Lennart Meri: “Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus” - Viimsi vald

2 30. märts 2012Varakevadises Viimsis on pori ja lumealt sulavat kevadet juba märgata.Kauneim osa Viimsist on aga vaieldamatultkõik see, mis puutub kokkumerega. <strong>Meri</strong> annab meile märkuvabadusest. <strong>Meri</strong> annab lootust. <strong>Meri</strong>on ikka tähendanud meie pääseteedmaailma. <strong>Meri</strong> on ka meie pääseteekoju tagasi.vallavanema veergStipendium president<strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong>, Viimsi vallaaukodaniku mälestuseksEestis ei saagi viibida kusagil merest võiPeipsi järvest kaugemal kui sadakond kilomeetrit.Lisaks veel ülejäänud 1400 järvening 1500 saare kaldad. Me oleme läbinistirannarahvas, me oleme mererahvas. Me armastamemerd.Meid ühendab neil päevil siin, mere rannal,üks ühine mälestus. See on Eesti mälestus,see on ka Viimsi mälestus. See onmälestus, mida meelsasti jagame teistegaEuroopas ja maailmas.Sellel rannaribal siin, mida on nimetatudterra mareks, meremaaks, aga ka Maarjamaaks,terra Mariaks, elas dramaturg, EestiRaadio kuuldemängude toimetaja, ajalooõpetaja,kirjanik ja filmiprodutsent, Eestipresident aastatel 1992–2001, aasta eurooplaneja Viimsi aukodanik <strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong>.29. märtsil möödus 83 aastat presidentLennnart <strong>Meri</strong> sünnist. Ta tuli siia, Viimsissemere äärde elama 1999. aastal. Esialgunimetas temagi oma uut elukohta Uus-Meremaaks.Viimsis on tavaks saanud tähistada igaaastasemälestuskontserdiga Püha Jaakobikirikus president <strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong> mälestust.Sel aastal tegime teatavaks ka Viimsi aukodanikupresident <strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong> nimelisestipendiumi asutamise. Stipendiumi on asutanudViimsi vald, et tunnustada ja innustadaViimsist pärit tudengit või äsja kõrgkooli lõpetanutsilmapaistva uurimistöö eest humanitaarvaldkonnas.Uurimisööd tuleb esitada käesoleva aasta1. detsembriks Viimsi Vallavalitsusele. Töidhindab komisjon, kuhu kuuluvad president<strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong> perekonna esindaja, vallavalitsuseesindaja ning Eesti ülikoolide humanitaarvaldkonnaesindajad.Stipendiumi suuruseks on 3200 eurotning seda antakse välja igal aastasel president<strong>Lennart</strong> <strong>Meri</strong>, meie aukodaniku mälestuspäeval.Stipendiumi taotlemise täpsemad tingimusedon reguleeritud volikogu poolt kinnitatudstatuudis, millega saab tutvuda ViimsiVallavalitsuses ning mis avaldatakse vallakoduleheküljel.Ootame tudengite aktiivset osalemist!Haldo OravasViimsi vallavanemMajandustegevuse registri andmete kinnitamineLugupeetud ettevõtjad! Viimsi Vallavalitsus tuletab meelde, et igal aastal hiljemalt 15. aprillikspeab majandustegevuse registris (MTR) esitama kinnituse registreeringu õigsuse kohta.Andmeid saab firma juhatuse liige või volitatud isik kinnitada elektrooniliselt ettevõtteportaalihttps://portaal.riik.ee/x/eit või www.eesti.ee kaudu.Viimsi Vallavalitsus võtab vastu ka paberil kinnitusi vallas registreeritud kaubanduse (jae- jahulgikaubandus, toitlustamine, teenindus, kaubanduse korraldamine) ja majutusteenuse osutamisevaldkonnas tegutsejatelt. Taotluse vormi ja info andmete kinnitamiseks leiate MTR-i veebilehelthttp://mtr.mkm.ee.Asudes kinnitama registreeringu õigsust, tuleks eelnevalt kontrollida andmeid MTR-is. Vajaduselsaab andmeid muuta vormikohase taotlusega või ettevõtteportaali kaudu, sellisel juhul poletäiendav kinnitamine vajalik.Registreering, mille andmeid õigeaegselt ei kinnitata, peatatakse 1. maist. Ettevõtjal, kelle registreeringon peatatud, ei ole lubatud vastaval tegevusalal tegutseda. Peatatud registreeringudkustutatakse registrist 1. novembril.Küsimuste korral saab infot vallakantselei telefonil 606 6852.Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil vt@viimsivv.ee.Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1,74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu.Peatoimetaja: Annika Poldre, tel 606 6864, annika@viimsivv.eeToimetaja: Jüri Leesment, tel 606 6833, juri@viimsivv.eeVäljaandja: Viimsi VallavalitsusTrükki toimetanud: Meedium OÜAjalehe järgmine number ilmub 13. aprillilVastab abivallavanemMargus Talsi12. aprillil saab Sul Viimsiabivallavanema ametis aastatäis. See peaks olema justparas aeg, et ka vallarahvaleendast veidi lähemalt rääkida.Enne otsese tööjutunijõudmist oleks huvitav teada,milline on olnud Su ametialaneteekond enne ViimsiVallavalitsusse tulekut. Kusõppisid, kust oled pärit, kuikaua viimsilane?Pärit olen Ida-Virumaalt.Pärast kõrgkooli lõpetamistasusin elama Tallinna ja alates1996. aastast olen viimsilane,Püünsi küla elanik. Kõrghariduseomandasin Tallinna PolütehnilisesInstituudis, nüüd TTÜ,majandusteaduskonnas tööstusejuhtimise ja planeerimise erialal.Enne Viimsi Vallavalitsussetulemist töötasin pikka aegapanganduses. Kuus aastat olinTallinna Ülikoolis rektoraadi liigehaldusdirektori ametis.Sinu tööpõld on lai: maaküsimused,planeerimine, keskkonnaküsimused,jäätmeveokorraldamine, muinsuskaitse,riskianalüüs, maa- ja planeerimisametining keskkonnaametitegevuse koordineerimine.Millega tuleb argipäevalkõige rohkem tegeleda?Valdkond on tõesti vägalai, kuna Viimsi puhul on tegemistsuure vallaga. Sedamitte küll territooriumi poolest,vaid nii elanike arvu kuika väga suurte ja Eesti majandusejaoks tähtsate ettevõtetepoolest, nagu seda on Muugasadam, Milstrand ja Miidurannasadam. Lisaks on meil kakssuuremat ja mitmeid väikesaari.Nende kõigi planeerimiseja ka keskkonnaküsimused onväga erinevad ning nõuavadvaldkonda hästi tundvate töötajateteadmisi ja kogemusi.Õnneks on mul võimalustöötada koos vallaametnikega,kes on kogenud ja tunnevadoma eriala. Praegu on meiejaoks eriti tähtis valdkondMuuga sadama laienemisegaseotud planeeringud ja sellesttulenevad keskkonnamõjud.Millised planeeringud onpraegu kõige olulisemad võikõige huvitavamad?Kahtlemata on kõige olulisemadja ka huvitavamad üldjateemaplaneeringud. Näiteksteede teemaplaneering, aga kaMuuga sadamaga seotud planeeringud,kus tuleb tegeldakaugema tuleviku prognoosimisegaja kogu Viimsi valda,aga ka Viimsiga külgnevateterritooriumite erinevate huvigruppidehuvide arvestamiseja kokkulepeteni jõudmisega.Planeeringute eesmärk onkujundada kodune ja elujõulinevald. Kindlustada, et hinnalineloodus säilib ning headvaba aja veetmise võimalusedlaienevad.Kõige olulisemad ja ka huvitavamad on üld- ja teemaplaneeringud,”ütleb Margus Talsi.Kas “tondilosside” aeg Viimsikeskuses võiks ka ükskordümber saada? Kellest see kõigeenam oleneb?Tahaks väga loota, et saab.Kuid tondilosside probleemon meile kaasa tulnud koosomandireformiga, kus lubatierastada varasid, ilma et varadeomanikele oleks seatudkohustusi ja tähtaegu nendevarade korrastamiseks.Omavalitsus üritab varadeomanikega läbirääkimiste teeltulemusteni jõuda. Kui see eiaita, on võimalus ka trahvide jasanktsioonide rakendamiseks.Näiteks Miiduranna sadamakülmhoone puhul, kus omanikhoiustab keskkonnaohtlikultamoniaaki, on vald koos TehniliseJärelevalve Ametiga rakendamastrahve.Ehitusalase järelevalvegategeleb aktiivselt ka valla järelevalveinspektor.Minu arvatesmotiveeriks tondilosse-kinnisvarasidkorrastama ka nendevarade suhtes rakendatav kõrgendatudmaa- või kinnisvaramaks.Kindlasti esineb vahel ka huvidepõrkumisi, vaidlusi arendajategajms. Kuidas neid lahendate?Ehitusbuumi ajal oli huvidekonflikte elamute ehitamiselkindlasti rohkem. Kuid eriarvamusion praegugi. Lõpptulemusenaei võida pikalevenivatestvaidlustest keegi. Arendajadpeavad arvestama sellega,et Viimsisse lõputult palju elanikkeei mahu, vastasel korralon kõigil lõpuks ebamugav jakitsas.Vaidlusi aitab vältida kaasajastatudvalla üldplaneeringuteja ehitusalaste normdokumentideolemasolu ning nendestkinnipidamine. Mõnedvaidlused leiavad lahendusekohtus, näiteks mitmed rohekoridoridegaseotud vaidlused,kus me tänu konkreetseteleantud teema üldplaneeringuteleja valla tublidele juristideleoleme ka edukad olnud.Kuidas hindad koostööd nenderiigiasutustega, kes samadeasjadega tegelevad? Kasseadused on piisavalt headvõi vajaksid täpsustamist?Koostööd riigiasutustegahindan konstruktiivseks. Näiteksoleme saavutanud selle, etMuuga sadam ja majandusministeeriumon otsustanud läbiviia seal tegutsevate ohtlikeettevõtete mahuka kumulatiivseriskianalüüsi. Samuti toetabsadam meie ideed muuta sadamaterritooriumil tegutsevateettevõtete keskkonnatasu kohalikuksmaksuks.Muuga sadama keskkonnaohtlikeettevõtete laienemisplaanidekohta oleme pöördunudmaavalitsuse poole küsimusega,kuhu ja kui suuresmahus on mõistlik neid ettevõtteidrajada nii, et tiheasustatudalal säiliks looduskeskkondja oleks tagatud elanikeohutus.Milline on Sinu jaoks väljendi“keskkonnasõbralik Viimsi”sügavam sisu – kuidasselle lahti seletad?Kõik suured asjad saavadalguse väikestest. Ka see onalgus, kui inimesed mõtlevadning muudavad oma suhtumistloodusesse ja tarbimisse.Keskkonnasõbralik Viimsi algabkisellest, kui me ei viskaprügi maha ega vii metsa alla.Lõpeb see aga seal, kus mesuurtes ja pikaajalistes planeeringutesnäeme ette omategevusi selliselt, et need onloodussäästlikud ja keskkonnasõbralikud.Lõpetuseks räägi ka sellest,mida teed siis, kui töökabinetiuks on selja taga sulgunud?Vabal ajal eelistan tehaoma neljajalgse sõbraga pikemaidjalutuskäike möödaRohuneeme ilusat mereäärt jametsasihte. Tegelen harrastuskalapüügiga,suvel sõidan kaveesuuskadega. Kuulan headmuusikat. Viimsi vallas korraldataksepalju huvitavaid üritusi,millest püüan osa saada.KüsisJüri Leesment