Vald aitab ühistutel mänguväljakuid rajada - Viimsi vald

Nr 2 (215) 24. veebruar 2005UudisedIdarannikulekerkib lasteaed jasotsiaalkeskusRandverre ehitatav lasteaed on kavandatud120-le lapsele, projekt valmibveebruari lõpus.«Loodame, etpiirkonna noortelperedel onsellest palju abi,»ütles abivallavanemJaan Alver(pildil).Sama projektijärgi ehitab valdvälja ka idarannikuesimese sotsiaalkeskuse.«Hoonesse tulevadruumid perearsti, apteegi, konstaablija huviringide tarvis nii noortelekui eakatele,» selgitas Alver. Lisaksavatakse keskuses raamatukogu.Idaranniku keskus on kavas ehitadaRandvere maantee ja Kibuvitsa teeristmikul asuvale endisele põllumaale.Praegu valmistab vald ette ehitajaleidmiseks riigihanget, mille tulemusedselguvad kolme kuu jooksul.«Ehitusega plaanib vallavalitsusalustada suve algul,» ütles Alver. «Majaavab uksed eelduste kohaselt 2006.aastal uue õppeaasta alguses.» (VT)Uudised1a bussiliin võibpikeneda RohuneemeniViimsi ja Tallinnsoovivad pikendada1a bussiliiniRohuneemetipuni, praegusõidab selle liinibuss vaid Haabneemeni.«1a bussiliinikasutab koolisja huviringideskäimiseks umbes300 Viimsija Tallinna last ning koostöös Tallinnagasoovime oluliselt parandada nendeliikumisvõimalusi,» ütles Viimsi vallavanemEnn Sau.15. veebruaril Viimsi vallavalitsusestoimunud kohtumisel leidsid vallajuhidja pealinna aselinnapead, et pärastvastavate arvutuste tegemist leiavadViimsi ja Tallinn bussiliini pikendamiseksraha.Viimsi ja Tallinna juhid arutasid kavõimalusi paigaldada valla ja linna piiriületavatele teelõikudele valvekaamerad,mis oleksid ühendatud Tallinnasasuva politsei juhtimiskeskusega.«Tallinna piiri ületab kuus teelõiku,nendele videovalve panemise eest onViimsi valmis maksma,» ütles Sau.Lisaks jõudsid valla- ja linnajuhidkokkuleppele, et veel sel aastal projekteeribTallinn Merivälja tee laienduse.Teed hakatakse laiendama ilmseltjärgmisel aastal.Spordiklubid saavadtoetust juurdeTänavu toetab vald spordikoolide ja-klubide kaudu rohkem kui kümmetspordiala, otsustas vallavolikogu veebruaris.Lisaks kergejõustiku, jalgpalli, korvpalli,käsipalli ja võrkpalli harrastajailesaavad nüüd toetust sulgpalli- ja tennisemängijad,purjetajad, ujujad, rulluisutajadja võimlejad.«Need spordialad on saanud lasteja noorte seas väga populaarseks, seepärasttuli valla eelarvest toetust saavatespordialade nimekirja suurendada,»ütles abivallavanem Jaan Alver.Uus kord annab tema sõnul vallavalitsuseleka parema võimaluse kontrollidapearahade kasutamist ja vältidaedaspidi olukordi, kus klubides osalebtreeningutel tunduvalt vähem lapsikui on nimekirjas.Lisaraha saavad Viimsis või treeningbaasipuudumise tõttu ka selle lähiümbrusesvähemalt aasta vältel tegutsenudspordiklubid. Toetus on suunatud7-19-aastastele lastele ja noortele,kelle elukoht rahvastikuregistriandmetel on Viimsi vallas.Tänavu saavad toetust samuti needvalla lapsed, kes treeningbaaside puudumiselkäivad trennis Viimsi lähiümbruses.«Samuti nõuavad eri spordialaderi kulusid, uus kord võimaldab toetusimäärata tegelikest majanduskuludestlähtuvalt,» mainis Alver.Sporditoetuste kord rakendus vallasesimest korda eelmisel aastal. (VT)Haabneeme uuel mänguväljakul jätkub tegemist nii suvel kui ka talvel.Vald aitab ühistutelmänguväljakuid rajadaValla kommunaalametootab korteriühistute ettepanekuidmänguväljakuterajamiseks, taotlustealusel otsustab vallavalitsusvõimaliku toetussummasuuruse.Uued spordiväljakud aastal 2005«Ootame läbimõeldud kavandeid, kus on kirjasrajatava mänguväljaku asukoht, soovitudatraktsioonide loetelu, maksumus ja töö teostaja,»ütles heakorraspetsialist Anne Talvari.Hea näitena nimetas Talvari suvel kooskorteriühistuga «Kuunar» rajatud mänguplatsiHaabneemes. Turvalise hekiga piiratudplatsil on kiiged, mitut sorti turnimisredelid,liivakast ja liumägi, mis aastaajast ja vahelka ilmast hoolimata usinat kasutamist leiavad.Samal viisil on mänguväljakud kerkinudka Viimsi alevikus.Valla tänavuses eelarves on mänguväljakuterajamiseks ette nähtud 120 000 krooni.Ühe väljaku kavandamisel tuleks arvestadakeskmiselt 30-40 000 krooniga, sõnasTalvari. «Kui soovijaid tuleb rohkem, saabsellega arvestada järgmise aasta eelarve tegemisel,»lisas ta.Vallavanem Enn Sau sõnul on vallal kevadelplaanis alustada suurema mänguplatsirajamist Laidoneri mõisa parki. Samuti jagubvalla eelarvest raha mitmete spordiväljakuteehituseks. (VT)KAI MARAN• Viimsi aleviku spordikompleksis jalgpalli-, tennise-, võrkpalli-ja lisaväljakud• Püünsi põhikooli pallimänguväljakud, jooksu- ja hüpperajad• Püünsi küla korvpalliväljak• Randvere küla spordiväljakud• Haabneeme ranna käsipalliväljakud«Iga lapspeaks saamakodu lähedalmängida!»ANNETALVARI,valla heakorraspetsialistMaksuamet soovitabelektroonilisituludeklaratsiooneMaksuamet tänavu tuludeklaratsiooneViimsi vallas vastu ei võta, kuna E-maksuameti teenuse kiire areng onpaberkandjal esitatud deklaratsioonidearvu oluliselt vähendanud.Tuludeklaratsiooni blankette onmaksuameti teatel võimalik välja printidainternetis ameti koduleheküljeltaadressil www.emta.ee. Vajadusel saadabmaksuamet blanketid postiga (tel6267506 või e-post Kylli.Hindreks@ma.emta.ee.Elektrooniline tuludeklaratsioon tähendabkiiremat ja lihtsamat andmetetöötlust. E-maksuameti kaudu deklareerijalehakkas maksuamet tulumaksutagastama 21. veebruaril. Üldjuhultagastatakse tulumaks hiljemalt 1.juuliks või 1. oktoobriks. Pabervormidon saadaval teenindusbüroodes ja internetismaksuameti kodulehel. Tuludedeklareerimise tähtaeg on 31.märts.Põhja maksukeskuse Tallinna teenindusbürooaadressil Endla 8 on avatudesmaspäevast neljapäevani kella8.30-16.30, reedel kella 8.30-15.30. Infotelefon1811 töötab argipäeviti kuni31. märtsini kella 7-21.

2veebruar 2005UudisedViimsi noored toovad lavale looValgre elust ja loomingustLeelo TiisveltViimsi keskkoolidirektorViimsi spordihall on 7.-10.aprillini üle kahe aasta taasnoorte muusikute ja näitlejatepäralt. Keskkooli jamuusikakooli koostöösjõuab lavale etendus armastatudeesti muusiku jahelilooja Raimond Valgreloometeest.Toimetus ootab kaastöid ja reklaamee-posti aadressil kai@viimsivv.eeKaastööd võib tuua ka otse toimetussevõi saata postiga aadressilNelgi tee 1, Viimsi 74001,Harju maakond.Reklaamid palume esitada hiljemaltkümme päeva enne ilmumist.Vallaleht ilmub iga kuu viimaselreedel, v. a juulis.Detsembrinumber ilmub tavapäraseltenne jõule.Peatoimetaja Kai Maran,tel 6066 833.Toimetuse kolleegium: Enn Sau,Madis Saretok, Jaan Alver, LeeloTiisvelt, Eino Pedanik.Trükki toimetanud AS Postimees.Trükiarv 5000.Väljaandja Viimsi vallavalitsus.Etendus põhineb 80ndate aastate Noorsooteatrimenutükil, Juhan Saare näidendil «Valgetee kutse». Raimond Valgreks kehastubViimsi keskkooli 12. klassi õpilane Ronald Korv,kes selleks puhuks on isegi akordionimänguselgeks õppinud. Laval on ligikaudu 40 õpilastkas näitlejate-tantsijatena või noortekoori koosseisus,teist sama palju mängib orkestris.Autori loal on lugu lühendatud, et anda rohkemruumi muusikale. Näidendi on kooliteatrilekohandanud lavastaja Külli Talmar, abiks endinetelerežissöör ja praegune muuseumitöötajaIrene Lään, kes muretses ka kogu etenduseskasutatava videomaterjali.Valgre lood orkestreerib spetsiaalselt muusikakoolinoorteorkestri võimalusi ja taset arvestadesüks selle ala Eesti vaieldamatuid professionaaleHarri Kõrvits. Orkestrile õpetab loodselgeks ja etendust dirigeerib Ott Kask. Tantsuseadedon välja mõelnud Maido Saar. Solistidenaastuvad peategelaste kõrval üles AndrusKalvet ja Ita-Riina Pedanik, kes tegelevadVastuvõtukatsedViimsi keskkooli 10. klassiÕpilaskandidaadil tuleb läbida:• üldist silmaringi ja eri õppeainetes omandatudteadmisi hindav TESTIVOOR• 23. aprillil 2005 kell 10 Viimsi keskkoolis, praegusteleViimsi keskkooli 9. klassi õpilastele 25.aprillil kell 10.• testi edukalt sooritanud mujalt kandideerijatelVESTLUSVOOR 14. mail kell 10.Õpilaskandidaadil tuleb esitada:• avaldus, mis sisaldab taotlust Viimsi keskkooli10. klassi kandideerimiseks• isikuandmed (nimi, kool, postiaadress, e-postiaadress, kontakttelefon)• kinnitatud koopia klassitunnistusest kolme veerandiõppetulemustega.NB! Keskmine hinne arvestatakse kõigi õppeainetening käitumise ja hoolsuse hinnete põhjal.ka laulude õpetamisega koorile ja solistidele.Kuigi lugu on traagiline, tuleb etendus helge,sest peategelase muusika jääb elama igavesti.Projekti rahastavad SA Viimsi KeskkooliFond, Viimsi vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital.Etendused Viimsispordihallis7. aprillil kell 18 esietendus(reserveeritud osalejate lähikondlastele)8. aprillil kell 19 (Viimsikeskkooli fondi tuluõhtu)9. aprillil kell 14 ja 1910. aprillil kell 12 ja 17Dokumendid saata hiljemalt 22. aprilliks 2005postiaadressil Viimsi keskkool, Männi tee 2,74001 Haabneemevõi e-posti aadressil: kool@viimsi.edu.eeInfo telefonil 606 6902.Algab vastuvõtt 1. klassidesseViimsi keskkooli kantseleis võetaksedokumente 1. klassi astumiseksvastu igal tööpäeval kella8–16.Kaasa võtta lapse sünnitunnistus (koopia jääbkooli) ja vanema isikut tõendav dokument.Avaldus ja ankeet täidetakse kohapeal. Tervisekaarttuleb tuua tingimata enne 1. septembrit.Kõigil kodustel lastel soovitame kohe liituda kaEELKOOLI rühmaga, mis töötab neljapäevitikella 13-15 ruumis 204 õpetaja Virve Meresmajuhendamisel.MLA Viimsi Lasteaiad võtab konkursi korras tööleMUUSIKAÕPETAJA (Püünsi lasteaed, 0,25) jaLOGOPEEDID (Viimsi lasteaed Piilupesa 1,0 ja Püünsi lasteaed 0,25).Avaldus koos CVga saata: Kaluri tee 10, Haabneeme 74001, Viimsi.ToetadesSA Viimsi Keskkooli Fondi,toetate nüüdset Valgre-lavalugu jatulevasi õpilasprojekte!Informatsioon telefonil 6066902 jaViimsi keskkooli kodulehelwww.viimsi.edu.eeViimsi keskkoolifondi tuluõhtuTuluõhtule 8. aprillil Viimsi spordihalli jaosa saama etendusest «Valge tee kutse»on oodatud kõik huvilised.Toimida tuleks järgmiselt. Kandke500 krooni SA Viimsi Keskkooli Fondikontole 221017683118 Hansapangas.Selgituseks kirjutage oma ees- ja perekonnanimija märgusõna VALGRE, ningteile on reserveeritud koht neljaseslauas. Kui teete 1000 krooni suuruse ülekande,on teie päralt kaks kohta neljaseslauas, kui kannate üle 2000 krooni, oletereserveerinud laua neljale inimesele.Seejärel muretsege 1930. aastate lõpustiilis riietus ja tulge 8. aprillil kell 19Viimsi spordihalli, mis on võtnud sõjaeelseTallinna peenemat sorti kõrtsi ilme.Öelge šveitserile oma nimi ja teid juhatatakselauda.Kaetud on rootsi laud, teid teenindavadbaarid. Pärast etendust mängib tantsuksBeer Brass, solisti ja õhtu juhina astubüles Mart Sander.Üritus järgib kunagiste Viimsi keskkooliaastalõpupidude häid traditsioone.SA Viimsi Keskkooli Fond loodi 2001.aasta lõpul eesmärgiga toetada hariduseja kultuuriga seotud projekte ning õpilasteomaalgatust. Sihtasutus elab erifondide eraldistest projektidele ning eraisikuteja firmade annetustest. Kolmeaasta jooksul on toetatud kooliteatrit,noortekoori, mudilaskoori ja algklassidenäiteringi, õpilasomavalitsuse koolitusprojekteja õpilasüritusi, samuti hispaaniakeele, riigieksami- ja multimeediakursusi ning projekti «Ei vägivallale».HOL: riik ei katategelikke kulusidHarjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL)volikogu arutas 16. veebruari istungilpuuetega inimeste hooldajatoetusemaksmise ülevõtmist kohalike omavalitsustepoolt, teatas Ene ToonverkHOLi büroost.Sotsiaalministeeriumi kava kohaseltantakse hooldajatoetuste maksminekohalikele omavalitsustele ülealates 1. aprillist.HOLi volikogu tõdes, et hooldajatoetusemaksmise tagamiseks praegustesoludes on ainuüksi Harjumaal(ilma Tallinnata) puudu ligikaudu 1,8miljonit krooni.Kogu riigis on omavalitsustelüheksa kuu arvestuses puudu umbes52 miljonit krooni. Lisaks puuduvadomavalitsustel ressursid süsteemikorrastamiseks ning haldamiseks.HOLi volikogu ei pea võimalikukspuuetega inimeste hooldajatoetusemaksmise ülevõtmist sellistel tingimustel.Volikogu tegi Eesti MaaomavalitsusteLiidule, Eesti Linnade Liidule jaOmavalitsusliitude Koostöökoguleettepaneku sellest keelduda, kui vabariigivalitsus ei taga hooldajatoetusekulude katmist kõigi omavalitsusüksustelõikes vastavalt arvestuslikelehooldajatoetuse kuludele jamääratud hooldajate arvule, arvestadesseejuures ka sotsiaalmaksu ja administreerimiskulusid.Kohus ei tühistanudViimsi uue kooliehituslubaTallinna halduskohus jättis rahuldamatakinnisvaraarendaja AS Esmarkaebuse, millega firma soovis tühistadaViimsi keskkooli uue hoone ehitusloa.Kohtuotsuse järgi pole Esmar kaebusesmärkinud, milliseid tema huvekoolile ehitusloa andmisega rikutudon.Näiteks mullu novembris taotlesEsmar Viimsi praeguse koolihooneehitusloa peatamist, kuid Tallinnaringkonnakohus leidis, et Esmaritaotlus on põhjendamatu.Viimsi vallavanema Enn Sau sõnulsoovib Esmar, et vald loobuks uuekoolihoone ehitamisest ja hakkaksEsmarile kasulikel, kuid vallale vastuvõetamatuteltingimustel renti maksma.«Seepärast otsivad Esmari juristidkõikvõimalikke nippe, et vallalekaikaid kodaraisse loopida,» mainisSau.2002. aastal otsustas Viimsi vallavolikogurajada uue koolihoone, kunaläbirääkimised rendilepingu ülesenise koolihoone omaniku Esmarigajooksid ummikusse.Samuti leidis vald, et senine koolihooneon kooliealiste laste arvu kiirekasvu tõttu kitsaks jäänud, hoonepüsikulud on suured ning remondi jajuurdeehituste tegemine kujuneksliiga kalliks.Septembris andis vald ehitusloauue koolihoone ehitamiseks, Haabneemekerkiv ehitus läheb maksmaumbes 170 miljonit krooni. Uueskoolis hakkab praeguste prognoosidekohaselt käima 1200 last, õpilaskohtion tulevases koolihoones1300.Kinnisvara investeeringute jaarendusega tegelev Esmar on Viimsivalla suurim kinnisvaraomanik. Ettevõttelekuuluvad teiste seas näiteksViimsi keskuse hooned Kaluri teel,Viimsi lasteaed, lao- ja tootmishoonedSuur-Sõjamäel ja Viimsis ninglaohooned Viimsis.Lisaks omab Esmar büroohooneidTallinnas Pärnu maanteel ja Hansapangapeakontori kõrval Liivalaia tänavas.Esmaril on üle 1000 aktsionäri.(BNS)

veebruar 2005 3Fortum Elekter avas Haabneemesuue teenindusbürooUudisedSihtasutus pakubperede tugiisikutekoolitustSirje KautslastekaitseametnikSihtasutus Dharma alustab aprillistoimetulekuraskustes lastega peredevabatahtlike tugiisikute koolitust.Tugiisikuks oodatakse neid, kesise oma eluga toime tulles soovivad,et ka teistel läheks sama hästi ningkes ei pea paljuks oma energiat jaettevõtlikkust teistega jagada. Kelon huvi töötada vabatahtlikuna teisteinimeste heaks, palume võttaühendust Viimsi valla sotsiaalametiga.Lähem teave tel 606 6825 ja e-post kauts@viimsivv.eeValmistumekevadkoristuseksViimsi poolsaare elektrijuhtimiskeskuses jälgitakse praegu rohkem kui 200 alajaama tööd, selgitab klienditeeninduse juht Märt Jemmer.Viimsi vallas juba neli aastatteenust pakkunud FortumElekter AS avas veebruarikeskel teenindusbüroouues majas Haabneemes.Kai MarantoimetajaEttevõtjate jaotus põhitegevusalade järgi omavalitsuste lõikes seisuga 01.01.2005OmavalitsusPõllumajandusMetsamajandusKalandusTööstusEnergeetika, gaasi- javeevarustusEhitusHulgi- ja jaemüükTeenindusMajutus, toitlustusVeondus, laondus,sideKAI MARANUus büroo alevikku kerkivas elurajoonis Randveremaantee ääres on klientidele avatud igaltööpäeval. Ettevõtte juhatuse esimees Are Veskiütles, et firma on arvestanud Viimsi ulatuslikeinvesteeringutega. «Olemasolevate võrkudeläbilaskevõimet neis piirkondades tulebkindlasti suurendada ja paigutada lisaks uusialajaamu,» sõnas Veski. «SuperkasumeidViimsis ei teenita, 152,5 miljoni kroonise käibejuures oli firma ärikasum mullu 10,9 miljonitkrooni.»Klienditeeninduses arvestab ettevõte küsitlustulemustega,mille järgi üle 80% kliente eelistabendiselt saada arveid jm infot postiga koju.Põhjamaades on valdavalt Soome riigi osalusegakontsernil ligi poolteist miljonit klienti,Eestis nende hulgas 23 000 ehk 3%. Viimsison tarbijate arv kasvanud poole võrra. Kui avamiseajal neli aastat tagasi oli poolsaarel tarbijaid3120, siis nüüd 4537. Lisaks Viimsile annabettevõte elektrit Läänemaal.Finants-, kinnisvara-,üürimis- jaäriteenindusHarjumaakokku 757 99 173 856 48 393 1909 285 203 611 1329 40 93 6796Viimsi vald 28 6 28 103 4 63 278 35 13 81 298 5 13 955Ettevõtjate arv omavalitsuste lõikes aasta alguses 2001-2005Omavalitsus 2001 2002 2003 2004 2005Viimsi vald 491 591 682 809 955Harjumaakokku4000 4766 5437 6044 6796Vald ootab naisettevõtjaidkonverentsileViimsi vallavalitsus korraldab 3. märtsil algusegakell 14 hotellis Athena konverentsi«Naisettevõtja Viimsi vallas».«Viimsis on praegu ligi paarsada naist,kes suurema või väiksema ettevõtte juhtimisegaseotud, kuid neid võiks olla tunduvaltrohkem,» ütles abivallavanem Rein Frolov.«Kasvav vald vajab üha rohkem isikuteenuseidjuukselõikusest moeateljeeni, nii on naistelvõimalus uusi ettevõtteid luua just vallaskohapeal. Näen vallavalitsuse rolli siinjuuresjust liigse bürokraatia vältimises, asjaajamisehõlbustamises ja nõu pakkumises.»HaridusTervishoidKokkuKonverentsi avaettekandes annab EestiNaisettevõtjate Liidu president Kersti Krachtülevaate naisettevõtjaist Eesti ärimaastikul,naiste võimalusi ettevõtluseks Viimsi vallasanalüüsib Rein Frolov.Hambakliiniku Lumen juhataja dr MerikeImmato räägib naise osast tööl ja kodus, erahaiglaFertilitas juhataja Ivo Saarma kõnelebnaisettevõtjast mehe pilgu läbi. Kohal on Harjumaaettevõtluskeskuse konsultandid.Konverentsile on oodatud kõik meie vallanaisettevõtjad, registreerimine kuni 2. märtsinitel 6066 860. (VT)Kevadiste heakorratööde ajaks tellibvald ka tänavu 15. aprillist kuni 29.maini suuri konteinereid.«Tuletame kõikidele aiandus- jakorteriühistute esimeestele ja külavanemateleveel kord meelde, et kevadiseheakorrakuu ajaks saab suuremahulisikonteinereid tellida kuni10. märtsini kommunaalameti telefonil60 66 853,» ütles valla heakorraspetsialistAnne Talvari.Samuti palub amet teatada kontaktisikuandmed, kes kohapeal juhendabkonteineri paigaldamist.Algab koerte ja kassidevaktsineerimineKommunaalametkorraldabalates 27. märtsistkülade kaupakoerte jakasside marutaudivastastvaktsineerimist.Lähemat infotvaktsineerimiseajakavakohta saab kavalla interneti kodulehelt(www.viimsivald.ee) ja külavanematekaudu.Planeeringuteavalikud arutelud javäljapanekud9. märtsil algusega kell 15.30 toimubViimsi vallamajas (Nelgi tee 1) IIkorruse saalis Äigrumäe küla, Laiaküla,Metsakasti küla ja osaliselt Muugaküla üldplaneeringu eskiislahendust,lähteseisukohti ja planeeringuelluviimisega kaasneda võivaid mõjusidtutvustav avalik arutelu.22. veebruarist kuni 8. märtsinikella 8.30-17 (esmaspäeviti kella18ni ja reedeti kella 16ni) toimubViimsi vallamajas (Nelgi tee 1) Laiaküla,Altmetsa tee 6 detailplaneeringuavalik väljapanek.Planeeritava ala suurus on u 0,2ha. Planeeringuga määratakse ehitusõigusühe nelja boksiga ridaelamuehitamiseks. Suurim lubatud ehitusalunepindala on 400 m², korruselisus2, suurim lubatud kõrgus 7,5 m,katusekalle 0-15º.Planeeritav ala piirneb Altmetsateega ja varem planeeritud Altmetsaelamurajooniga.

4veebruar 2005UudisedVeiste ja uttedekasvatajad saavadtoetustVeiste ja uttede toetuse taotlustevastuvõtt kestab PõllumajanduseRegistrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) piirkondlikes büroodes 14.veebruarist 11. märtsini.Loomadel, kelle kasvatamisekstoetust küsitakse, peavad olemakõrvamärgid kõrvas ja nad peavadolema kirjas PRIA loomade registris.Loomade kohta tuleb pidadaarvestust (karjaraamatus), veistelpeavad olema veisepassid.Iga veise kohta võib taotledakas veise või ammlehma kasvatamisetoetust.Uttede kasvatamiseks saab toetustvähemalt kümne ute kohta,kes on hiljemalt 24. aprilli seisugavähemalt üheaastased.Toetuse saamiseks peab taotlejapidama karjas sama arvu loomitoetuse taotlemise päevast kuni24. aprillini. Nõuete rikkumiseks eiloeta seda, kui loomade arv selleperioodi jooksul on vähenenudtaotleja pikaajalise töövõimetuse,loodusõnnetuse, loomataudi puhkemisevms tõttu ja sellest on kaPRIAt koheselt teavitatud.Loomakasvatustoetuse taotlejaltuleb maikuus esitada ka ühtsepindalatoetuse taotlus, kus on näidatudära maakasutus. Andmedon vajalikud püsirohumaade pinnasäilimiseks 2005. aasta tasemel.Toetuse saajad selguvad 10. juuniksja toetus makstakse välja 27.juunist 30. septembrini. (PRIA)Põllumajandusmaametsastamine saabtoetustTaotlusdokumente seniste põldudemetsastamiseks võetakse PRIApiirkondlikes büroodes vastu 14.-24. märtsini.Maaparandusbürood ja keskkonnateenistusedvõtavad dokumentevastu kuni 14. märtsini.Lisaks maaparandusbüroo jakeskkonnateenistuse poolt kooskõlastatudtaotlusele tuleb esitadapõllumassiivi kaart, kuhu on märgitudpõldude numbrid ja piirid.Kui maa on kaasomandis, tuleb lisadakaasomanike nõusolek. Samutipeavad taotleja andmed olemakantud põllumajandustoetusteja põllumassiivide registrisse.Põllumaa metsastamiseks jagabriik tänavu 55 miljonit krooni.Toetust võib taotleda 0,3 hektarisuurusele põllule, kokku kuni 30hektari ulatuses. Alates järgmisestaastast võib rajatud metsakultuurihoolduseks samuti toetust taotleda.Istutatud metsa täiendamisekssaab toetust üks kord viie aastajooksul, kui hukkunud on vähemalt25% istutatud taimedest.Metsakultuuri rajamise toetusemäär koos esimese aasta hooldustoetusegaon 13 801 krooni hektarikohta. Hooldustoetuse määr on1205 kr/ha aastas ning täiendamistoetusemäär 2003 kr/ha.Taotlusdokumentide vormesaab PRIA büroodest ja veebileheltwww.pria.ee. Toetuse määramineselgub 1. augustiks ja see makstaksevälja hiljemalt 10. oktoobriks.(PRIA)Praegu käib Eestis lasteaias umbes iga teine kuni nelja-aastane laps.Lapsed hoitud, emad töölReet JärvsotsiaalametijuhatajaLigi pooltes Eesti valdades-linnades onpraegu lasteaedadesse järjekorrad jaenam kui pooled 1-4-aastased lapsedei käi lasteaias. Lapsed on kas kodus omapereliikmega või on lapsel hoidja (kes saabhoidmise eest ümbrikupalka, jäädes samas ilmasotsiaaltagatistest). Lisaks on erahoidjapakutud teenuse kvaliteet ning usaldusväärsuspahatihti küsitav.Riigikantselei rahvastikuministri büroo eestvedamiselviiakse järgneva kolme aasta jooksulkoostöös MTÜ Perekasvatuse Instituudi jaKirjadMeest sõnastMTÜ Põlvamaa Lastekaitse Ühinguga EuroopaÜhenduse algatuse EQUAL raames Eestisellu lastehoiu projekti. Projekti «Lapsed hoitud,emad tööl» käigus on kavas luua perepäevahoiudüle Eesti, koolitada teenusepakkujad ningkaardistada võimalikud probleemid ja kulud.Korraldatakseka uuring, milliseid lastehoiu mudeleidEesti vajab.Esimest korda on Naissaare elanikel,olgugi neid talviti ainult kaks,võimalus saada osa kõigist elektrigakaasnevatest hüvedest.Seda tänu vallavanem Enn Saule,kes saarel käies lubas meie külalevajaliku võimsusega diiselgeneraatori.Nii ka sündis. Kümnesiinoldud aasta jooksul pole saareelanikudjust palju näinud mehi,kes kord antud sõna peavad.Meie tänuavaldus kuulub samutiViimsi Saared juhile AntsSavestile, kes seisis hea kogu generaatoripaigaldamise korralduslikupoole eest.Palju abi on meile argimuredelahendamisel osutanud ka Naissaarelooduspargi direktor TiitKoit, kes varustab meid järjepidevalttoidu jm eluks vajalikuga.Saarel pole ju oma kauplust, ningkogu toidukraam jm vajalik tulebtuua mandrilt.Oleme koos Naissaare teise elanikuVilsem Villiga oma saare patrioodidja ei kavatse siit lahkuda.Peedo Lehtla, Naissaare elanik ja koduloomuuseumihoidjaLastesõimepikk järjekordKevadel on plaanis kolida Viimsisseelama. Seoses sellega olen uurinudinterneti kaudu valla lasteaedu.Selgub, et kahe aasta kolmekuu vanust last on raske lasteaedapanna. Kas Viimsi vald tasub pearahajuhul, kui laps käib TallinnasPerepäevahoiul palju plussePerepäevahoid on arenenud maades laialtlevinud lastehoiu vorm. Teenuse pakkuja võtaboma koju või selleks üüritud ruumi (võib ollaka nt mõne hoiulapse kodu) hoida kuni nelilast. See sobib ka väikelapse vanemaile, kessaavad niiviisi kauem oma lapsega kodus olla,tehes samal ajal tööd.Laps saab esimesed sotsiaalsed suhtedeakaaslastega väikeses rühmas. Kohanemistja turvatunde tekkimist soodustab ka võimalusolla päev läbi koos oma õdede-vendadega.Arvestada saab iga lapse omapära, samutivõtta hoidu erivajadustega lapsi. Lisaks onselline hoiuvorm ajaliselt paindlik.Teenusepakkuja saab vajaliku hariduse jatema üle toimib järelevalve. On olemas riikliktugisüsteem, kust paluda abi probleemide korral(hoidja haigestumisel suunatakse tema hoiulapsedteistesse asutustesse, perepäevahoidjasaab paluda nõustamist kasvatuslikes küsimustesjne).Projektijuhid otsivad huvilisiPalume võtta Viimsi vallavalitsuse sotsiaalametigaühendust kõigil, kes on huvitatud projektisosalemisest. Lisateavet projekti sisu kohtasaab projektijuht Erika Vahtmäelt (erika.vahtmae@riigikantselei.ee) tel 6935902 ja perepäevahoiukoordinaatorilt Siiri-Liisi Läänesaar(siiri@ut.ee) tel 5200806. Viimsi valla elanikel,kellel on soov tulevikus perepäevahoidjanaleiba teenima hakata, palume end registreeridavallavalitsuse sotsiaalametis: Reet Järv,reet@viimsivv.ee, tel 6066824.lastaias (sõimes)? Kas lähiajal ehitatakselasteaedu juurde?Maila RikkenVastab valla haridus- ja noorsooametijuhataja Kadi Bruus:Viimsi vallavalitsus on sõlminudlepingu Tallinna haridusametiganing Viimsi vald tasub rahvastikuregistriandmetel Viimsi valla lasteeest kohamaksu Tallinna munitsipaallasteaedades(ka sõimes).Praegu on Viimsi vallas vaid ükssõimerühm (Leppneemes), kuidsel sügisel plaanime avada sõimerühmaka Piilupesa lasteaias.Vallavalitsus plaanib osta jamunitsipaallasteaiaks muuta Päikeserattaeralasteaia, uusi lasteaeduprojekteerime Randverre ningPringi külasse. Uued lasteaiad kavandatakseka uute elamurajoonidejuurde.UudisedMeetootjad korraldavadnaistepäevalkogupereürituseEesti Meetootjate Ühendus korraldab5. ja 6. märtsil Tallinnas lillepaviljoniskogupereürituse «Mesimagusnaistepäev».«Mitmed loengud tutvustavadmeie puhta eestimaise mee suurepäraseidravi- ja kosmeetilisi omadusi,»sõnas meetootjate ühenduse juhatuseliige Sirkka Arro. «Naised saavaduusi teadmisi meetoitude kasulikkusest,iluravist, mesilasvaha-, lõhna- jataimeteraapiast ning meemassaažist.»Lais valikus pakutakse kingitusi –lilli, ehteid, käsitööd, parfümeeriat,kosmeetikat, keraamikat, loodusakvarelle,raamatuid. Degusteerida jakaasa osta saab eri meeliike ja ravivaidmeesegusid, müügil on taruvaikja õietolm, mesinikele vajalikud tarvikudja erialakirjandus.Naistele loositakse välja näohooldusmeega, samuti ootab neid meekiirsöömise võistlus, auhinnaks meepurgid.Siimusti keraamikatehasootab lapsi savivoolimises kätt harjutama.Külastajatele pakutakse meesöökeja -jooke, taustaks muusika.Meepäeva kava5. ja 6. märts kell 10-18lillepaviljonis• 10.30 Mesilasvahast kõrvaküünaldekasutamise demonstratsioon,OÜ Milvesta tegevjuht Milvi Kuivkaev• 11 Mee kvaliteet ja seda mõjutavadtegurid, keemiadoktor EnnOtsa• 12 Uued vahendid naise iluravis jakeha meemassaaž, Siiri LeinatammeIlusalong. Noorendav näokorrektuur,üldarst JekaterinaLizunova• 13 Terve ja sädelev naine,Trummi talu perenaine Tiiu Väinsaar• 14 Aromaatsed seiklused, aroomiterapeut-tervisenõustaja RiinaTartu• 15 Maitsvad ja kasulikud meetoidud,degusteerimine, Põdrasepamesindustalu perenaine MarisTambur• 16 Mee kiirsöömise võistlus naistele1. aprillil kell 18.00Viimsi Huvikeskuses(Nelgi tee 1)MuusikafestivalBÄND-ZOO 2005MusitseerivadBRIDES IN BLOOM, ÄRA,JOHANNES, rasKATARSIS, VAS-LEM,KOER ja NEXUS Eestist,PHROE SoomestTantsivadtantsurühm LAINELA Sauelt,Petsi Spordiklubi BREAKTANTSURÜHMKuusalustfestivali pilet 30vanusepiirang 12 kuni 102

veebruar 2005 5Viimsi ja Pirita tähistasid Tartu rahu ühiseltReet JärvEesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistelVenemaaga, juuraharidusegaJaan Poska sai välisministriks 24. veebruaril1918.REPROTartu rahuga tegi EestimaailmapoliitikatKai MaranPühapäeval, 1. veebruaril 1920 alanud viimanerahukonverentsi koosolek kestis üle kesköö. Rahulepinguallakirjutamise hetkel näitasid kellaosutid12.45. Seepärast märgiti rahulepinguledaatumiks 2. veebruar 1920.«Eesti delegatsiooni hingeks oli Jaan Poska.Seda konverentsilaua taga ja omavahelistelnõupidamistel,» kirjutab oma haaravas mälestusteraamatus«Vaikiv ajastu Eestis» WilliamTomingas, Eesti rahudelegatsiooni sekretär.«Tema kõikumatu rahu, tasakaalukus, sündinudjuristi anne igas küsimuses ja olukorrasleida kähku asja tuum, võime debateerida asjalikult,loogiliselt, lõid tema isikule autoriteedi jalugupidamise venelaste delegatsiooni juures.Isegi kõrkja loomuga barinat (isandat) mängivKrassin (Vene delegatsiooni esialgne juht, toimetusemärkus) tundis respekti Poska ees. Eestivõlgneb talle tänu kogu rahutegemise töö eestTartus,» kirjutab Tomingas.Tartu rahuleping, mida võib pidada tähtsaimaksEesti poolt sõlmitud välislepingutest, panijuriidilise aluse Eesti omariiklusele.Pirita vabaajakeskusesolid28. jaanuarilkoos Viimsi jaPirita piirkonnaveteranid, ettähistada Tarturahu 85. aastapäeva.Ürituse korraldasid austusavaldusenaeri aegadelEesti vabaduse eest võidelnudsõjameestele Pirita linnaosavalitsusja Viimsi vallavalitsus.Avasõnad laususTallinna abilinnapea ÜlleRajasalu. Viimsi vallavolikoguesindajana oli kohalja pidas kõne volikogu esimeheasetäitja ToomasKull. Pirita ja Viimsi veteranideühenduse esimehenavõttis sõna viimsilane KaljoAlaküla. Oma tervituseandis edasi Pirita linnaosavanem Triinu Rajasalu.Meeleoluka etteastegaesines Pirita vabaajakeskusenaisansambel. Kaetudoli rikkalik pidulaud. Viimsistoli kohal 11 veterani,kellel oli taas võimalus rindekaaslastegameeldivasõhkkonnas juttu vesta jamöödunud aegu meenutada.Tartu rahu aastapäeval 2. veebruaril viisid Viimsi valla ja Pirita linnaosa juhid pärjad Jaan Poska ja Konstantin Pätsi hauale.HARJUMAA TEATRIPÄEV20. 03. 2005 kell 19.00Dirigent Aivo VäljaLavastaja Endrik KergeLavakujundus Liina PihlakKostüümid Eldor RenterOsadesHeli Veskus, Rauno ElpMart Madiste, Priit VolmerRoland LiivKÕIK PILETID HARJUMAALASTELE 30% SOODUSTUSEGABroneerimine tööpäeviti kell 10 - 16tel 6831 260 ; 50 68 361 eve@opera.ee

6veebruar 2005UudisedValmimas on SoosepaelurajoonPärnamäe külas Soosepa elurajooniskerkivad galeriimajad, ala arendajaon Kvaliteetvara OÜ.Soosepa elurajoon on terviklikulahendusega kaasaegne elurajoon.Elurajooni kõigi majade arhitekt onRaul Kõllamaa. Arendaja on tänaseksasfalteerinud siseteed ja paigaldanudtänavavalgustuse. Kevadel onplaanis käivitada haljastusprojekt,mille käigus saab kogu elurajoonühtse rohelise ilme.Esimese etapi raames valminudkolmes esimese galeriimajas elavadinimesed juba sees, viimased korterelamudsaavad valmis maikuus. Järgmisedkuus maja valmivad selle aastalõpus.Kvaliteetvara OÜ on Baltikumistegutsev kinnisvaraettevõte, kellesuuremateks arendusprojektideks onelurajoonid Soosepas ja Liivanõmmel,korterelamud Jüris ja TallinnasAdamsoni tänaval.Eesti parim kinnisvarahaldurelab ja töötab Viimsi vallasKinnisvara haldajate jahooldajate liit valis 2004.aasta Eesti parimaks kinnisvarahalduriksViimsi ValdusteOÜ haldusjuhi SulevJaanuse.«Tegemist on Eestimaal ühe noorema erialaga,millel nüüdseks küll aastatepikkused juuredja kogemused,» selgitas Sulev Jaanus ViimsiTeatajale. «Haldur on see inimene, kes korraldabkorteriomanikele nende kinnisvara korrashoiuja säilitamise nii juriidilise, majanduslikukui tehnilise poole pealt. Viimastel aastatelon sellele lisandunud ka naabrite – korteriomanikevahelise sotsiaalse rolli täitmine. Lihtsaltöeldes korraldab haldur kõik need kümned jakümned asjad, mis tagavad kinnisvaraomanikelemugavused oma vara muretuks kasutamiseks.»Sain ma õigesti aru, et haldur on samamis korteriühistu juhataja või asutuse majandusjuhataja?«Põhimõtteliselt küll – ainult selle erinevusega,et korteriühistu on valdavalt kasumit mittetaotlevkorteriomanike ühendus, kus proovitakseomavahendite nappuse tõttu kõik ise korraldadaja teha, haldur aga korraldab selle kõikteenusena. Viimsi uuselanikele sobib just nendekiire elutempo tõttu spetsialisti pakutav teenus.»Suurim sündimuson ViimsisMullu registreeriti Harjumaal perekonnaseisuosakonnaandmetel 1289sündi, 651 poissi ja 638 tüdrukut.Kõige rohkem lapsi – 140 – sündisViimsi vallas.Iive maakonnas on jätkuvalt positiivne,möödunud aastal tuli ilmale89 last rohkem kui eelmisel. Maardulinnas sündis 123, Saue vallas 98, Keilalinnas 96 ja Harku vallas 89 last.Esmasündinuid oli 568, teisi lapsi478, kolmandaid 168.Rahvastikuminister Paul-EerikRummo sõnul jätkab valitsus lastegaperede toetamist, näiteks on ettevalmistamiselkava tõsta sünnitoetus5000 kroonini. Viimsi vallas on sellistsummat makstud juba pikka aega.Registreeritud sünnidViimsi vallas(24. jaanuar – 14. veebruar 2005)• Natalja Romanoval ja KristianKesneril sündis 9. jaanuaril tütarNICOLE• Kaidi Klaasil ja Tiit Jansonil sündis13. jaanuaril tütar ELIISE• Evelyn ja Veiko Salustel sündis 28.detsembril tütar SABRINA• Viktoria Burlakoval ja StanislavBurlakovil sündis 23. jaanuaril tütarANASTASIA• Žanna Kutšeroval ja IgorKutšerovil sündis 7. jaanuaril poegSTEFAN• Merje ja Rain Haugil sündis 27.jaanuaril tütar MARTA• Krista Kalbergil ja Henri Ploomilsündis 7. jaanuaril tütar BRITAMELINDE• Kairi ja Alo Maidlal sündis 5. veebruarilpoeg ALBERT• Tiina Kihulanel ja Märt Juhanilsündis 31. jaanuaril tütar NELE-LIIS• Lyn Laidsaar-Kõllol ja Ivar Kõllolsündis 8. veebruaril tütar LY-ANNMinnes tagasi aasta halduri nimetusejuurde – millest selline tunnustus?«Eesti kinnisvarahaldurid ja hooldajad onkoondunud kinnisvara haldajate ja hooldajateliitu. Oleme juba aastaid tegelnud oma liikmeteettevõtete hindamisega (sertifitseerimisega)ning haldajate ja hooldajate kutsekoolituse jaatesteerimisega. Nagu keskajal, nii on ka tänapäevalsiin kolm taset: meistrid, sellid ja õpipoisid.Tee nooremhaldurist vanemhaldurikson sama raske kui kõigil muudel erialadel tippujõudmine.Aastate jooksul on mul tulnud hallataselliseid tuntuid objekte nagu McDonalds`ìhoone Viru tänaval, Kawe Plaza äri- ja büroohoone,Tiskre VIPde küla, Eesti Lootsi administratiivhooneja Viru Keskus. Lisaks haldabmeie ettevõtte 12 uut korterelamut Viimsis ja 9korterelamut Tallinnas. Suur töökoormus saigiselle aunimetuse andmisel määravaks.»Tallinna lähiümbrus kogubuue kodu otsijate hulgasüha enam populaarsust, janõutuim piirkond on vaieldamatultViimsi.Seda näitab kinnisvaraarendajate projektiderohkus ja suur nõudlus nende järele, olemasolevakinnisvara kõrge väärtus ning piirkonnakinnisvaraturu aktiivsus.Viimsi valda on viimastel aastatel rajatudmitmeid uusi elamurajoone ja elanike arv statistikaametiandmetel kasvanud poole võrra.Sulev Jaanus usub, et aunimetuse andmisel sai määravaks tema suur töökoormus.Mis Viimsi elanikele sellest paremaks läheb,et aasta haldur tegutseb just Viimsis?«Viimsi Valduste OÜ tegutseb parima oskusteabekohaselt. Et mina saaksin olla omaala parim, peavad seda olema ka korteriomanikud.Meie kliendid oskavad ja teavad, midatahta ja oodata. Korteriomandiseadus võimaldabhaldajat määrata viieks aastaks, aga minaolen seda meelt, et mõlemale poolele onkasulik teha leping vaid aastaks. Igal aastal toimuvalüldkoosolekul anname aru oma tegevusestja rahakuludest ning küsime siis volitusiveel aasta oma teenust pakkuda. See on nagutopelt kvaliteedikontroll – kui ei sobi, olemealati valmis kõrvale astuma ja laskma elanikelise toimetada ja otsustada.Sel aastal alustasime Viimsi vallas kaAndy ViikmaaKvaliteetvaraSuuremate kinnisvarabüroode kinnisvaraturuülevaateid sirvides võib näha, et sama suundumusjätkub veel pikka aega. Muidugi sõltub paljupangaintressi poliitikast, kuid lähiajal on seeendiselt kinnisvara soetajaid soosiv.ööpäevaringse avarii- ja hooldusteenusepakkumist. Elamuehitus on poolsaareljõudsalt arenenud, kuid nn meistrimeheteenust vajavad pidevalt nii korteri-, eramu-kui ka ridaelamukorteri omanikud. Kavallas tegutsevad asutused tunnistasid selliseteenuse vägagi vajalikuks. Kortermajadesoojusvahetite läbipesud, filtrite puhastamised,sanitaartehnilised tööd, soojasõlmedehooldus ja järelevalve – kõigisneis valdkondades suudame pakkuda parimatteenust.»Paljud inimesed ihkavad rajada kodu ViimsisseMis ikkagi meelitab Viimsisse elama? Esimeselkohal on kindlasti Tallinna lähedus, sellelejärgnevad mererand ja korralik infrastruktuur:multifunktsionaalne SPA, koolid, lasteaiad...Olemas on ka kohalikud meelelahutusasutusedja supermarketid.Tore on tõdeda, et Viimsi piirkonna kinnisvaraväärtus võib lähiaastatel vaid tõusuteedminna, sest siitkandi arendajad ei mõtle ainultkiirele rikastumisele, vaid ka keskkonna väärtusetõstmisele.Uusi projekte ellu viies rajatakse ehitisteümbrusesse ka roheline nn puhkeala ja lastelesobivad mängupaigad. Suuremate projektidepuhul (näiteks Soosepa elurajoon) püütaksehaljastuprojekti raames luua kogu küla haaravühtne terviklik kooslus, kus arvestatakse niimajade värvi kui ka olemasolevat kõrghaljastust.Möödas on ajad, kus inimene pidi linnaäärealale kolides ise mõtlema teedele, tänavavalgustuseleja puhkealadele.Rahvastiku kiire juurdevool võib kaasa tuuaka negatiivseid ilminguid nagu kuritegevusekasv, vee kvaliteedi ja üldise heakorra langusjms. Iga Viimsi elanik peaks seisma hea selleeest, et tema kodu oleks kõrges hinnas ka kümneja viiekümne aasta pärast, s. t suhtuma kõigesseümbritsevasse hoole ja armastusega.

veebruar 2005 7Paljusid eri aastakümneil sündinud fotosid on huvitav taasavastada autoril endalgi.Vallamajas saab nähaKalju Suure fotonäitustKai MaranViimsi vallamaja kunstikoridorisveebruari alguses avatud KaljuSuure 125. isikunäitust aitasidkoostada Viimsi kunstikooli õpilasedja õpetajad.«Olime esialgu piltide valikugakimpus, on ju Kalju Suur võrdselthea loodusfotograaf, aktipiltidetegija ja kultuurikroonik,» sõnaskooli direktor Elle Soop. Nii sainäituse märksõnaks tavaline inimene,noor ja vana, tuntud jatundmatu, kaetud ja katmata(kui vanameistri enda sõnapruukikasutada).Esimese fotoaparaadi ostis KaljuSuur Aserbaidžaanis aega teenidesja on tänini must-valgeilefotodele truuks jäänud. On jumustas ja valges kõik varjundidkoos, tuleb vaid osata vaadata.Kalju Suur sai laiemalt tuntuksaastail 1981-1994 ajalehe Sirp jaVasar fotoreporterina töötades.1995. aastal asutas ta kirjastuseSuurkalju, kus on avaldanud põhiliseltoma vahenditega 15 fotoraamatut.Ta on korraldanud ülesaja personaalnäituse Eestis,Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal,Poolas, Soomes, Ungaris,Venemaal, Lätis, Leedus jm.Näitus Viimsi vallamajas jääbavatuks märtsi lõpuni.Näituse avanud abivallavanem Jaan Alver soovitab vaatajaile vanameistri uusimat fotoalbumit«Veel noppeid kultuurikihist», mis on müügil vallamajas.2 X KAI MARANPrangli saarel on palju vahvaid kiveKivi ÜlesaarelKolme venna kiviKülatanum3 X LAURI PIIRISAARPrangli kooli kodulooringi õpilased võtsidõpetaja Helju Pärnamaa juhendamisel etteretke, et õppida tundma saare kivirahne.Tulemuseks on väike reisijuht kõigile saartkülastavaile turistidele. Pärnamaa sõnulon neid üha rohkem, sest mandriinimesedalles avastavad nõukogude ajal piiritsoonisolnud saari.Prangli saarel leidub väga palju suurihuvitavaid kive. Saare kõige suurem kivion Punanekivi, mil ümbermõõtu 28 m jakõrgust 3,1 m. See kivi olevat vanasti punastvärvi olnud.Sadamas muuli juures asub lai kivi, midanimetataksegi Laiakiviks. Loo metsakõrge kivi ümbermõõt on 19 m ja kõrgus3,5 m. Kunagi oli kivil kotkapesa ja sellepärastkutsutakse seda Kotkakiviks. Nõiakiviseisab Kiburikari juures vees, seal olevatvanasti öösiti salapärane valgus hiilanudja mõned inimesed arvasid, et sealelasid nõiad. Üks laev läks seal ka põhja.Üks väga huvitav kivi on Jäljekivi, sestseal hakkab silma igasuguseid loomajälgi.Jäljekivi kutsutakse ka Kuradikiviks.Nutukivi on suur kivi, mille üks külgon kogu aeg märg. Vanasti arvati, et seekivi nutab. Estali ja Kabeli neeme vahel onUssikivi, kus käidi toigastega usse tapmas.Seal lähedal on poolenisti vee sees Hundikivi,millelt lasti maha suur hall hunt.Prangli saarel on teisigi nimedegakive: Antsukivi, Moorikivi, Leenukivi,Kammilakivi, Rivikivi, Umbekivi, Lambakivi,Laevakivi, Konnakivi, Vinnakivi, Peiukivi,Hobukivi ja Kirbukivi.Lauri PiirisaarV klass, Prangli põhikoolKas te teate meie saartpäris kaunis on seal vaatKivisid meil terve riviteistest uhkem Kotkakivi.Üks neist kivist päris laisinna mahub leib ja saitoiduaineid terve rivisai ta nimeks Piknikukivi.Palju käime saarel ringija kui huvitab see sindkitule saarele siis näedoma silmaga sa kaed.Vahur KahroPrangli põhikool, III klass

8veebruar 2005VIIMSI VALLAVOLIKOGU08.02.2005 ISTUNGI OTSUSEDnr 12 Osaühing Viimsi Haldusosakapitali suurendaminenr 13 OÜ-lt Haabneeme Lasteaedvõlakohustuse ülevõtmine 3miljoni suuruses summasnr 14 Detailplaneeringualgatamine: Lubja külas,maaüksuste Lubja I ja II,maaüksuse Tammeõue,maaüksuse Heldri II ningRandvere tee vaheline alanr 15 Detailplaneeringualgatamine: Randvere külas,maaüksus Viilupinr 16 Viimsi Vallavolikogu14.12.2004 otsuse nr 118“Isikliku kasutusõiguseseadmine munitsi paalomandisolevale kinnistule”p. 1.1 muutminenr 17 Teede kinnistute ja nendejuurde kuuluvate rajatistevalla omandisse võtminenr 18 Vallavara võõrandamineotsustuskorras AS-le ViimsiVesi: Haabneeme alevikus,Salu tee 10 asuvtuletõrjeveehoidla08.02.2005 ISTUNGI OTSUSED08. VEEBRUAR 2005 NR 12Osaühing Viimsi Haldusosakapitali suurendamineVõttes aluseks Äriseadustiku § 168 lg1 ja lg 2, Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse § 22 lg 1 p 25 ningViimsi valla põhimääruse § 50 lg 3 jaarvestades vajadust tagada ViimsiKeskkooli uue hoone rajamineHaabneeme alevikus, arvestadesVallavolikogu eelarvekomisjoni07.02.2005. a seisukohta, ViimsiVallavolikoguo t s u s t a b:1.Suurendada Viimsi vallale kuuluvaosaühing Viimsi Haldus (reg.kood10618178) osakapitali täiendavaterahaliste sissemaksete teel 28 200000.- (kahekümne kaheksa miljonikahesaja tuhande) krooni võrra.2.Vallavalitsusel teostada kõiktoimingud käesoleva otsuse p. 1täitmiseks.3.Otsus jõustub vastuvõtmisest.4.Käesoleva otsuse peale võib esitadaViimsi Vallavolikogule vaidehaldusmenetluse seaduse §-des71-77 sätestatud korras või esitadakaebuse Tallinna Halduskohtulehalduskohtumenetluse seadustiku§-des 6-10 sätestatud korras.Madis Saretok, Volikogu esimees08. VEEBRUAR 2005 NR 13OÜ-lt Haabneeme Lasteaedvõlakohustuse ülevõtmine 3miljoni suuruses summasJuhindudes Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse § 22 lg 1 p 8, § 35lg 5 ja Viimsi valla põhimääruse § 18lg 1 p 8 ning võttes arvesse, et ViimsiVallavolikogu 14.12.2004. a otsuseganr 116 otsustati omandada OÜHaabneeme Lasteaed (reg.kood10874711) osanikult H.-R.Kuningas’elt500 000.- krooni (25%) suurune osalusOÜ Haabneeme Lasteaed osakapitalistning asjaolu, et audiitor R.Volt’i27.09.2004. a arvamuse kohaselt onOÜ-l Haabneeme Lasteaed AS Viskariees 8 623 000.- (kaheksa miljonikuuesaja kahekümne kolme tuhande)krooni suurune võlgnevus ja kuulanudära sellekohased selgitused vajadusestparandada OÜ Haabneeme Lasteaedfinantsseisundit tagamaks lasteaiahäireteta töö, Viimsi Vallavolikoguo t s u s t a b:1.Võtta AS-le Viskari võlgnevusetasumise kohustusest OÜ-ltHaabneeme Lasteaed üle 3 000000.- (kolme miljoni) kroonisuurune osa tingimusega, et Viimsivallal on selle summa AS-leViskari tasumiseks aega 2 (kaks)aastat, arvates sellekohase lepingusõlmimisest Viimsi valla, OÜHaabneeme Lasteaed ja AS-iViskari vahel ning AS Viskariloobub intressi nõudmisest.1.1.OÜ-lt Haabneeme Lasteaedülevõetud kohustuse summaOÜ-lt Haabneeme LasteaedViimsi valla kasukssissenõudmise küsimusotsustada pärast seda, kui koguülevõetud kohustuse summa,3 000 000.- (kolm miljonit)krooni, on Viimsi valla pooltAS-le Viskari tasutud.2. Anda Viimsi vallavanemalevolitused vormistada ja kirjutadaViimsi valla nimel alla kohustuseülevõtmise lepingule ja sellegaseotud dokumentidele.3. Otsus jõustubteatavakstegemisest.4. Käesoleva otsuse peale võib esitadaViimsi Vallavolikogule vaidehaldusmenetluse seaduse §-des71-77 sätestatud korras või esitadakaebuse Tallinna Halduskohtulehalduskohtumenetluse seadustiku§-des 6-10 sätestatud korras.Madis Saretok, Volikogu esimees08. VEEBRUAR 2005 NR 14Detailplaneeringu algatamine:Lubja külas, maaüksuste Lubja Ija II, maaüksuse Tammeõue,maaüksuse Heldri II ning Randveretee vaheline alaPlaneerimisseaduse § 10 lg 5, ViimsiVallavolikogu 10.06.2003 määruseganr 25 kinnitatud Viimsi vallaehitusmääruse § 2 p 2, § 8 lg 6 aluselja arvestades maa- ja pla nee ri miskomisjonija Viimsi Vallavalitsuseettepanekut, Viimsi Vallavolikoguotsustab:1. Algatada detailplaneering Viimsivallas Lubja külas, maaüksuste LubjaI ja II, maaüksuse Tammeõue,maaüksuse Heldri II ning Randveretee vahelisel alal üldplaneeringujärgsemaakasutuse sihtotstarbe muutmiseksmaa tu lun dusmaast sotsiaalmaaks jaosaliselt väikeelamumaaks, eesmärgigakavandada asukoht lasteaed-algkoolilekoos vajaliku infrastruktuuriga jamäärata ehitusõigus väikeelamuteehitamiseks, vastavalt käesolevaleotsusele lisatud skeemile.2. Detailplaneering esitada ViimsiVallavalitsuse planeerimisametilehiljemalt 1 (ühe) aasta jooksulalates detailplaneeringu lähteülesandekoos tamise kuupäevast.Tähtajaks mitte esitamisel lugedakäesoleva otsuse säte nimetatudterritooriumi detail planeeringualgatamise osas kehtetuks.3. Tunnistada kehtetuks ViimsiVallavolikogu 19. augusti 2003. aotsus nr 92.4. Otsus jõustub teata vaks te gemisest.5. Käesoleva otsuse peale võib esitadaViimsi Vallavolikogule vaidehaldusmenetluse seaduse §-des 71-77 sätestatud korras või esitadakaebuse Tallinna Halduskohtulehaldus kohtumenetluse seadustiku§-des 6-10 sätestatud korras.Madis Saretok, Volikogu esimees08. VEEBRUAR 2005 NR 15Detailplaneeringu algatamine:Randvere külas, maaüksus ViilupiPlaneerimisseaduse § 10 lg 5, ViimsiVallavolikogu 10.06.2003 määruseganr 25 kinnitatud Viimsi vallaehitusmääruse § 2 p 2, § 8 lg 6 aluselja arvestades maa- ja pla neerimiskomisjonija Viimsi Vallavalitsuseettepanekut, Viimsi Vallavolikoguotsustab:1. Algatada detailplaneering Viimsivallas Randvere külas, maaüksuselViilupi üldplaneeringujärgsemaakasutuse sihtotstarbe muutmiseksmaatulundusmaast elamumaaks,eesmärgiga jagada kinnistu kahekselamukrundiks ja määrata ehitusõigusüksikelamute ehitamiseks, vastavaltkäesolevale otsusele lisatudskeemile.2. Detailplaneeringuga määrataiseseisev katastriüksus kinnistutläbivale teele, mis on juurdepääsuksmaaüksusele Kajari.3. Detailplaneering esitada ViimsiVallavalitsuse planeerimisametilehiljemalt 1 (ühe) aasta jooksul alatesdetailplaneeringu lähteülesandekoostamise kuupäevast. Tähtajaksmitteesitamisel lugeda käesolevaotsuse säte nimetatud territooriumidetailplaneeringu algatamise osaskehtetuks.4. Otsus jõustub teatavaks te ge misest.5. Käesoleva otsuse peale võib esitadaViimsi Vallavolikogule vaide haldusmenetluseseaduse §-des 71-77sätestatud korras või esitada kaebuseTallinna Halduskohtule halduskohtumenetluseseadustiku §-des 6-10 sätestatud korras.Madis Saretok, Volikogu esimees08.02.2005 ISTUNGIMÄÄRUSED08. VEEBRUAR 2005 NR 5Viimsi Vallavolikogu 18.01.2005määruse nr 3 “Viimsi valla 2005.aasta eelarve vastuvõtmine”muutmineVõttes aluseks Kohaliku omavalitsusekorralduse seaduse § 22 lg 1 p 1,Valla- ja linnaeelarve seaduse § 23 ja§ 24 lg 3 ning Viimsi Vallavolikogu13. mai 2003 määrusega nr 18kehtestatud ja 09. novembri 2004määrusega nr 19 muudetud Viimsivalla eelarve koostamise, vastuvõtmise,muutmise ja täitmise korra § 7 lg 1ning arvestades Viimsi Vallavalitsuseettepanekut, Viimsi Vallavolikogum ä ä r a b:1. Muuta Viimsi Vallavolikogu18.01.2005. a määrusega nr 3vastuvõetud Viimsi valla 2005.aasta eelarvet ning vastu võttaViimsi valla 2005. a eelarvemuudatus vastavalt lisale nr. 1.2. Määrus jõustub kolmandal päevalpärast avalikustamist VallavolikoguKantseleis.Madis Saretok, Volikogu esimeesL I S A 1VIIMSI VALLAVOLIKOGU08.02.2005 MÄÄRUSELE NR 5VIIMSI VALLA 2005. AASTAEELARVE MUUTMINEkroonidesI Vähendada kulusid 28 200 000sh. 09 2202 Viimsi uus kool28 200 000II Finantseeringu tehingute muudatu sedSuurendada10111 Aktsiate ja osade ost28 200 00008. VEEBRUAR 2005 NR 6Määrus kehtestatakse Kohalikuomavalitsuse korralduse seaduse § 22lg 1 p 5 ning Spordiseaduse § 10 lg 2p 2 ja § 16 lg 1 ja lg 3 alusel.VIIMSI VALLA EELARVESTSPORDIKOOLIDELE JASPORDIKLUBIDELETOETUSE ANDMISE KORD1. Üldsätted1.1. Viimsi valla eelarvestspordikoolidele ja spordiklubideletoetuse andmise kord (edaspidi kord)sätestab Viimsi valla eelarvelistestvahenditest (edaspidi vallaeelarvest)toetatavate spordialadega tegelemisekstoetuse taotlemise, taotlusteläbivaatamise ning toetuse andmiseja toetuse kasutamise üle järelevalveteostamise korra.1.2. Toetust antakse spordikoolideleja spordiklubidele (edaspidi taotleja),

veebruar 2005 9kes on registreeritud mitte tu lundusühinguteja sihtasutuste registris.1.3. Käesolev kord ei laiene nendelespordiklubidele, kes on tegutsenudtaotluse esitamise momendiks Viimsivallas vähem kui 1 (üks) aasta.1.4. Toetus käesoleva korra mõisteson eraldis taotlejale vallaeelarvestsporditegevuse toetamiseks ettenähtudvahendite arvelt vastavalt ViimsiVallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu)poolt kehtestatud toetatavatespordialade loetelule (Lisa 1) ja ViimsiVallavalitsuse (edaspidi Vallavalitsus)poolt kinnitatud spordiklubi toetusemäärale.1.5. Toetust antakse sporditegevuseks,mis toimub Viimsi vallahaldusterritooriumil või treeningbaasipuudumise tõttu selle lähiümbrusesning on suunatud lastele ja noortelevanuses 7-19 aastat, kelle elukohtrahvastikuregistri andmetel on Viimsivallas.1.6. Toetust antakse spordiklubideleja spordikoolidele, kus kvalifitseeritudtreenerite juhendamisel tagatakselastele regulaarne ja tulemusliktreeningtegevus.1.7. Toetuse jagamisel võetakse Viimsivallas tegutsevate klubide puhularvesse tegelikke majanda miskulusid.1.8. Vallavolikogu noorsoo- jaspordikomisjonil on õigus määratatoetusi taotluste alusel spordialadele,mis ei ole nimetatud käesoleva korrapunktis 1.4 (Lisa 1).2. Toetuse taotlemine jamääramine2.1. Toetuse taotlemise aluseks onvormikohane taotlus, mis esitatakseVallavalitsusele. Toetust eraldatakseüheks kalendriaastaks. Taotlusesitatakse järgmise aasta kohta kunieelmise aasta 1. novembrini. Toetusetaotlemise vormi kinnitabVallavalitsus.2.2. Taotlusele lisab taotlejaalljärgnevad dokumendid:2.2.1. maksuameti tõendmaksuvõlgnevuste puudumisekohta;2.2.2. jooksva aasta tegevusaruanne1. oktoobri seisuga;2.2.3. järgneva aasta eelarve;2.2.4. treenerite ning laste ja noortenimekirjad.2.3. Vallavalitsus kontrollib 10(kümne) päeva jooksul, arvatestaotluse esitamise päevast esitatuddokumentide vastavust käesolevakorra punktis 2.2 sätestatud nõuetele.Puuduste esinemisel teatabVallavalitsus sellest viivitamatulttaotlejale ning annab puudustekõrvaldamiseks tähtaja kuni 10(kümme) päeva. Kui taotleja nimetatudtähtajaks puudusi ei kõrvalda,tagastatakse talle esitatud dokumendidning menetlus toetuse andmisekslõpetatakse.2.4. Vallavalitsusele esitatud taotlusedvaatab läbi Vallavolikogu noorsoo- jaspordikomisjon (edaspidi komisjon).2.5. Toetuste määramisel lähtubkomisjon järgmistest kriteeriumitest:2.5.1. sporditegevus on suunatudVallavolikogu poolt kehtestatudtoetatavate spordialade loetelusnimetatud spordialadega tegelevatelelastele ja noortele vanuses 7-19 aastat,kelle elukoht rahvastikuregistriandmetel on Viimsi vallas;2.5.2. sporditegevus, millele toetusttaotletakse, toimub Viimsi vallahaldusterritooriumil või treeningbaasipuudumise tõttu selle lähiümbruses;2.5.3. sporditegevuseks toetust taotlevspordiklubi on taotluse esitamisemomendiks tegutsenud Viimsisvähemalt 1 (üks) aasta;2.5.4. treeningud toimuvadalgkooliealistele vähemalt 2 (kaks)korda ning vanematele lastele janoortele vähemalt 3 (kolm) kordanädalas;2.5.5. toetuse suurus arvestataksevastavalt laste ja noorte arvule, võttesaluseks vallaeelarves sporditegevusetoetamiseks ettenähtud vahendid;2.5.6. iga lapse ja noore kohtaeraldatakse vallaeelarvest toetustVallavalitsuse poolt kinnitatud toetusemäärale üks kord aastas;2.5.7. juhul, kui üks laps või noorosaleb mitme klubi tegevuses,jagatakse eraldatav summa võrdsetesosades kahele esimesele taotlejale.2.6. Komisjon vaatab läbi esitatudtaotlused kuni 2 (kahe) kuu jooksulning teeb Vallavalitsusele ettepanekutoetuse andmise, toetuse suuruse jatoetuse saamise tingimuste kohta.2.7. Komisjoni otsuse alusel otsustabtoetuse andmise Vallavalitsus. Kuikomisjon ei ole toetuste määramiselarvestanud käesolevat korda, onVallavalitsusel õigus saata materjalidkomisjonile uuesti läbivaatamiseks.Komisjon peab materjalid uuesti läbivaatama 1 (ühe) kuu jooksul.2.8. Toetuse andmisest, mitteandmisestvõi taotluse komisjonile uuestiläbivaatamisele saatmisest teavitabVallavalitsus taotlejat kirjalikult 10(kümne) päeva jooksul, arvatesvastava otsuse tegemise päevast.3. Lepingu sõlmimine3.1. Ühe (1) kuu jooksul arvateskomisjoni toetuse andmise otsusetegemise päevast sõlmib Vallavalitsuseesindaja taotlejaga vormikohaselepingu, milles sätestatakse:3.1.1. toetuse saaja;3.1.2. toetuse sihtotstarve, sh tegevusekirjeldus;3.1.3. toetatavate laste ja noorte arv;3.1.4. õppe-treeningtöö meetodid jatreeningmaht;3.1.5. toetuse üleandmise viis, tähtaegvõi maksegraafik, eelistades sealjuureskvartaalseid makseid;3.1.6. toetuse sihipärase kasutamisekontrollimise tingimused;3.1.7. sanktsioonid lepingu rikkumisekorral;3.1.8. toetuse kasutamise aruandeesitamise aeg ja kord.3.2. Kui pooled lepingu sõlmimiselkokkuleppele ei jõua, tagastabVallavalitsus taotluse koos sellelisadega taotlejale ning menetlustoetuse taotlemiseks loetakselõppenuks.4. Aruandlus ja kontroll4.1. Toetuse saaja on kohustatudesitama aruande toetuse kasutamisekohta hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksulpärast toetusperioodi lõppu.Vallavalitsusel on õigus nõuda aruandejuurde kuludokumente ning teostadatoetuse kasutamise sihipärasusekontrolli, nõuda seletusi javahearuandeid.4.2. Kui toetuse saaja ei esita punktis4.1 nõutud dokumente või esitabvaleandmeid toetuse kasutamisekohta, on Vallavalitsusel õigus toetusesaajaga leping lõpetada.4.3. Vallavolikogu noorsoo- jaspordikomisjoni liikmetel on õigusning valla spordimetoodikul onkohustus kogu toetusperioodi jooksulkontrollida toetuse sihipärastkasutamist ning lepingu tingimustetäitmist.5. Rakendussätted5.1. Tunnistada kehtetuks ViimsiVallavolikogu 11. märtsi 2003. amäärus nr 9 «Viimsi valla eelarvesttoetatavate spordialade loetelu ningspordikoolidele ja spordiklubideletoetuse andmise korra II lugemine jakinnitamine».5.2. Käesolev määrus avaldatakseajalehes «Viimsi Teataja» ja Viimsivalla elektroonilisel kodulehel.6. Käesolev määrus jõustub kolmandalpäeval pärast avalikustamistVallavolikogu Kantseleis.Madis Saretok, Volikogu esimeesLISA 1VIIMSI VALLAVOLIKOGU08. VEEBRUARI 2005MÄÄRUSELE NR 6.VIIMSI VALLA EELARVESTTOETATAVATE SPORDIALADELOETELU AASTAKS 20051. Spordialad:1.1 Jalgpall;1.2 Kergejõustik;1.3 Korvpall;1.4 Käsipall;1.5 Võrkpall;1.6 Sulgpall;1.7 Tennis;1.8 Purjetamine;1.9 Ujumine;1.10 Rulluisutamine;1.11 Võimlemine.08. veebruar 2005 nr 7Üüri piirmäära kehtestamineVõttes aluseks Elamuseaduse § 371ning Viimsi Vallavalitsuse ettepanekut,Viimsi Vallavolikogum ä ä r a b:1.Kehtestada Viimsi vallahaldusterritooriumil asuvatelemunitsipaalomandis olevateleeluruumidele üüri piirmääraks 12(kaksteist) krooni eluruumiüldpinna ühe ruutmeetri kohtakuus.2.Viimsi Vallavalitsusel kehtestadapunktis 1 näidatud piirmäärastlähtudes üürimäärad Viimsi vallalekuuluvatele eluruumidele,arvestades nende asukohta jaheakorrastustaset.3.Tunnistada kehtetuks ViimsiVallavolikogu 21.08.2001. amäärus nr 10 «Üüri piirmäärakehtestamine».4.Määrus avaldatakse ajalehes «ViimsiTeataja» ja Viimsi vallaelektroonilisel kodulehel.5.Määrus jõustub 10. päeval pärastavalikustamist ajalehes «ViimsiTeataja».Madis Saretok, Volikogu esimees

10veebruar 2005Kõige pikema vastlaliu saab Laidoneri pargisStardi ootel (vasakult) on Kristel Küti,Mairit Meite ja Kaisa Rebane.KuivamaasõudmisesparimadselgunudTiia Tamm22.jaanuaril peeti meie spordihallis VI Viimsikarikavõistlused sõudeergomeetritel, kogenudkorraldajaks spordiselts MarathonRein Raspeli eestvedamisel.Nädal hiljem oli sel alal oodata talvistrahvusvahelist tippsündmust Alfa 2005, seetõttuvõis loota ka tugevamate sõudjate osalemist.Nood aga jäid siiski tulemata, sestmujal toimus suurkogunemine, ja seegaavanes meie võistlusest osavõtjail parimvõimalus auhinnalauale lähemale astuda.1990. aastal ja hiljem sündinud poisteneljast osalejast võitis 500 m HannesNõgisto (Tallinn)ajaga 1.37,4. Teise kohasai Aksel Erik Viimsist (1.39,2) ja kolmandaOtt Aarma Tallinnast (1.44,6).1988.-1989. a sündinud poiste 1000 mvõitis Norman Leemets Viimsist ajaga3.12,0, jättes 2. ja 3. kohale Tallinna noormehedMario Lindau (3.13,5) ja Madis Pärna(3.16,3). Selles vanuseklassis oli osalejaidseitse ja Norman võitis omavanusteseas juba kolmandat aastat järjest.Kuni 75 kg meeste 1000 m tuli kolmikvõitkoduvalda: 1. Ivar Kütsen (3.15,2), 2. Mar tinRoots (3.18,2) ja 3. Anti Roots (3.18,5). Raskemakaaluga meeste hulgas läks esikohtpealinlaste vahel jagamisele: 1.-2. Kristo Kattelja Sergei Morzakov ajaga 3.03,0. Kolmandaksjäi Viimsi mees Mihkel Nagel ajaga3.15,2. Veteranide võidu võttis Tallinnamees Madis Lõhmus ajaga 3.05,6, jättes teiseksMati Märtsoni (3.28,2). Kolmandaks tuliToomas Talviku (3.49,0) Viimsist.Naiste 500 m sõudmises oli osalejaidsama palju kui auhinnasaajaid: võitis Tallinnaneiu Kaisa Rebane 1.44,4, teine oli KristelKüti Viimsist 1.52,6 ja kolmas Mairit MeiteMuugalt ajaga 1.58,4.Võistkonnavõistluses oli osalejaid viis,kõik Viimsiga seotud: esimene Viimsi SPA(Ivar Kütsen-Andre Pukk, 1.26,5), teine kohtViimsi Keskkoolile (Tanel Rebane-Andri Väljaots,1.28,3). Kolmandaks tuli spordiseltsMarathon (Toomas Kulles-Anar Laur, 1.35,0),neljandaks Favoriidid (Kristofer Kask-Lennard Tuulmets, 1.38,6) ja viiendaks TIK(Aksel Erik-Hannes Nõgisto, 1.42,7).Korraldaja poolt suur tänu toetajatele –Reebok, SPAViimsi Tervis, KB ja Viimsi vallavalitsus!Vastlapäev oli tänavu 8. veebruaril,aga valla populaarsem liumägiLaidoneri mõisa taga sai jubavarem libedaks sõidetud ningseda tuldi proovima ka kaugemalt.Tiia TammPüünsi koolist tuli kohale lausakaks bussitäit lapsi. Tehti kelgutamisteatevõistlusi, lasti niisama liugu,prooviti vastlavurri «laulma» saada,joodi sooja teed ningvõistuliulaskmise võitjad said vastlakukliteganinaaluse valgeks teha.Laste kõrval oli tore näha ka mituttöökollektiivi lõunaaega vastlapäevavääriliselt veetmas. Palju elevust tekitassaanisõit Laidoneri pargis. Kunapäris hobune sel aastal saaniga tullaei saanud, asendati see vastsoetatudlumekelguga, kuhu sõitjaid jätkuspäris mitmekümne ringi jagu.Väljakuulutatud originaalsemaliuvahendi konkursi jaoks viitsis tõsisemaltvaeva näha vaid üks loomingulinekollektiiv ning ämbritäis suuriõunu kuulus seega konkurentsitultOtt-Sander Rosina ja Julius Sotkasemeeskonnale. Päeva krooniks oli kenapäike. Kadi ja Reet vallavalitsuse võistkonnast olid tublid vurritajad. Liugu saab lasta mitut moodi.SpordiuudisedViimsi veteranid jõudsidHarju meistrivõistlustelmedaliteniHarjumaa meistrivõistlused murdmaasuusatamisespeeti Aegviidus Kõrvemaamatka- ja suusakeskuses 29. jaanuaril.Viimsi esindus oli kohal 22 võistlejagaja tuleb kiita meie veterane, kes jõudsidoma tulemustega ka medalivõiduni.N35 klassis tuli 3 km kolmandaks RiinÕng ajaga 13.11, M50 klassis võitis 4,5km Aleksander Tishtshenkov ajaga 11.44ja M60 tuli 4,5 km distantsil kolmandaksJaan Viirmaa ajaga 13.51.Napilt jäi naiste 3 km sõidus medalikonkurentsistvälja Ingrid Roht, saavutades4. koha ajaga 13.43. M16 vanuseklassi3 km sai Hendriko Talvik ajaga 9.48 samuti4. tulemuse.Võistluste protokolliga saab lähemalttutvuda Harjumaa spordiliidu kodulehelwww.harjusport.eeSuusarajad ootavadtervisesportlasiMaakonna meistrivõistlustega samal ajalsaid tunduvalt rahulikumas tempos kaunistloodust ja mõnusaid suusaradu nautidaka Viimsi tervisesportlased.Kui mõnel suusahuvilisel jäi 19. veebruariltoimunud Kõrvemaa külastus kahesilma vahele, siis selle hooaja viimane tervisesõiton plaanis 13. märtsil. Jälgige reklaamija hoidke ühendust spordimetoodikuga.Suusabuss ei ole meile veel väikeseksjäänud, alati mahub huvilisi juurde ja lundjätkub Kõrvemaal kindlasti kauemakski!Veebruari alguses said Rohuneemessisse aetud ka meie oma valla suusarajad.Paika pandi ka suusarajale viitavad sildid,aga kohe jätkus neidki, kes teiste tööd javaeva miskiks ei pea.28. veebruar –2. märts28. veebruar –3. märtsHarjumaa koolidevahelised võistlused võrkpallis(kuni 9. kl) Hansapanga kooliliiga. Keilas.Harjumaa noorte meistrivõistlused minikorvpallis,poisid D-vanusekl. Keilas.4.-6. märts Eesti X maatalimängude finaalvõistlused. Põlvamaal.12. märts Harjumaa meistrivõistlused lauatennises. Tallinnas.12. märts,kl 1213. märtskl 1017. märts18. märtsSPORDIKALENDERViimsi valla meistrivõistlused murdmaasuusatamises.Rohuneemes.Viimsi tervisesportlaste suusasõit Kõrvemaale.Aegviidus.Harjumaa koolidevahelised võistlused sisekergejõustikus.Tallinnas.Harjumaa omavalitsustöötajate talispordipäev.Aegviidus.19. märts Harjumaa puuetega inimeste spordipäev. Keilas.KALLIDKAASKODANIKUD!MEIE MEREÄÄRSE VALLA MAA-DELE ON SUUSALUND ANTUD VÄ-GA KASINALT, SEDA JÄTKUB KA LU-MERIKKAL TALVEL VAID PAARIKSKUUKS.PALUN HOIDKE OMA NELJARAT-TALISED JA NELJAJALGSED SÕB-RAD SENIKS SUUSARADADESTEEMAL. KINDLASTI MAHUB MEIDSEDA ROHKEM KÕRVUTI, MIDASÕBRALIKUMAD ME OLEME!Viimsi vallameistrivõistlusedmurdmaasuusatamisesRohuneeme puhkealal12.märtsil.Ühisstart kell 12.Lisainfo Tiia Tamm,spordimetoodikTel 6090980 ja51965243, e-posttiia@viimsivald.eeSÜDAMLIKUD ÕNNESOOVID MÄRTSIKUU HÄLLILASTELE!EMILIE PAPPEL 12.03 92LEINARD LUIGE 09.03 91MARTA JÄRVERAND 20.03 91AURELIE URBANIK 04.03 90FEODOR KALJUSTE 06.03 87ÕIE-RENATE KILM 12.03 87ALEKSANDRA PANINA 21.03 87ILSE PIIRMAA 25.03 87AGNES RAJANDU 26.03 87OLGA LUIGAND 28.03 85LEIDA TOMINGAS 29.03 87VANDA-ELISE ROMAN 16.03 84LINDA JANSON 20.03 84SALME TALI 12.03 83ALEKSANDER JANSON 14.03 82ILSE TEEPERE 07.03 81SELMA ROO 11.03 81SINAIDA TAIMELA 11.03 81LUULE PEDRA 02.03 75VIIVE KAITSA 15.03 70KURT INGERMAN 16.03 70MÄRT-HALJAND KITSING 20.03 70OLEV TOLMUSK 01.03 65MATI KUUSKLA 02.03 65TOOMAS LAUSMAA 03.03 65VEERA EBENEK 04.03 65AIMI PAALANDI 14.03 65ANTS FELDING 27.03 65LEONID PUZÕREV 28.03 65ARVU HELDE 30.03 65HEINAR TOMINGAS 30.03 65

veebruar 2005 11Rannapubi ja restoran Paatvajab oma töökasse kollektiiviNÕUDEPESIJAT, KOKKIKELNEREID, ETTEKANDJAIDInformatsioon telefonil 609 0840; 609 0839CV saata paat@ag.eeRohuneeme tee 53, Viimsi, HarjumaaMetalli koristamine. Tel 56 95 77 13.________________________________Ostame MEREKONTEINERI 3 m,6 m või 12 m. Tel 50 150 65.________________________________Müüa sõiduautod järelmaksuga. Sissemaksalates 8000 kroonist.Valikus u 10 sõiduautot. Info 56 564196.________________________________KODUARVUTITE HOOLDUS: viirustestja parasiittarkvarast puhastamine, tulemüürideja viirusetõrje programmide paigaldamine(vabavara) jms. Kojukutsed tööväliselajal. Hind kokkuleppel. Microsoftikutsetunnistus. Tel 5184882. Kalmer.________________________________Raamatupidamisteenused, KÜ, MTÜ,FIE, OÜ, vanad perioodid, aastaarunded.Küsi lisainfot tel 52 73 923 võierten@erten.ee________________________________Politseiametnik soovib üürida tubaViimsis või selle läheduses. Kiire!Tel 5035274.________________________________Otsime lapsehoidjat viiekuusele poisile2-3 päeval nädalas Püünsi külas.Tel 5137789.________________________________Vajatakse kiiresti abi saksa keele õppimisel.Kontakttelefon 51910708, Ita.________________________________Otsime toredat ja kohusetundlikku hoidjatkaheaastasele tüdrukule kahel korralnädalas kuni maikuu lõpuni.Tel 51 60 498.________________________________Müüa kahetoaline korter Mereranna teel.Tel 566 46 709.________________________________Spetsialistid teevad teie marjapõõsasteja õunapuude võralõikusi. Suvel aiahooldus.Tel 52 30 607, 52 160 37.KARDINASALONGNüüd Viimsi MarketisII korrusel• Tekstiilkardinate,voldikute, paneelidevalmistamine• Ribakardinate,kardinapuude,ruloode, lamellidemüük ja paigaldusE-R 11 – 19L, P 11 – 17Tel 6051388Parimad hinnad,usaldusväärne töö,soodsad tingimused.Iga liiki puu- jametallitööd.Tel 5695 7713. OPTIKAKAUPLUSViimsi Tervis SPA hotellisAvatud E-R k 9.30-18; L k 9.30-14Silmaarsti või optiku vastuvõtule registreerida tel 606 1031Suur valik prilliraame ja teisi optikatooteidViimsi elanikele 15% hinnasoodustust.KAS SOOVID KIIRELT JAMUGAVALT SOETADA UUTKODU?Aitame müüa vana jaleida uut – justTeile sobivas piirkonnas.TASUTA kinnisvaraalanekonsultatsioon!Küsi julgelt!www.1partner.eeKaili TammTel. 66 84 700,56 268 258Kasutatudriiete müük3. märtsil kell 12ViimsikultuurikeskusesKas on külm?Helistage meile!Ökoloogiliselt puhaspuitlaastbrikett1t kott alates 900 kr tonn ja30 kg kotti pakituna alates1400 kr tonn.Samuti müügilpuidugraanul 1650 kr tonnjapakitud kaminapuud(lepp, kask).Transport Tallinnas jaViimsis alates 0,5 ttasuta.Väikeste koguste müükkohapeal.Asume Silikaltsiidi 7,Männiku.Avatud E-R 9-17 , L 10-15Tel 6559182, 56623546Tellimusi võimalik vormistadaka internetiswww.joutsel.ee

12veebruar 2005KÜTTEÕLIVÄIKEKATELDELEKOJUTOOMISEGAInfo ja tellimine telefonidel601 0645601 0648www.urgenoil.eeAS Urgen Oil omabpikaajalist kogemustvedelkütuste müügil.OMAAED OÜ• Piirde aedade ja väravate valmistamineja paigaldus, haljastustööd.• Muru ja istikute istutamine, kiviteederajamine, terasside ja kuuride ehitus,muruniitmine ja aia pidev hooldus.omaaed@hot.eeLAUPÄEVAL, 26. VEEBRUARIL KELL 17.00VIIMSI HUVIKESKUSES (Nelgi tee 1)Tule veeda lõbus sünnipäevvõi muu tähtpäev PiritaBowlingclub’is.Selleks on meil pakkudaerinevaid pakette nii lastelekui ka täiskasvanutele.LAUPÄEVAL, 26. VEEBRUARIL KELL 17.00VIIMSI HUVIKESKUSES (Nelgi tee 1)PETERBURILOOMADE TSIRKUSKAVAS:PETERBURILOOMADE TSIRKUSekvilibrist rullidel ja redelil,ahvid, koerad, tiigerpüüton, karu Funtik, lõbus kloun* peale etenduse lõppu võimalus pildistada koos loomadegaInfo telefonidelt: MTÜ Viimsi Huvikeskus 60 66 838Kalle Erm 50 59 043Angela Süldre 56 47 10 87Lisainformatsioon6 300 120, 6 300 121www.bowlingclub.eepirita@bowlingclub.eeLisainfo:www.huvikeskus.eePÄÄSE 25 KROONIKorraline hooldus:• auto üldise seisukorra kontroll• õlivahetus, filtrite vahetus• rihmade ja pingutuslaagrite vahetus• klaasipuhastusharjade vahetus• akude kontroll, hooldus ja vahetus• jahutusvedeliku kontrollVeermiku remont• pidurite kontroll ja remont• sildade kontroll,reguleerimine ja remont• amortisaatoritekontroll ja vahetamine• vedrude kontroll ja vahetamine• jõuülekande kontroll ja remont• rehvide vahetusja tasakaalustamineVäljalaskesüsteemi remont• summutite kontroll ja vahetus• katalüsaatorite kontroll ja vahetusTel 600 6295Muuli tee 12, Viimsi vald