Noorte oma elutuba - Viimsi vald

Viimsi Teataja 19 (178) VALLALEHT Teisipäev, 30. oktoober 2001Noorte oma elutuba“See trummikomplekt võik siin iga päev olla, siis saaksime ka meie siia tulla ja paarpauku lüüa. Nii läheks enesetunne palju lahedamaks,” ütles avamisel vallavanemKaido Metsma. Esialgu saavad siin noored bänditegijad oma proove tegemas käia.5. oktoobril avati Viimsi vallamajasnoortekeskus, millele noored panidnime Viimsi Noorte Ühine Elutuba.Noortekeskuse noor perenaine on AnnikaOrgus.“Oh, me oleme seda siin nii kaua tagaigatsenud,” ohkas avamissaginas Annika,“Ettevalmistused selleks on ligi kaks aastatkestnud.”Nii kaua?“Asi algas sellest, et vallavalitsuses selgitada,kui vajalik on noortele omaette tegutsemisevõimaluse loomine. Sealt edasihakkasin uurima, kuidas need asjad mujalmaailmas käivad. Palju abi sain spetsiaalseteltnoorsootöö koolituselt. Väga olulineoli ka naaberriikides kohapeal olukorragatutvumas käia. Sain ideid ja julgust, et siinasja lõpuni viia,” selgitab Annika oma edukaltlõppenud Kolgata teed.Pool aastat tagasi hakkas selguma kakoht, kuhu noortekeskuse ruumid võiksidtulla. Koolinoorte abiga tehti vallamajaalumisel korrusel asuvas suures ruumisväikestviisi remonti ja kõpitseti kokkuotsitudmööblit reipalt noortepäraseks. Tegelikultpalju ju polegi vaja – peaasi, etoleks koht, kuhu tulla ja lihtsalt omaetteolla – noored isekeskis.Miks elutuba?“Meile, noortele, kujutab elutuba endastkohta, kus niisama mõnusalt logeleda, vahelkoolitöid teha, telekat vaadata, muusikatkuulata, internetis sobrada ja isegi lauamängemängida ja seda kõike saab vägaedukalt teha Viimsi noorte ühises elutoas.Loomulikult pole see kõik, mis seal tehaannab… Hetkel saab ka koroonat mängidaning novembri alguses saabub elutuppa kapiljardilaud. Niisiis, miks minna kohe pealekooli koju istuma või niisama mõttetultringi lonkida ja bussipeatustes istuda, kuion võimalik tulla hubasesse Noortekeskusessehuvitavat ja mitmekesist aega veetma!”kinnitab noortekeskuse agar ideedegeneraatorMiina Saarna.Lea Noormets“Küllap nüüd on kindel, kust õhtutimeie õpilasi leida võib,” arvas ViimsiKeskkooli direktor Leelo Tiisvelt.ElutoaluguKüsimus: Mida kõik need sõnad iseloomustavad?Noored inimesedViimsi vallamajasÜhises elutoasLauamängudTelekasMuusikaInternetKoroonaVarsti piljardKolmapäevLaupäevPühapäevSuletudTeised päevadAvatudTeieIdeedKoostööHuvitavMitmekesineSoeVastus: Viimsi noorte ühist elutuba.SEE ON NII LAMP JU!?Miina SaarnaAeda hari iga päev, mitte kampaaniakorras.Loe lk 3Muljeid presidendivalimistelt.Loe lk 5Maa uus maksustamine lööb kiredlõkkele.Loe lk 10Vallal interaktiivsed väravad.Loe lk 11

2 Viimsi TeatajaVallavalitsuseveergTeed avama!4. novembril kell 11.00 avab Viimsi vallavalitsusAS Skanska EMV poolt rekonstrueeritudLubja-Pärnamäe tee piduliku lindilõikamisegaAiandi-Pärnamäe tee ristil. Samas toimubselle sündmuse tähistamiseks klubi Raudroospoolt korraldatav Igamehe rallisprindivõistlustänavasõiduautodele. Mandaat ja treeningsõidudkell 10.00-11.00. Võistluste alguskell 12.00. Autasustamine kell 16.00.Lisainfo internetist aadressil www.auto.ee/igamehe/ Võistluste tõttu on teelõik kella9.00 – 15.00 suletud.“Piilupesa” probleemid lahendamisel210 lapsega Viimsi lasteaed “Piilupesa” onjuba aastaid valla ja AS Esmari vahelise vaidluseobjektiks. Kui mujal Eestis on ametkondadelekuulunud lasteaiad eri teid pidi eraomandisseläinud, siis Viimsis on nii lasteaedkui ka 800 õpilasega Viimsi Keskkooli hooneendise kalurikolhoosi õigusjärglase AS Esmaribilansis. AS Esmari oktoobri alguses saadetudkirjas vallavalitsusele soovib AS Esmarijuhatuse esimees Rait Lukas senist kasutusvalduselepingut lõpetada. Lukas tegi ettepaneku22. oktoobriks vabastada lasteaia ruumidvõi sõlmida senise lepingu asemel rendilepingaastatasuga 660 tuhat krooni. Viimsivallavalitsus soovib probleemi lahendadakompleksselt. Pakume AS Esmarile keskkoolihoone vahetust kinnistatud maaüksusegaHaabneeme alevikus. Lasteaia hoone kasutamiseksteeme ettepaneku sõlmida rendileping.Liiklemine turvalisemaksOktoobris paigaldati Kesk teele kaks nn lamavatpolitseinikku õpilastele turvalise kooliteekindlustamiseks. Samuti on liiklusohutusetõstmiseks Leppneeme-Tammneeme teelepaigaldatud turvapiire.Ümarlaud kogunebViimsi tervikliku tuleviku pärast muret tundvatestinimesed on moodustanud ümarlauaarutamaks Viimsi ettevõtluspoliitikaga seonduvaidküsimusi. Kuna seni ametlik poliitikaettevõtluseks vallas puudub, käivad ümarlaua“rüütlid” koos oma vabast ajast ja tahtest.Ümarlaua eesmärgiks on mitmekesistada jastabiliseerida elu vallas kujundada elukeskkonda,toetada ettevõtlust jms. Järgmine ümarlaudkoguneb vallamajas 1. novembril kell16.00.Ilmub ikord kuus. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused esitadahiljemalt kümme päeva enne ilmumist. Toimetus reklaamidesisu eest ei vastuta.Tel 6 066 813, faks 6 066 800http://www.viimsivald.eeKolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul, MadisSaretok. Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trükikojasGreif.Vallavanema veergRohkem elanikke registris, rohkem võimalusi elanikeleLiberaalseks muutunud seadusandlus ei kohusta isikut elukohta registreerimaRahvastikuregistris. Uued seadused ei luba isegi passi teha märget elukohakohta. Kuigi otsest vajadust elukoha registreerimiseks ei ole, liiguvad siiskinii sotsiaaltoetusteks kui ka valla üldiseks tarbeks mõeldud summad vastavaltregistrisse kantud elanike arvu järgi. Registreeritud elanike arvust sõltub Viimsivallas tehtavate heakorratööde, teedeehituse ja –remondi ning sporti- ja kultuuriüritusteksjt eraldatavate summade maht. Seega – mida rohkem registreeritudelanikke, seda suurem on kõiki puudutavateks töödeks eraldatav rahasumma.Samuti määratakse sotsiaaltoetusi ja makstakse hariduskulusid ainultvalla registrisse kantud elanikele. Viimsi vallas on piirkondi terve rea uutemajadega, kus on registrisse kantud vaid mõni elanik.Elukoha registreerimise protseduur on tehtud väga lihtsaks. Eelmisest elukohastvälja kirjutamist ei nõuta. Elukoha registreerimiseks ei ole enam katakistuseks pooleliolevas majas või suvilas elamine. Seadus lubab elukohtaregistreerida juba ehitusloa olemasolul. Vajalik on ainult selle omaniku nõusolek,kui inimene ei ela talle endalePalume kõiki Viimsi valla elanikke,kes ei ole ennast veel registris-Viimane rahvaloendus näitas, etkuuluvas eluruumis.se kandnud tulla vallamajja esmaspäevitikella 14.00 – 17.00 ning valoenduse ajal olid ennast valla elani-Viimsis elab ligi 8 tuhat elanikku. Rah-neljapäeviti kella 9.00 – 12.00 ja ke registrisse kandnud 5 tuhat elanikku.22. oktoobri seisuga on sel aastal14.00 – 17.00 tuppa 208 registripidajaKatrin Jalasti juurde. Kaasavõtta pereliikmete passid ja lasku.Seega suur osa rahvaloenduse ajalregistrisse juurde kantud 1552 elaniktesünnitunnistused ning eluruumi Viimsi vallas resideerunud inimesi ei oleomanditõend. Infot saab tel 60 66 oma elukohta registreeritud.806 või 60 66 807.Hr Mart Laar 12. oktoober 2001 nr 61EV peaministerRahukohtu 315161 TallinnElektrienergia kallinemisest Viimsi vallasAustatud härra peaminister Laar!Kaido MetsmaVallavanemKäesolevat pöördumist Teie poole ajendas volikogu liikmeid tegema olukord, millesseon sattunud Viimsi valla elanikud selle tõttu, et Fortum Läänemaa AS, kasutades ära omamonopoolset seisundit, tõstis oma tegevuspiirkonnas alates 01. oktoobrist 2001. a. oluliselmääral elektrienergia hinda, eriti just kodutarbijate osas, ja millesse satub elanikkondmuudes piirkondades alates 01. aprillist 2002. a.Elektrienergia hinna selline tõus ei arvesta elanikkonna reaalset maksevõimet.Elektrienergia kallinemine kütteperioodi algul, kui pole enam võimalik ümber korraldadaelamute kütmist, paneb väga raskesse olukorda need Viimsi valla elanikud, kelleelamute kütmine toimub ainult elektriga. Paljudest neist saavad suure tõenäosusega elektrivõlglased,millega kaasneb reaalne oht, et Fortum Läänemaa AS jätab nad võlgadepärast ilma elektrita.Sellise olukorra tekkimine võib tuua kaasa mitmesuguseid ettearvamatuid tagajärgi.Eeltoodut arvestades peame vajalikuks, et Vabariigi Valitsus võtaks tarvitusele abinõudmõjutamaks Fortum Läänemaa AS-i loobuma elektrienergia hindade tõstmisestvähemalt kuni kütteperioodi lõpuni.LugupidamisegaMadis SaretokVolikogu esimees

Kodu kauniks igapäevViimsi kodukaunistamise konkursil eramutekategoorias esimese koha võitnudperekond Vilikivi peab kodu korrashoidutähtsaks iga päev, mitte vaid kampaaniakorras. Talvi ja Aavo Vilikivi jaokspeitub õnn tegemises, mitte loorberitelpuhkamises.“Iial poleks arvanud, et julgeme ise ennastpakkuda. Aga eelmisel korral pani tuttavnime kirja – olin selle peale toona isegiveidi solvunud,” meenutab Talvi tagantjärele,kuidas tema ja Aavo kodu niiöelda rahvasilma ette sattus. “Teisel aastal kandideerisimetrotsi pärast,” kinnitab rõõmsaloomulineTalvi. Mida selleks teha, et konkursilesiritta jõuda?Talvi: Mina pole midagi selleks teinud, etesile tikkuda. Mulle aed ikka meeldib. Jubavanaisal oli Mulgimaal talu, mis tuli samalaadsekonkursi võitjaks. Aga naabril oli taimeliikidepoolest rikkalikum aed.Aavo: No aed peab ikka korras olema. Minalohakust ei salli.Seda, et seal majas lohakust ei sallita,paistab juba kaugele. Väravast viib nöörsirgeilupõõsaste rida eesukseni, maja taga lillepõõsastevahel ja peenrates ei hakka minukui taimeteaduses täiliku võhiku jaoks silmaühtegi umbrohuliblet. Isegi kanalisatsioonikaevuluuki varjavad reisidelt kaasatoodudkivikesed ja rannakarbid koos kiviktaimlaga.Rääkimata tip-top korras tubadest,kus isegi koer Taks pahandust ja segadust eitee.Prügiaugust eeskujulikuks majapidamiseksKui Aavo ja Talvi 1986. aastal oma majaehitama hakkasid, oli nende krundil vaidkülaelanike prügila. Praeguse romantiliseveesilma kohal oli eelmistest omanikestmaha jäänud putka. Selles elatigi seni, kunikahe aastaga oma kodu päriselt valmis sai.“Tulime jõuluõhutul linnast, padi kaenlas.Tahtsime jõulud oma majas veeta,” meenutabTalvi.Tol ammusel stagnaajal kestis maja ehitustavaliselt aastakümneid. Talvi ja Aavosaid valmis majja kolida juba kaks aastatpärast esimest labidaviset vundamendiaugus.“Meil on kogu aeg kaks töökohta olnud,”selgitab Talvi. Aavo noogutab nõusolevaltja räägib, kuidas ta algusaegadel lisakskalamehe elule teenis lisa ka korvipunumisega.“Punusime pärast ametitööd korveja siis jälle pahteldasime midagi majajuures,” täpsustab Talvi. “Mina olengi selline,kes ei suuda paigal püsida,” räägib Talvi,kui imestan, kuidas tal nii palju jaksu onjätkunud. Maja Rohuneemes valmis paarilPikemalt loe novembri KodukoldestViimsi Teataja 3Kõik kivid tiigi ääres on ise korjatud ja säilitavad endas mälestust. Keset rohetavatmuru saab pitsiga kaetud laua taga kasvõi hommikukohvi juua.Talvi ja Aavo Vilikivi peavad kodu jakoduümbrust tähtsaks. Ka mererandaloobitud prügi või pudelid püüavad nadjõudumööda ära korjata.Koduaed on planeeritud vabadeassotsiatsioonide meetodil – mis onmeeldinud või kusagil silma hakanud,see on kaasa toodud ja seejärel aias omakoha leidnud.ainult oma jõududega. Vaid paar korda –näiteks katuse panemisel – on paar sugulastvõi sõpra appi kutsutud.Kaugelt ja lähedaltTalvi on kogu oma elu jooksul apteegis töötanud,Aavole jälle on meri hingelähedaneolnud. Nii rajatigi kodu vaatega merele. Kanaise tõi Prangli poiss Aavo endale meretagant.Talvi: Kooliajal kutsus üks õe tuttav huvitavja haritud pensionär meid Pranglissekülla – raamatuid vaatama ja niisama puhkama.Läksimegi siis kolmekesi – mina jamu kaks õde. Üks kalur hakkas seal meilekala tooma. Nii ta silma jäigi.Aavo: Toredaid tüdrukuid oli seal kolmtükki. Sai vaadatud neid kõiki, aga lõpuksjäi ikka Talvi hinge.Kaugemalt ja lähedalt on toodud ka paljudtaimed, mis praegu koduaias kasvavad.“Ma olin nii palju kuulnud Madeira taimeparadiisist.Möödunud jõulude ajal ühe sõbrannagaseal ära käisingi,” räägib oma sõnul“taimehull” Talvi. Ka kivikesi käidudkohtadest võtavad Talvi ja Aavo alati kaasa.Kive pole kaasa võetud mitte ainult ilupärast. “Isa vana “Moskvitšiga” tõime rannastvundamendikivid,” räägib Aavo.Niiviisi, tasahaaval, ongi oma kauniskodu ja aed rajatud. Aias pole ükski maastikuarhitektnõu andnud. “Iga asi sündis nii,nagu fantaasia lubas,” selgitab Talvi. Agafantaasia pole asi, mis paigal püsiks. “Kuimidagi enam ei meeldi, kaevan maast väljaja istutan teise kohta,” räägib Talvi ja lubab,et järgmisel aastal on vaatepilt aias juba teistsugune.Talvi lemmikuks on õitsvad taimed,nendega ta jõudumööda siis katsetab. “Rooseon meil palju, nad peavad ka meretuulteleüsna hästi vastu,” teab mereranna elanikoma kogemustest.Tegemises peitub õnnKäed rüpes istumist ei salli kumbki.“Nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, eisaa ka oma kodu kunagi päris valmis,” mõtisklebTalvi. Aga Aavo lisab: “Talvel onmõnikord igav.” Ja seletab, et kui mõnikordei saa halva ilma tõttu merele minna, on takohe tujust ära. Proual seda probleemi ei ole,sest tema jaoks on kogu elu sündmusterohke.Uudistan, kas kodukaunistamise konkursivõitmine ka kuidagi nende elu mõjutanuidon. “Vahel tundub, et mõni nagu kannaksvimma. Väikeses kohas elades oledikka ju naabrite pilgu alla. Ega meie ise teistmoodiela või majaümbrust rohkem hari kuitavaliselt,” on nii Aavo kui ka Talvi ühelmeelel. Ja Talvi lisab: “Õnn on tegemises.”Lea Noormets

4 Viimsi TeatajaVahtrad ääristamas teedAsjatundlikult: istutustöid juhendasViimsi Puukooli juhataja ToomasKirotar.17. oktoobril sai valla volikogu algatuselteoks ilus asi – alustati valla uue tee äärdeallee rajamist. Viimane puuistik saabmulda novembri alguseks.Kes pole istutanud oma elus puud, seepole oma kohust elu ees täitnud, ütleb eestikõnekäänd. Valla volikogu algatusel istutatakserenoveeritud teelõigule Aiandi teel 90harilikku vahert. Vahtrapuude vahel leiavadendale koha 534 siberi kontpuu istikut. Istutustöödläksid lahti 19. oktoobril, kui labidahaarasid kätte vallavalitsuse töötajadja suundusid Aiandi tee renoveeritud teelõigule.Mulda sai pandud 7 noort vahtrapuud.Töid jätkab Viimsi puukool oma jõududega.“Kõik istikud saavad kohale pandudhiljemalt novembri alguseks”, lubasViimsi Puukooli juhataja Toomas Kirotar.“Valisime allee istutamiseks üsna suuredtaimed, nii on kasvuaeg lühem,” rääkis ToomasKirotar. “Vaher kasvab kiiresti, moodustadeshiljem ilusa ümara võra. “Vaheron ka vastupidav puu,” selgitas spetsialist.“Ehituse ja remonditegevuse ja arenevaliikluse käigus saab loodus, sealhulgas kapuud, alatasa kannatada. Leidsime, et meiekohus oleks kaotused võimaluse piires asendada,”selgitas volikogu esimees MadisSaretok Viimsi Teatajale. ”Haljastustöödpeavad saama edaspidi normiks,” lubasSaretok.Kõik istikud on pärit Viimsi Puukoolist.Vahtrate istikud on praegu umes 3 meetritpikad. Puude ostmine ja istutamine läksmaksma ligikaudu 66 tuhat krooni.ToimetajaEsimesed mehed: vallavanem Kaido Metsma ja volikogu esimees Madis Saretok olidpuude istutamisel kõvad augukaevajad.Lõbusalt: vallavalitsuse naispere istutas puid nalja ja naeruga.

Meie mees EstoniasVolikogu esimees Madis Saretok esindaspresidendivalimistel enamuse volikoguliikmete eelistust.22. septembril valiti Estonia kontserdisaalisEesti riigile uut presidenti. Viimsi vallastkuulus valijameeste kogusse vallavolikoguesimees Madis Saretok, kes jagablugejatele oma muljeid.Mis tunnetega läksite 21. septembrilEstonia kontserdisaali Eesti Vabariigileuut presidenti valima?Madis Saretok: Mul olid selged minu võimalusedja ma teadsin, mida soovin. Septembristoimunud volikogu istungil olikõikidel volikogu liikmetel võimalus teadaanda, keda nad soovivad presidendiks.Tehti salajane hääletus ja sellest selgus,et kõige enam sai hääli Toomas Savi. Seelanges kokku ka minu isikliku eelistusega.Aga ma soovisin siiski esindada volikogueelistust, kuigi ametlikult mul sellekskohustust ei olnud.Milline meeleolu valitses tol tähtsal päevalEstonias?Madis Saretok: Meeleolu oli pidulik. Etmingi närv oleks püsti olnud, seda ma küllei tundnud. Ka ise läksin sinna kindlat jarahulikult, sest ma ju teadsin, mida tegemahakkan. Kohapeal võis märgata ainultseda, et Rüütli valijameestel hoiti silm kõvastipeal ja nad olid kõvasti ohjes. Kapuhvetis oli kõva tunglemine.Tulemused olid ju kuni lõpuni etteaimamatud.Kas häälte lugemisel hoiti hingekinni?Madis Saretok: See oli juba teises voorus,kui saalist oli ootusärevust tunda. Kuijõuti 180 sedeli juurde, mis näitas juba,kelle kasuks valijamehed on otsuse langetanud,kostis saalist kergendatud ohe.Kuidas teie ise rahule jäite?Mis siin ikka – võtsin teadmiseks. Valimistulemusedtõestasid veel kord vanasõna“iga rahvas väärib oma kuningat” paikapidavust.ToimetajaHaridus kõne all27. septembril toimus Viimsis kohtumineTallinna Haridusameti ja Viimsi vallavalitsuseesindajate vahel. Kõne all olihariduskulude vastastikune arveldamineja haridust puudutavad investeeringud.Vallamajas toimunud kohtumisest võtsidosa võtsid Tallinna Haridusameti juhatajaEnn Kirsman, pearaamatupidaja VirgeAas, hariduskorralduse osakonna juhatajaMeelis Kond, haldusosakonna juhatajaMartti Taidre ning Viimsi vallavanem KaidoMetsma, abivallavanem Jaan Alver jaharidus- ja noorsootöötaja Kadi Bruus.Hariduskulude vastastikune arveldamineSeni ei ole Tallinna ja Viimsi omavahelhariduskulusid arveldanud, kuigi KoolieelseLasteasutuse Seadus ning Põhikooli- jaGümnaasiumiseadus seda nõuab. Seda poletehtud põhjusel, kuna oli raske defineeridalapse või õpilase tegelikku elukohta. TänuRahvastiku Registri Seadusele on olukordmuutunud ja vallavalitsuse elanike registerkorrastub. Tänu sellele saavad nii Tallinnalinnavalitsus kui ka Viimsi vallavalitsus saavadomavahel vahetada reaalseid õpilastenimekirju.Koosolekul otsustati lähtudes KoolieelseLasteasutuse Seadusest ning PõhikoolijaGümnaasiumiseadusest, et Viimsi vallavalitsusesitab Tallinna Haridusametile arve,millele on lisatud Viimsi lasteaias ja munitsipaalkoolidesõppivate Tallinna õpilastenimekiri. Tallinna Haridusamet tasub arvening esitab Viimsi Vallavalitsusele omakordaarve ning lisab Tallinna lasteaedades jamunitsipaalkoolides õppivate Viimsi vallalaste nimekirja. Arved esitatakse kaks kordaaastas.Investeeringud haridusesseKoosolekul vahetati informatsiooni haridustpuudutavatest investeeringutest. Tallinnaesindajatele anti teada, mis toimub Viimsivallas – ehitame 80-kohalist lasteaeda ningspordihalli. Tallinn laiendab järgmise aasta1. septembrist Merivälja Põhikooli (kõigisastmeis 2 paralleelklassi), kus õpilaste mahukskavandatakse 240 õpilaskohta.Võeti vastu otsus omavahel vahetadapidevalt informatsiooni haridust puudutavatestinvesteeringutest, mis aitab kaasaharidusasutuste planeerimisele selles regioonis.Kohtumisel osalejad otsustasid korraldadaka edaspidi kohtumisi Tallinna Haridusametija Viimsi Vallavalitsuse esindajatevahel eesmärgiga vahetada haridusasutustelogistikat ja investeeringute küsimusipuudutavat informatsiooni ja valmistadaViimsi Teataja 5ette hariduskulude arveldamist puudutav leping.Viimsi Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoniistungViimsi Vallavolikoguharidus- ja kultuurikomisjoni 8. istung toimus8. oktoobril Viimsi vallamajas.Komisjoni senine juhataja Mikk Mikiveravaldas soovi lahkuda komisjoni esimehekohalt seoses tiheda töögraafikuga.Haridus- ja kultuurikomisjon tegi ettepanekuesitada Jaan Alver nimetatud komisjoniesimehe kohale volikogule kinnitamiseks.Viimsi Keskkooli direktor LeeloTiisvelt tutvustas komisjonile Viimsi Keskkooli2001.a. lisaeelarvet ning 2002.a. investeeringuidpuudutavaid küsimusi. LasteaedPiilupesa juhataja Aina Alunurm tutvustasuue lasteaia ehitust ja lasteaedadejärjekorda puudutavaid küsimusi. Mati Raalandis ülevaate koduloomuuseumi hetkeolukorrastning haridus- ja kultuurikomisjonotsustas pöörduda Viimsi vallavolikogupoole järelpärimisega, kus sooviti kuu ajajooksul saada vastus küsimusele, kuhu paigutataksemuuseum koos ametiruumide jafondihoidlaga. Haridus- ja kultuurikomisjonijärgmine istung toimub 5. 11. 2001.Viimsi Vallavolikoguharidus- jakultuurikomisjoniistungViimsi Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni8. istung toimus 8. oktoobrilViimsi.Komisjoni senine juhataja Mikk Mikiveravaldas soovi lahkuda komisjoni esimehekohalt seoses tiheda töögraafikuga. Haridus-ja kultuurikomisjon tegi ettepanekuesitada Jaan Alver nimetatud komisjoni esimehekohale volikogule kinnitamiseks.Viimsi Keskkooli direktor LeeloTiisvelt tutvustas komisjonile Viimsi Keskkooli2001. a. lisaeelarvet ning 2002. a. investeeringuidpuudutavaid küsimusi. LasteaedPiilupesa juhataja Aina Alunurm tutvustasuue lasteaia ehitust ja lasteaedadejärjekorda puudutavaid küsimusi. Mati Raalandis ülevaate koduloomuuseumi hetkeolukorrastning haridus- ja kultuurikomisjonotsustas pöörduda Viimsi vallavolikogupoole järelpärimisega, kus sooviti kuu ajajooksul saada vastus küsimusele, kuhu paigutataksemuuseum koos ametiruumide jafondihoidlaga. Haridus- ja kultuurikomisjonijärgmine istung toimub 5. novembril.Kadi Bruus

6 Viimsi TeatajaBussiliiklusestkoolivaheajalTänases ajalehes on avaldatudViimsi valla liini uus sõiduplaan.Selle alusel hakkab buss sõitma pärastkoolivaheaega alates 5. novembrist.Kuna tegemist on põhiliselt koolilasteveoks mõeldud bussiga, siis tingissõiduplaani muutuse sellest õppeaastastkehtestatud uus tunniplaan ViimsiKeskkoolis. Nüüd peaksid kõik lapsedjõudma pärast tundide lõppu koolijuurest väljuvale bussile ning kojujõudmisemured kaovad ka Randvereselavatel õpilastel.Muudatused ajagraafikusKoolivaheajal – 29.oktoobrist kuni 2.novembrini – Viimsi valla liin käigusei ole. Selleks, et Leppneeme jaTammneeme inimesed saaksid ka neilpäevadel varajasel ajal bussiga töölesõita, alustab liinitakso nr 226 kell7.30 Viimsi haigla juurest ja väljubkell 7.40 Kelvingist, 7.45 Leppneemestja 7.50 Tammneemest ning jõuabkell 8.00 Viimsi haigla juures omatavalisse graafikusse. Viimsi vallapensionärid saavad nagu suvelgi sõitaliinitaksoga nr 226 koolivaheajalViimsi valla piirides, makstes piletieest ainult 5 krooni.Muudatused marsruudilMuudatus on ka liinitakso nr 226marsruudis. Nimelt jääb suunal Viimsi– Tallinn ära ring Nelgi tee – Tulbiaiatee – Vehemaa tee – Aiandi tee ja busssõidab vallamaja juurest otse Tallinnasse.Küll jääb see ring alles Tallinnapoolt Viimsisse tulevatel bussidel,et sealsed elanikud saaksid meie liinitaksogakodule võimalikult lähedalesõita. Marsruudi muudatus peaksolema eriti meele järgi Kelvingi,Leppneeme, Tammneeme ja Haabneemeelanikele, kes saavad nüüd liinitaksoganr 226 sõita Tallinnasse viisminutit kiiremini kui seni.AS Devori Reisid ootab hea meelegauusi ettepanekuid ja ideid, kui-das veelgi paremini korraldada bussiliiklustViimsi vallas ning Tallinna jaViimsi vahel. Senini oleme suutnudkõik head mõtted ellu viia, sest rahvarahulolu ja selle kaudu kasvav reisijatearv rõõmustab ka meid.Illar HallasteViimsi Noortekeskuses toimub igalreedel algusega kell 17.00 filmiõhtunoortele.Igal reedel on vaatamiseks 2 filmi.Oma filmisoovid saate avaldadanoortekeskuses, täites vastava ankeedi(tuled ise kohale, siis näed).Noortekeskus avatud iga päev (vakolmapäev, laupäev, pühapäev)15.00 – 20.00, reedel kuni 21.00.Sügisesel koolivaheajal on noortekeskusavatud igal tööpäeval kell12.00 – 21.00.Täpsem koolivaheaja programmriputatakse üles Viimsi koolidesseja noortekeskusesse.Viimsi Keskkooli 20. sünnipäevViimsi hariduselu 135.aastapäev14. detsembril kell 17.00Viimsi Keskkooli aulasPIDULIK AASTAPÄEVAAKTUSvilistlastele ja kõigile Viimsi Keskkooliga seotudinimestele.Aktusele järgneb BANKETT kuhu on oodatudkõik Viimsi 8-klassilise kooli vilistlased ja kutsetegakülalised.Osalemisest palume teatada kooli kantseleisse hiljemalt1. detsembriks.Telefon 6066902 või e-post: kool@viimsi.edu.ee15. detsembril kell 10.00AASTAPÄEVA KORVPALLITURNIIR MEESTELEVõistlevad:w praegused õpilased,w vilistlased vanuses alla 30,w vilistlased vanuses üle 30,w endised ja praegused õpetajad.Meeleolu loob kooli kisakoorAutasustamine kohe peale turniiri lõppuInfo GSM 055 595227 (Marika Seppor)15. detsembril kell 19.00Viimsi KeskkoolisSUUR SÜNNIPÄEVAPIDUÕhtu juhid Hanna-Liina Võsa ja Rünno Karna, Politseiorkester, L´Dorado,päevakohane programm, päevapiltnik, üllatus, eksootiline jook ja suupisted,sünnipäevatort, lauad lendude kaupa või seltskonniti.Pidulised: eelkõige kooli vilistlased, endised töötajad ja praeguste õpilastevanemadStiil: beach party. Riietus: suviselt pidulikMTÜ Viimsi Huvikeskus teatab4. novembril kell 12.00Viimsi Kultuurikeskuses ( Nelgi tee 1 )VI RAHVUSVAHELINE LASTELAULUVÕISTLUSVõistlusel osalevad lapsed Viimsist, sõprusvaldadestPorvoost (Soome) ja Täbyst (Rootsi).Publikul võimalus valida oma lemmik!Tule Viimsi lastele pöialt hoidma!Pääse 10 krooni.11. novembril kell 12.00Viimsi Kultuurikeskuses ( Nelgi tee 1)ISADEPÄEVA KONTSERTLAPSED ISADESTEsinevad Viimsi valla lapsed.Lõbusad mängud isadele ja lastele.Lastel võimalus joonistada isa portree.

Viimsivallavalitsusemäärused18. september 2001 nr 53Aadressi määramine Haabneeme alevikusViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr19alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 18. 09.2001. a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.8.1.)annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Haabneeme alevikus aadress maaüksuselePlatsi vastavalt Viimsi Vallavolikogu poolt11. 09. 2001. a. otsusega nr 189 kehtestatud detailplaneeringulealljärgnevalt:Randvere tee 11 maaüksus Platsi.2. Maaomanikul tähistada kinnistu vastava tähisega1. maiks 2002. a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär18. september 2001 nr 54Aadressi määramine Tammneeme külasViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr19alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 18. 09.2001. a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.8.2.)annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Tammneeme külas aadressid vastavaltViimsi Vallavolikogu poolt 12. 06. 2001. a.otsusega nr 144 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt:Mereääre tee 52 elamukrunt II.2. Maaomanikul tähistada maaüksus vastava tähisega01. maiks 2002. a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär18. september 2001 nr 55Aadresside määramine Haabneeme alevikusViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr19alusel, arvestades Viimsi Vallavolikogu 14. 11.2000. a. otsusega nr 220 ja 11. 09. 2001. a. otsuseganr 185 kehtestatud detailplaneeringud annabViimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Haabneeme alevikus aadressid vastavaltjuurdelisatud skeemidele alljärgnevalt:Rohuneeme tee 29 Viimsi Metskonna kontor-elamu(endine Rohuneeme tee 41),Rohuneeme tee 31 elamu (endine Rohuneeme tee41),Rohuneeme tee 35 kauplus (AS Maitse).2. Hoonete valdajatel tähistada hooned vastavatesiltidega 31. 12. 2001. a.3. Tunnistada kehtetuks 19. 01. 1999. a. määrusnr 4 (30. 01. 2001. a. määruse nr 8 redaktsioonis).4. Määrus jõustub vastuvõtmisest.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär25. september 2001 nr 56Aadresside määramine Randvere külasViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997.a. määruse nr19alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 25. 09.2001. a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.5.2.)annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Randvere külas aadressid vastavalt lisatudskeemile alljärgnevalt:Kaevuaia tee 15 maaüksus Laura (kod. Tšaplõgina),Kaevuaia tee 17 maaüksus Kristeni (kod. Alvin),Kaevuaia tee 19 alajaam,Kaevuaia tee 21 maaüksus Mändla (kod. Mändla),Kaevuaia tee 23 maaüksus Viilupi (Hansa LiisingAS),Kaevuaia tee 25 maaüksus Kajari (kod. Kajari).2. Maaomanikel tähistada maaüksused vastavatähisega 25. detsembriks 2001. a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär25. september 2001 nr 57Aadresside määramine Leppneeme külasViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr19 alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 25. 09.2001. a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 6.5.1.)annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Leppneeme külas aadressid vastavaltlisatud skeemile alljärgnevalt:Leppneeme Sadama tee 1 reserv,Leppneeme Sadama tee 2 maaüksus Mäeotsa (kod.Voit),Leppneeme Sadama tee 3 reserv,Leppneeme Sadama tee 4 reserv,Leppneeme Sadama tee 5 maaüksus Jaani V,Leppneeme Sadama tee 6 maaüksus Kivi (kod.Anger),Leppneeme Sadama tee 7 maaüksus Jaani VI,Leppneeme Sadama tee 8 maaüksus Hülge,Leppneeme Sadama tee 9 maaüksus Keldri X (kod.Palvadre),Leppneeme Sadama tee 10 reserv,Leppneeme Sadama tee 11 maaüksus Keldri II (tenniseväljak),Leppneeme Sadama tee 12 (kod. Tunder),Leppneeme Sadama tee 13 maaüksus Keldri V,Leppneeme Sadama tee 14 suitsetsehh,Leppneeme Sadama tee 15 reserv,Leppneeme Sadama tee 16 valvurihoone,Leppneeme Sadama tee 17 maaüksus Mihkli IV(kod. Altjõe),Leppneeme Sadama tee 18 Leppneeme Sadam,Leppneeme Sadama tee 19 maaüksus Mihkli III(kod. Harlamov).2. Maaomanikel tähistada maaüksused vastava tähisega25.detsembriks 2001.a.3. Viimsi Vallavalitsuse kommunaalametil tähistadaLeppneeme Sadama tee vastava tähisega 25.novembriks 2001. a.4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretärViimsi Teataja 72. oktoober 2001 nr 58Üürimäära kehtestamine Viimsi vallale kuuluvateleeluruumideleViimsi Vallavolikogu 21. augusti. 2001. a. määrusenr 10 p. 2 alusel Viimsi Vallavalitsus määrab:1. Kehtestada Viimsi vallale kuuluvate eluruumideüürimäärad alljärgnevalt:1.1. kõigi mugavustega eluruumid – 12 krooni üheruutmeetri kohta;1.2. mugavustega tööandja eluruumid – 10 krooniühe ruutmeetri kohta;1.3. osaliste mugavustega tööandja eluruumid – 8krooni ühe ruutmeetri kohta;1.4. mugavusteta eluruumid – 5 krooni ühe ruutmeetrikohta.2. Kommunaalametil teha käesolev määrus teatavaksvallale kuuluvate eluruumide üürnikele.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär16. oktoober 2001 nr 59Aadressi määramine Tammneeme külasViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr19alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 16. 10.2001. a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 5.3.)annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Tammneeme külas maaüksuse KivistikuII aadressiks Hallikivi tee 3B.2. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär16. oktoober 2001 nr 60Tee nime ja aadresside määramine HaabneemealevikusViimsi Vallavolikogu 14. 10. 1997. a. määruse nr.19alusel ja vastavalt Viimsi Vallavalitsuse 16. 10.2001. a. istungi otsusele (päevakorrapunkt 5.3.)annab Viimsi Vallavalitsus määruse1. Määrata Haabneeme alevikus aadressid vastavaltViimsi Vallavolikogu poolt 13. 02. 2001. a.otsusega nr 31 kehtestatud detailplaneeringule alljärgnevalt:Sõpruse tee 5 maaüksus Halli,Sõpruse tee 7 maaüksus Staadioni,Sõpruse tee 9 maaüksus Hotelli,Randvere tee 9 maaüksus Kaupluse.2. Maaüksuste omanikul tähistada maaüksusedvastava tähisega 31. detsembriks 2001. a.3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamistViimsi Vallavalitsuse Kantseleis.Kaido MetsmaVallavanemEda IlvesVallasekretär

8 Viimsi TeatajaViimsi vallavolikogu09. oktoobri istungiotsusedNr 192 Viimsi Vallavolikogu liikme taastaminevolikogu koosseisu.Nr 193 Sotsiaalkomisjoni esimehe valimistulemustekinnitamine.Nr 194 Haridus- ja kultuurikomisjoni esimehevalimistulemuste kinnitamine.Nr 195 Valla osalemise lõpetamine: OsaühingusViimsi Pagar.Nr 196 Maa munitsipaliseerimine.Nr 197 Vallavara võõrandamine: Prangli saarKlaukse talu.Nr 198 Pagari maaüksuse enampakkumise võitjakinnitamine.Nr 199 Detailplaneeringu algatamine: Mõisa tee6.Nr 200 Detailplaneeringu algatamine: maaüksusedJaani VI, VII, VIII, IX ja XNr 201 Detailplaneeringu algatamine: maaüksusJäätma.Nr 202 Detailplaneeringu algatamine: maaüksusSepa III.Nr 203 Detailplaneeringu algatamine: maaüksusPõldmäe II.Nr 204 Detailplaneeringu algatamine: Mõisa tee4, 5, 6 ja osaliselt Nelgi tee 1.Nr 205 Detailplaneeringu algatamine: Haabneemeranna-ala.Nr 206 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusedViigi III ja IV.Nr 207 Detailplaneeringu kehtestamine: Roonurmetee 8.Nr 208 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusReinu III.Nr 209 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusTammiku.Nr 210 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusKäspre VIII.Nr 211 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusKivineeme.Nr 212 Detailplaneeringu kehtestamine: Uuetoatee 18 ja 20.Nr 213 Detailplaneeringu kehtestamine: Mesipuutee 4.Nr 214 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusElberi II.Nr 215 Detailplaneeringu kehtestamine: maaüksusedMadikse II ja III.Viimsi vallavolikogu 09.oktoobri istungi määrusNr 12 Lisaeelarve kinnitamine.Detailplaneeringutest29. oktoobrist kuni 11. novembrini 2001. a.kell 8.30-17.00 (reedeti kl.8.30-16.00) onViimsi vallamajas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekuljärgmised detailplaneeringud:1. Rohuneeme külas, Rohuneeme sadam;2. Rohuneeme külas, maaüksus Eigi I;3. Pringi külas, maaüksused Pringi I ja II;4. Rohuneeme külas, maaüksused TomingaII ja IV;5. Püünsi küla, Rohuneeme tee 90;6. Laiakülas, Käärametsa tee 27. Muuga külas, Tammekännu tee 11;8. Metsakasti ja Muuga külas, katastriüksusLoomisvälja (89001:010:5782)9. Pringi külas, maaüksus Jaani tee 1 ja osaliseltmaaüksus Rohuneeme tee 75;10. Püünsi külas, Rohuneeme tee 82;11. Leppneeme külas, maaüksus Teeääre.Nimetatud planeeringute avaliku väljapanekutulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 12.novembril2001. a. Viimsi vallamajas (Nelgi tee1) järgmiselt:1. Rohuneeme külas, Rohuneeme sadam – kell12.00;2. Rohuneeme külas, maaüksus Eigi I – kell8.30;3. Pringi külas, maaüksused Pringi I ja II –kell 9.00;4. Rohuneeme külas, maaüksused Tominga IIja IV – kell 9.30;5. Püünsi küla, Rohuneeme tee 90 – kell 10.00;6. Laiakülas, Käärametsa tee 2 – kell 11.007. Muuga külas, Tammekännu tee 11 – kell11.30;8. Metsakasti ja Muuga külas, katastriüksusLoomisvälja (89001:010:5782) – kell 12.309. Pringi külas, maaüksus Jaani tee 1 ja osaliseltmaaüksus Rohuneeme tee 75 – kell10.30.10. Püünsi külas, Rohuneeme tee 82 – kell13.00;11. Leppneeme külas, maaüksus Teeääre – kell13.3012. septembrist kuni 15. oktoobrini 2001. a.algatas Viimsi vallavalitsus järgmised detailplaneeringud:1. Viimsi alevikus, maaüksus Tuulekivi (hoonestustingimustemääramine elamu ehitamiseks);2. Rohuneeme külas, maaüksused Tominga IIja IV (golfiväljaku rajamine, muulikorrastamineja elamu ehitamine);3. Leppneeme külas, riigi omandis olevaLeppneeme tee T-252 ja Pihlaka talu maadegapiirneval alal (teetsooni ja tagastatavamaa piiride määramine);4. Püünsi külas, Aasa tee 18 (kinnistu jagamine,hoonestustingimuste määramine);5. Laiakülas, Käära tee 3, Käära põik 2 jaKäärametsa tee 2 (krundi piiride muutmineja hoonestustingimuste muutmine ridaelamurajamiseks aadressil Käärametsa tee 2);6. Leppneeme külas, Pihlapuu tee 2 (suvilaümberehitamine elamuks);7. Leppneeme külas, Võsa tee 2 (suvila ümberehitamineelamuks);8. Metsakasti külas, Angervaksa tee 1 ja 3 (suvilaümberehitamine elamuks);9. Tammneeme külas, Luhametsa tee 8 (suvilaümberehitamine elamuks);10. Tammneeme külas, Luhaääre tee 9 (suvilaümberehitamine elamuks);11. Pringi külas, Jaani tee 3 ja 5 (kinnistu piiridemuutmine ja hoonestustingimuste määramine);12. Lubja külas, kinnistu Tammiku Talu (kinnistujagamine ja ehitusõiguse seadmine);13. Randvere külas, maaüksus Roosimäe I (teemaa-ala laiuse muutmine, juurdepääsu lahendaminemereäärsele lahustükile).EnampakkumineViimsi vallavalitsus kuulutab välja kirjalikuenampakkumise Prangli saarelIdaotsa külas Klaukse talu hoonetele:elamu pindalaga 37,7 m² ja kuur pindalaga14,5 m², teenindusmaa määratlemata,alghinnaga 15 000 krooni võõrandamiseks.Pakkumine peab sisaldama:pakutavat hinda (numbrite ja sõnadega);pakkuja nime, aadressi, telefoni numbrit,arveldusarve numbrit, kuhu saab enampakkumiselmittevõitnud osalejate tagatisrahatagastada;füüsilisel isikul koopia passist;juriidilise isiku pädeva juhtimisorgani otsusenampakkumises osalemise ja enampakkumisevõitmise korral ostmise kohta;juriidilise isiku esindajal volitus ja isikuttõendav dokument;juriidilise isiku kehtiv B-kaart;nõusolekut esitatud tingimustega;osavõtutasu 150 krooni ja tagatisraha1500 krooni tasumist tõendavad dokumendid.Tagatisraha tagastatakse pärast enampakkumisetulemuste kinnitamist 15 päevajooksul võitjaks mitteosutunutele. Tagatisrahaei tagastata enampakkumise võitjale,kes ei sõlmi ostumüügi lepingut ühekuu jooksul enampakkumise tulemustekinnitamise päevast arvates. Notaritasumaksab ostja.Osavõtutasu 150 krooni ja tagatisraha1500 krooni tasuda Viimsi Vallavalitsusearveldusarvele nr 221010936477 Hansapangas.Pakkumised esitada kella 13.00. 9. novembril2001. aastal aadressil Viimsi alevik,Nelgi tee 1.Info ja tingimuste väljastamine AntsVitsut 6066828.Ümbrikule märkige “ENAMPAKKU-MINE”.Kaido MetsmaVallavanem

Viimsi Teataja 9Viimsi elanikud polerahul maahinnatõusugaMaa korralise hindamise tulemuste arutelul8. oktoobril kultuurikeskuse saalis esitati küsimusi,nõudmisi ja ettepanekuid, kuidas rakendadapeatselt jõustuvat maa maksustamisemuutmise seadust osale elanikkonnale vastuvõetavalt.Toome siinkohal ära kokkuvõtteprobleemidest ja anname teada astutud sammudest.Varsti jõuab lõpusirgele maa korralinehindamine, mille tulemusel määratakse maamaksustamise hind. Sellega kaasneb maamaksustamise hinna tõenäoline tõus. Elanikudprotesteerivad hinnatõusu vastu, see agamuutub rahulolematuseks maa hindamise vastu.Maa hindamine on aga Eesti Vabariigi seadustegasätestatud, millele kohalikel omavalitsustelpole võimalik vastu astuda. Hindamisetulemusel kehtestataval maa maksustamiselon kohalikul omavalitsusel võimalussõna sekka öelda. Viimsi vald kutsus oktoobrialguses rahva kokku arutelule, et elanikeloleks võimalik maa hindamise asjatundjategaja valla ametnikega probleeme arutada.Kiremöllus vastuseid ja lahendusi otsimasKoosolek, mille sarnast siinmail sagelinäha pole, tõi kultuurikeskusesse saalitäievalla elanikke, keda kõiki puudutab eelseisevmaamaksu tõusus. Enamus kohaletulijaidoli väga sõjakalt meelestatud, kaitstes omaomandit ja võideldes tõenäolise mõrva vasturahakottides pärast uue maa hinna kehtestamist.Põhiküsimused, mille arutelul vastust otsiti:miks üldse välja ostetud omandit maksustatakse,maksuvabastused teatud elanike gruppidele,miks Viimsi maaomanikud on seatudebavõrdsetesse tingimustesse, rahulolematusmaa hindamise metoodikaga.Pärast koosolekuks määratud aja lõppemist esitasherilaspesana kihav rahvakogu valla volikoguleoma nõudmised ja ettepanekud.Koosolekul leiti üksmeelselt: maa hindaminetoimub vale metoodika alusel, ei ole arvestatudsellega, et ka Viimsi piirides on tingimusedmaa maksustamiseks erinevad.Nõuti:arutelu avalikustamist, presidendi ja peaministripoole pöördumist, ministrite Kranichi ja Kallasekutsumist uueks arutluseks, maamaksu seadusesmuudatuste kiirendatud korras vastuvõtmist.Kõik need rahva nõudmised on volikoguesimehe Madis Saretoki kinnitusel ka asjaosalisteleedastatud. Käesolevas lehes on aruteluprotokollist avaldatud sisukamad lõigud(täies mahus saab seda näha valla koduleheküljelinternetis). Samuti on ära toodud kodanikVäino Ermeli kirjalik pöördumineViimsi vallavalitsuse poole, milles toodudnõudmistele 8. oktoobri arutelus toetuti.ToimetusPöördumineHarjumaa, Viimsi VallavalitsusJärjekordselt toimub Eesti Vabariigis, seekordjuba kolmas, maa hindamine kinnisvaratehingutevõrdlemise (nn turuväärtuse) meetodil,mille tulemusel on ette näha maamaksuhinnamitmekordset tõusu, mis puudutab valusalt igatvalla elanikku. Et tegemist on Eesti Vabariigivalitsuse poliitilise otsusega, tõendab Riigikogupoolt seni kehtinud maa hindamise täiendatudmuutmise seaduse vastuvõtmine 7. märtsil2001aastal.Et huvitatud isikutel on õigus 10 päeva jooksulpärast avaliku väljapaneku lõppemist 30.septembril esitada valla- või linnavalitsuse kaudumaa hindajale kirjalikke parandusettepanekuidja pretensioone hindamise tulemuste kohta(kuni 10. oktoobrini), siis siinjuures esitanalljärgneva.Kui 1960ndate aastate lõpus ja 1970ndateaastate algul alustas tolleaegne Viimsi poolsaareelanikele suures osas tööhõivet pakkuv S. M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi juhatus omaeesrindlikele töötajatele puhke- ja aianduskruntidejagamist, alustati tohutu entusiasmiga aastakümneidsoostunud ja võsastunud madala boniteedigajäätmaade ülesharimist: raiuti võsa,rajati juurdepääsuteed, eemaldati suuri kivimürakaid,veeti juurde koormate kaupa viljakamatmulda, rajati viljaaed, kerkisid suviseks puhkuseksaiamaad. Ühiskondlike jõududega kaevatikuivenduskraave, ehitati joogiveevarustusüsteemid ja elektriliinid. Tänu S. M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi jõukusele rajatikolhoosi kulul aianduskooperatiividele Kalur1 – 5 asfalteeritud teede võrk. Ei mingit veeegamaamaksu!Nüüd, kus oleme erastatud kruntide seaduslikudomanikud, tekib küsimus: “Kas oleme ikkajäänud riigi rentnikeks?” Juba pensioniikkajõudnud maavaldajatel tuleb iga kolme aastajärel maksta järjest suuremat maamaksu: alates1993. Aastast 96 krooni ja nüüd vastavalt uuelehindamisaktile juba 2500 krooni aastas. Vaid-Muutused sõidugraafikusViimsi valla liinlused pensionide, täpsemalt “elatisrahade” tõstmiseüle kestavad Riigikogus aastaid tulutultkõige kõrgemal valitsusjuhtide ja nn rahvateenritetasemel. Hinnad aga tõusevad kosmilise kiirusega.Kuigi riigi eelarve täitmiseks pärast esivanematepäranduse mahaparseldamist polevalitsuskoalisatsioonil üle jäänud muud abinõudkui välja mõelda üha uusi ja uusi maksustamissüsteeme,et kindlustada enda isiklik heaolu –kõrgemad palgad, veel uhkemad autod ja välisekskursioonid,siis loodame, et Viimsi vallavalitsuselja suure määral pensionäride toetuselvalitud volikogul jätkub ausust ja kodanikujulgustvabastada oma vallal põliselanikud ja pensionäridjärjest koormavamast maamaksust ehkrakendada sümboolset maamaksu lähtudes1993. a. kehtestatud maa hinnast. Meie ei vajaolemasolevat maa-ala luksusmaaks, vaid aastakümnetetööga parandatud maad praeguse igapäevaelugatoimetulekuks.Viimsi valal põliselanike ja pensionäridenimel teen alljärgneva ettepaneku:1. Kehtestada valla põliselanikel, kes on rajanudrasketel okupatsiooniaastatel oma elutingimusteparandamise eesmärgil individuaalelamud,maamaks protsentuaalselt 1993. a. maahinnaalusel. Pensionäridest aianduskruntidevaldajate suhtes rakendada aga 0 %.2. Vaadata veelkord läbi hindamisalused, misarvestaksid naftaterminaali, sadama ja raudteeelukeskkonda halvavat mõju.Lõppkokkuvõttes olgu öeldud, et vallavalitsuseleuusrikaste poolt pakutavad miljonilised rahasüstidei tohi mõjutada põliselanike elatusmiinimumi.Teen ettepaneku avalikustada minupöördumine ajalehes “Viimsi Teataja”, et ka teisedvalla elanikud saaksid oma toetusallkirjadanda.LugupidamisegaVäino ErmelViimsi valla pensionärEesti Vabadusvõitlejate Tallinna ÜhenduseliigePileti hind 10 krooni, õpilastele ja Viimsi vallas elavatele pensionäridele 5 krooni.

10 Viimsi TeatajaAvalik aruteluViimsi kultuurikeskuses toimus 8. septembrilmaa korralise hindamise avalik arutelu. Rahvastoli rohkearvuliselt. Meeleolu oli juba ennealgust pingeline ja koosoleku edenedes lahvatasidkired ja arvamused salgamatult lõkkele.Viimsi Teataja lehekülgede arv on piiratud, seepärastesitame siin ainult lühendatud kokkuvõttekoosoleku protokollist.Madis Saretok: Meil on siia kokku kutsutudriigi maa-ameti esindajad, kes räägivad meiletäpsemalt maksustamishinnast, selle kujundamisealustest, mis on maamaksumäär, mis on riigipärusmaa, mis on kohaliku omavalitsuse pärusmaa.Rein Lehtveer (riigi maa-ameti esindaja): Meietänase koosviibimise aruteluks on kaks teemat:maamaks ja maksustamishind ehk maa väärtus.Maa väärtus leitakse asjaõigusseaduse §29 põhjal,mis defineerib mõiste harilik väärtus. Toetudesasjaõigusseadusele, maa hindamise seaduseleja maamaksuseadusele, saamegi selgeks, etmaa väärtus tuleneb turuväärtusest ning ongi maaharilik väärtus. Lähtudes maa hindamise seadusest:turuhinna muutumisel viiakse läbi uus korralinehindamine. Maa väärtus ei ole vajalikainult maksustamiseks, vaid ka võõrandamiseks,hüpoteeklaenudeks jne.Teine pool tänasest teemast on maamaks. Maamakson omavalitsuse kätes, st missuguse maksumääraehk protsendi maa väärtusest omavalitsusoma territooriumil kehtestab. Praeguselhetkel on välja töötamisel maamaksu seadusemuutmise seadus, millega tahetakse suurendadakohaliku omavalitsuse otsustusõigust omavalla territooriumil maamaksumäära kehtestamiseosas, muuta senist maamaksumäära. Samutitahetakse võimaldada kohalikul omavalitsuselmäärata erinevates tsoonides erinevad maksumäärad.Peale selle tuletan teile meelde, et pensionäridelon võimalik taotleda maamaksu soodustust.Töötutel on võimalik taotleda ka eluasemetoetust.Maa-amet vaatab üle kõik protestidja viib sisse parandusi, mida vaja ning mison põhjendatud. Peale seda kinnitab hinnadkeskkonnaminister.Tiit Tiigimäe (riigi maa-ameti esindaja): Hindaminetoimub hetkeväärtuse alusel.Aado Vahtra: Miks ei maksustata tehingut?Miks maksustatakse maad?Tiit Tiigimäe: Kinnisvara hindamise büroo eitee poliitilisi otsuseid vaid täidab seadusi. Meiehindame maad, mitte ei määra maamaksu.Hääl saalist: Kas koosolek on pädev vastu võtmaametlikku pöördumist? Resolutsiooni?Madis Saretok: Jah! See on teie kätes. Kas võtatealuseks kodanik Ermeli kirja?Segadus ja vahelehõiked saalist: Paneme kahtlusealla maa maksustamise seaduslikkuse üldse!Tiit Tiigimäe: Sellepärast see avalikustaminenüüd ongi, et ootame kõigi konkreetseid, põhjendatudettepanekuid! Põhjendatud ettepanekudviime ka sisse.Enn Valama: Mina olen selle maa eest juba ühekorra maksnud! Miks ma selle maa eest uuestipean maksma?Kodanik Jäätmaa: Siin peaksime rääkima hoopishinnatsoonidest. Vaatame neid tsoone! Kas tsoonidHaabneemes ja Pringis on ikka võrdsed? Tulekstäpsustada tsoonide piire! Tuleks arvestadakanalisatsiooni olemasolu või puudumist!Madis Saretok: Volikogul on tõesti suur otsustusõigus– maksumäära on võimalik vähendadakuni 0,5 %. Uue eelnõu jõustumisel kuni0 %ni. See tähendab, et võimalus muuta maamaksukuni 4 korda!Hääl saalist: Miks esimene 1000 m² on kallimkui ülejäänud osa? Miks me peame oma tööuuesti kinni maksma?Madis Saretok: Küsimus maa hindajatele: kaska teistes riikides on kinnisvaramaks?Tiit Tiigimäe: Jah, kõikides riikides on kas kinnisvara-või maamaks. Näiteks Lätis on kinnisvaramaks4% kinnisvara hinnast aastas.Väino Ermel: Mul on ka ettepanek: kuna riikteeb poliitilisi otsuseid, kas me ei võiks siisnende poole pöörduda ning nõuda, et otsustagumaa hind jätta 1993. aasta tasemele.Kodanik Toomla: Maksustamishind on Teiejutu järgi turuväärtus.Tiit Tiigimäe: Ligilähedaselt, jah.Kodanik Toomla: Tahan teada, milline on andmebaas,mille järgi Te tegite maa hindamist?Üks %, pool protsenti ?Tiit Tiigimäe: Viimsi vallas on kasutatud 1997aastast kuni 2001. aasta tehinguid. Hinnatavalperioodil on toimunud 789 arvestatavat kinnisvaratehingut,milledest ostu-müügi tehinguidoli 733, kinketehinguid 48, vahetustehinguid 1ja muid tehinguid 7. 427 tehingut toimus hoonestamatamaadega.Rein Lehtveer: Üldine suund on, et kui kõikidestkinnistutest on tehinguid tehtud 5 %ga, siison tulemus juba väga hea. Samad suurusjärgudon ka Taanis, Rootsis, Hollandis…Vambola Vibu: Kas soodustus, mis on mõeldudpensionäridele, mida saab määrata vastavalt maamaksuseadusele,kehtib meil linna või maa reeglitejärgi, st kas 1 ha või 1 m² ulatuses?Tiit Tiigimäe: Teie ei ole ju linn, teid käsitlemeikka kindlasti vallana.Madis Saretok: Ärge unustage, et volikogulon õigus maksumäära määrata, see tähendab4-kordset maksuvahet praeguse seaduse järgi.Vahelehüüe saalist: Miks ikkagi üle 1000 m²krunt on odavam?Tiit Tiigimäe: See on standardkrundi põhimõte.Kinnisvaraturg näitab samuti, et suuremaidkinnistuid ostetakse kallima hinnaga.Kodanik Sahtel: Minul on nüüd selline probleem:valitsust me kukutama ei hakka, poliitikuid memaha võtma ei hakka aga maksustamishinnad jatsoneerimised on läinud natukene viltu: ei tundnudhindaja kohalikku olukorda! Tegelikult on nii,et Milstrand oli enne siin, kui meie hakkasime omamaju ehitama, neid me ära tõsta kusagile ei saa.Aga see ei ole siiski luksrajoon! Minul on ikkagiselline ettepanek, et kehtestada vallas sisemiselthoopis müügimaks! Sadamad on kõikjal maailmas,on seal ümber ka tihedalt elamurajoonid aganeed on pisut odavama maamaksuga, nii on kanäiteks Rootsis. Aga meie peame maksma ainulttänu sellele, et meil on merevaade, mis siis, et laevsõidab koos prahilastiga aknast sisse.Kodanik Jäätmaa: Ja teine ettepanek koosolekule:arvestage, et teie olete valla valijad, Teieolete selle volikogu valinud, kes määrab selleprotsendi ning valite ka uue volikogu. Pidagenüüd meeles, mismoodi antud volikogu seda %määras. See on ainuke, millega meie üldse saameoma mõju suunata. Maksumääraga!Maa hind on teine asi. Ja võibolla mõnele pensionärile,kes tahab oma maad müüa, on ju hoopiskasulik, kui ta tahab oma maad müüa, kuiselle hind kallis on. Aga maksumäära määrabvolikogu, kelle teie ise kõik valite!Madis Saretok: Väga asjalik ettepanek! Agakordan üle, et kehtiva seaduse järgi on volikogulõigus määrata maksumäära 0,5% kuni 2protsendini.Kodanik Jäätmaa: Võtame vastu pöördumisekoosoleku poolt valla volikogule! Mõjutagevolikogu liikmeid, ega me hindamise metoodikatmuuta ei saa!Tiit Tiigimäe: 30. novembriks peavad hinnadolema raudselt kehtestatud, see peaks olemaenne seda, novembri alguses näiteks.Hillar Sepp: Palun paranduste tegemisel pööratatähelepanu Muuga sadama probleemidele!Anne Vahemäe: Volikogu ei taha maksumääravähendada, miks me peaksime hakkama vallatulubaasi vähendama, see on ju valla sissetulek.Kogu aeg on meil olnud maksumäär 1,2,me ei taha seda nihutada, see on hea number.Teeme parem koosoleku poolt ettepaneku muutahindamise metoodikat!Hääl saalist: Metoodikat tuleb muuta!Madis Saretok: Küsimus härra Tiit Tiigimäele:kas hinnatsoonide arvul on ülempiir?Tiit Tiigimäe: Otseselt ei ole, aga hinnatsoone juurdetekitades tekitaksime samaaegselt juurde probleeme,probleemid teravustuksid veelgi.Bruno Saul: Põhiseadus ütleb, et eraomand onpüha. Pange käibele maksud, mitte omamisele,meie oleme omastanud selle maa 1993. aastal.Oleme nõus maksma selle eest ka edaspidi 1993.aasta maa hinda või üldse mitte maksma!Rein Lehtveer: Maksude kehtestamine, sealhulgasmaa- ja tulumaks ning kõik muud maksud,on Vabariigi Valitsuse kehtestada.Vahelehõiked saalist: Ma tunnen hirmuvärinaidSiim Kallasele mõeldes! Kutsuge Siim ja Heikikohale ja Siim koos saksofoniga! Tooge siia,tahame neid näha! Las tuleb ka maa-ametistkeegi! Näidaku oma nägusid meile! Mitu meetriton merest arvestatud odavam tsoon? Kas mevõime lootma jääda, et Te teete oma töö ringi?Kodanik Toomla: Tegelikult see maa müügihindei huvita meid üldse. Kui me müüma hakkame,saavutame ikka kokkuleppehinna. Räägimeikka maksumäärast!Hõiked saalist: Avaldage protokoll Viimsi Teatajas!Päevalehes! Internetis! Kutsuge ajakirjanikudkohale järgmine kord! Internetti pole paljudel! Meieei teagi, mis see on! Avaldage protokoll kusagil!Avaldage protokoll kõikjal! Las terve Eesti saabteada, mida me siin mõtleme ja mis meelt oleme!Miks vallavalitsus ei kutsunud kedagi ajakirjandusest,kas tahate, et kõik jääks nelja seina vahele?Aavo Mägi: Tahame teie tähelepanu pöörata sellele,et keegi ei kohustanud meid siia kedagi kokkukutsuma, kutsusime teid siia oma initsiatiivist.Madis Saretok: Kuulutan koosoleku lõppenuks!

Viimsile interaktiivsedväravadViimsi vallavalitsuse kodulehekülg onasendunud infoväravaga. Aadressilwww.viimsivald.ee on hiirekliki kauguselnii valla elu-olu kui ka juhtimine jahaldus.Viimsi vald on esimene omavalitsusorgan,kellel on internetis oma infoportaal. Oktoobrialguses tutvustas internetialahendusipakkuv firma NT-Exchnge.com vallavalitsusetellimusel loodud Viimsi valla portaali.Esialgu said portaalilahendusega tutvudavallavalitsuse töötajad. Kui edaspidinetöö uue portaaliga laabub, saab ühtsest infoväravasttöövahend vallavalitsuse ja volikoguliikmetele.“Praegu on käsil Viimsi valla infoväravatestimine ja vajadusel ka täienduste tegemine,”selgitas NT-Exchange.com juhtLembit Loo. “Valla portaal on ühelt pooltkohaks huvilistele valda puudutava infohankimiseks, teiselt poolt aga on see vallavalitsuseliikmetele töövahendiks. Edaspi-InfoväravaidavamasOktoobri lõpus täielikult uuenev Viimsivalla kodulehekülg on esimene pääsukeomavalitsuste internetipõhiste infokanaliteseas.Miks on oma infovärav vallale parem kuisenine kodulehekülg, uuris Viimsi Teatajavallavanem Kaido Metsmalt. “AvalikuTeabe Seadus sunnib omavalitsusiinternetipõhiselt veebilehekülgedel ülesseadma oma ülesannetega seotud teavet1. märtsist 2002. aastal. Sellega seoseshakkasime arutama olemasoleva koduleheküljenõrku ja tugevaid külgi. Lisaks olivajalik üle vaadata vallavalitsuse sisemisetöö korraldamine nimetatud seadusesttulenevalt ning endale selgeks teha avalikkuselesuunatud info kättesaadavusevõimalused,” rääkis Metsma.Mida uut annab portaal koduleheküljeasemel Viimsi vallale?Viimsi valla portaal ei ole üles seatud vallakodulehekülje asemele. Kodulehekülgei kao ära, vaid jääb üheks osaks portaalikeskkonnas. Uus lehekülg vastab tänapäevainfoportaali nõuetele, sisaldades näiteksotsingumootorit, avalikku foorumit,kommenteeritavaid uudised, digitaalselkujul avaliku teabe esitamise võimalust.Uus portaal on ühtlasi ka keskseks töövahendiksvallaametnikele, koondades kokkuvalla juhtimiseks vajaliku informatsiooni.Miks valiti portaali välja töötama justNT-Exchange.com?Valla kodulehekülg vajas uuendamist jaavardamist, kuna see jäi liiga staatiliseks.NT-Exchange.com esitas põhjaliku nägemusekohaliku omavalitsuse portaali ülesehitusest.Arvestatud oli Avaliku TeabeSeadust ja see sisaldas dokumendihaldusprogrammikoos töökeskkonnaga sisevõrgus.Meile oli seda just vaja. Nende pakutavteenustepakett ning hind oli igativastuvõetav – 28000 krooni. Selle hinnasisse jäi portaali välja töötamine, juurutamine,koduleheküljele lisaks foorum, otsing,dokumendihaldussüsteem ja sisevõrkpaljude funktsioonidega. NT-Exchange.comi poolt pakutu oli soodsaimahinnaga pakett. Ning kuna sellise summaulatuses riigihanke seadus vähempakkumisekorraldamist ette ei näe, tegi vallavalitsusoma otsuse otsustuskorras.di hakkavad kõik vallavalitsuse dokumendidliikuma interneti vahendusel,” lisas Loo.AS NT-Exchange.com viis läbi omavalitsusteseas monitooringu, kus küsiti omavalitsuselt,mis staadiumis ollakse dokumendihaldusprogrammisosas tulenevaltAvaliku Teabe Seadusest. Kuna oleme kuulnudViimsi vallast kui ühest edumeelsemastomavalitsusest, tegime Viimsi vallavalitsuselepakkumise ise.Sise- ja välisväravadUue internetiportaali kaudu hakkab toimumaka kogu vallavalitsuse dokumentidehaldus. Kui programm on testitud ja käikuantud, kaob ära vajadus ka vallavalitsuseserveri jaoks. Uus süsteem võimaldab vallavalitsusetöös vajalikke dokumente säilitadaühtses serveris, kus siis vastavalt vajaduseleon ligipääs nii ametnikele kui ka kodanikele.Muidugi ei ole kõik dokumendidigaühele sirvimiseks. Kes mida kasutadatohib, selle määravad ära kasutamise reeglid.Vallavalitsuse liikmete täiendavaks töövahendikson siseveeb, millele juurdepääsViimsi Teataja 11Viimsi vallast saab esimene omavalitsus,mis pakub interneti kaudu rohkematinfot kui keegi teine. Mismoodi on uusportaal üles ehitatud?Portaal koosneb avalikust ja sisemisestleheküljest. Avalik lehekülg on avatudkõigile külastajatele ning põhineb suureltosalt olemasolevale koduleheküljele. Siseminelehekülg on mõeldud vallavalitsuseametnikele.Millal hakkab Viimsi vallavalitsuse uuevärava kaudu infot huvilistele tulvama?Aadressil http:portal.viimsivald.eesaavad huvilised uue portaaliga tutvudajuba 16. oktoobrist. Kuu lõpus jääb aadressiksjuba tuntud http://www.viimsivald.ee. Kuna kõigile vallavalitsuseametnikele on antud võimalus erinevatekstoiminguteks nii portaali avalikuskui sisemises osas, siis saavad ametnikudvastavalt oma õigustele ise informatsiooniuuendada ka avalikul lehel.Kuna tänaseks on NT. Exchange.com jubaläbi viinud koolituse vallavalitsuse ametnikelening andnud ligipääsu vastavateõigustega, siis õigupoolest toimub materjalideuuendamine uuel printsiibil jubapraegu.asub samuti üldises portaalis. Siseveeb onvallavalitsuse liikmetele juurdepääsetavoma kindla koodiga, mida teised kasutadaei saa. Siseveebis hoitakse kogu asutusekirjavara ja töised dokumente. Avalikkukasutamisse mõeldud dokumendid, seadused,määrused ja info on ligipääsetav igaühelevälisleheküljel, kes klikib aadressilwww.viimsivald.ee soovitud kohale.Siseveebi abil toimub ka kirjavahetus,dokumentide kooskõlastamine ja korraldusteedasiandmine. Infovärav pakub ka foorumivõimalusi. Seega ei pea valla elanikudoma arvamuse avaldamiseks vallamajjatulema, vaid saavad seda teha ükskõikmis kohast, kus on vaid internetiühendus.Uus lahendus annab vallaelanikele võimaluseoluliselt suuremal määral saada parematülevaadet vallavalitsuse tööst, avatudfoorum annab aga võimaluse diskuteeridamõnel valda puudutaval kuumal teemal, misomakorda tähendab vallavalitsuse ametnikelähendamist vallaelanikele ja teistele huvilisteleToimetus

Kuri kroonika.Oktoobrikuumustad teod.Ööl vastu 1. okt varastati ViimsisAiandi tee 4 juures seisnud kaubikusttööriistu.Ööl vastu 2. okt lõhuti HaabneemesRohuneeme maanteel sõiduautotHonda. Kahjun täpsustamisel.Ööl vastu 3. okt varastati Käärti teeehitusobjektilt asuvast soojakustfibokiljotiin ja muid tööriistu. Kahju23700 krooni.4. okt tuli Pringi külas Vanapere teelilmsiks, et vanade soojatrassideeemaldamisega on vigastatud ka EestiGaasi gaasitrassi.Ööl vastu 7 okt varastati Heldri elamurajoonistAS Renoverile kuuluvaidehitusmaterjale.Ööl vastu 8. okt varastati taas Heldrielamurajoonist AS Renoveri ehitusmaterjale.Ööl vastu 8. okt varastati RohuneemesKivineeme MÜ AS Skanska EMVsoojakust tööriistu. Kahju 23000 krooni.Ööl vastu 9. okt varastati Püünsis Rohuneemetee hoovist sõiduauto MercedesBenz valuveljed. Kahju 14000krooni.Ööl vastu 9. okt varastati kaubikustFord Transit Haabneemes Mererannatee 4 juurest piikvasar Hilti. Kahju16543 krooni.Ööl vastu 11. okt Haabneemes Lumemarjateel seisnud sõiduautost Toyotaautomakk Alpine. Kahju 10000 krooni.11. okt tegi kodanik avalduse, millesteatas, et võttis 29. septembril alateskella 22.30 võõraste noormeestegaViimsi Teataja 13Viimsi baarides napsu. Kella 2-3 paikuöösel koju jõudes avastas, et passon kadunud.Ööl vastu 11. okt varastati HaabneemesTellisaare teel eramust teler Sony.Kahju 15000 krooni.Ööl vastu 13. okt murti sisse Kaluriteel Haabneemes. Avati aken ja lõhutikirvega köögi uks. Varastati lamp.Kahju 3897 krooni.Ööl vastu 14. okt varastati Nugiseteelt Haabneemes mootorratas ja krossiriideid.Kahju 50000 krooni.Palve kõikidele viimsilasteleÄrge jätke autosse kõikvõimalikkeasju, mis ahvatlevad vargile. Esemed,mida ise ei pea äraviimise vääriliseks,võivad huvi pakkuda kurikaeltele. Firmadeloleks soovitav üle vaadata,kuidas oma kontoritehnikat hoida jakaitsta. Turvalisuse tagamiseks onväga vajalik signalisatsiooni olemasoluja aknaklaasi lõhkumist takistavturvakile või seespool olevad trellid.Sven AropKonstaabel

14 Viimsi TeatajaKarikavõistlusedlaskmisesKaitseliidu Harju Maleva ja Viimsi vallavalitsusekarikavõistlused laskmises toimusidSame Sport lasketiirus 27. septembril. Võidumeeskonnakstuli Kaitseliidu Harju Malev.Sel aastal toimusid võistlused olude sunnil paarkuud varem kui eelmistel kordadel – nimelt 27.septembril.Võistluste programm koosnes kahest harjutusest:10lasku püstolist PM 25 meetri distantsiltning 8 lasku automaadist AK 56,50 meetrikauguselt. Mõlemad harjutused olid võistkondlikud.Juhendi järgselt pidi mõlemast üksusestvõistkonda kuuluma 8 meest ja 2 naist.Paraku jäi mõlemal võistkonnal üks mees tulemataning silmad löödi kokku üheksa võistlejatulemuste järgi. Püstolist laskmine oli paljudelvõistlejatel aastataguselt kohtumiselt tuttav.Märklehtedelt punkte kokku liites asus pealeseda harjutust juhtima vallavalitsuse võistkond,kogudes 264, Kaitseliidu 241 vastu.Individuaalselt olid paremad Sven Arop 73punktiga (vallavalitsus), Pirjo Väljaots 54 punktiga(Kaitseliit) ning Tiia Tamm 50 punktiga(vallavalitsus). Automaadist laskmine muutisaga punktiarvet sedavõrd, et vallavalitsuse võistkondlanges eduseisult lausa 83 punktiga teiselepositsioonile.Kolm paremat automaadilaskurit olid kõik Kaitseliidust:Arved Laul 48 punkti,Veiko Lilleväli44 punkti ja Heiki Lilleväli 43 punkti.Kahe harjutuse punkte kokku lüües sai võiduKaitseliidu Harju Maleva võistkond 583:523Viimsi vallavalitsuse vastu ning kaks aastat vallavalitsusesseisnud karikas tuli loovutada selleaasta parematele.Võitjad: Pirjo Väljaots, Piret Hunt, Veiko Lilleväli,Andrus Hallimäe, Heiki Lilleväli, GertVäljaots, Kaido Niitmäe, Hannes Vilepaju jaArved Laul.Allaandjad: Kadi Bruus, Tiia Tamm, KaidoMetsma, Rein Frolov, Rein Annuk, Ants Savest,Sven Arop, August Kiisk ja Ants Vitsut.Vägesid juhendas nooremleitnant Kalle Lepik.Tiia TammSpordimetoodikVIIMSI AUTOKÄSIPESULAAIANDI TEE 19, VIIMSIViimsi sportlasteseptembri-oktoobrikuutulemusiEesti meistrivõistlused (MV) jalgpallis – “D”vanuseklassi poisid:“Viimsi Mehepojad” – Maardu ”Reaal” 2:3“Viimsi Mehepojad” – Kohtla-Järve ”Lootus”3:0Alagrupimängudelt edasi ei jõutud.Snickers turniiril alagrupimängudelt edasi eijõutud.Eesti MV jalgpallis – “C” vanuseklassi poisid:“Viimsi Mehepojad” – Lasnamäe SMK 4:3“Viimsi Mehepojad” – Tartu 0:9 ja 1:4Jäädi edasi II liigasse.Harjumaa noorte MV – III koht.Eesti MV jalgpallis – meeste III liiga sügisringikodumängud:FC Viimsi – Tallinna ”Spartak” 10:0FC Viimsi – Loksa RSK 4:2FC Viimsi – Tapa 10:0FC Viimsi – SK Rada Loksa 4:0FC Viimsi -JKAKO Kohtla-Järve 6:2Tõenäoline pääs II liigasse.Eesti naiste 5. individuaalturniir koroonas:kaksikvõit koroonamänguklubi (KMK) Viimsinaistele – I Eha Pesur; II Andrea Uustulnd.Eesti võistkondlikud karikavõistlused koroonas:I etapilt KMK Viimsile 3. koht.Kindral J. Laidoneri II Olümpiajooks: spordiseltsi”Marathon” teatevõistkonnale klubidearvestuses 5. koht.Haapsalu sügisjooks: II Tiina Tross(“Marathon”) 10 km – 38.56Saku sügisjooks: III Rael Roots (“Marathon”)6 km – 21.36Noorte käsipallivõistlused Leedus: HC Viimsi1989. a. ja hiljem sündinud poistele 7. koht.Eesti MV käsipallis meestele:HC Kehra – HC Viimsi 29:18HC Tallas – HC Viimsi 38:22Eesti naiste võrkpalli meistriliiga:Milstrand (Viimsi VK) – Jumek/Võru VK 3:0Tartu Ülikool – Milstrand 0:3Eesti meeste II liiga korvpallis:BC Haabneeme – Hansapank 93:74AUTO KÄSIPESU SALONGI PUHASTUSKEEMILINE PUHASTUSPOLEERIMINE VAHATAMINEAvatud: E-L: 9.00 - 18.00Aegade broneerimine: 053 400 787Treeninguajad ViimsiKeskkooli võimlasArgiõhtuti kestavad treeningud täiskasvanutelekuni kella 22.00ni. Laupäevadpühapäevadon peaaegu kõik kuni jõuluajanivõistluste päralt.Spordiklubi Viimsi HC – poisid, mehedEsmaspäev 16.30–17.30 (I-II kl)Teisipäev 17.00– 19.30 ja 20.30– 22.00Kolmapäev 18.00–20.30Neljapäev 17.00–18.00 (I – II kl) ja 19.30–21.00Reede 17.00–19.30Info: 051 78768 Ain Pinnonen ja 05030433 Ain KontViimsi Võrkpalliklubi – tütarlapsed,naisedEsmaspäev 17.30 – 19.00 ja 9.00 – 20.30Teisipäev 15.30 – 17.00 ja 19.30 – 20.30Neljapäev 18.00 – 19.30Haabneeme Korvpalliklubi – mehedEsmaspäev ja kolmapäev 20.30 – 22.00Viimsi Noorte Jalgpalliklubi ”ViimsiMehepojad”Laupäev 11.00 – 14.00Info: 055 21430 Aleks TaurafeldtViimsi Jalgpalliklubi – mehedNeljapäev ja reede 21.00 – 22.00Spordiselts ”Marathon” kergejõustiklasedKolmapäev 17.00 – 18.00Info: 056 461195 Rein RaspelValla korvpallihuviliste poiste jameeste saaliaeg – reedel 19.30 – 21.00.Jõusaal avatud argipäeviti 13.00-21.00,laupäeval-pühapäeval 13.00-17.00Info: 052 17350 Horre KurgSpordikalendernovembriks10. kell 14.00 Concordia ÜE “Amber Cup”korvpallis, mehed11. kell 12.00 Eesti MV käsipallis HC Viimsi– SK Reval Sport/TTÜ11. kell 14.00 Concordia ÜE ”Amber Cup”korvpallis17. kell 11.00 “Amber Cup” korvpallis18 kell 12.00 Eesti MV käsipallis HC Viimsi– HC Tallas23. kell 19.30 “Amber Cup” korvpallis ,finaal24. kell 11.00 Viimsi valla MV korvpallisTeadaanded1. novembrist algavad Loo ujulas taas Viimsitervisesportlaste ujumistunnid.Buss sõidab ujulasse neljapäeviti kell 18.30Viimsi haigla juurest. Edasi-tagasi sõit maksab20 krooni, ujumine on viimsilastele tasuta.Novembris-detsembris peetavatele Viimsimeistrivõistlustele korvpallis ootan võistkondaderegistreerimist 15. novembrini telefonidel6066 911 või 051 965 243.Spordimetoodik Tiia Tamm.

Teated jakuulutused61. aastane naispensionär otsib soovitavalt istuvattööd kas ajalehekiosköörina, müüjana, riietehoidjanavms Pirita; Viimsi või Haabneemepiirkonnas. Tel õhtuti 6016 916, või 6011 973.wwwOstan Haabneemes, Püünsis, Pringis, Rohuneemeskrundi. Võib olla vana maja, suvila võipooleliolev ehitis. Ei ole vahendaja. Tel 051963199.www41. aastane nooruslik naine soovib leida töödkoduabilisena või lapsehoidjana. Vanus alates1,5 aastat. Eelmine töökogemus olemas. Soovitavpiirkond Pirita-Rohuneeme. Tel 050 52404wwwSoovin müüa garaaþiboksi Katlamaja teel. Hind35 000 krooni. Tel 052 32662.wwwSoovin rentida tootmispinna 100-150m2 kalatööstuse– vallamaja piirkonnas. Tel 609 1077või 050 29111.wwwOtsime hoidjat 3. kuusele tüdrukule, mõned korradnädalas paar tundi korraga päevasel ajal.Tel 050 40141 või 6011 333.wwwVahetan 2toalise korteri (ahju- ja elektriküte, kamin,dušš, WC eraldi, seinakapid, suur kelder,SAT-TV) Tallinnas trammipeatuse nr 2 ja 4 juureskorteri vastu Viimsis. Üürivõlg ei ole takistuseks.Ootan kõiki variante ja pakkumisi. Tel052 18866 ja 6011804.wwwPaigaldame ja remondime TV ja SAT TV antenne.Hinnad mõistlikud.MA Viimsi Lasteaiad kuulutabvälja konkursiuue, nn Pargi lasteaia ametikohtadekomplekteerimiseks:Juhataja asetäitja 0,5 kohta;Muusikaõpetaja 0,5 kohta; Liikumisõpetaja0,5 kohta; Defektoloog (logopeed+ psühholoog) 0,5+0,5 kohtaÕpetajad 8 kohta; Abiõpetajad 4 kohta; Kokk2 kohta; Majaperenaine 1 koht; Meditsiiniõde0,5 kohtaKandideerijail palume esitada: avaldus, elulookirjeldus,erialast haridust ja täiendkoolitusttõendavate dokumentide koopiad.Pedagoogidel visioon oma tööst (kuni 1 lk).Dokumendid esitada hiljemalt 31.novembriks2001.a aadressil: Viimsi Lasteaed Piilupesa,Kaluri tee 10 74001 Haabneeme, Viimsi valdTel 056 452467 või 055 693858.wwwAnda üürile garaaþ Rohuneemes.Tel:601 6659, Juta.wwwMüüa töökorras soome jalaga õmblusmasin“Tikka”. Tel 601 6659, Juta.wwwSoovin kondiitri ametikohta Viimsi valla territooriumil.Tel 609 0102.wwwRendin või ostan garaaþi, sobivaks asukohaksPirita-Viimsi-Püünsi. Tel 050 90300.wwwAlates 1. novembrist Püünsi Põhikoolis inglisekeele kursused täiskasvanutele 2 korda nädalaskl 18.00–19.30. Info tel 052 00976, võikarmen@pyynsi.edu.eewwwVajame avatavasse kohvikusse Viimsis kalkulatsioonivõimelistkokka, baarmani, ettekandjatja kelnerit. Lisaks otsime eelistavalt pensionäreköögitööliseks, nõudepesijaks ja garderoobivalvuriks. Tel õhtuti 609 2215.wwwSõiduauto järelhaagise rent.Tel 056 646709.wwwTulnud must pikakarvaline taks, koeral on kaelashelkuriga kaelarihm. Tel 601 6982 või 055919979, Mery-Liis.wwwOstan Haabneeme piirkonnas krundi.Tel 056 646709.wwwVajatakse tislerit. Tel 655 2091MA VIIMSI LASTEAIADkuulutab välja konkursiViimsi lasteaedade, soPüünsi Lasteaed ja uus, nn Pargi lasteaedNIME ja LOGOningMunitsipaalasutus Viimsi Lasteaiad(struktuuris Piilupesa, Püünsi ja Pargilasteaed)LOGOleidmiseks.Tähtaeg: 31.detsember 2001.a.Sümboli idee esitada:Viimsi Lasteaed PiilupesaKaluri tee 10, Haabneeme 74001Autori andmed lisada märgusõnagavarustatud kinnises ümbrikus.Viimsi Teataja 15Tule peole!Viimsi Pensionäride Ühenduse juhatuskorraldab VPÜ liikmetele igaaastase traditsiooniliseMardi-Kadri peo. Pidu toimubkultuurikeskuse suures saalis17. novembrilalgusega kell 12.00.Pakume meelelahutusprogrammi, kohvilaudaja tantsuks muusikat. Saab makstaliikmemaksu, selleks palume kaasa võttaliikmekaart.EelteadeViimsi Kultuurikeskuse traditsioonilineJõululaat toimub 8. detsembril.Nagu laadal ikka, on kuulata-vaadata rikkalikmeelelahutusprogramm ja avatud onkohvik.Ootame kõiki ettevõtjaid laadal oma toodangutpakkuma. Registreerida saab telefonil606 6838 või 051 03458, Ita-Riina.TÄNAVAVALGUSTUSE RIKETESTPALUNTEATADAViimsi Soojus tel 6066 948võiFortum Läänemaa tel 6060 565.Paadis juhtub ka peale viinakuud!31. okt Smirnoff esitleb: Hällõu wiina pidu.Viinakuu lõpetamise puhul happy hour eilõppegi!Hällõu wiinaga aitab toime tulla ansambelTuberkuloited.Üllatused ja auhinnad parimatele kostüümideleSmirnoffilt.Üllatushinnad Smirnoffilt.Vastavas riietuses sissepääs tasuta.Peale viinakuud tuleb õllekuu9. nov marditrall ansambliga Meelt Mööda.Marti jookseb, mängib, laulab ja tantsibArlet Palmiste. Mardijooksu teeb libedaksrederik.Õllekuul – novembris – iga nädal õlle eri ehkigal nädalal pakume erinevat õlut eriti soodsahinnaga. Esmaspäevast kolmapäeva õhtunikas rederik,Krušovice, oster, Grolsch või A Le Coq poolehinnaga.Ka õllekuul reedeti ja laupäeviti ansamblidvõi Paadiplaaditantsumusa.Täpsem info: 6090840 Teie ettepanekud jakriitika: viimsi.paat@mail.eeMeeldivate kohtumisteni Paadis!

16 Viimsi TeatajaTootmiskogemusaastast 1994w KÖÖGIMÖÖBELw VANNITOAMÖÖBELw LÜKANDUKSEDw MÖÖBLIUKSEDw KÖÖGITEHNIKAVaraani Mööbli ASHalli tee 12Viimsi vald, HarjumaaTel. 6011 813, faks 6011 815Südamlikudõnnesoovidpikaealistele!Oktoobri hällilapsedAlide Riks 9. 95Amanda Kalju 21. 93Saale Borkman 17. 90Ilse Kilu 19. 89Alma Grünvald 24. 87Hilda Hõbeväli 14. 83Olga Viil 8. 83Erika Velitško 29. 82Mikhail Fridman 19. 80Aino Šapkin 5. 80Ilse Voolaid 10. 80Selma Leppik 7. 75Eha Urvik 13. 75Evi Haug 29. 75Asta Kurg 7. 70Helga Talström 17. 70Aleksei Velitško 20. 70Ellen-Karin Saretok 25. 70Helja-Alvine Kurg 28. 70Valter Soo 28. 70Aadu Eha 29. 65Elgi Must 29. 65Laine Osa 13. 60Marianne Hansberg 23. 60Jolanthe Kudeviita 30. 60