Lennart Meri: “Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus” - Viimsi vald

2 30. märts 2012Varakevadises Viimsis on pori ja lumealt sulavat kevadet juba märgata.Kauneim osa Viimsist on aga vaieldamatultkõik see, mis puutub kokkumerega. <strong>Meri</strong> annab meile märkuvabadusest. <strong>Meri</strong> annab lootust. <strong>Meri</strong>on ikka tähendanud meie pääseteedmaailma. <strong>Meri</strong> on ka meie pääseteekoju tagasi.vallavanema veergStipendium president<strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong>, Viimsi vallaaukodaniku mälestuseksEestis ei saagi viibida kusagil merest võiPeipsi järvest kaugemal kui sadakond kilomeetrit.Lisaks veel ülejäänud 1400 järvening 1500 saare kaldad. Me oleme läbinistirannarahvas, me oleme mererahvas. Me armastamemerd.Meid ühendab neil päevil siin, mere rannal,üks ühine mälestus. See on Eesti mälestus,see on ka Viimsi mälestus. See onmälestus, mida meelsasti jagame teistegaEuroopas ja maailmas.Sellel rannaribal siin, mida on nimetatudterra mareks, meremaaks, aga ka Maarjamaaks,terra Mariaks, elas dramaturg, EestiRaadio kuuldemängude toimetaja, ajalooõpetaja,kirjanik ja filmiprodutsent, Eestipresident aastatel 1992–2001, aasta eurooplaneja Viimsi aukodanik <strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong>.29. märtsil möödus 83 aastat presidentLennnart <strong>Meri</strong> sünnist. Ta tuli siia, Viimsissemere äärde elama 1999. aastal. Esialgunimetas temagi oma uut elukohta Uus-Meremaaks.Viimsis on tavaks saanud tähistada igaaastasemälestuskontserdiga Püha Jaakobikirikus president <strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong> mälestust.Sel aastal tegime teatavaks ka Viimsi aukodanikupresident <strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong> nimelisestipendiumi asutamise. Stipendiumi on asutanudViimsi vald, et tunnustada ja innustadaViimsist pärit tudengit või äsja kõrgkooli lõpetanutsilmapaistva uurimistöö eest humanitaarvaldkonnas.Uurimisööd tuleb esitada käesoleva aasta1. detsembriks Viimsi Vallavalitsusele. Töidhindab komisjon, kuhu kuuluvad president<strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong> perekonna esindaja, vallavalitsuseesindaja ning Eesti ülikoolide humanitaarvaldkonnaesindajad.Stipendiumi suuruseks on 3200 eurotning seda antakse välja igal aastasel president<strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong>, meie aukodaniku mälestuspäeval.Stipendiumi taotlemise täpsemad tingimusedon reguleeritud volikogu poolt kinnitatudstatuudis, millega saab tutvuda ViimsiVallavalitsuses ning mis avaldatakse vallakoduleheküljel.Ootame tudengite aktiivset osalemist!Haldo OravasViimsi vallavanemMajandustegevuse registri andmete kinnitamineLugupeetud ettevõtjad! Viimsi Vallavalitsus tuletab meelde, et igal aastal hiljemalt 15. aprillikspeab majandustegevuse registris (MTR) esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta.Andmeid saab firma juhatuse liige või volitatud isik kinnitada elektrooniliselt ettevõtteportaalihttps://portaal.riik.ee/x/eit või www.eesti.ee kaudu.Viimsi Vallavalitsus võtab vastu ka paberil kinnitusi vallas registreeritud kaubanduse (jae- jahulgikaubandus, toitlustamine, teenindus, kaubanduse korraldamine) ja majutusteenuse osutamisevaldkonnas tegutsejatelt. Taotluse vormi ja info andmete kinnitamiseks leiate MTR-i veebilehelthttp://mtr.mkm.ee.Asudes kinnitama registreeringu õigsust, tuleks eelnevalt kontrollida andmeid MTR-is. Vajaduselsaab andmeid muuta vormikohase taotlusega või ettevõtteportaali kaudu, sellisel juhul poletäiendav kinnitamine vajalik.Registreering, mille andmeid õigeaegselt ei kinnitata, peatatakse 1. maist. Ettevõtjal, kelle registreeringon peatatud, ei ole lubatud vastaval tegevusalal tegutseda. Peatatud registreeringudkustutatakse registrist 1. novembril.Küsimuste korral saab infot vallakantselei telefonil 606 6852.Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldre, tel 606 6864, annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833, juri@viimsivv.eeVäljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜAjalehe järgmine number ilmub 13. aprillilVastab abivallavanemMargus Talsi12. aprillil saab Sul Viimsiabivallavanema ametis aastatäis. See peaks olema justparas aeg, et ka vallarahvaleendast veidi lähemalt rääkida.Enne otsese tööjutunijõudmist oleks huvitav teada,milline on olnud Su ametialaneteekond enne ViimsiVallavalitsusse tulekut. Kusõppisid, kust oled pärit, kuikaua viimsilane?Pärit olen Ida-Virumaalt.Pärast kõrgkooli lõpetamistasusin elama Tallinna ja alates1996. aastast olen viimsilane,Püünsi küla elanik. Kõrghariduseomandasin Tallinna PolütehnilisesInstituudis, nüüd TTÜ,majandusteaduskonnas tööstusejuhtimise ja planeerimise erialal.Enne Viimsi Vallavalitsussetulemist töötasin pikka aegapanganduses. Kuus aastat olinTallinna Ülikoolis rektoraadi liigehaldusdirektori ametis.Sinu tööpõld on lai: maaküsimused,planeerimine, keskkonnaküsimused,jäätmeveokorraldamine, muinsuskaitse,riskianalüüs, maa- ja planeerimisametining keskkonnaametitegevuse koordineerimine.Millega tuleb argipäevalkõige rohkem tegeleda?Valdkond on tõesti vägalai, kuna Viimsi puhul on tegemistsuure vallaga. Sedamitte küll territooriumi poolest,vaid nii elanike arvu kuika väga suurte ja Eesti majandusejaoks tähtsate ettevõtetepoolest, nagu seda on Muugasadam, Milstrand ja Miidurannasadam. Lisaks on meil kakssuuremat ja mitmeid väikesaari.Nende kõigi planeerimiseja ka keskkonnaküsimused onväga erinevad ning nõuavadvaldkonda hästi tundvate töötajateteadmisi ja kogemusi.Õnneks on mul võimalustöötada koos vallaametnikega,kes on kogenud ja tunnevadoma eriala. Praegu on meiejaoks eriti tähtis valdkondMuuga sadama laienemisegaseotud planeeringud ja sellesttulenevad keskkonnamõjud.Millised planeeringud onpraegu kõige olulisemad võikõige huvitavamad?Kahtlemata on kõige olulisemadja ka huvitavamad üldjateemaplaneeringud. Näiteksteede teemaplaneering, aga kaMuuga sadamaga seotud planeeringud,kus tuleb tegeldakaugema tuleviku prognoosimisegaja kogu Viimsi valda,aga ka Viimsiga külgnevateterritooriumite erinevate huvigruppidehuvide arvestamiseja kokkulepeteni jõudmisega.Planeeringute eesmärk onkujundada kodune ja elujõulinevald. Kindlustada, et hinnalineloodus säilib ning headvaba aja veetmise võimalusedlaienevad.Kõige olulisemad ja ka huvitavamad on üld- ja teemaplaneeringud,”ütleb Margus Talsi.Kas “tondilosside” aeg Viimsikeskuses võiks ka ükskordümber saada? Kellest see kõigeenam oleneb?Tahaks väga loota, et saab.Kuid tondilosside probleemon meile kaasa tulnud koosomandireformiga, kus lubatierastada varasid, ilma et varadeomanikele oleks seatudkohustusi ja tähtaegu nendevarade korrastamiseks.Omavalitsus üritab varadeomanikega läbirääkimiste teeltulemusteni jõuda. Kui see eiaita, on võimalus ka trahvide jasanktsioonide rakendamiseks.Näiteks Miiduranna sadamakülmhoone puhul, kus omanikhoiustab keskkonnaohtlikultamoniaaki, on vald koos TehniliseJärelevalve Ametiga rakendamastrahve.Ehitusalase järelevalvegategeleb aktiivselt ka valla järelevalveinspektor.Minu arvatesmotiveeriks tondilosse-kinnisvarasidkorrastama ka nendevarade suhtes rakendatav kõrgendatudmaa- või kinnisvaramaks.Kindlasti esineb vahel ka huvidepõrkumisi, vaidlusi arendajategajms. Kuidas neid lahendate?Ehitusbuumi ajal oli huvidekonflikte elamute ehitamiselkindlasti rohkem. Kuid eriarvamusion praegugi. Lõpptulemusenaei võida pikalevenivatestvaidlustest keegi. Arendajadpeavad arvestama sellega,et Viimsisse lõputult palju elanikkeei mahu, vastasel korralon kõigil lõpuks ebamugav jakitsas.Vaidlusi aitab vältida kaasajastatudvalla üldplaneeringuteja ehitusalaste normdokumentideolemasolu ning nendestkinnipidamine. Mõnedvaidlused leiavad lahendusekohtus, näiteks mitmed rohekoridoridegaseotud vaidlused,kus me tänu konkreetseteleantud teema üldplaneeringuteleja valla tublidele juristideleoleme ka edukad olnud.Kuidas hindad koostööd nenderiigiasutustega, kes samadeasjadega tegelevad? Kasseadused on piisavalt headvõi vajaksid täpsustamist?Koostööd riigiasutustegahindan konstruktiivseks. Näiteksoleme saavutanud selle, etMuuga sadam ja majandusministeeriumon otsustanud läbiviia seal tegutsevate ohtlikeettevõtete mahuka kumulatiivseriskianalüüsi. Samuti toetabsadam meie ideed muuta sadamaterritooriumil tegutsevateettevõtete keskkonnatasu kohalikuksmaksuks.Muuga sadama keskkonnaohtlikeettevõtete laienemisplaanidekohta oleme pöördunudmaavalitsuse poole küsimusega,kuhu ja kui suuresmahus on mõistlik neid ettevõtteidrajada nii, et tiheasustatudalal säiliks looduskeskkondja oleks tagatud elanikeohutus.Milline on Sinu jaoks väljendi“keskkonnasõbralik Viimsi”sügavam sisu – kuidasselle lahti seletad?Kõik suured asjad saavadalguse väikestest. Ka see onalgus, kui inimesed mõtlevadning muudavad oma suhtumistloodusesse ja tarbimisse.Keskkonnasõbralik Viimsi algabkisellest, kui me ei viskaprügi maha ega vii metsa alla.Lõpeb see aga seal, kus mesuurtes ja pikaajalistes planeeringutesnäeme ette omategevusi selliselt, et need onloodussäästlikud ja keskkonnasõbralikud.Lõpetuseks räägi ka sellest,mida teed siis, kui töökabinetiuks on selja taga sulgunud?Vabal ajal eelistan tehaoma neljajalgse sõbraga pikemaidjalutuskäike möödaRohuneeme ilusat mereäärt jametsasihte. Tegelen harrastuskalapüügiga,suvel sõidan kaveesuuskadega. Kuulan headmuusikat. Viimsi vallas korraldataksepalju huvitavaid üritusi,millest püüan osa saada.KüsisJüri Leesment

30. märts 2012 5Viimsi Raamatukogu juhatab Jane PaluViimsi Vallavalitsus kuulutasdetsembrikuu lõpusvälja konkursi valla raamatukogujuhataja ametikohale,kuhu kandideerisüheksa inimest. Alates19. märtsist asus sellesseametisse Jane Palu, kedasiin tutvustame.Kus töötasite enne Viimsi Raamatukogujuhataja kohaleasumist?Töötasin üle nelja aastaTallinna Ülikooli AkadeemilisesRaamatukogus vanemraamatukoguhoidjana.Kui pikk on Teie töökogemusraamatukogus ja kusseda ala õppisite?Olen töötanud raamatukogudesalates 2003. aasta augustist(alustasin kooliraamatukogusja andsin paralleelseltka tunde, st tegin õpetajatööd).Hariduselt olen pedagoogikamagisterklassiõpetaja erialalning lisaks lõpetanud raamatukogundusekutseõppe 2006. aastakevadel Tallinna Ülikoolis.Kui hästi tunnete Viimsivalda? Kas elate siin?Viimsi valda ma kahjuksveel väga hästi ei tunne. SeosViimsi vallaga on perekondlikkulaadi (Viimsi Vabaõhumuuseumilähistel rannal palusabikaasa mu kätt kaheksaaastat tagasi ning laulatus toimusViimsi vabakoguduses) ja„Tulevikus sooviksin näha veel enam lugejaid Viimsi raamatukogus,” ütleb Jane Palu.mitmed tuttavad töötavad võielasid varem siin vallas.Nooremana armastasin kasiinses rannas käia. Pranglisaarelgi olen korduvalt käinudalates 1991. aastast (esimesenatõi meid Pranglile 5. klassisklassijuhataja) ning ka hiljemsattusin sinna korduvalt tagasi.Nüüd pole kahjuks Pranglilkäinud juba varsti 10 aastat,kuigi igal aastal puhkuseplaanetehes kerkib see esile. Hetkelkahjuks ei ela Viimsis.Pidite kandideerimisel esitamaoma plaane seoses uuetöökohaga. Palun tutvustageneid lühidalt!Tõepoolest oli mul ViimsiRaamatukogu juhataja ametikohalekandideerides paljuplaane. Mitmed plaanidest agaon juba eelmise juhataja pooltellu viidud.Hetkel alles tutvun siinseraamatukogu töökorraldusejm-ga, tulevikus aga sooviksinnäha veel enam lugejaid ViimsiRaamatukogus ehk seda, et raamatukogustvõiks saada veelgisuurema hulga vallaelanikejaoks vabaajakeskus, kuhutullakse kogu perega. Minusooviks on, et Viimsi Raamatukoguoleks Viimsi elanikeletuntud ja hinnatud kui atraktiivne,sõbralik, info- ja nõustamisteenustpakkuv arenev kultuuriasutus,mis muudab kogukonnaelu veelgi vaimurikkamaks.Enne, kui saan asuda omaideede täpsemale elluviimisele,soovin läbi viia lugejauurimuseViimsi valla elanike seas, etteada saada nende ootused raamatukogulening rahulolu olemasolevateenusega. Eelkõigeon raamatukogu ju lugeja jaoksning oma töös peame lähtumalugeja rahulolust ja soovidest.Sarnase uurimuse viisin läbi kaTLÜ Akadeemilises Raamatukogus2010. aasta novembris.Millisest kirjandusest isekõige rohkem lugu peate?Tunnen huvi kõige enamEesti lähiajalugu puudutava,onomastika, genealoogilise jakristliku kirjanduse vastu.Mis raamat praegu poolelion?Praegu on pooleli mitu raamatut.Huvipakkuvaim neist onRaimo Raagi kirjutatud “Talurahvakeelest riigikeeleks”.KüsisAnnika PoldreViimsi Raamatukogus• 1.–4. aprillini raamatunäitus“Naer on terviseks“• Lastele: 1.–30. aprillini“Mängime ja nuputame!“• 11.–30. aprillini “Arhitektuurilummuses”Prangli Raamatukogus• 2.–30. aprillini Raamatunäitus“Mis lind see on?“kuulutab välja konkursi raamatukoguhoidja ametikohale.Peamisteks ülesanneteks on:- kvaliteetne ja kaasaegne lugejateenindus- kirjanduslike ja temaatiliste sündmuste korraldamine- projektide kirjutamine- koduloo andmebaasi täiendamine- raamatukogu turundus ja mainekujundusKandidaadile esitatavad nõudmised:- erialane haridus või selle omandamine- väga hea eesti keele oskus- hea inglise ja vene keele oskus- hea arvutikasutamise oskus (tekstitöötlus, internetiotsing)- hea kirjanduse tundmine- klienditeenindusoskused ja väga hea suhtlemisoskus korrektseks lugejateeninduseks- valmisolek töötada õhtuti ja nädalavahetusel- rõõmsameelne ja sõbralik- täpne, püsiv, järjekindel, kannatlik- meeskonnatöö oskus, empaatiavõime ja koostöövalmidus- rutiini- ja pingetaluvusKasuks tuleb:- laste- ja noortetöö kogemus- projektide kirjutamise kogemus- raamatukogus töötamise kogemus- raamatukoguprogrammi Urram’iga töötamise kogemusMeie pakume:- head ja töökat kollektiivi- suurepärast raamatukogufondi- kaasaegset töökeskkonda- arenguvõimalustÜldandmed:Tööaeg: täistööaegTööle asumise aeg: esimesel võimaluselTöö liik: tähtajatuLisainfo:Kui tunned, et see on just see töö, mida soovid teha, kandideeri kohe või võta meiegaühendust ja küsi lisainformatsiooni. Kõigile vestlusel käinud kandidaatidele anname kindlastipersonaalset tagasisidet!CV, koos sooviavalduse ja motivatsioonikirjaga saata hiljemalt 08.04.2012 elektrooniliseltjane@viimsivald.ee või aadressil Kesk tee 1, Haabneeme alevik, 74001 Viimsi märgusõnaga“raamatukoguhoidja konkurss“. Meie raamatukogu kohta leiad infot meie koduleheküljelthttp://www.viimsiraamatukogu.ee/Täiendav informatsioon: tel. 606 6934 Jane Palu või jane@viimsivald.ee

8 30. märts 2012AASTARING LINNURIIGISKõige suuremadArvake ära, kes on suurimad Eesti linnud? Kuredläinud, kurjad ilmad, haned läinud hallad maas,luiged läinud lumi taga. Kured, haned ja luigedon kõik kogukad linnud. Õige – luiged on suurimad!Kühmnokk-luik ja laululuik on Eestis levinuimad. Kõigelihtsam on neid eristada noka värvi ja lendamise häälejärgi. Laululuige nokk on kollane, musta otsaga. Kühmunokk aga on punane või oranž. Lendab kühmnokk suurevihinaga, laululuik peaaegu hääletult. Laululuik pasundab,nagu mängiks trompetit – see on tema laul. Kuigi inglisekeeles tähistatakse kühmnokka “tummluigeks”, ei saa öelda,et ta ei häälitse. See on omapärane krigin, mis nendekurgust kevaditi kostab.Kühmnokk-luik. Fotod Kilvar KesslerKühmnokapaar elab reeglina koos, kuni surm neid lahutab.Varakevadel valitakse elamiseks sobiv rahulik lahesopp.Konkurendid aetakse sealt jõuga minema. Neidtooreid vaatemänge olen juhtunud paaril kenal varahommikulnägema. Ühel korral lõppes see konkurendi veristamisegajõuliste nokahoopide tagajärjel. Luige hoobid onnimelt sellise tugevusega, et peletavad murdmismõttedpeast isegi rebasel. Tean Viimsi vallas kohta, kus rebasedja luiged elasid teineteisest paarikümne meetri kaugusel.Kühmnokad pesitsevad kuhilate otsas, mida nad ehitavadmadalasse vette või kaldale. Pesa võib olla ehitatudroost või adrust. Linnud kasutavad sarnast pesakohta igalaastal, kuid halvasti valitud kohta ehitatud pesa võib merilihtsalt ära uhtuda.Emane muneb pessa üle viie muna. Tavaliselt kühmnokalei kasva üles üle kolme-nelja tibu, kuid meie vallasolen kohanud ka kaheksalapselist perekonda. Koorudes onpojad hallid karvapallid. Pole harv, et tibud saavad vanemateseljas sõita. Kindlasti käib perekond koos söömas.Pojad muutuvad lennuvõimeliseks umbes kahe kuu jooksul.Jaak Põdra andmeil on kühmnoka lennukiirus kuni90 km/h. See võib tõele vastata, kuna Rohuneeme teelautoga lubatud maksimaalset sõidukiirust arendades jäinparalleelselt lendavate luikedega võrreldes oluliselt aeglasemaks.Viimsi poolsaare elurikkus / 2Loe ka VT, 16. märtsEuroakadeemia magistrantLily Kivila tutvustabjärgmisi loomariigi esindajaid,kelle mitmekesisustja arvukust Viimsivallas ta uurib.Harilik kärnkonn(Bufo bufo) – Euroopasuurim kärnkonlaneHarilik kärnkonn on meie tavalisemaidkonni, keda leidubigal pool Eestis. Kehaehituselttugev, pupill horisontaalne,nahk väga näsaline. Värvuselton ta ühtlaselt pruunikas, kõhualuneon määrdunudvalgevõi kollakas. Alapool tavaliseltvalkjas või hall, tumedamamarmorja mustriga. Silmavikerkestad sügavkuldsed võivasekarva. Välised kõlapõiedpuuduvad.Harilik kärnkonn on suurtkasvu, eriti emased loomad(10–15 cm), kes on isastestpalju suuremad. Saaremaalelutsevad kärnkonnad onoma mandril elavatest liigikaaslastesttublisti kogukamad(kuni 17 cm pikkusedemasloomad).Harilik kärnkonn siirdubvette vaid 6–8 päeva kestvakskudemisperioodiks. Kärnkonnadkoevad aprilli lõpus võimai esimesel poolel, validesomale veekogus sügavama(25…40 cm), kõrkjate vahelasuva paiga ning kasutadesaastast aastasse samu veekogusid.Jõudnud kudemispaika,Tuntud loomaarstid peavadlemmikloomade heatervise kuu raames üleEesti tasuta loenguid.Aprill on lemmikloomadehea tervise kuu. Selle raamesleiavad ajavahemikul 31.märtsist kuni 28. aprillini ületerve Eesti aset loomaarstidetasuta loengud. Loengute temaatikakson lemmikute seaslevinud terviseprobleemidning nende ennetamine, vastutustundlikloomapidamineja lemmikloomadele hea elukvaliteeditagamine. Loenguteljagab lemmikute vastutustundlikkupidamist puudutavatHarilik kärnkonn.Tähnikvesilik.krooksub isasloom seal käuksuvahäälega, meelitades niimoodiemaseid. Hariliku kärnkonnakudu on kuni 5 m pikkunenöör, milles on 1000…7000marjatera. Koorunud kullesedon 1–1,3 cm pikad ning moonetoimub 2–3 kuu pärast, selleksajaks on kullesed kasvanudumbes 2 cm pikkuseks.Talve veedavad kärnkonnadmaismaal, olles septembrilõpust aprilli alguseni pinnasessekaevunud.Toidujahile siirduvad kärnkonnadvidevikus ja öösiti, kuiõhk on niiskem. Nagu teisedkonnad, tarvitavad nad toiduksvaldavalt selgrootuid – enamastiputukaid ja limuseid.Harilik kärnkonn saab suguküpseks3–4 aasta vanuseltning vangistuses on ta eluigaulatunud 36 aastani. Kärnkonnon looduskaitse all.Loengud lemmikloomapidajateleinfot Eesti Loomakaitse Selts,toitumisalast infot Royal Caninning tervislikke elutingimusipuudutavat infot annavadloomaarstid ja teised kaasatudpartnerid.Eesti Loomakaitse Seltsijuhatuse liikme Tania Selartisõnul seisneb lemmikloomadehea tervise kuu läbiviimisemõte selles, et loomaomanikudsuunaksid igapäevaselt tähelepanuoma lemmiku terviseleja heaolule. Laiem eesmärkon propageerida ühiskonnasvastutustundlikku loomapidamist.Selart lisas: “Loengudannavad suurepärase võimalusevajalike ja õigete teadmisteTähnikvesilik(Triturus vulgaris L.)Tähnikvesilik on väike, 8–11cm pikkune sabakonnaline, kellelon pikk saba, mis moodustabpoole kogu kehapikkusest.Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesilikuoliivpruuni selja jakollaka kõhualusega keha kaetudtumedate täppidega, mismoodustavad erinevaid mustreid.Looma nahk on sile võipeensõmerjas.Tähnikvesilik on rangeltseotud metsadega, eelistadesleht- ja segametsi ja vältidesavamaastikku. Ta elutseb varjulistesja niisketes paikadesning on öise eluviisiga. Vaidmõnikord pärast vihma võibtähnikvesilikku näha ka päevalliikumas. Tavaliselt on nadpeitunud pehkinud kändudesse,mahalangenud puude koorealla ja teistesse peidukohtadesse.Oktoobrist alates on vesilikudtalveunes, asustades lehehunnikuid,mutiurge, ka keldreidja kartulikoopaid, kus nadasetsevad 3–5 isendist koosnevategruppidena.Pärast ärkamist märtsi lõpulvõi aprillis siirdub tähnikvesilikvette, eelistades madalaidja soojaveelisi tiike, järvi,kraave või ojasid. Vesilike sigimisperioodon pikk ning seekestab juuni lõpuni.Pulmaajal muutuvad vesilikuderksavärviliseks ning isasteseljale kasvab lainjas oranžiservalinehari, mida möödakulgeb pärlmuttersinine triip.Emastel loomadel harja ei teki.Paaritumine toimub, kui veetemperatuuron vähemalt 10°Cning sellele eelnevad pulmamängud,mille käigus vesilikupaarvilkalt ringi ujub ning isanesaba liigutades emase külgimüksib. Kogu kevade vältelmuneb emane kokku 60…700muna, peale munemist rullib taiga muna eraldi veealuse taimelehevahele.Vastne koorub munast 14–20 päeva pärast. Vastsestaadiumkestab 60–70 päeva ningveekogust väljudes on noorvesilik 32–36 mm pikkune.Vesilikud saavad suguküpseks2.–3. eluaastal.Toiduks püüavad tähnikvesilikudhulkjalgseid, vihmausseja mitmesuguseid putukaid,kuid vees elades on ta menüühoopis teine – siis on peamisekstoiduks sääskede, kiilideja ujurite vastsed, limused, kalamarija konnakudu.Sääsevastseid süües hoiavadvesilikud vaos sääskedearvukust. Et tähnikvesilik onseotud metsadega, siis vähendabmetsade maharaiumine taarvukust. Seetõttu kuulub talooduskaitse alla (bio.edu.ee).tulge appi!Kallid Viimsi poolsaareelanikud! Ootan endiseltteie lugusid kahepaiksete(konnad, vesilikud) ja roomajate(sisalikud, rästik,nastik, vaskuss) kohta.Lily Kivila. Tel 609 0472,lily.kivila@mail.ee. AITÄH!kogumiseks, mille tulemuselon igal loomaomanikul võimalikoskuslikult tagada omaloomale hea tervis ja kvaliteetneelu.”Loomaarst Tiina Toometisõnul on ürituse eesmärk lemmikloomapidamiskultuuriedendamineEestis.Loengusarjas jagavad informatsioonija nõuandeid niiEesti Loomakaitse Selts kui kaloomaarstid ning Royal CaninEstonia pakub lemmikloomaomanikeletoitumissoovitusi.Loengutel osalemine on tasuta,kava ja registreerumisvõimaluson Eesti Loomakaitse Seltsi jaRoyal Canin Eesti Facebookilehekülgedel. Samuti saabregistreerida e-posti aadressilinfo@loomakaitse.ee. Üritusepeaponsor on Royal Canin Estonia,kelle eesmärk erinevateprojektide toetamisel on lemmikloomadeelukvaliteedi parandamineEestis ning koerte jakasside väärkohtlemise ennetamine.https://www.facebook.com/pages/Eesti-Loomakaitse-Selts/128642107241339?sk=app_284502094955793www.loomakaitse.eeTania SelartEesti Loomakaitse Seltsijuhatuse liigeKühmnokk-luik.Põhimõtteliselt kehtib eelnevalt kirjeldatu ka laululuikedesuhtes. Välja arvatud, et laululuiged umbusaldavadinimest oluliselt rohkem oma kolleegidest kühmnokkadest.Laululuiged kuuluvad meil looduskaitse alla, kühmnokadmitte. Laululuige võib segamini ajada harveminiläbilendava väikeluigega. Kõige lihtsam on neid eristadanoka järgi. Väikeluigel on enamus nokast must ja väikeosa silmade pool on kollane. Laululuigel aga vastupidi, stnokast enamus on kollane, ainult väike osa noka tipus võisõõrmetest tipuni on must.Kilvar KesslerPõdravasikas hukkus raudaia otsasToimetuses käis murelik vallaelanik Leppneemest Puisniiduteelt. Puisniidu tee ja selle ümbrus on looduse poolest kauniselupaik ja mitte ainult inimestele – seal võib kohata ka metsaelanikke:rebaseid, jäneseid, kitsi ning põtru. Nende pärastlugeja toimetusse tuligi.Ühel veebruarihommikul nägi Puisniidu tee elanik <strong>Meri</strong>ke omakodu juures põtra, kes lasi inimese endale üllatavalt lähedale ningei põgenenud ka pildistamise eest. Miks ta inimese eest koos pojagaei põgenenud, selgus kohe. Põder oli Puisniidu teel koos ühepojaga hüpanud üle võrkaia, teine poeg aga valis millegipärastülehüppamiseks raudaia, kuid ei suutnud sellest üle hüpata ja jäivigastunult aia terava tipu otsa rippuma. Loomulikult ei saanudpõdraema sealt poja juurest lahkuda. Abistamiseks polnud enammuud teha, kui vaid helistada hädaabinumbrile, kust suunati loomakaitsenumbrile ja selle kõne peale tuldi ning koristati piinlevloom ära.Näinud nii kurba vaatepilti, tuli <strong>Meri</strong>ke toimetusse, et avaldaksimesoovituse vallelanikele: kes pole veel piirdeaeda rajanud,soovitame raudaia asemel teha puitaia. Kommunaalameti teatelon seda ka vallavalitsus soovitanud. “Seadusega ei saagi kõike ettekirjutada,“ arvab <strong>Meri</strong>ke, „kuid inimesed peaksid looduse keskelelades mõtlema ka loomadele.“Selle arvamusega ühineb ka toimetus.VT

30. märts 2012 13Väike kaan võib tervisegaimet tehaViimsi SPA värskelt avatudkaaniravikeskuses onühendatud tänapäevameditsiinidamaade iidsetetarkustega. Kaaniraviehk hirudoteraapia onväga vana raviviis, mison teenimatult unustussejäänud, nüüd aga taaspopulaarsust kogumas.Kaaniravile spetsialiseerunudarst dr Semjon Goltsman eivastanda klassikalist meditsiinialternatiivsele, sest üks eivälista teist. Ta hindab kõrgelterinevaid looduslikke raviviise,kuid kombineerib loodusravikoos tavapäraste taastusravimeetoditega.Ta lähtubinimest ravides seisukohast,et patsienti peab vaatama kuitervikut. Ravikuuri iseloom jaseansside arv on rangelt individuaalne,sõltudes patsiendiseisundist ning patoloogia astmestja raskusest. Dr Goltsmanrõhutab ka seda, et haige peabarstisse ja tema valitud ravimeetodisseuskuma – ka seeaitab tervenemisele kaasa.Abi tervisehädadeleDr Goltsman esitab pikaloetelu tervisehädadest, millepuhul võib kaanidelt abi saada.Kaaniravi on tõhus paljude tervisehädadepuhul. Tegelikultoleks lihtsam öelda, millistetervisehädade puhul kaane eikasutata – näiteks hemofiiliaja aneemia, ägedad nakkus- jaonkoloogilised haigused. Kaaneei soovitata ka rasedatele.Abi saab kaanidelt naistehaigustepuhul, ainevahetuse taastamisel,aga ka kõrgvererõhutõve,seljavalu, migreeni, artroosi,südame-veresoonkonnahaiguste ravimisel ja ennetamisel.Kaan toodab tohutus kogusesbioloogiliselt aktiivseidaineid – need on looduslikudfermendid, mis aitavad õigelkasutamisel terveneda paljudesthaigustest. Kaan parandabverevarustust, saates patsiendivereringesse hirudiini, mis vedeldabverd. Paranemist mõjutavadkihirudiin ja teised fermendid,mis erituvad kooskaani süljega. Tihtipeale pelgavadinimesed kaane. Seepärasttehakse mõnele inimeseleesimene protseduur sellisessepiirkonda, kus patisent raviloomakestise ei näe. “Inimestelon hirm suurem, kui asiväärt,” ütleb dr Goltsman.Arsti jutu järgi teab kaanVäike ja ilmetu kaan, aga milline ravivõime!Doktor Semjon Goltsman on ka enda peal kaane katsetanud.õiget kohta, energiapunkti, kuhuklammerduda. Need on samadpunktid, mida kasutavadnõelraviarstid. “Kaan tunnebära isegi, kas inimene on suitsetanudvõi alkoholi tarvitanud,ta tunneb ka seda, kuiinimene kardab,” räägib arstSemjon Goltsman. Kaani kinnitusekoht võib protseduurijärel kuni 24 tundi verd immitseda.Kuid see on loomulikega peaks hirmu tekitama.Protseduuri lõppedes kaetakseveritsev koht imava tampoonija plaastriga, mida saab kodusvahetada.Looduslik ravimeetodDr Goltsman hindab kaaniravitulemuseks ligi 80%. Kui agasellele lisada muid taastusravimeetodeid,nagu elektriravi,massaaž või mudaravi, onefekt veelgi suurem. Ravikaanidetoimet on võrreldud nõelravimõjuga. Mõni patsienttunneb end hästi juba pärastühte-kahte seanssi, teisel kulubtervise paranemiseks rohkemaega. Kaaniravi tehakseravikuurina.“Arst ei saa anda sajaprotsendilisttervenemise garantiid,”ütleb dr Goltsman, kuidta usub, et inimest, kes on juosa loodusest, on kõige paremravida loodusega. Muide, drGoltsman kasutab patsiendi läbivaatuseksoma käsi, teades,et käed annavad inimese kohtakõige rohkem infot. “See onväga vana meetod ja inimeseorganism annab ise oma hädadestsignaale,” ütleb dr Goltsman.Kaaniraviga tohivad tegeldavaid meditsiinilise kõrgharidusegaspetsialistid, kellel onselleks vajalik kvalifikatsioon.Viimsi SPA kaaniravikeskuseson sellisteks asjatundjateks drSemjon Goltsman ja taastusarstdr Irina Kulikova. On teada,et inimeste raviks on lubatudkasutada ainult kaane, misolid kasvatatud steriilses keskkonnas,välistades kontakti välismaailmaga.Viimsi SPA-skasutatakse raviks ainult meditsiinilisikaane, mis on kasvatatudsteriilsetes tingimustesPoola innovaatilise meditsiinilaboratooriumis Euro-Bion. Kaanideganakkuste ülekandmineon välistatud, kuna kaane kasutatakseainult üks kord.Annika PoldreAlates 14. aprillist kaaniravi Viimsi SPA-sAprillikuus kaaniraviga alustavatele klientidele protseduurid soodushinnaga 30 €,hind kehtib kogu ravikuuri jooksul.Info ja arsti konsultatsioonile registreerumine tel 606 1160 või spa@viimsitervis.eeTervis tuli Viimsija RandverenoortekeskusesseNüüd, kui päevad lähevad järjest valgemaks jaenergiat liigub rohkem, on just õige aeg pööratasuuremat tähelepanu oma tervisele ning igapäevaseleelurütmile. Sellest lähtuvalt pühendasidnoortekeskused terve koolivaheaja tervislikeeluviiside propageerimisele.Tervisenädal andis mõtlemisainet.Foto Matton19.–23. märtsil toimunudtervisenädal andis mõtlemisainetnii spordifännidele,toidugurmaanidele kuika noortele, kes siiani polemõelnudki, mida tervis endastkujutab. Näiteks nooredei teadnud, et ka elustamiskoolitusvõib terviseteemaolla. Just see meil plaanis olining sellise väga hariva koolituseviis mõlemas keskusesläbi Punase Risti elustamiskoolitajaReet Rannu.Pärast õpetlike filmidevaatamist said noored ka isespetsiaalse nuku peal elustamist proovida. Nad tunnistasidhiljem, et see polegi nii lihtne, kui välja paistab, ningon väga hea, et nad on kogemuse võrra rikkamad. Elustamiselelisaks said noored teada, mida on kõige õigemteha ohuolukorras ning kuidas anda esmaabi sõbrale, keson mänguhoos viga saanud. Kõik koolituse läbinud saidPunaselt Ristilt vastava tunnistuse.Teine suurem teema, millele tähelepanu pöörati, olienergiajookide ning magustatud toiduainete tarbimisekahjulikkus. Kuna noorte seas on väga populaarne tarbidaenergia-, karastus- ja spordijooke, siis käisid noortekeskusteskülas üliõpilased Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist.Tudengid rääkisid noortele lihtsalt ja selgelt, mida sellisedjoogid sisaldavad, kuidas nad toimivad ning kuidas inimeseorganismile mõjuvad. Nii mõnegi noore näos peegeldushämmastus ning võib arvata, et järgmist energiajooki niikergekäeliselt enam ei osteta.Vastukaaluks kahjulikele toiduainetele võtsid Randverenoored välja oma kokaraamatud ning osalesid tervislikesnäkkide tegemise võistlusel. Põnevamate roogade hulkavõib lugeda kamapallid ning puuviljasalat kaneeliga.Siiski peab möönma, et kõikide osalejate toidud olid vägahead ja sobisid igati tervisenädala menüüsse.Tervisenädala lõpetuseks käisid Randvere ja Viimsinoored ühisel väljasõidul uisutamas. Kuna uisutamine onühteaegu nii lõbus kui ka tervislik liikumisviis, said kõiksellest väga positiivse laengu. Võib öelda, et väljasõit kujunestoredaks ettevõtmiseks ning noored jäid uut võimalustootama.Tervisenädala õnnestumise eest tänavad Viimsi jaRandvere noortekeskused Viimsi Vallavalitsust, PunastRisti, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengeid ja kõikitervisenädalal osalejaid.Kadi VahtraAnni RaieViimsi ja Randvere noortekeskusedNoortekeskused kutsuvad 7–10-aastaseid noori linnalaagrisseSuvel toimuvad Viimsi ja Randvere noortekeskustes linnalaagrid:• 4.–8.06.2012 Viimsi Noortekeskuse linnalaager• 2.–6.07.2012 Viimsi Noortekeskuse linnalaager• 2.-06.07.2012 Randvere Noortekeskuse linnalaagerTegevused viiakse läbi noortekeskuses. Toimub ekskursioon.Mängime erinevaid mänge õues ja toas, meisterdame,võistleme, teeme viktoriine!Lastele iga päev soe lõunasöök, tegevused toimuvad kella10.00–16.00.Registreerimine e-posti aadressil viimsinoortekeskus@gmail.com või tel 55 615 413.Osalustasu: 45 EURViimsi ja Randvere noortekeskused

14 30. märts 2012Tervituskontsert Randvere naistelePühapäeval, 11. märtsiltervitasid RandverePäevakeskuses naisiRandvere pasunakoor jaRae valla meesansambel.Randvere pasunakoor mängistervitusloo ja seejärel ütles tervitussõnadabivallavanem JanTrei. Oma kõnes märkis ta, etkäesoleva aasta naistepäev onarvult juba 101. Trei luges etteJanek Mäggi luuleread, mis onpühendatud naistele.MTÜ Viimsi PensionärideÜhenduse poolt ütles tervitussõnadjuhatuse esimees HennoMõtus, kes tõi tervitusi ka HaabneemePäevakeskuselt.Esines Rae valla meesansambelKuldne Õhtupäike, kedajuhendab Kuuno Kasak. Vägaemotsionaalsed tervitussõnadütles ansambli liige, Lagedimuuseumi omanik-direktorJohannes Tõrs. Ta kiitis Eestimaad, eesti keelt, Eesti lippu jaloomulikult ka eesti naisi.Tema järel esines ansamblisõnakunstnik Valter Sääsk,kes luges huvitavaid ütlemisinaiste kohta ja mõtteteri omaraamatust “Aforismid”.Laulumeeste kontsert oliväga meeleolukas ja temperamentne.Laulude vahele lugesJohannes Tõrs lõbusaid lugusidoma meremeheelust.Kontserdi järel õnnitlesAime Salmistu märtsikuu sün-Meeleolukaid ja temperamentseid laule esitasid Rae valla mehed ansamblist Kuldne Õhtupäike. Fotod Peeter BöcklerPidupäev jätkus kohvilauas.Johannes Tõrs Rae vallast ja Aime Salmistu.nipäevalapsi. Kui Rae laulumehedesitasid “Viimsi valssi”,laulis kogu saal kaasa.Jätkas Randvere pasunakoor,keda juhatab KristjanJurss. Pasunakoor mängis lõbusaidlugusid. Pasunapoisteread on täienenud ja mäng onväga heal tasemel. Varsti tähistabpasunakoor oma esimestsünnipäeva.Randvere naiste nimel aitähmeestele toreda kontserdieest!Vaike TõntsViimsi HuvikeskusesPühapäeval, 8. aprillil kell 12HEAD PENSIONÄRI ÜHENDUSE LIIKMED!Viimsi Pensionäride ÜhenduseARUANDEKOOSOLEKtoimub 14.aprillil kell 12.00–15.00Viimsi Huvikeskuse saalis Nelgi tee 112.00 KOOSOLEKU AVAMINEKAVAS: 2011.a. tegevusaruande kuulamine jakinnitamine• Revisjonikomisjoni aruande kuulamine ja kinnitamine• Majandusaasta aruande kuulamine ja kinnitamine• Ülevaated ringide tegevusest• Volikogu liikmete vahetus13.30–14.30 KONTSERT –esineb Paul Ruudi kergemuusikakoor14.30 sõbralikud vestlused heade sõpradeseltsisOotame rohket osavõttu!Saapavabrik müüb soodsalt kevadkingi!Randvere pasunakoori1. aastapäeva kontsertDirigeerib Kristjan JurssKaastegevad Randvere seenioride lauluansambel“Kibuvitsalill“ Rein Sagari juhendamisel ja sõnakunstimeistridHelle Tomingase juhtimisel.Sissepääs tasuta!

30. märts 2012 15Viimsi valla kultuurikalender30. märts – 22. aprillPüsiekspositsioon“Eesti sõjaajalugu muinasajasttänapäevani”Fotonäitus “Eesti Kaitsevägi 20”“Eesti Vabadussõja kaevikukunst“– kuni 30. aprillEesti Ajaloomuuseumikoostatud rändnäitus“Hüvasti Charlie! 20 aastatkommunismi kokkuvarisemisestEuroopas“Lisainfo: www.esm.eeAvatud K–L k 11–18Sissepääs tasuta!Lisainfo: info@esm.ee,tel 621 7410, www.esm.eeEesti Sõjamuuseumis –Kindral Laidoneri MuuseumisPüsiekspositsioonid rannarahvaelust-olust muinasajasttänapäevani, näitused kalapüügivahenditest,hülgeküttimisest,Kirovi kalurikolhoosistjpmMuuseum ja kingipood avatudE–P k 10–17Rannarahva Muuseumi piletsisaldab ka sissepääsu VabaõhumuuseumiMuuseumis võimalik korraldadasündmusi, pidusid, seminareLisainfo ja ettetellimine:info@rannarahvamuuseum.ee,tel 606 6941 või 51 00 281www.rannarahvamuuseum.eeRannarahva MuuseumisMudilaste kunstiprogramm“Kunstiköök“(lapsed vanuses 1,5–3 aastat)N k 10Info ja registreerimine:katrin.mustonen@gmail.comRannarahva MuuseumisPüsiekspositsioon rannataludeajaloostMuuseumi taluhooned ja käsitööpoodkülastamiseks avatudE–R k 12–18, L–P k 10–18Vabaõhumuuseumi piletsisaldab ka sissepääsu RannarahvaMuuseumiMuuseumis võimalik korraldadasündmusi, pidusid, seminareLisainfo ja ettetellimine:info@rannarahvamuuseum.ee,tel 606 6941 või 51 00 281Jälgi sündmusi ja näitusekava:www.rannarahvamuuseum.eeViimsi VabaõhumuuseumisViimsi Taluturg igal laupäevalk 10–14Hää toidukraam, värske õhk japõnevad kuulujutud!Müügisoovidest teatada: ehakai@rannarahvamuuseum.eeViimsi VabaõhumuuseumisFotonäitus “PresidentT. H. Ilves Prangli saarel 2010”Prangli RahvamajasPüsinäitus “Pranglilaste eluolu“Muuseum avatud E–P k 11–22Pranglisaarte Muuseumis,Vanani talu näitustemajasAlari Kivisaare fotonäitus“Islandi lummuses“Lisainfo: www.rannarahvamuuseum.eeRannarahva MuuseumisFotokursuse IV lennulõpetajate näitusKuni 13. aprillEerika Veermäe maalinäitusEino Voitki fotonäitus“Jäälilled“ (II korrusel)Viimsi Huvikeskuse aatriumisViimsi Kunstikooli õpilastöödenäitusedViimsi RaamatukogusViimsi Kunstikooli 28. lennulõputööde näitusViimsi VallamajasKuni oktoober 2012Näitus “Paadi elu“Rannarahva MuuseumisKuni 31. märtsRaamatunäitus “Märts –teatrikuu“Lastele “Viguritega raamatud“Viimsi RaamatukogusKuni 4. maiRaul Meele isikunäitus “Valgepiir punane piir“EELK Viimsi Püha Jaakobikirikus31. märts k 10.30Nei-kungi keha-meele töötubaBroneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis31. märtsRulliluuisutamisvõistlusedViimsi CUP 2012Viimsi Spordihallis1.–4. aprillRaamatunäitus “Naer onterviseks“Lastele: 1.–30. aprill “Mängimeja nuputame!“11.–30. aprill “Arhitektuurilummuses“Viimsi Raamatukogus1. aprill k 11Jumalateenistus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus1. aprill k 13Jumalateenistus armulauagaRohuneeme kabelis1. aprill k 14.30Palmipuudepüha jumalateenistusTeenib Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus2. aprill k 13Eakate ekskursioon TallinnaBotaanikaaeda“Armastatud toataimi läbiaegade”(giidiga)Eelregistreerimine:tel 606 40802. aprill k 18Targa Toitumise KoolÕpituba “EestimaisedpH-toidud”Broneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis2. aprill k 19Nutikate Naiste KlubiKäsitööseebi valmistamineRegistreerimine: viimsi@huvikeskus.eewww.huvikeskus.eeViimsi Huvikeskuse Päikesepesaruumis2.–30. aprillRaamatunäitus “Mis lindsee on?“Prangli Raamatukogus3. aprill k 18Leivaküpsetamise õpitubaBroneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis5. aprill k 12“Nalja nabani…”Viimsi Päevakeskuses5. aprill k 18Tervislike küpsiste valmistamiseõpitubaBroneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis5. aprill k 18Suure Neljapäeva jumalateenistusarmulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus6. aprill k 11Suure Reede liturgiline jumalateenistusEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus6. aprill k 14.30Suure reede jumalateenistusarmulauagaTeenib Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus8. aprill k 12Randvere Pasunakoori I aastapäevakontsertKaastegevad Randvere seenioridelauluansambel Kibuvitsalillja sõnakunstimeistridSissepääs tasuta!Viimsi Huvikeskuses8. aprill k 11Ülestõusmispüha jumalateenistusarmulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus(ERR-i teleülekanne)8. aprill k 14.30I Ülestõusmispüha jumalateenistusTeenib Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus9. aprill k 12Sarja “Mõisamängud“ kontsertIris Oja (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver)Esitamisele tulevad RichardStraussi ja Hugo Wolfi lauludViimsi mõisa saalis2. aprill k 18Targa Toitumise KoolLoeng “Toidutalumatus”Broneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis9. aprill k 19Nutikate Naiste KlubiPärlite ja ketiga käekellavalmistamineRegistreerimine:viimsi@huvikeskus.eewww.huvikeskus.eeViimsi Huvikeskuse Päikesepesaruumis10. aprill k 18Mahekosmeetika nõiaköökBroneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis14. aprill k 12 -15Viimsi Pensionäride Ühendusearuandekoosolek2011. aasta tegevusaruandekinnitamineÜlevaade ringide tööstMajandusaasta aruanne jakinnitamine13.30 Kontsert Paul RuudiKergemuusika KooriltKohtumised, vestlused, suupistedViimsi Huvikeskuses15. aprill k 11Jumalateenistus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus15. aprill k 14.30JumalateenistusTeenib Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikus16.–30. aprillNiplipitsi näitusViimsi Huvikeskus16. aprill k 18Targa Toitumise KoolÕpituba “Gluteeni- ja kaseiinivabadieet”Broneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis16. aprill k 19Nutikate Naiste KlubiÖösidest e Rõngastest käeketivalmistamine ja traadistnimetähe painutamineRegistreerimine:viimsi@huvikeskus.eewww.huvikeskus.eeViimsi Huvikeskuse Päikesepesaruumis17. aprill k 18Näomodelleerimise e Zoganmassaaži õpitubaBroneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis17. aprill k 19Kuressaare Linnateatri etendus“Petmine“Osades: Piret Laurimaa,Raivo E Tamm, Sepo SeemannPilet 10/8 €Broneerimine: tel 606 6838või viimsi@huvikeskus.eeViimsi Huvikeskus19. aprill k 18Trühvlivalmistamise õpitubaBroneerimine:info@harmoonikum.eeLisainfo: www.harmoonikum.eeHarmoonikumis21. aprill k 15Segakoor Viimsi 30. juubelikontsertSissepääs tasuta!Viimsi Huvikeskus22. aprill k 11Jumalateenistus armulauagaEELK Viimsi Püha Jaakobikirikus22. aprill k 12Viimsi Laululaps 2012Viimsi Huvikeskus22. aprill k 14.30Jumalateenistus armulauagaTeenib Aare KimmelEELK Randvere Peetri kirikusInfo:Marje PlaanViimsi vallakultuuritöö koordinaatorTel 606 6866,e-post marje@viimsivv.eewww.viimsivald.eeREGISTREERITUD SÜNNID SEISUGA 26.03.2012Tere tulemast!• Kristel Falgil ja Margus Kähril sündis 21. veebruaril poegKarl Kristjan.• Reelika Magnusel ja Allan Selirannal sündis 10. märtsil tütarMarii.• Terry ja Mihkel Neyl sündis 14. märtsil tütar Mirly.• Elena Saidlal ja Mihkel Ollisel sündis 16. märtsil poeg KarlChristopher.• Heidi Krupil ja Olari Püssal sündis 20. märtsil tütar Elizabeth.SELTSKONNATANTSU KURSUSEDVIIMSI HUVIKESKUSEStäiskasvanutele ja keskkooliõpilastelealates aprillist 2012.Tunnid toimuvad neljapäeviti:19.00 algajad20.00 edasijõudnudÕpetatavad tantsud on aeglane valss, viinivalss, fokstrott, tango, samba, cha-cha-cha,rumba, jive.Osavõtuks palume eelnevalt registreerudaaadressile heatujustuudio@gmail.comteatades enda ja oma partneri nimed ningüks kontakttelefon.Ühe tantsutunni hind paarile on 10 €.Treener: ALAR KAASIKwww.huvikeskus.ee

16 30. märts 2012Kui tööandjatahab koondadaTööandja on kavandanud kahe töötaja koondamiseseoses töömahu vähenemisega. Küsimuson: milliseid kriteeriumeid ja seadusandluse sätteidpeab tööandja arvestama, kes töötajatestomab eelisõigust tööle jäämisel? Vastab Tööinspektsioonitööinspektor-jurist Ann Tiitson.Tööle jäämise eelisõigus on töötajate esindajal.Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 89 on sätestatud töölepinguerakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikelpõhjustel. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võibtöömahu vähenemine tuua kaasa olukorra, kus töösuhtejätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuksning tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öeldaseoses koondamisega.Kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepinguseaduses oli sätestatud, keda töötajatest eelistada tööle jäämiselkoondamise korral võrdsete tööalaste näitajate olemasolul.Eelistatud tööle jäämisel olid töötajad, kes olidtööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse, kesolid kauem töötanud tööandja juures, kellel olid ülalpeetavad,kes täiendasid oma kutseoskuseid ja teadmisi. Praegukehtiv TLS selliseid kriteeriumeid ei sätesta. Seega ontööandja üsna vaba hindama, keda ta töötajatest võrdsetetöönäitajate puhul eelistab tööle jätmisel.Igal juhul peab tööandja arvestama, et vastavalt TLS§ 89 lõikele 5 töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu(välja arvatud tööandja pankroti väljakuulutamisel võitööandja tegevuse lõppemisel) on tööle jäämise eelisõigustöötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastastlast.Kui tööandjal tekib vajadus koondada ja ta on teinudkindlaks koondatavate arvu, kelle hulgas on alla kolmeaastastlast kasvatavaid töötajaid või töötajate esindajad,peab tööandja koondatavate töötajate hulgast jätma eelisjärjekorraskõrvale väikelast kasvatavad vanemad ja töötajateesindajad. Teisti öeldes, väikelast kasvatavat vanematja töötajate esindajat ei saa tööandja võrrelda teistetöötajatega. Seejärel, kui väikelapse vanemad või töötajateesindaja on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgastvälja arvatud, saab tööandja allesjäänute ringist validakoondatavad.Koondatavate ringi määratlemisel võetakse aluseks ettevõtteasjakohane üksus, sarnane tööülesannete ring ja/või töötajate kategooria. Teisiti öeldes, tegemist peab oleman-ö võrreldavate töötajatega.Töötajate esindajateks on töötajate poolt valitud töökeskkonnavolinikud,töökeskkonnanõukogu liikmed(valitud töötajate poolt) ja usaldusisikud. Tihti kipuvadtööandjad unustama TLS §-is 94 sätestatu, mille kohaseltenne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peabtööandja küsima töötajat esindama valinud töötajateltvõi ametiühingult arvamust töölepingu ülesütlemise kohta,mõistlikul määral saadud arvamusega arvestama ningpõhjendama töötajate arvamuse arvestamata jätmist.Väga oluline erisus, millega tööandja peab arvestama,on sätestatud TLS §-is 93. Tööandjal on keelatud töölepingutüles öelda koondamise tõttu rasedaga või naisega,kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkus, võiisikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendajapuhkust, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandjapankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevuslõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu.TööinspektsioonJurist annab nõuKüsimus: kas tööandjavõib vähendada minutöötasu ilma minu nõusolekuta?Tööandja räägibtöölepingu seaduse §-st37, mille kohaselt võib tamind isegi kolmeks kuukskoju saata ja üldse mittetööd tagada või siis tagadaainult osaline tööaegja töötasu.Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-juristAnn Tiitson:Töölepingu seadusest (TLS)tulenevalt on töölepingu muutminevõimalik ainult pooltekokkuleppel, seega ei saa tööandjailma teie nõusolekutatöötasu vähendada. TLS § 37annab võimaluse vähendadaajutiselt töötaja töötasu. Selgitanteile TLS § 37 mõtet,kuid etteruttavalt olgu öeldud,et tööandjal ei ole õigust selleTLS sätte alusel töötajale tööandmata jätta. Kui tegemist ontöö mitteandmisega, siis kohustubtööandja maksma töötajalekeskmist töötasu TLS §35 kohaselt.TLS § 37 näeb ette võimalusevähendada ajutiselt töötajatöötasu, kui tööandjal ei ole objektiivsetelmajanduslikel põhjustelvõimalik töötajale kokkulepitudmahus tööd anda.Tööandja võib töötaja töötasuvähendada kuni 3 kuuks12-kuulise ajavahemiku kohtamõistliku ulatuseni, kuid mittealla Vabariigi Valitsuse pooltkehtestatud töötasu alammäära.Enne töötasu vähendamist peabtööandja pakkuma töötajale võimalusekorral teist tööd.TLS § 37 lõike 4 kohaseltpeab tööandja usaldusisikutvõi tema puudumisel töötajaidinformeerima ja nendega konsulteerimatöötasu vähendamisekavast. Teabe edastamiseviisi ja vormi otsustab tööandja,kasutades selleks näitekstööandja ja töötajate kohtumisi,teadetetahvlit, videokonverentse,e-kirja saatmist, infopunkte,internetti jms. Teabeedastamine peab toimuma õi-Athena hotellis ViiveRižski ilusalongis saabnautida klassikalisi iluteenuseid,mis on ühendatudspaa põhimõtetega.Paljudest ilusalongidesteristub see aga omatervisekapsliga.Paljude tuntud teenuste seast,mille kohta leiab infot ka ilusalongikodulehelt, on vastkõige huvitavam tervisekapselehk energiakookon. NeoQi ehkenergiakookon on spaaseade,kus toimuvad protseduurid vabastavadseiskunud või takistatudenergiavoo ja annavadseeläbi uut elujõudu. NeoQisisaldab mitmeid protseduure,nagu vesiravi, veealune surve-Töötaja, kes pole nõus töötasu vähendamisega, võib töökoha üles öelda.geaegselt ning usaldusisiku/töötajate jaoks piisavalt selgeltja arusaadavalt. Teavitamiskohustuson läbi viidud õigeaegselt,kui töötasu vähendamisekava ei ole töötajaid veel mingilmoel tööalaselt mõjutanud,tegemist ei ole veel tööandjalõpliku otsuse, vaid võimalikuplaanitava muudatusega ningkonsultatsioonideks on jäetudpiisavalt aega.TLS § 37 lõike 4 kohaseltpeab tööandja teavitama usaldusisikut/töötajaidtöötasu vähendamisekavatsusest 14 kalendripäevaette. Usaldusisikul/töötajatelon õigus esitadaoma arvamusi 7 kalendripäevajooksul arvates tööandja teatesaamisest. Siinkohal on olulinerõhutada, et konsulteerimiseeesmärk on saavutatav üksnesjuhul, kui tööandja teavitabtöötajaid alles soovist töötasumassaaž, vibromassaaž, aurujainfrapunasaun, programm- jakäsidušš ning muusikateraapia.Vibromassaaž parandab verevarustustja kiirendab ainevahetust,aurusaun puhastab nahka,eemaldades jääkaineid. Aurupositiivset toimet saab sidudapaljude iluprotseduuridega.Infrapunakiirgus puhastabsamuti nahka, eemaldades mürgiseidainevahetusprodukte,see protseduur rahustab, vähendabväsimust ja stressi ningrasvkudet, kulutades kilokaloreid.30 minutit tervisekapsliskulutab sama palju kaloreid kui10 kilomeetrit jooksu. Kõigetulemusena paranevad naha jalihaste funktsioonid ning enesetunneon värskem.vähendada ja tegemist ei oleveel töötajate suhtes siduva otsusega.Konsultatsioonide tulemusenavõib tööandja töötasu vähendamisekava muuta, näiteksotsustatakse töötasu vähendamineära jätta või tehasee algselt plaanitust erinevateltingimustel. Kui konsultatsioonidelejärgnevalt otsustataksetöötasu ikkagi vähendada,peab tööandja vastavasisulisestotsusest töötajaid teavitama.Töötaja, kes ei ole nõustöötasu vähendamise otsusega,võib töölepingu üles öelda otsuseteadasaamisest 5-tööpäevaseetteteatamisega.Näiteks 1. juuni on otsusesmärgitud töötasu vähendamisekuupäev, sealt hiljemalt 5tööpäeva tagasi peab töötajaandma tööandjale ülesütlemisavalduse.Töötaja ütleb sellel põhjuseltöölepingu üles tuginedesTLS §-le 37 lg 5.Töölepingu ülesütlemiselmakstakse töötajale hüvitistTLS § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatudulatuses, st tööandja peabtöötajale maksma hüvitisena 1kuu keskmise töötasu, millelelisandub töötukassa makstavkindlustushüvitis koondamisekorral. Töötukassast taotlebhüvitist tööandja. Töölepinguülesütlemisel on töötajal seegaõigus saada hüvitist võrdseltolukorraga, kus tööandja ütlebtöölepingu üles majanduslikelpõhjustel (koondamishüvitis).Nagu eelnevast selgitusestvõite aru saada, ei ole TLS §37 rakendamine tööandjalelihtne, vaid eeldab põhjalikkukaalutlust ja TLS sätete järgimist.TööinspektsioonTervisekapsel hotell Athena ilusalongisTervisekapslile lisaks onViive Rižski ilusalongi protseduurideloetelu pikk: näopuhastusedja -hooldused maskide jamassaažidega, massaažid jakompressid kätele ja jalgadele,vananemisvastased erihooldused,kehahooldused massaažideja vannidega, parafiinihooldused,tselluliidiravi ning loomulikultmaniküür ja pediküürning kulmude värvimine.Viive Rižski ilusalongHotell Athena, Sõpruse tee 9, Haabneeme• Germain de Cappucini professionaalsedkosmeetikatooted• Alessandro käe- ja küünehooldustooted• NeoQi innovatiivne energiakookon• Näo- ja kehahooldus ning klassikalisediluteenusedwww.hotellathena/ilusaongTel 55 35 507, e-post viiveri@hot.ee

30. märts 2012 17Viimsi valla meistrivõistlused ujumisessportSadakond ujujat võisküll kokku lugeda, kes15. märtsil asusid ViimsiKooli ujulas valla meistritiitlit püüdma.Valdavalt meie omakandi ujumisklubidekasvandikud, sekkaka Pirita Olümpiaspordikeskuseujulas treenijad ningmastersujujad U-Klubist – nemadsaid lõpuks ka kõige kogukamasaagi medalitest.Tublimad ujujad alates noorematest:Kuni 10-a. lapsed,sündinud 2002 jahiljemKarolina Johanna Freiberg (TOPiUjumisklubi) – I koht 50 mvabaltujumises (40,77), I koht50 m rinnuliujumises (54,45)ja I koht 50 m seliliujumises(48,72); Melani-Leana Kallus(Viimsi Veeklubi) – I koht 50m liblikujumises, II koht 50 mvabaltujumises (43,04), II koht50 m rinnuliujumises (55,48),II koht 50 m seliliujumises(49,28); Karolina Kibbermann(Viimsi Veeklubi) – III koht50 m vabaltujumises (44,01),III koht 50 m rinnuliujumisesTublimad ujujad võistlevad edasi Keilas.(56,62), III koht 50 m liblikujumises(1.05,89); Railin Viik(Viimsi Veeklubi) – II koht 50 mliblikujumises (1.04,72); NataliKarja (Viimsi Veeklubi) –III koht 50 m seliliujumises;Rihard Viherpuu (Viimsi Veeklubi)– I koht 50 m vabaltujumises(38,14), I koht 50 mliblikujumises (51,38), II koht50 m rinnuliujumises (57,10),II koht 50 m seliliujumises(47,97); Philip Paškov (SPAViimsi Tervis) – I koht 50 mrinnuliujumises (51,99), I koht50 m seliliujumises (46,61),II koht 50 m vabaltujumises(38,68), II koht 50 m liblikujumises(53,47); Jorke PatrickRaadik (Orca) – III koht 50 mvabaltujumises (39,81), III koht50 m rinnuliujumises (59,27),III koht 50 m liblikujumises(53,65), III koht 50 m seliliujumises(49,98).11–13-a. lapsed,sündinud 1999–2001Maria Keridon (TOPi UK) –I koht 50 m vabaltujumises(31,79), I koht 50 m rinnuliujumises(39,38), I koht 50 mliblikujumises (36,46), I koht100 m kompleksujumises(1.19,48), II koht 50 m seliliujumises(37,73); Mai RiinSalumaa (TOPi Ujumisklubi)– II koht 50 m vabaltujumises(32,27), II koht 50 m liblikujumises(38,12), III koht50 m rinnuliujumises (44,90),III koht 50 m seliliujumises(37,87), III koht 100 m kompleksujumises(1.24,57); SusannahKaul (SPA Viimsi Tervis)– I koht 50 m seliliujumises(37,65), III koht 50 m vabaltujumises(32,79), III koht 50m liblikujumises (40,13); CelineTippo (Viimsi Veeklubi)– II koht 50 m rinnuliujumises(40,43), II koht 100 m kompleksujumises(1.22,64); ArminEvert Lelle (Viimsi Veeklubi)– I koht 50 m vabaltujumises(28,78), I koht 50 m rinnuliujumises(38,66), I koht 50 mliblikujumises (32,52), I koht50 m seliliujumises (34,70),I koht 100 m kompleksujumises(1.14,52); Rinel Pius(Viimsi Veeklubi) – II koht50 m vabaltujumises (29,42),II koht 50 m rinnuliujumises(39,08), II koht 50 m liblikujumises(34,76), II koht 100 mkompleksujumises (1.16,71),III koht 50 m seliliujumises(39,04); Artur Setkin (ViimsiVeeklubi) – II koht 50 m seliliujumises(37,64), III koht50 m vabaltujumises (31,15),III koht 50 m rinnuliujumises(39,55), III koht 50 m liblikujumises(35,51), III koht 100m kompleksujumises (1.17,43).Kuni 17-a. neiud janoormehed, sündinud1995 ja hiljemKarleen Kersa (TOPi Ujumisklubi)– I koht 100 m vabaltujumises(1.03,56), I koht 100m rinnuliujumises (1.19,71),I koht 50 m liblikujumises(31,25), I koht 100 m seliliujumises(1.16,89), I koht 100m kompleksujumises (1.14,52);Marie Loreen Ränisoo (ViimsiVeeklubi) – II koht 100 mvabaltujumises (1.09,06), IIkoht 100 m kompleksujumises(1.22,01), III koht 100 m seliliujumises(1.21,50); VanessaMaibaum (TOPi Ujumisklubi)– II koht 100 m rinnuliujumises(1.33,68), II koht 50m liblikujumises (34,17), IIIkoht 100 m vabaltujumises(1.09,29); Alina Kalle (ViimsiVeeklubi) – II koht 100 m seliliujumises(1.18,83), III koht 100m kompleksujumises (1.22,35);Irma Põder (SPA Viimsi Tervis)– III koht 100 m rinnuliujumises(1.35,00), III koht 50 m liblikujumises(39,99); Mikk Laanes(SPA Viimsi Tervis) – I koht100 m vabaltujumises (59,09),I koht 100 m rinnuliujumises(1.15,75), I koht 50 m liblikujumises(30,03), I koht 100 mseliliujumises (1.13,54), I koht100 m kompleksujumises; ArthurKooser (SPA Viimsi Tervis,ROPK) – II koht 100 m vabaltujumises(1.01,96), II koht 100m rinnuliujumises (1.25,20),II koht 50 m liblikujumises(31,52), II koht 100 m kompleksujumises(1.17,64), III koht100 m seliliujumises (1.18,17);Kert Kevin Lissmann (SPAViimsi Tervis) – II koht 100m seliliujumises (1.17,77), IIIkoht 100 m vabaltujumises(1.04,10), III koht 100 m rinnuliujumises(1.32,37), III koht50 m liblikujumises (34,13), IIIkoht 100 m kompleksujumises(1.20,32).Täiskasvanute osas oli osavõtjaidhõredalt.18–34-a. naised, sündinud1978–1994Kaja Masing (SPA Viimsi Tervis)– I koht 100 m vabaltujumises(1.08,95), I koht 100m rinnuliujumises (1.26,29),I koht 100 m seliliujumises(1.16,57), I koht 100 m kompleksujumises(1.16,63), II koht50 m liblikujumises (37,80);Kristiina Arusoo (U-klubi)– I koht 50 m liblikujumises(34,94), II koht 100 m vabaltujumises(1.16,78), II koht 100m seliliujumises(1.26,47).18–39-a. mehed,sündinud 1973–1994Filipp Provorkov (ViimsiVee-klubi) – I koht 100 mrinnuliujumises (1.04,18), Ikoht 100 m kompleksujumises(1.05,71); Sander Parts (SPAViimsi Tervis) – I koht 100m vabaltujumises (58,27), IIkoht 100 m kompleksujumises(1.08,26); Markus Kadastu(SPA Viimsi Tervis) – I koht 50m liblikujumises (28,12), I koht100 m seliliujumises (1.11,52),II koht 100 m vabaltujumises(1.01,50); Henri Kaarma(Viimsi Veeklubi) – II koht50 m liblikujumises (28,46),Andrei Makarenko (ViimsiVeeklubi) – II koht 100 m rinnuliujumises(1.12,90), III koht50 m liblikujumises (28,71), IIIkoht 100 m kompleksujumises(1.10,63); Lauri Visnapuu (SPAViimsi Tervis) – III koht 100 mrinnuliujumises (1.13,58).Konkurentsitult olid paremadmeie seeniorklassis võistelnud.35+ naised, sündinud1977 ja varemEne Kivet (U-klubi) – I koht100 m vabaltujumises (1.25,48),I koht 100 m rinnuliujumises(1.45,49), I koht 100 m seliliujumises(1.40,06), I koht 100m kompleksujumises (1.41,18).40+ mehed, sündinud1972 ja varemTiit Pappel – I koht 100 m vabaltujumises(1.05,20), I koht 100 mrinnuliujumises (1.26,26), I koht100 m seliliujumises (1.19,67), Ikoht 100 m kompleksujumises(1.17,82).Viimsi valla ujumismeistrivõistlustetulemuste protokolligasaab tutvuda valla kodulehel:www.viimsivald/sport.Läbiviimise eest suur tänuViimsi Veeklubi treeneriteleBrunole ja Tiit-Urmasele koosoma tubli kaaskonnaga ningEnn Lepikule SPA Viimsi Tervisest!Meie tublimad ujujad onoodatud 21. aprillil Keilas toimuvateleHarjumaa meistrivõistlustele.Tiia TammViimsi vallaporditöö koordinaatorHatha jooga neljapäevitiViimsi HuvikeskusesHatha jooga on pehmem joogaliik, kus tehakse nii dünaamilisi kui ka staatilisi harjutusi.Staatilisi füüsilisi harjutusi, milles viibitakse võimalikult teadlikult, nimetatakse asanadeks.Hatha jooga asanad on pehmed, tavaliselt kergelt venitavad või pingutavad, kuidmitte jõulised. Tähtis on pidev lõdvestumine vastukaaluks igapäevategevusele, kus meoleme häälestatud pingutustele nii füüsilises, hingelises kui ka vaimses mõttes. Eesmärkon ühtlane keha ja meele virgutamine, oma keha tunnetamine, sügav siseminelõdvestumine ning rahu. Sobib väga hästi inimesele, kes soovib endas leida rahu ningtasakaal.kell 12.00–13.00 ja 18.15–19.15Hind 5 €/ kordEelregistreerimine: emartson@hot.ee või 51 36 767Treener Evelin Märtson