Lennart Meri: “Minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus” - Viimsi vald

8 30. märts 2012AASTARING LINNURIIGISKõige suuremadArvake ära, kes on suurimad Eesti linnud? Kuredläinud, kurjad ilmad, haned läinud hallad maas,luiged läinud lumi taga. Kured, haned ja luigedon kõik kogukad linnud. Õige – luiged on suurimad!Kühmnokk-luik ja laululuik on Eestis levinuimad. Kõigelihtsam on neid eristada noka värvi ja lendamise häälejärgi. Laululuige nokk on kollane, musta otsaga. Kühmunokk aga on punane või oranž. Lendab kühmnokk suurevihinaga, laululuik peaaegu hääletult. Laululuik pasundab,nagu mängiks trompetit – see on tema laul. Kuigi inglisekeeles tähistatakse kühmnokka “tummluigeks”, ei saa öelda,et ta ei häälitse. See on omapärane krigin, mis nendekurgust kevaditi kostab.Kühmnokk-luik. Fotod Kilvar KesslerKühmnokapaar elab reeglina koos, kuni surm neid lahutab.Varakevadel valitakse elamiseks sobiv rahulik lahesopp.Konkurendid aetakse sealt jõuga minema. Neidtooreid vaatemänge olen juhtunud paaril kenal varahommikulnägema. Ühel korral lõppes see konkurendi veristamisegajõuliste nokahoopide tagajärjel. Luige hoobid onnimelt sellise tugevusega, et peletavad murdmismõttedpeast isegi rebasel. Tean Viimsi vallas kohta, kus rebasedja luiged elasid teineteisest paarikümne meetri kaugusel.Kühmnokad pesitsevad kuhilate otsas, mida nad ehitavadmadalasse vette või kaldale. Pesa võib olla ehitatudroost või adrust. Linnud kasutavad sarnast pesakohta igalaastal, kuid halvasti valitud kohta ehitatud pesa võib merilihtsalt ära uhtuda.Emane muneb pessa üle viie muna. Tavaliselt kühmnokalei kasva üles üle kolme-nelja tibu, kuid meie vallasolen kohanud ka kaheksalapselist perekonda. Koorudes onpojad hallid karvapallid. Pole harv, et tibud saavad vanemateseljas sõita. Kindlasti käib perekond koos söömas.Pojad muutuvad lennuvõimeliseks umbes kahe kuu jooksul.Jaak Põdra andmeil on kühmnoka lennukiirus kuni90 km/h. See võib tõele vastata, kuna Rohuneeme teelautoga lubatud maksimaalset sõidukiirust arendades jäinparalleelselt lendavate luikedega võrreldes oluliselt aeglasemaks.Viimsi poolsaare elurikkus / 2Loe ka VT, 16. märtsEuroakadeemia magistrantLily Kivila tutvustabjärgmisi loomariigi esindajaid,kelle mitmekesisustja arvukust Viimsivallas ta uurib.Harilik kärnkonn(Bufo bufo) – Euroopasuurim kärnkonlaneHarilik kärnkonn on meie tavalisemaidkonni, keda leidubigal pool Eestis. Kehaehituselttugev, pupill horisontaalne,nahk väga näsaline. Värvuselton ta ühtlaselt pruunikas, kõhualuneon määrdunudvalgevõi kollakas. Alapool tavaliseltvalkjas või hall, tumedamamarmorja mustriga. Silmavikerkestad sügavkuldsed võivasekarva. Välised kõlapõiedpuuduvad.Harilik kärnkonn on suurtkasvu, eriti emased loomad(10–15 cm), kes on isastestpalju suuremad. Saaremaalelutsevad kärnkonnad onoma mandril elavatest liigikaaslastesttublisti kogukamad(kuni 17 cm pikkusedemasloomad).Harilik kärnkonn siirdubvette vaid 6–8 päeva kestvakskudemisperioodiks. Kärnkonnadkoevad aprilli lõpus võimai esimesel poolel, validesomale veekogus sügavama(25…40 cm), kõrkjate vahelasuva paiga ning kasutadesaastast aastasse samu veekogusid.Jõudnud kudemispaika,Tuntud loomaarstid peavadlemmikloomade heatervise kuu raames üleEesti tasuta loenguid.Aprill on lemmikloomadehea tervise kuu. Selle raamesleiavad ajavahemikul 31.märtsist kuni 28. aprillini ületerve Eesti aset loomaarstidetasuta loengud. Loengute temaatikakson lemmikute seaslevinud terviseprobleemidning nende ennetamine, vastutustundlikloomapidamineja lemmikloomadele hea elukvaliteeditagamine. Loenguteljagab lemmikute vastutustundlikkupidamist puudutavatHarilik kärnkonn.Tähnikvesilik.krooksub isasloom seal käuksuvahäälega, meelitades niimoodiemaseid. Hariliku kärnkonnakudu on kuni 5 m pikkunenöör, milles on 1000…7000marjatera. Koorunud kullesedon 1–1,3 cm pikad ning moonetoimub 2–3 kuu pärast, selleksajaks on kullesed kasvanudumbes 2 cm pikkuseks.Talve veedavad kärnkonnadmaismaal, olles septembrilõpust aprilli alguseni pinnasessekaevunud.Toidujahile siirduvad kärnkonnadvidevikus ja öösiti, kuiõhk on niiskem. Nagu teisedkonnad, tarvitavad nad toiduksvaldavalt selgrootuid – enamastiputukaid ja limuseid.Harilik kärnkonn saab suguküpseks3–4 aasta vanuseltning vangistuses on ta eluigaulatunud 36 aastani. Kärnkonnon looduskaitse all.Loengud lemmikloomapidajateleinfot Eesti Loomakaitse Selts,toitumisalast infot Royal Caninning tervislikke elutingimusipuudutavat infot annavadloomaarstid ja teised kaasatudpartnerid.Eesti Loomakaitse Seltsijuhatuse liikme Tania Selartisõnul seisneb lemmikloomadehea tervise kuu läbiviimisemõte selles, et loomaomanikudsuunaksid igapäevaselt tähelepanuoma lemmiku terviseleja heaolule. Laiem eesmärkon propageerida ühiskonnasvastutustundlikku loomapidamist.Selart lisas: “Loengudannavad suurepärase võimalusevajalike ja õigete teadmisteTähnikvesilik(Triturus vulgaris L.)Tähnikvesilik on väike, 8–11cm pikkune sabakonnaline, kellelon pikk saba, mis moodustabpoole kogu kehapikkusest.Nagu nimigi ütleb, on tähnikvesilikuoliivpruuni selja jakollaka kõhualusega keha kaetudtumedate täppidega, mismoodustavad erinevaid mustreid.Looma nahk on sile võipeensõmerjas.Tähnikvesilik on rangeltseotud metsadega, eelistadesleht- ja segametsi ja vältidesavamaastikku. Ta elutseb varjulistesja niisketes paikadesning on öise eluviisiga. Vaidmõnikord pärast vihma võibtähnikvesilikku näha ka päevalliikumas. Tavaliselt on nadpeitunud pehkinud kändudesse,mahalangenud puude koorealla ja teistesse peidukohtadesse.Oktoobrist alates on vesilikudtalveunes, asustades lehehunnikuid,mutiurge, ka keldreidja kartulikoopaid, kus nadasetsevad 3–5 isendist koosnevategruppidena.Pärast ärkamist märtsi lõpulvõi aprillis siirdub tähnikvesilikvette, eelistades madalaidja soojaveelisi tiike, järvi,kraave või ojasid. Vesilike sigimisperioodon pikk ning seekestab juuni lõpuni.Pulmaajal muutuvad vesilikuderksavärviliseks ning isasteseljale kasvab lainjas oranžiservalinehari, mida möödakulgeb pärlmuttersinine triip.Emastel loomadel harja ei teki.Paaritumine toimub, kui veetemperatuuron vähemalt 10°Cning sellele eelnevad pulmamängud,mille käigus vesilikupaarvilkalt ringi ujub ning isanesaba liigutades emase külgimüksib. Kogu kevade vältelmuneb emane kokku 60…700muna, peale munemist rullib taiga muna eraldi veealuse taimelehevahele.Vastne koorub munast 14–20 päeva pärast. Vastsestaadiumkestab 60–70 päeva ningveekogust väljudes on noorvesilik 32–36 mm pikkune.Vesilikud saavad suguküpseks2.–3. eluaastal.Toiduks püüavad tähnikvesilikudhulkjalgseid, vihmausseja mitmesuguseid putukaid,kuid vees elades on ta menüühoopis teine – siis on peamisekstoiduks sääskede, kiilideja ujurite vastsed, limused, kalamarija konnakudu.Sääsevastseid süües hoiavadvesilikud vaos sääskedearvukust. Et tähnikvesilik onseotud metsadega, siis vähendabmetsade maharaiumine taarvukust. Seetõttu kuulub talooduskaitse alla (bio.edu.ee).tulge appi!Kallid Viimsi poolsaareelanikud! Ootan endiseltteie lugusid kahepaiksete(konnad, vesilikud) ja roomajate(sisalikud, rästik,nastik, vaskuss) kohta.Lily Kivila. Tel 609 0472,lily.kivila@mail.ee. AITÄH!kogumiseks, mille tulemuselon igal loomaomanikul võimalikoskuslikult tagada omaloomale hea tervis ja kvaliteetneelu.”Loomaarst Tiina Toometisõnul on ürituse eesmärk lemmikloomapidamiskultuuriedendamineEestis.Loengusarjas jagavad informatsioonija nõuandeid niiEesti Loomakaitse Selts kui kaloomaarstid ning Royal CaninEstonia pakub lemmikloomaomanikeletoitumissoovitusi.Loengutel osalemine on tasuta,kava ja registreerumisvõimaluson Eesti Loomakaitse Seltsi jaRoyal Canin Eesti Facebookilehekülgedel. Samuti saabregistreerida e-posti aadressilinfo@loomakaitse.ee. Üritusepeaponsor on Royal Canin Estonia,kelle eesmärk erinevateprojektide toetamisel on lemmikloomadeelukvaliteedi parandamineEestis ning koerte jakasside väärkohtlemise ennetamine.https://www.facebook.com/pages/Eesti-Loomakaitse-Selts/128642107241339?sk=app_284502094955793www.loomakaitse.eeTania SelartEesti Loomakaitse Seltsijuhatuse liigeKühmnokk-luik.Põhimõtteliselt kehtib eelnevalt kirjeldatu ka laululuikedesuhtes. Välja arvatud, et laululuiged umbusaldavadinimest oluliselt rohkem oma kolleegidest kühmnokkadest.Laululuiged kuuluvad meil looduskaitse alla, kühmnokadmitte. Laululuige võib segamini ajada harveminiläbilendava väikeluigega. Kõige lihtsam on neid eristadanoka järgi. Väikeluigel on enamus nokast must ja väikeosa silmade pool on kollane. Laululuigel aga vastupidi, stnokast enamus on kollane, ainult väike osa noka tipus võisõõrmetest tipuni on must.Kilvar KesslerPõdravasikas hukkus raudaia otsasToimetuses käis murelik vallaelanik Leppneemest Puisniiduteelt. Puisniidu tee ja selle ümbrus on looduse poolest kauniselupaik ja mitte ainult inimestele – seal võib kohata ka metsaelanikke:rebaseid, jäneseid, kitsi ning põtru. Nende pärastlugeja toimetusse tuligi.Ühel veebruarihommikul nägi Puisniidu tee elanik <strong>Meri</strong>ke omakodu juures põtra, kes lasi inimese endale üllatavalt lähedale ningei põgenenud ka pildistamise eest. Miks ta inimese eest koos pojagaei põgenenud, selgus kohe. Põder oli Puisniidu teel koos ühepojaga hüpanud üle võrkaia, teine poeg aga valis millegipärastülehüppamiseks raudaia, kuid ei suutnud sellest üle hüpata ja jäivigastunult aia terava tipu otsa rippuma. Loomulikult ei saanudpõdraema sealt poja juurest lahkuda. Abistamiseks polnud enammuud teha, kui vaid helistada hädaabinumbrile, kust suunati loomakaitsenumbrile ja selle kõne peale tuldi ning koristati piinlevloom ära.Näinud nii kurba vaatepilti, tuli <strong>Meri</strong>ke toimetusse, et avaldaksimesoovituse vallelanikele: kes pole veel piirdeaeda rajanud,soovitame raudaia asemel teha puitaia. Kommunaalameti teatelon seda ka vallavalitsus soovitanud. “Seadusega ei saagi kõike ettekirjutada,“ arvab <strong>Meri</strong>ke, „kuid inimesed peaksid looduse keskelelades mõtlema ka loomadele.“Selle arvamusega ühineb ka toimetus.VT