,Türgist, Indiast, samuti Ladakhistja Arunachal Pradeshist.Kaks viimast on piirkonnad,mis küll kuuluvad tänase Indiariigi koosseisu, kuid millelTätoveeritud näoga sõjamees-skalbikütt Konyaki külas India-Birmapiiril (Nagaland).on “päris” Indiaga väga väheühist.On üsna loomulik, et festivalikunstilise juhina olenkõigis neis maades viibinudning paljude muusikutega isiklikultkokku puutunud. Kuion soov festivalile kutsudaautentseid esinejaid, siis tulebikka ise kohale minna ja needüle vaadata-kuulata, sest kõigeehtsamad külamuusikud poletavaliselt seotud rahvusvahe-liste agentuuridega, neil polemänedžeri ega kodulehekülge.On äärmiselt hea meel, etmaailmas on alles rahvamuusikuid,kelle muusika on ikkaveel üksnes MUUSIKA , mittetoode ega kaubaartikkel.Kas Sa kollektsioneerid kaidamaised muusikainstrumente?Kui jah, siis milliseid?Kas mängid ka ise mõndaneist?Peeter Vähi fotonäitus“See on Aasia”Rannarahva Muuseumis4.–31. mail 2011. Koostöösfestivaliga Orient jaEuroopa KultuuripealinnTallinn 2011ga.Helilooja Peeter Vähi on15 aastat hobi korras tegelenudfotograafiaga. Temafotod ripuvad mitmete näitusesaalideseintel, samution nad leidnud kasutamistpaljudes raamatutes, ajakirjades,ajalehtedes, CDbuklettides,plakatitel, teleprogrammides,DVDdel,veebis jne. Tundub, et asion väljumas harrastusfotograafiapiiridest.Peeter Vähi armastatuimadobjektid on mägised jajäised maastikud, kloostridja pühakojad, muusikud japillid, näod... Näituste pealkirjadkõnelevad iseendaeest: “Planeedi nägu”, “Budismituhat nägu” (koos TiitPruuliga), “Homo Sapiens2009”, “Siiditee” ning hetkelettevalmistamisel olev“Arktika–Antarktika 2010”.Peeter Vähi pildistab niifilmi- kui ka digikaameratega,käesoleva näitusefotod on tehtud Canonikaamerate ja optikaga. Välditudon hilisemat arvutitöötlustning digitaalseidefekte, Photoshopi abi onkasutatud diskreetselt vaidmõne pisidefekti eemaldamiselning piltide vormistamiselvajalikku formaati.Mul on mõningaid pille,mille algseks koduks on India,Tiibet, Nepal, Bhutan, Kambodža,Birma, Indoneesia,Jaapan. Mu keel ei paindu nimetamaseda siiski kollektsioneerimiseks,sest tegemist polekogumiskirega.Enamik pille ei ripu mustuudioseinal ega paikneklaaskapis museaalidena, vaidnad on praktilises kasutuses.Kasutan üsna sageli tānpūrāt,saates sellel India muusikuid,plaadistustel olen kasutanudmitmeid löökpille. Jaapani nagado-daikodepaari muretsesinendale ajal, mil kirjutasin parajastiteost taiko-ansamblileja sümfooniaorkestrile. Tiibetipillid – drilbu ja damaru – onmu jaoks pigem rituaalesemed,mille kasutus piirdub peamiseltbudistlike praktikatega.Loomulikult pole võimalikmängida kõiki neid pilleprofessionaalsel tasemel, agamõnikord pole virtuoosne pillikäsitsusisegi sedavõrd oluline,teatud puhkudel on paljutähtsam pilli eksootiline tämber,kogu teosele võivad andateistsuguse värvingu kasvõipaar üksikut lööki vastu Birmapäritolu gongi.Mida oled enda jaoks leidnudidamaade muusikas?RAHU. Shanti.KüsisAnnika Poldre